Arvuti riistvara matemaatilised alused

Kahendssteem

Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infottluse kiirus, tpsus ja arusaadavus sltub suuresti seadmes kasutatavast arvutusssteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendssteem nii iseseisva ssteemina kui ka teiste arvussteemide realiseerimise vahendina ja seda jrgmistel phjustel: Fsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise phimtteline lihtsus funktsionaalne htsus Boolei algebraga, mis on loogikallituste peamine matemaatiline alus. Kahendssteem kuulub positsiooniliste arvussteemide hulka nagu kmnendssteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on krgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt.

Boole funktsioonid ja nende esitus

Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2n (nargumentide vrtuste vimalike kombinatsioonide arv) reas on antud kikvimalikud argumentide vrtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni vrtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid:

Diskreetne aeg

Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad

Esimesed digitaalsetest integraalllitustes kasutati llituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega llituste tarbeks on unipolaarne e. vljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nuab vhem tehnoloogilisi operatsioone ja vhem pinda he llituselemendi kohta. Seetttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult vljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jvad vljatransistorid bipolaarsetele siiski alla tkiiruse poolest. See omakorda stimuleeris viimaste forsseeritud arendamist ning selline konkureeriv areng on kestnud tnapevani. Tulemusena ei ole kumbagi tpi suudetud vlja trjuda, kll on aga tekkinud nende erinevad rakendusalad. Bipolaartransistoridel valmistatakse suure tkiirusega mikroprotsessorid, mlud ja mitmesugused abillitused. Nende puuduseks on viksem llituselementide arv hel 1

kristallil ning seega ka tagasihoidlikumad funktsionaalsed vimalused. Teiseks oluliseks puuduseks on mitu suurusjrku suurem vimsustarve. Vljatransistoridel on ehitatud suurem osa mikroprotsessoreid ja mluelemente, mis nuavad suurt elementide tihedust ning vhem vimsust. Puuduseks on oluliselt viksem tkiirus. Npn-bipolaartransistor: Rni-aluskristalli tekitatakse difusiooni teel n- ja p-piirkonnad, mis moodustavad transistori. Prast difusiooniprotsesse kristalli pind oksdeeritakse, mis annab vga hea SiO2-isoleerkihi. Kontaktpindade moodustamiseks jetakse isoleerkihti maski abil sobivad avad. hendusjuhtmed moodustatakse alumiiniumist samuti fotolitograafia abil. Bipolaartransistore kasutatakse philiselt kahte tpi llituselementide valmistamiseks. Esimesteks on TTL-tpi loogikaelemendid (transistor-transistor-loogika), mis on vga levinud vikestes ja keskmistes integraalllitustes. Maksimaalse vimaliku tkiiruse saavutamiseks tuleb kasutada transistore emittersidestuses, mis annab teise vimaliku loogikaelemendi tbi ECL (emittersidestusloogika, Emitter-Coupled Logic). Tkiiruse suurendamiseks kasutatakse tihti ka kollektori ja baasi vahele llitatavaid Schottky dioode, mis vlistavad transistori mineku kllastusreiimi. Loomulikult nuavad need aga lisaruumi, suurendades elementide mahtu. Suureks sammuks edasi elemenditiheduse tstmisel (paraku kll tkiiruse arvel) oli nn. IIL-tehnoloogia (Integrated injection logic). Selle kohaselt moodustatakse he kompleksina kaks transistori, mis toimivad hise, voolu mberllituva elemendina. Taoline element vimaldab hlpsasti moodustada loogikallitusi ning TTL-tbiga vrreldes saavutatakse umbes 100 korda suurem tihedus. Mrkimisvrne on IILelementide vike vimsustarve, sest tpinge on madal; selle mrab pingelang avatud siirdel. Elemendid silitavad oma tvime kuni livikeste pingeteni, selle juures aga vheneb nende tkiirus mitu suurusjrku. Et vljatransistore nimetatakse tihti MOS-transistorideks (metall-oksiid pooljuht), kannab ka valmistamisviis nime MOS (Metal-oxyde-semiconductor). MOS transistorid vivad erineda kanalit juhtivustbilt. Seejuures on p-kanaliga transistorid lihtsamad valmistada ning seetttu kasutati neid esimestes mikroprotsessorites valdavalt. Nende tkiirus on aga n-kanaliga transistoridega vrreldes oluliselt viksem, sest aukude liikuvus on tunduvalt madalam elektronide liikuvusest. Seetttu on tnapeval pkanaliga MOP transistoridest praktiliselt loobutud n-kanaliga seadiste kasuks. Oluliselt nnestus loogikaelementide voolutarvet vhendada, kui veti tarvitusele komplementaarllitused. Siin on loogikaelemendil koormustakistuseks teine, vastupidise juhtivustbiga transistor. Tulemusena saadakse element, mis judeseisus ldse voolu ei tarbi (avatud on alati ainult ks transistoridest). Energiat kulub ainult parasiitmahtuvuste mberlaadimiseks elemendi mberllituse hetkel. Komplementaarllituse (CMOS) rmiselt vike voolutarve vimaldab neid vga edukalt kasutada niteks kekellades. Puuduseks on asjaolu, et transistore lheb vaja kaks korda rohkem, ka on tkiirus viksem.

Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme

vlistav vi (eXclusive-OR)

Kui kaks signaali on vrdsed annab XOR element vljundsignaaliks 0 ja 1, siis kui signaalid ei ole vrdsed. Kasutatakse komparaatoris vrdlemaks kahte sisendsna.

multiplexor (Multiplexers)
2

siinide e. magistraalide kommuteerimiseks kasutatakse multipleksorit. Multipleksor vimaldab valida he mitmest siinist ja hendada selle oma vljund siiniga. Sltuvalt dekoodri sisendkoodist suunatakse JA-elemendi kaudu ks sisendsignaalidest lbi VIelemendi vljundisse. Dekoodri sisendkood on multpleksori juhtkoodiks.

summaator (Adder)

Kahe biti liitmisel on sisenditeks a ja b ning lekanne madalamast bitist krgemasse (carry out). Vljundiks on summa ning lekanne omakorda krgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VI ning EI-elementidest. pool- ja tissummaatorid, paraleel- ja jrjestiklekandega, kiirelekanne, lahutajad. Arvuti loogikallitus, mis on ette nhtud arvkoodi aritmeetiliseks summeerimiseks. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s.t taanduvad liitmisele ja nihutamisele). Poolsummaator - 2sis 2vlj skeem, ei vta arvesse madalamast jgrust toimuvat lekannet. Tissummaator - 3sis ja 2vlj vtab arvesse. Jadasummaator - mitmekohalised arvud liidetakse bitikaupa. Rpsummaator liidetakse kik bitid korraga. Jadalekandega - lekandevljundid hendatakse krgemate naaberkohtade lekande sisenditega, aeglasem, aga vhem rauda. Rplekandega - lekandesignaal juab kigisse lekandega haaratud pesikuisse praktiliselt heaegselt. Palju rauda. Lahutajad - lahutamine on tiendkoodi liitmine. otsekood(0100) > prdkood(1011) > tiendkood(1100) (eelmisele 1 liita). Kiire lekanne - jadarplekanne. pesikud jaotataksegruppidesse. Gruppide vahel vimalik: 1) jadalekanne gruppides ja rplekanne gruppide vahel 2) vastupidi

ALU ( Arithmetic-Logic Unit)

Teostab aritmeetika ja loogikatehteid. Multipleksor valib vastavalt etteantud koodile he kindla funktsiooniga sisenditest ja suunab vljundisse. Selle llituse alusel vib koostada mitmebitiseid mitmefunktsioonilisi aritmeetika-loogika-plokke. Aritmeetikatehete operandide ja tulemuste salvestamise jaoks on otstarbekas kasutada registreid ning suunamised registritest ALU sisenditesse ja ALU vljundist registritesse teostada multipleksorite ja demultipleksorite abil. ALU vljundsignaale liitmisel vi nihutamisel lekandena krgeimast bitist tulevad CO (carry out) ja madalaimast bitist allapoole vljanihkuvad LSB-d (last significant bit) saab kasutada sisendsignaalidena CI (carry in) ja MSB (most significant bit) ALU t samal sammul. Niteks CO suunamisel CI-sse realiseerime ringlekande, LSB suunamisel MSB-sse toimub ringnihe jne. CO ja MSB vrtusi vib salvestada ka trigerite abil ja kasutada ALU t jrgmisetel sammudel. Peale selle on osutunud otstarbekaks registreerifa tehte tulemuse muidki tunnuseid, milledest thtsamad on letitumine, mis paljudel juhtudel vastab CO-le, nulltulem, negatiivne tulem, vljanihkunud biti vrtus C jt. Tunnuste salvestamiseks rakendatakse trigereid, mille olekuid kasutab nii ALU ise kui ka tema juhtplokk. Kirjeldatud tunnusbitte nimetatakse sageli lippudeks (flag) ja nad kuuluvad funktsionaalselt ALU juurde.

dekooder (Decoder)

vimaldab identifitseerida sisendis olevat kahendkoodi. N-sisendilisel dekoodril on nn. 3

tieliku dekoodri korral kuni 2n vljundit. Dekooder on lihtsasti koostatav jaelementidest. Sltuvalt sisendkoodist on ainult hel vljunditest signaal 1, lejnutel signaal 0.

koodimuundur (Code Converter)

Teisendab niteks 2nd koodi 10nd koodiks. B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 0011

Enamkasutatavaid jrjestikskeeme

trigerid (Flip/flop, latch)

triger on elementaarne salvestuselement, millel on kaks stabiilset olekut. hele olekule omistatakse leppeliselt kahendvrtus 1, teisele olekule 0. Erinevalt loogikaelementidest ei sltu trigeri olek mingil hetkel mitte ainult sisendite vrtustest sellel hetkel, vaid olulisemad on hoopis trigeri endine olek ja eelmised sisendivrtused. Latch triger koosneb VI-EI- elementidest (NOR). Kui triger on hes oma stabiilsetest olekutest, nii et Q(katusega)=1 ja Q=0, mis vastab trigeri 0-olekule. Sisendites signaal puudub, s.o. S=R=0. Et Q=0, hoiab vastav inverteeritud signaal alumise VI-elemendi sisendi kaudu viimase vljundis Q(katusega) pidevalt signaali. lemise VI-elemendi sisendid on aga mlemad vrtusega 0, mistttu ka vljundis puudub signaal. Trigeri viimiseks vastupidisesse olekusse piisab lhiajalisest signaalist sisendisse S (S=1). Selle mjul tekib VI-elemendi vljundis signaal (Q=1), mis inverteerituna satub alumise VI-elemendi sisendisse. Nd on selle VI-elemendi mlemad sisendid vrtusega 0 ning signaal vljundis Q(katusega) kaob (=0). Signaal Q(katusega) = 0 antakse inverteeritult lemise VI-elemendi sisendisse, mis jb hoidma selle elemendi vljundil signaali Q=1 ka signaali S kadumisel. Latch triger vib koosneda ka JA-EI-elementidest (NAND). Vrreldes Latch-trigeriga on siin erinevus sisendsignaalides. Stabiilseks seisuks on vaja, et S(katusega)=R(katusega)=1; trigeri oleku muutmine on vimalik signaalidega S(katusega)=0 ja R(katusega)=0. Olgu trigeri algseis Q=0, Q(katusega)=1, R(katusega)=S(katusega)=1. Selline oleks on stabiilne, sest lemise JA-EI-elemendi mlemas sisendis on signaal 1, mistttu vljundis Q on 0; kuna vljund Q on hendatud alumise JA-EI-elemendi sisendiga, siis hoitakse selle elemendi vljundit Q(katusega) stabiilselt olekus 1. Signaali S(katusega)=0 tekkimisel llitub vljund Q mber olekusse 1, mille tagajrjel alumise JA-EI-elemendi mlemad sisendid saavad signaali 1 (Q=1 ja R(katusega)=1) ning vljundis Q(katusega) tekib 0. Signaali S(katusega)=0 kadumisel stabiilne olek silib, sest alumise JA-EI-elemendi mlemad sisendid on vrtusega 1, mistttu Q(katusega)=0 ja lemise JA-EI-elemendi ks sisend (Q(katusega)) on vrtusega 0, nii et vljundis tekib Q=1. Lisades trigerile takti (clock) vib muuta trigeri olekut teatud hetkel. Takt on lisasisend, mis ldjuhul on 0 ning sel juhul on mlema JA-elemendi vljund 0, hoolimata S ja R-st ning triger ei muuda olekut. Kui takt on 1, siis ta mju JA-elementidele kaob ning triger muutub tundlikuks S-st ja R-st. Clocked D latch eemaldab taktiga trigeri puhul esineva mitmethenduslikkuse (kui S=R=1). Clocked D latch trigeril on ainult ks sisend ja see on D, mis annab loogikaelementidele vrtuse ning alumise JA-elemendi ette on pandud D eitus. Flip/flop trigeri puhul leminek hest olekust teise ei toimu kui takt on 1 vaid momendil kui takt lheb le nullilt hele (esifront) vi helt nullile (tagafront).

registrid (Registers) nihkega ja ilma

N-bitise kahendkoodi salvestamiseks on vaja n trigerit, mis moodustavadki registri. Registreid hendavad JA-elemendid, mis vimaldavad edastada koode hest registrist teise. Registriks nim trigeritest koosnevat seadet, mis vimaldab salvestada, silitada ja taasesitada infot (sna kaupa). Igale registrisse salvestatud sna bitile vastab registri koht (pesik?). Nihkega ehk jadaregister - trigerid hendatud omavahel nihkeahelaga. Nihe paremale on madalamate bittide suunas ja vasupidi. Arvu nihutamine paremale thendab ta jagamist arvussteemi alusega. Nihkereg vimaldab teisendada infi jrjestikuselt kujult paralleelsele kujule ja vastuidi. Reverssiivne - nihkeregister, mis suudab nihet nii paremale kui vasakule. Ilma nihketa ehk rpregistrisse salvestatakse info rpkoodis, n-kohalise arvu jaoks n-trigerit.

loendurid (Counter)

In general, a counter is a device which stores (and sometimes displays) the number of times a particular event or process has occurred often in relationship to a clock. In practice, there are two types of counters: *up counters which increase (increment) in value *down counters which decrease (decrement) in value. kahend, kmnend, suvalise mooduliga, snkroonne, asnkroonne, jne. Nim impulsside loendamiseks ettenhtud loogikallitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mjul suureneb he vrra. Summeerivadloendavad pripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi (reverssiivne), sltuvalt info lekandmise viisist jaot. nad jada- ja rplekandega loendureiks. Kahendloendur kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri jrgu. Loendustegur=2n (n-loendurikohtade arv). Kmnendloendur - loendab jrjest 2nd koodi 0...9. Snkroonne - ehk rplekandega, toimub trigeritevaheline signaali lekandmine kigi astmete jaoks heaegselt, mistttu ei teki hilistumist. Asnkroonne ehk jadalekanne, loenduri puuduseks on signaalide lekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine vib letada takti kestvuse.

Protsessor

Protsessori ldstruktuur

CPU (Central Processing unit) on arvuti aju. Selle lesandeks on viia tide programme, mis on salvestatud peamlus (main memory), vttes kske, uurides neid, ja tites neid ksteise jrel. Komponendid on hendatud ksteisega siiniga, mis on kogum paralleeleseid juhtmeid aadresside, andmete ja kontrollsignaalide vahendamiseks. Siinid vivad olla nii vlised CPU-le, hendades seda mlu ja sisend/vljund seadmetega, kui ka sisesed.

CPU koosneb mitmest osast. Juhtautomaat on vastutav kskude vtmise ees peamlust ja nende tbi kindlakstegemisel. Aritmeetika-loogika ksus sooritab operatsioone nagu liitmine ja loogiline korrutamine. CPU sisaldab ka vikseid, krg-kiirusel mlusid salvestamaks ajutisi tulemusi ja teatud kontroll (juhtimis) informatsiooni. See mlu koosneb teatud arvust registritest, millest igaks on teatud suuruse ja funktsiooniga. Tavaliselt on kik registrid hesuurused. Iga register saab sisaldada ht numbrit, kuni teatud maksimumini, mis on mratud registrite suurusega. Registritest saab lugeda ja kirjutada vga suurel kiirusel, sest need asuvad CPU sees.
o

ksuloendur (PC - Program Counter, IP - Instruction Pointer)

Kige thtsam register, mis osutab jrgmisele instruktsioonile, mis on vaja kinni pda ja tide viia. Tegelikult ei loe see register midagi, nimi on natuke rappaviiv.
o

ksuregister (IR - Instruction Register)

Ka ks thtis register, mis sisaldab (omab) instruktsiooni, mida antud hetkel tide viiakse.
o

ksudekooder (Instruction Decoder)

Complex circuitry in the CU designed to decode (interpret) any instruction in the computer's machine code repertoire.
o

juhtautomaat (CU - Control Unit)

Juhtautomaat on vastutav kskude vtmise ees peamlust ja nende tbi kindlakstegemisel

o

operatsioonautomaat (Data Path)

Koosneb registritest, ALU-st ja mitmest siinist, mis hendavad eelnimetatuid. Registrid sdavad andmeid ette kahele ALU sisend registrile. Need registrid hoiavad ALU sisendeid seni kuni ALU arvutab. Operatsiooniautomaat on operatsiooniseadme osa, milles realiseeritakse mikrokskudega ettenhtud elementaartegevusi. Taidab jrgmisi finktsioone: infosnade salvestamine, mikrooperatsioonide sooritamine ja loogikatingimuste arvutamine. ALU sooritab aritmeetika ja loogikatehteid. Registermlu - trigeritest koosnev mluseade. CPUs on registrid andmete, vahetulemuste vi juhtinformatsiooni hoidmiseks

Ksu titmine protsessoris (Instruction Execution, fetch-decodeexecute cycle)

Protsessor (CPU) viib tide iga ksu vikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud jrgmised: 1. Jrgmise ksu haaramine ksuregistrisse 2. Muuta ksuloendurit, nii et ta viitaks jrgmisele ksule 3. kindlaks teha saadud ksu tp 6

4. kui ksk kasutab sna mis on mlus, siis kindlaks teha, kus see asub. 5. Haarata see sna, kui tarvis, siis CPU registrisse 6. tita antud ksk 7. mine 1. sammu juurde ja alusta jrgmise instruktsiooni titmist. Nimetatakse seda fetch-decode-execute tskliks.

