Академический Документы
Профессиональный Документы
Культура Документы
AYMAR ARU
LA PAZ-BOLIVIA
2009
Curso de Idioma Aymara
BO
LB18
C355p
APRENDIZAJE
EDUCACION
CULTURA
IDIOMAS
AYMARA
BOLIVIA
t.
Disponible en:
http://www.ops.org.bo/textocompleto/nidio26939.pdf
PRIMERA EDICIN
PENSANDO EN UN IDIOMA
MILENARIA DE LOS ANDES
DEPOSITO LEGAL1-382-2008
CONTACTOS:
victorcastrocastro@yahoo.com.mx
Cel: 71937673
Impresin:
Sistemas Gracos Color
Telf. 2334614 - La Paz - Bolivia
Edicin Financiada por OPS/OMS
INDICE
Pag.
Qalltawi introduccin ....................................................................................................... 7
Aru chimpunaka cuadro signogrco ............................................................................ 9
Kipka arunaka parnimos ............................................................................................ 10
MAYR TAQA
Aruntasiataki para saludarse ..................................................................................... 13
Sarxaataki para despedirse ........................................................................................ 14
Suti lanti pronombres personales ................................................................................. 15
Utjayir chaxta arunaka sujos posesivos ................................................................... 16
Suti yatiataki para saber nombre ............................................................................... 17
Kawkins qamasi uk yatiataki para saber donde vive ............................................... 18
Kawkitas uk yatiataki para saber la procedencia ...................................................... 19
Mara yatiataki para saber la edad .............................................................................. 20
Kuna luriris uk yatiataki para saber profesiones ..................................................... 21
Jisktaataki para preguntar ......................................................................................... 22
Untasiataki para conocerse ....................................................................................... 23
Utayaataki para presentar ....................................................................................... 24
Kawksas uk yatiataki para saber la ubicacin .......................................................... 25
Aruskipawi conversacin.............................................................................................. 26
PAYR TAQA
Chacha-warmi hombre-mujer ....................................................................................... 27
Uachtayir arunaka pronombres demostrativos ......................................................... 28
Saminaka los colores .................................................................................................... 29
Isinaka la vestimenta .................................................................................................... 30
-nki chaxta aru sujo genetivo..................................................................................... 31
Qutu arunaka oraciones ............................................................................................... 32
Jisktanakar jaysaataki para responder a las preguntas........................................... 33
Jakhuanaka los nmeros............................................................................................ 34
Jakthapia suma jakhuqaa resta mirayaa multiplicacin
jaljaa divisin .............................................................................................................. 35
-ni chaxta aru sujo ni posesivo ................................................................................ 36
Pacha sarayiri el relj ................................................................................................... 37
KIMSIR TAQA
Janchi sutinaka cuerpo humano .................................................................................. 38
Qullirin jisktanakapa preguntas del mdico ............................................................... 39
M qamawi un hogar..................................................................................................... 40
Suti chimpu carnet identidad ........................................................................................ 41
Curso de Idioma Aymara
QALLTAWI
Desde muchos aos atrs, el territorio de Los Andes, de Sud
Amrica fue habitado por diversas naciones indgenas, hoy es casi
imposible apreciar aquella realidad, sin embargo, percibimos que
la mayoria de esas naciones se encuentran en vias de extincin,
inclusive algunos ya muertos por diferentes factores sociales, polticas,
religiosos, etc. Asimismo, somos testigos que la sagrada Pacha
Mama la madre tierra permanece descuartizada en repblicas.
El Aymara, Quechua, Tupiguaran y otros, son los que
se mantienen en vigencia, estas naciones buscan con mayor
rigor la recuperacin total de sus costumbres lingsticas para
recobrar un mundo en armona, donde el respeto a la naturaleza,
los ritos, los tejidos y la forma de educar etc. Son actividades
imprescindibles para reorganizar la verdadera qamaa en Los Andes.
En cuanto al aspecto lingstico, durante mucho tiempo el
idioma aymara se ha mantenido solamente en la comunicacin
oral, es decir, no tuvo la tradicin escrita. Sin embargo, hoy existe
la nesecidad primordial de desarrollar el sistema escrituario para
llegar a la normalizacin y desarrollo lexical del idioma aymara.
La investigacin lingstica ha demostrado que el idioma aymara es
aglutinante, porque la mayoria de las palabras se muestran sujadas, es
decir, los sujos se aaden con facilidad al tema de la palabra, por ejemplo:
jaqi persona jaqi.naka, personas jaqi.naka.taki, para las personas,
Asimismo, en estas construcciones no se muestran los prejos ni injos.
