Keisri hull Romaan keskendub Visiku misnikule Timotheus Eberhard von Bockile (17871836), kes tegi sjavelist karjri,

kuulus Aleksander I lhikonda ning abiellus aadelkonda okeerides talutdrukuga. 1818. aastal lkitas ta keisrile Venemaa phiseaduse projekti, mille tttu ta vahistati. Timotheus von Bock veetis heksa aastat vanglas, kust ta vabastati vaimuhaiguse tttu. Piiratud liikumisigusega von Bock elas Visiku misas surmani. Timotheus von Bocki (Timo) lugu esitatakse lbi Jakob Mttiku (Timo nlu) silmade. J. Lotman on seda nimetanud pukinlikuks vtteks: sndmusi kirjeldav inimene ei mista kike, mida ta kirjeldab.36 Timotheus von Bock on romaani peategelane, tema jrgi on teos saanud ka pealkirja. Samas ei ole Timo minategelane. Timo iseloomust ja mttemaailmast saab lisaks aimu ka tema ksikirjade kaudu. Timo vlimust kirjeldab Jakob vrdlusena: Timo enne vahistamist (s.t heksa aastat varem) ja prast vabanemist. Enne vahistamist (aastal 1818) oli Timo hiilgava vlimusega sale noor mees, mrksa noorem kui tema [Jakob A.K.] sel ajal kolmkmmend aastat.37 Timol on olnud pdrakarva juuksed (lk 36), kuid prast vabanemist (aastal 1827) on ta hallikirjute juuste ja halli nonahaga ning neb hambutu suuga vlja vanem kui viiskmmend (lk 9). Mne kodus oldud ndala jooksul hall nonahk kll tuuldub inimlikumaks (lk 31), kuid hall jb vrviks, mida Timo vlimuse iseloomustamisel sageli kasutatakse. Maire Jaanus on thelepanu pranud vtmesmboolikale: Schlsselburgi vanglas taotakse Timol vtmega (sks Schlssel) hambad vlja: Vti surutakse Timo suhu, et see lukku keerata, sundida vaikima tema knet, mtteid ja tundeid. [---] Suhu keeratud vtme smbol thistab Timo kahekordset vangistamist, fsilist ja verbaalset. Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb vlgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk plema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt misnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda iguste eest vljas olevad kombineerijad, nagu niteks Gertrude von Tiesenhausen Rakvere romaanis. Keisri hullus on thelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob jrgmist: See hrra Bock rkis maakeelt ja isegi ige viisakalt, aga ikkagi oli tema knel see sakslaste napp ja naksakas ja ramoonutav viis kljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nksatama ajab. Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseralik. Seevastu niteks A. H. Tammsaare romaanis Ma armastasin sakslast on vanal parunil suus just see iseralik eesti keel: Mina armastap see eesti rahvas, selleperast tahap ma teadma. Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama kllalt jooma ja loulma, siis teie hakkap see armas eesti rahvas juhtima ja valitsema, sest ka tema olep ks kange loulu rahvas, nagu mina ise oma korvaga kuulama. ks paremaid vimalusi rhutada tegelase vrust/vrasust ongi panna ta rkima vigast vrast keelt.41 Kross seda vtet Timo puhul ei kasuta, mistttu ei teki ka vrastavat efekti. Timot saadavad n- aadellikud tegevused: ta ratsutab, laseb mrki, mngib klaverit. Samas on teda kujutatud kui ebatpilist aadlikku: ta surub talupoegadel kahe kega ktt, kui need tulevad teda

