Вы находитесь на странице: 1из 13

profesori tariel futkaraZe arTvinis ilis (TurqeTis respublika) avtoqTon qarTvelTa dialeqtebis sazRvrebisaTvis TurqeTis respublikaSi qarTvelTa (gurjTa

da lazTa) kiloebisa da eTnografiis Sesaxeb araerTi gamokvleva arsebobs (ix., mag., g. yazbegis, d. baqraZis, n. maris, i. yifSiZis, g. kartozias, n, quTelias, n. kaxiZis, i. sixaruliZis, n. cecxlaZis, Sahinisa da sxvaTa gamokvlevebi); akademiuri lingvisturi ruka ki didi iSviaTobaa; TurqeTSi qarTuli kiloebis asaxvis TvalsazrisiT sainteresoa i. koriakovis ruka1:

samwuxarod,

dRemde

ar

gamoqveynebula

TurqeTis

respublikaSi

mcxovrebi

avtoqToni Tu migrirebuli (muhajiri) qarTvelebis kiloebis gavrcelebis amsaxveli rukebi Tu naSromebi sazRvrebis zusti miTiTebiT (soflebis sruli CamonaTvaliT). nawilobriv an naklis Sevsebas isaxavs miznad warmodgenili naSromi. istoriuli saqarTvelos erT-erTi centraluri nawili - arTvinis mxare - amJamad dRevandeli TurqeTis respublikis Crdilo-aRmosavleT nawilSia; kerZod, arTvinis ili moicavs istoriul taos nawils, Woroxis Sua welsa da zRvispira klarjeTs (lazeTis nawils)2.

1 2

http://linguarium.iling-ran.ru/maps/18-turkey.gif http://www.map-of-turkey.co.uk/maps/artvin.gif

Sdr., Google-s ruka3:

arTvinis ilSi qarTvelTa ramdenime avtoqToni jgufi cxovrobs: maWaxlelebi, nigalelebi, SavSelebi, taoelebi, lazebi. maWaxlelebi, nigalelebi, SavSelebisa da taoelebis didi nawili TavianT Tavs gurjebs uwodeben (kuTxuri diferencirebis gareSe), xolo dedaenis (qarTveluris/qarTulis) TavianT kilos - zogjer "gurjuls", zogjer ki - "qarTuls" (ar axdenen konkretuli kilos saxeldebas); TurqeTSi, rogorc sxva Tanamedrove qveynebSi, Zlieria saxelmwifo enis - Turqulis poziciebi, Sesabamisad, qarTvelTagan (gurjTagan Tu lazTagan) Zalze mcire procentma icis istoriuli samwignobro ena - qarTuli saliteraturo ena; ramdenadac lazTa metyveleba (Wanuri) ufro gansxvavdeba qarTvelTa sxva kiloebisgan da
3

http://www.maplandia.com/turkey/artvin

amave dros TurqeTis qarTvelobas aswlobiT gawyvetili hqonda kavSiri qarTvelTa gamaerTianebel qarTul samwignobro kulturasTan, lazebs ufro uWirT TviTidentifikacia qarTul kulturasTan, zogadad, qarTvelobasTan. arTvinis ilis avtoqTon qarTvelTa istoriuli dedaena - qarTveluri (/qarTuli) ena warmodgenilia ramdenime kilos saxiT (xSir SemTxvevaSi, axali Taobis warmomadgenlebs ukve daviwyebuli aqvT mSobliuri kiloc da mxolod Turqulad metyveleben); kerZod: arTvinis ilis mkvidri gurjebis metyveleba realizebulia: qarTuli enis maWaxluri, nigaluri (livanuri/liganuri), SavSur-imerxeuli da taouri kiloebiT; arTvinis ilis mkvidri lazebis metyveleba realizebulia: xofur-Cxaluri kiloTi da arqabuli kilokaviT (mezobel rizes ilSi cxovroben aTinur-arTaSenul kilosa da viwur kilokavze molaparake lazebi). zemoT warmodgenil rukaze avtoqTon qarTvelTa kiloebi pirobiTad ase SeiZleba ganvalagoT:

qvemoT warmovadgenT arTvinis ilis avtoqTon qarTvelTa kiloebis gavrcelebis areals soflebis mixedviT. maWaxluri metyveleba. samecniero literaturaSi maWaxluri metyveleba miCneuli iyo aWaruli kilos nawilad; masze sagangebod aravis umsjelia prof. SuSana futkaraZemde. am mkvlevaris argumentirebuli msjelobiT (futkaraZe 1995) maWaxluri calke kilodaa misaCnevi. sxva mosazrebis mixedviT, maWaxluri da imerxeuli kilokavebia SavSuri dialeqtisa (faRava 2004: 809).

aRvniSnavT, rom faqtobrivi masala mxars ufro uWers S. futkaraZis mosazrebas; Tumca, ufro logikuri iqneboda, maWaxluri metyveleba gangvexila aWarulis kilokavad; nakleblogikuria, imerxeulisa da maWaxluris gamocxadeba erT kilod, vinaidan maWaxlursa da imerxeuls Soris ufro didi sxvaobaa, vidre aWarulsa da maWaxlurs Soris. maWaxlur dialeqtSi gamoiyofa ori kilokavi: zeda maWaxluri (amJamad moqceuli TuqeTis sazRvrebSi) da qvemo maWaxluri (dRevandeli xelvaCauris raionis soflebi; qvemomaWaxlur metyvelebas bevri saziaro forma aqvs livanurTan da qvemo aWarulTan). Tqmis farglebs ar scildeba maWaxlis xeobidan TurqeTis Sida provinciebSi gadasaxlebul muhajir maWaxlelTa STamomavlebis metyveleba. maTgan qarTuli ena da tradiciebi yvelaze ukeT Semonaxuli aqvT bursis vilaieTis, inegolis raionis sofel hairiesa da qalaq amasiis mimdebare raionebis soflebSi (amasiasTan 50 km. farglebSi) mcxovreb muhajrTa STamomavlebs; am soflebis saxelebia: beldaRi/Belda (100 komli), iuva/Yuva (50 komli), CaTalja/atalca (50 komli), ulufinari/Ulupnar (15 komli), gurji darama/Grc Darama anu darmaderesi (maWaxlelebi arian agreTve qalaq samsunSi ladikis (Ladik) raionTan axlos; aseve, fevzi CelebaZis cnobiT, duzjes sofel CilimSi. sezai sefa-futkaraZis cnobiT, xendekSic aris ramdenime maWaxluri ojaxi, kerZod, sofel suleimanieSi (sezai sefa-futkaraZis sofelSi). arTvinis ilis borCxis raionSi zemo maWaxlur kilokavze laparakoben zemo maWixelis Semdegi soflebis mcxovrebni: xerTvisi (Camili), zedvake (Dzenli), (Efeler), qvabiTavi (Kayalar), mindieTi (Maralky), akria (Uurky). efrati

livanuri kilo.

istoriuli ligani/nigali/livana moicavs saqarTvelos erTi raionis - xelvaCauris - samxreTaRmosavleT nawils da arTvinis ilis (TurqeTi) murRulis da arTvinis ilCeebs da borCxis ilCes nawils. am istoriul qarTul kuTxes mdinare Woroxi or nawilad hyofs _ aRmosavleT nawils Seadgens iwodeba. nigalur kiloze metyveli qarTvelebis soflebs or jgufad (or kilokavad?) warmovadgenT: murRulis soflebi da borCxis soflebi. Google-s satelituri rukebis mixedviT, murRulis xeobaSi dasturdeba Semdegi soflebi: Civan, Slkl, Korucular, Akanta, Erenky, zmal, Ardl, Kre, Murgul, Petek, Damar, Kabaca. am soflebis garda eTer beriZis wignSi "nigali" (beriZe 2009: 180) burRulis calke soflad dasaxelebulia aseve: imenli (Cimenli - korideTi) da Baky (baSqoi). katafxiaswylisa da devsqeliswylis xeobebi, xolo dasavleT nawils beRlevaniswylis, Cxalisa da murRulis xeobebi. aqaur qarTuli Temi tradiciulad nigalelebad