En cuanto al sistema escrituario del idioma aymara, presenta 3 vocales
y veintiseis consonantes, a esto s adiere un alargamiento voclico la cal
Curso de Idioma Aymara
ARU CHIMPUNAKA
MODO DE
ARTICULACIN
OCLUSIVOS:
Simples
Aspirados
Glotalizados
PUNTO DE ARTICULACIN
Bilabial
p
ph
p
Alveolar
Palatal
t
th
t
AFRICADOS:
Simple
Aspirado
Glotalizado
FRICATIVO:
Laterales
Nasales
Semi consonantes
Vibrantes
Velar
Post-velar
k
kh
k
q
qh
q
ch
chh
ch
m
w
VOCALES
s
l
n
ll
r
i
u
a
Alargamiento voclico //
Curso de Idioma Aymara
KIPKA ARUNAKA
/P/
Para
Pata
Yapu
Qapu
10
/Ph/
Saphi
Laphi
Phuchu
Phukhu
/P/
Jampi
Jumpi
Piqi
Pisqi
/T/
/Th/
/T/
Taqi
Taki
Tata
Taxa
Thaya
Thiya
Jathi
Qhathi
Tula
Tuna
Taji
Tiri
/K/
/Kh/
/K/
Tunka
Kunka
Laka
Paka
Khusu
Khunu
Khullu
Khallu
Kumu
Kuchu
Kana
Kama
/Q/
/Qh/
/Q/
Quta
Qura
Qulli
Qulla
Qhuru
Qhulu
Qhuna
Qhuya
Laqa
Laqu
Qau
Qallu
/Ch/
/Chh/
Chaka
Chika
Chillpa
Chullpa
Chhiwchhi
Chhijchhi
Chhaja
Chhama
/S/
Chimi
Chumi
Macha
Jacha
/J/
/X/
Jallu
Jayu
Jupha
Jupa
Tixi
Chixi
Luxu
Tuxu
/L/
/Ll/
/M/
Laqa
Laka
Lupi
Luli
Llaphi
Llaki
Qullu
Qallu
Sullu
Sulla
Pusi
Chusi
/N/
Naya
Nasa
Manu
Wanu
/Ch/
//
Ujua
Usua
Pichaa
Phichaa
Manqa
Manqha
Chama
Chhama
/W/
Wayna
Wayra
Waka
Waka
11
12
/Y/
/R/
//
Kayu
Jayu
Thaya
Khaya
Quri
Qari
Wari
Kari
Sapru
Jilri
Chka
Mayri
/I/
/U/
/A/
Isi
Phisi
Uru
Usu
Anu
Aru
MAYR TAQA
ARUNTASIATAKI
W
al
Kamisaki
iki
A: Kamisak Kullaka.
B: Walik Jilata.
A: Kunjamasktasa.
B: Walikisktwa.
ARUNAKA
Alwa
maana
Aruma
noche
Uru
da
Chikaruma
media noche
Jaypu
tarde
Chikuru
medio dia
13
SARXAATAKI
A Jikisikam mama.
B Jikisikamay tata.
A Qharurkam kullaka.
B Qharurkamay jilata.
A Jurprkam kullaka.
B Jurpurkamay jilata.
A Sarx.
B Sarxamaya.
ARUNAKA
Khuri walru anterior de anteayer Jichhru hoy
Walru anteayer
Qharru maana
Wasru ayer
14
SUTI LANTI
Aymar arunxa, kimsaqalu suti lantiw utji, ukanakax p taqar jaljatawa.
SINGULAR
PLURAL
Naya
Nnaka (excluyente)
Juma
Jumanaka
Jupa
Jupanaka
Jiwasa
Jiwasanaka (incluyente)
ARUNAKA
Wawa.naka
nios/as
Uywa.naka
animales
Jaqi.naka
personas
Uta.naka
casas
15
- ja
2ir. jaqi
- ma
3ir. jaqi
- pa
su
4ir. jaqi
- sa
nuestro/a
UACHTAYAWI
16
Uta
Uta.ja.wa
Panka
Panka.ma.wa
Awtu
Awtu.pa.wa
Mama
Mama.sa.wa
SUTI YATIATAKI
Aka aruskipawix suti yatiatakiwa. Tata Jusikux p jaqiruw sutinakap
jisktaski.
Nayan sutijax...
Kunas juman
Jupan sutipax...
sutimaxa?
P.
P.
P.
Jumansti
P.
Jupansti
17
P. Jumasti
P. Tatamasti
18
KAWKITAS UK YATIATAKI
Mama Mariamp mama Warampix Tarijatapxiwa, jupanakax Orur markan
aruskipasipki.
B Nayax Tarijatatwa,Jumasti
A Nayax Tarijata.rakitwa
A Tatam mamamax kawkitapxisa
KIMSR JAQIMPI
A Jilata, jupax kawkitasa
A Jupax Oruruta.rakiwa
A Tatap mamapasti
B Jupax Orurutawa,Jupasti
B Tatapax Orurutawa, mamapax
PotositawaJupanakax Orur
markan qamasxapxi.
19
MARA YATIATAKI
Ayllu Laqa Utan qamasir jilatanak kullakanakax taqiniw mar yatisi
munapxi.
Nayax sullkiritwa
Nayax taypiritwa
Nayax jiliritwa
P. Jumasti.
Jupax yatichiriwa
Jupax yatiqiriwa
Jupax qulliriwa
ARUNAKA
Nayax anatiritwa
Yo soy jugador
Jumax arxatiritawa
Eres abogado
Jupax qiwiriwa
l es chofer
Jiwasax qilqiritanwa
21
JISKTAATAKI
Tata Pedrox Marioruw jisktaski, Pedrox Marion tatapan mamapan
sutinakap yati muni.
Jumax kuna
sutinitasa
Nayax Pedro
sattwa
A Tatamansti.
A Jumax sullkanitati.
B Janiwa.
UTASIATAKI
kamisaki
waliki
R. Jikisikamay jilata
ARUNAKA
Qamaa
vivir en armona
Utjaa
vivir en la existencia
Jakaa
sobrevivir,
23
UTAYAATAKI
Mariomp Anampix jacha yati utan utasipxi, jupanakax purapat
yanaptasisaw aymar ar yatiqasipki.
p tunk maraniwa,
m jilanikitwa.
ULLARTAPXAANI
: Juanchux jacha yati utan aymar yatiqi, jupax Copacabanatawa
jichhax chukyaw markan qamxi .
