filtratsioonimoodul

KILLUSTIKUST KATENDIKIHTIDE
EHITAMISE JUHEND
Kinnitatud Maanteeameti peadirektori
kskkirjaga
30.04.12 nr. 0167

2012-2

Maanteeamet

Tallinn 2012

1.

Sisukord

1.

SISUKORD ................................................................................................................................................ 2

2.

LDOSA ................................................................................................................................................... 3

3.

LDNUDED ALUSTE EHITAMISEL ........................................................................................................... 4

4.

SIDEAINEGA TTLEMATA ALUSTE EHITAMINE ...................................................................................... 8

4.1. ALUSTE EHITAMINE SIDUMATA SEGUDEST (UNBOUND MIXTURES ) ........................................................ 8

4.2. ALUSTE EHITAMINE RIDAKILLUSTIKUST .................................................................................................... 9
4.3. ALUSTE EHITAMINE FRAKTSIONEERITUD KILLUSTIKUST KIILUMISMEETODIL (MACADAM).................... 11
4.4. SIDEAINEGA TTLEMATA ALUSE KVALITEEDINUDED......................................................................... 12
5.

BITUUMEN SIDEAINEGA TDELDUD ALUSED ....................................................................................... 14

5.1. SEGISTIS VALMISTATUD MUSTKILLUSTIKUST (BITUMENMACADAM MIX) ALUSED ................................. 14

5.2. ALUSTE JA KATETE EHITAMINE IMMUTUSMEETODIL (BIMAC) ................................................................ 17
5.3. ORGAANILISE SIDEAINEGA TDELDUD ALUSE KVALITEEDINUDED .................................................... 19
6.

TDE VASTUVTMINE ......................................................................................................................... 19

KINNITATUD
Maanteeameti peadirektori
30.04.12 kskkirjaga nr 0167
2.

ldosa

2.1.

2.2.

Kesolevas juhises ksitletakse:

aluste ehitamist EVS-EN 13285 kohastest sidumata segudest
aluste ehitamist fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil
aluste ehitamist ridakillustikust
aluste ehitamist jmetitematerjalist bituumen sideainetega immutusmeetodil
aluste ehitamist sundsegamisega segistis toodetud mustkillustikust
Misted

2.2.1.

Kesolevas juhendis kasutatakse standardis EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 ning EVS-EN
13043 terminites ja mratlustes kasutatud misteid.

2.2.2.

Standardites ksitlemata misted:

Killustik fraktsioneeritud jmetitematerjal ja sidumata segu.
AKL 15 - viieteistkmnenda aasta eeldatav keskmine pevane liiklussagedus
autot/pevas.
Kruuskillustik - looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erineva terakoostisega
ja erineva petrograafilise pritoluga purustatud pindadega jmetitematerjal.
Mustkillustik (MUK) - sundsegamisega segistis fraktsioneeritud jmetitematerjali ja
orgaanilise sideaine segamisel saadav materjal. Mustkillustike titematerjalide omadused
kirjeldatakse vastavalt standardile EVS-EN 13043.
Ridakillustik - fraktsioneeritud titematerjal, mille teramdud D8 mm ja d0 ning mille
kesksela lbinud materjali kogus massiprotsentides jb vahemikku 20 kuni 70%.
Aluse la- ja alakiht alused mis letavad 25cm jaotatakse kaheks: lakiht ja alakiht.
lakihi paksus on 10 - 15cm.
Tehisliiv kivimite vi tehistitematerjalide purustamisel saadud peentitematerjal, mille
massist vhemalt 90% lbib sela avamduga 2 mm ja mille teradel puudub looduslik pind
ning mille peenosiste sisaldus EVS-EN 13242 mistes rahuldab kategooria f10 nudeid ja
peenosiste fraktsiooni 0/2 kvaliteet mratuna EVS-EN 933-9 kohaselt rahuldab kategooria
MB 5 nudeid.
Liiv looduslik peentitematerjal, mille massist vhemalt 90% lbib sela avamduga 2 mm
ja mille terad on valdavalt marad ja sileda pinnaga ning mille peenosiste sisaldus EVS-EN
13242 mistes rahuldab kategooria f10 nudeid ja peenosiste fraktsiooni 0/2 kvaliteet
mratuna EVS-EN 933-9 kohaselt rahuldab kategooria MB 5 nudeid.

3.

ldnuded aluste ehitamisel

3.1.

Sideainega ttlemata alused ehitatakse EVS-EN 13285 kohasest sidumata segust vi

ridakillustikust vi fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil, mille omadused EVSEN 13242 mistes peavad vastama juhendi tabelites 1 vi 2 toodud nuetele.

3.2.

Seoses sidumata segu liialt suure segregeerumisega ja peenenemisega ehitatud objektidel ning
fraktsioneeritud killustiku suurest poorsusest tulenevate probleemidega, on soovitatav alustes
kasutada ridakillustikust segusid.

3.3.

Kui teeremondi korral killustikaluse alla jvatel kihtidel ei ole tagatud kogu mulde laiuselt
filtratsioon >2m/p (MA kskkiri nr. 0065 16.02.2012 kohaselt mratud
filtratsioonimoodul) vhemalt 20cm sgavuselt, siis on sidumata segu ja ridakillustiku
kasutamine alustes keelatud ning fraktsioneeritud killustikalus tuleb ehitada kogu mulde
laiuselt.

3.4.

Teekonstruktsiooni tugevdamisel geovrkudega tuleb sobiva titematerjali terasuuruste valikul

juhinduda geovrgu paigaldusjuhisest vi teeprojektist.

3.5.

Sidumata segu ja ridakillustikku ei kasutata vahetult geovrgu peal. Selleks, et kasutada

sidumata segu geovrgu peal, tuleb projekteerida fraktsioneeritud killustikust tehnoloogiline
vahekiht minimaalse paksusega 1,5D geovrgu ja sidumata segu vahele.

3.6.

Talvel ehitatud konstruktsioonidele tohib jrgnevaid kihte ehitada peale allolevate

konstruktsioonide tielikku sulamist ja veelkordset tihendamist. Sulamist kontrollitakse
kontrollpuurimise vi proovisurfide rajamisega iseloomulikes kohtades (avatud maastikul,
metsavahel, varjulistes kohtades jms). Puuraukude ja surfide tagasitite tegemisel tuleb tagada
kikide konstruktsioonikihtide homogeensus ja tihendatus.

3.7.

Aluse rajamisel tuleb tagada vee vljajooksuvimalus allajvast konstruktsioonist nlvale vi

pikidrenaai.

3.8.

