Maret Vihman
Phklime parkmets
Eesti levinumad metsapuud on MND (Pinus sylvestris) , ARUKASK (Betula pendula),
KUUSK (Picea abies) ja SANGLEPP(must lepp) (Alnus glutinosa) Phklimel on nad kik
esindatud. Psastest domineerivad nii Eestis kui ka Phklimel hall lepp (Alnus incana (L.)
ja pajud (Salix). Pajude perekond on Eesti looduses kige liigirikkam: 20 liiki pajusid,
mille hulgas domineerivad niiskuslembelised psad. 5 liiki pajusid kasvavad ka ~20 m
krgusteks puudeks, tuntumad on raagremmelgas (Salix caprea) , hberemmelgas ((Salix
alba) ja haljastuses sageli kasutatav rabe remmelgas vi kerapaju (Salix fragilis).
Phklimel on arvukalt esindatud ka sarapuud (rahvasuus phklipuud ) (Corylus
avellana). Euraasias ja Phja-Ameerikas levinud 15-st sarapuuliigist kasvab Eestis ainult
ks harilik sarapuu (rahvasuus phklipuu) (Corylus avellana) . Harilik sarapuu on
levinud Euroopas Luna-Soomest (levila phjapiir) kuni Trgini (levila lunapiir) ja Briti
saartest (levila lnepiir) kuni Uraalideni (idapiir). Eestis on sarapuu levinud enam krgustike
mber aga ka lubjarikkal pinnasel vi niitude ja pldude servades, kuid puudub soodes ja
liigniisketes metsades.
Sarapuu phklid sisaldavad 5072% kvaliteetset li, 1020% proteiine, 1014%
karbohdraate, 910% ssivesikuid, 2,5% mineraale: raud (Fe), magneesium (Mg), vask
(Cu), seleeni(Se) ning 0,30% eri vitamiine (B- ja E-) ja rohkesti kiudaineid.
Sarapuu levikule aitavad kaasa phkleid talveks varuvad ning neist toituvad imetajad
(kaelushiir, metssiga, orav) ja linnud (rhnid, pasknr, phklimnsak, puukoristaja jt.).
2012.a. kevadtalgute kigus istutati Phklimele ka pihlakaid, kastaneid, vahtraid,
elupuid ja mningaid teisi mittetavalisi metsapuid.
Maret Vihman
kask, lepp,
haab, sarapuu,
saar, tamm,
pihlakas,
toomingas,
pajud,
remmelgad
Sissetoodud puuliigid
kunagi laialt
levinud
prn, tamm,
jalakas, saar,
pooppuu ja
viirpuu
jugapuu
13.-19. sajandil
20.sajandil
sisse toodud
hbekuused,
torkav kuused,
ebatsuugad,
valge mnd,
seedermnnid,
elupuud
Maret Vihman
Maret Vihman
Peale II maailmasda, milles Narva vga tugevalt kannatada sai, algasid lesehitus-,
korrastus- ja haljastustd ja istutati ohtralt kiiresti kasvavaid puid saart (Fraxinus) ja
paplit (Populus). Peale II maailmasda on haljastatud Narva Vanalinna mbrus: kindluse
mbrus ja purskkaevuga lossipark, bastionid, Peetri platsi mbrus, sadama ja ujumisranna
mbrus.
Peetri platsi mbruses kasvavad prnad (Tilia), kastanid (Aesculus hippocastanum) ,
vahtrad (Acer), paplid (Populus), hbekuused (Picea pungens f. Glauca) , psaspajud (Salix)
ja remmelgad (puukujulised pajud) (Salix) , eriti sgisel pilkupdev kuid mrgiste viljadega
kikkapuu (Euonymus europaeus).
1950 1956.a.(Narva Kreenholmi 100-ks snnipevaks) rajati park ja haljasala Gerassimovi
kultuurimaja mber. Gerassimovi pargis kasvavad prnad (Tilia cordata), saared
(Fraxinus), vahtrad (Acer platanoides), jalakad (Ulmus glabra), knnapuud (Ulmus laevis),
tammed (Quercus) , kastanid (Aesculus hippocastanum), kased (Betula pendula), pihlakad
(Sorbus), sirelid (Syringa L.),. Puude vanus 25- 60 aastat.