snnipeva puhul nnitlema, ka on ta abiellunud talutdrukuga, keda ta laseb enne abiellumist mitu aastat koolitada. J. Undusk on mrkinud, et eeldusi nnelikuks abieluks pakubki vaid baltisaksa mehe ja eesti naise variant. Abielludes madalamast seisusest naisega, mees ise hiskonnaredelil ei lange, vaid tstab naist. Baltisaksa naise ja eesti mehe puhul thendaks abielu naisele patriarhaalses hiskonnas langust hiskonnaredelil. Abielludes lihtrahva esindajaga, tahab Timo testada kigi inimeste vrdsust, see on osa tema suurest plaanist (lk 15). Thomas Salumets on mrkinud, et plaan, idee saab olulisemaks inimestest, keda see plaan peaks aitama: see ruineerib Eeva elu, selle tttu vangistatakse Timo ja see vib olla ka tema enneaegse surma phjus. Eba-aadelliku seisukoha vtab Timo ka talurahvaksimuses: ta nimetab aadelkonna kitumist talupoegadega jleduseks (lk 38). Keisri hullus (nagu ka nt Kolmandates mgedes) kohtab Eestis suhteliselt levinud seisukohta, et ristiusk judnuks ajapikku Eestimaale niikuinii, siin tleb selle vlja aga baltisakslane (lk 39). Lisaks ebatpilisusele on Timo puhul thelepanu all ka tema hulluse vi mittehulluse ksimus. Timo puhul suhtutakse poliitilisse kuriteosse kui hullumeelsusse. J. Lotman viitab M. Foucault raamatule Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul, kus on vaadeldud hullumeelsust kui protestivormi ning leitud hullumaja ja vangla olevat phimtteliselt sarnased: ...kui poliitiline protest on vrdne hullumeelsusega, siis hullumeelsus on vrdne protestiga, ja selles mttes on hullumajas ning vanglas peetavad inimesed hesuguses olukorras. Romaanis jb lahtiseks see, kuidas Timo suri. Oli see mrv vi enesetapp? Enesetapp oleks vastuolus Timo paigalejmise, lahingust mitte pgenemise phimttega. Mrva puhul langeb Timo aga kangelasena, on lpuni lahingus. Seega on tegelase iseloomustamisel oluline vahe, kas tegu on enesetapu vi mrvaga. Oma versiooni esitab Jakob, kes peab vimalikuks, et Timo surma taga on Laming: Ma ei usu, et Timo oleks otsustanud Lamingi tappa. Ma olen isegi kindel, et ei. Aga kui ma tuletan meelde Timo kunagist Aleksandri-mngu laskeplatsile tulnud Lamingiga, tundub mulle, et seda otsust Lamingi ees mngida vis ta kll. See vis pakkuda Timole isegi erilist mnu nd, kus ta oli oma ammuse nuhi in flagranti oma tuppa tungimiselt tabanud. Sel juhul tles Timo ma kujutan ette: Aa hrra Laming vi: Aa minu valitseja Aleksander nd mistan ma su minu jrel nuhkimise eest surma! Edasikaebamatult. Armuandmatult. Ja viin otsuse siinsamas paigas tide! Ning ta hakkas rahulikult pstolit puhastama [---] Ja siis oli pstol puhas ning Timo tmbas padrunisahtli lahti. Sel silmapilgul kaotas ahju ja parempoolse akna vahele seisma jnud Laming nrvid. Ja sealsamas tuli talle midagi meelde. Kui Timo sahtlisse vaatas, haaras Laming tagantktt seinalt Timo pardipssi. Vib-olla tulistas ta kohe. Vib-olla tekkis hetkeks rselus kui Timo tahtis tal pssi kest vnata. Nii nagu Timo hullus vis olla ksnes hamletlik mng, vib ka tema surm olla seotud mnguga. Tegemist on mngu kaheplaanilisuse rikkumisega: Timo Aleksandri-mngu vtab Laming tsiselt, peale jb praktiline kitumine, mille tulemuseks on Timo surm. Timo de Elisabeth von Mannteuffel (Elsy), eine geborene von Bock (lk 234), on Jakobi silme lbi tedrethniline ja alati justkui poolnohune (lk 56), pdlik, aga nhtavasti mitte kige vastumeelsem (lk 230). Elisabeth von Mannteuffel on vlja joonistatud vga napilt. Theldada vib aga seda, et Jakobi suhtumine temasse muutub positiivsemaks. Algul kirjutab Jakob, et Elisabeth polnud teps vaevaks vtnud oma lemmikvenna ja tema noore proua kojusiduks neile pidulikult klla tulla, mida viimast, nagu ma aru sain,