Materjali ja toote heks partiiks loetakse imporditud titematerjalil ks laeva- vi

raudteesaadetis ning kohalikul titematerjalil hes karjris toodetud kogus suurusega kuni
10000 tonni.

3.9.

Materjalid ja tooted peavad vastama kesolevas juhises kirjeldatud nuetele. Vastavust

tendatakse materjalide ja toodete tootja vi tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
Enne materjalide ja toodete paigaldamist kontrollib tvtja vhemalt ks kord kasutatavate
materjalide ja toodete iga partii omaduste vastavust deklaratsioonidele ja projektile. Materjale,
mille omadusi ei ole kontrollitud, ei ole lubatud psivalt konstruktsiooni paigaldada.

3.10.

Tvtja peab labori katse- ja mtmisprotokollide

Riigimaanteede ehitus- ja remonttde vastuvtu eeskirjale.

3.11.

Aluse rajamine on keelatud kui alloleva konstruktsiooni niiskus on suurem optimaalsest.

3.12.

Killustik vi sidumata segu paigaldatakse aluspinnale, mille krgused, kalded ja tasasus on

kontrollitud ning nuetekohased. Projektkrguste, kallete ja tasasuste lubamatute hlvete
puhul tuleb aluspind enne jmetitematerjalide paigaldamist parandada. Kaetud tde
vastuvtmisel lhtutakse Riigimaanteede ehitus- ja remonttde vastuvtu eeskirjast.

rakirjad

esitama

vastavalt

3.13.

Teetid peab dokumenteerima vastavalt Teeseaduse ja raudteeseaduse muutmise seadus

21 like 9 alusel kehtestatud tee ehitus ja remonditde dokumenteerimise nuetele ja
Maanteeameti kehtestatud korrale.

3.14.

Jalg- ja jalgrattateede ning siduautodele kavandatud parklate aluste rajamisel on lubatud

taaskasutada purustatud betoonititematerjale tingimusel, et nimetatud materjalide omadused
vastavad tabelis 1 ja 2 esitatud nuetele. Taaskasutatavate purustatud betoonititematerjalide,
mille pH > 11, kasutamine on keelatud otseses kokkupuutes alumiiniumist vi galvaniseeritud
terasest konstruktsioonide vi nende osadega.

3.15.

Erineva petrograafilise pritoluga titematerjalide kooskasutamine alustes on keelatud, vlja

arvatud looduslikest kruusadest valmistatud titematerjalide korral.

Purustatud vi murenenud terade ja

tielikult mardunud terade sisalduse
kategooria
Petrograafiline kirjeldus
Purunemiskindluse kategooria
Klmakindluse kategooria
Klmakindlus 1%-lises NaCl lahuses
Plaatsusteguri kategooria
Peenosiste sisalduse kategooria

Nr. 6

TABEL 1

Nr. 7
AKL 15<500 autot/p
hekihilised, jalg- ja
jalgrattateede ning
siduautodele meldud
parklate alused

Nr. 5

15
AKL
500-2500
autot/p
hekihilised
alused

AKL 15> 8000

autot/p
aluste alalakihid,
ja
EVAJ275MPa

Terastikulise koostise kategooria

fraktsioneeritud jmetitematerjalidel

Nr. 4
AKL 15 2500-8000
autot/p
aluste lakihid ja hekihilised alused

kui

Nr. 3

kui

Nr. 2

AKL 15>8000
autot/p
alakihid,
aluste
EVAJ>275MPa

Omadus

AKL 15> 8000

autot/p
aluste lakihid ja
hekihilised alused, kui
EVAJ>275MPa*

Nr. 1

AKL 15 2500-8000
autot/p
aluste alakihid

MINIMAALSED NUDED JMETITEMATERJALIDE OMADUSTELE ALUSTE EHITAMISEL RIDAKILLUSTIKUST VI

FRAKTSIONEERITUD JMETITEMATERJALIDEST IMMUTUS- NING KIILUMISMEETODIL

Standard
vi
katsestandard

EVS-EN 13242

GC80/20
C 90/3

C 90/3

C 90/3

C 90/3

C 50/10

C 50/10

Mratud

Mratud

Mratud

Mratud

Mratud

Mratud

EVS-EN 932-3

LA25

LA30

LA30

LA30

LA35

LA35

LA35

EVS-EN 1097-2

F2

F4

F4

F4

F4

F4

F4

EVS-EN1367-1

FNaCl4

PN

PN

PN

PN

PN

PN

EVS-EN1367-6

Fl20

Fl20

Fl20

Fl20

Fl35

Fl35

FI35

EVS-EN 933-3

f2

f4

f4

f4

f4

f4

f4

EVS-EN 933-1

C50/30

EVS-EN 933-5

Tabel 1 mrkused:
PN pole normeeritud
* - hekihiliste aluste ja aluste lakihtide ehitamisel kasutatavale materjalile LA25 ja FNaCl4 kategooria nuetele vastavuse vajaduse mrab Tellija enne pakkumuste
ksimist, lhtudes eeldatavast arvutuslikust liiklusintensiivsusest AKL 15, nutavast E vaj> 275 MPa katte peal ja nude rakendamise majanduslikust
otstarbekusest. Projekteerijal tuleb esitada tellijale katendiarvutuste kigus koosklastamiseks min. kaks katendikonstruktsiooni alternatiivi koos maksumuste
vrdlusega: tardkivi vi tardkivi asemel MUKi kasutamisega aluses. Katendikonstruktsioonis peab ainult MUKi kasutamise korral selle alla jma fraktsiooniga
32/63 karbonaatsest killustikust kiilutud alus 15-20cm paksuselt.
MINIMAALSED NUDED EVS-EN 13285 KOHASTE SIDUMATA SEGUDE TITEMATERJALIDE OMADUSTELE
ALUSTE EHITAMISEL SIDUMATA SEGUDEST.
TABEL 2
Nr. 2

Nr. 3

Nr. 4

GA vi GO

GA

GA, GB, GC GO,GP, GE

EVS-EN 13285

C 90/3

C 50/10

C 50/10

C50/30

EVS-EN 933-5

Mratud

Mratud

Mratud

EVS-EN 932-3

LA30

LA35

LA35

LA35

EVS-EN 1097-2

Klmakindluse kategooria

F4

F4

F4

F4

EVS-EN1367-1

Klmakindlus 1%-lises NaCl lahuses

PN

PN

PN

PN

EVS-EN1367-6

Plaatsusteguri kategooria

Fl25

Fl25

Fl35

FI35

EVS-EN 933-3

Peenosiste sisalduse kategooria

UF3

UF3

UF3

UF3

EVS-EN 933-1

Purustatud vi murenenud terade ja

tielikult mardunud terade sisalduse
kategooria
Petrograafiline kirjeldus
Purunemiskindluse kategooria

AKL 15 500-2500
autot/p hekihilised
alused

GA

Terastikulise koostise kategooria sidumata

segul

AKL 15 2500-8000
autot/p
aluste alakihid

Standard
vi
katsestandard

Omadus

AKL 15 2500-8000
autot/p
aluste lakihid ja
hekihilised alused

AKL 15 < 500

autot/p
hekihilised alused,
jalg- ja jalgrattateede
alused ning
siduautodele meldud
parklate alused

Nr. 1

Tabel 2 mrkused: PN pole normeeritud

EVS-EN 13242 JRGI

4.

