Ida-Virumaa ja Narva loodus

Maret Vihman

Ida- Virumaa metsad, pargid ja taimestik

Eesti on metsasuse jrgi Euroopa ks rikkamaid (4.kohal metsasuse % jrgi).
45% Eestimaast on kaetud metsaga, Ida- Virumaal le 50 % territooriumist.
Ida- Virumaal vib nha nii kuiva Nmme-, laane- vi palumetsa, kuid ka niiskeid lodu- ja
soometsi. Eesti metsades kasvab 4 liiki okaspuid. ~16 liiki lehtpuid ja psaid, 2 liiki
liaane.
okaspuud
Lehtpuud ja -psad
liaanid

Metsadega on seotud suur hulk Eesti loomi, linde, putukaid.

Metsa elustik on liigirohke ja mitmekesine, inimese toidulauale annab mets marju, seeni,
ravimtaimi aga ka loomseid saadusi.

Phklime parkmets
Eesti levinumad metsapuud on MND (Pinus sylvestris) , ARUKASK (Betula pendula),
KUUSK (Picea abies) ja SANGLEPP(must lepp) (Alnus glutinosa) Phklimel on nad kik
esindatud. Psastest domineerivad nii Eestis kui ka Phklimel hall lepp (Alnus incana (L.)
ja pajud (Salix). Pajude perekond on Eesti looduses kige liigirikkam: 20 liiki pajusid,
mille hulgas domineerivad niiskuslembelised psad. 5 liiki pajusid kasvavad ka ~20 m
krgusteks puudeks, tuntumad on raagremmelgas (Salix caprea) , hberemmelgas ((Salix
alba) ja haljastuses sageli kasutatav rabe remmelgas vi kerapaju (Salix fragilis).
Phklimel on arvukalt esindatud ka sarapuud (rahvasuus phklipuud ) (Corylus
avellana). Euraasias ja Phja-Ameerikas levinud 15-st sarapuuliigist kasvab Eestis ainult
ks harilik sarapuu (rahvasuus phklipuu) (Corylus avellana) . Harilik sarapuu on
levinud Euroopas Luna-Soomest (levila phjapiir) kuni Trgini (levila lunapiir) ja Briti
saartest (levila lnepiir) kuni Uraalideni (idapiir). Eestis on sarapuu levinud enam krgustike
mber aga ka lubjarikkal pinnasel vi niitude ja pldude servades, kuid puudub soodes ja
liigniisketes metsades.
Sarapuu phklid sisaldavad 5072% kvaliteetset li, 1020% proteiine, 1014%
karbohdraate, 910% ssivesikuid, 2,5% mineraale: raud (Fe), magneesium (Mg), vask
(Cu), seleeni(Se) ning 0,30% eri vitamiine (B- ja E-) ja rohkesti kiudaineid.
Sarapuu levikule aitavad kaasa phkleid talveks varuvad ning neist toituvad imetajad
(kaelushiir, metssiga, orav) ja linnud (rhnid, pasknr, phklimnsak, puukoristaja jt.).
2012.a. kevadtalgute kigus istutati Phklimele ka pihlakaid, kastaneid, vahtraid,
elupuid ja mningaid teisi mittetavalisi metsapuid.

Ida-Virumaa ja Narva loodus

Maret Vihman

Linnade haljasalad ja pargid

Eestis looduslikud
esinevad ka metsas
okaspuud
lehtpuud
mnd,
kuusk,
kadakas,
jugapuu

kask, lepp,
haab, sarapuu,
saar, tamm,
pihlakas,
toomingas,
pajud,
remmelgad

Sissetoodud puuliigid
kunagi laialt
levinud
prn, tamm,
jalakas, saar,
pooppuu ja
viirpuu
jugapuu

13.-19. sajandil

20.sajandil

misate juurde istutatud

prnad, vahtrad,
kastanid, lehised,
paplid, jalakad, pgid,
nulud, sirelid,
hbe- jt.pajud

sisse toodud
hbekuused,
torkav kuused,
ebatsuugad,
valge mnd,
seedermnnid,
elupuud

