Вы находитесь на странице: 1из 70

Ida-Virumaa

loodusvrtused
ppemapp ja slaidiprogramm koolidele

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit


Keskkonna Investeeringute Keskus

Sissejuhatus teemasse
Erinevatel ajalooetappidelt on inimene erinevalt vrtustanud end
mbritsevat. Kiviaegsete inimeste koopamaalide ajast on terve
igavik merre voolanud ja kardinaalselt muutunud inimese suhe loodusesse. Tnapevane kitumistava toetub kultuuri alusphjale,
mis on kiht-kihilt talletatud hiskondlikesse kitumismallidesse. Inimese suhet loodusesse vi ksitleda kui looduskultuuri.
Antud slaidiprogrammiga Ida-Virumaa koolidele on antud vike
levaade maakonna koodusvrtustest. Selle koostamise kigus
on analsitud kohalike omavalitsuste arengukavasid ning seal
sisalduvaid keskkkonnaalaseid meetmeid.
Kindlasti on meid mbritsev loodus ise andnud eelduse nii kultuurse inimese kujunemisele kui ka kunstile, kultuurile laiemas mttes
(suhtluskultuur, ruumiline planeerimine jne). Hakati ju esialgselt
kujutama seda, mida enese mber thele pandi. Eks nii on tnapevalgi - laps joonistab ikka esmalt neid objekte, mida ta ninud
on. Inimhingele on
lhedane see, mis
teda on mbritsenud
lapseplves, ning see
mida ta pole ninud
ega kogenud on
tundmatu ja vras.
Paraku on kohalike
omavalitsuste aren2

gukavades suhteliselt vhe pratud thelepanu looduskeskkonnale vi igem oleks elda, et paljude arengudokumentide puhul
vib aimata looduskeskkonna mju lbi turismialaste vaatamisvrsuste kirjelduse.
Ida-Virumaa rahvastikust elab 80% linnades - seega on enamik tnasest noortest les
kasvanud tehiskeskkonnas ning siinsed
Alutaguse metsad,
koos sealsete kooslustega, on enamikule tunnetuslikult
vras ja mitteomane.
Rkides maakonna loodusvrtustest peaksime endi jaoks kigepealt selgeks tegema, mis on meile
vrtuslik ja mis mttes vrtuslik. Kas vrtuslik on ainult see, mis
on hvimisohus vi tuleks vrtustada ka seda, mida meil seni on
jtkunud kllaga ning millest me veel esialgu puudust ei tunne
suured mrgalad, puistud ja puhas vesi.

Millised on meie vrtused tna loodusvrtused, mida peaks


kaitsma? Need on teemad, mida tuleks ksitleda mitte ainult kooli
loodusloo ainetundides vaid hoopis laiemalt.
Eesti looduskaitse snnipevaks peetakse 14.augustit 1910, mil
Saaremaa lnerannikul asuv Vaika saar kuulutati linnukaitsealaks.
Vaika saar osutus nii Eesti kui ka terve Baltikumi esimeseks looduskaitsealaks.
1935. aastal veti Eestis vastu esimene looduskaitse seadus, 1937.
aastal loodi eesti esimene sookaitseala Ratva rabas Ida-Virumaal
ning 1957.aastal veti vastu uus looduskaitseseadus, mis pani aluse
mitmete kaitsealade loomisele. Need aastaarvud knelevad ajast,
mil teadlikult asuti kaitsma loodusvrtusi.
Tnaseks on Ida-Virumaal kaitstavatest aladest 5 looduskaitseala,
18 maastikukaitseala ning 10 hoiuala. Kaitse alla vetud parke
on 16, kogupindalaga 229 ha. Kaitsealuste liikide elupaikadest on
vetud kaitse alla 63 psielupaika, millest 25 on lendorava ja 19
metsise kaitseks. Riikliku kaitse alla on vetud ka 37 ksikobjekti: : 8
rndrahnu vi kiviklvi (Olgino, Oonurme, Oru pargi, Peri, Sirtsi, Udria, Varja, Vrnu), 2 astangut (Aluoja joa astang ja Trvaje joa astang) ning 27 plispuud
vi puuderhma.
Suurimad kaitsealad on
loodud mrgalade kaitseks: Puhatu LKA, Agusalu
LKA, Muraka LKA, Selisoo
LKA ja Sirtsi LKA. Need
kaitsealad hlmavad
suuri soostikke, kus leidub
erinevas kujunemisfaasis
4

Metsis

soid ja rabasid ning soometsi.


Phja- Eesti pankranniku ja sealsete
koosluste kaitseks on loodud Ontika,
Udria ja Pite maastiku kaitsealad.
Jesngide kaitseks on asutatud Narva
je kanjoni ja Langevoja maastiku kaitseala. Struuga MKA on loodud Narva
je vanajgede ja luhtade kaitseks.
Uhaku MKA asub Lganuse vallas ning
on Kirde-Eesti suurim karstiala.
Peipsi jrve luiteid on seatud kaitsma
Jrvevlja ja Smolnitsa maastikukaitsealad. Jrvedemaastike kaitseks on
Kurtna, Uljaste ja Juga MKA.

Peipsi luited Kauksis

Iisaku ja Vaivara MKA on loodud huvitavate pinnavormide - Iisaku


oosi ja Sinimgede kaitseks. Metaguse kaitsealal ptakse silitada puisniite, Paadenurme looduskaitse ala on loodud vanade
metsade ja sealsete kaitsealuste liikide kaitseks.
Sageli on kaitstaval alal hteaegu
mitmeid vrtusi - nii ohustatud liikide elupaiku ja haruldasi taimekooslusi, kui ka kauneid maastikke.
Ida-virumaal vib kohata mitmed
Euroopas vrtustatud elupaiku,
niteks rusukallakute ja jrakute
metsad pankranniku rusunlvadel,
okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, vanad loodusmetsad Alutagusel, merele avatud pankrannad.
Rusukalde mets
5

Minevikust oleme le vtnud teatud tavad just need, mis meile


on meeldima hakanud ja parasjagu sobivad. Nii ei peeta enam
vajalikuks loodust phaks pidada ning kividele, puudele ja metsaelanikele hinge omistada. Pole ka enam phapaiku hiiemetsades
kuhu puude meeleheaks hiiepuudele lindikesi riputati. Tnapeval
riputavad inimesed lindikesi oma vljavalitsud meelispuudele (Narva-Jesuus asuv ikini mnd) ning nimetavad
teatud paiku hiieks (hiiemgi KohtlaNmmel), jljendatakse teatuid tavasid
(muinastulede ), kuid kikide nende
ettevtmiste olemus ei kanna enam neid
vrtusi ja sisu, mis esialgselt oli vaid on
pigem meelelahutuslikku laadi.
Paraku on koos ajaga kadunud ka mitRituaal Kohtla-Nmmel

med liigid siinsest faunast, metsaalad on

asendunud tstuslinnadega ning paljud siinsed looma-ja linnuliigid on hvinemisohus.


Plevkivi avastamine ja selle energiaks muutmine on toonud kaasa
suuri murranguid tstuses andes td ja leiba tuhandetele inimestele, samaaegselt muutes kohati rmuslikult meie maastikupilti,
veereiimi ning kaotanud hulgaliselt elupaiku. Niteid vib tuua
palju: Kohtla jgi on kaevandamise tttu nn. tehisliku veevooluga
kogu je vesi pumbatakse naaberomavalitsuste plevkivikarjridest, mitmed pindmistest phjaveekihtidest toituvad kaevud on
phjavee taseme alanemise tttu kuivanud ning on tekkinud ulatuslikud phjavee depressioonialad jne.
Kuid inimtegevuse tagajrjel on tekkinud ka loodusnhtusi, mida
me kik imetleme. Ida-Virumaa rannikul asub Eesti krgeim juga6

Valaste juga talvel

Valaste juga - mis on tekkinud pllumajandusliku tegevuse tagajrjel ning on tna heks suuremaks vaatamisvrsuseks.
Oma igapevaseks eluks vajame valguse-ja soojusenergiat, mootoritele lisid ja ktust.Nende tootmine jtab oma jljed loodusesse. Kas suudame toota sstvalt, hoides alles looduse vrtusi?