Sideainega ttlemata aluste ehitamine

4.1.

Aluste ehitamine sidumata segudest (Unbound mixtures )

4.1.1.

Aluste ehitamisel sidumata segudest kasutatakse EVS-EN 13285 kohast titematerjalide segu.
Sidumata segudest aluste ehitamiseks vib projekteerija tellijaga kirjalikult koosklastatult
projektis ette nha EVS-EN 13285 tabelis 3 toodud ldise terakoostise kategooriatest erineva
selkveraga sidumata segude kasutamise.

4.1.2.

Segude koostises kasutatavate titematerjalide omadused kirjeldatakse vastavalt standardile

EVS-EN 13242 ning peavad rahuldama kesolevas juhises tabelis 2 esitatud nudeid.

4.1.3.

Tardkivimitest ja karbonaatsetest kivimitest

valmistatud sidumata segudes on
taaskasutatavate materjalide kasutamine keelatud vlja arvatud parklate ja knniteede
killustikalustes.

4.1.4. Laotatava kihi minimaalne paksus tihendatult peab olema vhemalt 1,5D (D on kasutatava
titematerjali suurim teramt) kuid mitte viksem kui 10cm. Laotatav kihi maksimaalne
paksus tohib olla kuni 25cm.
TABEL 3
SIDEAINEGA TTLEMATA
TERASTIKULINE KOOSTIS
Selkvera
Pos Segu
kategooria
1

SIDUMATA

SEGUDE

TOOTJA

DEKLAREERITUD

Sela ava mt, mm

63

40

31,5

16

0,5

0,063

Lbib sela, massi-%

GO

100 8599 5870

3951

2638

1728

1121

515

03

GA

100 85-99 63-77

43-57

30-42

22-33

15-30

5-15

0-3

0/32
2
3

GO

8599

5870 3951

2638

1728

1121

515

03

GA

8599

63-77 43-57

30-42

22-33

15-30

5-15

0-3

0/63
4

Mrkused:
1) Kui hes kihis ehitatava aluse paksus on 10-15 cm, siis kasutatakse segu 0/32 (pos 1 vi
pos 2)
2) Kui hes kihis ehitatava aluse paksus on 16-25 cm, siis kasutatakse segu 0/63 (pos 3 vi
pos 4).
3) Aluseid paksusega le 25 cm ehitatakse mitmekihilistena lhtudes mrkuste 1 ja 2
nuetest, kusjuures lakihi segu 0/32 kogupaksus rajatavas aluses peab jma vahemikku
10 - 15 cm.
4) Kirjalikul kokkuleppel Tellijaga on lubatud kasutada teisi standardi EVS-EN 13285
kohaseid sidumata segusid tingimusel, et hes kihis laotatud ja tihendatud kihi paksus on
1,5 kuni 4 korda suurem suurima tera lbimdust.
5) AKL <500 puhul on lubatud kasutada sidumata segudes EVS EN 13285 kohaseid
terastikuliste koostiste kategooriaid GA, GB, GC GO,GP, GE
4.1.5.

htlase ja ettenhtud terastikulise koostisega aluse saamiseks tuleb tabelis 3 toodud

terastikulise koostisega sidumata segud toota vi kokku segada titematerjalide fraktsioonidest
kas titematerjale tootvas ettevttes vi objekti vaheloas viisil, mis tagab htlase ettenhtud

terastikulise koostisega sidumata segu ning sealt teele vedada, laotada ja tihendada. Materjali
segamisel ja paigaldamisel tuleb tagada segu optimaalsele niiskusesisaldusele lhedane
niiskusesisaldus.
4.1.6. Sidumata segude tootmisel, transportimisel, ladustamisel ja laadimisel tuleb vltida segu
segregeerumist. Ladustada tuleb materjali kuni 1 meetri paksuste kihtidena, kusjuures iga
jrgmise kihi alaserva kaugus peab olema vhemalt 1 meetri kaugusel varempaigaldatud kihi
laservast. Laadimisel lintkonveieriga peab materjali langemiskrgus olema vimalikult vike
ning konveieri tippu tuleb laadimise kigus tekkiva kuhila suhtes horisontaalsuunas pidevalt
liigutada. Sidumata segude ladustamisel tuleb tagada materjali optimaalsele niiskusele
lhedane niiskus vi materjali kaitsta sademete eest.
4.1.7. Sideainega ttlemata aluseid (sidumata aluseid) enne katendikihtide ehitamist ei krundita,
vajadusel tuleb teeprojektis ette nha hekordne pindamine.
4.1.8. Sidumata segu peab olema paigaldatud alusesse viisil, mis tagab htlase ettenhtud
terastikulise koostisega materjali kogu tee ristlike ulatuses. Karbonaatsetest settekivimitest
toodetud sidumata segust alus peab olema profileeritud ja tihendatud enne paigaldatud
materjali kuivamist. Vajadusel vib ehitatavat alust mdukalt niisutada vltides peenosiste
vljapesemist.
4.1.9. Visuaalsel hindamisel peab aluse pealispind olema htlase struktuuriga.
4.1.10. Laotatud kihi tihendamist tuleb alustada teeservadest ja lheneda jrk-jrgult tee teljele, kattes
eelneva rullilbiku 1/3 valtsi laiuse vrra, vlja arvatud hepoolse pikkaldega teedel, kus
tihendamine toimub teeservaga paralleelsete lbikutega kallet mda les.
4.1.11. Tihendatava kihi suurim paksus vibro- ja pneumorullidega tihendamisel on 25 cm ja staatiliste
silevaltsrullidega tihendamisel 12 cm. Tihendamisel tuleb vltida titematerjali purunemist ja
tiendavate peenosiste teket.

TABEL 4
LUBATUD KRVALEKALDED TOOTJA DEKLAREERITUD VRTUSEST VALMIS
ALUSEST VETUD JUHUSLIKUL PROOVIL % SELA LBINUD MATERJALIL

Pos.