:Milenkax kipkarakiw jacha yati utan aymar yatiqi, jupax
Chukyaw markan yuririwa jichhax Tiwanakuruw irnaqir sara
muni.
24
KAWKSAS UK YATIATAKI
A Kawksas chiqaxa
B Chiqax aksawa
A Kupisti
B Kupix aksawa
A Yuspajara, walikpun
B Janiw kunakisa.
yatichtistaxa
ARUNAKA
Thiya
borde / orilla
Kuchu
rincn
Chiqa
lado isquierdo
Kupi
lado derecho
Nayra
adelante
Qhipa
atrs
Willka jalanta
oeste
Uksawa
Aksawa
este lado es
ese lado es
25
ARUSKIPAWI
Qullasuyu Bolivia markasanxa, kimsa tunk jila aruw utji, yaqhip arunakax,
armataxiwa.
...sa muni
B Ah hasta maana.
B Aymara, Castellano,
Ingles ukanaka.
26
PAYR TAQA
CHACHA WARMI
Aymar sarawinxa, kunas panipuniw sapxiwa, ukatwa sapa ayllunxa
chacha warmipuniw wali yqata.
Chacha
Wayna
Yuqa
Warmi
Tawaqu
Phuchha
Yuqalla
Achachila
Awkchi
Tullqa
Allchhi
Imilla
Awicha
Taykchi
Yuxcha
Wawa
Tiyu
Ichutata
Ipala
Ichumama
27
UACHTAYIR ARUNAKA
Aymar arunxa, kimsa uachtayir aruw utji, uka uachtayir arunakax
akirinakawa:
Uka
Aka
Khaya
Kunas akaxa
ukax panqarawa
Kunas ukaxa
akax qunuawa
Kunas khayaxa
khayax utawa
SAMINAKA
Aymar markan wiphalapax paqalqu saminiwa, uka saminakax janiw ina
ukjamakikiti, jan ukax may maya uachtawinakanirakiwa.
Janqu
Blanco
Wila
Larama
Qillu
Rojo
Azl
Amarillo
Uqi
Chuxa
Chiyra
Chuchi
Sajuna
Plomo
Verde
Negro
Caf
Celeste
Churi
Kulli
anti
Naranjado
Lila
Rosado
Laqhu
Chuxa
Verde
claro
29
ISINAKA
WISKHU
LLUCHU
WAKA
30
PULLIRA
P. Khitinkis uka pulliraxa
R. Aka pullirax mamajankiwa
PHULLU
PUNCHU
MANQHANCHA
P. Khitinkis kh phulluxa
R. Kh phullux mamajankiwa
31
QUTU ARUNAKA
CHUMPA
ALMILLA
R. Jsa,
uka
laram
chumpax nayankiwa
R. Janiw
uka
laram
chumpax nayankitti,
uka laram chumpax
jilajankiwa.
JISKTAWINAKAR JAYSAATAKI
Iyaw siri, jiskhiri, janiw siri, ukjarux janit sas jiskhir arunakax
chiqaparjam arsuatakiw aski.
P. Jupax qulliriti
R. Saya, jupax qulliriwa.
P. Jupax yatichiriti
R. Janiw jupax yatichirikiti, jupax qulliriwa.
33
JAKHUANAKA
Jakhuax jasakiwa, janiu chamakiti. Nayraqatax ampar lukananak mayat
qalltas tunkakam jaktama.
34
Chusa
15
Tunka phisqhani
Maya
16
Tunka suxtani
Paya
17
Tunka paqalquni
Kimsa
18
Tunka kimsaqalquni
Pusi
19
Tunka llatunkani
Phisqha
20
P tunka
Suxta
21
P tunk mayani
Paqalqu
30
Kimsa tunka
Kimsa qalqu
50
Phisqha tunka
Llatunka
90
Llatunk tunka
10
Tunka
100
Pataka
11
Tunka mayani
500
Phisqha pataka
12
Tunka payani
1.000
Waranqa
13
Tunka kimsani
1.000.000
Milluna
14
Tunka pusini
Curso de Idioma Aymara
JAKTHAPIA JAKHUQAA
MIRAYAA JALJAA
Jakhuanakampix jakthapsnawa, jakhuqsnawa, mirayaraksnawa,
ukhamarak jaljaraksnaw akhamata.
=
=
R. Kimsa quqawa
R Kimsawa
R. Phisqhawa
R.Kimsa tunkawa
R. Kimsaqalquwa
R. Phisqha tunkawa
R. Suxtawa
R. P tunkawa
R. Phisqakamawa
R. P chikatankamawa
35
R. Nayax p tunk
maranitwa
R. Jumax kimsa
pankanitawa
R. Jupax p
qilqaaniwa
R. Jiwasax p
qunuanitanwa
PACHA SARAYIRI
ARUSKIPAWI
B Kunacha.
KIMSR TAQA
JANCHI SUTINAKA
Janchinakasan sutinakapat yatxataax wali wakiskiriwa. Yaqhip sutinakax
akirinakawa.
38
QULLIRIN JISKTANAKAPA
Qullirinakax aymar markan sarawipat yatipxaapawa.Ukhamarak taqi
munasi chuymampiw usutanakar yanaptapxaapa.
39
M QAMAWI
Ayllu Machaq Markan Wali kuchikiw tata Rolandomp mama Mariampix
qamasipxi, jupanakax wali munasi chuymanipxiwa.
JAYSAATAKI
1.Kuna sutinis mama Marian chachapaxa
R..................................................................................................