Tinglikult vib jaotada Ida-Virumaad kohalike omavalitsuste kuuluvuse jrgi 4-jaks piirkonnaks:
Soome laht

Peipsi jrv

Idaregioon: Narva linn, Narva-Jesuu linn, Sillame linn, Vaivara


vald
Keskregioon: Toila vald, Jhvi linn, Kohtla-Jtve linn, Kohtla vald,
Kohtla-Nmme vald, Metaguse vald
Lunaregioon: Illuka-, Iisaku, Alaje-, Lohusuu, Avinurme ja Tudulinna vald
Kivili regioon: Pssi linn, Kivili linn, Maidla-,Lganuse,Sonda ja
Aseri vald
Igal linnal ja vallal on oma vapp, mis ldjuhul phineb looduselementidele ja nitab inimeste tihedat seost mbritseva keskkonnaga. Kahjuks paljud kohalike omavalitsuste arengukavad seda seost
ei sisalda.
8

Narva linn

Narva-Jesuu linn

Sillame linn

Vaivara vald

Ida-Virumaa loodusvrtused
Idaregioon

Narva
Narva on nii Eesti
kui ka Ida-Virumaa
kige idapoolsem
linn, olles htlasi ka
piirilinnaks Eesti ja
Venemaa vahel.
Linna piirialal voolav Narva jgi on
Eesti veerohkeim
jgi, mis
saab alguse Peipsi jrvest ja moodustab oma laiuse tttu haruldase jemaastiku. Vasknarvast Narva Jesuuni ulatuv 75 km pikkune
veevool seob vahelduvad ja eriilmelised kaldamaastikud heks
tervikuks. 40 kilomeetrit suudmest kuni Narva veehoidlani voolab
jgi Eestis lbi Ida-Virumaa ja Venemaal lbi Leningradi oblasti
soostunud metsade. lemjooksul voolab Narva jgi tihti harudena,
moodustades kllaltki suuri saari, niteks Permiskla juures asub 2,2
km pikkune saar. Jesngide kaitseks on asutatud Narva je kanjoni ja Langevoja maastiku kaitseala.
Enne Narva Hdroelektrijaama ehitamist oli jel kohas, kus
Kreenholmi saar je kaheks osaks jagab - kahest osast koosnev
(Kreenholmi saarest lnes 3,5 ja das 6,5m krgune) juga, mille astangud on praegu looduskaitse all. 1955. aastal lakkas Euroopa ks
vimsamaid jugasid olemast, sest Narva Hroelektrijaama ehituse
kigus rajati Narva veehoidla ning Kreenholmi saarest lespoole
hdroelektrijaama tarbeks ehitati tamm. Ainult puhastamistdeks
10

avatakse mneks ajaks tammi vravad ning vesi pseb alla voolama kuid oma endist hiilgust ja vetemngu ei saavuta juga enam
kunagi.
Vabariigi Valitsuse 5. mai 2005. a mrusega nr 93 veti kaitse alla
hoiualana:
Narva je alamjooksu hoiuala, mille kaitse-eesmrk on jgede ja
ojade kaitse ning seal elutsevate liikide: hariliku vldase ( Cottus
gobio), tugja (Aspius aspius), hingi ( Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti ( Petromyzon marinus), jesilmu (Lampetra
fluviatilis ), vintrime (Alosa fallax) ja lhe (Salmo salar) elupaikade
kaitse;
Narva je lemjooksu
hoiuala kaitse-eesmrk on jgede ja
ojade kaitse ning seal
elutsevate liikide: hariliku vldase (Cottus
gobio), tugja ( Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis) ning paksukojalise jekarbi
(Unio crassus) elupaikade kaitse;
Narva Pimeaed on ks 16-st looduskaitse all olevast pargist, mis on
rajatud 19.sajandil. Park jaguneb kaheks mtteliseks osaks, bastionil
Pax asub nn Vike Pimeaed ja Victoria bastionil lihtsalt Pimeaed.
Park sai oma kummalise nime sealsamas krval asunud Pimevrava jrgi, mis viis linnast sadamasse. Kuna vravaehitis oli suur ja
seda lbiv vravakik tegi kaare, siis polnud hel pool vravat
seistes vimalik otse lbi vrava vaadata siit ka nimetus Pimevrav.
11

Bastionilt alla je rde viib teerada, mis omal ajal laskus Narva
jesadamasse, kust vljusid aurulaevad Narva-Jesuusse. (allikas:
http://www.narvamuuseum.ee)
Narva je kaldapiirkond, Hermanni kindlus koos sisehoovi, pargi ja
kaitseehitistega moodudtab maastikulise terviku, mis on kantud
Ida-virumaa vrtuslike maastike nimistusse.

Narva-Jesuu
Narva-Jesuu linn on vlja kasvanud endisest kaluriklast, kus 16.
sajandi alguse Liivi ordumeister Wolter van Plettenberg lubas Narva
linnakodanikel ehitada Soome lahe kaldale htte ja hooneid kalapgiriistade ja paatide hoiuks. Tnaseks on Narva-Jesuust saanud kaunis kuurortlinn kilomeetrite pikkuse liivaranna, parkide ning
rannavallidel kasvava mnnimetsaga.
Narva-Jesuu luitestunud rannavallide kompleks hlmab lunapoolse osa Narva-Luuga klindilahe luidetevndist, mis algab Kurgalovi poolsaare lunaosast ja kulgeb paralleelselt ndisrannaga

12

kuni klindiastanguni Meriklas. Klindiastangu ja Narva je vahelisele


alale jb 70-80 paralleelselt kulgevat luidestunud rannavalli. Ala
laius on ca 2 km ja pikkus 7 km. Vallide krgus on 1,5-3 m, nlvakalded ei ole tpilised luidetel, tihti on pealttuule nlv jrsum kui
alttuule nlv, suurel osal vallidest on nlvakalded hesugused (1525). Rannavallide kompleks ongi tekkinud mere
taganemise tttu lainetuse ja tuule mjul. Luidetel
kasvab kena mnnimets.
Rannavallid vajaks kaitsealla vtmist, tna on
nad arvatud Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu.

Hele park

Kunagise Narva-Jesuu kuursaali juurde kuulub le 100 a vanune


park (Hele-ja Tume park), kus vib kohata mitmesuguse arhitektuuriga ja erinevast materjalist paviljone, sambaid, obeliske, sillakesi
jne. Pargis on vimalik jlgida mitmete lindude ja vikeste loomade tegevusi. Narva-Jesuu linna ja Vaivara valla piiril, Meriklas,
kasvab mitme legendiga seotud mnd. he legendi jrgi olevat
kuulus vene maalikunstnik Ivan iskin armastanud maalida just selle
mnni lheduses ja seeprast
kutsutakse rahvasuus iskini
mnniks. Tnapeva uskumuste kohaselt seotakse puu okste
klge lindikesi ning arvatakse,
et armunud, kes puu all suudlevad, jvad igavesti hte.
iskini mnd
13

Sillame

Sillame linn esitleb end kui Vrskete meretuultega linn. Siin on vimalik nautida mereilu, Balti klindi vimsat krgumist kui ka linnaparkide rohelust (Keskpark ja Merepark). Sillame linna lbiv Stke jgi
on 24 km pikk ja saab alguse Kurtna jrvestikust ja suubub 22 km
kaugusel Sillame paisjrve, mida kutsutakse ka Stke paisjrveks.
Linnas on jgi kolme tammiga paisutatud Eestis ainulaadseks veehoidlate kaskaadiks. Suurima paisjrve veepeegli pindala on 30 ha
ja keskmine sgavus 7 m. Jrve kaldad on jrsunlvalised. Je vesi
on pruunika vrvusega, sest jgi saab alguse soiselt alalt. Philisteks
kalaliikideks on ahven, srg, haug ja latikas, leidub jevhki. Paisjrve lunapoolsesse ossa suubub vike Langevoja, millel on joastik.
Langevoja likub Stke klindioru rsesse paeplatoosse 10 meetri
laiuse ja 2 meetri sgavuse kanjoniga. Joastikul on kaks astangut:
1,5 ja 4 meetrit. Joastikust allpool kanjon laieneb ning sveneb
veelgi. Kolmesaja meetri prast suubub oja Stke jkke. Oja on
14

Stke paisjrv

allikatoiteline ning jb seetttu suviti kuivaks.


Ukuoru juga asub Sillame linna loodeosas Pite pangal. Juga
voolab enne pangalt laskumist uues sngis, sest telises Ukuorus
voolanud joa sngis asub mahajetud Sillame prgila.

Sillame sadam
15

Vaivara

Vaivara vald paikneb Ida-Viru maakonna idaosas, piirnedes phjas Soome (Narva) lahega, idas Narva ja Narva-Jesuu linna, Narva je ja Narva veehoidlaga, lunas Illuka vallaga, lnes Sillame
linna ning Toila vallaga. Valla lneosas, mbritsetuna valla territooriumist, paikneb Kohtla-Jrve linna Viivikonna (Sirgala) linnaosa.
Valla phjaosa piirneb Kirde-Eesti lavamaal Perjatsi, Pimestiku ja
Udria kohal krge pangaga, mida liigestavad Perjatsi, Pimestiku,
Udria ja Laagna ojad. Lavamaal paiknevad Sinimed (LK) on ligi
50 m lavamaast krgemad.
Valla lunaosa on Alutagusesse kuuluv laialdane metsaala.
Kaunid paigad on Vaivara
Sinimed ligi viie kilomeetri pikkune kolmejrguline
krgendik. Krgeim on idaTornimgi
16

poolne seljandik - Pargimgi 84,6 m


.mp. Keskmine - Prguhauamgi on
83,2 m .mp ja lnepoolseim, Tornimgi on 69,9 m .mp. Tornimele rajasid venelased Phjasja aegu (1704)
suure vahitorni kuid Tornime sai oma
nime alles aastasadu hiljem. Tornime
lael on allikas, kus legendi kohaselt
kib jaanil suplemas Vanapagan.
Prguaugumgi on oma nime saanud
me tipul oleva kuni 20 meetri sgavuse ja 250m lbimduga lohu jrgi.