RISC - CISC protsessor

CISC - (Complex Instruction Set Computer) selline protsessor vib he instruktsiooni raames teha mitu erinevat mikrooperatsiooni. CISC protsessorile kirjutatud programmid on mahult viksemad ning htlasi on neid masinkoodis ka suhteliselt lihtne kirjutada. RISC - (Reduced Instruction Set Computer) selline protsessor aga toimetabki ksnes vimalikult lihtsate mikrooperatsioonidega. RISC protsessorile kirjutatud programmid vajavad rohkem mlu, sest kik mikrooperatsioonid tuleb eraldi kirja panna, htlasi on selliseid programme masinkoodis ka raskem kirjutada kui CISC-le.

RISC Reduced Instruction Set Computer vs CISC Complex Instruction Set Computer RISC vike arv lihtsaid kske, mis viiakse tide he operatsiooniautomaadi tskli jooksul (haarates kaks registrit, neid omavahel kombineerides, liites, lahutades ANDides, ja salvestades tulemus tagasi registrisse). Argument RISCi kasuks arvati olevat, et isegi kui RISC masin vtab neli vi viis ksku, mida CISC masin teeks he instruktsiooniga, RISC masin teeks seda ikkagi 10 korda kiiremini (sest instruktsioonid ei ole interpreteeritud). RISC: 1. suhetliselt vhe kske (eelistatavalt alla 100) ja vltida tuleb keerulisi kske 2. vhe adresseerimise viise (eelistatavalt ks vi kaks) 3. vhe erinevaid ksu formaate (eelistatavalt ks vi kaks), et kiiredada dekodeerimist 4. kik ksud tuleb tita otse riistvaras he taktiga, ilma mikroprogrammita 5. maksimaalne kskude titmise kiirus, mis viib paralleelsuseni 6. ainult LOAD ja STORE ksud prduvad mlu poole 7. vimas register mlu (ulatudes32 kuni 132-ni), et vimalikult palju oleks register-register tpi kske ja vhe prdumisi mlu poole 8. jiga loogikaga (hardwired) juhtautomaat, mis vib ka tehnoloogia arenedes asenduda mikroprogrammeeritavaga 9. efektiivne andmevahetus alamprogrammidega 10. efektiivne kskude jrjekorra juhtimine (siirded ja alamprogrammid)

Konveier protsessoris (Pipeline)

Kskude haaramine on kitsaskoht kskude titmise kiiruse jaoks. Selle probleemi leevendamiseks on arvutitel oskus haarata kske mlust ettengelikult, et nad oleks olemas, kui neid on tarvis. Neid instruktsioone salvestatakse registris mida kutsutakse prefetch buffer (puhvermlu register?). Nd, kui on ksku vaja, saab seda vtta puhvermlust selle asemel, et oodata kuni seda mlust loetakse. Nnda jagatakse kskude titmine kahte ossa: ksu haaramine/saamine ja selle tegelik titmine. Konveieri kontseptsiooni kohaselt ei jagata ksu titmist ainult kahte ossa, vaid mitmesse ossa, millest iga hega kib mber teatud osa riistvarast, mis kik ttavad paralleelselt. Niteks 1 etapp haarab ksu mlust ja paneb selle puhvermlu registrisse kuni seda vajatakse. Etapp 2 dekodeerib ksu, mrates selle tbi ja selle, mis operande tal vaja lheb. Etapp 3 mrab kindlaks operandide asukohad ja vtab nad kas registrist vi mlust. 4. etapp sooritab ksu lastes operandid lbi operatsiooniautomaadi. 5 etapp kirjutab tulemuse igesse registrisse.

Siirete (hargnemiste) ennustamine.(Branch Prediction)

Pipelined machines must fetch the next instruction before they have completely executed the previous instruction. If the previous instruction was a branch, then the next-instruction fetch could have been to the wrong place. Branch prediction is a technique that attempts to infer the proper next instruction address, knowing only the current one. Typically it uses a Branch Target Buffer (BTB), a small, associative memory that watches the instruction cache index and tries to predict which index should be accessed next, based on branch history. Optimizing the actual algorithm used in retaining the history of each entry is an area.

Peidikmlu, vahemlu (Cache).

Phimlus paiknevad titmise ajal programm ja temaga seotud andmed. Programmi kiire titmise heks eelduseks on suure ja kiire phimlu olemasolu. Mida suurem on phimlu, seda viksemaks jb vimalus, et lesande lahendamiseks vajalikku informatsiooni tuleb osaliselt hoida tunduvalt aeglasemas massmlus. Phimlu tkiirus ja protsessori judlus on seotud seetttu, et operatsioonid phimluga moodustavad protsessori tst suure osa. Kui phimlust lugemine ja phimllu kirjutamine toimuvad aeglaselt, muudab see kogu protsessori t aeglaseks. Kuna phimlu suurusele erilist alternatiivi ei ole, siis mlumahud ldiselt suurenevad jrjekindlalt. Phimlu tkiirus tuseb seejuures suhteliselt tagasihoidlikumalt. Phjused on tehnilised ja majanduslikud. Phimlu suhtelise aegluse kompenseerimiseks kasutatakse vahemlu. Vahemlu idee seisneb vikese ja kiire, phimlust eraldiseisva mluseadme kasutamises, kus hoitakse muidu phimlus asuvaid kske ja andmeid, mida protsessor parajasti kasutab. Idee kohaselt viks sagelikasutatav informatsioon asuda pidevalt vahemlus, harvemini vajaminev informatsioon toodaks sinna ttluse ajaks. Protsessor suhtleks ainult kiire vahemluga. Nimetatud idee rakendamine on vimalik teatud seadusprasuste tttu, mis esinevad phimlus asuva informatsiooni kasutamises protsessori poolt. Niteks suur osa programmist asub mlus titmisjrjekorras, osa kske tidetakse korduvalt, mningaid andmeid kasutatakse korduvalt jne. Need asjaolud lubavad protsessorile vajaliku

informatsiooni toimetada igeaegselt phimlust vahemllu. Tnapevaste vahemlussteemide kasutamise efektiivsus ulatub 90%-ni ehk heksakmnel juhul sajast mlu poole prdumisest leiab protsessor otsitava informatsiooni kiirest vahemlust. Kui vajalikke andmeid vahemlus ei leidu, jrgneb lugemine aeglasemast phimlust. Tnapeval realiseeritakse vahemlu tihti kahes osas. Viksem ja kiirem vahemlu, mida nimetatakse ka L1-vahemluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori heks struktuuriksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemlu vib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronllitus. L1-vahemlude maht ulatub kesoleval ajal kuni 64 KB-ni, L2-vahemlud mahutavad kuni 1MB informatsiooni. Vahemlude kasutamine annab arvutissteemi judluse kasvu. vastuvetavate kulutustega mrkimisvrse

Arvuti mlu

Mlu hierarhia arvutis (Memory hierarchy)

Mlu hierarhia tipus asuvad registrid, millele pseb ligi kige kiiremini. Jrgmisel kohal on vahemlu (cache). Phimlu on jrgmisel kohal ja peale teda tulevad kvaketas, CD-ROM ja lint. Allapoole liikudes suureneb prdumise aeg ning mlu maht.

Arvuti mlu klassifikatsioon (Computer memory classification)

Arvuti mlu jaguneb suvaprdusmluks (RAM) ja jadaprdusmluks. Viimane jaguneb magnet- ja optiliseks mluks. Magnetmlu jaguneb silivaks mullmluks, floppy-ks, kvakettaks, magnetkettaks ja lindiks. Optilised mlud on CD-ROM, CD-R, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvaprdusmlu e. RAM jaguneb pooljuhtmluks ja magnetmluks, mis jaguneb ferriitmluks. Pooljuhtmlu jaguneb mittesilivaks ja silivaks mluks. Mittesilivad mlud on staatiline RAM ja dnaamiline RAM, silivad mlud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM.

Staatiline pooljuht suvaprdusmlu (Static RAM)

Staatilised muutmlud on kiired mlud, mis toitepinge olemasolul silitavad salvestatud informatsiooni kuitahes kaua. Samas sisaldavad need mluskeemid arvukalt komponente, vtavad palju ruumi ja on suhteliselt kallid. Seeprast kasutatakse suuremate mlumahtude korral ldiselt dnaamilisi muutmlusid. Mlu nimetatakse staatiliseks, sest salvestatud informatsioon silib seal ka prast mlust lugemist, psides kuitahes kaua, kui mluelemendile on rakendatud toitepinge. Kui sisendi-vljundi juhtimise signaal R/W=1, siis on tegemist lugemisega, kui R/W=0, siis on tegemist mllu kirjutamisega. Signaali CS(katusega) kasutatakse selleks, et ldse lubada mlukiibist bitti lugeda vi sellesse kirjutada. OE(katusega) avab andmesiini puhvrid. Kasutatakse llitusi, mis on sarnased D flip-flop trigerile.

Dnaamiline pooljuht suvaprdusmlu (Dynamic RAM)

Dnaamiliste muutmlude tphimte on lihtne. Informatsiooni hoidmiseks

kasutatakse kondensaatorit. he infobiti kahele loogilisele olekule vastavad siis laetud ja laadimata kondensaator. Skeemilistel ja tehnoloogilistel phjustel moodustavad he mluelemendi kondensaator ja transistor, kusjuures kondensaatorina on phimtteliselt vimalik kasutada transistori kahe viigu vahelist mahtuvust, mis igal vljatransistoril konstruktsiooni eripra tttu juba paratamatult eksisteerib. Oluliseks erinevuseks staatilise mluelemendiga vrreldes on see, et informatsioon silib mlupesikutes vaid lhikest aega ja seda on vaja pidevalt uuendada ehk regenereerida. Regenereerimise ajal ei ole tavaline lugemine ega kirjutamine vimalik, samuti ei saa regenereerimist alustada lugemise vi kirjutamise tskli ajal. Regenereerimishetke kindlaksmramine, kigi rea-aadresside etteandmine, lugemise ja kirjutamise blokeerimine jms. teevad dnaamiliste pooljuhtmlude kasutamise vrreldes staatilise mluga keeruliseks, sest nad nuavad erielemente. Koosneb massiivist elementidest, mis omakorda koosnevad transistorist ja kondensaatorist. Krge tihedusega (palju bitte he kiibi kohta), seetttu on ka phimlu enamasti ehitatud dnaamilistest RAM-idest, kahjuks on sel ka oma hind, mis vljendub nende aegluses.

Psimlu (ROM - Read Only Memory)

ROM on meldud paljukordseks informatsiooni lugemiseks; info on psimllu salvestatud eelneva spetsiaalse tehnoloogilise protsessi kigus. PROM on programmeeritav psimlu. Tema psimlu sisu saab programmeerida kas tehases tema integraalllituste valmistamise kigus vastavate tehnoloogiliste maskidega, vi mikroprotsessorissteemide koostaja poolt spetsiaalseid programmaatoreid kasutades. EPROM on mberprogrammeeritav psimlu. Neid elemente programmeeritakse samuti spetsiaalsete programmaatorite abil, kuid silitatavat informatsiooni on vimalik elektriliselt vi ultraviolettkiirgusega kustutada ja seejrel mluelementi uuesti programmeerida. EEPROM-I puhul saab informatsiooni kustutada impulsside abil. EEPROM-I on lihtsam mberprogrammeerida kui EPROMI, kuid nad ei ole nii kiired kui viimane. FlashEEPROM on blokk-kustutatav ja -uuesti kirjutatav. Kustutamiseks ei ole seda tarvis ahelast eemaldada. Kasutatakse digikaamerates niteks. Andmed silivad ka siis, kui masin vlja llitada.

Magnet mluseadmed (Magnetic memory)

Magnetketas koosneb hest vi mitmest alumiiniumtaldrikust, mis on kaetud magnetiseeritava kattega. Ketta pea sisaldades induktsioonipooli hljub pinna kohal hupadja peal. Kui positiivne vi negatiivne vool lheb lbi pea, siis see magnetiseerib pinna otse pea all, reastades magnetilised osakesed otsaga vasakule vi paremale poole vastavalt draivi voolu polaarsusele. Kui pea lheb le magnetiseeritud ala, positiivne vi negatiivne vool indutseeritakse peas, tehes vimalikuks eelnevalt salvestatud bittide lugemine. CAV (Constant Angular Velocity) -psiv prlemiskiirus. CD-ROM seadmete tprintsiip, mille puhul ketas prleb alati hesuguse kiirusega sltumata sellest, kas infot loetakse tema sisemiselt vi vlimiselt osalt. CLV (Constant Linear Velocity) Viksema kiirusega CD-ROM lugejates on prlemiskiirus muutuv ja seda viksem, mida kaugemalt ketta keskkohast lugemine parajasti toimub, sest seda rohkem infot hele tistiirule mahub. Nii saavutatakse psiv info lekandekiirus, mis niteks heliplaadi jaoks on ka hdavajalik.

10

Omadused Seadme prlemis kiirus lekande kiirus Kasutusala

Constant Linear Velocity (CLV) Muutuv Fikseeritud Tavalised, vanemad CDROM seadmed

Constant Angular Velocity (CAV) Fikseeritud Muutuv Uued ja kiired CD-ROM seadmed, kvakettad, disketi seadmed

seadmed kvaketas Prlemiskiirus Prlemiskiirus nitab kui kiiresti kvaketta plaadid prlevad. Tavaliselt kiirused 3600, 4500, 5400, 7200, 10000 RPM. lekande kiirus. Sisemine lekande kiirus (Internal transfer rate) - kui kiiresti suudab lugemispea saata infot kontrollerile. Burst lekandekiirus (Burst transfer rate) nitab liidese lekande kiirust. Pidev lekande kiirus (Sustained transfer rate) nitab kui kiiresti liigub info arvuti ja draivide vahel teatud kindala aja jooksul keskmisel. Keskmine pringu kiirus (access time) = Keskmine otsimisaeg (seek time) + varjatud otsimisaeg (latency) Otsimisaeg (seek time) nitab kaua vtab lugeja peal aega, et juda igele rajale (tavaliselt 10 ja 15 millisekundit). Varjatud otsimisaeg (latency) nitab, kaua vtab kvakettal aeg, et prata plaate nii, et pea juakse mda rada liikudes ige punktini, kuhu info on salvestatud. Kvaketta liidesed IDE- (Integrated Drive Electronics vi Intelligent Drive Electronics). Personaalarvutite enimlevinud kvakettaliides. Paralleelnimetus ATA (AT Attachment, eesti k. AT hendus). Lubab maksimaalset andmete lekandekiirust 8,3 MB/s. IDE puhul tekivad probleemid suuremate kui 528 MB ketastega. EIDE- (Enchanced IDE). IDE edasiarendus, mille maksimaalne andmete lekandekiirus on 16,6 MB/s ning mis lubab CD-ROM-i lugejate ja le 528 MB mahutavate ketaste kasutamist. Lubab maksimaalselt 4 kettaseadme hendamist. Tkindlus

MTBF - keskmine trketa taeg (mean time between failures) on kvaketaste puhul 200,000 ja 500,000 tunni vahel. Phimtteliselt neb kvaketas seest vlja nagu pisike grammofon, lestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida 11

suurema mahutavusega kvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema vimalikult tolmuvaba, vimaldamaks parimat tpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses.

Tnapeva kvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea Andmed paiknevad ketta pinnal vikeste magneetiliselt polariseeritud vljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada Telg paneb kettad prlema. Moodsa kvaketta prlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pret minutis. Mida suurem prlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Teoreetiliselt, sest see sltub ka muudest teguritest, mitte ainult prlemissagedusest. Nii et suurem number ei pruugi alati just nidata kiiremat kvaketast.