Emamesinevat pargipuud Eestis: prn, tamm, vahtrad, kastan

Enamesinevad pargipuud Ida- Virumaal: vahtrad, saared, kastan, pappel, tamm, prn, kased

Ida-Virumaa ja Narva loodus

Maret Vihman

Narva pargid, puud ja Linne aed

Narva varasematest parkidest on vaid teateid, silinud ei ole eriti midagi. On andmeid, et A.D.
Menikovi poolt rajatud Joala misa mber on olnud korraprane park, Germontide misa
Ferdinantshofi (praegune Siivertsi linnaosa ja kalmistu piirkond) mber oli park. Roheline oli
ka Kreenholmi saar, kahe vimsa kose servadesse ning ketrus- ja kudumisvabrikute vahele
istutati puid ja psaid.
Tnapeva Narva pargid on suhteliselt noored. Kindluse territooriumile ja selle mber ei
lubatud istutada puid, sest le je lastud tulenooled vi muu laskemoon suurendasid tuleohtu.
Alles 19.sajandi keskel (1863.a.), kui Narva kustutati thtsate kaitserajatiste nimekirjast,
hakati rajama parke.
Narva linna vanim park Pimeaed rajati 19.sajandi keskel Victoria bastionile (Suur
Pimeaed), hiljem laienes park ka bastionile Pax (Vike Pimeaed) ja Hahni treppideni (rajatud
1875.a. linnapea Adolf Hahni algatusel). Pimeaed sai nime krval asunud Pimevrava
(kaarega kigu) jrgi, kust viis linnast tee sadamasse. Park on 19.sajandi aed-pargi
arhitektuuri nidis. Narva Pimeaed pindlaga 1,8 km2 veti looduskaitse alla 1959.a.
Peale puude rajati parki lilleterrassid, purskkaev ja vaateplatvorm ning paigutati istumispingid
ja loodi korrastatud teedevrk. Pargist avanevad kaunid vaated Narva jele ja vastaskaldale.
Pimeaed ja kaunid vaated kindlustele ja jele on inspireerinud loomingule mitmeid luuletajaid
(n. Igor Severjanik), kunstnikke (n. Aleksander Stavtsev, Marc Chagall / Moisej Shagal) ja
linnaelanikke (Jonas Bertulis). Kuni aastani 1944 oli Pimeaias klakoda, kontserdite ja
tantsuplats, talvel valgustatud uisuvli. Pargis paiknevad mlestusmrgid Phjasjas (1704)
langenud vene sjameestele ja Eesti vabadussjas (1918) langenud punaarmeelastele ning
mlestuskivi Narvas sndinud Eesti kunstnikule ja botaanikule Albert ksipile (1886- 1966).
Vanade puude liigilisse koosseisu valiti kodumaised pikaealised lehtpuud. Puude vanus
kigub 50-st aastast 125 aastani, puid on Pimeaias kokku le 500, erinevatid puu- ja
psaliike on 22. Kige arvukamalt on esindatud harilik saar (Fraxinus excelsior) (154 puud)
ja vahtrad (Acer platanoides) (154 puud), jrgnevad prnad (Tilia cordata) (79 ), tammed
(Quercus robus) ( 69) ja jalakad (Ulmus glabra) (23). Vhesel mral esindatud hbepappel
(Populus alba ) (11), hobukastan ( Aesculus hippocastanum) (7), Knnapuu (Ulmus laevis) (
7), on veel ksikud kased (Betula pendula), tuhkpuu (Cotoneaster Medik), aedunapuu
(Malus domestica), sirelid (Syringa L.), ltspuud (Caragana)ja kibuvitsad (Rose).
Istutamisel on hsti palju kasutatud kontrastsuse phimtet, puuliigid vahelduvad reas, mis
nitab kontraste ja vrve eriti sgisel. Koidula ja Pimeaia tnavat ristaval alleel kasvavad
pensilvaania saared (Fraxinus pensilvanica) (22) ja harilikud vahtrad (Acer platanoides).
Pimeaia park vajab uuendamist. Tnapevase pargiuuenduse juures peetakse silmas puude
tervislikku seisundit, ajaloolist vrtust, pargi vljendusrikkust ja terviklikkust aga ka
nahkhiirte suviste varjepaikade silitamist.
Narva alleed ja puiesteed
Narvat vib nimetada julgelt roheliseks linnaks. Narva puiesteede rohkus paistab silma ka
Eesti maastabis. Narva linna tnavatest on ~1/4 ristatud puiesteedega. Eriti suured
haljasalad ja puuderhmad P. Kerese, Vidu ja Vestervalli tnaval. Enamik alleesid ja
puuderhmasid on 30-60 aastat vanad, vanem osa on Pimeaed ja selle mbrus.
Narva haljastus on suhteliselt sarnane ja helaadiline: prn (Tilia cordata), vaher (Acer
platanoides), saared (Fraxinus), kastan (Aesculus hippocastanum), tammed (Quercus ),
kased (Betula pendula), pappel (Populus). Kohati pajud (Salix), saarvaher (Acer negundo),
jalakas (Ulmus glabra) ja knnapuu (Ulmus laevis), vhesel mral pihlakat. Psastest
on enam istutud sirelit (Syringa L.),ltspuud (Caragana) ja enelat (Spiraea), kohati
viirpuud (Crataegus) .