vaade Prguaugumelt alla

Prguaugumge kutsuti sja ajal ka Grenaderi meks ning 1944


aasta sjalpu lahingute mlestuseks on siia rajatud mlestusmrk.
Pargimgi on nime saanud pargilt, mis mbritses kunagi seal olnud
parun Konstantin Korffile kuulunud puidust misahoonet. Sinimed
on tekkinud mandrij poolt klindi servast lahtimurtud pangastest
ja on eesti ks ainulaadsemaid pinnavorme.
Sinimgedest paar kilomeetrit phjapoole jvad Udria ja Mummassaare rannamaastikud. Udria ojast lnde on Udria kiviklv, kus
meres asuvate rahnude mbermt ulatub 10-18 meetrini. Rahnude kivimiline koostises on segunenud paljude lhtepiirkondade
kivimid, mis on vee ja rsij mjul saanud uhkeks kiviklviks. Kiviklv on osa Udria maastikukaitsealast, mis hlmab kogu Sillame ja
Narva-Jesuu vahele jva klindiastangu ja sellel kasvava metsariba. Utria rndrahnude klv veti kaitse alla juba 1939. aastal, 1986.
aastal laiendati kaitstava ala piire Udria oru ja parkmetsa kaitsesks.
Kaitseala eesmrk on klindi, pangaaluste koosluste, Udria parkmetsa, Udria oja oru, Usari metsade ja rannamaastiku kaitse. Udria
17

Udria kiviklv

maastikukaitseala jaguneb neljaks sihtkaitsevndiks:


1. Udria ja Usari sihtkaitsevnd tuleb tagada metsade looduslik
areng, raieid ja puiduvarumist ei toimu
2. Pimestiku- ja Perjatsi sihtkaitsevnd toimub liigirikaste niitude
hooldamine, et hoida kpalistele sobiv elukeskkond
3. Udria piiranguvnd on olnud ajaloliselt pllumajandusega
seotud. Endised Kupanje-Udrise talumaad olid vahepeal Nukogude sjave ksutuses ning rikutud pinnase vallitamistega ja ehitistega. Kaitsekorralduskava neb ette siinsete alade korrastamist.
4. Perjatsi piirkonnavndi hlmab philiselt klindialuse tasandiku,
mida kasutatakse puhkekohana.
Udria ja Merikla vahel tuseb pankrannik otse merest, Meriklast
edasi aga taandub ja kulgeb maismaa astangutena edasi Narva
poole. Udria pangaalune on idapoolseim paikkus meri otse vastu
klindisaart uhub ja seda tasapisi murrutab.
Langevoja juga on imetletav Vaivara vallas, Sillame linna lhistel,
Stke orgu laskuval lhikesel ojal - Langevojal. Langevoja joa kait18

seala asub IdaVirumaal Sillame


linnas ja Vaivara
vallas. Paephjaline org ja joastik on
kaitse alla vetud
1959. aastal. Joa
krgus ulatub erinevatel andmetel
3,3 5,2 meetrini.
Stke je orgu lnest laskuval Lan-

Udria klindisaar

gevojal on ka samanimeline joastik, enam kui 4 m krguse astanguga. Oja on uuristanud paari meetri sgavuse oru, mis joa kohal
ja sellest privoolu laieneb paarikmne meetrini. Umbes 5 meetri
ulatuses enne joa astangut langeb vesi astmeliselt 1,2 meertit. kaitseala pindala on 1,8 ha.
Trvaje juga jb Tallinn-Narva maanteest Trvaje bussipeatusest phja poole.
Veerikastel aegadel on joa langemine 2 m krguselt phiastangult
vimas.
Enne juga langeb
vesi 6 m ulatuses
1,6 m, moodustades paekihtidel
Trvaje juga
19

kaskaadi. Joa astangu krgus on 1,8-2,2 m, sltuvalt veepinna seisust. Joa laius on 6 m. Joast allavoolu jb 20-30 m laiune ja kuni 10
m sgavune kanjon. On looduskaitse all (Eesti NSV MN korraldus nr.
331-k, 13. mrtsist 1959.a.).
Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud Sinime ala
mis paikneb Stke jest Udria oja suudmeni hlmates pankranniku
ja Sinimed.

20

Alaje vald

Tudulinna vald

Avinurme vald
Illuka vald

Iisaku vald

Lohusuu vald

Ida-Virumaa loodusvrtused
Lunaregioon

21

Alaje

Alaje vald ulatub piki Peipsi phjarannikut Uusklast Narva je


lhteni. Rbiti rannikuga kulgevad metsaga kaetud luiteahelikud,
neist phja poole jb soostunud tasandik.
Peipsi jrv on htlasi piiriveekoguks Eesti ja Venemaa vahel.
Peipsi liivaseid rannaluiteid kutsutakse ka laulvateks liivadeks, sest
nendel liikudes vib kuulda krudisevat heli. Krgemad luited asuvad Smolnitsas ja Alajel.
Struuga maastikukaitseala on vetud kaitse alla,
et kaitsta:
1) Narva je lhteala
vanajgede (struugade)
ja luhtade elustikku ning
rndlinnuliikide elupaiku;
2) jgede ja ojade lamminiidud

Jaama struuga

3) kaitsealal elutsevaid liike: soortsu (Asio flammeus) ja rohuneppi


(Gallinago media), kes on htlasi II kategooria kaitsealused liigid -,
ning rukkirku (Crex crex), kes on III kategooria kaitsealune liik;
4) jgedes ja ojades elutsevate liikide - tugja (Aspius aspius) ja
paksukojalise jekarbi (Unio crassus), kes on htlasi II kategooria
kaitsealused liigid -, hingu (Cobitis taenia), vldase (Cottus gobio)
ja vingerja (Misgurnus fossilis), kes on htlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning kaitse alla mittekuuluva ojasilmu (Lampetra planeri)
elupaiku.
22

Struuga MKA on vetud laitse alla Vabariigi


Valitsuse 9. mai 2007. a mrusega nr 139.
Alaje vallas asub ka Smolnitsa maastikukaitseala. Smolnitsa luidestik veti kaitse alla
1967. aastal. Oma praegustes piiridas on
kaitseala 1996. aastast. Phieesmrk on kaitsta Peipsi phjaranna luidestikku ja sealseid
mitmekesiseid taimekooslusi. Luitevlja laius
on 100-150 m. Luidete suhteline krgus on 12 m. Palju on hsti vljakujunenud paraboolluiteid. Luited on enamasti kaetud hreda
rohuga ja psastega (vareskaera-liiv-aruheina kooslus), kuid palju
on ka lahtist liiva. Luitevalli taha jb kohati soostunud liivane tasandik. Kaitseala pindala on 239 ha.
Natura 2000 vrgustiku alal paikneb
Struuga linnuala ja siin kaitstavad liigid,
mille isendite elupaiku kaitstakse, on
soorts (Asio flammeus) ja rohunepp
(Gallinago media)
Ida-Virumaa vrtuslike maastike
loetellu kuulub Vasknarva-Smolnitsa
maastik, siin asuvad luited,ordulinnuse
varemed ning igeusu kirik. Jaama-Ka- Ordulinnuse varemed
roli tnavaklade piirkond ja Jaama je suudme vanad jeharud
koos perioodiliselt leujutavate rohumaadega on samuti arvatud
Ida-Virumaa vrtuslike maastike nimekirja.

23

Avinurme
Avinurme vald on keskmise suurusega vald Ida-Virumaal, mis piirneb phjas Tudulinna ja idas Lohusuu vallaga. Maastikuliselt on
Avinurme vald piirialaks Peipsi no ning Alutaguse
suurmetsade ja Kirde-Eesti soomaastike realadel. Tnu oma
kaugusele suurlinnadest ja suurematest magistraalidest ning oma
maastikulisest eriprast on
Avinurme psenud enamust Ida-Virumaad kujundanud tstuse arenguga
kaasnevate loodust kahjustavate mjude ksist. Metsamaa ldpindala on 14,2
tuhat ha, mis
moodustab ca 73% valla

Metskits

ldpindalast. Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Sood


haaravad enda alla 125 ha, s.o. 5,6% valla pindalast. Suuremad
sood on Kirbu, Maetsma, lisoo, Lissi ja Adraku.
Valla territooriumil on 19 loodusobjekti, kultuurimlestist ning huvivrsust, mis on vi vrivad kaitse alla vtmist.
Kaitse alla on vetud:
Avinurme vallas asuvad plispuud - Avinurme prnad, mis asuvad
Avinurme alevikus, Avinurme kooli aias, staadioni krval. Need on
3 prnapuud, millest suurima mbermt on 4,0 m ja krgus 27 m.
Kaitse alla vetud ENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja kskkirjaga nr 25 (17.03.1959. a ).
Jrvevlja maastikukaitseala, mille moodustavad Jrvevlja lui24

testik ja lhivaldades asuvate I ja II kategooria looduskaitse-aluste


liikide elupaigad. Kaitseala phiosaga on liidetud need lahustkid,
millel on kahe vi enama vastava liigi leiukoht vi on kaitsealuse
liigi esinemine seotud muu loodusvrtusega (plis- vi loodusmets
jms).
Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti Natura 2000 vrgustikku
kuuluvad alad Avinurme vallas on:
Natura loodushoiuala
Avijgi 28,05 km ulatuses on kaitse alla
vetud Avije ning
sealsete liikide Hariliku
vldase (Cottus gobio)
ja rohe-vesihobu

Avijgi

(Ophiogomphus cecilia) elupaikade kaitsealana.