Kettad ise on kas metallist vi klaasist ning kaetud lihukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga pehme ketas floppy disk. Vike eemaldatav medium, esimesed floppyd olid painduvad ja suhteliselt pehmest materjalist. Erinevalt kvakettast, kus pea hljub ketta kohal hupadjal, siin pea on vastu ketast ja puudutab seda. Selle tulemusel nii pea kui ka ketas kuluvad kiiresti ra. Kulumise vhendamiseks peatatakse pea ja prlemine, kui draiv ei loe ega kirjuta. magnetlint striimer Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade silitamiseks ja lekandmiseks hest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on tiesti sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. hele kassetile mahub 60300 Mb informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi silitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid vimalike rikete eest koopiatena vi kui on soovi kogu kvaketta sisu kanda le teise arvutisse. Striimeri mtmed on sama suured, kui disketi- vi kvakettaseadmel, nii et vib ta paigutada vaba koha olemasolul otse arvutiplokki. Striimer ei asenda kettaseadmeid ja ta pole ka kassettmagnetofoni baasil realiseeritud vlisseade. Ei vi elda, et striimer oleks kige hdavajalikum seade arvutikomplektis, kuid tema olemasolul on tast kindlasti abi.Vrreldes teiste andmekandjatega on lindiseadmete eelis odavus. Puuduseks aeglus, andmeid ei saa lugeda suvalisest kohast suvalisel ajahetkel nagu ketasseadmetel, vaid peab ootama, kuni lint on judnud ennast kerida soovitud kohani. magnetketas Iomega ZIP drivei kettale mahub 70 korda enam andmeid kui 3,5- tollisele disketile (100 Mb). Seejuures on ZIP seadme lugemiskiirus le kahekmne korra tavalisest flopiseadmest kiirem 12

LS-120- (Imations SuperDisk) see on Compaq/Imation- i 120 MB-ne standard. hendamiseks kasutatakse EIDE- liidest. Loeb nii vanu 1,44 MB, kui ka uusi 120 MB kettaid, kasutades selleks kahte lugemispead. HiFD (High Floppy Disk) see on Sony disketiseade, mis suudab lugeda 200 MB- seid 3" diskette. Jaz (kvaketta kantav version)- seadme maksimaalne pidev andmeedastuskiirus on 6,73 MB/s; keskmine otsiaeg 12 ms; prlemiskiirus 5400 pret minutis; ketta vormindamise aeg 30 min; talub kukkumist 3 meetri krguselt; andmed silivad 10 aastat; keskmine trketa tvltus (MTBF) 250 000 tundi. Caleb UHD144 - See uus seade lubab salvestada spetsiaalsele disketile 144 MB, olles samal ajal hilduv ka vanade 1,44 MB ja 720 KB 3,5 diskettidega. Samsung Pro-FD - See seade on hilduv ka vanade 3.5-tolliste (1.44Mb and 720Kb) ketastega ning mahutab spetsiaalketastel 123 megabaiti. magnet-optiline ketas Vikese intensiivsusega magnetvli muudab biti ala polaarsust. Lugemisel peegelduva kiire polaarsus kannab infot. MO-ketaste eelised : Andmete silitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kvaketta korral, kirjutamine umbes kolm- neli korda aeglasem. MO-kettal on hlbus viia andmeid hest kohast teise. Kui viksemate andmehulkade viimiseks hest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis suuremahuliste andmete jaoks jvad disketid vikeseks Magnetoptilised kettad on oma olemuselt tkindlamad tavalistest kettaseadmetest. MO-kettad taluvad palju paremini magnetvlju kui tavalised magnetkandjad. Samuti on MO-ketaste lubatud temperatuurivahemik suurem 545oC. Andmete silivusajaks pakub niteks Fujitsu oma ketaste puhul 30aastat.

Magnetoptilisi (MO) seadmeid on vga erineva mahutavusega. Toodetakse nii 3,5 kui ka 5 seadmeid. 3,5" kettaid on erinevate mahutavustega nt. 128 MB, 230 MB, 650 MB. Kik senised realisatsioonid kirjutavad ketta hele kljele. Magnetoptilisi kettaid tehakse ka 5,25- tollistena ning need seadmed vimaldavad suuremaid salvestusmahtusid ja reeglina ka suuremaid kiirusi. Sellised seadmed kasutavad juba ka kahepoolset kirjutamist CAV Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega kettad. Prlemiskiirus on konstantne ja igal rajal on hesugune arv sektoreid. Seega paiknevad bitid vlimisel rajal suhteliselt vikese tihedusega ja palju ruumi lheb kaotsi. Nii ttab enamik magnetkettaid. Antud meetodit kasutavad tavaliselt ka alates 16-kordsetest CD-ROMid. CLV Constant Linear Velocity, konstantse joonkiirusega kettad. Siin hoitakse konstantsena parajasti loetava raja joonkiirus. Iga rajavahetuse jrel tuleb reguleerida ketta prlemiskiirust ning see viib andmeedastuskiiruse alla. Salvestustihedus on kigil radadel sama ja andmeedastuskiirus konstantne. Seda meetodit kasutatakse laserketaste puhul. ZCAV Zoned Constant Angular Velocity, konstantse nurkkiirusega tsoonkettad. Need 13

kettad paistavad silma muutuva andmeedastuskiirusega: vlimiselt rajalt loevad nad pea kaks korda kiiremini kui sisemiselt. Ketas on jagatud tsoonideks ja ks rada sisaldab igas tsoonis erineva arvu sektoreid. Kuna ketta prlemiskiirust hoitakse konstantsena, siis liigub vlimise raja salvestis lugemispeast lihtsalt kiiremini mda, vimaldades kiiremat andmeedastust. See meetod on kasutusel paljude SCSImagnetketaste ja uuemate magnetoptiliste ketaste juures.

Optilised mluseadmed (Optic memory)

Suurema salvestamistihedusega kui magneetilised kettad. CD Infrapunase laseriga pletatakse 0.8 micronilise diameetriga augud klaasist kattega master diskile. Sellest vormitakse CD, kus on aukude asemel mgarikud. Polkarbonaadi abil vormitakse sellest CD, mis on sama mustriga nagu master. CD kaetakse hukese alumiiniumkihiga, mis omakorda kaetakse kaitsva lakiga. Lohke polkarbonaadis kutsutakse pit-tideks ja pletamata alasid aukude vahel kutsutakse land-iks e. maaks. Infrapuna laser loeb CD-le salestatud infot polkarbonaat poole pealt, kui lohud ja tasased pinnad temast mduvad. Lohkudest peegeldub laservalgus tagasi nii, et valgusdetektorisse juab vhem valgust, kui tasaselt pinnalt tagasi peegeldudes. Lohud ja tasane pind on kirjutatud CD-le spiraalselt alustades CD keskel oleva augu lhedusest ja liikudes kogu aeg vljapoole. Seega peab ka ketta prlemiskiirus vhenema CD-ROM Valmistatakse CD-ga hte moodi. Jagatud sektoriteks. Lisatud on sissejuhatav kood, veaparandus- ja kontrollkoodid. CD-R Sarnaneb ehituselt CD-ROM-ile, kuid phimiku ja metallikihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist (tsaniin vi seda sisaldavad segud) andmekiht. Phimikku on pressitud pidev spiraalvagu, mille jrgi kirjutav seade hiljem kirjutuslaserit positsioneerib (kirjutamiseks kasutatakse krge intensiiivsusega laserkiirt). Kirjutamisel tekitatakse vagudevahelisele alale lohke. Need ei ole tegelikult lohud, vaid materjali kerge sulatamisega mittepeegeldavaks muudetud piirkonnad, mida CD- seadme laser peab lohkudeks. CD-RW CD-RW andmekihi pind koosneb erilistest keemilistest komponentidest, mis vivad oma olekut korduvalt muuta ja silitada, sltuvalt temperatuurist. Materjali kuumutamisel he temperatuuriga ja seejrel jahutades, aine kristalliseerub ning teise temperatuuriga kuumutades, vtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kui aine on kristalliseerunud, peegeldab ta rohkem valgust kui mittekristalliseerunult, seega saab kristalliseerunud pinda kasutada kui phipinda "land" ja mittekristalliseerunud kohta lohuna "pit". Seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserikiire vimsust. DVD 14

Digital Video Disc. ldjoontes sama tehnoloogia, mis CD-de puhul ainult, et viksemad lohud (0,4 micronit), tihedam spiraal(0,74 micronit radade vahel, CD-de puhul oli see 1,6 micronit), kasutatakse punast laserit (0,65 micronit, mitte enam 0,78 micronit) Holograafiline salvesti. Tavaprase mlutehnoloogia magnetkvakettad, optilised disketid ning pooljuhtmlud pidev tiustumine on aidanud neil sammu pidada jrjest kasvavate nudlustega mahu ja kiiruse suhtes. Siiski on kindlaid tendeid, et need pind salvestusmeetodid on judmas fundamentaalsete piirideni, mida vib olla raske letada, nagu niteks valguse lainepikkus ning salvestatud bittide termiline stabiilsus. Alternatiivne lahendus jrgmise plvkonna mludele oleks ruumiline andmesalvestusviis. Andmete digitaalne salvestus hologrammihulga abil pakub andmete suurt tihedust ning kiire taastamise vimalust. Praegune uurimise phirhk on suunatud sellise ssteemi projekteerimisele, mra vastu vitlemisele ning sobivamate salvestusmaterjalide leidmisele. Pame siis heita pilgu hetkeseisule holograafilise ruumilise mlu arenduses, kus suure tiheduse saavutamiseks kasutatakse mitmekihilisi hologramme. Info kodeeritakse ja silitatakse tasapinnaliste pikselkujutistena, kus iga piksel thistab 1 bitti. Tielik paralleelsus vimaldab kiiret lugemist: kui vtta lugemiskiiruseks 1000 hologrammi sekundis, kusjuures iga hologramm sisaldab 1 000 000 pikslit, siis saame vljundkiiruseks 1 Gbit/s. Vrdluseks, DVD kiirus on 10 Mbit/s. nnestunud on katsed pindtihedusega 100 bitti ruutmikroni kohta 1 mm paksuses materjalis; paksemas materjalis vib see ulatuda ligi 350 bitini ruutmikroni kohta. Vrdluseks, DVD puhul on pindtihedus 20, magnetketastel aga 4 bitti ruutmikroni kohta. Selle salvestustehnika potentsiaal on haaranud arendusse kaasa paljud firmad alates Bell Labsist kuni USDARPAni (kuhu kuuluvad niteks IBM, Kodak, Polaroid jt). Meeldetuletus fsikast Hologramm on kujutis, mis saadakse kahe koherentse valguskiirte kimbu likumisel tekkiva interferentsimustri salvestamisel. Tavaliselt jaotatakse laserikiir kaheks kiireks infot kandvaks signaalikiireks ning hirimata laservalguse tugikiireks ning salvestatakse nende hinemisel tekkiv interferentsipilt. Sellise interferomeetrilise salvestuse phiomaduseks on see, et kui seda salvestust valgustada lugemiskiirega, difrageerub lugemiskiir osaliselt signaalikiire nrgaks koopiaks. Kui signaalikiir saadi niteks valgustades ruumilist objekti, siis hologrammi heiastamine tekitab objekti ebakujutise hologrammi taha. Kui hologramm on salvestatud hukesele materjalile (materjali paksus on samas suurusjrgus interferentsimustri keskmise perioodiga), vib lugemiskiir veidi erineda salvestusel kasutatud tugikiirest, kuid stseen ilmuks siiski. Kui hologramm salvestatakse paksule materjalile, siis see valguse hulk, mis lugemiskiirest difrageerub signaalikiire sihis (difraktsiooni thusus), sltub lugemiskiire ning algse tugikiire sarnasusest. Vike erinevus lainepikkuses vi lugemiskiire nurgas on piisav, et kaotada

15

hologramm. Heiastusprotsessi tundlikkus nende vikeste muutuste suhtes kasvab peaaegu vrdeliselt materjali paksusega. Seega, kasutades paksemaid salvestusmaterjale, vivad konstruktorid kasutada seda lugemiskiire nurga ja lainepikkuse tundlikkust, et salvestada mitmekordseid hologramme. Teise, nn nurkmultipleksitud hologrammi salvestamiseks muudetakse piisavalt tugikiire nurka, nii et taastamisel esimene hologramm kaob. Uut langemisnurka kasutatakse uue signaalikiirega uue hologrammi salvestamisel. Kahte hologrammi saab lugeda, muutes lugemislaseri kiire nurka. 2 sentimeetri paksuse hologrammi puhul on tundlikkus nurga suhtes vaid 0,0015 kraadi. See teeb vimalikuks tuhandete hologrammide salvestamise kiire langemisnurga lubatavas vahemikus (tavaliselt 2030 kraadi). Andmete salvestus ja taastamine Et kasutada hologrammihulki salvestustehnoloogiana, peavad salvestatavad andmed olema esitatud signaalikiirega ning lugemiseks tuleb nad taastada heiastatud kiirest. Ssteemi sisendseadet kutsutakse ruumiliseks valgusmodulaatoriks (SLM, Spatial Light Modulator). SLM on tasapinnaline tuhandetest pikslitest koosnev hulk, kus iga piksel on iseseisev optiline lliti, mille vib seada kas valgust lbi laskma vi seda blokeerima. Vljundseade on sarnane hulk, ainult et koosneb detektorpikslitest. Mra Lugemisprotsessis heiastatakse kujutis vljunddetektorite hulgale, kus digitaalsed andmed eraldatakse detekteeritud signaalist. Mra tekitab nii detekteerimisprotsess ise kui ka jrgmised faktorid: Lugemistingimuste muutumine. Seda vib esineda juhul, kui niteks salvestamisel muutuvad materjali omadused. See tekitab ebasoovitavaid muutusi tugikiire rajas hetkedel, mil hologrammi salvestatakse vi heiastatakse. Sageli saab tugikiire nurka vi lainepikkust kohandada difraktsiooni thususe optimiseerimisel nende muutuste osaliseks kompenseerimiseks. Detektorite hulk ei joondu pikslite hulgaga hologrammis. Siia kuuluvad kaamera paigutamise, fokuseerimise ning kujutise suuruse muutmise vead. Detektor vtab vastu soovimatut valgust, kas siis salvestusmaterjalilt hajuvat vi kaja teistelt salvestatud hologrammidelt vi sama hologrammi pikslitevahelist kaja. Detekteeritud kujutise ulatuses varieerub heledus. Selline probleem tekib, kui kujutise ulatuses kasutatakse vaid hte lve eraldamaks eredaid ja tumedaid piksleid ning omistamaks binaarvrtusi. Neid kikumisi vivad phjustada SLM, optiline kujutamine vi originaallaserkiired.

Erinevate prdus viisidega mlud ( pinumlu (Stack, LIFO), puhvermlu (FIFO) )

Pinu vib ette kujutada pealt avatud anumana, kuhu vib ksteise peale laduda andmeid. Oluline omadus on vimalus andmeid ra vtta ainult sissepanekule vastupidises jrjekorras. Viimasele sissekandele osutab pinuviit s.o. aadress, millelt on vimalik vlja lugeda viimasena salvestatud muutuja ning millele jrgnevale 16

aadressile vib kirjutada uue muutuja. Analoogiliselt anumaga vib pinu tis saada, kui temale eraldatud ruum on ra kasutatud. Pinuga opereerimiseks on olemas ksud PUSH salvestamine pinusse ja POP pinust lugemine. Jrjekorda vime ette kujutada toruna, millesse hest otsast pannakse andmeid juurde, teisest otsast aga vetakse vlja. Struktuuri mttes vib pinu ja jrjekorda vrrelda nii: pinu on selline jrjekord, kus teenindamise printsiip on LIFO (last in first out) viimasena saabus, esimesena teenindati. Tavalise jrjekorra teenindamine toimub printsiibil FIFO (first in, first out). Jrjekord andmestruktuurina eeldab ainult FIFO printsiibi kasutamist.

Ksussteem ja adresseerimine.

Ksuformaadid ja ksussteem (Instruction set)

An instruction set, or instruction set architecture (ISA), describes the aspects of a computer architecture visible to a programmer, including the native datatypes, instructions, registers, addressing modes, memory architecture, interrupt and exception handling, and external I/O (if any). Krgtaseme keel Assembler keel masinkood Andmeedastus ksud Data transfer instructions MOV, LOAD, STORE, ... Aritmeetika-loogika ksud Arithmetic-logic instructions AND, OR, ADD, SUB, Hargnemiste (siirete) ksud Branch instructions JMP, CALL, RET, Pinumlu, sisend-vljund seadmete ja protsessori juhtimine Stack, I/O, Machine control instructions PUSH, POP, IN, OUT, NOP, ...

Adresseerimise viisid (Addressing modes)

Otsene - ksuga antakse ette operandi aadress, mille jrgi see sealt ka leitakse. Vahetu operand antakse koos ksuga, mlus on koos ksukood ja operant Suhteline - antakse operandi aadress ksuloenduri prog. jooksva aadressi suhtes. Operandi aadress leitakse ksuloenduri ja juhtaadressi summeerimisega. Kaudne - kigepealt leitakse mlust operandi aadress ja seejrel teisest mlupesast operand. Indekseerimine baasaadressina kasutatakse indeksiregistris salvestatud aadressi sna. Autoinkrementne - sarnane kaudsega, aga prast operandi adresseerimist ja ksu titmist registri sisu kasvatatakse registri sisu 2 vrra vi 1 vrra. Autodekrementne - sarnane kaudsega, enne operandi adresseerimist kahandatakse registri sisu 2 vi 1 vrra. 1. Vahetu adresseerimine direct addressing Operandi mratlemiseks kasutatakse tema tisaadressi. Instruktsioon pseb ligi alati ainult tpselt samale mlukohale, nii et vrtus vib muutuda, aga asukoht mitte. Saab kasutada globaalsete muutujate korral. 2. Otsene adresseerimine - Immediate Addressing Ksu aadressi osa sisaldabki endas operandi, mitte aadressi vi muid instruktsioone, kust operandi leida. Operand seega laetakse mlust automaatselt samal ajal kui laetakse ksku ning on kohe kasutamiseks olemas. Nii saab hankida ainult konstante.