Segu

1 ja 2
3 ja 4

0/32
0/63

80

63

+/-8

40

31,5

+/-8
+/-8

Sela ava mt, mm

20
16
8
4
Hlve selal, massi-%
+/-8 +/-8 +/-7
+/-8 +/-7 +/-7

0,5

0,063

+/-7
+/-5

+/-5
+/-5

+/-5
-

-3/+4
-3/+4

4.2.

Aluste ehitamine ridakillustikust

4.2.1.

Ridakillustikus kasutatavate titematerjalide omadused kirjeldatakse vastavalt standardile

EVS-EN 13242 ning peavad rahuldama tabelis 1 esitatud nudeid.

4.2.2. Laotatava kihi minimaalne paksus tihendatult peab olema vhemalt 1,5D (D on kasutatava
titematerjali suurima tera suurus).

TABEL 5
RIDAKILLUSTIKUST ALUSE TITEMATERJALI TERASTIKULINE KOOSTIS
Sela ava mt, mm
Pos.

Ridakillustik 80

63

40

31,5

16

0,5

0,063

Lbib sela, massi-%

1

2/32

2/63

4/32

4/63

100 85-99

100 85-99

100

8599

58-75 30-51

5-25

0-5

0-3

58-70

39-51 26-38

2-20

0-5

0-3

100

89-99

45-72 22-52

0-20

0-3

45-72

22-62 10-38

0-20

0-3

Mrkused:
1) Kui hes kihis ehitatava aluse paksus on 10-15 cm, siis kasutatakse ridakillustikku
fraktsiooniga 2/32 vi 4/32
2) Kui hes kihis ehitatava aluse paksus on 15-25 cm, siis kasutatakse ridakillustikku
fraktsiooniga 2/63 vi 4/63.
3) Aluseid paksusega le 25 cm ehitatakse mitmekihilistena lhtudes mrkuste 1 ja 2 nuetest,
kusjuures ridakillustiku 2/32 vi 4/32 kihtide kogupaksus rajatavas aluses peab jma 10 - 15
cm.
4.2.3.

htlase ja ettenhtud terastikulise koostisega aluse saamiseks tuleb tabelis 5 toodud

terastikulise koostisega ridakillustik kokku segada titematerjalide fraktsioonidest kas
titematerjale tootvas ettevttes vi objekti vaheloas viisil, mis tagab htlase ettenhtud
terastikulise koostisega ridakillustiku ning sealt teele vedada, laotada ja tihendada.

4.2.4. Ridakillustiku tootmisel, transpordil, ladustamisel ja laadimisel tuleb vltida materjali

segregeerumist. Ladustada tuleb materjali kuni 1 meetri paksuste kihtidena, kusjuures iga
jrgmise kihi alaserva kaugus peab olema vhemalt 1 meetri kaugusel varempaigaldatud kihi
laservast. Laadimisel lintkonveieriga peab materjali langemiskrgus olema vimalikult vike
ning konveieri tippu tuleb laadimise kigus tekkiva kuhila suhtes horisontaalsuunas pidevalt
liigutada.
4.2.5. Ridakillustik peab olema paigaldatud alusesse viisil, mis tagab htlase ettenhtud terastikulise
koostisega materjali kogu tee ristlike ulatuses. Ridakillustikust alus peab olema profileeritud
ja tihendatud enne paigaldatud materjali kuivamist. Vajadusel vib ehitatavat alust mdukalt
niisutada. Valmis alusel peab aluse pealispind visuaalsel hindamisel olema htlase
struktuuriga.
4.2.6.

Laotatud kihi tihendamist tuleb alustada teeservadest ja lheneda jrk-jrgult tee teljele, kattes
eelneva rullilbiku 1/3 valtsi laiuse vrra, vlja arvatud hepoolse pikkaldega teedel, kus
tihendamine toimub teeservaga paralleelsete lbikutega kallet mda les.

4.2.7. Tihendatava kihi suurim paksus vibro- ja pneumorullidega tihendamisel on 25 cm ja staatiliste

silevaltsrullidega tihendamisel 12 cm. Tihendamisel tuleb vltida titematerjali purunemist
ning mardumist ja tiendavate peenosiste teket.

10

LUBATUD KRVALEKALDED TOOTJA DEKLAREERITUD VRTUSEST VALMIS

ALUSEST VETUD JUHUSLIKUL PROOVIL % SELA LBINUD MATERJALIL
TABEL 6
Sela ava mt
Pos
Segu 80
63
40
31,5
16
8
4
2
1
0,5
0,063
Hlve selal, massi-%
1
2/32
+/-8
+/-8
+/-8
+/-7
+/-5
-3/+4
2
2/63
+/-8
+/-8
+/-8
+/-7
+/-7
+/-5
-3/+4
3
4/32
+/-8
+/-8
+/-8
+/-7
-3/+4
4
4/63
+/-8
+/-8
+/-8
+/-7
+/-7
-3/+4

4.3.

Aluste ehitamine fraktsioneeritud jmetitematerjalidest kiilumismeetodil (Macadam).

4.3.1.

Fraktsioneeritud jmetitematerjalidest aluse lakiht vi hekihiline alus tuleb ehitada

killustikust vi kruuskillustikust (edaspidi killustikust) liikluseks suletud alal kiilumismeetodil
juhindudes jrgmistest titematerjalide kulunormidest:
1) phifraktsioon 16/32 mm kiilekillustiku fraktsiooni 8/12 vi 4/16 vi 8/16 mm kulu 25
kg/m2;
2) phifraktsioon 32/63 mm - kiilekillustiku fraktsiooni 8/16 vi 12/16 mm kulu 25 kg/m2 vi
16/32 mm kulu kuni 35 kg/m2 ja fraktsiooni 8/12 vi 4/16 vi 8/16mm kulu 15 kg/ m2
3) phifraktsioon 63/120 mm - kiilekillustiku fraktsiooni 16/32 mm kulu kuni 35 kg/m2 ja
fraktsiooni 8-12 vi 4/16 vi 8/16mm kulu 20 kg/m2..
4) Tardkivimist valmistatud fraktsioneeritud jmetitematerjalist aluse phifraktsioonide 16/32,
32/63, 63/120 kiilumiseks kasutatakse tardkivimist valmistatud sidumata segu 0/32 orienteeruva
kuluga 100 kg/m2.
5) 12 kuni 17 cm paksuste hekihiliste aluste vi aluste lakihtide ehitamisel tuleb
phifraktsioonina kasutada tiematerjali fraktsiooni 16/32 mm, 18 kuni 25 cm paksuste
hekihiliste aluste vi aluste lakihtide ehitamisel tuleb phifraktsioonina kasutada
titematerjali fraktsiooni 32/63 mm.

4.3.2.

Taaskasutatava asfaltsegu kasutamine kiilumiseks on keelatud.