murRulSi Semaval 10 oficialur sofels asaxelebs Cemi informatori nureTin mineri (masala Cawerilia 2010 wlis agvistoSi); misi azriT, murRulSi ar Sedis: Civan (juvani), Slkl (arxva). sainteresoa mis mier warmoTqmuli Turquli saxelebis fonetikuri mxarec: qorujularkoi (Korucular),AaqanTaSi (Akanta), erenqoi (Erenky), ozmali (zmal), ardiCli (Ardl), baSqoi (Baky), qure (Kre), murRuli (Murgul), feTeqqoi (Petek), qabajqoi (Kabaca) . am oficialuri soflebis istoriuli da avtoqTon mosaxleobaSi dResac moqmedi saxelebia: Korucular - geuli; Akanta - bujuri; Erenky - eregona; zmal - ozmali; Ardil - durCa; Kre - qura; Murgul - murRuli (anu WinkaTxevi/WinkaRali; Petek - gurbini; Damar/Maden iskebi; Kabaca - kaparWeTi4.
4

futkaraZe 1993: 296: kabarjeTi; beriZe 2009: 327 - kabarjeTi

am soflebis garda b-ni nureTin mineri asaxelebs sofel baSqois (Baky), romlis ubnebia (mahaleebia): goglieTi, CxaleTi, lomikeTi, foroseTi. prof. S. futkaraZis mier (futkaraZe 1993: 296) es "ubnebic" soflebia. am dasaxlebul punqtebs Turquli saxelebic udasturdeba (rogorc wesi, me-20 saukunis 60-ian wlebSi Turquli saxelebi daarqves oficialur soflebs, xolo istoriuli mikrotoponimiis Secvla aravis ucdia maTi simravlis da lokaluri gamoyenebis gamo): go(n)glieTi damoukidebel soflebad. Sdr..: cnobili mkvlevari SuSana futkaraZe, romelic xangrZlivad muSaobda murRulis xeobaSi, 30-mde sofels CamoTvlis (informatori rivaeT biliri): kabarjeTi (Cven CaviwereT "kaparWeTi" variantiT), wyalyva, yavrieTi, agara, iskebi, zanculi/Zanculi/danculi5, xaxuri (xaxuli)6, baga, gurbini, qura (zemo qura, qomo qura), CxaleTi7, lomikeTi, baSqoi, foroseTi, goglieTi, Wilavri/WilaEri, qorTukeTi, qvamCireTi/quamCireTi, durCa, kordeTi/korideTi, ozmali, bujuri, xosroli, gevli, arxva/arxua, trapeni, dialeTi. miuxedavad imisa, rom sxva qarTuli soflebis msgavsad, murRulis soflebic xalxSi qarTuli saxelebiT moixsenieba, Turquli oficialuri nomenklaturiT maT axali saxelebi xelovnurad umkvidrdebaT; kerZod: gurbini - Petek; baga - Balc); danculi - Zansul8; qura Kre; kaparWeTi - Kabaca; agara - Adagl; isqebi - Damar; aduCa - Suba; bereguna, qameleTi, juvani/juani, - Gneli; CxaleTi - Bykdere); lomikeTi Smerky; foroseTi - Aralk. es faqti mxars uWers am dasaxlebuli punqtebis miCnevas