17

3.Kaudne adresseerimine - Indirect Addressing. Mratava operand tuleb mlust ja lheb mllu, aga tema aadress ei ole instruktsiooniga psivalt seotud. Selle asmel silitatakse aadressi registris. Nii saab erinevate instruktsiooni titmistega koos kasutada erinevaid mlu snu. 4.Antoinkreventne adresseerimine - Autoincrement Addressing loetakse operant vlja ja aadress silitatakse modifitseeritult. LIFO- pinumlu, Pinuosuti (Stack Pointer), CP+1 liidetakse. 5.Autodekrementne - Autodecrement Addressing lahutamine. (sama, mis eelmisel). 6.Segmenteerimine - Segmentation vanem osa aadr.-st hoitakse leheklje nr alles ja modifitseeritakse. Segmendi aadress + operandi aadress 7.Adresseerimine indekseerimisega Indexed Addressing ksu juurde kuulub pikk baasaadress ja liidetaske juurde nihe, mis annab uue aadressi. 8.A baseeerimisega Based Addressing Ksukoodi juurde kuulub nihe, mis vib olla lhem kui pikk aadress. 9.A. baseerimine ja indekseerimisega - liidetakse kik (baas kui ka indeks) kokku. 10.Suhteline adresseerimine - PC - ksuloendur + Nihe ja saadakse uus aadress.

Mikroarvuti riistvara.

Mikroarvuti arhitektuur ja siinid.

siinidraiverid, andmesiin, aadresssiin ja juhtsiin. Siin kujutab endast elektriliselt sltumatute ahelate hulka, mis on meldud infosna edastamiseks. Lihtsaim siinikontroller on register. Siin on ssteemi pudelikael. Andmesiin - (DB) edastatakse vist andmeid, Aaresssiin - (AB) ta laius mrab ra max aadressmlu, Juhtsiin - (CB). . Siin - ks komplekt juhtmeid. Andmesiinid - toimub andmevahetus mlemas suunas. Aadresssiin - mrab ra max.-ne adresseeritav mlu. Pesa, kui sise-vljund aadressi. Juhtsiin - komplekt juhtsignaale mlemas suunas. Siinidraiver - element, mis eraldab siinist mingi seadme. Mikroprotsessorite ja arvutite ehitus sltub sellest, kuidas nende eri osad (ALU, registrid, mlu, sisend- ja vljundliidesed) on hendatud tervikuks. Juhtseadme protsessori, mlu ja sisend-vljundliideste vahel kasutatakse henduseks siinemitmejuhiline hendus, millega saab omavahel liita palju ssteemi komponente. Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis hendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad: aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- vi 16- soonelised, nende kaudu edastakse korraga he- vi kahebaidiline sna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib vga vikse mlu vi niteks sisend- ja vljundliideste adresseerimiseks. Kik sisend- ja vljundliidesed ning mlu on hendatud siiniga, millele protsessor vljastab aadressi. Suuremate mlude adresseerimiseks on vaja 16- vi enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, vljastab ta andmesiinile oma mluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mlu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti t juhtimiseks ja kontrolliks. 18

Niteks mravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mlu poole prdutakse info lugemiseks vi kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil vga lhikest aega. Nii saab he ja sama siiniga edastada kogu nutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse vljunditesse, lugeda mlust kske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. Mikroprotsessori ldstruktuur (monoliitprots.): akumulaator, registermlu, ALU, siinipuhvrid, pinumlu osuti (SP), jne. Akumolaator - on alati kahepoolne register, Registermlu - trigeritest koosnev mluseade. CPUs on registrid andmete, vahetulemuste vi juhtinformatsiooni hoidmiseks. ANDMEVAHETUS MIKROPROTSESSORSSTEEMIS (mikroarvutis): Siinitskkel v. Masinatskkel - iga siini poole prdumine. I/O READ - lugemine, I/O WRITE kirjutamine. Olekusna - kood, mis siini kaudu vljastatakse. Siinikontroller - register, kus silitatakse infot siinitskli kohta. Prdumine mlu ja vlissseadmete poole siinitskli kaudu. Andmevahetus katkestustega - antakse aktiivsus sisend-vljund seadmetele Ilma katkestuseta andmevahetus - kik vljundseadmed on passiivsed ja protsessor mrab ra prdumise ja lahendab prioriteedi probleemi. Otseprdusreziim e. DMA - korraldab ise andmevahetuse. Haarab juhtsiinid enda alla. Andmevahetus lbi DMA kontrolleri. Mikroprotsessoriks nim. hel vi mitmel integraalllitusel ehk kiibil asuvat protsessorit. hel kiibil asuvat mikroprotsessorit nim. ka monoliitprotsessoriks. Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav vi mberprogrammeeritav. Mikroprotsessori philised komponendid: * registrid, * akumulaator, * ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite vi tehte vahetulemite lhiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval jrgmisteks teheteks. Akumulaator on protsessori heks kige thtsamaks registriks, kuhu enne tehte sooritamist viiakse ks operandidest ning kuhu salvestatakse automaatselt aritmeetikaloogikaploki tulem. Pinumluviit e. pinuviit silitab muutmlu selle piirkonna aadressi, mida jooksvalt kasutatakse pinumluna. ALU teostab mikroprogrammi poolt lahendatud loogikalesandeid. Registermlu kasut. programmi operandide, vahetulemite ja aadresside ajutiseks silitamiseks. Ksudekooder otsib les jrgmise ksu. Mikroprotsessorite ja arvutite ehitus sltub sellest, kuidas nende eri osad (ALU, registrid, mlu, sisend- ja vljundliidesed) on hendatud tervikuks. Juhtseadme protsessori, mlu ja sisend-vljundliideste vahel kasutatakse henduseks siinemitmejuhiline hendus, millega saab omavahel liita palju ssteemi komponente. Juhtseadme siin koosneb mitmest paralleelsest juhist, mis hendavad elektriliselt juhtseadme erinevaid osi. Siinid jagunevad: aadressi-, andme- ja juhtsiinideks. Aadressi- ja andmesiinid on tavaliselt 8- vi 16- soonelised, nende kaudu edastakse 19

korraga he- vi kahebaidiline sna. Aadressisiini 8 biti abil saab edastada aadresse 0.. 255, mis sobib vga vikse mlu vi niteks sisend- ja vljundliideste adresseerimiseks. Kik sisend- ja vljundliidesed ning mlu on hendatud siiniga, millele protsessor vljastab aadressi. Suuremate mlude adresseerimiseks on vaja 16- vi enamsoonelist siini 16- bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216= 65535 baidi = 64 Kbaidi (220=1Mbait) Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, vljastab ta andmesiinile oma mluregistri bittide olekud. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mlu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasut. arvuti t juhtimiseks ja kontrolliks. Niteks mravad juhtsiini kaudu edastatavad signaalid R (read) ja WR(write), kas mlu poole prdutakse info lugemiseks vi kirjutamiseks. Aadressid ja andmed on siinil vga lhikest aega. Nii saab he ja sama siiniga edastada kogu nutava info paljudelt sisenditelt protsessorisse ja vastupidi protsessorist paljudesse vljunditesse, lugeda mlust kske ning salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist.

Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses. Andmeedastus protokollid.

Andmevahetuseeskirjades e protokollides on defineeritud juhtinformatsiooni ja andmete edastuse kord, ajaparameetrid ja kasutatavad koodid.

Snkroonne siin Sychronous Bus Asnkroonne siin Asynchronous Bus Tagasisideta andmevahetus Open-loop data transfer Tagasisidega andmevahetus Closed-loop data transfer Tieliku tagasisidega andmevahetus Fully inlocked handshaking Andmevahetus oote tsklite lisamisega Data transfer adding Wait States Grupi andmeedastus Burst Mode Andmesedastus konveierina Pipelining

Snkroonseks vib nimetada seadet, mille kik ttsklid on determineeritud kestusega ja snkroniseeritavad arvuti mne ttskliga, niteks taktsagedusega. Kigil teistel juhtudel tuleb lugeda seadet asnkroonseks.

Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration)

Kui niteks CPU ja I/O seade tahavad korraga hte siini kasutada, siis andmevahetuse juhtimisel otsustatakse, kellel on igus siini kasutada. ldjuhul on I/O seadmetel eesigus CPU ees, sest vlisseadmete peatamisel vib info kaduma minna. Seadmed ksivad luba siini kasutamiseks ja andmevahetuse juhtija annab loa vastavalt seadme

20

prioriteedile siini kasutada.

Sisend-vljund seadmete ja protsessori andmevahetus

Andmevahetuse initsieerivaks pooleks vib olla nii arvuti kui ka vlisseade. Esimesel juhul on andmevahetuse korraldamine lihtsam ja vib toimuda jiga programmi alusel. Niteks vib programmi kindlate ajavahemike jrgi sisestada andmeid automaatikassteemi anduritelt, printide andmed kohe prast nende ttluse lppu jne. Kui andmevahetuse initsiaatoriks on aga vlisseade, ei ole vahetuse alghetk enamasti phimtteliselt ette teada ja jrelikult ei saa seda ka jigalt ette programmeerida. Niisiis sltub andmevahetusssteemi riist- ja tarkvara sellest, kumb pool on andmevahetuse alustamisel initsiaatoriks. kui vaadelda andmete vimalikke liikumisteid vlisseadmelt mlusse ja vastupidi, siis leiame, et phimtteliselt on kasutatavad kaks teed. Esimesel juhul toimub andmevahetus protsessori ja vastava programmi vahendusel, teisel juhul toimub see aga vahetult mlu ja vlisseadme vahel ehk nn. Otsemlluprduse vahendite abil (DMA). Andmevahetus protsessori kaudu toimub vastaval programmi jrgi spetsiaalste sisend-vljundkskude abil. Seejuures salvestatakse iga vahetatav bait eelnevalt akumulaatori registris. Mluaadressi andmete lugemiseks vi kirjutamiseks formeeritakse samuti protsessori abil programmiliselt. Kiki neid funktsioone titvaid programme nim. vlisseadmete draiveriteks, nad koostatakse spetsiaalselt igale vlisseadme tbile ning nad kuuluvad harilikult operatsioonissteemi koosseisu. Andmevahetus kiirete vlisseadmetega korraldatakse otsemlluprdusega. Selle meetodi puhul protsessor peatatakse teatud ajaks ja andme- ning aadressisiinid hendatakse otse mlu ja andmevahetusssteemi vahel. Kontrolleri lesandeks on ka lekantavate andmete arvu jlgimine ja lekande lpetamine, kui vajalik hulk andmeid on edastatud.

Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid ( Supporting System)

o o o

Mlu kontroller (Memory controller) Peidikmlu, vahemlu kontroller (Cashe controller) Siini kontroller (Bus controller)

Kontrolleri lesandeks on kontrollida sisend-vljundseadet ja juhtima siini ligipsu sellele. Controller : Juhib I/O seadet. Phimtteliselt protsessor, mis on programmeeritav Teisendab elektromagneetilised signaalid kahend koodideks. Niteks magnet mluseadmetel. Erinevate kiiruste korral puhverdab andmeid I/O seadme ja CPU vahel. Vigade avastamine ja parandamine andmeedastuses.

Mlu otseprdus reziimi kontroller (DMA controller)

Otsemlukanali kontroller on ette nhtud otseside loomiseks andmeallika ja tarbija vahel andmete plokiviisiliseks edastamiseks maksimaalse vimaliku kiirusega. Nagu oli

21

juba eespool mrgitud, kasutatakse seda moodust eesktt just kiirete vlisseadmete hendamiseks arvutiga, kuid see on edukalt kasutatav ka andmete kiireks transpordiks mlu eri osade vahel. Seeprast vivad andmeallikaks ja ka vastuvtjaks olla nii mlu kui ka vlisseade. Vastavalt sellele luuakse jrgmised edastuvimalused: Vlisseadmest mllu; mlust vlisseadmesse; helt vlisseadmelt teisele; hest mlu osast teise; sageli on aga vaja andmeid edastada sltuvalt nende sisust, massiivi nimest vi mingist koodist. Seeprast on enamikus DMA kontrollerites kasutusel veel otsinguvimalus st andmete kshaaval lbivaatamine kuni mingi tunnuse leidmiseni.
o

Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller)

Kontrollib maskregistri olekut enne vlisseadme katkestuse teenindamise algust.

o

Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)

Koosneb loendurist ja ajkonstandi registrist. T alguses laetakse registrisse soovitav ajakonstant, mis prast kivitusksklust viiakse loendurisse ning hakatakse nd loendama sisendsignaali impulsse.Loendamine toimub allapoole. Periood lpeb loenduri sisu judmisel nullini, mil tekitatakse vljundisignaal. Viimast vib kasutada niteks protsessori katkestussignaalina, mis teatab etteantud ajavahemiku lppemisest.

Sisend-vljund seadmed

Klaviatuur (Keyboard)

Vanematel klaviatuuridel oli iga klahvi all lliti, mis andis tagasisidet kui teda vajutatid ning tegi klpsu kui seda piisavalt kvasti vajutati. Tnapeval odavamatel klaviatuuridel on klahvid, mis moodustavad mehhaanilise kontakti, kui neid vajutatakse. Parematel on kummitaolisest materjalist leht vi kiht nuppude ja nende all oleva trkkplaadi vahel. Iga klahvi all on vike kuplikke, mis vndub, kui seda piisavalt vajutada. Vike tpike, mis on elektrit juhtivast materjalist sulgeb vooluringi. Mningail klaviatuuridel on magnet iga klahvi all, mis lbib pooli, kui teda vajutatakse, indutseerides nii voolu, mida on vimalik tuvastada. Allavajutatud klahv avastatakse veergude aegskaneerimise teel. Klaviatuuri read on hendatud vastuvtudekoodriga, mis rea ja veeru numbri jrgi seab avastatud klahvi vastavusse smboli koodi.

Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick)

Hiir on abivahend arvutiga suhtlemiseks. Eriti mugav on kasutada hiirt graafilises tkeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on t hiirega siiski vrratult keprasem. T graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte vimatu, siis vhemalt rmiselt ebamugav, vaatamata sellele, et paljud tarkvarapaketid pakuvad mlemat vimalust. Traditsiooniline hiir kujutab endast vikest nuppudega varustatud karbikest, mis on juhtme abil arvutiga hendatud ja mille sisemuses prleb vike kummist vi plastist kuulike. Kui hiirt libistada laual (alusmatil), siis kuul prleb ja tema liikumisele

22

reageerivad (klassikalises lahenduses) kaks rullikut, mis on hendatud kahe teineteisest 90o vrra pratud anduriga, mis kuulikese prdliikumise teisendavad elektrilisteks impullsideks (lihtsamalt eldes on need hiire X/Y-suunalise liikumise andurid). Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi- tagasi ja vasakule- paremale. Kursor arvuti ekraanil jrgib hiire liikumist aluslaual. Anduriteks on tavaliselt piludega kettakesed, mis prlevad hiire kuulikese liikudes ning katkestavad kettakesi lbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel vib kettakeste pind olla kaetud musta-valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab mber hiireelektroonika prde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori (vib esineda noole, liivakella, pstkriipsu jne. kujul) liikumisteks. Olgu eldud, et draiverid ldises thenduses teostavad mis tahes perifeerseadme sobitamist kindlale arvutissteemile. Mitmed hiired on omavahel hilduvad s.t he hiire juhtproged vivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mlu hiire juhtprogramm hivab. Optilistel hiirtel prlevat kuulikest pole. Sellised hiired ttavad vaid selleks otstarbeks meldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest le liikudes katkeb. Hiir hendatakse arvuti jadaporti (COM- port), s.t. andmevahetus arvuti ja hiire vahel kib jadakoodis. Signaalide ttlemiseks ja edastamiseks asub hiire korpuses eriotstarbeline integraalllitus vi mikroprotsessor, mis hoolitseb hiire liikumissignaalide ja nupuvajutuste kodeerimise ning arvutisse saatmise eest. Hiire iseloomustamisel mrgitakse tavaliselt ka, kas ta on varustatud 9- vi 25-kontaktilise jadapistikuga. Kui arvutis on mittesobiv jadapordipistik, aitab hdast 9-25 vi 25-9 leminek; selliseid pistmikke leidub mningate hiirte komplektidest, neid on aga vimalik osta ka eraldi. Lisaks on vga levinud hiire hendamise viis lbi PS/2 pordi. Mned hiired on nn. siinihiired (bus mouse): arvuti klge ei hendata neid mitte jadapordi, vaid eraldi S/V kaabli abil. Hiire iseloomustamisel on olulisim tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi- dotch per inch); tundlikkus 200 dpi nitab, et hiire liigutamisel laual he tolli vrra teisendub see liikumine kahesajaks elektrisignaaliks: kui tarkvaraliselt vastab hele elektrisignaalile liikumine kuvaril he punkti vrra, siis 640x480 pinna katmiseks on vaja 3.2x2.4 tolli suurust lauapinda. Tundlik hiir on hea hiir, ent vahel osutub kasulikuks hiire tundlikkuse vhendamine. Serial ehk jadapordi hiired kasutavad ttamiseks 12V ning PS/2 hiired 5V pinget. Hiire nupud pole tavaliselt midagi muud, kui lihtsad mikrollitid. Alguprasel Apple'i hiirel oli ks klahv, enamik tnapeva hiiremudeleid on varustatud kahe vi kolme klahviga, mille funktsioon sltub konkreetsest rakendusprogrammist (neist vasakpoolne on tavaliselt sisestusklahv (Enter) ja parempoolne paoklahv (Esc).) Leidub hiiremudeleid, millel klahvide arv ulatub viieni ja mis on meldud t hlbustamiseks Windowsis ja Internetis (Geniuse EasyScroll). Kuigi hiir (vi tema eelkija) ttati vlja Douglas Engelbart-i poolt juba 1963 aastal Stanford Research Center-is, muutus ta populaarseks alles alates 1984.a., mil Apple hakkas tootma graafilise operatsioonissteemiga mikroarvuteid (Apple Lisat ja Macintoshe), kus kasutati hiirt kikides toimingutes, v.a teksti sisestamine. Kuna IBM-

23

tpi personaalarvutites mindi graafilisele keskonnale (Windows) le palju hiljem, tekkis seoses hiirega mningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti vi standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonissteem vimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui ht kasutati niteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jnud vabaks enam htegi jadaporti). ldiselt vib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni:

Osutamine (pointing)

Kui liigutada hiirt tasapinnal, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et selleg saab osutada mistahes kohale ekraanil. Et kndida ekraani kikidesse nurkadesse, piisab hiirele tpinnast 25x20 cm. Ekraanil oleva osuti (hiirekursori) kuju sltub programmist: graafika programmides on see nool, tekstittlusel- rht- vi pstkriips vi vilkuv ruuduke. Kui hiir tsta les ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil muidugi ei nihku.