4.3.3.

Kahe ja enamakihiliste aluste alakihte ei kiiluta, vlja arvatud juhul, kui aluse lakiht
ehitatakse sidumata segust.

4.3.4.

Fraktsioneeritud jmetitematerjalist aluse alakiht ehitatakse killustikust fraktsiooniga 32/63

mm vi 63/120 mm. Kui materjali LA arv on > 30, siis kasutatakse 63/120 fraktsiooni ja kui
LA arv on 30, siis 32/63 fraktsiooni.

4.3.5.

Tielikult vib avada liikluse valmisehitatud, kiilutud ja tihendatud alusel, piirates

liikumiskiirust 30 km/h. Jrgnev konstruktsioonikiht paigaldada koheselt prast aluse
vastuvtmist.

4.3.6.

Aluse lakihi materjal laotatakse konstruktsiooni sltuvalt kasutatavate fraktsioonide arvust

kihtidena, kusjuures tuleb vltida erinevates kihtides kasutatavate fraktsioonide segunemist
laotamisel.

4.3.7.

Titematerjali, mille LA arv on suurem kui 30, laotamisel on buldooseri kasutamine keelatud.

11

4.3.8.

4.3.9.

Laotatud jmetitematerjal tihendatakse kolmes etapis:

eeltihendamine - phifraktsiooni materjal rullitakse viisil, mis tagab killustikuterade psiva
paigutuse, rullimise lpus ei tohi killustik mrgatavalt vajuda ega rulli valtsi ette valli
moodustada, eeltihendamise ajal alust ei kasteta, vlja arvatud killustikud, mille LA tegur on
suurem kui 25, vee kuluga 810 l/m2.
tihendamine - materjal rullitakse viisil, mis tagab killustikuterade kiilumise ksteise vahele,
kastetakse vahetult enne tihendamist ja tihendamise ajal veega 1525 l/m2 vltides materjali
kuivamist enne tihendamise lppu. Vibrorullide kasutamine ei ole soovitatav.
kiilekillustiku sisserullimine - tihendatakse viisil, mis tagab kiilekillustikuterade surumise
alloleva kihi themikesse, kastetakse vahetult enne tihendamist veega 1012 l/m2.
Sissellitatud vibraatoriga vibrorullide kasutamine kiilutava materjali sissesurumiseks on
keelatud.
Aluse ehitamisel tuleb vltida terade purunemist.

4.3.10. Tihendatava killustikukihi suurim paksus pneumorullidega tihendamisel on 25 cm ja staatiliste

silevaltsrullidega tihendamisel 12 cm.
4.3.11. Aluse tihendamist tuleb alustada teeservadest ja lheneda jrk-jrgult tee teljele, kattes eelneva
rullilbiku 1/3 rulli laiuse vrra, vlja arvatud hepoolse kaldega teedel, kus tihendamine
toimub teeservaga paralleelsete lbikutega kallet mda les.

4.4.

Sideainega ttlemata aluse kvaliteedinuded

4.4.1. Aluste geomeetrilised parameetrid peavad vastama projektile ning visuaalsel hindamisel peab
valmis alus olema htlase pinnaga.
4.4.2. Killustikalustest vetavad proovivtusagudused, metoodikad ning materjalide katsetused on
kirjeldatud tabelis 7.
4.4.3. Valmis killustikaluse mistahes punktist vetud juhuslik proov ei tohi sisaldada le 7 % 0,063
mm viksemaid osiseid.
4.4.4. Kihi geomeetriat kontrollitakse iga 25 m tagant, lubatud on jrgmised suurimad hlbed
projektsest:
1) telje krgus 30 mm;
2) laius ja paiknemine kaugus tee teljest servani -5 cm/+10cm;
3) pikkalle kahepoolse kaldega teedel 0,5 % ja hepoolse kaldega teedel 0,3 % ;
4) suurim lubatud ebatasasus 3-meetrise lati all on sidumata segude kasutamisel tee pikija piksuunas 15 mm, ridakillustike ja fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm.
5) tihendatud kihi ristlike kolme punkti keskmine paksus, mdetuna tee teljel ja aluse
servast 1 meetri kaugusel, vib olla projekteeritud paksusest viksem kuni 10 %,
ksikmtmise tulemus kuni 30 mm.

12

TABEL 7

Katse nimetus

Sidumata segu

Ridakillustik

Fraktsioneeritud killustik
Metoodika

Valmis
Valmis
Enne paigaldamist Paigaldamisel
Enne paigaldamist Paigaldamisel
alusest
alusest
ks kord
Iga 10000t
Iga 10000t
ks kord
Iga 10000t
Iga 10000t
ks kord
Iga 10000t
kontrollitakse
jrel, aga
jrel, aga
kontrollitakse
jrel, aga
jrel, aga
kontrollitakse
jrel, aga
kasutatavate
mitte vhem
mitte
kasutatavate
mitte vhem mitte vhem
kasutatavate
mitte vhem
materjalide ja
kui 1 proov vhem kui 1
materjalide ja
kui 1 proov
kui 1 proov
materjalide ja
kui 1 proov
toodete iga partii objekti kohta
proov
toodete iga partii objekti kohta objekti kohta toodete iga partii objekti kohta
omaduste vastavust
objekti
omaduste vastavust
omaduste vastavust
deklaratsioonidele
kohta
deklaratsioonidele
deklaratsioonidele
ja projektile ning
ja projektile ning
ja projektile
saadud tulemused
saadud tulemused
peavad vastama
peavad vastama
tabelile 2
tabelile 1
Enne paigaldamist Paigaldamisel

Terastikulise koostise
kategooria
Purustatud vi
murenenud terade ja
tielikult mardunud
terade sisalduse
kategooria
Petrograafiline kirjeldus
Purunemiskindluse
kategooria

Valmis
alusest
EVS-EN
13242
EVS-EN
933-5

EVS-EN
932-3
EVS-EN
1097-2

Klmakindluse
kategooria

EVS-EN
1367-1

Klmakindlus 1%-lises
NaCl lahuses

EVS-EN
1367-6

Plaatsusteguri kategooria

EVS-EN
933-3

Peenosiste sisalduse
kategooria

EVS-EN
933-1
iga 1000m3
kohta

1 proov
iga 1000m3
1 proov
iga 1000m3
kilomeetri
kohta
kilomeetri tee
kohta
tee kohta
kohta kuid
kuid mitte
mitte vhem
Terastikuline koostis
vhem kui
kui 1proov
1proov
objekti
objekti
kohta**
kohta*
* terastikulise koostise hlbed selkverast ei tohi letada tabelis 4 mratut (Proov vetakse vastavalt MA KK nr. 230 30.07.2010.a)
** terastikulise koostise hlbed selkverast ei tohi letada tabelis 6 mratut (Proov vetakse vastavalt MA KK nr. 230 30.07.2010.a)