Pukini tnava skvris on prnade(Tilia cordata) , tammede (Quercus), hbepaplite
(Populus alba), kastanite (Aesculus hippocastanum) krval arvukamalt hekkideks pgatud
psaid: sirel (Syringa L.), ltspuu (Caragana), enelas (Spiraea), psasmaran (Potentilla
fruticosa)
Energeetikute klubi vljaku res on puude vanus 25- 60.a, istutatud on vahtrad (Acer),
kased (Betula), saared (Fraxinus), una- ja kirsipuud (Malus domestica,Cerasus),
palsamipaplid (Populus balsamifera), pisenelas (Physocarpus ) ja sirelid (Syringa L.),.
Lipovka (Prna auk) viitab prnadele, kuid prnasid seal ei leiagi. Enam mrkab kerapajusid
(Salix fragilis Bullata), saart (Fraxinus) ja paplit (Populus).
Narva uued mikrorajoonid on omaalgatuslikult ja planeerimatult haljastatud, istutatud on
vahtraid (Acer platanoides), saarvahtraid (Acer negundo), kaski (Betula), hobukastaneid
(Aesculus hippocastanum), papleid (Populus). Ilus noor park on Phklime skvr, kus
kasvavad dekoratiivsed kerapajud (Salix fragilis Bullata), seda pargiala arendatakse edasi
puhkealaks.
Haljastus on puudulik Phklime piirkonnas. Phklime looduslikus metsatukas, kuhu on
rajatud spordi- ja terviserada, plaanitakse rajada ka loodusrada ja puhkepaigad.
Tnapeval on kimas paplite kui allergia tekitajate vljavahetamise ja pgamise kampaania
(n. Vidu tn). Taastamist, uuendamist ja hooldustid vajavad Gerassimovi park, Rudovi
haljak, Rakvere tnava red ja teised viksemad pargialad.
Kimas on haljastamine ja uuendamine spordihoonete mbruses, laste- ja noortepargi
(Vallikraavis), Rootsi lvi monumendi ja Aleksandri kiriku mbruse ning kaldapealse
haljastamine Tallinn- Peterburi raudteeni, Kerese (male)pargi planeerimine ja rajamine
Maret Vihman
Maret Vihman
Linne aed
2009.a rajati Narva kindluse Phjaue juurde Linne aed. Karl Linn ( Carolus Linnaeus)
(1707- 1778) oli Rootsi loodusteadlane ja arst.
* K.L. on kirjutanud mitmeid teoseid botaanika algetest, taimede paljunemisest (Taimede
kihlumisest ja seksuaalelust, Lapimaa floorast, taimede ssteemist).
* Ttas vlja looduse sstematiseerimise ssteemi ( taime-ja looma-liigid, klaasid,
perekonnad.), jagas taimed rhmadesse suguorganite (ie kuju ja ehituse) jrgi ja kujundas
arusaama taime- ja loomaliigi htsusest ja arengust; hiljem lisandus ka mineraalide ja haiguste
sstemaatika.
* Vttis kasutusele taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused
Praeguseks muudetud perekonna-, klassi- ja seltsi nimesid , samaks on jnud vaid 1/10 K.L.
poolt kasutuselevetud nimedest , n. Homo Sapiens.
Narva muuseumi Linne aed teeb kummarduse suurele teadlasele ja Linn taksonoomiale,
sest aias on kasutatud pea ainult Linn poolt nimetatud ja kirjeldatud taimi. rdiaia rajamisel
lhtus muuseum Carl von Linn poolt 17. sajandi lpul algatatud traditsioonist rajada misate
ja paleede lhedusse ning selleks ajaks oma esialgse (sjalise) funktsiooni kaotanud
linnustesse vi nende varemetesse rdiaedasid. Loodud rdiaed on klassikalist tpi, kus
kasvavad kgis ja meditsiinis kasutamist leidvad taimed. Karl Linne lemmiklill ja tema
vapilill on harak-kuljus (phjamaade kelluke) (Linnaea borealis), kuid kuna tegemist on okasmetsade taimega, siis seda aias kasvamas ei leia.
Iga aeda rajatud ruum kannab vastavalt taimevalikule oma karakterit ja alateemat siit leiab
Roosilise puhkehoovi, Loodusehoovi, Rndava rdiaia ja Kgitaimede hoovi. Kik aiaosad
pakuvad suvel silmailu, kuid kaks viimasena nimetatut annavad lisa ka maitsemeelele. Aias
kasvavaid maitse- ja kgitaimi ning nende traditsioonilist kasutamist tutvustatakse
muuseumi haridusprogrammides ning Phjaues suviti toimuvates ttubades. Kgitaimede
hoovi ja Rndava rdiaia taimekoosseis ja kujundus muutub vhesel mral igal aastal.