quamCireTi - Orta mahallesi; lomikeTi - Smerky; baSqoi - Baky; gonglieTi - Gneli; CxaleTi - Bykdere; foroseTi - Aralk; durCa - Ardl; kordeTi - imenli; ozmali - zmal; eregona - Erenky; bujuri - Akanta; geuli - Korucular; arxua - Akpnar; juani - Civan; damfali - Ambarl; orji - Orulu; avana - Avclar; qamileTi - Kmilky; Wilauri - Souksu; WangureTi - Karadere... sakuTriv borCxis qarTul soflebs warmovadgenT S. futkaraZis mixedviT (1993: 310): maradidi, xeba, qlasquri, katafxia, beRlevi, murkiveTi, zedubani, devsqrli, bagini, arhaveTi, avana (Avclar), damfali (Ambarl), TxilaZori, orji (Orulu), ebrika, adaguli, ofuCa, nigia, sabavri, kincxureTi, Winkuri, qarTla, omana, urzuma, petruli, valaSeni, oxorji ("eseni Telli gurji arian, Turqi ar urevia"; futkaraZe 1993: 317).
fonetikuri variantebi miwerilia Cvens mier. S.futkaraZisve cnobiT, muhajirobis dros es sofeli qarTvelebisgan daicala da aq bolo periodSi dasaxldnen xemSilebi (musulmani somxebi). 7 S.futkaraZis cnobiT, muhajirobis Semdeg aq lazebi cxovroben. 8 zog sofels Turquli saxeli imitom ar hqvia, rom TurqeTis xelisuflebis mier soflad araa miCneuli mosaxleobis simciris Tu sxva mizezis gamo.
5 6

lazuri kiloebi. ligans/nigals/livanas dasavleTidan sazRvravs samxreT-dasavleT saqarTvelos kidev erTi kuTxe _ lazeTi anu WaneTi (kerZod _ xofisa da arqabis Temebi). amitom beRlevaniswylis, CxaleTis da murRulis xeobebSi livanelebTan erTad, ZvelTaganve lazebic saxloben. arTvinis ilis lazuri soflebs sias warmovadgenT m. labaZis mier dazustebuli siis mixedviT9: xofuri kilos sakuTriv xofuri kilokavi gavrcelebulia xofis ilCes Semdeg soflebSi: azlaRa (Esenky); anWoroxi/anCixori (Pnarl); ardala (Emekaya); buCa/buCe (Gvercinli); zalona (Koyuncular); karaosmanie (Karaosmaniye); kise (Sugren); limani (Liman); maisqiofute/maesqiofute (Dereii); makriali/noRedi (Kemalpaa); mxigi/fxigi (Baky); osmanie (Osmaniye); panWoli (Yeilky); peroniTi/peronTi (aml); Jurpiji/zupriji (Yoldere); sarfi meleni (Sarp); sumjuma (karde); qiofriji (Kprc); Sana (Kayaky); CauSli (avulu); wkarisTi (Suba); WanWaxuna (amurlu); xemSilaTi (Kazimiye); xendeki (Hendek); xigoba (Baoba). xofuri kilos Cxaluri kilokavi gavrcelebulia Cxalis xeobaSi - borCxis ilCes Semdeg soflebSi: Jurxinji (iftekpr); wyarya/wkarya (iftekpr-s ubnad iTvleba); saxandro (Fndkl); Cxalazeni (Dzky); xanduzi (Demirciler); kostaneTi (Kestanelik); mamanaTi (Elmal); panWureTi (Pancarl). m. labaZis mtkicebiT, murRulis TiTqmis yvela sofelSi mosaxleoba laparakobs rogorc livanur, aseve, lazuri jgufis xofuri kilos Cxalur kilokavze, amitom lazuris gavrcelebis arealad murRulis xeobac SeiZleba miviCnioT. lazuri jgufis kilebis kidev erTi wevris - viwur-arqabuli kilos arqabuli kilokavi gavrcelebulia arhavis ilCes Semdeg soflebSi: baSqoi (Baky); baxTa/baxTe (Kirelik); gidreva/gidreve (Derest); giaznoi ona (Gneli); durmaTi (Ula); kamparna/karpana (Dikyama); koptone (Grgencik); kordeliTi (Konakl); loma/lome (Yolgeen); nobaRleni (Yldzl); iakoviTi (Kavak); orWa (Ortacalar); otalaxe (Srtoba); papilaTi/paplaTi (Arl); Jilen kapistona (Gngren); Jilen kutuniTi (Tepeyurt); Jilen nafSiTi (nafCiTi) (Yukar ahinler); Jilen potojuri (Soucak); sidere (Derecik); sumRali (rmak); sumala/uCleri (ler); farexi (Boyuncuk); filargeTi (Ulukent); qucubeTi (Yukar Kkky); cxuleTi/ suxuleTi (Kkky); walen kutuniTi (enky); walen nafSiTi (nafCiTi) (ahinler); walen potojuri (Dlgerli); WukalvaTi (Kestanealan); jgiazeni/giazeni/jgiriazeni (Kemerkpr).