Natura ala - Paadenurme looduskaitseala (pindala 267,34 ha) - on
moodustatud Vabariigi Valitsuse
04.02.1997.a. mrusega nr.26, mille kaitse eesmrk on I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade
kaitse - vanad loodusmetsad (sooviku-kuusikud, rabastunud mnnikud).
Natura loodusala- nniksaare
(pindala 1,62 ha) - on moodustatud karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa) kaitseks.KKaitse alla vetud Keskkonnaministri 13. jaanuari
Avinurme prnad
25

2005.a. mrusega
nr. 1.
Kaitsekategooriasse
kuuluva liigi - metsise elupaiku Avinurme vallas on kaks.
Kaitstavaid lendorava (Pteromys volans) elupaiku Avinurme vallas on neli
ja nende asukoht

Vadi kla kevadise suurvee ajal

on valdavalt Avinurme metskonna territooriumil.


Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu kuuluvad Vadi ala (kla
ja pllumaad) ning Ulvi-Adraku-Laekannu klad ja nende pllud,
samuti Avinurme Maetsma kus Maetsma kla vaatamisvrsused
on histiristlik kirik ja kitsarpmelise raudtee lik koos veduri ja vaguniga.

Kitsarpmelise raudtee lik endisel Avinurme-Sonda raudteel


26

Iisaku
Iisaku kuulub Alutaguse maastikurajooni, mida iseloomustavad
metsade ja soode rikkus ning hre inimasustus. Kolmest kljest piiravad valda looduslikud objektid: Muraka ja Agusalu sookaitsealad,
lunast Peipsi jrv. Iisaku valla territoorium on pinnavormilt valdavalt tasane. Tasast pinnavormi ilmestavad Varesmetsa ja Vhma mhnastikud ning mandriluited. Mandriluidete
levik ei piirdu ksnes Peipsi phjarannikuga, vaid ulatub Peipsi vanadel
rannavallidel kaugele sisemaale.
Loodusmaastikule lisavad vrvi rohked jrved ja Peipsi suunas voolavad
jed ojad. Valitsevad lodumetsad,
puistutes kasvab mitmeid kaitsealuseid taimi nagu nsiniin, kuldking, jt.

Vaatetorn Trivere mel

Esindatud on kik Eestis elavad ulukid, lisaks haruldane lendorav.


Valla territoorium on valdavalt metsarohke tasandik, mida lbib
edelast kirdesse Iisaku Illuka oos. Ooside ahelik algab
Iisaku oosiga, Trivere mega (Alutaguse krgeim looduslik punkt krgusega 94 m
le merepinna) ning jtkub
paralleelse reana le Juga
(Eesti krgeim, suhtelise krNsiniin
27

gusega 40 m). Ooside


vahelistes ngudes paiknevad Juga jrved, neli
maalilist metsajrve, neist
suvituskohana tuntud Pesujrv.Jrve pindala on
2ha ja sgavus 9,5 m kuid
vesi on vhe lbipaistev.
Ainsaks kalaliigiks jrves

Pesujrv

on koger, leidub veekonna. Mikrokihilised jrvesetted sisaldavad


informatsiooni ala paleogeograafia
ja inimtegevuse ajaloo kohta.
Iisaku maastikukaitseala on loodud
Iisaku oosi, omanolise parkmetsa
ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Kaitseala maa-ala
jaguneb vastavalt kaitsekorra eriprale ja majandustegevuse piiramise
astmele heks sihtkaitsevndiks
(Trivere sihtkaitsevnd) ja kolmeks
piiranguvndiks: Iisaku-, Kaevume- ja Kirikume piiranguvnd.
mnnikuga kaetud luide

Iisakust idas asuva, Agusalu maastikukaitseala koosseisu kuuluva Valge-

soo mbruses leidub kuni 20 m krguseid pohla-palumnnikutega


kaetud mandriluiteid, mida nende kaarja kuju prast venelased
kriivadeks nimetama hakkasid.
Muraka raba looduskaitseala on osalt (Matkasoo-, ja Letermaa
sihtkaitsevndid ning Roostoja piiranguvnd)ka Iisaku valla terri28

tooriumil (1405,3 ha).


Valla arengukavas nimetatud loodusvrtused: Muraka sookaitseala, Iisaku-Illuka
magistraalne oosideahelik, Uus-Srume
moreenkngastik, Juga-Rtsma mhnaterrass, Kauksi-Kuru luitestik, Pootsiku-Imatu
luitestik (griivad), Slliku luitestik (griivad);
parkidest Iisaku park, Pootsiku park ja Iisaku
parkmets; ksikobjektid: Katmani tammed,
Pohlad

Kuru mnd, Srume mnnid.

Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud Iisaku valla


mitmed maastikud:
Juga kbaskalmistu ning
Iisaku-Illuka
oosiahelik ja
selle hargnemiskohtadesse
tekkinud jrved (Juga
jrved), Kauk-

petaja soo

si-Remniku kahekmne kilomeetri pikkune Peipsi liivarand koos


luidetega ja Kotka Lpe ala, mis hlmab metsamassiive Iisakust
Lnes ja edelas ( petaja sood, Rannapungerja je lammi ja Iisaku kanali mbrust), samuti Trivere mgi, mis on Eesti vallseljakutest
ks suuremaid.

29

Lohusuu
Lohusuu vald asub Ida-Viru maakonna lunaosas, Peipsi jrve
looderannikul, kuuludes Alutaguse lunapoolsesse ossa. Valla territooriumist on 70% kaetud metsaga. Peipsi jrve suubuvad valla
territooriumil Avijgi (Lohusuus) ja Kalma jgi (Kalmaklas) ning
viksemad jekesed vi ojad (Ninasi, Annoja, Raadna ja Lagedi).
Lohusuu valla territooriumile jvad Jrvevlja maastikukaitsealast
Krasi ja Karusoo sihtkaitsevndid ning Kodassaare piiranguvnd. Kaitseala phiosa on loodud Peipsi jrve erinevate staadiumite poolt kujundatud luidete kaitseks, lahustkid plismetsa ja
metsakoosluste kaitseks.
Psielupaikadest on kaitse all: Piilsi kalakotka psielupaik, Separa
kalakotka psielupaik, Krasi vikekonnakotka psielupaik ja Kukemurrumetsa lendorava psielupaik. Looduslikest ksikobjektidest
on thtsamad kiviklv- Kalevipoja sild. Piilsi rndrahnud, Jemetsa
prn ja Jemetsa valgelepp.

Peipsi jrv
30

Lohusuu valla territooriumile jb Natura 2000 aladest Avije


hoiuala (hariliku vldase ja rohe-vesihobu kaitse), Loode-Peipsi
hoiuala (viupardi, suur-laukhane, rabahane, stka, vikeluige, laululuige ja hallpsk-pti kaitse) ja Sahmeni hoiuala (hariliku tugja
kaitse).
Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud Lohusuu-Separa ala, mis hlmab Avije alamjooksu ja Lohusuu alevit. Avijgi
on siin lai, looklev ja tasase vooluga. Kevadise suurvee ajal tuseb
veetase je suudmealal kuni kolm meetrit.

Avijgi

31

Illuka
Illuka vald asub Ida-Virumaa kesk- ja kaguosas ning ulatub Ahtme
lhistelt Narva je lemjooksuni. Plevkivi kaevandamise ja selle
mjuga on seotud kogu valla loodeosa kuid valla territooriumil on
nii rgset loodust kui ka kaitsealasid.
Kurtna maastikukaitseala loodi
1987. aastal sealse mhnastiku ja
jrvede kaitseks.
Mhnastik paikneb Vasavere
mattunud alusphjalise vagumuse kohal. Mhnas- Niinsaare jrv
tik on 9 km pikk ja le 3 km lai. Mhnad on valdavalt phja-luna
suunaliselt piklikud, mille suhtelised krgused on 15 kuni 20 m. Siin
on Eesti jrvederikkaim ala, kaitsealale jb le 30 jrve. Kurtna
jrvestik on lisaks oma jrvede rohkusele mrkimisvrne ka tpoloogilise mitmekesisuse ja haruldaste liikide leiukohtade poolest.
Jrved on termokarstilise pritoluga. Suurim kaitsealale jv jrv
on Kurtna Suurjrv (33 ha) ja sgavaim Kuradijrv (11,5 m). Kaitseala on ks Ida-Virumaa olulisi puhkepiirkondi. Kaitseala pindala on
2805 ha.
Illuka valla arengukavast vib lugeda: Kurtna maastikukaitsealaga seotud ksimuste lahendamise venimine on piiranud selle
rekreatsiooniotstarbelist sstemaatilist kasutuselevtmist ning too32

nud kaasa stiihilise Kurtna jrvistu


suvise klastamise,
millega on omakorda kaasnenud
negatiivsed mjud
keskkonnale. Tekkinud probleemide
lahendamine ja
Rkjrv

kaitseala raken-

damine puhkeotstarbel eeldab paljude partnerite (omanik keskkonnaministeerium, haldaja riigimetsa majandamise keskus, Illuka
vallavalitsus, Alutaguse matkaklubi, Alutaguse suusaklubi jne) jtkuvat sstemaatilist koostd.
Kurtna jrvistu jrvede ning sealse maastikuga on vimalus tutvuda
klastades Kurtna matkaradasid.
Knnu dendraarium asub Kurtna jrvestikust luna pool, Alutaguse laante sdames. Rajamist alustas 1984.aastal Endel Kaljuvee
ja dendaarium asub eramaal. 1989.aastaks oli dendraariumis 100
liiki. Ida-Virumaal jb Knnu dendraarium liigirikkuse poolest alla
vaid Oru pargile. Esineb haruldasi
puid nagu amuuri nulg, tsissuselegine
vaher, Middendorffi kask, naastuline
kikkapuu, Browni kuslapuu, amuuri
maakia, Glehni kuusk, sale pihlakas,
amuuri prn. Kaitse alla on vetud
1993.a.
Kureme 92m krgendikult avaneb
kaunis vaade. Peale kauni looduse