2.Tata Rolamdomp mama Mariampix qawqha wawanipxisa
R. ...............................................................................................
Los nombres propios del idioma aymara mantienen su
escritura original, aunque los hablantes monolinguies
de este idioma lo refonemizan.
40
SUTI CHIMPU
Qullasuyu Markan qamasirinakax suti chimp apnaqasipxaasapuniwa,
jan ukax janiw jaqirjam ujatapksnati.
ARUNAKA
Phuqhata
completo
Jaqichata
casado
Apnaqaa
manejar/ portar
41
WILA MASI
Rolando
Manuel
Mara
Ana
Monica
Wara
Rolando
sutiniwa,
awichapax
Maria
42
UTAYASIATAKI
Jilatanak kullakanaka...
Jilata, kawkits jutta
43
UNAQANAKA
ARUNAKA
44
Jacha
grande
Jiska
pequeo
Thantha
ropa vieja
Machaqa
nuevo
Curso de Idioma Aymara
PATA UYWANAKA
Uka uywanakax pata thaya uraqin jakasiripxiwa, tarwanakap phuyunakap
ukhamarak lipichinakapax wali askiw aymar sarawinxa.
MALLKU cndor
QARWA llama
TITI puma
WANAKU huanaku
ALPACHU alpaca
WARI vicua
45
PUSR TAQA
PACHA
Nayra achachil awichanakasax pachaparuw kuns lurapxiritayna,
pachaparuw yapuchapxiritayna, chuuchapxiritayna, jukampinakampi
ukatwa aymar markanxa kuna luraas pachanikiw saw arux utji.
Jupanakax qalanakata, warawaranakata, jamach kanwanakata
jukampinakat pach sarayapxiritayna.
JALLU
CHHIJCHHI
LUPI
KHUNU
THAYA
QINAYA
ARUNAKA
Chamaka
Juyphi
Chhullunkhi
Juntu
Llaphi
Chiwi
Urpu
46
oscuridad
helada
hielo
caliente
tibio
sombra
neblina
Curso de Idioma Aymara
PHAXSINAKA
Aymar arunxa, phaxsi arux p amuytawinxa, akanxa sa muniwa los
meses del ao, yaqha arsuwinx sa munarakiwa la luna
AYMARA
Chinuqa
CASTELLANO
Enero
Anata
Febrero
Achuqa
Marzo
Llamayu
Abril
Qasawi
Mayo
Mara taqa
Junio
Willka kuti
Julio
Lakan phaxsi
Agosto
Sata qallta
Septiembre
Taypi sata
Octubre
Lapaka
Noviembre
Jallu qallta
Diciembre
47
(1)
(2)
(3)
(4)
(5)
(6)
JAMUSIANAKA
P.
R.
P.
Kunpachasa
Ukax...
qapuwa
P.
R.
P.
P.
R.
P.
Kunpachasa
Ukax...
chiwiwa
P.
R.
ARUNAKA
Wallqi
Preada
Charana
Hmedo
49
SWINAKA
Manuelitux wajchawa, achachilapampikiw qamasi. Achachil Siskux
Manuelit allchhiparuw iwxaski.
1.
2.
3.
4.
5.
SIW SAWI
PILPINTUMPIT LULIMPITA
urux
lulimp
pilpintumpix
panqaratjamax
wal
51
CHUQI SATAXATA
JAYSAWI
52
1.
2.
UYWANAKAT ULLAPXAANI
QARWA
Qarwax
pata
thaya
uraqin
uywawa,
tarwapax
MALLKU
Mallkux
sipan
taqi
jamachinakat
jachawa,
ukjamarus
Mallkurux
sawkaskaspat
ukhamarak
mallkux
janiw
sapxiwa,
awyayala
53
PHISQHR TAQA
ARU LURAYIRINAKA
Ullartapxaaniwa phisqa tunka aru lurayirinaka, uka aru lurayirinakax a
chaxta aruruw tukuyapxi.
54
Nro
ARU
LURAYIRINAKA
Nro
ARU
LURAYIRINAKA
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
Ayrua
Apnaqaa
Anataa
Awatia
Apania
Achiktaa
Apthapia
Alaa
Aljaa
Amtaa
Arxataa
Armaa
Aruntaa
Chiqtaa
Chukua
Chintaa
Istaa
Irnaqaa
Ikia
Imaa
Jayllia
Jakhua
Jalaa
Jutaa
Jiwaa
26.
27.
28.
29.
30,
31.
32.
33.
34.
35.
36.
37.
38.
38.
40.
41.
42.
43.
44.
45.
46.
47.
48.
49.
50.
Jisktaa
Jawsaa
Jistkataa
Jampatia
Jachaa
Jaljaa
Jaria
Jaytaa
Jaysaa
Juntuchaa
Jaqichaa
Kiyaa
Kuttayaa
Kharjaa
Khuyua
Kanaa
Katuqaa
Larua
Luraa
Lupia
Lipiyaa
Llamayua
Manqaa
Munaa
Mistua
Curso de Idioma Aymara
ARUNAK TAMACHAATAKI
TIEMPO PASADO PRESENTE SINGULAR
PRONOMBRES
PERSONALES
FORMA
AFIRMATIVA
FORMA
INTERROGATIVA
-twa
-tawa
-i-uywa
-tanwa
-tti
-tati
-iti -uti
-tanti
Nayax
Jumax
Jupax
Jiwasax
FORMA
NEGATIVA
janiw
janiw
janiw
janiw
-ktti
-ktati
-kiti
-ktanti
FORMA NEGATIVA
INTERROGATIVA
janit
janit
janit
janit
-kta
-kta
-ki
-ktan
FORRMA
AFIRMATIVA
Nnakax
Jumanakax
Jupanakax
Jiwasanakax
-pxta
-pxta
-pxi
-pxtan
FORMA INTERROGATIVA
-pxtti
-pxtati
-pxiti
-pxtanti
FORMA
INTERROGATIVA
janiw
janiw
janiw
janiw
-pktti
-pktati
-pkiti
-pktanti
FORMA NEGATIVA
INTERROGATIVA
janit
janit
janit
janit
-pkta
-pkta
-pki
-pktan
FORRMA
AFIRMATIVA
- ..