13

1 proov
kilomeetri
tee kohta
kuid mitte
vhem kui
1proov
objekti
kohta

EVS-EN
933-1

4.4.5. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mtmise teel tihendatud kihi pinnal
LOADMAN vi Inspector seadmega, vhemalt iga 100 meetri tagant ristlike kolmes punktis
(tee teljel ja aluse mlemast servast 1,0 meetri kaugusel) ning teesse rajatud
kommunikatsiooni tagasitite kohal ja kaevuluukide krval. Elastsusmoodul tihendatud aluse
pinnal peab olema 170MPa. Siduteega klgneva rekividega eraldatud (vi eraldiseisva)
knnitee vi jalg- ja jalgrattatee aluse kandevime peab olema > 120MPa.
4.4.6. Mne teise analoogse elastsusmooduli mteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema
eelnevalt vrreldud LOADMAN-seadmega, leitud vastav leminekutegur ning selle
mtetulemusi korrutatakse leminekuteguriga.
5. Bituumen sideainega tdeldud alused
5.1.

Segistis valmistatud mustkillustikust (bitumenmacadam mix) alused

5.1.1.

Mustkillustikust MUK 8/16 ja MUK 12/32 ehitatakse aluste lakihte psikatenditele ning
kitsalt fraktsioneeritud mustkillustikku (terasuurus D=2d) kasutatakse kiilumiseks
tardkivimitest valmistatud titematerjalidest immutatud aluste ehitamisel vi pindamisel.

5.1.2.

Mustkillustikust ehitatava he tihendatud kihi paksus on vhemalt 1,8D kuid mitte le 10

cm.

5.1.3.

Aluse ehitamiseks kasutatava mustkillustiku jmetitematerjal peab rahuldama vhemalt

kvaliteedikategooriate GC85/20, C50/10, LA30, FI25, F4, f4 nudeid.

5.1.4.

Kiilumis- ja pindamistdeks sobivad segistis valmistatavad mustkillustikud. Kiilumis ja

pindamistdel kasutatava mustkillustiku tootmiseks kasutatav segisti peab olema oma
konstruktsioonilt kitsaste mustkillustiku fraktsioonide valmistamiseks sobiv.

5.1.5.

Mustkillustiku valmistamiseks kasutatava segisti titematerjalide dosaatorite tpsus peab

tagama titematerjalide doseerimise vhemalt 5% tpsusega. Mustkillustiku valmistamiseks
kasutatava segisti juhtimisssteem peab vimaldama vljastada tooteraporti mustkillustiku
tootmisel kasutatud komponentide kaupa.

5.1.6.

Mustkillustiku lahustuva sideaine sisaldus ksikproovil vib erineda projektsest kuni 0,3%,
kuid ei tohi olla viksem vastava mustkillustiku segutbi vhimast sideainesisaldusest.

5.1.7.

Mustkillustiku veoks kasutatava kalluri kast peab olema puhas. Veol ei tohi segu maha
pudeneda ega kihistuda. Kasutada mardatud kastiphjadega ning suure kandevimega
veokeid. Mustkillustiku koormad tuleb katta.

5.1.8.

Aluse ehitamiseks kasutatava mustkillustiku veokaugus ei tohi letada 40 km.

5.1.9.

Mustkillustikku ei tohi laotada mrjale ja mrdunud alusele. Mustkillustikku laotatakse

aluspinnale, mille krgused, kalded ja tasasus on kontrollitud ning nuetekohased.
Projektkrguste, kallete ja tasasuste lubamatute hlvete puhul tuleb aluspind enne
mustkillustiku paigaldamist parandada.

5.1.10. Kuumast mustkillustikust kihte ei vi laotada hutemperatuuril alla +5C. Laotamisel

nimetatud temperatuurist madalamal positiivsetel temperatuuridel tuleb kasutada
mustkillustiku tdeldavust parandavaid lisandeid (viskoossust alandavaid lisandeid), niteks
Sasobit, AsfaltaanB, LicomontBS, jne. Mustkillustikust kiht tuleb paigaldada kuiva ilmaga ja