Ida-Virumaa ja Narva loodus

Pappel (M.Vihmani foto)

Maret Vihman

Kerapajud Lipovkal (M.Vihmani foto)

Peale II maailmasda, milles Narva vga tugevalt kannatada sai, algasid lesehitus-,
korrastus- ja haljastustd ja istutati ohtralt kiiresti kasvavaid puid saart (Fraxinus) ja
paplit (Populus). Peale II maailmasda on haljastatud Narva Vanalinna mbrus: kindluse
mbrus ja purskkaevuga lossipark, bastionid, Peetri platsi mbrus, sadama ja ujumisranna
mbrus.
Peetri platsi mbruses kasvavad prnad (Tilia), kastanid (Aesculus hippocastanum) ,
vahtrad (Acer), paplid (Populus), hbekuused (Picea pungens f. Glauca) , psaspajud (Salix)
ja remmelgad (puukujulised pajud) (Salix) , eriti sgisel pilkupdev kuid mrgiste viljadega
kikkapuu (Euonymus europaeus).
1950 1956.a.(Narva Kreenholmi 100-ks snnipevaks) rajati park ja haljasala Gerassimovi
kultuurimaja mber. Gerassimovi pargis kasvavad prnad (Tilia cordata), saared
(Fraxinus), vahtrad (Acer platanoides), jalakad (Ulmus glabra), knnapuud (Ulmus laevis),
tammed (Quercus) , kastanid (Aesculus hippocastanum), kased (Betula pendula), pihlakad
(Sorbus), sirelid (Syringa L.),. Puude vanus 25- 60 aastat.
Pukini tnava skvris on prnade(Tilia cordata) , tammede (Quercus), hbepaplite
(Populus alba), kastanite (Aesculus hippocastanum) krval arvukamalt hekkideks pgatud
psaid: sirel (Syringa L.), ltspuu (Caragana), enelas (Spiraea), psasmaran (Potentilla
fruticosa)
Energeetikute klubi vljaku res on puude vanus 25- 60.a, istutatud on vahtrad (Acer),
kased (Betula), saared (Fraxinus), una- ja kirsipuud (Malus domestica,Cerasus),
palsamipaplid (Populus balsamifera), pisenelas (Physocarpus ) ja sirelid (Syringa L.),.
Lipovka (Prna auk) viitab prnadele, kuid prnasid seal ei leiagi. Enam mrkab kerapajusid
(Salix fragilis Bullata), saart (Fraxinus) ja paplit (Populus).
Narva uued mikrorajoonid on omaalgatuslikult ja planeerimatult haljastatud, istutatud on
vahtraid (Acer platanoides), saarvahtraid (Acer negundo), kaski (Betula), hobukastaneid
(Aesculus hippocastanum), papleid (Populus). Ilus noor park on Phklime skvr, kus
kasvavad dekoratiivsed kerapajud (Salix fragilis Bullata), seda pargiala arendatakse edasi
puhkealaks.
Haljastus on puudulik Phklime piirkonnas. Phklime looduslikus metsatukas, kuhu on
rajatud spordi- ja terviserada, plaanitakse rajada ka loodusrada ja puhkepaigad.
Tnapeval on kimas paplite kui allergia tekitajate vljavahetamise ja pgamise kampaania
(n. Vidu tn). Taastamist, uuendamist ja hooldustid vajavad Gerassimovi park, Rudovi
haljak, Rakvere tnava red ja teised viksemad pargialad.
Kimas on haljastamine ja uuendamine spordihoonete mbruses, laste- ja noortepargi
(Vallikraavis), Rootsi lvi monumendi ja Aleksandri kiriku mbruse ning kaldapealse
haljastamine Tallinn- Peterburi raudteeni, Kerese (male)pargi planeerimine ja rajamine