oleks pidanud normaalseks arvama. hel hilisemal klaskigul on Elisabeth ja tema abikaasa vga jahedad ja thtsad (lk 56). Hiljem aga phendatakse Elisabeth juba Timo pgenemisplaanidesse ja ta on valmis kaasa mngima ja tembutama oma Timo jrele valvava mehega, et vend saaks pgenema. Kui Timo pgenemisest loobub, siis on Jakob veendunud, et Elisabeth on viimane, kes midagi reedaks (lk 274). Kui vrrelda Elisabethi teiste baltisaksa naistegelastega, on temas enam liikuvust, ta ei ole paigutatud ksnes Kinder-Kirche-Kche-ringi. Baltisakslastest krvaltegelastest on Timo e Elisabethi abikaasat Peter Zoegev on Manneuffelit kujutatud kige phjalikumalt. Ta on oma naisel ra keelanud riigiraandjast venna perekonnaga lbi kia, seda enam muidugi, et riigiraandja naine oli midagi nii arusaamatut ja vimatut ja okeerivat kui talutdruk Selles seigas avalduvad kaks baltisaksa aadelkonnale iseloomulikku asjaolu. Esiteks nende riigitruudus ja teiseks seisuseteadlikkus. Baltisakslaste riigitruuduse juured ulatuvad Peeter I aegadesse: Rootsi oli misate reduktsiooni tttu sattunud ebasoodsasse valgusse ja Peeter I vitis siinsete sakslaste poolehoiu misate restitutsiooni ja iguste laiendamisega. Clas von Ramm on oma mlestustes kirjutanud: Meie muutumatu truuduse Vene keisrikoja vastu reetis tsaar Aleksander III, kes Peeter Suure antud igused ja privileegid ra vttis ja andis meid Vene brokraatia, pulbitseva kaose, trstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt pdeva hiigelriigi meelevalda.52 Nii et von Mannteuffel ei kitu mingil iseralikul viisil, vaid nii, nagu vibki helt aadlikult oodata. Peter Zoege von Mannteuffeli (eesti keeles meeskurat) kirjeldamisel hakkavad jllegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme lbi on ta rngakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit jrgmiselt: Ta must nudiks pgatud pea oli natuke viltu lgadel ja ta raske sinakas lug rhus lipsu halli siidliblika kiiva.53 Siin on Kross kasutanud ilmekat vrdlust massiivne lug ja rn lipsu siidliblikas , mis rhutab von Mannteuffeli tahumatust. Von Mannteuffelit iseloomustab ka joviaalsus (vrd von Stackelbergi Kolmandates mgedes, sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle snaga): ...Peeter kndis kige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse. Kige joviaalsemal ilmel, mida ta massiivse lua kohta liiga pisike ja pealegi viltusevitu suu ning ta raskepilgulised ja sgaval asetsevad silmad ldse vimaldavad. Timo mngib ka von Mannteuffeliga: teades, et too kib tema paberites tuhnimas, pakub Timo talle erinevates keeltes kokaraamatuid sirvida. Siin meenutab von Mannteuffel veidi lihtsameelset Vanapaganat, kellega Kaval-Ants trikke teeb. Krahv Peter Pahlen on episoodiline tegelane, ent saanud krossilikult vrvika kirjelduse: ...see vanamees koosnes tegelikult kahest mehest. Vlimisest, mitte veel vga vanast, aga kuidagi ige ranhkunud Drozi automaatide moodi nukust, maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpeast, ja sisemisest, mrksa pisemast, ikkagi veel ige teokast mehest, kes vaatas pealmise silmaaukudest otsekui pappturvise seest llatavalt erksal pilgul vlja kusjuures see pilk oli ta omaniku just nagu kiketeadmisest niihsti natuke krk kui ka kurb. Pahleni juurde sidab Timo maalt pgenemise asjus nu ksima. Pahleni snad (...vlismaale lhevad ainult need, kes tahavad iseenese eest ktte maksta. Kes tahab midagi thtsamat, jb koju57) ja tema kige phjapoolsemate pomerantside vihakas maik meenub Timole, kui ta pistab suhu juba pooleldi mustaks linud pihlakamarju ning otsustab pgenemisest loobuda.