14

tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole klmunud. Seotud aluse ja laotatava mustkillustiku kihi
omavahelise nakke parandamiseks tuleb alust vajadusel kruntida bituumeni vi
bituumenemulsiooniga (niteks C50B3). Emulsioonis sisalduv vesi peab enne kihi laotamist
olema vlja aurunud. Krundi soovitatav kulunorm arvestatuna bituumenile on 0,2 kg/m.
5.1.11. Mustkillustikku paigaldatakse laoturiga, mille veojud ja torgani laius on sobivad teostatava
t iseloomuga ja vastavuses paigaldatava materjali omadustega. Laotatavate paanide arv
ristlikes peab olema optimaalne. hepoolse pikkaldega teedel alustatakse mustkillustiku
paanide laotamist katendi madalama re poolt arvestamata laiendusi.
5.1.12. Laotur peab olema varustatud profiili jrgimise automaatjuhtimisssteemiga. Uutel ja
remonditavatel teedel, millel on mlemas suunas kaks ja enam sidurada ning millele rajatav
kattekonstruktsioon on kahe- ja enamakihiline, on mustkillustikust aluse lakihi laotamisel
projekteeritud piki- ja pikprofiili jrgiva automaatjuhtimisssteemi kasutamine kohustuslik.
Phisiduradadele mustkillustiku laotamisel kasutatava kopeersuusa pikkus peab olema
vhemalt 5,5 meetrit (otsmiste mtepunktide keskmete vaheline kaugus). Laotatakse htlase
tempoga, reguleerides seguri ja laoturi judlust nii, et laotamisel ja mustkillustiku tootmisel ei
tekiks seisakuid. Ksitsi laotatakse mustkillustikku ainult erandkorras vikesemahuliste tde
puhul. Laoturi punkris ei tohi kuuma mustkillustiku temperatuur olla le 10C madalam
mustkillustiku madalaimast lubatud segamistemperatuurist. Mustkillustiku temperatuuri tuleb
kontrollida iga saabuva veoki kastis vahetult enne selle thjendamist laoturisse ja kirjalikult
fikseerida temperatuur protokollis (protokoll peab sisaldama koorma paigaldamise kellaaega
ja piketaailist asukohta ning mustkillustiku temperatuuri). Mustkillustiku jahtumise
vltimiseks on oluline laoturi etteandekoonuse (punkri) tiibade kasutamine. Laoturi punkris
peab ttamise ajal olema alati vhemalt nii palju materjali, et transportrid oleks kogu
pikkuses kaetud.
5.1.13. Kui paigaldamine katkeb ja on vimalus, et mustkillustik jahtub alla lubatud temperatuuri,
tuleb laotur thjendada ja teha pikvuuk. Pikvuuk tehakse sirge ja risti sidurajaga vi sellest
kuni 30 nurga all. Paigaldamise jtkamiseks tuleb juba paigaldatud paani otsast eemaldada
pealesiduramp ja nii palju segu, et kate oleks jtku kohalt tasane, htlase koostisega ning
nutud tihedusega. Seisaku pikkus, mille korral silib paigaldatava mustkillustiku
tdeldavus, sltub ilmast, kasutatava sideaine omadustest ja kihi paksusest.
5.1.14. Tde vaheaegadeks tuleb liikluse all ehitamisel laotatava paani lpetamisel ehitada
pealesiduramp kaldega 1:20. Ebatasasused tuleb thistada vastavalt Majandus- ja
kommunikatsiooniministri mruse ,,Liikluskorralduse nuded teetdel nuetele.
5.1.15. Tihendamisel peab mustkillustikust kiht saavutama nutava tiheduse ja tasasuse. Tihendamisel
tuleb vltida titematerjali purunemist. Laotatud mustkillustiku kiht tihendatakse valts- vi
pneumorullidega. Viimane tihendamine tehakse sileda valtsrulliga. Rullid ja nende arv tuleb
valida nii, et kiht oleks normikohaselt tihendatud enne materjali jahtumist alla tabelis 8 toodud
temperatuuride. Rullimist alustatakse niipea, kui paigaldatud kihi temperatuur seda vimaldab.
Mustkillustik ei tohi rulli ees nihkuda ega moodustada lainet. Rullid peavad liikuma sujuvalt
ega tohi peatuda veel lplikult tihendamata kihil muul otstarbel kui suuna muutmiseks.
Vibrorullide vibraator tuleb enne sidusuuna muutmist vlja llitada. Iga jrgmine rulli kik
peab eelmist katma umbes 30 cm ulatuses. Jlge tuleb vahetada jahtunud osal. Rullimist
alustatakse paani relt. Mustkillustiku kleepumise vltimiseks rulli valtsidele tuleb neid
veega vi erilahusega niisutada. Keelatud on kasutada diiselktust, petrooleumi vi muid
bituumenit kahjustavaid vedelikke. Vajalik tihendamine tuleb teostada enne kihi jahtumist.

15

5.1.16. Aluste ehitamiseks sobivad segistis valmistatud mustkillustikud

Aluse ehitamisel kasutatava mustkillustiku soovituslikud temperatuurivahemikud segamisel ja

tihendamisel

Bituumeni mark

TABEL 8

Mustkillustiku
segamistemperatuuri
de soovitatavad
vahemikud, C

Rullimise alg- ja
lpptemperatuur, C
eeltihenda
mine

phitihendamine

50/70

165-185

160110

13075

70/100

160-180

15095

10065

MUK 8/16

TABEL 9

Sela ava mm
0.063 0,125 0,25 0,5
1
2
Lbib sela ( % titematerjali massist )
MIN
0
0
0
0
3
5
MAX 4
5
7
7
8
9
Mrkused:

12,5

16

20

7
12

7
17

7
70

20
100

100
100

31,5

63

1. Lisada kuni 7 % mustkillustiku massist tehisliiva vi liiva, mille peensusmoodul Fm > 1,5.
2. Sideainena kasutada teebituumenit 50/70 vi 70/100 2,8% kuni 3,4% mustkillustiku massist.
3. Soovitatav valida sideaine penetratsiooniga vahemikus 60 kuni 80 X 0,1 mm.

MUK 12/32

MIN
MAX

TABEL 10

Sela ava mm
0.063 0,125 0,25 0,5
1
2
Lbib sela ( % titematerjali massist )
0
0
0
0
3
5
4
5
6
7
9
10

12,5

16

7
12

7
12

7
19

20
55

20

31,5

63

80
100

100
100

Mrkused:
1. Lisada kuni 7 % mustkillustiku massist tehisliiva vi liiva, mille peensusmoodul Mp > 1,5.
2. Sideainena kasutada teebituumenit 50/70 vi 70/100 2,6% kuni 3,2% mustkillustiku massist.
3. Soovitatav valida sideaine penetratsiooniga vahemikus 60 kuni 80 X 0,1 mm
MUK 12/16

TABEL 11

Sela ava mm
0.063 0,125 0,25 0,5
1
2
Lbib sela ( % titematerjali massist )
MIN
0
0
0
0
0
0
MAX 3
3
3
4
4
5
Mrkused:

16

12,5

14

16

20

0
5

0
10

20
70

90
100

100
100

31,5

40

1. MUK 12/16 jmetitematerjalis kasutatakse killustiku vi kruuskillustiku fraktsiooni 12/16 mm,

mis rahuldab vhemalt kvaliteedikategooriate GC90/15, C100/0, LA25, FI20, FNaCL4, AN14, f2 nudeid.
2. Sideaine teebituumen 50/70-70/100 0.7% kuni 1,1% mustkillustiku massist.
MUK 8/12

TABEL 12

Sela ava mm
0.063 0,125 0,25 0,5
1
2
4
8
10
12,5 16
31,5 40
Lbib sela ( % titematerjali massist )
MIN
0
0
0
0
0
0
0
0
20
90
100
MAX 3
3
4
4
5
5
5
10
70
100 100
Mrkused:
1. MUK 8/12 jmetitematerjalis kasutatakse killustiku vi kruuskillustiku fraktsiooni 8/12 mm, mis
rahuldab vhemalt kvaliteedikategooriate C50/10, LA25, FI20, AN14, f2 nudeid.
2. Sideaine teebituumen 50/70 .... 70/100 0.9% kuni 1,3% mustkillustiku massist
MUK 4/8

MIN
MAX

TABEL 13

Sela ava mm
0.063 0,125 0,25 0,5
1
2
Lbib sela ( % titematerjali massist )
0
0
0
0
0
0
3
3
4
4
5
5

12,5

0
10

20
70

90
100

100

16

31,5

40

Mrkused
1. MUK 4/8 jmetitematerjalis kasutatakse killustiku vi kruuskillustiku fraktsiooni 4/8 mm, mis
rahuldab vhemalt kvaliteedikategooriate C50/10, LA25, FI20, AN14,f2 nudeid.
2. Sideaine teebituumen 50/70 .... 160/220 1,1% kuni 1,5% mustkillustiku massist.
5.1.17. Enne jrgmise kihi paigaldamist parandatakse defektsed kohad, kas mustkillustikust aluse
ehitamiseks kasutatud materjaliga vi AC base sobiva terasuurusega seguga.
5.1.18. Segistis segatud mustkillustikust alusel tuleb vltida liiklust. Liikluse vib avada tielikult
valmisehitatud alusel, piirates liikumiskiirust 30 km/h. Jrgnev konstruktsioonikiht paigaldada
koheselt prast aluse vastuvtmist.