Valge toonekure pesa Kuremel


33

kutsub kaugemalt
tulnuid inimesi siia
Kureme klooster
ning muistsed primused. Kureme
ja selle mbrusega
on seotud mitmed
Kalevipoja muistendid. Primuse
jrgi asunud Kure- Ohvriallikal pha vett vtmas
mel ka Eestlaste pha hiis, mille tunnistajaks olevat looduskaitsealune tamm kloostri kalmistul ja ohvriallikas.
Eesti ks suurimaid soostikke on Illuka vallas asuv Puhatu soostik soomaastik, mis on
tekkinud kunagiste
jrvede kinnikasvamisel ja kus esineb
erinevaid sootpe
ning arvukalt laukaid.
Soostiku ksikud osad
kannavad erinevaid
nimetusi: Laukasoo,
Puhatu soostik

Krgesoo, Anisoo,
Krivasoo, Mustaladva

soo, Talguta soo, Agusalu soo.


Agusalu maastikukaitseala, on Puhatu soostiku lunapoolne osa,
kus erinevate mrgalade vahelt ulatuvad vlja endised jrveluited. Neid palumnnikutega kaetud luiteid kutsutakse kriivadeks.
34

Valla territooriumil asuvatest parkidest on looduskaitse all Illuka


park. Pargis asuvas endises misahoones asub praegu Illuka Phikool.
Poroni je rgorus on silinud le 100 aasta vanune rgmets, mida
ilmestavad suured laanesnajalad. Leorus paljanduvad keskdevoni kivimid. Siia on rajatud huvitavad matkarajad, tutvustamaks
Poruni rgmetsa, taimestikku ning prandkultuuri. Rada jb Puhatu looduskaitse alale, samuti on ta Natura 2000 alas.
Poruni jgi saab alguse Puhatu soo lunaservast ja suubub Narva
jkke.
Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud: KuningklaPermiskla ala, Kureme Kivinmme ala ja Kurtna Illuka ala.

Plismets Poroni je kaldal

35

Tudulinna

Tudulinna vald asub Ida-Viru maakonna edelaosas, Lunas on


valla piiriks 4 km ulatuses Peipsi jrv, 67 % moodustab metsamaa.
Tudulinna valla territooriumile jb ka kaks looduskaitseala:
Jrvevlja maastikukaitseala Rannapungerja klas, Kaitseala on
loodud 1967.a. luidestiku kaitseks.
Luited on tekkinud Peipsi jrve
taandumisel. Luitevallide krgus
on 1-2m (lunaosas) ja 7-8m (phjaosas). Luidetel kasvab mnnimets. Kaitseala pindala on 582 ha
(sellest Tudulinna vallas 3597,8 ha)
Muraka looduskaitseala - osa
Muraka soostikust veti kaitse alla
1938. aastal Ratva rabareservaa-

Luitel asuv Rannapungerja tuletorn

dina. 1957. aastal loodi Muraka raba keeluala. Oma praegustes


piirides on kaitseala 1997.
aastast. Kaitseeesmrgiks on Eesti he suurema
loodusmaastikukompleksi Muraka soostiku
sealsete soode, loodusmetsade ja kaitstavate
Muraka raba
36

liikide elupaikade kaitse.

Muraka looduskaitseala on elupaigaks


mitmetele kaitstavatele loomaliikidele (lendorav, kaljukotkas ja must-toonekurg, kassikakk (Bubo bubo), laanerhn (Picoides tridactylus), samuti
kasvab seal I kategooriasse kuuluv
taimeliik, lehitu pisikpp. Oma rikka
linnustikuga kuulub Muraka looduskaitHarilik murakas

seala Eesti vrtuslikemate linnualade

hulka. Siin elutsevad I kategooria kaitsealustest liikidest kassikakk


(Bubo bubo) ja laanerhn (Picoides tridactylus)
ning II kaitsekategooria liigid: metsis (Tetrao urogallus), sarvikptt
(Podiceps auritus) ja valgeselg-kirjurhn (Dendrocopos leucotos) ning
III kaitsekategooria liigid:
herilaseviu (Pernis apivorus), hndkakk (Strix uralensis), laanep (Bonasa bonasia), mudatilder
(Tringa glareola), mustrhn (Dryocopus martius), Sookured
punaselg-gija (Lanius collurio), rt (Pluvialis apricaria), roo-loorkull (Circus aeruginosus), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus
pygargus), teder (Tetrao tetrix), vike-krbsenpp (Ficedula parva), vlja-loorkull (Circus cyaneus), vrbkakk (Glaucidium passerinum) ja sorr (Caprimulgus europaeus).
Muraka looduskaitseala on ks rahvusvahelise thtsusega mrgaladest (Ramsari ala), mille eesmrgiks on kaitsta elupaigatpe:
37

rabad, rikutud kuid


taastumisvimalised
rabad, vanad loodusmetsad, vanad
laialehised metsad,
soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja
rabametsad ning lammi-lodumetsad. Samuti
omab ta piirkonnas

Muraka raba

suurt veekaitselist thtsust. Kaitseala pindala on 13984 ha.


Muraka rabas on ka mitmed matkarajad tutvustamaks raba realadel olevaid erinevaid metsatpe ning Muraka raba.
Tagaje hoiuala hoiueesmrk on Tagaje ja tema lisajgede lammialade kaitse. Tagajgi saab alguse Tudu jrvest ja suubub Ran-

Raba taimkate

38

napungerja jkke. Minevikus


oli Tagajgi thtis parvetusjgi
ja jel on ttanud mitu saeveskit. Allikate vhesuse ja
maaparndustde tttu on
Tagaje lem- ja keskjooks
muutunud kuivadel suvedel
vga veevaeseks ja kaota-

Tagajgi talvel

nud oma endise kalandusliku vrtuse.

Tagajgi kevadel

39

Oonurme rndrahn asub Oonurme klas, Rakvere-Rannapungerja maantee rsel


pllul ja on kaitse alla vetud
1959.aastal. Rahn koosneb
kahest krvuti asuvast tkist.
I osa mdud: pikkus 4,4m,
laius 3,6m, krgus 2,2m mb.
14,5m. II osa: pikkus 5,1m, laius

Oonurme rndrahn

2,9m, krgus 2,8m, mb. 10,8m. Kivimitp - rabakivi-graniit.


Tudulinna vallas on looduskaitse all veel mitmed lendorava
(Pteromys volans) psielupaigad. Lendoravad on kige tundlikumad elupaiga muutustele, mis toimuvad pesapuu vahetus lheduses (20-25 meetri raadiuses). Ida-Virumaa vrtuslike maastike
loetellu on arvatud Rannapungerja-Tudulinna ala kus lammorus
looklev Rannapungerja jgi ja seda mbritsev mets on kauniks looduspildiks igal aastaajal.

Rannapungerja jgi talvel

40

Kohtla-Nmme vald

Kohtla vald

Jhvi vald

Metaguse vald

Toila vald

Kohtla-Jrve linn

Ida-Virumaa loodusvrtused
keskregioon

41

Jhvi
Jhvi vald on Ida-Virumaa maakonna keskuseks hlmates maakonna keskust Jhvi linna ning seda mbritseva endise Jhvi valla
territooriumi. Tnases Jhvi valla arengukavas puudub looduskeskkonda ksitlev osa.