labaZe 2008; m.labaZe, lazur kiloTa leqsikoni (xelnaweri Sroma).

imerxevuli (SavSuri) kilo. imerevi SavSeTis raionSi Sedis. imerevi iwyeba SerTulidan (romelic male wyalqveS moeqceva) da moicavs ramdenime patara mdinaris xeobas aWaris mTebamde. imerevis soflebia: SerTuli, Sarabuli, sinkoTi (Kplce), CaqvelTa (enocak), dasamobi (Dereii), brilagara, davlaTi, oTklde (Ulukent), surevani (Dutlu), jvarisxevi (Sebzeli), Cixis xevi(Yankl), bazgireTi (Maden), didxani, ziosi (Tepeba), xevwvruli (alayan), daba (Demirci), ube (Oba), Cixori (ukur), TeTrakeTi, ardiaswminda (n.mari _ andria wminda), libani, wyalsimeri (Balkl), Soltisevi (Karayiit), bzaTa (Akbyk), weTileTi (iekli), olevi (alpnar), zaqieTi (Yal), maCxateTi (Turquli saxeli ar hqvia, ramdenadac maCxateTi administraciulad Sedis olevSi), manatba (Yeilce), agara (Erikli)imfrevli (Takpr), imnieTi10 (Turquli saxeli ar hqvia, ramdenadac imnieTi administraciulad Sedis imfrevlSi), qoqlieTi (Mehmetik), diobani (Meydanck), iveTi (Msrl), gameSeTi, daviTeTi, farnuxi (faramuxi), didmere, rioleTi (nioleTi), gogieTi, gomTa, Wvarebi (alc), Cixvta (Akdamla)... iusufelis (istoriuli taos) qarTulenovan sofelTa metyveleba (taouri kilo).

10

rogorc wesi, imnieTs calke soflad ar ixsenieben arc TurqeTis oficialuri dokumentebi da arc Tanamedrove qarTveli mkvlevrebi. S. futkaraZe da n. cecxlaZe mas imfBrevlis ubnad miiCneven; imnieTsa da imfBrevls erTmaneTisgan mxolod patara Rele hyofs, magram, adgilobrivTa TqmiT, isini cal-calke soflebia; kerZod, TiToeul sofels aqvs Tavisi sazafxulo yiSla, ialaRebi, saZovrebi. sayuradReboa, rom n. mars imnaZe calke soflad aqvs dasaxelebuli (n. mari, 1911, gv. 43). adgilobrivTa TqmiT, sofels saxeli darqmeuli aqvs aq mcxovrebi yvelaze mravalricxovani gvaris imnaZeebis mixedviT: imnieTi - imnaZeebis sofeli; Sdr., imnieTis meheleebi (ubnebi): WurkveseTi [eseni mosulan SavSeTidan], ifSrienTi, uSareTi, iaRjienTi, jafareTi, bojanaTi (anu navanebi)...

