KOMPLEKSARVUD

KOMPLEKSARVU ALGEBRALINE KUJU

Definitsioon 1.1: Arvu, mille ruut on , nimetatakse imaginaarhikuks ja thistatakse smboliga ( Definitsioon 1.2: Kompleksarvuks z nimetatakse avaldist z a bi , kus ja on reaalarvud ja on imaginaarhik. Arvu nimetatakse kompleksarvu reaalosaks ja teist liidetavat bi aga tema imaginaarosaks. Olgu antud kompleksarv algebraalisel kujul

z a bi , kusjuures

Prdkompleksarv

on siis

KOMPLEKSARVU TRIGONOMEETRILINE KUJU

( Definitsioon 3.1: Kompleksarvu kujul suurust nimetatakse kompleksarvu mooduliks ja suurust

nimetatakse kompleksarvu z a bi trigonomeetriliseks kujuks; selle kompleksarvu argumendiks

{ {

TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA ALGEBRALISEL KUJUL

z1 z2 a1 b1i a2 b2i a1 a2 b1 b2 i
z1z2 a1a2 b1b2 b1a2 a1b2 i

z1 z2 a1 b1i a2 b2i a1 a2 b1 b2 i

NEWTONI BINOOMVALEM
( (
(

TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA TRIGONOMEETRILISEL KUJUL

[ [ [ ( ( ( ] ( ( ( ( ) ( ] ]

KOMPLEKSARVU EKSPONENTKUJU
Definitsioon 5.1: Kompleksarvu kujul moodul ja argument. Olgu antud kompleksarvud ( ;
(

nimetatakse kompleksarvu eksponentkujuks, kus on kompleksarvu

TEHTED KOMPLEKSARVUDEGA EKSPONENTKUJUL:

ja . (
(

; . Andes suurusele k jrjest vrtused

0, 1, 2, 3, ,

HORNERI SKEEMI KASUTAMINE

Nide: Jagame polnoomi ( polnoomiga ( Horneri skeemi kasutades. Horneri skeemi esimesse ritta mrgime polnoomi ( kordajad. Kuna polnoom ( on kujul , siis skeemi teise rea esimesse ritta mrgime polnoomi ( liikme .
( kordajad vabaliige

vabaliige ( 1 ( ( (

jk

Skeemi jrgi leitud arvud annavad polnoomi ( jagamisel polnoomiga ( leitud arv annab jgi ( . Seega ( ja ( Ja saame teoreemi jrgi polnoomi ( ehk vrtus kohal on ( ( ( , ehk ( (

tekkiva tisosa

ja viimasena

Kuna jk on

, siis Bezout

Teoreem 2.1 (Bezout teoreem): Polnoomi

jagamisel polnoomiga

tekkiv jk vrdub polnoomi vrtusega kohal , see thendab, et Omadus 2.1: Polnoomi vabaliikme tegurid. (

tisarvulisteks nullkohtadeks saavad olla vaid