42

Kohtla-Jrve
Kohtla-Jrve linnakeskkonna arengut on sgavalt mjutanud plevkivikeemia-tstuse areng (vanalinna vljakujunemine) ning
jrgnevatel aastakmnetel toimunud suurtstuse laienemine
Jrve linnaosa phjapiirkonda. Linnas paiknev keemiatstus on
phjustanud nii hu, pinnase kui phjavee lemiste horisontide
saastumise. Plevkivikeemiatstuse tegutsemise tagajrjel on
linna serva kerkinud poolkoksi sisaldavad aherainemed. Tuhamgedest nrguvad Kohtla jkke fenoolid ning teised saasteained.
Linna ettevtetest paiskuvad hku vvli-, lmmastiku- ja ssinikuhendid ning fenoolid. Tulenevalt tootmismahtude langusest ning
keskkonnasbralikematest tehnoloogiatest on hku paisatavate
saasteainete kontsentratsioonid vrreldes 1990-ndate aastate
lpuga vhenenud. Siiski tekitab keskkonnaseisund muret ja see
toob piirkonna ettevtetele kaasa lisainvesteeringute vajaduse
keskkonnahoidu ning keskkonnakahjustuste likvideerimisse.

43

Kohtla
Vald asub omaaegse Jhvi kihelkonna loodepoolses osas. Siinse
unikaalse looduse kaitseks on loodud Ontika maastikukaitseala, kus
asub ka Eesti krgeim juga Valaste juga. Nii Valaste juga kui ka
Ontika misast lnepool asuv
Karjaoru joastik on kujunenud inimtegevuse ja loodusjudude koosmjul maaharimise kigus.
Kaitse alla on vetud veel Kukruse misa park, Saka misa park,
Jrve misa park ning Pargipuude
Valaste juga

Saka misa park


44

rhm Ontikal.

Natura 2000 alaks on arvatud dise loodushoiuala


Ida-Virumaa vrtuslike maastike
nimekirja on kantud Jrve-EdisePeeri ala, kus on nha plevkivi
kaevandamisest tekkinud muutused maastikul ning aherainemgede vahel silinud ksikuid talusid, alasse jb ka Kukruse misa
koht. Samuti on vrtuslike maastike nimekirjas Valaste-Martsa ala,
mis hlmab Phja-Eesti pankrannikut ja Valaste juga ning rusukaldel
Lehiste allee Kukruse misa pargis

kasvav laialeheline pangamets.

Puuliikidest leidub siin jalakaid, vahtraid, prnapuid, mitmeid psaliike ja ksnes pangametsadele omast taime - kuukressi.

Tiskre kihistu paljand


45

Kohtla-Nmme

Kohtla-Nmme vald asub Ida-Virumaa phjaosa tstuspiirkonnas,


Kohtla-Jrve linnast ca 4 km lunas. Vallas on 72 ha metsamaad.
Kohtla-Nmme valla ainus veekogu on Kohtla jgi, mis suubub
Purtse jkke. Kohtla jgi on kaevandamise tttu nn. tehisliku veevooluga kogu je vesi pumbatakse naaberomavalitsuste plevkivikarjridest. Nimetatud asjaolu teeb selle je edasise saatuse
ebakindlaks.
Valla territooriumil asetsenud maavarad (philiselt plevkivi) on
endise Kohtla Kaevanduse poolt ra kaevandatud. Kaevandatud
aladel on vallas muutunud maastik, pindmistest phjaveekihtidest
toituvad kaevud on phjavee taseme alanemise tttu kuivanud
ning on tekkinud ulatuslikud phjavee depressioonialad, langetusalad.

46

tnane vaade Kohtla-Nmme hiiemelt

Kohtla-Nmme vallas on 1 looduskaitsealune objekt, milleks on


Kohtla-Nmme tamm.
Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu kuulub Kohtla-Nmme
asula kaevanduspark-muuseum. Muuseumis asub ka kivimite tuba,
kus on vimalik ppida tundma erinevaid kivimeid. Siinsel territooriumi katvad aheraine med on muutnud maastiku ldpilti, he
me tippu on kohalik rahavas hakanud hiieks nimetama ning see
on kohalike inimeste kogunemispaigaks erinevate sndmuste korral.

47

Toila

Toila vald asub Ida-Viru maakonna phjaosas. Vald piirneb phjast


Soome lahe ja Phja-Eesti pangaga, lnest Kohtla- ja Jhvi vallaga, lunast Illuka- ning idast Vaivara valla ja Sillame linnaga
Toila valla territoorium on osa Saka-Ontika-Toila paekalda maastikukaitsealast.
Toila valla looduskaitselised territooriumid ja
objektid on:
Toila Oru pargi maastikukaitseala asub kauni Phaje suudmealal,
mis lookleb sgavas
orus. Oru nlvadel
avaneb arvukalt Tiskre

Aluoja joastik

kihistu liivakivi paljandeid. Siin on


ka President Konstantin Ptsi kunagise suveresidentsi asukoht.
Praeguseks hvinud lossi maastikupargis kasvab 258 erinevat
puu- ja psaliiki, mille tttu on
Eesti kige rikkalikum taimestikukaitseala.pargi vanim osa on
vana nmmemnnik, kus leidub
Oru park
48

vga krge vanusega


puid.Kaitsealal kasvab
mets-kuukressi ja harilikku kikkapuud. Oru park
on eraldiseivana maastikukaitse alla vetud
1997.aastal, varem oli
ta Saka-Ontika-Toila
paekalda kaitseala
osana (rajatud 1957).

Pite pank

Peale Oru pargi on Toila vallas kaitse all veel Voka misa park. ksikobjektidest on kaitse all Aluoja joa astangud, Oru pargi kivi, Lagedi prnad, Phaje prnad ja lehised. Kaitse all oleva Oru pargi
palsaampappli murdis torm 2010.a septembris.
Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud Pite maastikuala kus kasvavad pankranniku paepealsetele aladele iseloomulikud taimekooslused. Panga servalt avanevad merele kaunid
vaated.

Toila rand
49

Metaguse

Metaguse vald asub Ida-Virumaa keskosas, piirnedes Jhvi, Illuka,


Iisaku, Maidla, Kohtla- Nmme vallaga ja Kohtla-Jrve linnaga.
Metsaga on kaetud 54
% valla pindalast. Metaguse valda jb osa
Muraka- Ratva soostikust, kus asuvad Natura
2000 aladest Muraka
looduskaitseala (2938,2
ha) ja laugasterohke
Seli soo, kuhu on rajatud loodusega tutvumiseks matkarada. Kaitseeesmrgiks on Eesti
he suurema loodusmaastikukompleksi Muraka soostiku sealsete
soode, loodusmetsade ja kaitstavate
liikide elupaikade kaitse. Muraka looduskaitseala on elupaigaks mitmetele
kaitstavatele loomaliikidele (lendorav,
kaljukotkas ja must-toonekurg, kassikakk (Bubo bubo), laanerhn (Picoides tridactylus),
samuti kasvab seal I kategooriasse kuuluv taimeliik, lehitu pisikpp.
Selisoo matkarada
50

Kaitse all on ka Metaguse tammik,

mis on Kirde-Eesti ainuke


puisniiduilmeline tammik.
Natura 2000 ala on ka
Atsalama klas asuv Atsalama hoiuala. Hoiuala on
vetud kaitse alla kuival
lubjarikkal mullal asuva
puiskarjamaana. Metaguse vald on rikas maavarade poolest. leriigilise

Metaguse misapargi tammed

thtsusega maardlatest
paikneb vallas Eesti plevkivimaardla. Kohaliku
thtsusega maavaradest esineb vallas turvast
ja kruusa. Kuid plevkivi
kaevanduste tagajrjel
on vajunud pllumaad,
hvinud mets ja thjaks
jnud mitmed klad.
Ida-Virumaa vrtuslike
maastike loetellu on arvatud Pagari ja Kalina klad
ning nende vahele jvaid pllud, Kalina linnamgi ja ohvritamm, mis on
maakonna ks uhkemaid
plispuid. Samuti Pagari
mis ja park, kus on kas-

Pagari misapargi lehised

51

vamas veel plistammed, uhked lehised, vahtrad ja pooppuud.


Vrtuslike maastike loetellu on kantud ka Metaguse-Uhe maastik, mis hlmab Metaguse misa ja alevikku, Rajakla ning neid
mbritsevad avatud pllud, samuti Kiikla-Vrnu-Ereda pllumajandusmaastik, Kiikla mis ja Vrnu tnavkla.