5.2.

Aluste ja katete ehitamine immutusmeetodil (Bimac)

5.2.1.

Immutust vib kasutada ajutise kattekihi ehitamiseks etapiviisilisel ehitamisel vi aluskihina

psikatetele. Aluste ehitamisel ehitatakse immutatud kiht samaaegselt aluse lakihiga, st
immutuskihi rajamine moodustab tehnoloogiliselt kiilumismeetodil aluse ehitamisega htse
terviku. Sidumata segudest konstruktsioonikihte ei immutata.

5.2.2.

Aluse immutatud lakiht ehitatakse kahest kuni neljast killustiku fraktsioonist olenevalt
immutatud kihi vajalikust paksusest ja killustiku suurima fraktsiooni terajmedusest.

5.2.3.

Phifraktsiooni killustiku suurima tera mde ei tohi letada 90% tihendatud kihi paksusest

17

5.2.4.

Ehitatava ligu pikkus valitakse selline, et oleks tagatud kogu immutustde kompleksi
teostamine vahetuse jooksul.

5.2.5.

Fraktsioneeritud killustikust aluse immutatud lakiht vi immutatud hekihiline alus tuleb

ehitada liikluseks suletud alal kiilumismeetodil juhindudes jrgmistest killustiku ja sideaine
kulunormidest:

4-6 cm paksuse immutuskatte ja aluse ehitamine

T nimetus
Immutuskihi phifraktsiooni 16/32 laotamine m3/100m2
Eeltihendamine, korduslbikuid
Sideaine valamine l/m2
Kiilekillustiku 8/12 laotamine m3/100m2
Tihendamine, korduslbikuid
Sideaine valamine l/m2
Kiilekillustiku 4/8 laotamine m3/100m2
Tihendamine, korduslbikuid

TABEL 14
Kate
5,5-8
4-5
5-7
1,0-1,1
3-4
1,5-2,0
0,9-1,1
3-4

Alus
5,5-8
5-7
5-7
1,0-1,2
5-7
-

2-4 cm paksuse immutuskatte ja aluse ehitamine

T nimetus
Eeltihendatud 16/32 killustikust kihile sideaine valamine l/m2
Kiilekillustiku 8/12 laotamine m3/100m2
Tihendamine, korduslbikuid

TABEL 15
Kate
1,4-1,6
1,0-1,2
3-4

Alus
1,4-1,6
1,0-1,2
3-4

Mrkused tabelitele 14 ja 15:

1. Sideaine valamise kulu arvestatud bituumenile
2. Sideaine kulu tpsustatakse t kigus

5.2.6.

Immutamiseks kasutatakse katioonseid bituumenemulsioone C50B5,C60B4,C65B5,C67B4,

C69B4, teebituumeneid penetratsiooniga 160 kuni 330, pehmeid teebituumeneid ning
asulavlistel teedel plevkivibituumeneid PB-4 ja PB-5. Laotatav sideaine peab katma
immutatava pinna htlaselt.

5.2.7.

Immutustde tegemise ajal peab hutemperatuur olema vhemalt +10 kraadi.

5.2.8.

Liikluse vib avada tielikult valmisehitatud ja tihendatud alusel piirates liikumiskiirust kuni
aluse formeerumiseni 30 km/h. Jrgnev konstruktsioonikiht paigaldada koheselt prast aluse
vastuvtmist.

5.2.9.

Enne immutatud alusele asfaltsegu paigaldamist vi pindamist tuleb eemaldada aluselt lahtine
kiilekillustik ning parandada tekkinud lkaugud ja ebatasasused kas sobiva asfaltseguga vi
pindamisega.

18

Bituumen sideainega tdeldud aluse kvaliteedinuded

5.3.

5.3.1. Aluste geomeetrilised parameetrid peavad vastama teeprojektile.

5.3.2. Tihendatud kihi ristlike kolme punkti keskmine paksus, mdetuna tee teljel ja aluse servast
1 meetri kaugusel, vib olla projekteeritud paksusest viksem kuni 10%, ksikmtmise
tulemus kuni 30 mm; segistis valmistatud mustkillustikust aluse lakihi paksuse erinevus
projektsest ksikmtmisel kuni 15 mm.
5.3.3. Kihi geomeetriat kontrollitakse iga 25 m tagant, lubatud on jrgmised suurimad hlbed
projektist:
1) telje krgus 30 mm;
2) laius ja paiknemine kaugus tee teljest servani -5 cm/+10cm;
3) pikkalle kahepoolse kaldega teedel 0,5 % ja hepoolse kaldega teedel 0,3 % ;
4) suurim lubatud ebatasasus 3-meetrise lati all on segistis valmistatud mustkillustikust
aluse lakihil tee piki- ja piksuunas 15 mm, immutatud alustel 20 mm.
5.3.4. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mtmise teel tihendatud kihi pinnal
LOADMAN vi Inspector seadmega, vhemalt iga 100 meetri tagant ristlike kolmes punktis
(tee teljel ja aluse mlemast servast 1,0 meetri kaugusel) Elastsusmoodul tihendatud aluse
pinnal peab olema 170MPa. Segistis valmistatud mustkillustikust aluse lakihi tihendatust
nimetatud seadmetega ei kontrollita.
5.3.5.

Mne teise analoogse elastsusmooduli mteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema
eelnevalt vrreldud LOADMAN-seadmega, leitud vastav leminekutegur ning selle
mtetulemusi korrutatakse leminekuteguriga.

5.3.6. Terastikulise koostise ja sideainesisalduse proovid vetakse mustkillustiku laotamise ajal

teele laotatud segust vi laoturi teo vlimise otsa juurest, arvestusega vhemalt ks proov
iga he kilomeetri pikkuse laotatud paani kohta.
5.3.7.

6.
6.1.

Immutamiseks (bimac) kasutatud sideaine kulu mratakse sideaine saatedokumentide alusel

ning ei tohi olla ettenhtust le 5% viksem.

Tde vastuvtmine
Nuetele mittevastavate omadustega kattekihtide maksumuse vhendamine.
Nuetele mittevastava katendikihi ehitamisel vhendatakse katendikihi maksumust lhtudes
,,Riigimaanteede ehitus- ja remonttde vastuvtu eeskirjast

19