Ida-Virumaa ja Narva loodus

Maret Vihman

Kerese tnavale ning Ajaloopargi ja Chagalli ( vene pritolu maalikunstnik) keskuse

rajamine Rugodivi kultuurimaja juures. Narva Lipovka uuendamiseks ja vljaehitamiseks on
kimas 3D projekt, mille jrgi uuendatakse ka Joaoru haljastust.
Okaspuude esinemiskohti Narvas
Eesti looduslikke okaspuid euroopa kuuske ja mndi haljastuses eriti ei kasutata. Puude
lehed ja okkad koguvad endasse hutolmu, tahma ja autode heitgaase ning sgiseks on
tugevalt kahjustunud ja elujuetud. Lehtpuu viskab oma mrgid lehtedega maha, puhkab talve
ja alustab sgisel puhtana uuesti. Okaspuudel psivad hed okkad 3-6 (vahel isegi 8) aastat,
okaspuud ei pea puhastumiseni vastu. Seega sobivad linna okaspuud, mille okkad on
kaitstud vaigu- vi vahakihiga (hbekuusk e. torkav kuusk) vi heitlehelised okaspuud (lehis).
Narvas vib okaspuude rhmi nha Peetri platsi ja Triumphi bastioni krval - hbekuused
(Picea pungens f. Glauca) (9 puud), Tallinna mnt ja Kerese tn rismiku ringtee sdamikus
mgimnnid (Pinus mugo), Linnuse eespargis elupuud (Thuja)(3 p), Rugodivi
kultuurimaja juures lehised (Larix decidua) (4 p), Pukini ja Vaksali tnava ristmikul
mgimnnid (Pinus mugo), kadaks (Juniperus) , Hahni treppide juures mgimnnid (Pinus
mugo). ksikuid okaspuid leidub mitmel pool mujalgi: Pimeaias lehis (Larix decidua) (4
p), harilik kuusk (Picea abies) (1 p), Energia tnaval lehis (Larix decidua) (4 p). Kerese
selveri krval - noored kadakad (Juniperus).
Kvaliteetsed puhkeotstarbelised rohealad peaksid olema kttesaadavad ja paiknema
jalakigutee kaugusel kikides linna piirkondades. Linnaelanike ja klaliste jaoks
olulisemateks pukealadeks plaanitakse kujundada Vanalinna bastionitevnd, Joaoru
puhkeala ja rannaala, Gerassimovi park, Kerese-Vidu nurga puhkeala, Kerese
malepark, Kadastiku puhkeala, Energeetiku park ning Phklime puhkeala.