Tutvuge Linne aiaga ja pdke leida mni sgi- vi maitsetaim n. rabarber (Rheum) vi
piparmnt (Mentha piperita), midagi Eestis looduslikku ja ravivat n. kortsleht (Alchemilla
vulgaris L.) vi nmm-liivatee (Thymus serpyllum) ning midagi ilu jaoks n. roosid (Rose)
vi elupuu (Thuja).
Maret Vihman
Linnud
Tpilisteks ja mrgatavateks linnaloomadeks on eelkige linnud. Kige sagedamini kohtab
tuvisid (Columba livia), varblaseid (Passer), vareseid (Corvus corone cornix), Narva je
res sinikaelparte (Anas platyrhynchos L.), naerukajakaid (Larus ridibundus).
Harvemini satub tnavatele ja prgikastide juurde kalakajakas (Larus canus), ronk (Corvus
corax (L.), hakk (Corvus monedula L.). Linnud on harjunud toituma prgikastidest, kevadel,
kui inimesed jalutavad parkides ja istuvad pinkidel, kolivad parkidesse ka linnud, sest teavad,
et siit saab sa. Klmadel talveilmadel koguneb sadu sinikaelparte sgi ootel turgude vi
suurte ostukeskuste juurde. Suuremates parkides (n. Pimeaias, Joaorus), kalmistutel ja
koduaedades vib nha mitmeid metsalinde, niteks kirjurhnid (Dendrocopus major (L.)),
metsvint (Fringilla coelebs (L.)), kuldnokk (Sturnus vulgaris), mustrstas (Turdus merula),
bik (Luscinia luscinia), psalinnud (Sylvia borin). Metsvint on Eesti
kige
rohkearvulisem laululind. Suvel ei puudu ta kll heski metsas, metsatukas, pargis ega
puiesteel. Mustrstas on ldiselt rndlind, kuid linnas elavad rstad vivad muutuda
paigalindudeks. Phklime parkmetsas vib nha tpilisi metsalinde, nit. pasknr
(Garrulus glandarius L.), punarind (Erithacus rubecula (L.),laulurstas (Turdus philomelos),
erinevaid tihaseliike: rasvatihane (Parus major (L.), sinitihane (Parus caeruleus (L.),
phjatihane (Parus montanus (Conr.)).
Talvel vib Narva parkides ja aedades nha sageli tihaseid (Parus), kohati salkadena
taliklalisi: leevikesi (Pyrrhula pyrrhula (L.) ja siidisabasid (Bombycilla garrulus (L.).
Imetajad
Kige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav (Sciurus vulgaris L.). Orav on
segatoiduline ning lisaks kbidele ja phklitele sb tigusid, putukaid, mune ja isegi
linnupoegi.
Kuid arvukamad ja levinumad imetajad on tenoliselt koduhiir, pld- uruhiir (Microtus
arvalis (Pall.), karihiired (Sorex), kodurott, rndrott. Koduhiir (Mus musculus L.) sigib
hoonetes aastaringselt (5- 8 korda aastas), looduses vaid suvekuudel (2-3 korda aastas),
pesakonnas on 3- 8 poega. Seega vib koduhiir saada aastas 10- 60 poega! Kodurott (Rattus
rattus L.) on Eestis levinud alates 13.sajandist. Kodurott on tielik inimkaasleja ja Eesti
kliimas ta arvatavasti ilma inimeseta poleks psima jnud, kodurott on kodustatav.
Rndrott (Rattus norvegicus) sb ja nrib kike valimata, vib levitada nakkushaigusi ja on
Eestis inimesele ks ohlikumaid ja vihatumaid loom.
Maret Vihman
(http://www.hot.ee/p/pisiimetajad/SP3.HTM
Orav
(http://www.google.ee/imgres?imgurl=http
//miksike.ee/docs/referaadid2006/harilik_orav)
Metsaimetajaid satub linna enam klmadel ja lumistel talvedel, mil sa on vhe vi ei saa
seda ktte. Phklime, Siivertsi ja Kulgu linnaosades on nhtud jneseid (Lepus), metskitse
(Capreolus capreolus L.), rebast (Vulpes vulpes), khrikkoera (Nyctereutes procyonoides
Gray). Kerese linnaosas elutses 2011.a. talvel tuhkur (Mustela putorius L.) vi keegi samas
mdus vikekiskja, kes ronis puudel ja tegutses pimedas. Kreenholmi linnaosas raudtee ja
tehasehoonete uel vis 2011.a jaanuarist aprillini nha khrikkoera (Nyctereutes
procyonoides Gray). Sellesse perioodi jb khrikul talveuinak, kevade poole ka jooksuaeg,
tundub, et neid toiminguid saab teostada ka linnatingimustes.