Pahlenit saab vrrelda Timoga: mlemad on olnud keisrile lhedal, teda toetanud ja usaldanud. Mlema usalduse on keiser reetnud: Pahleni saatnud maapakku, Timo vanglasse, hiljem piiratud liikumisvabadusega oma misa. Mlema jrel on keiser lasknud ka nuhkida. Mlemad loobuvad pgenemast. L. Lukas on toonud vlja selle, et baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jta kodumaad ka kige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks pgeneda isegi mssajate pssi palge eest (snadega Ich bleibe lpeb nii mnigi raamat....) Niteks Eduard von Keyserlingi htustes majades on kne all postile jmine, mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mttes kituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet vtab, seejuures ngu oli tal jik nagu vihasel kivikujul. Ta tmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja tles kiledalt, nii et see oli le poole kiriku kuulda: Eher werde ich im Kuhstall mein Gebet sagen! Da weiss man wenigstens, wo man ist! Nad marssisid, proua ees ja hrra ta kannul, kirikust vlja. Proua von Himmelstierni vlimust kirjeldatakse napilt, tema iseloomustamisel on rhk tegudel. Kirikust demonstratiivselt vljamarssimise seostab ta seisusektkes, endi positsioone rhutava stereotpse aadliprouaga, kellele talupojapritolu tegelased aadlipingis on meldamatud. Nende jrel lahkub ka lejnud aadelkond. Ainult Vana-Pltsamaa lossirentnik, lohmakas hrra von Wahl ja tema sdistisest proua jid paigale. Prast rgiti, et proua oli oma meest kll minema tirida katsunud, aga mehel oli nnestunud juba enne Temleri jutluse algust magama jda ja siis oli ka proua pidanud paigalejmisega leppima. Sellest episoodist vib vlja lugeda mitu baltisakslaskonda iseloomustavat seika. Esiteks kindlakskujunenud tavadest ja normidest kinnipidamine: kui keegi mrkab midagi kohatut (nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele thelepanu juhtida (proua von Samson tuseb ja marsib kirikust vlja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, nitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei nnestu, on ta sunnitud paigale jmisega leppima. Teiselt poolt jb aadelkonnast mulje kui vlistest kombetitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi nita tegelast positiivsest kljest. Proua von Samson marsib ka kmme aastat hiljem kirikust vlja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet vtavad, ent seekord jvad teised hrrased kohale (lk 162). See on aadelkonnas toimunud meelemuutuse ilmekas nide: likonservatiivseks peetud aadelkondki on vimeline muutuma. Episoodiline tegelane on ka krahv Lieven, kellest kirjutab Jakob seoses Timo venna Georgi jutustusega. Jakob annab edasi Georgilt kuuldu (s.t Georgi iseloomustuse): Lievenil on kollakas hobuselust ja ukonnanaeratuse mask (lk 154). C. Hasselblatt on thelepanu juhtinud asjaolule, et Kross kasutab aadlike vrdlusena sageli hobust.Lisaks rohmakale vlimusele on Lieven ka keerutaja ja salgaja. Ta on vahaste ktega raneetud patu- ja nutukott, vana narr (lk 155). Krahv Lieven on variserlik ja vlts. Teda iseloomustatakse negatiivsete atribuutide (maskisarnane ngu) ja tegudega (salgamine). Seejuures on oluline mrkida, et nii iseloomustab teda Timo vend Georg, Lieveni rahvuskaaslane. See rhutab veel eriti Lieveni negatiivsust.

Keisri hullus on Timo otseselt Jakobi (ja Eeva) olukorra phjustaja: Timo vttis endale talutdrukust naise, keda ta laseb koolitada. Eevale seltsiks vetakse kaasa Jakob, viimase arvamust ksimata. Timo tegevuse tttu on Jakob (ja Eeva) jnud n- kahevahele: nad pole enam eestlastega vrdsed ega ole veel aadlikega pris samavrsed. Jakob on saksa pkstes, prantsuse keelt knelev pooleesti talupoeg, kes ei ole puhas eestlane ega ka sakslane; tema identiteet ei asu kummalgi poolel. Kui Timotheus von Bock kannab romaani snumit, siis suure osa lejnud baltisakslaskonna funktsioon on suuresti rhutada von Bocki eripra, olla kes vhem, kes rohkem n- tpilise baltisakslase rollis. Keisri hullu von Bock on omaprane, ideaalilhedane ja kompromissitu kangelane, kellele vastandub alalhoidlikum eestlane (Jakob). Kross on loonud positiivse baltisakslase kuju, kelle puhul eesti kirjanduses nii sagedasest misniku stereotbist rkida ei saa. J. Krossi Timotheus von Bock on vib-olla et siiraim kompliment baltisakslastele.