- .. ta
- ni
-ani
Nayax
Jumax
Jupax
Jiwasax
FORMA INTERROGATIVA
-tti
-tati
-niti
-aniti
FORMA
NEGATIVA
janiw
janiw
janiw
janiw
-ktti
-ktati
-kaniti
-kaniti
FORMA NEGATIVA
INTERROGATIVA
janit
janit
janit
janit
-k
-kta
-kani
-kaani
Nnakax
Jumanakax
Jupanakax
Jiwasanakax
FORRMA
AFIRMATIVA
-px
-pxta
-pxani
-pxaani
FORMA INTERROGATIVA
-pxtti
-pxtati
-pxaniti
-pxaniti
FORMA
NEGATIVA
janiw -pktti
janiw -pktati
janiw -pkaniti
janiw -pkaniti
FORMA NEGATIVA
INTERROGATIVA
janit
janit
janit
janit
-pk
-pkta
-pkani
-pkaani
55
FORMA AFIRMATIVA
-sktwa
-sktawa
-skiwa
-sktanwa
FORMA INTERROGATIVA
-sktti
-sktati
-skiti
-sktanti
FORMA
NEGATIVA
janiw
janiw
janiw
janiw
FORMA NEGATIVA
INTERROGATIVA
-ktti
-ktati
-kiti
-ktanti
janit
janit
janit
janit
-kta
-kta
-ki
-ktan
FORRMA AFIRMATIVA
FORMA INTERROGATIVA
-skapxtwa
-skapxtawa
-skapxiwa
-skapxtanwa
-skapxtti
-skapxtati
-skapxiti
-skapxtanti
FORMA
NEGATIVA
FORMA NEGATIVA
INTERROGATIVA
janiw -pktti
janiw -pktati
janiw -pkiti
janiw -pktanti
janit -pkta
janit -pkta
janit -pki
janit -pktan
FORRMA AFIRMATIVA
FORMA INTERROGATIVA
-ytwa
-ytawa
- .. nwa
-ytanwa
-ytti
-ytati
- .. nti
-ytanti
FORMA
NEGATIVA
FORMA NEGATIVA
INTERROGATIVA
janiw -kaytti
janiw -kaytati
janiw - .. kanti
janiw -kaytanti
janit -kayta
janit -kayta
janit -kna
janit -kaytan
Nnakax
Jumanakax
Jupanakax
Jiwasanakax
56
FORRMA AFIRMATIVA
FORMA INTERROGATIVA
-pxaytwa
-pxaytawa
-..nwa
-pxayatanwa
-pxaytti
-pxaytati
-pxanti
-pxaytanti
FORMA
NEGATIVA
janiw -pkaytti
janiw -pkaytati
janiw -pkanti
janiw -pkaytanti
FORMA NEGATIVA
INTERROGATIVA
janit -pkyata
janit -pkayta
janit -pkna
janit -pkaytan
FORMA AFIRMATIVA
-ttwa
-ttawa
-taynawa
-ttanwa
FORMA INTERROGATIVA
-ttti
-ttati
-taynati
-ttanti
FORMA
NEGATIVA
janiw -kattti
janiw -kattati
janiw -kataynati
janiw -kattanti
FORMA NEGATIVA
INTERROGATIVA
janit -katta
janit -katta
janit -katayna
janit -kattan
FORRMA
AFIRMATIVA
-pxattwa
-pxtatawa
-pxataynawa
-pxattanwa
FORMA INTERROGATIVA
-pxattti
-pxattati
-pxataynati
-pxattanti
FORMA
NEGATIVA
janiw -pkattti
janiw -pkattati
janiw -pkataynati
jnaiw -pkattanti
FORMA NEGATIVA
INTERROGATIVA
janit -pkatta
janit -pkatta
janit -pkatayna
janit -pkattan
57
JISKTA ARUNAKA
Jiskta arunakarux walja chaxta arunakaw jakachasi uka chaxta
arunakar mayjtayiwa.
Kuna.sa
Khiti.sa
Qawqha.sa
Kawkiri.sa
Kawkha.sa
Kunjama.sa
Kunarsa.sa / kunaqata.sa
Qu es
Quin es
Cunto es
Cul es
Dnde es
Cmo es
Cundo es
walja
chaxta
arunakaw
Uachtayawinaka
utji,
wali
utatanakax
Suti
Castellano
-ru
Direccional
a, hacia, al
-taki
Destinativo
para
-mpi
Conjuntor
y, con
-ta
Procedncia
de, desde
-raki
Destinativo
tambin
-na
Kawkins utji
Localizador
en
-nki
Khitinkisa
Genetivo
de
Limitativo
hasta
-puni
Qawqhapunisa
Denitivo
siempre
-ki
Jukitakiwa
Afectivo
no ms
-ni
M jilanikitwa
Posesivo
tener
-iri
Manqiri
Nominalizador
dor
-naka
Jupanakawa
Pluralizador
es, -s
-si
Jupax manqasiskiwa
Reexivo
se
-ta
Quntasimay jila
Minimizador
UACHTAYAWI
P. Kunarus mark sarta
R. Alasiriw mark sarta
P. Kunarsarus jutta
R. Japjaruw jut
P. Kawkirus sarta
R. Achacachiruw sarta
59
PURAPAT YANAPTASIATAKI
AYAA
Tiyujax uraq phataatakiw pik
ayaski.