Maret Vihman
psaliigiga
vabakujunduslikus
pargis
on
rohkesti
vimsaid
ja
haruldasi
puuliike.Heledas pargis vib nha plised mnnid, sna suuri puid on kuuskede, knnapuude,
arukaskede ja sangleppade seas. Vrpuuliikidest kidavad aga thelepanu jrgmised puud:
Hbekuuk ehk torkava kuuse-kaks 24 meetrist torkavat kuuske on Eestis hed krgemad;
Kanada ehk valge Alberta vorm-krgem kasvab bussipeatuse lhedal, madalamad on
kuursaali ees; alpi seedermnd, palsaminulg;Rumeelia mndi esineb Eestis harva, antud puu
on Eesti Vabariigis ks jmedamaid ja vanemaid, krgus 19 m ja lbimt 56 cm. Heledas
pargis asub Musumgi. Kuusehekiga eraldatud istumispaik oli kunagi hsti varjatud. Praegu
on kuused krgeks kasvanud ja alt laasunud, lbipaistvad. On mnus kuuskede vilus jalg
puhata, linnulaulu kuulata ja oravate askeldusi vaadelda. Hele ja Pime park tiendavad
teineteist.
Tume e. Pime park on metsasem ning vimaldab jalutamist puude vahel murul. Pime park
pakub samuti tuulevarju, kuid ka varju krvetava pikese eest kuumadel suvepevadel.
Rohelusse uppuv Pime park rahustab, kogu taimestik ja eriti mnnid eritavad rohkesti laetud
kergeid ioone, mis mjuvad inimestele soodsalt. Vimsad ja vanad plispuud, tormiga murtud
vi mber paisatud mnnid ja kuused, on rgse looduse tunnistajad.
*misate pargid
Maret Vihman
Eesti asub geograafiliselt maa-alal, kus saavad kokku phi ja luna, ida ja
ls, see thendab, et Eestis on paljudel taime- ja loomaliikidel levila phjavi luna-, ida- vi lnepiir.
Eestis on levila phja vi- kirdepiiriks ~125 taimeliigile: saar (Fraxinus
excelsior), tamm (Quercus robur), mets-unapuu (Malus sylvestris), tuhkpuu (Cotoneaster
integerrimus), luuderohi (hedera helix), jugapuu (Taxus baccata), pooppuu (Sorbus
intermedia), psasmaran (Potentilla fruticosa).
Eestis on levila luna- vi edelapiiriks 25 taimeliigile ( mesimurakas (Rubus arctikus),
vaevakask (Betula nana), rootsi kukits (Cornus suecica).
~50 Eestis kavavat taime on oma levila lne- vi kagupiiril (niteks kitsemurakas (Rubus
nessensis), rand-seahernes (Lathyrus japonicus);
~100 taime on Eestis oma levila ida- vi loodepiiril (n.viirpuu (Crataegus kyrtostyla).
*Ka mitmed Eesti looma- ja linnuliigid on oma levikuala piiril, kuigi loomade (ka
lindude) liikuvuse tttu on levikuala piirid umbmrasemad kui taimede puhul.
Eestis elavatest loomadest on oma levila phjapiiril valge toonekurg (Ciconia ciconia), must
toonekurg (ciconia nigra), jlind (Alcedo atthis), khmnokk-luik (Cygnus olor), vaenukgu
(Upupa epos L.), hallhaigur (Ardea cinerea), metssiga (Sus scrofa L.),
phklinpp(Muscardinus avellanarius L.), vingerjas (Misgurnus fossilis), levila kirdepiiril
kre (Bufo calamita).
Eesti loomadest on levila luna- ja idapiiril hahk (Somateria molissima), peaaegu idapiiril
elab viinametigu (Helix pomatia), viigerhljes (Phoca hispida botnica), ebaprlikarp
(Margaritifera margaritifera), lnepiiril lendorav (Pteromys volans).
Siidisaba (Bombycilla garrulus) ja vtkaku (Surnia ulula) pesitsusala lunapiir on kll
Soomes, kuid ksikuid pesitsejaid on meilgi.
Maret Vihman