Ida-Virumaa ja Narva loodus

Maret Vihman

(Allikas: Narva linna ldplaneering 2000- 2012. vana.narvaplan.ee/uldplan/III%20koide.doc)

Linne aed
2009.a rajati Narva kindluse Phjaue juurde Linne aed. Karl Linn ( Carolus Linnaeus)
(1707- 1778) oli Rootsi loodusteadlane ja arst.
* K.L. on kirjutanud mitmeid teoseid botaanika algetest, taimede paljunemisest (Taimede
kihlumisest ja seksuaalelust, Lapimaa floorast, taimede ssteemist).
* Ttas vlja looduse sstematiseerimise ssteemi ( taime-ja looma-liigid, klaasid,
perekonnad.), jagas taimed rhmadesse suguorganite (ie kuju ja ehituse) jrgi ja kujundas
arusaama taime- ja loomaliigi htsusest ja arengust; hiljem lisandus ka mineraalide ja haiguste
sstemaatika.
* Vttis kasutusele taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused
Praeguseks muudetud perekonna-, klassi- ja seltsi nimesid , samaks on jnud vaid 1/10 K.L.
poolt kasutuselevetud nimedest , n. Homo Sapiens.
Narva muuseumi Linne aed teeb kummarduse suurele teadlasele ja Linn taksonoomiale,
sest aias on kasutatud pea ainult Linn poolt nimetatud ja kirjeldatud taimi. rdiaia rajamisel
lhtus muuseum Carl von Linn poolt 17. sajandi lpul algatatud traditsioonist rajada misate
ja paleede lhedusse ning selleks ajaks oma esialgse (sjalise) funktsiooni kaotanud
linnustesse vi nende varemetesse rdiaedasid. Loodud rdiaed on klassikalist tpi, kus
kasvavad kgis ja meditsiinis kasutamist leidvad taimed. Karl Linne lemmiklill ja tema
vapilill on harak-kuljus (phjamaade kelluke) (Linnaea borealis), kuid kuna tegemist on okasmetsade taimega, siis seda aias kasvamas ei leia.
Iga aeda rajatud ruum kannab vastavalt taimevalikule oma karakterit ja alateemat siit leiab
Roosilise puhkehoovi, Loodusehoovi, Rndava rdiaia ja Kgitaimede hoovi. Kik aiaosad
pakuvad suvel silmailu, kuid kaks viimasena nimetatut annavad lisa ka maitsemeelele. Aias
kasvavaid maitse- ja kgitaimi ning nende traditsioonilist kasutamist tutvustatakse
muuseumi haridusprogrammides ning Phjaues suviti toimuvates ttubades. Kgitaimede
hoovi ja Rndava rdiaia taimekoosseis ja kujundus muutub vhesel mral igal aastal.
Tutvuge Linne aiaga ja pdke leida mni sgi- vi maitsetaim n. rabarber (Rheum) vi
piparmnt (Mentha piperita), midagi Eestis looduslikku ja ravivat n. kortsleht (Alchemilla
vulgaris L.) vi nmm-liivatee (Thymus serpyllum) ning midagi ilu jaoks n. roosid (Rose)
vi elupuu (Thuja).

Kevad Linne aias (M.Vihmani foto)

2) Loomariik

Ida-Virumaa ja Narva loodus

Maret Vihman

Linnud
Tpilisteks ja mrgatavateks linnaloomadeks on eelkige linnud. Kige sagedamini kohtab
tuvisid (Columba livia), varblaseid (Passer), vareseid (Corvus corone cornix), Narva je
res sinikaelparte (Anas platyrhynchos L.), naerukajakaid (Larus ridibundus).
Harvemini satub tnavatele ja prgikastide juurde kalakajakas (Larus canus), ronk (Corvus
corax (L.), hakk (Corvus monedula L.). Linnud on harjunud toituma prgikastidest, kevadel,
kui inimesed jalutavad parkides ja istuvad pinkidel, kolivad parkidesse ka linnud, sest teavad,
et siit saab sa. Klmadel talveilmadel koguneb sadu sinikaelparte sgi ootel turgude vi
suurte ostukeskuste juurde. Suuremates parkides (n. Pimeaias, Joaorus), kalmistutel ja
koduaedades vib nha mitmeid metsalinde, niteks kirjurhnid (Dendrocopus major (L.)),
metsvint (Fringilla coelebs (L.)), kuldnokk (Sturnus vulgaris), mustrstas (Turdus merula),
bik (Luscinia luscinia), psalinnud (Sylvia borin). Metsvint on Eesti
kige
rohkearvulisem laululind. Suvel ei puudu ta kll heski metsas, metsatukas, pargis ega
puiesteel. Mustrstas on ldiselt rndlind, kuid linnas elavad rstad vivad muutuda
paigalindudeks. Phklime parkmetsas vib nha tpilisi metsalinde, nit. pasknr
(Garrulus glandarius L.), punarind (Erithacus rubecula (L.),laulurstas (Turdus philomelos),
erinevaid tihaseliike: rasvatihane (Parus major (L.), sinitihane (Parus caeruleus (L.),
phjatihane (Parus montanus (Conr.)).
Talvel vib Narva parkides ja aedades nha sageli tihaseid (Parus), kohati salkadena
taliklalisi: leevikesi (Pyrrhula pyrrhula (L.) ja siidisabasid (Bombycilla garrulus (L.).