QIPIA
Tata Jusikux qhatun aljaatakiw chuq
qipiski.
WAYUA
Waynax isip taxsuatakiw um
wayuski.
IRAA
Mariox kankaatakiw wallpa kanw
iraski.
61
ITUA
Masijax wali qaritaw jayu tik ituski.
MARQAA
Claudiax wakar waxtaatakiw siwar
marqaski.
ASAA
Jupax wawapatakiw chayru manq
asaski.
ICHUA
Mama Mariax asu waw qullayiriw
ichuski.
JIKHAA
Qhaturuw tata Rimichux qarw jikhaski.
QHIWIA
Mariela tawaqux utaparuw kull
qhiwiski.
62
JACHIA
Qhatun mama Mariax juph
jachnaqaski.
WIYAA
Uka jaqix nin wiyaski.
PHUXTUA
Qhatun kh mamax ulluk
phuxtnaqaski.
TIMPHIA
Jupax chuq timphnaqaski.
63
WAKTAYAWI
IYAW SIRI
JISKHIRI
Nayax ut saraajawa
Nayax ut saraajati
Jumax ut saraamawa
Jumax ut saraamati
Jupax ut saraapawa
Jupax ut saraapati
Jiwasax ut saraasawa
Jiwasax ut saraasati
JANIW SIRI
SUXTR TAQA
YUSPAJARTASIATAKI
Yuspajar tata
Janiw kunatsa
65
JISKTASIATAKI
San pedrox kh alayawa
Kawkhas San pedroxa
B Jumarus ukhamaraki.
B Kunacha.
B M qhiprkamaya.
ARUNAKA
66
Aynachawa
es adentro
Mantaskakima
entra noms
Qhiprkama
TUMPIR SARAATAKI
Achachilan jilr allchhipaw achachil Siskur thaqhaski. Achachil Siskux jan
pachaniw uta manqhan is chukusiski.
Achachilajax
akankaskiti
Jsa,
akankaskiwa
ARUNAKA
Aksaru
a este lado
Akankaskiwa
esta aqu
Mantasinkkima
pase noms
67
MAYTASIATAKI
Kunacha.
A Qulqiy maytita.
Kunarskama.
A Qharurkamakispawa.
Qawqhrak munasmasti
A M phisqha waranqakispawa.
Ukhamax qharuruw
churxitat tata.
ARUNAKA
68
Kunacha
que ser
Maytita
prestame
Kunarskama
hasta cuando
Curso de Idioma Aymara
ACHIKTASIATAKI
Tata Siskux tata Jusikur achiktasiriw sari, Siskux jacha jichhu ut utachasi muni.
B Kunacha
B Kunarsarak utachatasti
B Qharurux janiw kuns
lurktti,yanaptask irismawa.
ARUNAKA
Achiktasia
rogar o suplicar
Yanaptana
ayudar
Utachaa
construir la casa
Yanaptaskirismawa
te puedo ayudar
69
ARUSKIPAWI: UTANA
Tata Rolandox tata Istikuruw thaqhaski, Ukat mama Teresax janiw akankit
sasaw tata Rolandor yatiyi.
ARUNAKA
Sarxiwa
Jikistaway
Akankaskiti
70
ya se fue
me encontrar
esta aqu
Curso de Idioma Aymara
ARUSKIPAWI: QHATHUNA
Patak amay qhatun mama Siskax chuq aljaski, mama Rosax Siskatrak
chuq alasiski.
Apasimaya
Chuq aljita
ARUNAKA
Ancha/wali
demasiado
Iraqtitaya
Aljita
vendeme
Apasimaya
llevate pus
71
ARUNAKA
72
Janiw waliktti
no estoy bien
Kunampis stama
qu ms te duele
Janiw kunampisa
nada ms
Kunas kamachtama
qu te ha pasado
Curso de Idioma Aymara
ARUSKIPAWI: THAKHINA
B Chiqapuni
A Jsa...
A Juttapi jilata...
ARUNAKA
Tumpaa
visitar
Tantachawi
reunin
Chiqapuni
de verdad?
Jutwa
voy a venir
73
ARUSKIPAWI: IRNAQAWINA
Jaqinakaw uraq
apara munapxitu
Kunans
yanaptirisma
A Yuspajar tata...
ARUNAKA
74
Uraqi
territorio
Tantachawi
reunin
Aparaa
quitar
Curso de Idioma Aymara
ARUSKIPAWI: MANQAWINA
A Wallaqix utjtamti
ARUNAKA
Chaphaqa
inspido
Jayukara
salado
Kallku
amargo
Achhiju
caliente
75
ARUNAKA
76
Kawkhakama
hasta donde
certicado de nacimiento
Jasakiwa
es facil
Curso de Idioma Aymara
PAYR JALJA
77
78
1
EJERCICIOS
Complete la oracin con los verbos
que corresponden utilizando el
tiempo presente progresivo.
(3) Jupax yati utan .................... (4) Jupax yati utan wayr. ....................