Selisoo

52

Lganuse vald

Pssi linn

Kivili linn

Aseri vald

Sonda vald

Ida-Virumaa loodusvrtused
Kivili-regioon

53

Aseri

Aseri valla looduslik keskkond on omaprane ja liigirikas. Aseri on


tuntud eelkige le viie miljoni aasta vanuse sinisavi maardlate tttu, mida on kaevandatud siin aastast 1936. Aseri valla phjaosas
Soome lahe rannikul on mererand
Aseri kohal vhe
liigestunud ning
lainetest uhutud
kruusavallidega.
Kalvi kohal kerkib
pstloodis paepaljand 52 m le merepinna.
Aserist ida pool
tuseb ngus mnnimetsaga kaetud
Mustmetsa rannikupank. Samas
laiuvad siinse rannikuala pinnasekaitselised metsakvartalid. Meresetetele
on kujunenud v54

Kalvi klint

heproduktiivsed
liiv- vi rhkmullad, millel levivad liigivaesed
taimekooslused
- rannaniidud, liivikute taimkond
vi nmme- ja
palumetsad.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse
18.05.2007 mrusele on Aseri
vallas kaitse alla
vetud Aseri
maastikukaitseala. Kaitseala moodustub
Kalvi, Aseriaru,
Krkkla, Rannu, Vaated Krkkla pangalt
Koogu ja Kestla klas pindalaga 608 ha, millest eramaad on ca 55
ha ja riigimaad 553 ha. Kaitseala eesmrk on looduslike panga- ja
palumetsade, sookoosluste ja poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide elupaikade ning piirkonna keskkonnaseisundi kaitse.
Kaitstavad elupaigatbid on eelluited, lubjavaesel mullal levivad
liigirikkad niidud, niiskuslembesed krgrohustud, rabad, lubjakivipaljandid, liivakivipaljandid, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad
kuusikud, puiskarjamaad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, rusukallete
ja jrakute metsad ja siirdesoo- ja rabametsad ning mitmed kait55

sealused taimeliigid. Kaitsealal


on kolm sihtkaitsevndit: Aseri
-,Mustmetsa- ja Kestla sihtkaitsevnd. Kahe esimese sihtkaitsevndi kaitse-eesmrgiks on
metsakossteemi arengu tagamine ksnes loodusliku protsessina. Kestla sihtkaitsevndi
kaitse-eesmrgiks on kaitsealuste liikide elupaikade hoidmine,
elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme silitamine, pankranniku ligu kaitse.
Lisaks maastikukaitsealale paik-

Trepp pangalt alla

nevad Aseri vallas ka jrgmised hoiualad:


1) Arupealse hoiuala - 7 ha,
kaitse eesmrgiks puisniidud;
2) Kalvi hoiuala - 26 ha, kaitse
eesmrgiks kadastikud;
3) Pada je hoiuala - 1 km, kaitse eesmrgiks jed ja ojad ning
jesilmu elupaik.
Aseri valla hoiualad kuuluvad
oma loodusvrtuste tttu leeuroopalise kaitstavate alade
vrgustiku Natura 2000 alade
hulka. Lisaks on seatud piiranguvnd Kalvi misa pargile
11,4 ha ulatuses.
Pangaalune mets Kalvis
56

Piirkonnas asuvad ka puhkemajandusliku potentsiaali omavad objektid:


1. Rannu raba on liigirikka kooslusega soo-ala, mis on tekkinud
rannikjrve kinnikasvamisel 6000 aastat tagasi. Paikneb keset kultuurmaastikku, mida piiravad Aseri valla Rannu, Krkkla, Kestla ja
Koogu kla maad. Soost ida pool laiub samuti kultuurmaastik, kus
metsad ja niidud vahelduvad pllumaaga, langusega Purtse je
rgoru ja klindilahe suunas. Rannu rabas on rikkalik valik marja- ja
seeneliike.
2. Krtsialuse joastik (tuntud ka kui Merikla oja astang), Merikla
oja astang ja juga. Joastik algab kohast, kus Rannu raba rohketest
kraavidest ja allikatest toituv Merikla oja laskub Krtsialuse kla kohalt klindiplatoolt alla. Esineb tosina jagu 0,2-1 meetri krgusi astanguid. Kaldajrsakul avaneb ilus vaade parkmaastikuilmelisele
Krtsialuse klale ja mbruskonnale. Oja vasakkaldal kasvab segamets, paremkallas on enamjaolt lage knnumaa, vhese puu ja
psastikuga, kadastiku ja tarnamtastega.
3. Krkkla vaatekoht ja kivirist. Rannu-Krkkla klindiplatoo rest
avaneb
suureprane vaade Phja-Eesti
klindi Ida-Viru klindiligule ja seda
ristavatele astangutele ning
Soome lahele. See on Tallinn-Narva maantee res kige maalilisem paik, mida paljud kunstnikud
on luendile jdvustanud. Krkkla kivirist on krge paekivist rist,
mis on pstitatud 1590. a langenud Vene bojaari Vassili Rosladini

Krkkla kivirist
57

mlestuseks.
4. Kalvi rannikumadalik,
mis, park ja
pargimets. Kalvi
misakompleks
asub Aserist 6
km loodes krgel kaldapealsel, kust avaneb
suureprane

Kalvi misa park

vaade merele ja saartele Soome lahes. Misa juurde rajatud korraprases stiilis Kalvi pargis leidub kokku ligi 40 erinevat liiki puid ja
psaid. Nii linnuse varemed, misahoone kui ka 10 ha suurune
park on vetud riikliku kaitse alla. Rannikul paiknev looduslik Kalvi
liivarand, madal meri ning mnnimets meelitavad suvisel perioodil
ligi rohkesti puhkajaid.

Kevadine meri Kalvis


58

5. Aseri aleviku keskel asuv vike paisjrv, mida tiendab Aseri


juga, paiknedes jrve vljavoolu juures. Juga on heastanguline
krgusega 1,4-1,6 meetrit.
6. Aseri pankrannik kerkib valla phjaosas Soome lahe rannikul
Kalvi ja Aseri vahel kuni 51 m krguseni. Tallinna-Narva maantee
piirkonnas on see teine astang, mille teke on seotud tektooniliste
nihetega alusphjas.
7. Aseri valla kirdeosas asuv Mustmets, mis kuulub Aseri maastikukaitse sihtkaitsevndisse.
Ida-Virumaa vrtuslike maastike loetellu on arvatud Kalvi pangaala kus Reeskallas looduslik paepaljand ulatub 52,6 m. le
mere pinna. Ala lneosas asub meres mitmesaja meetri pikkune
Vikkuri loo nime all tuntud piksr, mis on seotud kalevipoja primustega. Vrtuslike maastike loetelus on ka Rannu klindiala kust
avaneb kaunis vaade klindi alla jva Krtsialuse klale ja metsale.

Talvine vaade Krkklast


59

Kivili

Kivili on kirde Eesti lneserval 11,75 ruutkilomeetril


asuv alla 7000 elanikuga
kaunite roheliste parkide
ja Varinurme ja Ktteju
linnajaoga vikelinn. Linna
phjaosas asuvad kaks Baltikumi suurimat tehismge
(nn tuhamege) terrikoonikud, mis laiuvad umber
200 ha suurusel maa-alal. Vana tuhame krgus on 101 m (teistes
allikates 108 m) ja uue tuhame krgus 107 m (teistes allikates 115
m) le merepinna.

60

Linn rajati koos Plevkivikombinaadiga 1922. aastal ja seda mbritsevad kaevandused. Linna lhimaks veekoguks on piki linna idapiiri
voolav Purtse jgi. Rikkalike plevkivi leiukohtade tttu on maastik
mberkujundatud ja pris loodusliku ilmega maastikku on vhe.
Pinnamood on tasane, tooni annavad suured tehispinnavormid
karjrid, aherainemed. Plevkivi on olnud linna thtsaimaks
maavaraks. Ktteju karjr suleti 1951. aastal plevkivivarude lppemise tttu. Kivili kaevandus suleti 1987. aastal.
Pikaajaline plevkivikaevandamine on olnud ka peamiseks reostusallikaks Kivili linnas. Plevkivi ttlemisel tekib aheraine, mis ladestatakse aheraine- ja tuhamgedena ning muul sarnasel moel.
Vaatamata rekultiveerimisele on suured kaevandamisega seotud
maa-alad olnud pikka aega kasutusest vljas, tekitades juurde
keskkonnariske ning risustades maastikku ja phjavett. Samuti on
Kivili mbrus olnud ks suurema atmosfrse husaastega piirkondi Eestis.
Kivili 11,75 km pindalaga linnast ca 52% moodustavad haljasalad
ja pargid. Kaitsealad linnas puuduvad.

61

Maidla
Maavaradest on vallas thtsamad plevkivi ja turvas. Plevkivimaardlad on levabariigilise thtsusega. Turvas on kohaliku thtsusega maavara. Plevkivi kaevandamisel alandatakse phjavee
tase allapoole plevkivikihindi tasapinda. Vljapumbatud vesi suunatakse ravoolukraavide ja jgede kaudu peamiselt Soome lahte. Veekrvalduse eelvooludena kasutati Ojamaa jge (Viru, Sompa, Kohtla, Tammiku kaevandused ja Aidu karjr) Kaevandusvesi
lbib settebasseinides osalise puhastuse (peamiselt hljuvainetest)
ning ei mjuta oluliselt looduslike vete koostist. Pinnavete vrgustiku
moodustavad vooluveekogud jed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud jrved. Maidla valla pinnaveekogudeks on: Purtse-, Ojamaa- ja Hirmuse jgi ning Mehide oja. Ojamaa jkke juhitakse Viru
kaevanduse, Aidu karjri, Sompa kaevanduse veed. Tulevikus ka
Aidu Oil kaevanduse veed.
Ligi 76% valla maafondist on kaetud metsaga..