Ronk (M.Vihmani foto)

Siidisaba
(http://www.google.ee/search?hl=et&q=siidisaba&um

Imetajad
Kige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav (Sciurus vulgaris L.). Orav on
segatoiduline ning lisaks kbidele ja phklitele sb tigusid, putukaid, mune ja isegi
linnupoegi.
Kuid arvukamad ja levinumad imetajad on tenoliselt koduhiir, pld- uruhiir (Microtus
arvalis (Pall.), karihiired (Sorex), kodurott, rndrott. Koduhiir (Mus musculus L.) sigib
hoonetes aastaringselt (5- 8 korda aastas), looduses vaid suvekuudel (2-3 korda aastas),
pesakonnas on 3- 8 poega. Seega vib koduhiir saada aastas 10- 60 poega! Kodurott (Rattus
rattus L.) on Eestis levinud alates 13.sajandist. Kodurott on tielik inimkaasleja ja Eesti
kliimas ta arvatavasti ilma inimeseta poleks psima jnud, kodurott on kodustatav.
Rndrott (Rattus norvegicus) sb ja nrib kike valimata, vib levitada nakkushaigusi ja on
Eestis inimesele ks ohlikumaid ja vihatumaid loom.

Ida-Virumaa ja Narva loodus

Maret Vihman

Aedadesse, kaldarsetele ja haljasaladele tekkivad mutimullahunnikud viitavad sellele, et

sinna on elama asunud mutt (Talpa europea L.). Mutt asustab saastumata pinnasega alasid,
phitoiduks on vihmaussid ja putukad, sb ka hiiri ja konni.
Bastionites olevad kigud (kasematid) on kujunenud sobivaks elupaigaks nahkhiirtele, nende
hulgas on I ja II kategooria kaitsealuseid liike. Maastikukaitseala Narva Pimeaed ja selle
lhimbrus on mitmete
nahkhiirtliikide elu- ja toitumispaik: tiigilendlane (Myotis
dasycneme), suurkrv (Plecotus auritus), phja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja veelendlane
(Myotis daubentoni). Bastionide kigud on nahkhiirte sobivad talvituskohtad, sest siin psib
talvel temperatuur +4-+8C ringis. Toitumisalaks sobib Pimeaed ja Joaorg ning suvisteks
varjumiskohtadeks sobivad Pimeaia piirkonna eelkige vanad nsustega puud.
Tiigilendlane (Myotis dasycneme), on ks suurimaid Eestis esinevatest nahkhiirtest, Eesti
asurkond on 1000- 3000 vahemikus, talvitujaid vaid ~400, suurte talvekolooniate puhul
moodustuvad koopalaes kuni 50-isendilised kobarad. Tiigilendlase elupaik on laienenud
Narvas kikide bastionide alale. Suurkrv (Plecotus auritus) on paikne liik, suvise asurkonna
suurus Eestis hinnanguliselt 8 00040 000, talvituvate isendite arv ~4300. Phja-nahkhiir
(Eptesicus nilssonii) on levinud kogu Eestis ja sage ka linnades, kus on koopaid, kike, vanu
hooneid, varemeid, keldreid, seinapragusid, mre, sillaaluseid vi mahajetud kaevusid.
Phja-nahkhiir on Eestis esindatud kige rohkearvulisemalt: suvine asurkond 100 000300
000, talvitujaid teadaolevates grupilistes talvituskohtades ~8300. Veelendlane (Myotis
daubentoni) on Eesti mandriosas, saartel ja ka linnades laialt levinud, suvise asurkonna
suurus on hinnanguliselt 10 00040 000, talvituvate isendite arv teadaolevates grupilistes
talvituspaikades on ~2000. Kik nahkhiired on looduskaitse all, neist tiigilendlane on kantud
ka Punasesse raamatusse ohustatumate liikide hulka. Seega tuleb ka bastionide
rekonstrueerimisel ning eelkige Pimeaia puude uuendamisel ja vljavahetamisel silmas
pidada, et ei kaoks ra nahkhiirte ps talvituskohtadesse ja ei kaoks tielikult suvised
varjumiskohad.