Klpsutamine

(click) Klpsutamise all mistetakse hiireklahvi allavajutamist ja jrgnevat lahtilaskmist (seejuures kostab klpsatus). Klpsutamisega saab esile tsta (valida) ja aktiveerida hiirekursori all paiknevaid graafilisi elemente (pilte). Topeltklpsu abil saab ekraaniobjekti (nt. programmiikooni vi failinime vi programmifunktsiooni) alul esile tsta (vlja valida) ja siis aktiveerida (kivitada, avada jne.), mis vastab kinnitusele Enter- klahvi abil. Mnes programmis saab kasutaja ise hiireklahvidele funktsioone omistada.

Lohistamine e. vedamine

(dragging e. drag and drop) Allavajutatud klahviga hiire liigutamist aluslaual, kuni hiirekursor on ekraanil soovitud kohas (siis klahv vabastatakse). Nii saab niteks kuva osa (tekstiligu, rea, veeru) esile tsta (vastav ekraanipiirkond kujutatakse muuvrvilisena), et seda tervikliku objektina edasi tdelda,mida tekstitoimetites sageli vajatakse. Klpsutamisega esiletstetud graafilisi elemente saab lohistamise abil muundada ja teisaldada. Kokkuvtvalt vib elda, et on kolme tpi hiiri:

mehaanilised: Eespool kirjeldatud hiir optilis-mehaanilised (optomechanical): Sama mis mehaaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid. optical: Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja tpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad.

Hiirt vib PC-ga hendada 3- el erineval moel:

Jrjestik hiir (Serial mice) hendatakse RS-232C tpi jrjestik- ehk jadaporti vi PS/2 porti. See on lihtsaim hendusviis. Rphiir, siinihiir (Bus mice) hendatakse arvutiga siiniliides kaardi abil. See on natuke halvem eelmisest variandist, kuna tuleb konfigureerida ja installeerida laienduskaart. 24

Juhtmeta hiired (Cordless mice) ei ole arvutiga fsiliselt hendatud. Arvutiga suhtlemiseks kasutavad nad infrapunakiiri vi raadiolaineid. Raadiohiirte saadetavaid signaale vastu vttev karbike vib vabalt asetseda arvuti taga, infrapunaseid kiiri kasutavatel hiirtel peab tingimata olema otseside oma vastuvtva kastiga. Juhtmeta hiired on kallimad kui jrjestik- ja rphiired.

Macintosh arvutitel hendatakse hiir lbi ADB (Apple Desktop bus) pordi. Juhthoob on igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanill oleva kursori liikumist. Erinevalt hiire kursorist, mis peatub koos hiire peatumisega, jtkab juhthoova kursor hoova peatumisel oma liikumist suunas kuhu kang osutab. Kursori peatamiseks tuleb hoob viia pstasendisse (neutraalasendisse). Paljudel hoobadel on ka mitu nuppu. Selle sisendseadme peamiseks kasutusvaldkonnaks on arvutimngud, kuid ka mitmed muud rakendused nt. puuetega inimestele. Juhthoova heks eriliigiks on veel mngupult (game pad, joy pad), mis enamasti on seotud kindla mngutbiga ja varustatud suure hulga juhtimisfunktsioonidega ning mis hendatakse arvuti spetsiaalse mngupordi klge (15-kontaktiline pesa, mis on tavaliselt helikaardi klge ehitatud). Juhthoova ja mngupuldi erinevuseks on see, et viimasel on kindlaks mratud suunad, mille piires on vimalik liikuda, vaata krvalolevat joonist. Lisaks sellele, et juhthoova vib liigutada suvalises suunas, saab sellel ka valida millises ulatuses kangi lkata (mngudes saab sellega niteks sujuvalt reguleerida erinevaid kiirusi, millega liikuda).

Kuvar (Display)
o

CRT (Cathode Ray Tube) kuvar

CRT sisaldab kahurit, mis tulistab elektronkiire vastu fosforestseerivat ekraani (vrvilistel monitoridel on kolm elektronkahurit eralgi punase, rohelise ja sinise jaoks). Kiir jookseb realaotuse puhul peaaegu horisontaalselt le ekraani. Judnud ekraani teise otsa jookseb ta tagasi lemisse vasakusse nurka, et otsast peale alustada. Horisontaalset realadumist kontrollitakse pingega, mis on rakendatud fokusseerimisseadetele, mis asuvad paremal ja vasakul elektronkahurist. Vertikaalset ladumist kontrollitakse aeglasemalt kasvava pingega. Selleks, et kahurit tagasi lemisse vasakusse nurka e. algasendisse saada muudetakse pinge suunda horisontaal ja vertikaal fokusseerimisseadmetel. Tisekraani kujund joonistatakse le tavaliselt 30-60 korda sekundis. Tnapeval kasutatakse fokusseerimiseks ka magnetvlja.
o

kujundi moodustamine

CRT sees asub vre, mis moodustab punktikeste mustri ekraanile. Kui positiivne pinge rakendatakse vrele, elktronide kiirus suureneb ning seetttu kiir tabab ekraani ja paneb selle hetkeks helendama. Kui kasutatakse negatiivset pinget, elektronid tukuvad, nii et nad ei lbi vret ja seega ekraan ei helenda. Vastavalt kasutatavale pingele, mida vrele rakendatakse kutsutakse ka esile vastava bitimustri ilmumise ekraanil.
o

videomlu (Video memory)

The memory found in a video adapter that stores images as bitmaps before they are sent to the display monitor. Because displaying video images requires a great deal of computing speed and memory, the video adapter is equipped to handle this function rather than relying on the computer's CPU. There are several types of video memory 25

such as VRAM and WRAM.

o

vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display)

Vedelkristallkuvarid koosnevad viskoossetest orgaanilistest molekulidest, mis voolavad nagu vedelik, aga neil on ka kristallile omane ruumiline struktuur. Kui kik molekulid on reastatud hes suunas, siis kristalli optilised vimalused sltuvad sissetuleva valguse suunast ja polarisatsioonist. Rakendades elektrivlja saab muuta molekulide paigutust. LCD ekraan koosneb kahest paralleelsest klaasplaadist mille vahel on vedelkristall. Elektroodid on kinnitatud mlemale plaadile. Valgus tagumise plaadi taga valgustab ekraani tagantpoolt. Lbipaistvaid elektroode, mis on kinnitatud kummalegi plaadile, kasutatakse loomaks elektrivlju vedelkristallil. Erinevad ekraani osad saavad erinevat pinget, millega kontrollitakse kujutatavat pilti. Ekraani esi- ja tagapoolele on kleebitud polaroidid, kuna on tehnoloogia nuab, et kasutataks polariseeritud valgust. TN (twisted nematic) kuvari tagumine plaat sisaldab vikeseid horisontaalseid rpaid (renne) ja esiplaat vertikaalseid rpaid. Kuna esi- ja tagapaneeli reastus erineb 90 kraadi vrra, siis molekulid keerduvad tagantpoolt ette. Kuvari tagumine osa on horisontaalne polaroid ja laseb lbi ainult horisontaalselt polariseeritud valgust. Esiosaga on sama lugu see laseb lbi ainult vertikaalselt polariseeritud valgust. Kui kahe plaadi vahel ei oleks vedelikku, siis tagant tulev horisontaalne valgus oleks blokeritud esipolaroidi poolt, muutes ekraani htlaselt mustaks. Ometi LCD molekulide moondunud struktuur juhib seda lbivat valgust ning prab selle polarisatsiooni, muutes teda nii, et ta tuleb vlja horisontaalselt. Seega on ekraan elektrivlja puudumisel htlaselt valge. Plaadi valitud kohtadele pinget rakendades, on vimalik hvitada moondunud molekulide struktuuri, blokeerides valguse lbipsu antud kohtades. Pinge rakendamiseks on kaks enimkasutatavat skeemi. Passiivses maatriks kuvaris mlemad elektroodid sisaldavad paralleelseid juhtmeid. Niteks 640x480 ekraanil tagaelektroodil vib olla 640 vertikaalset juhet ja esielektroodil 480 horisontaalset juhet. Andes hele vertikaaljuhtmetest pinge ja hele horisontaalsele pulsi, saab tekitada pinge hes valitud punktis, muutes ta hetkeks tumedaks. Aktiivses maatriks kuvaris kasutatakse ristloodis juhtmete asemel vikeseid llituselemente igas pixli positsioonis hel elektroodidest. Neid sisse ja vlja llitades luuakse meelevaldne pingemuster le ekraani, moodustades vajalik bitimuster.
o

vrviline kujund

Vrvilised ekraanide tphimtted on ldiselt samad kui monokroomsete ekraanide tprintsiibid. Detailid on mrksa keerulisemad. Kasutatakse optilisi filtreid eraldamaks valgest valgusest punast, rohelist ja sinist valgust iga pixli kohal, et neid saaks eraldi kuvada. Igat vrvi on vimalik les ehitada lineaarse superpositsiooni teel kolmest phivrvist.

Printer

Igasugune arvutiprinter koosneb kolmest phiosast: 1. paberi vi muu andmekandja veo- ja etteandmisssteem, 2. trkimehhanism koos trkivrvi pealekandva slmega (marking engine) ning 3. juhtseade e. kontroller, mis juhib trkimehhanismi ja mille abiga jdvustatakse

26

trkimrgid andmekandjale. Printereid vib tphimtte jrgi jaotada kahte suurde klassi: 1. lkprinterid 2. lgita printerid. Kik nelmaatriksprinterid, samuti is- ja ridaprinterid kuuluvad lkprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tnapeval on aga kasutusest kadunud. Lgita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofsilisi vi keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trkivrvi pihustamine jne.). Laserprinterid ttavad umbes samal phimttel nagu koopiamasinad: terve lehekljetis infot vetakse arvutist korraga printeri mllu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil vrvipulbri ehk tooneriga paberile, millele vrv kinnistatakse kuumutamisega. Kige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga le terve leheklje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja ltsessteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tpi printereile on spetsialiseerunud OKI. Jugaprinterid ehk "tindipritsid" piserdavad vedelat trkivrvi paberile imepisikeste dside kaudu. Vastavalt sellele, kas arvutist saadeti teele tekst vi pilt, moodustuvad vrvipunktidest themrkide vi joonise kujundid. Nelprinterid ttavad peaaegu samuti kui jugaprinterid, ainult et vrvidside asemel on neil komplektist peentest neltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallneltega "tulistatakse" vrvilindi pihta, mille taga asub paber. Niisiis meenutab nelprinter ka kirjutusmasinat, ainult thetpide asemel moodustavad themrke teatud maatriksina paigutatud nelte lgid. Odavad 9 nelast koosnevate prindipeadega maatriksprinterid on harilikult aeglasemad, kehvema prindikvaliteediga ja lrmakamad kui nende 24-nelalised veidi kallimad sugulased. Nelmaatriksprinterite tuntumad tootjad on Epson, Star, Brother, Panasonic ja OKI. NB! Nelprintereid on igasuguse vljangemisega, kuid alati leiate nende kljest suure mmarguse nupu paberi ksitsi edasikerimiseks Nii juga- kui ka maatriksprinter ttavad reakaupa, kandes vrvi prindipea edasitagasi liikumisega risti tmmatavale paberile. Suurema kirjaga tekstirida vajab prindipea mitmekordset leliikumist. Vhem kasutatava printerite rhma moodustavad termoprinterid, milles kujutis tekitatakse spetsiaalset temperatuuritundlikku paberit vajalikest punktidest kuumutades vi vrvainet kilelindilt harilikule paberile sulatades. Eriti head vrviprinti pakuvad nn sublimatsiooniprinterid, milles aurustatud vrvained imbuvad eripaberisse, aga see menetlus on vga kallis. Selliseid printereid toodab niteks NEC. isprinter (Daisy-wheel) Printer, mis kasutab printimise elemendina plastikust vi metallist printimisketast, mille moodustavad keskosast kiirtena vljaulatuvad vardakesed koos tipus asetseva smboliga (sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud isprinterite ketaspea ehk is sisaldab 96 kuni 130 thetpi. Trkkimisel keeratakse ketast seni, kuni jutakse vajaliku smbolini ning see lakse pisikese lgihaamriga lbi tindilindi vastu paberit. Erinevate thetpide jaoks on olemas erinevad kettad. isprinterid on vga aeglased (10- 75 thte sekundis), kuid nende kvaliteet on vrreldav krgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tpi printerid ei ole vimelised printima

27

graafikat ja on enamasti vga mratekitavad

maatriksprinter (Dot matrix printer)

Nelmaatriksprinteri tphimte on limalt lihtne: kirjutuspeas paiknevad nelad lvad lbi vrvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamrke. Nelmaatriksprinterid jagunevad kaheks phirhmaks: 9- ja 24-nelased. Nelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trkikvaliteedi nitajateks kujunenud jrgmised veidi ebamraselt defineeritud terminid:

mustandikvaliteet (draft) liht- ehk normaalkvaliteet (near letter quality- NLQ) lahutusvime kuni 240x216 dpi the- ehk esinduskvaliteet (letter quality -LQ) lahutusvime kuni 360x360 dpi

Selleks, et rahuldava kvaliteedi saamiseks printida nii suuri kui ka vikeseid thti, vajatakse vhemalt 9x9- elemendiga maatriksit. Sellist maatriksit valmistada ja juhtida on keerukas, mistttu praktikas kasutatakse 9 nelast koosnevat veerumaatriksit, kus nelad asetsevad kohakuti ksteise peal. Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nelmaatriks, seda parem on muidugi saadava kujutise kvaliteet. Kvaliteetsetes nelmaatriksprinterites kasutatakse 24 nela, mis harilikult paiknevad kolmes ksteise suhtes nihutatud 8- nelases veerus. Suurendada mrke moodustavate nelte arvu suvalisel mral pole siiski vimalik, sest see teeb juhtimise liiga keerukaks ja htlasi suureneb prindipea mass, phjustades prinitmiskiiruse mrgatava languse. 9- nelalised maatriksprinterid kasutavad mustandikvaliteediga ts harilikult themaatriksit 9x9 vi 9x12, NLQ-kvaliteedi korral maatriksit 18x24 punkti. Nende lahutusvime ulatub 240x216 dpi-ni ja thekvaliteediga LQ-printi nad ei vimalda. 24-nelastel maatriksprinteritel kasutatakse tavaliselt maatriksit 24x12 (mustandikvaliteet) vi 24x36 (LQ-kvaliteet). Nende prindikvaliteet on 9- nelaste omast parem ja lahutusvime ulatub 360x360 punktini tolli kohta (dpi). heks vimaluseks prindikiiruse tstmisel on mitme (kahe) prindipea (nelakomplekti) heaegne kasutamine, mis on ka realiseeritud mnedes likiiretes mudelites, kus saavutatakse tkiirus le 1000 mrgi sekundis. Tavaliste 9- ja 24nelase printeri vljastuskiirus on suurusjrgus 200-300 mrki/s. Lktehnoloogial on hulk eeliseid. Trkijlg on arhiveerimiskindel ja printeri hind vga madal. Tehnoloogia sobib eriti hsti mitmeosaliste ja isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv vib ulatuda 7-8-ni. Nelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nudlikud - klbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka mbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lts- vi rullpaberit. Phimtteliselt vib printida mitte ainult teksti (kirjathti ja numbreid), vaid ka graafikat, kuigi viimasel juhul tkiirus langeb ja kvaliteet pole eriti krge. Mned nelmaatriksprinterid vimaldavad ka vrviprintimist, kasutades seejuures mitmevrvilist (neljavrvilist) vrvilinti. Nelmaatriksprinterite tuntud puuduseks on nende suhteliselt tagasihoidlik prindikvaliteet (piiratud lahutusvime) ja krge mratase, mis mrgatavalt letab jugaja laserprinterite oma. Vastupidiselt ldlevinud arvamusele nende tkiirus, eriti teksti printides ei j aga palju alla juga- ja laserprinterite omale, mnel juhul isegi letades seda. Kik nelmaatriksprinterid jagatakse vlli pikkuse (prindi laiuse) jrgi kolme rhma: 28