istoriul taoSi qarTuli SemorCenilia mxolod parxliswylis xeobaSi; kerZod, parxliswylis marcxniv arsebul sam TemSi: evegSi (evai; Baklar) 11, qobaqSi (qobai; Yksekova) da balxSi (Balcl); TiToeulSi am TemSi ramdenime patara sofeli Sedis.

eva dRes erT soflad ixsenieba, ramdenadac evas Tems erTi gamgebeli (muxtari) hyavs. sinamdvileSi am TemSi Sedis erTmaneTisgan sakmao manZilebiT daSorebuli soflebi, romelTac TavTavianTi istoriuli sazRvrebi da mTis agarebi (sazafxulo soflebi _ iailebi) aqvT12. TiToeul am sofels aqvs Tavisi ubnebic (mahaleebi)13, sadac ZiriTadad mogvareebi cxovroben; kerZod, evaSi Sedis soflebi: ieTi, oblekari, sadriyana / (sadiyana), vaCekari, kravekari (/kraekari), qelaZori14, .hesevikari, dolekari, Weilenkari, dolenjakari, godRekari, baslekari (basilakari), qonobani, eliasxevi (/iliasxevi), qorieTi. axla agarebia, magram, rogorc Cans, zogi maTgani adre damoukidebeli sofeli iyo: devsekara, veliTavi, WirxlaqeTi, zemoWeilenkari, yuledibi, cerekari, azlenkari ("qelazoris agara"),
evas saxelis variantebad CaviwereT, aseve: heve livane da hevegi livane ( < evas livane)erT-erT saxelad Cagviweria fSanaevi (?). 12 bolo periodSi am soflebs sakuTari vebgverdebsac uqmnian; mag., eliasxevis vebgverdis saxelia "jiro", romelic momdinareobs CanCqeris saxelidan. am soflis teritoriaze (mTaSi) arsebul CanCqers, Cans, erqva "Ziro", romelic trandformirda Jirod/jirod; vebgverdis misamarTi: www.asiciro.com.tr (avtori _ Temel sari). 13 ramdenadac oficialurad evas Temi dRes erTi sofelia (Baklar ky), dRes am TemSi Semavali soflebi iwodeba mahaleebad. 14 adgilobrivTa TqmiT (rejeb qeCeji), aq ori wels ucxovria Tamar mefes; masve qelaZorSi miuyvania wyali (es ru Cans balxidanac ki).
11

maRlabaslikari, Sablinkari, fiSnaevi (fiSnarieveqi _ qonobanis agara), kuareTi, bowminda (eliasxevis agara)... Sdr.: mxolod erTi soflis _ eliasevis _ mahaleebia (ubnebia): artaani15, breqianni, fuCaanni; eliasxevis mikrotoponimebia: bowminda, modeuli, mananTkari, intkori, finneTi, giaziri, yura, saTie, didmamuli, ferseqeTi, nakaulo, verane, sagubari, dalagverda, axali evlegebi, qoSaTebi, samercxle... balxis soflebia: sakuTriv balxi, yaramanlebi, xucekari, wiTlikari, , ; aseve, am soflebis "bari soflebi": savriaTi da balxibari qvabai ori ZiriTadi nawilisgan Sedgeba: nabianni, alianni. adgilobrivTa TqmiT, am soflebSi adre ufro bevri komli iyo; mosaxleoba bolo aTwleulis ganmavlobaSi gadasaxlda stambolis, adafazarisa da bursa-inegolis mxareebSi. dRes qononabSi cxovrobs 50 komli, eliasxevSi _ 35, qoriaTSi _ 22, baslekarSi _ 12, godRekarSi _ 8, kraekarSi _ 8, ieTSi _ 45, sadiyanaSi _ 10, oblekarSi _ 8, dolekarSi _ 9, WeilenkarSi - 10, baslekarSi _ 12... aqve SevniSnav, rom rejeb qeCejisa da sxva adgilobriv mkvidrTa mtkicebiT, evas xevis xeobaSi erTmaneTisgan gansxvavebuli 5 kilokavi gvaqvs: qvabais metyveleba, ieTis metyveleba; evais Suagulis metyveleba, iliasxevis metyveleba da balxis metyveleba. Cvenc davadastureT garkveuli sxvaobebi; mag., ieTSi Zewkvs "jvaki" hqvia, baslekarSi _ "jekvi/jeWkvi". sakiTxi sagangebo Seswavlas saWiroebs.. dasasrul, aRvniSnavT imasac, rom dasaxelebuli yvela soflis mikrotoponimia faqtobrivad mxolod qarTulia (metad iSviaTad gvaqvs axali Turquli saxelebi); samagaliTod moviyvanT erT-erTi soflis - qoqlieTis - mikrotoponimias: qoqlieTi (Mehmetik): kokola~ (saZovari); (saZovari); kareTi (saZovari); Barisaklavi (saZovari); akvana~ (saZovari); sabuqara~ bostana~