79
2
SALUDO Y DESPEDIDA
Complete en la siguiente conversacin
con las palabras que faltan.
A Kamisak ___________________
B Walik ___________________
A Aski ________________
kullaka
B ______________________ jilata
A Aski arumakipan ____________
B Aski ____________________ jilata
A Kunjamasktasa
B ________________________ wa
A Jikisikam kullakanaka
B ______________________
A Qharurkama
B ______________________
A Arumanthkam jilata
B ______________________
A Luniskam tata
B ______________________
A Jutir phaxskam mama
B ______________________
80
3
SUFIJO PLURALIZADOR
Escriba 5 ejemplos utilizando el
sujo -naka pluralizador.
1.
Jaqi
naka
jaqinaka
2. ___________________________
3.____________________________
4.____________________________
5.____________________________
6.____________________________
4
PRONOMBRES PERSONALES
Naya
R______________
Nnaka
R_______________
Juma
R______________
Jumanaka
R_______________
Jupa
R______________
Jupanaka
R_______________
Jiwasa
R______________
Jiwasanaka
R_______________
81
5
SUFIJOS POSESIVOS
Complete en los puntos
con sujos posesivos que
corresponden.
6
LOS COLORES
Dibuje la wiphala andina y pinte
sus respectivos colores.
82
7
CONVERSACIN
Responda a las siguientes
preguntas.
P. Kamisak jilat
R. Walik______________
R.____________________
R.____________________
R.____________________
R. ___________________
R. ___________________
R. ___________________
R. ___________________
R. ___________________
P. Mamapasti
R. ___________________
R.___________________
P. Mamamasti
P. Tatapasti
R.____________________
R. _____________________
P. Khitis jupaxa
R. ___________________
83
8
PRONOMBRES DEMOSTRATIVOS
Responda a las siguientes preguntas utilizando
los pronombres demostrativos
P. Kunas ukaxa
R.______________________
P. Kunas akaxa
R.______________________
P. Kunas khayaxa
R.______________________
9
LOS NMEROS
Traduzca los siguientes nmeros al aymara y
al castellano.
10
SUFIJO GENETIVO -NKI
Para responder a las siguientes preguntas
utilice el sujo -nki
R ______________________
R ______________________
P. Khitinkis kh surtijaxa
R ______________________
11
VERBOS
Traduzca al aymara los siguientes verbos con
carcter innitivo.
85
12
VESTIMENTA ANDINA
Describa la vestimenta de estas personas
Jupax almillaniwa
............................................. ..niwa
............................................... niwa
.....................................niwa
.....................................niwa
.....................................niwa
13
SUMA, RESTA, MULTIPLICACIN y DIVISIN
R. ______________
R. ______________
Div.
P. ___________________________
R. Suxtakamawa
86
14
SUFIJO TI INTERROGATIVO
Responda en forma armativa e interrogativa a las
siguientes preguntas.
R. Jisa, ______________
R. Janiw _________________
R. Janiw _____________
R. Akax __________________
15
ENFERMEDADES
Mencione 10 enfermedades que conoces
1. Purak usu ____________________ 6. _______________________
2. _____________________________ 7. _______________________
3. _____________________________ 8. _______________________
4. _____________________________ 9. _______________________
5. _____________________________ 10. ______________________
Curso de Idioma Aymara
87
16
CANCIN
88
17
EL RELOJ
Escriba la hora que marca el relj
............................. alwat
......................................
......................................
18
SI O NO
Marque con una cruz si la respuesta es s o no
Jisa
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
Jupax axsaririti
Janiwa
89
19
PARTES INTERNAS DEL CUERPO HUMANO
Traduzca las partes internas del cuerpo humano
al idioma castellano.
Jiphilla.......................
Kiwcha..........................
Maymuru.......................
Wila...............................
20
PARTES DEL CUERPO HUMANO
Traduzca al aymara las siguientes partes del cuerpo
21
ANIMALES
Complete a los puntos con las vocales o consonantes que faltan.
qaqi...
....chhillankha
a....ku
phi...
chhi...chhi
....pachu
jampa...
ki...mira
...li
qa..wa
....nku
iwi...
91
92
pilpin....
urqu .....pa
qala ........
.......mari
uthurun....
......phila
la.......
qa......qi
khu ........
....nu
ku.....
...... ka
Curso de Idioma Aymara
22
ACTIVIDADES DE PERSONAS
Describa las caractersticas y la actividad de estas personas.
R........................
R........................
R...........................
23
TIEMPO PASADO PRESENTE-FUTURO-PRESENTE PROGRESIVO
Responda a las siguientes preguntas.
(+) Jsa.................................
(+) Jsa,.................................
(-) Janiw.................................
(-) Janiw................................
(+) Jsa..................................
(+) Jsa,.................................
(-) Janiw.................................
(-) Janiw................................
(+) Jsa,.................................
(+) Jsa,.................................
(-) Janiw.................................
(-) Janiw................................
(+) Jsa,.................................
(+) Jsa,.................................
(-) Janiw.................................
(-) Janiw................................
(+) Jsa,.................................
(+) Jsa,.................................
(-) Janiw.................................
(-) Janiw.................................
94
24
TIEMPO PASADO PRESENTE-FUTURO
Janiw ...........................
Janiw..............................
Nayax...........................
Jiwasax...........................
Janiw ...........................
Janiw..............................
Jupax ...........................
Jupanakax......................
P. Jumanakax qamiripxtati
Janiw.............................
Janiw...............................
Nanakax .......................
Jupanakax.......................