lhikese, pika ja poolpika vlliga printerid. Esimesel juhul on printer ette nhtud tks maksimaalselt A4- pstformaadiga prindilaiuse juures kuni 257 mm (10- punktises kirjas 80 mrki reas), teisel juhul -A3-pikformaadiga prindilaiuse juures kuni 420 mm (10 punktises kirjas 136 mrki reas). Poolpikk vll vastab A4 pikformaadile (297-305 mm). Kuna Phja-Ameerikas kasutatakse veidi erinevaid paberiformaate (legal, letter jne.), siis tegelikult on enamik printerite kommertsmudeleid kohandatud tks nendega ja otseselt A4le sobitatud printereid kohtame harva. Vanemate printerimudelite tavaliseks koostisosaks on 1-3 DIP-llitit, mis paiknevad korpuse sees ja mille abil saab muuta printeri phiparameetreid: prindi laiust, kasutatavaid mrgistikke, jrjestikliidese lekandeparameetreid (boodisagedust, andmeja stoppbittide arvu, paarsuskontrolli ja ktlemise varianti jne.), puhvermlu kasutamisviisi jms. Uuemates mudelites on need harilikult asendatud elektrooniliste DIP-llititega (EDS) ning printeri konfigureerimist vib lbi viia otse esipaneelilt mitmefunktsionaalsete srmiste abil. Lisaks elektroonilistele juhtsrmistele on nelprinteritel ka mitu mehaanilist juhtimiselementi: vlli pramisnupp (platen knob) ja paberivabastuskang (paper release lever). Viimasel on harilikult kaks asendit- ks tavaliste paberipoognate hrdveoks ja teine pidevakujulise lintpaberi (coninuous paper) kasutamiseks. Pidevakujuline perfopaber (ltspaber) oli varasemate printerite peamiseks alusmaterjaliks ja seetttu kuulusid perfoveokid (tractor) nende phivarustuse juurde. Kaasajal kasutatakse vedavat (pull tractor) vi tukavat (push tractor) veokit suhteliselt harva; nad on enamasti tellitava lisaseadmestiku koosseisus. Seejuures on printerid varustatud nn. parkimisfunktsiooniga, mis thendab vimalust heaegselt (vaheldumisi) kasutada nii perforeeritud ltspaberit- kui ka tavalisi lehepoognaid, ilma et printerit oleks vaja seisma panna, mber laadida ja taaskivitada. Nelmaatriksprinterite peamiseks juhtimiskeeleks on kujunenud Epsoni ESC/P, mida praktiliselt emuleerivad (modelleerivad) kik teistegi firmade printerid. ESC/P-l on tegelikult 2 phivarianti, ks 9-(FX) ja teine 24-nelaste(LQ) printerite jaoks (vastavalt ESC/P ja ESC/P2). Juhtimiskeele ESC/P phivariant sisaldab 80 ksku. Mningal mral on levinud ka IBM Proprinteri juhtimiskeel mitmes variandis (X24/24E), mida samuti paljud teised maatriksprinterid suudavad emuleerida. Nelmaatriksprinteritesse sisseehitatud (residentsete) kirjaliikide (fontide) arv vib ulatuda paari-kolmekmneni. Odavamatel mudelitel on kolmeks peamiseks kirjatbiks draft (Sans serif), NLQ Roman ja NLQ Sans serif. Lisaks sellele saab kasutada nende philiste kirjatpide mitmesuguseid variatsioone nii prinditiheduse (thesammu) kui ka kirjalaadi (kald-, paks-, kontuur-, allakriipsutatud kiri jne) osas. Mis puutub mrgistikesse (character sets), siis vib see ulatuda paarist phimrgistikust enam kui 30 kooditabelini. Enamik printereid on varustatud sisseehitatud rahvuslike mrgistike lisamise vimalusega (tavaliselt 10-15 lisamrki kooditabelile 850). Mned printerid sisaldavad ka eesti thtedega kooditabelit (kooditabeli 850 tiendus thtedega , , , )
o

laserprinter (Laser Printer)

Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni vi kadmiumi henditest koosneva) kihiga kaetud prlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille jrel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide eksponeerimine ja seejrel algab prinditava info skaneerimine reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt moduleeritakse tpses vastavuses salvestatava infoga, mille tulemusel 29

trumlile moodustub elektriline jljend (potensiaalireljeef) originaalist. Nendelt aladelt, kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas tielikult vi osaliselt krvaldatakse. Trumli valgustundlikule pinnale moodustub nhtamatu (latentne) kujutis. Laserkiire skaneerimine toimub prleva peegelprisma abil. Akustooptilises kallutusssteemis kasutatakse piesoelektrilist muundit, mida juhitakse krgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajrjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejrel tooneripulbri abil slmes 10 (joonis 1). Tooneripulber, mis sisaldab grafiiti (tahma) ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. Tegelik printimine paberile toimub punktis 6. See lekanne teostatakse elektrostaatilises vljas. Siirdekoroona abil laetakse paber krgemale laengule, kui seda on trumli pind ja vrvaine osakesed siirduvad paberi vastavatele aladele. Selleks, et tooneripulbrit paberile kinnistada, on vajalik selle termiline ttlus kuumutuselementidega 1 (juhikut kuumutatakse kuni 110 ja rulle lokaalselt kuni 140 kraadini). Viimase etapina toimub valgustundliku trumli ettevalmistamine jrgmise tskli lbiviimiseks. Selleks kustutatakse potensiaalireljeef (antud juhul lambi 2 abil) ja trummel puhastatakse pulbri jlgedest mehhanismi 3 abil.

Laserprinterite nrgaks kohaks on skaneerimisslm pidevas liikumises oleva prleva prismaga. Seetttu on vlja arendatud teisi lahendusi, kus laseroptilise ssteemi asemel kasutatakse vedelkristall- vi valgusdioodmaatriksit. Tunduvalt populaarsemaks on kujunenud LED-printerid, milliste phiosaks on paberilaiune liistal valgusdioodmaatriksiga. Valgusdioodprinteris on he valgusallika (laseri) asemel tuhandeid livikseid valgusdioode, mille arv vrdub skaneerimisjoone rasterpunktide koguarvuga. Prinditavale kujutisele vastavate signaalide abil toimub valgusdioodide stamine ning kustutamine ja seega valgustundliku kihiga kaetud prleva trumli valgustamine. Muus osas on LED-printer sarnane tavalise laserprinteriga, kuid keerukate ja kallite liikuvate optikaelementide puudumise tttu on tema hind mrgatavalt madalam laserprinteri omast. Laser- ja LED- printereid nimetatakse ka lehe(klg) printeriteks, kus lehepoogna sisu talletamiseks vajatakse sna suuri mlumahtusid (vhemalt 1 MB). Uuemates nn. Windowsi GDI printerites kasutatakse selleks phiarvuti enda mluseadet. gasugune vljaprint rajaneb punktide tekitamisel paberile. Kui kirjamrk on mratletud kontuurjoonte vi pilt (jooni) joonte algus-, lpp- ka keskpunktide abil, siis tuleb need kujundid muuta punktideks. Seda protseduuri nimetatakse rastri tekitamsieks (rasterdamiseks). Printeri draiver on programm, mis tegelikult rasterdab prinditava leheklje. Arvutipordilt saabub printerile info prinditava punkti asukohast ja vrvusest. Seda

30

meetodit nimetatakse ka tarkvaraliseks RIP-iks (rastriprotsessoriks). Programmiline rasterdamine on seda kiirem, mida suurem on personaalarvuti judlus ja tema mluressurss. Kui rasterdamine toimub nn. taustprogrammina, siis see programm, millest prinditakse, vabaneb mne sekundiga. WIN-printerite kogu juhtimine toimub WPS-aknas, phimtteliselt printer mingeid nuppe-klahve ja inikaatoreid ei vaja. Kahesuunaline rpliides vimaldab arvutisse saata igasuguseid andmeid tema oleku kohta. printeri limalt lihtsustatud elektroonikallitus lubab tunduvalt vhendada vajalikku vimsustarvet, lihtsustada toiteplokki, kaotada isegi jahutusventilaatori, mis tunduvalt alandab printeri mrataset.
o

jugaprinter (Inkjet Printer)

Viimaste aastate heks kige populaarsemaks prinditehnoloogiaks on kujunenud tindipritsimis- ehk jugatehnoloogia, millele veel 90. Aastate alguses ennustati peatset kadu. Tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab suure arvu lipeenikesi dse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat vrvi (tinti). Kuna jugaprinterid kasutavad tinditaolist vedelat vrvi, siis nimetatakse neid ka tindipritsideks. Prindipea koosneb piesoelektrilisest materjalist torukestest, mis tidetakse tindihoidla kaudu. Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimub selle lbimdu jrsk vhenemine ja tilgakese dsist vljapritsimine paberile. Sellele jrgneb torukese uuestititumine tindiga hrenemise toimel tindihoidla kaudu. Kirjeldatud tphimte vastab Epsoni poolt vljattatud piesomeetodile, mis on eriti sobivaks osutunud vrviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri vrvi tindiga tidetud dsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt vljattatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJetmeetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi vljalaskeava taga, mis videtavasti lubab dse paigutada ksteisele lhemale, kuid pole nii kiires, kui HP lahendus. Epsoni tehnoloogia eeliseks peetakse igasuguste satelliitpritsmete puudumist ja seega vhemalt teoreetiliselt krgemat prindikvaliteeti. Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut (tindituubi). Tindiotsikud on paigutatud rivisse vahekauguse 1/360 tolli vi veelgi vhem, mis tagab vajaliku krge lahutusvime. Seda tpi prinditehnoloogia peamiseks puuduseks on peetud prindipea otsikute kuivamist, ummistumist ja leliigset tindi laialipritsimist, mida aga ajapikku on nnestunud tunduvalt vhendada. Sama vib elda ka prindikoopiate arhiveerimisprobleemi kohta. Ksimus on nimelt selles, et algselt vedel trkivrv kipub lahustuma vees ja trkikoopia vib veepritsmete toimel rikneda. Sel phjusel jugaprintereid tootvad firmad soovitavad eriliste paberisortide kasutamist. Sama nue kehtib ka vrviprintimise puhul. Nagu mainitud, jugaprinteri trkikvaliteet sltub tugevasti paberi valikust, sest vrvaine (tint) on paberile kandmise hetkel mrjas olekus. Selle tulemusena vib esineda kahte tpi defekte: 1. Sulgimine (feathering), mis seisneb trkimrkide ebapuhastes servades, 2. Vrvide kokkuvalgumine (bleeding), mida iseloomustab vrvide kokkujooks

31

nende kokkupuutepindadel Maksimaalse prindikvaliteedi tagab ikkagi vaid erilise paberisordi kasutamine, eeldades seejuures, et eripaberi kasutamine on mratletud ka arvutiprogrammis. Seda tuleb teha Windowsis vi mingis muus vastavas operatsioonissteemis koos printeri talitlusparameetrite tpsustamisega. Konstruktiivse lahenduse seisukohalt vib jugaprinterite mudeleid jagada kahte suurde rhma: he (mustvalge vi vrviline) vi kahe (mustvalge ja vrviline) kirjutuspeaga. Viimased vimaldavad hlpsasti le minna mustvalgelt vrvilisele, kuigi selle hinnaks on seadme teatav kallinemine. he kirjutuspeaga printerites tuleb selleks mustvalge kirjutuspea vahetada vrvilisega vi vastupidi. Jugaprinterite teatavaks eriliigiks vib lugeda nn. Vahaprintereid, kus vedela trkivrvi (tindi) asemel kasutatakse tahket tinti e.vaha (solid ink, wax). Sellist tehnoloogiat kasutab niteks Tektronix oma kige kallimates vrvimudelites. Tahke vrvaine ei imandu paberi sisemistesse kiududesse, vaid kuivab selle pinnale. Saadavad vrvitoonid on tugevamad ja kirkamad kui tavalistes jugaprinterites ja alusmaterjaliks klbab peaaegu igasugune paberisort. Kilede puhul pole vrvid siisiki nii kirkad kui muude tehnoloogiate puhul.

Vrviprinterid

Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta vrviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate leminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- niliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sissellitamisjrjestuse) varieerimise abil. Vrviline print on mustvalgest tunduvalt kallim, kuna nuab eri vrve ja kvaliteetse tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et vrviline t valmib analoogilise mustvalgega vrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. vrvilaserprinterite tphimte ei erine oluliselt monokroomsete laserprinterite omast. Laserkiirega moodustatakse valgustundliku kihiga kaetud trumli pinnale igale osavrvile vastav kujutis (CMYK-mudel). Trumli pinnale kujunenud elektrilaeng kogub pulbrilise vrvaine (tooneri) kujutise reljeefile vastavatesse kohtadesse ja moodustunud kujutis siirdatakse edasi erilise rihma vi trumli pinnale. Kui kik osavrvid on le kantud, toimub prinditava kujutise lekanne paberile ja selle fikseerimine kuumutamise teel samal viisil, kui monokroomprinterites. Kikides vrvilaserprinterites saab kasutada tavalist paberit, kuigi eelistatum on vrvipaljundusmasinate jaoks valmistatud spetsiaalne likpaber. Enamik neist vimaldab printida ka paberi mlemale poolele.

Plotter

-on arvuti vlisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte ksikpunktidest (punktiirist), vaid tmmatakse pideva joonena.

32

Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone tita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui ksimuse all on suur tpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tnapeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo- ja laserplottereid. Plotter on vhem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad phjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava vlisseadmega. Siiski tuleb mrkida, et kui arvuti phikasutajaks on kas konstruktor, disainer, vi mni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hdavajalik. Plotteri tphimte on ks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis vimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lhedast tehnoloogiat. Plotterile on kttesaadav iga joonestusvlja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on vimalik tmmata joon lbi iga punkti. Erilist rolli mngivad mootorid, mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama livikseid nihkeid, sest sellest sltub joonise tpsus. Plotteritel on vimalik samm 0,025 mm vi isegi alla selle. Ts kasutatakse kige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina ttavad plotterid siiski vertikaal- ja horisontaalsuuunas vaheldumisi, nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida viksem on hiksamm, seda viksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga nha. Taolist tpsust on aga ldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on vike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, niteks mblusvabrikutes, mille tpind vib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur tpsus vajalik. Thtsam on siin kiirus. Viksematel plotteritel on vertikaal- vi horisontaaljoone tmbamise kiirus umbes 3070 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab vljastada ka thti, numbreid ja muid smboleid, kuid need kik jvad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu niteks ellips vi kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid hes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on vga mitmesugused. Mnele plotterile klbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes vrvitoonis (6..8) ja seetttu on vimalik ka joonis koostada mitmevrvilisena. Pliiatsivahetuse teeb plotter ise- viib eelmise oma kohale ja haarab uue. On ka hevrvilisi plottereid.

Skanner

Skanner on arvuti vline lisaseade/optiline instrument, mis on meldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse/digitaalsele kujule viimiseks. Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks (vi pikseliteks) muundab skanner selle mistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi arvuti ekraanil. Skanneril on funktsionaalne sarnasus kserokoopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse vimalus kujutist redigeerida, seda krpida vi midagi lisada. Teksti tuvastamiseks kasutab skanner optilist trgituvastust (OCR- optival character recognition). Seega saab skanneri kasutaja sisestada niteks oma kirjat illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid arvutisse, seal tekste tdelda, muuta rifti, paigutada illustratsioonid sobivatesse kohtadesse ja

33

seejrel vlja trkkida. Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt leststetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele kujutis allapoole asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb tpp-tpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. On olemas ka ksiskannerid, mida kasutaja veab mda skaneeritavat kujutist. Need skannerid on viksemad, odavamad ja edastatav kujutis on madalama kvaliteediga. Nimetus skanner tuleneb ingliskeelsest snast scan, mis thendab silmi millestki le libistama, ksikasjalikult vaatlema, tpselt uurima, pilti tppideks lahutama. Kikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on hesugune tphimte: nad loevad infot objektide heledus-tumeduse ja vrvuse kompamise teel, kasutades litundlikke sensoreid. Pildi-tekstiskannerites viiakse kombatav originaalpilt punkthaaval rasterkujutisena arvuti mllu, vrviskannerites vrvikujutisena. Kui skanneri sensor on sisse tmmatud pildipunkti kohta kiva info, liigub ta edasi jrgmisele, kuni kogu dokument on loetud. See protsess on vga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sltub konkreetse mudeli tbist. Kik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (vi peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (vi vastupidi) ning sisaldavad elektroonikallitust, mis muundab hlvatud info digitaalkujule.