mirisaflavi (saZovari);

(saZovari); kodiqedi (saZovari); orsula~ (saZovari); samarilo; melisakuntala~; didaxo (tye); qarafa~ (tye); samercxle (tye, saTibi); kantiseri (tye); kibiaTi (tye); ketmiwveri (tye); fiqliseri (tye); qoba~kari (tye, saTibi); gasayari (sasTibi, sanekre); vaxaTi/vaxaTebi; morCnalaTi; wyliani Rele; Bmeli Rele; qoxiseri; CamZvrali (saTibi); yanliRele; qecimeri (Walebi); sakoRavi; qorTa~ seri; jimjimawyaro; samRvreTi (sakafi/sanekre, Wala, Rele); saWuriaTi (Wurebi upovnian); mariobaziri (Wala); vake (Wala); sormaguli(Wala); eliaseri (mTa, saTibi, tye);
15

Wedravla~ (Wala); yafara~ (miwa da qviani, erT mxares flate);

eliasxevis artaani!

10

ukangogoleTi (Wala); gogoleTi (mehele - [qoqoleTis yurwi]); naaslevi

(Walebi); ilavri

(saTibi); meliskedi; mere (yana); baxCiebi; kubo (Wala); Bevpira~, xiWiyana; Bevpirebi (xiWiyana da xevpira! erTad) (yana); karzeyana (yana); gzela~ (yana); saydari (Wala); orbozali (Wala, yana iyo); kordavli (yana); qaSavri/qaSaEri (yana); mazmaniyana; orgzaTi (yana); jvari (yana); saydriyeli (eklesia iyo); uwylo (skola dgas); buWa~; maCoyana; sakire (sakafi, TeTri qvebi); sanebaTi [jvari deileva, mere dgas jari, iq aris sanebaTi]; tbaTi (tba dgeboda); patienTi; BevaRele; BidiTavi; mariobaZiri [qilise~ axloa, 100 m. dablaa qilisa~]; megrelavri (yana); anWarevli (yana); yanawvera~ (yana); vaxaTi (Walebi); sadue (mTa, tye)... ubnebi: bairaxtienTi (mehele); ibadienTi (mehele); mosieTi (mehele), gaRmourienTi (mehele); jafareTi (mehele); lolieTi (mehele); gogeleTi (mehele); osmanienTi (mehele); meliskedienTi (mehele); hurienTi (mehele); gaRmahurienTi/kakavnebi (mehele)16.