(http://www.hot.ee/p/pisiimetajad/SP3.HTM

Orav
(http://www.google.ee/imgres?imgurl=http
//miksike.ee/docs/referaadid2006/harilik_orav)
Metsaimetajaid satub linna enam klmadel ja lumistel talvedel, mil sa on vhe vi ei saa
seda ktte. Phklime, Siivertsi ja Kulgu linnaosades on nhtud jneseid (Lepus), metskitse
(Capreolus capreolus L.), rebast (Vulpes vulpes), khrikkoera (Nyctereutes procyonoides
Gray). Kerese linnaosas elutses 2011.a. talvel tuhkur (Mustela putorius L.) vi keegi samas
mdus vikekiskja, kes ronis puudel ja tegutses pimedas. Kreenholmi linnaosas raudtee ja
tehasehoonete uel vis 2011.a jaanuarist aprillini nha khrikkoera (Nyctereutes
procyonoides Gray). Sellesse perioodi jb khrikul talveuinak, kevade poole ka jooksuaeg,
tundub, et neid toiminguid saab teostada ka linnatingimustes.

Ida-Virumaa ja Narva loodus

Maret Vihman

Ida- Virumaa pargid

*Toila-Oru park
Eesti phjaranniku suursugune loodus meelitas vene suurkaupmehi Grigori Jelissejevi
sedavrd, et ta otsustas enda jaoks siia suvelossi ehitada. Rajati villa itaalia renessanssarhitektuuri mjutustega, kavandajaks Peterburi ks tuntumaid arhitekte Gavril Baranovski ja
pargi plaani kujundajaks sai pargiarhitekt Georg Kuphaldt Oru loss sai valmis 1899.aastal,
selle juurde rajati ks Eesti uhkemaid pargiansambleid puude, erinevatel krgustel
lillepeenarde, purskkaevude ja skulptuuridega. Phaorg rikkalik allikate poolest, leida vib 3
koopasuud ja Phja- Eestis harvaesinevat liivakivipaljandit. Pargi pindala 105 ha. Lossi
juurde viis Karuvravatega algav allee, kus hollandi prnade tved oli pargiarhitekti poolt
tahtlikult muhklikuks teinud. Liigirikkuselt Eestimaa rikkalikumaid parke 270 puu- ja
psaliigiga. Eksootilisemad liigid: elupuu, manduuria phklipuu, hbehall kuusk, alpi
seedermnd, pramiidpappel, pk ja valgepk, lehis, korgipuu ja vga haruldane Jaapani
juudapuulehik.
*Narva- Jesuu Pime ( Tume) ja Hele park
Heledas pargis on tiik, teerajad ja vaatepaviljon. Enam kui 100-aastases (rajatud 1882.a.) 70
puu-ja