95
25
TIEMPO FUTURO
Construya 6 oraciones en forma armativa
1._______________________________________
2._______________________________________
3._______________________________________
4._______________________________________
5._______________________________________
6._______________________________________
26
TIEMPO PRESENTE PROGRESIVO
Construya 6 oraciones en forma armativa
1._______________________________________
2._______________________________________
3._______________________________________
4._______________________________________
5._______________________________________
6._______________________________________
96
27
LA FAMILIA
Interprete el siguiente esquema
Mama
Puya
Tata
Luli
Jilr
Yuqa
Willka
Jilr
yuxcha
Phaxsi
Allchhi
Sisku
Allchhi
Qhuya
Taypr
Juqa
Qulqi
Sullkr
Yuqa
Katari
............................................................................................
............................................................................................
............................................................................................
............................................................................................
............................................................................................
...........................................................................................
...........................................................................................
...........................................................................................
Curso de Idioma Aymara
97
28
CONVERSACIN
Complete el dalogo aymara
A
B
A
B
A
B
A
B
A
B
A
B
A
Kamisak _________________________
Walik ___________________________
Jumax kawkits jutaskta
_________________ jutaskta...jumasti
Nayax _________________ jutaskta
Jichhax ____________________ saraskta
__________________________ ruw saraskta...jumasti
Obrajesaruw ________________ skta
Obrajesant qamasta
Jsa Obrajesan ______________ , jumasti
Nayax munaypatan __________________
Jikisikam
_________________________
A
B
A
B
A
B
A
B
A
98
29
MARQUE LA RELACIN CORRECTA
PROCEDENCIA
PROFESIN
PERSONAS O COSAS
99
Castellano
Tatamax qhuruti
t pap es malo?
Qawqha phisinitasa
qu animal quisieras?
Qawqhampis alanta
Anumax kawkchasa
te gusta el conejo?
100
Castellano
Khitimpis irnaqta
Irnaqa muntati
te gusta trabajar?
Kunrskamas irnaqta
Kunampis irnaqta
con qu trabajas?
Irnaqa munaskaktati
Khititakis irnaqta
Kawkhans irnaqta
donde trabajas?
Qawqhats irnaqta
Castellano
Kunat usutasa
Kawkhas usu
donde le duele?
Kunarsat usutasa
Qullapxtamti
te curaron?
Khitis qullaytama
Jupax usutarakiti
Janit usutaxta
ya no estas enfermo?
Khitis qulltama
quin te cur?
Kawkharus qullayasta
Usuti
Duele?
Castellano
Tatamax qhuruti
t pap es malo?
Jilamasti
y t hermano?
Kunats thithi
por qu blasfema?
Khitimpis tuqisi
Khitirus tuqxi
a quin le rie?
Kunats tuqisipxi
por qu se rien?
Thithitskakiti
sigue renegado?
101
102
Aymara
Castellano
qu quieres vender?
qu ms quieres vender?
Kunrsas aljta
Khitirus aljata
Qawqharus aljta
Ak aljarakitati
Aljapunitati
ya no quieres vender?
BIBLIOGRAFA
1.- Bertonio, Ludovico. Trascripcin del vocabulario de la lengua aymara: versin
corregida de radio San Gabriel. - - La Paz: s.e.
2.- Briggs, Lucy Therina. Variantes regionales y sociales. - - La Paz: ILCA, 1993.
3.- Cerrn, Palomino Rodolfo. Lingstica aymara: centro de idioma aymara.Cuzco: ERA, 2000.
4.- Duboes, Jeans. Diccionario de lingstica: alianza. - - s.l.: s.e., 2002.
5.- Chavez, Eulogio. Mtodo del aprendizaje del idioma aymara. - La Paz: s.e., 2001.
6.- De Lucca, Manuel. Diccionario aymara - castellano, castellano - aymara. La Paz: s.e., 1983.
7.- Gallego, Saturnino. Gramtica viva de la lengua aymara. - - La Paz: ISBOL, 1996.
8.- Gmez, Donato. Morfologa y gramtica aymara. - - La Paz: s.e., 1992
9.- Gutierrez, Pascual. Aprendizaje del aymara como segunda lengua. - La Paz: s.e., 2006.
10.- Grondin, Marcelo. Mtodo de aymara. - - Oruro: INDICEP, 1978.
11.- Gutierrez, Loza Feliciano. Glosario pedaggico. - - La Paz: s.e., 2000.
12.- Hardman, M.; Vasquez, J.; Yapita, J.D. Compendio de estructura fonolgica y
gramatical. - - La Paz: Gramma, 1998.
13.- Jachra Sarta. Diccionario especializado reas lenguaje, Bolivia:
matemticas, ciencias naturales y ciencias sociales. - - La Paz: s.e., 1991.
14.- Yapita, Juan de Dios. Enseanza del idioma aymara como segundo idioma. - La Paz: ILCA, 1981.
15.- Lewandowski, Theodor. Diccionario de Iingstica. - - Madrid: Lavel, 1986.
16.- Laime, Ajacopa Teolo. Como escribir en aymara El Alto. - - La Paz: s.e., 2005.
17.- Siani A., Jos R.; Viste, Ana Maria. Aprendizaje bilinge por vocablos. - La Paz: s.e., 2006.
18.- Voz y pensamiento del pueblo aymara. La Paz: VC, 2001.
19.- Proyecto de educacin bilinge.- - s.l.: wara, 1995.
20.- Ministerio de Educacin y Cultura. - - s.l.: wara, 1992.
Curso de Idioma Aymara
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119