62

Kaitstavatest loodusobjektidest asuvad Maidla valla


territooriumil:
- Maidla puuderhm, Mehide
mnnid, Oandu parkmets,
Rsa kadakas, Sirtsi rndrahn
Maidla vallas asub 2 looduskaitseala: Sirtsi looduskaitseala millest Maidla vallas on

Pruun karu

1117 ha ja Sondas 1891,4 ha,


Sirtsi raba lhedal asub Eesti, ainus karude reservaat. Teiseks looduskaitsealaks Maidla valla territooriumil 5117,4 ha ulatuses Murakaraba kaitsealast. Kaitsealused liigid
Maidla vallas on registreeritud jrgmised vljaspool kaitsealasid
asuvad kaitsealused liigid:
I kategooria kaitsealuse liigi kaljukotkas elupaik,
II kategooria kaitsealuse liigi Ruunaknka metsise mnguasurkonna psielupaik,
II kategooria kaitsealuse liigi Koolma metsise mnguasurkonna
psielupaik,
II kategooria kaitsealuse liigi Virunurme metsise mnguasurkonna
psielupaik,
II kategooria kaitsealuse liigi Kaasiksoo metsise mnguasurkonna
psielupaik,
II kategooria kaitsealuse liigi Arvila metsise mnguasurkonna psielupaik,
III kategooria kaitsealuse liigi knnapuu kasvukoht,
III kategooria kaitsealuse liigi suur kopll kasvukoht.
63

Vrtuslikud maastikud
Maidla valla territooriumil
asub Maidla, OanduRsa ning osa Kohtla-Nmme vrtuslikust
maastikust Maidla vrtuslik maastik hlmab
Maidla valla phjaosa
Maidla misakompleksi
ning seda mbritsevaid

Mehide mnnid

plde. Peamiselt on tegemist avatud pllumajandusmaastikuga,


kus on suures osas silinud 20. sajandi alguse maakasutuse muster.
Silinud on palju mrke muinasajast - kmmekond kultusekivi Aidu
pldudel, asulakoht Maidlas, Purtse je idakaldal. Alates 1920.
aastast asub 1767. aastal valminud misa peahoones kool. Ala
servadel asuvad plevkivi kaevandamisalad: Kivili suletud allmaakaevandus ja seni tegutsev Aidu karjr. Huvitavaks inimtekkeliseks objektiks on Maidla lhedal asuv endise Kivili kaevanduse
vee vljavoolu koht.
Praegusele omanolisele maastikule on ohuks plevkivi kaevandamise ldised arengud - plevkivi tootmise jtkumisel hvivad Aidu
ja Maidla pllud.
Oandu-Rsa vrtuslik maastik hlmab Maidla valla keskosa,
Oandu ja Rsa kla mbrust. Tegemist on omapraste, metsalt
videtud pllumaadega, mida mbritsevad paksud Alutaguse
laaned. Silinud on endine pldude- ja asustusmuster - hajaklad,
milles iga talu seisab omaette, naabritest pldudega eraldatult.
Jed ja ojad on gvendatud kraavideks.

64

Pssi

Pssi linn asub Ida-Viru maakonna lneosas Tallinna-Peterburi


raudtee res Purtse je ida ja Kohtla (rahvasuus Roodu) je lnekaldal. Linna 210-hektariline territoorium on enamuses kasutusel,
mistttu reserv- vi kasutamata maad on 55,7 ha, sellest metsa all
23,2 ha, mida viks kujundada metsaparkideks. Endine Pssi asula
on tekkinud palgiparvetamiseks ja metsattlemiseks soodsasse
kohta - Purtse je ja raudtee lhedusse, endise Pssi misa maadele. Linna klje all asub 70 m krgune plevkivi aevandamise tagajrjel tekkinud tuhamgi.
Kooduskaitsealused objektid linnas puuduvad.

65

Lganuse

Lganuse vald asub Ida- Viru maakonna loodeosas Soome lahe


rannikul. Valda jb osa Kirde-Eesti rannikulavast, mida liigestab
Purtse je alamjooksu sgav org. Purtse jgi on ks maakonna
suurimaid, mille krestikuline alamjooks lbib Lganuse valda. Kuid
jgi on olnud tstuse intensiivsetel aegadel tugevasti reostatud ja
alles nd hakkab je elukeskkond taastuma. Je res ja mitmel
pool mujal Ieidub alusphjapaljandeid. Silmapaistvaim pinnavorm
on Purtse Hiiemgi. Rohkesti leidub vanu rannavalle ja astanguid.
Lavamaa madalad aiad on Iaialdaselt soostunud (Hiiesoo). Vallas
asub unikaalne Uhaku karstiala, kus Erra jgi kulgeb maa all (maaalune \Trvajgi\). Kaitse alla on vetud hulgaliselt ohvrikive,
kivikalmeid ja ohvriallikaid.
Lganuse (Lygenus) oli 13saj. algul oma 45 adramaaga Ida-Virumaa suurim kla. millest sai samanimelise kirikukihelkonna keskus.

Purtse sadam
66

Enne ristiusustamist kandis


kihelkond nime Askle. Hiljem muutus nimi asukoha
jrgi Lganuseks. Purtse
klas asub kaks muinaslinnust - Purtse Tarakalda (oli
kasutusel 8-13. saj.) ja Purtse
Taramgi ( I aastatuhandel
muinaseestlaste linnus) ning

Ohvriprn Purtse hiiemel

Aa klas Alulinn.
Ida-virumaa vrtmaastike nimistusse on aravtud Purtse hiiemgi,
mis on mbruskonna krgeim paik - arvatavasti muinaseestlaste
phapaik.
Varasemais primustes on mel
asuvat kngast kutsutud vanemate vi kohtunike knkaks.Algselt olnud seal seitse krgemat istekohta.
Hiiemgi on varemalt olnud kogukonna vanemate nupidamiskoht.
Lne pool mge on olnud ka ks
ohvriallikas nn. Ukuallikas, kus veel
sajandi alul ohverdatud ja palvetatud. Hiieme kasutuse arvestaKurjuse ohvrite leinapark

tav aeg ulatuvat II aastatuhande I

poolde meie ajaarvamise jrgi. 1992. a. alustati AIutaguse Memento eestvedamisel Hiiemele Kurjuse Ohvrite Leinapargi rajamist.
Leinapargi lheduses, Purtse je idakaldal asub Purtse vasallilinnus,
mis prineb 16 sajanist.

67

Loopealne maastik Purtses

Uhaku karstiala asub Sonda tee lhedal,endise Erra sovhoosi ja


Purtse je Krgekalda vahel, likudes viimase lhedal Lganuse-Kivili maanteega ning on Eesti ks ilmekamaid karstialasid. Karstiala
on Eesti kige suuremaks sellistest, kus alusphi on kaetud pinnakattest. Uhaku karstialal neeldub Erra jgi maa alla, tulles uuesti
allikatena pevavalgele Purtse je res. Nii je neeldumist kui ka
maaaluste vooluveede kohti thisavad maapinnal suured karstilehtrid.Iserasuseks on suur kurisute arv 1 km ulatuses. Suurim neist
on viimane, nn. Suurhaud.
Suurvete ajal voolab vesi le Suurhaua ja langeb vahutava joana
kanjonitaolisse jkke, mis suundub Lganuse kla poole, ja on suurem osa aastast kuiv. Teiseks iserasuseks on see, et karstilehtrid,
mis thistavad maa-aluse jesngi, esinevad ahelana, millest osa
liitudes on moodustanud Pikkhaua (langatuslehtritest suurim). Osa
karsti lehtreid on nii sgavad, et ulatuvad maa-aluse je madalaima tasemeni ja nende phjas on alati vett.
Endisaegse Aa misa park on vetud kaitse alla 1965. aastal ja
asub praeguse Aa internaatkodu territooriumil
68

Sonda
Sonda on Ida-Virumaa lnepoolseim vald. Suuremas osas paikneb Sonda vald territoriaalselt Alutaguse piires, viksem osa KirdeEesti lavamaal. Suure osa pindalast hlmavad soostunud alad:
phiosa Sirtsi looduskaitsealast (1891,4 ha) ning Uljaste-, Satsu- ja
Kuresoo. Loodes paikneb looduskaitsealune Uljaste oos ja jrv (6,3
km2). Uljaste oos (vallseljak) mbritseb jrve kagust, idast, kirdeast
ja phjast olles kohati 18,5 m le jrvepinna ning on kaetud metsaga. Jrve lunakaldad on vsastunud ning edelas, lnes ja loodes laiuvad sood. Taimestik ja loomastik jrves on vga liigivaene
kuid kaitseala on tuntud just ilusate jvevaadete ning puhkamisvimaluste poolest.
Uljaste jrv, soo ja oos on arvatud ka Ida-Virumaa vrtuslike
maastike loetellu.

Uljaste jrv
69

Kasutatud kirjandus

Kohalike omavalitsuste arengukavad: www.ivol.ee


EELIS: http://loodus.keskkonnainfo.ee
Euroopas vrtustatud elupaigad Eestis, Jaanus Paal, Eesti Keskkonnaministeerium 2004
Eesti Kaitsealad, Tiit Leito, Kai Kimmel, Arne Ader, Eesti keskkonnaministeerium 2007
Phja-Eesti klint Eesti looduse smbol, Kalle Suuroja Keskkonnaministeerium 2006
Eesti jrved ENSV Teaduste Akadeemia Zoloogia ja Botaanika Instituut
Tallinn 1968
Tallinn-Narva; Helmut Joonuks 1979
Kohtla-Jrve linn ja rajoon; O.Kirss, H. Joonuks 1980

70