Modem (Modem)

Hulk arvuteid, mis asuvad ksteisest kaugel, saavad olla omavahel henduses telefoniliinide kaudu juhul, kui nad on modemi abil hendatud arvutivrguga. Modem on arvutit telefoniliiiga hendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti poolt saadetud digitaalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvtja poolel muudab need helisignaalid uuesti digitaalseteks. Esimest tegevust nimetatakse moduleerimiseks, teist aga demoduleerimiseks. Nende snade esithtedest ongi modem oma nime saanud. Algupraselt mistetigi modemi all seadet, mis moduleerib digitaalset infot, et seda oleks vimalik le kanda mne analoogkanali kaudu. Selleks kanaliks sobib mitut tpi kaabeldus, telefonivrk vi raadiolained. Loodud on isegi seadmed, mis vimaldavad digitaalsidet lbi tavalise elektrivrgu. Kitsamas mttes rgitakse modemitest, kui seadmetest, mis vimaldavad infoefastust telefonivrgu kaudu. Tnapeval ei ole aga seade, mida knekeeles nimetatakse modemiks, enam lihtsalt modulaator/demodulaator. Nendes seadmetes on tavaliselt lisaks modulaator/ demodulaatoritele ka mitmesugust lisaaparatuuri - telefonivrgu kutsungsignaali detektorid, toon ja pulssvalimise seadmed, ksukeel arvuti ja modemi vaheliseks suhtlemiseks, mlu konfiguratsiooniparameetrite silitamiseks ja muud. Modemi erikujuks on akkustiline sidesti (acoustic coupler), mille abil digitaalsignaalid muundatakse akustiliste helide jadaks, mis vetakse vastu telefoniaparaadi mikrofoniga ja vastuvtuploolel muundatakse kuularikapsli kaudu uuesti digitaalseteks. Kui akustilist sidestit kasutatakse tnapeval ainult erijuhtudel (niteks siis, kui telefenijuhe on jigalt kinnitatud seina klge vi vlitingimustes), siis modemite kasutusvaldkond on ainult laienenud seoses arvutivrkukde (sealhulgas Interneti) massilise levikuga. Sltuval adnmesideviisidest vib modemis jaotada asnkroonseteks ja snkroonseteks. Klassikalised modemitbid ttavad enamasti asnkroonselt, kusjuures andmebittide arv varieerub sltuvalt valitud tviisiisist 5-st kuni 8-ni. Peale

34

selle lisatakse tavaliselt igale snale veel ks bitt paarsuskontrolliks. Kui kasutatakse paarisarvulisuskontrolli (even parity check), siis see bitt asetatakse hte, kui on vaja teha 8-bitises koodisnas htede arv paarisarvuks. Kui aga kasutatakse paarituarvulisuskontrolli (odd parity check), siis see bitt viiakse hte juhul, kui htede koguarv lejnud koodisnas pole paaritu arv. Paarsuskontroll on siiski kige elementaarsem veaavastamismeetod ja uuemates modemites kasutatakse palju keerukamaid veaavastus- ja korrigeerimisalgoritme. Asnkroonsete modemite puhul puudub edastatavates andmeksustes eriline takteeriv (snkroniseeriv) signaal, mis mraks iga biti tpset ajalist paiknemist. Snkroniseerimiseks kasutatakse stardibitti, mis vastuvtjas kivitab taktgeneraatori, mille ajastus on aga sltumatu saabuvate andmebittide tegelikust kordumissagedusest. Stardibiti jrgsete andmebittide lugemine toimub kokkulepitud edastussageduse taktis andmebiti impulsside oletatava keskpaiga lheduses. Tegelikkuses vivad saatja ja vastuvtja takteerimissagedused mrgatavalt erineda ja tulemuseks on vigade teke lugemisel. Paljudes uuemates modemites rakendatakse snkroonedastust, mille puhul takteeriv signaal saabub koos andmetega, et tagada saatja ja vastuvtja t tielikku snkroniseerimist. Puuduvad stardi- ja stopp-bitid, kuid selle asemel on igale andmeblokile lisatud erikoodid snkroniseerimise tagamiseks. Andmebloki pikkuse mrab puhvermlu, kus seda hoitakse enne vljasaatmist (seda kasutatakse ka vastuvtupoolel). Asnkroonedastusel puhvrit ei vajata, sest iga koodisna (mrk) saadetakse kohe arvutist edasi. Snkroonedastusel salvestatakse puhvermllu hulk koodisnu, mis seejrel saadetakse vlja pideva blokina konstantse kordussageduse juures. Tavaliselt on andmebloki alguses mitu snkroniseerivat koodisna ja bloki lpus lpukood. Snum vib sisaldada veel kontrollsummat, sihtaadressi koodi ja muid tiendavaid bitte sltuvalt lekandeprotokolli iseloomust. Vahel kasutatakse ka isokroonedastust, mis on segu mlemast eelvaadeldud edastusviisit. ksikmrke (koodisnu) eraldatakse nagu asnkroonedastusel stardi- ja stopp-bittidega, kuid mrkide vahekaugused oon rangelt ajastatud (snkroniseeritud). Veaparandusprotokollid Modemside kasutamisel on alati probleeme tekitanud telefoniliinides tekkivad hired. Niteks terminaliprogrammide kasutamine vib mnikord rohkete hirete tttu sootuks vimatuks osutuda. Probleemi aitavad lahendada sisseehitatud veaparandusprotokollidega modemid, mis tagavad telefoniliinis hirete poolt rikutud andmete tuvastamise ja uuestisaatmise. Kui modemi andmeedastuse jooksul avastatakse viga, siis reeglina toimub selle edastustskli kordamine niimitu korda, kuni viga enam ei teki (vi automaatne leminek madalamale kiirusele). Veakontroll toimub selliselt, et koos kasuliku infoga (mingist hulgast baitidest koosneva paketiga) saadetakse kontrollsumma (selle paketi kigi baitide summa 8 viimast bitti). Sihtkohas arvutab teine modem kontrollsumma uuesti. Kui edastatud ja ise arvutatud kontrollsumma on vrdsed, on info "eeldatavasti" veatult kohale judnud. Levinud on kaks protokolli: * MNP - (Microcom Networking Protocol) klassid 1 kuni 4, mis on vlja ttatud firma Microcom Systems poolt ja mida kasutatakse paljudes modemites. * V.42 - ITU-T standard, mis kirjeldab LAP-M veaparandusprotokolli. Et tagada hilduvust MNP protokolle kasutavate modemitega, siis kirjeldab standard ka alternatiivse veaparandusprotokolli, mis on sarnane MNP klassides 2 kuni 4 kirjeldatuga. Seega on V.42 modem vimeline ttama nii V.42 kui ka MNP modemitega. Enamus uuemaid modemeid vastab sellele standardile.

35

Esimestel 300 ja 1200 boodistel modemitel veaparandust ei olnud. Enamikel 2400 boodistel oli see juba olemas, kigi kiiremate (>9600) modemite puhul on veaparandus lausa kohustuslik, sest nii suure kiirusega andmeid edastades, juhtub vigu vga sageli. Modulatsioon Selleks et digitaalsignaale le kanda analoogtelefonivrgu suhteliselt kitsas sagedusribas (300-3400 Hz), tuleb nad muundada (moduleerida) kujule, mis vastab selle lekanderiba parameeritele. Definitsioon: modulatsioon on protsess he signaali (kahendsignaali) mjutamiseks teise (moduleeriva) signaaliga. Digitaalandmete edastamiseks analoogtelefonikanalis tuleb seega 300-3400 Hz sagedusribas olevat kandesagedust mjutada digitaalandmetega (nulli ja he vrtustega). Lihtsamalt eldes- modemi lesandeks on esitada bitijada sellisel kujul, et saaks selle piiratud sagedusribaga helikanalist lbi suruda. Inimkrv suudab telefoniknest raginad ja kahinad vlja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud nii, et need ilma moonutamata sihtmrgini juaksid. Selleks tarvitatakse mitmesuguseid kavalaid modulatsioonimeetodeid. Amplituudmodulatsioon (AM) Amplituudmodulatsiooni korral muudetakse kandesageduse amplituudi vastavuses moduleeriva signaaliga. Nagu nha jooniselt, varieerub sel juhul kandesageduse amplituud nullist kuni maksimumvrtuseni. Sagedusmodulatsioon (FM- Frequence Modulation) Sagedusmodulatsiooni korral mjutab moduleeriv signaal kandelaine sagedust. Nagu nha jooniselt, kandesageduse nihe madalamale sagedusele vastab nullile ja nihe krgemale sagedusele- hele. Seda modulatsiooni nimetakse ka nihkesagedusega moduleerimiseks (FSK- Frequence Shift Keying) asjaolu tttu, et moduleeriv signaal on digitaalne (diskreetsete vrtustega). FSK-modulatsiooni kasutati kigis varasemates modemites. Faasimodulatsioon (PM-Phase Modulation) Faasimodulatsiooni korral mjutab moduleeriv signaal kandesageduse faasi. Faas on teatavasti kahe vnkumise suhteline asupaik ksteise suhtes teatud kindlal ajahetkel. Eelmisel joonisel on nha, kuidas faasi nihutatakse iga loogilise he korral, kuid jetakse muutmata loogiliste nullide korral. Kuna tegemist on digitaalse moduleeriva signaaliga, siis on levinud nimetus hikefaasiga modulatsioon (PSK- Phase Shifted Keying). lekandeliinile saadetud signaali faasi ei mdeta tavaliselt absoluutvrtustes, vaid mratakse kindlaks selle suhteline asukoht eelmise biti faasi suhtes. Modemi teiseks phifunktsiooniks on demoduleerimine, see thendab digitaalsignaali algkuju taastamine selle moduleeritud kujult. Selleks kasutatakse vastavaid detekteerimis- ja filtreerimisllitusi, mis on tundlikud kandesignaali amplituudi, sageduse vi faasi muutustele. Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni vi seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Sellise sagamodulatsiooni korral igale eri faasiga signaalihikule vastab mitu eri suurusega amplituudi. Kui faasinihet muuta niteks 45 kraadi kaupa, siis saadakse 8 faasi suurust, mis koos kahe amplituudivrtusega annab 16 eri vrtust (nn. kvadratuurmodulatsioon). Kige uuemates modemites kasutatakse kvadratuudmodulatsiooni teisendeid, kus on tagatud veaavastamine ja parandamine.

36

Pakkimine Pakkimine vhendab telefoniliinide kaudu edastatavate andmete mahtu ja seetttu suurendab andmeedastuskiirust. Levinud on kaks protokolli: MNP klass 5 - kasutatav koos MNP klass 4 veaparandusprotokolliga. Edastatavate andmete maht vib vheneda kuni kaks korda. V.42bis - kasutatav koos V.42 veaparandusprotokolliga. Edastatavate andmete maht vib vheneda kuni neli korda. See protokoll on eelmisega vrreldes ka intelligentsem, kuna ta suudab kigult mrata, kas pakkimisest saadav kasu on piisav, et selle peale aega raisata. Kui niteks nihutada modemiga *.ar faili, siis pole tiendaval pakkimisel kindlasti mtet. MNP5 protokoll on tunduvalt lollim, ta ritab pakkida ka faile, mis on juba pakitud. See loomulikult ei nnestu ning lppkokkuvttes raiskab MNP5 modem hulk aega lootusetu tegevuse peale. Siit soovitus: kui tirite pakitud faile, keelake modemil MNP5 kompressioon ra. Pakkimise efektiivsus sltub edastatavate andmete tbist, olles suurim tekstifailide ja andmebaaside puhul. Eelnevalt arvutis pakitud failide puhul modemisisene pakkimine enam efekti ei oma ja MNP 5 puhul vib isegi suurendab edastatavate andmete mahtu. MNP ehk pikemalt Microcom Networking Protocol on firma Microcom Systems poolt vlja ttatud kommunikatsiooniprotokoll, mis toetab nii interaktiivset, kui ka failivahetussidet. MNP on vlja ttatud vastavalt ISO (International Organization for Standardization) standardile Open System Interconnection (OSI) Network Reference Model.

Analoog liides (Analog Interface)

o

analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion)

Analoog-digitaal muundur on andmeid analoogesitusest (niteks temperatuur, rhk, kiirendus) digitaalesitusse muundav elektroonikaskeem
o

digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion)

UPS- Uninterruptible power supply

UPS (uninterruptible power supply) on patareidega kast, mis hoolitseb selle eest, et arvutil pidevalt voolu oleks ning kitsed pingekikumised liiga ei teeks. Enamik hetkelisi voolukatkestusi on sellised, millest arvutid omal jul le saavad, aga kord paar aastas kipub ikka pahasti minema, st arvuti llitatakse magusal tajal korraks vlja. UPS on meldud vikeste voolukatkestuste "le elamiseks" ja kui UPSi akud on lplikult thjaks saanud, ei suuda ka tema imet teha. UPSist peaks abi olema 10-15 minutit, mille jooksul jutakse krvaldada enamus suuremaid voolukatkestusi (keskmiselt kulub selleks 6-8 min.). Lhikatkestuste ajale on juurde arvestatud vike varu, mis kulub andmete salvestamiseks, programmide sulgemiseks ja arvuti vljallitamiseks juhul, kui on tegu pikema voolukatkestusega. Lihtsalt kehva voolu puhul (voolutuked, krooniline alapinge jne.) piisab ka filtrist. Toitevoolu filtrid on vajalikud eriti siis, kui arvutit kasutatakse suurte voolutarbijatega (vimsad elektrimootorid, kompressorid, klmutusseadmed) hise toiteliini pealt. UPSil on sees ka ikesekaitse, mis vhendab seadmete kahjustamise riski. Kui UPS hakkab koormust toitma akudelt, informeerib ta sellest kasutajat lhikeste piiksudega. Kui aga akud on thjenenud niivrd, et energiat jtkub veel paariks minutiks, informeerib UPS sellest 37

pideva heliga, mida ei saa vlja llitada. Kui kaitsta oma arvutit vooluvrgu hirete eest UPSi vi toitevoolu filtriga, jb arvuti "tagauks" modemi telefoniliini vi arvutivrgu kaudu avatuks. Selliste "tagauste" vastu vitlemiseks on olemas filtrid, mis hendatakse vastavalt arvuti ja telefoniliini vi vrgujuhtme vahele. Filtreid on olemas ka arvuti jrjestikliidese kaitseks. Offline (offline UPS, standby power system (SPS))-thendab UPSi, mis kivitub vaid elektrikatkestuse vi kehva pinge ajaks, muidu on ootereziimis. line-interactive UPS: UPSiga kaasaolev seadeldis (power-transformer) kontrollib voolukikumisi, ning teatud tasemel rakendub tle, tstes- langetades sisse tulevat pinget. Kui sellest ei piisa, siis llitatakse sisse UPSi aku. Online -Kui tavaline offline -UPS jlgib sissetulevat pinget ja selle liiga suure kikumise korral toite kiiresti patareidele mber llitab, vi ritab kmmekonna voldi vrra korrigeerida, siis online -UPS toodab kogu aeg puhast elektrit, tehes alati sissetulevast toitest akupinge ja sellest jlle 220V tagasi. Linnaoludes peaks tavaline UPS piisav olema, suurte pinge- ja sageduskikumistega oludes peaks see aga liiga tihti akusid kasutama ning siis on vaja online- UPSi. Eriti maksab sellele melda siis, kui ehitusplatsil teeb elektrit kesine diiselgeneraator vi on 220V toidet vaja niteks mikrobussis. Oniline UPSid pakuvad kige kindlamat kaitset voolukatkestuste vastu, kuna nad ttavad pidevalt. Kasutatakse eriti thtsate ssteemide kigus hoidmiseks: server, telefonissteem. Standby ja line-interactive UPSid sobivad kaitsma arvuteid, kus andmete kadumine ei phjusta kriitilisi olukordi, pigem ebamugavusi. Seda tpi UPSid sobivad nt (ksikute) arvutite vi faksi t tagamiseks. Line-interactive UPSid sobivad tkohtadele, kus voolukikumised on sagedased nhtused (tingitud nt konditsioneeri sisse ja vlja llitamisest jne) Soft-UPS ilma tarkvarata on ainult veerand UPSi. Tihti pole oluline mitte see, kui kaua akud vastu peavad, vaid soft, mis ttavad programmid viisakalt suleb. UPS, mis suudab tarkvaraliselt arvuti sulgeda, eeldab tavaliselt ka vaba serial vi USB pordi olemasolu. Surge- juhul kui UPS tarbetu tundub, maksab igal juhul hoolitseda selle eest, et kikidesse seadmetesse minev toide kaitstaks kiliste suurte pingehpete eest nn. surge-protectori abil. Palju odavam, kui UPS, kud rmiselt hea tormise ilmaga meelerahu tagamiseks. cold start- funktsioon, mis lubab aku sisse llitada ka ilma toitepinge olemasoluta, sisemise aku abil. UPS tidab vahelduvvooluvrgust toidetava arvuti elektritoitessteemis kahte olulist lesannet: 1. Kui vahelduvvooluvrgus esinevad lhema- vi pikemaajalised elektrikatkestused, siis UPS tagab arvutile , tnu temas sisalduvale energiasalvestile (akumulaatorpatareile), veel tiendavaks ajaks normaalse elektritoite. Selle aja jooksul saab sulgeda nii tdeldavad tegumis, kui ka sooritada kogu arvutissteemi korrektse sulgemise. Seelbi vlditakse elektrikatkestusel arvutissteemis infokadusid.