damowmebuli literatura: baqraZe 1987 - d. baqraZe, arqeologiuri mogzauroba guriasa da aWaraSi (atlasiTurT), baTumi, 1987. beriZe 2008 - e. beriZe, ligana, baTumi, 2008 kartozia 2006 - g. kartozia, `lazuri ena da misi adgili qarTvelur enaTa sistemaSi, Tbilisi, 2006; labaZe 2008: m. labaZe, `lazuri kiloebis xmovanTa sistema~, qarTveluri memkvidreoba, XIII, quTaisi, 2008; mari 1910: , () , -, 1910; quTelia 2005 - n. quTelia, lazuris fonematuri struqtura, Tbilisi, 2005; yifSiZe, 1911: , , , 1911; kaxiZe 1974 - n. kaxiZe, maWaxlis xeoba (istoriul-eTnografiuli narkvevi), baTumi, 1974. kaxiZe 2005 - n. kaxiZe, maWaxlis xeobis istoriuli warsulidan: Jurn. xerTvisi, 2005, #1. sixaruliZe 1958 - i. sixaruliZe, samxreT-dasavleT saqarTvelos toponimika, w. I, baTumi, 1958.

madlobas vuxdi batonebs: mixeil labaZes, onur sariyaias da SoTa jafariZes qarTuli soflebis Turquli saxelebis dazustebisaTvis.
16

11

tbeTis sulTa matiane 1977 - tbeTis sulTa matiane, teqsti gamosacemad moamzada, gamokvleva da saZieblebi daurTo T.enuqiZem, Tb., 1977. faRava 1998 - m. faRava, m. cincaZe, samxruli dialeqtebis zogierTi fonetikuri Tavisebureba V-XVII ss. samwerlobo enasTan mimarTebiT: qarTvelur enaTa struqturis sakiTxebi, VII, Tb., 1998. futkaraZe 1993 - S. futkaraZe, Cveneburebis qarTuli, baTumi, 1993. futkaraZe 1995 - S. futkaraZe, qarTuli enis samxrul-dasavluri dialeqtebis Taviseburebani istoriuli tao-klarjeTisa da muhajiri qarTvelebis metyvelebis mixedviT, sadoqtoro disertacia, Tb., 1995. futkaraZe 2007 - t. futkaraZe, imerevis metyveli miwa-wyali, quTaisi, 2007. yazbegi 1995 _ g. yazbegi, sami Tve TurqeTis saqarTveloSi, baTumi, 1995. Sahini 2005 - m. Sahini, maWaxluri Tqmani: Jurn. xerTvisi, 2005, #1. cecxlaZe 2004 - n. cecxlaZe, Ziebani Woroxis auzis toponimiidan, baTumi, 2004.

Professor Tariel Putkaradze

On Artvin Il (Republic of Turkey autochthon Georgian population dialect boarders


In the Artvin Il there are certain groups of the autochthon Georgians: Matchakhians, Nigalians, Shavshians, Taoans and Laz. A great part of Matchakhians, Shavshians and Taoans refer themselves to as Gurjis, without differentiation of their regional origin and

12

they name their mother tongue ( Kartvelian/ Kartuli) and their dialect Gurjuli (Georgian) or sometimes when not identifying the dialect they call it Kartuli (Georgian). In Turkey as in any modern states the position of Turkish as state / official language is strong; correspondingly, only comparatively a small number of Georgians (of Gurjs and Laz) have a command of their historical literary language; because of the difference of Laz (Chan) Speech from the other speeches of the Georgian Language and the hundreds of year breakage of the Georgians in Turkey from the unifying literary Georgian culture, Laz have more difficulty in their self-identification as a part of historical Georgian culture and generally with the sense of Georgianhood. The historical language, Georgian, of the autochthonous Georgians of Artvin Il, presented in some Georgian language and Turkish is their first language); Artvin Il Gurjis dialects are realized in the following Georgia speeches Matchakhlian, Nigalian (Livanian/Liganian) Shavshian Imerkhevian, and Taoan; Artvin Il Laz dialects are realized in the following speeches: Khopan Chkhaltian and Arkab speeches (in the neighboring Rize there are Laz communities speaking in Arthashenian and Vitsian speeches). is dialects (often representatives of modern generation do not know

13

Вам также может понравиться