psaliigiga

vabakujunduslikus

pargis

on

rohkesti

vimsaid

ja

haruldasi

puuliike.Heledas pargis vib nha plised mnnid, sna suuri puid on kuuskede, knnapuude,
arukaskede ja sangleppade seas. Vrpuuliikidest kidavad aga thelepanu jrgmised puud:
Hbekuuk ehk torkava kuuse-kaks 24 meetrist torkavat kuuske on Eestis hed krgemad;
Kanada ehk valge Alberta vorm-krgem kasvab bussipeatuse lhedal, madalamad on
kuursaali ees; alpi seedermnd, palsaminulg;Rumeelia mndi esineb Eestis harva, antud puu
on Eesti Vabariigis ks jmedamaid ja vanemaid, krgus 19 m ja lbimt 56 cm. Heledas
pargis asub Musumgi. Kuusehekiga eraldatud istumispaik oli kunagi hsti varjatud. Praegu
on kuused krgeks kasvanud ja alt laasunud, lbipaistvad. On mnus kuuskede vilus jalg
puhata, linnulaulu kuulata ja oravate askeldusi vaadelda. Hele ja Pime park tiendavad
teineteist.
Tume e. Pime park on metsasem ning vimaldab jalutamist puude vahel murul. Pime park
pakub samuti tuulevarju, kuid ka varju krvetava pikese eest kuumadel suvepevadel.
Rohelusse uppuv Pime park rahustab, kogu taimestik ja eriti mnnid eritavad rohkesti laetud
kergeid ioone, mis mjuvad inimestele soodsalt. Vimsad ja vanad plispuud, tormiga murtud
vi mber paisatud mnnid ja kuused, on rgse looduse tunnistajad.
*misate pargid

Ida-Virumaa ja Narva loodus

Maret Vihman

*Plispuud ja puude grupid

Musumnd
Kureme tam
Kuru mnd
Purtse ohvriprn
Uuetoa saunakask
Kauksi rannamnnid

Eesti asub geograafiliselt maa-alal, kus saavad kokku phi ja luna, ida ja
ls, see thendab, et Eestis on paljudel taime- ja loomaliikidel levila phjavi luna-, ida- vi lnepiir.
Eestis on levila phja vi- kirdepiiriks ~125 taimeliigile: saar (Fraxinus
excelsior), tamm (Quercus robur), mets-unapuu (Malus sylvestris), tuhkpuu (Cotoneaster
integerrimus), luuderohi (hedera helix), jugapuu (Taxus baccata), pooppuu (Sorbus
intermedia), psasmaran (Potentilla fruticosa).
Eestis on levila luna- vi edelapiiriks 25 taimeliigile ( mesimurakas (Rubus arctikus),
vaevakask (Betula nana), rootsi kukits (Cornus suecica).
~50 Eestis kavavat taime on oma levila lne- vi kagupiiril (niteks kitsemurakas (Rubus
nessensis), rand-seahernes (Lathyrus japonicus);
~100 taime on Eestis oma levila ida- vi loodepiiril (n.viirpuu (Crataegus kyrtostyla).
*Ka mitmed Eesti looma- ja linnuliigid on oma levikuala piiril, kuigi loomade (ka
lindude) liikuvuse tttu on levikuala piirid umbmrasemad kui taimede puhul.
Eestis elavatest loomadest on oma levila phjapiiril valge toonekurg (Ciconia ciconia), must
toonekurg (ciconia nigra), jlind (Alcedo atthis), khmnokk-luik (Cygnus olor), vaenukgu
(Upupa epos L.), hallhaigur (Ardea cinerea), metssiga (Sus scrofa L.),
phklinpp(Muscardinus avellanarius L.), vingerjas (Misgurnus fossilis), levila kirdepiiril
kre (Bufo calamita).
Eesti loomadest on levila luna- ja idapiiril hahk (Somateria molissima), peaaegu idapiiril
elab viinametigu (Helix pomatia), viigerhljes (Phoca hispida botnica), ebaprlikarp
(Margaritifera margaritifera), lnepiiril lendorav (Pteromys volans).
Siidisaba (Bombycilla garrulus) ja vtkaku (Surnia ulula) pesitsusala lunapiir on kll
Soomes, kuid ksikuid pesitsejaid on meilgi.

Ida-Virumaa ja Narva loodus

Maret Vihman