38

2. UPS kaitseb arvuti elektronllitusi vahelduvvooluvrgus esinevate elektriliste hiringute kahjustava toime eest. Isegi kui vrguhired ei kahjusta otseselt elektronllitusi, vib arvutis nende toimel tekkida infomoonutusi vi suuremahulist infokadu. Kui elektrikatkestused, vhemalt pikemaajalised on otseselt mrgatavad, siis enamik teisi vahelduvvooluvrgus esinevaid hiringuid jb enamasti thele panemata. Need avalduvad hiljem kaudsete, sageli mistetamatute, ebameeldivate ilmingutena. Teades arvuti elektritoitessteemi mjutavate hirete tekkephjusi, olemust ja tekitatavate kahjustuste iseloomu, on hlpsam leida meetmeid neist vabanemiseks. Vaatamata UPS-ide laiale valikule on nende tphimtetes ja struktuurides eristatavad teatavad tplahendused. Moodne UPS koosneb peamiselt jrgmistest osadest: 1. vahelduv- alalispingemuundur (akulaadur) llitus, mis muundab UPS-i sisendil vrgust saadava vahelduvvoolu (vahelduvpinge) alalisvooluks (alalispingeks), et selle energiat salvestada akumulaatorpatareisse. Muundur krvaldab htlasi vahelduvvoolus esinevad impulsshiringud ja lepinged. 2. Alalis- vahelduvpingemuundur (inverter)- llitus, mis muundab patarei alalispinge taas ettenhtud parameetritega vahelduvpingeks, millega toidetakse arvutit. 3. Akumulaatorpatarei (patarei) teatud tpi akumulaatorelementidest koostatud energiasalvesti, mida energiaga varustab akulaadur ning mille energiat kasutab inverter. Enamiku patareide energiamahutavusest piisab, et toita arvutit 5- 15 minuti jooksul. Mnele UPS-ile saab klge hendada veel tiendavaid patareisid (seelbi suureneb aeg, mille jooksul toidetakse arvutit UPS-i patareilt). 4. Kommutatsioonillitused llitused, mis korraldavad elektrienergia edastust UPS-i vljundile, kas patareilt vi lbi kaitsellituse otse vahelduvvooluvrgust. Kommutatsioonillitused tagavad, et elektrikatkestusel vahelduvvooluvrgus llitutakse vrgutoitelt automaatselt mber patareitoitele. Nn. arukates UPS-ides (smart UPS) on sardmikrokontroller, mis reaalajas juhib UPS-i energiamuundurite td, kontrollib sisendvljundpingete parameetreid ja standardse liidese (tpiliselt RS- 232C) kaudu suhtleb personaalarvutiga. Viimases hoitakse UPS-i tarkvara utiliite. Tphimtete jrgi jaotuvad UPS-id kolme philiiki: 1. sidus-UPS (on-line UPS), 2. vallas-UPS (off-line UPS, standby UPS), 3. interaktiivne ehk aktiivne vallas-UPS (lineinteractive UPS, active standby UPS)

Spetsiaalse riistvara

Spetsiaalse riistvara realiseerimise vimalused.

39

Personaalarvuti universaalsus tuleneb phimtteliselt tema ehitusest. Kasutusvalmis arvutit vib vaadata koosnevana kahest vrdvrsest osast riistvarast ja tarkvarast. Riistvara olemuse paremale mistmisele oli phendatud kogu kesolev kirjat. Tarkvara ji vaatluse alt vlja. Riistvara talitlus phineb universaalsel protsessoril, mille td toetavad emaplaadil ja keskseadmes asuvad komponendid ning sisend-vljundseadmed. Piltlikult eldes kujutab protsessor endast plastmassist karbikest, mis tekitab hele elektrisignaalide hulgale vastava teise elektrisignaalide hulga. See, missugune elektrisignaalide hulk tekitatakse, sltub kolmandast elektrisignaalide hulgast. Kogu arvuti riist- ja tarkvara koost tulemusena vastab esimene elektrisignaalide hulk heselt tdeldavatele andmetele, teine ttluse tulemusele ja kolmas hulk ttlusprogrammile. Protsessori universaalsus phineb signaalide ja ttluse lihtsusel. Ttlusel tekkivate signaalide kaks vimalikku olekut sltuvad ainult esimese ja kolmanda signaalihulga signaalide samasugustest olekutest. Ttlus ise seisneb vastavate signaalide olekute analsis ja tulemusele vastava uue signaali tekitamises. Anals ise on sna lihtne, veidi keerulisemaks teeb asja ainult see, et neid analse tuleb teha suhteliselt palju ja kiiresti. Sisuliselt tagab universaalsuse asjaolu, et signaalittlust saab vaadata kui infottlust informatsiooni on vimalik teisendada hest olekust teise ja ttlusseade on paindlikult juhitav. Arvuti universaalsus avaldub kolmes aspektis: 1) Programmi universaalsus: arvutile vib koostada lpmatult programme, mida saab kivitada praktiliselt piiramatu arvu kordi. 2) Andmete universaalsus: arvuti sisemine andmekuju on universaalne, andmeid saab phimtteliselt alati tdelda. 3) Realisatsiooni universaalsus: arvuti kui standardne toode on samal kujul kasutatav paljude erinevate lesannete lahendamiseks mitmes eri kohas. hte lesannet on vimalik lahendada paljudel eri arvutitel. Need kolm aspekti lubavad arvutit kasutada lpmatu arvu lesannete lahendamiseks. Samal ajal on arvuti kasutamises terve rida kitsendusi, mis avalduvad nii igas aspektis eraldi kui ka teatud lesannete lahendamise vimalikkuses ldse. ks piiranguid on seotud sisend-vljundseadmete suhteliselt kitsa valikuga. Traditsioonilised sisendvljundseadmed piirduvad informatsiooni muundamisega inimesele harjumuspraselt kujult arvuti sisekujule ja vastupidi. Sellega seoses osutub vajalikuks inimese osalus lesannete lahendamise juures. Siit leiame ka he vastuse sissejuhatuses esitatud ksimusele arvuti kasutusvimaluste laiendamise kohta need oleksid mrksa avaramad suurema sisend-vljundseadmete valiku puhul. Arvuti lisaseadmete komplekti mravad mitmed majanduslikud ja tehnilised asjaolud, seetttu peatume arvuti kasutamisel ebatraditsiooniliste lesannete lahendamiseks vaid lhidalt. Arvuti ebatraditsiooniliste kasutusviiside all meldakse mittetavapraste infottluslesannete lahendamist tavalisel PC-arvutil. Tavapraseks loeme lesannet, mis on sisestatav-vljastatav arvuti tavakomplekti kuuluvate sisend-vljundseadmetega. Mittetavapraste lesannete lahendamisel huvitab meid esmajoones lesandega seotud

40

andmete ebatraditsiooniline sisestus-vljastus, sest lesande lahendusprogrammi sisestamiseks on mttekas kasutada traditsioonilisi vahendeid. Andmete veidi erinev sisestamine on uudne siiski ainult tavakasutajale, spetsialistid tegelevad probleemiga juba personaalarvuti loomisest alates. Ebatraditsioonilisi lesandeid on arvutisobivuselt kahte liiki, kusjuures piir nende vahele pole selgesti eristatav. Esimest liiki lesannete puhul ei teki probleemi informatsiooni teisendamisega (tavaliselt on tegemist arvutiga koostks meldud seadmetega). Lihtsamal juhul toimub andmevahetus niisuguste seadmetega arvuti tavaliideste vahendusel. Keerukamal juhul, kui tavaliideseid pole piisavalt vi ei sobi kasutatav signaaliedastusviis, lheb vaja tiendavaid tehnilisi vahendeid. Arvutiphiste seadmete korral on ka see probleem tavaliselt lahendatud, niteks arvutisse asetatavate tiendavate liidesplaatide kuulumisega seadme komplekti. Teist laadi ebatraditsiooniliste lesannete puhul lisanduvad andmeedastusele ka informatsiooni teisendamisega seotud probleemid. Reeglina kaasneb taoliste lesannetega tiendavate tehniliste vahendite vajadus. Lihtsamal juhul on vimalik osta ja kasutada valmisseadmeid, keerukamal juhul tuleb need projekteerida ja valmistada. Sagedamini lheb kiku segavariant. Ebatraditsiooniliste lesannete lahendamine on huvitav lisavimalus PC kasutamiseks, kuid tavakasutajate hulgas see laialt levinud ei ole. Phjusi on mitmeid alates vajalikest lisateadmistest ja lpetades sellega, et puuduvad lihtsad vahendid niisuguseks tegevuseks. Hoopis enam ja sageli kasutajale mrkamatult rakendatakse niisuguste lesannete lahendamisel spetsiaalset arvutustehnikat, millest teeme pgusalt juttu jrgmises jaotises.

Programne realisatsioon

Olgu meil vaja realiseerida spetsiaalne digitaalne seade vi protsessor mingiks lesandeks. Niteks juhtida tpinki, analsida mingi keemilise protsessi kulgu, juhtida auto sissepritset ja sdet, mobiiltelefonile protsessor jne. Millised on siin realiseerimise vimalused. Esimene on programne realisatsioon. See thendab, et me hendame niteks paralleelpordi klge oma personaalarvutil juhitava seadme ning kirjutame programmi juhtalgoritmi titmiseks. Realisatsioon on programne selles mttes, et juhtalgoritm on realiseeritud arvuti mlus silitatava programmina mida protsessoris kskhaaval tidetakse. Head omadused: saab kasutada harjumusprast tarkvara Suhteliselt lihtne teha muudatusi Kui see on probleem, siis suhteliselt vhe on vaja tunda riistvara Puudused: aeglane vrreldes riistvaralise realisatsiooniga sest programmi titmisel toimub ju pidevalt kskude lugemine mlust protsessorisse ja nende titmine seal; PC vi mnu teine universaalne arvuti on paljudes kohtades mttetult kallis. Juhtides lihtsa algoritmi jrgi tpinki ei kasuta me vimsa arvuti ressurssidest vikestki osa; Fsilised mtmed ei ole alati vastuvetavad. Mned neist puudustest saab lahendada mikrokontrolleri abil. Mikrokontroller kujutab endast hel kristallil realiseeritud arvutit. Seal on olemas protsessor, taimer, liidesed, mlu, katkestuse ssteem jne. Tsi mlu maht on piiratud ja ka muud parameetrid ei 41

ole PC-ga vrreldavad, kuid lihtsamaid programme on ta vimeline titma. Omadused vrreldes mikrokontrollerita programse realisatsiooniga: Head omadused Kasutada tuleb oma spetsiaalset tarkvara programmeerimisel samuti suhteliselt lihtne teha muudatusi eeldab suuremat riistvara tundmist, vhemalt riistvara lhedast programmeerimist Puudused aeglane vrreldes riistvaralise realisatsiooniga, sest programmi titmisel toimub ju pidevalt kskude lugemine mlust protsessorisse ja nende titmine seal; vrreldes PC-ga suhteliselt odav, aga ka mlu ja muud ressursid vivad osutuda paljudes kohtades ebapiisavateks; fsilised mtmed on oluliselt viksemad kui PC-l, kuid mneski kohas kasutamiseks liiga suured (nt mobiiltelefon)
o

Riistvaraline realisatsioon

Alati vib algoritmi realiseerida riistvaras nagu juhtautomaadi protsessoris. See thendab, et algoritm realiseeritakse loogikaskeemina. Edasi loogikaskeemi realiseerimine vib toimudatrkkplaadina komponentidest (mikroskeemidest) koostatud loogikaskeemiga vi kristalli pinnal he mikroskeemina (ASIC application specific integrated circuit). Erinevus on siin vaid tehnoloogilist laadi. ASIC-u valmistamine eeldab terve rea etappide lbimist enne kui meil on valmis oma loogikaskeemi prototp katsetusteks. Kogu disain nuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara (CAD computer aided design) olemasolu. Kigi realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine vimalik. Selleks, et saada esimene prototp on vaja teha kik maskid ja valmistada mikroskeem. Suurte partiide korral on selliste maskide tegemine ja siis nende abil paljude mikroskeemide valmistamine otstarbekas.Alguses katsetamise ajal on ka suhteliselt aeganudev, kallis ja tlikas teha muudatusi mida siiski ilmselt vltida ei saa. Muudatused vivad olla tingitud nii disaini vigadest kui ka tellija poolsest nudmiste muutustest, mis kerkivade esile katsetamise faasis. Oma mikroskeem (ASIC): Eelised Suurte seeriaate puhul odavam toota; turvalisus; viksem komponentide arv; Suurem komponentide tihedus vhendab energia kulu ja suurendab tkiirust Puudused Vikeste seeriate korral krged projekteerimise ja prototbi valmistamise kulud; Pikk juurutamise ja prototbi valmistamise aeg; Tlikas muudatuste tegemine. Disainid vivad olla: Full custom design toote jaoks tehakse algusest lpuni oma mikroskeem (CAD, Silicon Compailer) Semicustom Design kasutatakse vamis toorikuid ja disainitakse ainult osa, mis realiseerib vajalikku toodet (gate arrays, standart cells)
o

Programmeeritav loogika ja riistvara programmeerimise tehnoloogiad

PLD-programmable Logic Devices.

42

Mikroskeemi valmistamise ja programse realisatsiooni vahel on olemas veel ks spetsiaalse riistvara realiseerimise vimalus programmeeritav loogika. Siin programmeeritav loogika thendab tegelikult mitte protsessoris tidetava programmi kirjutamist, aga riistvara tooriku konfigureerimist vastavalt oma rakendusele. Programmeerimise all tuleb siin mista konfigureerimist. Konfigureerimiseks/programmeerimiseks kasutatakse philiselt kolme tehnoloogiat: Staatilise suvaprdusmlu (SRAM) tehnoloogia SPRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul (tavaliselt maatriks) SPRAM trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide jada toimubki konfigureerimine. SPRAM tehnoloogia omadusi: funktsionaalseid blokke ja hendusi juhitakse SPRAM trigeritega; henduselemendid on sama kristalli pinnal; Konfigureerimine ei ole destruktiivne protsess; Programmeerimine toimub prast toite sissellitamist ja vimalik on t ajal mberkonfigureerimine; Vajalik toite sisse llitamisel konfigureerimiseks vline mluga seade, kus hoitakse konfiguratsioonifaili; SPRAM elemendid on suured (5 transistori), nuavad toidet, infoliine, maandust ja valiku liine; Saab valmistada koos muu loogikaga samas CMOS tehnoloogias SPRAM mluelementide disaini on palju ja phjalikult uuritud. Anti-fuse ja Fuse tehnoloogia Antifuse tehnoloogia juures tekitatakse kahe metalli vahele voolu impulsiga hendus. Algselt on metallide vahel amorfne rni, millel on vga suur takistus (hendus metalli juhtide vahel praktiliselt puudub), mis voolu impulsi toimel sulab ja moodustab henduse (vikese takistusega piirkond) Antifuse tehnoloogia omadusi: modifitseeritud CMOS tehnoloogia ja vajalik eraldi vamistamise etapp, millega valmistatakse juhtide vahele vga huke isolatsioonikiht; Programmeerimine on destruktiivne pletatud hendus ei ole taastatav; Programmeeritakse toitest oluliselt krgema pingega ja seega on paljudes kohtades vajalik tiendav isolatsiooni kiht; Ei ole vimalik lugeda vlja konfiguratsioonifaili; Sobivad multipleksorite valmistamiseks Fuse tehnoloogia korral on juhi teatud poorkond tehtud oluliselt viksema ristlike pindalaga ja nd saab selles piirkonnas henduse voolu impulsiga katkestada. Seega hel juhul konfigureerimisel tekitatakse hendusi ja teisel juhul neid hendusi katkestatakse konfigureerimisel/programmeerimisel. EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogia. Antud tehnoloogiad on samasugused nagu on vastavate psimlude programmeerimise tehnoloogiad ja neid on kirjeldatud psimlude juures. omadused: Sobib kokku standard CMOS tehnoloogiaga; Protsess ei ole destruktiivne; Puuduseks on laengute hajumine; EEPROM ja Flash tehnoloogia korral saab programmeerida mikroskeemi eraldamatta.

43

*** Kasut. loogiliste funktsioonide realiseerimiseks. Maatriksid jagunevad AND- ja OR maatriksiteks. Mlemat liiki maatriksid kujutavad endast ristuvate siinide ssteemi, kus ksikjuhtmeid saab ristumiskohtades omavahel hendada vi vastupidi olemasoleva henduse katkestada. Tegelik hendamine toimub transistoride ja dioodide abil. Programmeerimine siin thendab mitte sissepletamist skeemi, vaid riistvara konfiguratsiooni sissepletamist. Niteks funktsioon : Dioodide maatriks realiseerib meie funktsiooni. Joonisel on ringidega thistatud dioodid. Sellise maatriksi valmistamiseks tehakse tehases valmis toorik, kus on kikidel positsioonidel dioodid ning hiljem pletatakse nende hendused vlja, mis pole vajalikud. On vimalik ka konjuktsioonmaatriks, kui dioodide asemel on transistorid. Siis pletatakse vlja mittevajalikud emitterhendused

disjunktiivset normaalkuju realiseerivad lihtsamad maatriks-struktuurid (PAL - Programmable Array Logic, PLA -Programmable Logic Array)

Programmable array logic (PAL) is a programmable logic device used to implement combinational logic circuits. The PALs were the first programmable logic devices for the commercial market, introduced by Monolithic Memories, Inc. (MMI). The PAL, in comparison to the PLA has a fixed set of OR gates, and thus a fixed number of programmable AND planes. However, the PAL allows reuse of function outputs, and can be then used in another PAL program block. Early PALs were 20-pin DIP (dual inline package) components fabricated in bipolar silicon transistor technology with nichrome programming fuses. The 16L8 and 16R8 were popular members of the product family. The devices have fixed-or, programmable-and-plane arrays of transistor cells to implement 'sum-of-products' binary logic equations for each of the outputs in terms of the inputs and either synchronous or asynchronous feedback from the outputs. Before PALs were introduced digital designers would use SSI (small-scale integration) components, such as 7400 series nand gates and D-flipflops. One PAL device would typically replace dozens of such 'discrete' logic packages, so the SSI business went into decline as the PAL business took off. PALs were used advantageously in many products, such as minicomputers, as documented in the best-selling book "The Soul of a New Machine." Early PALs were programmed using PALASM language files (converted by a compiler into JEDEC ASCII/hexadecimal files) and a special electronic programming system

44

available from either the manufacturer or a third-party, such as DATAIO. Gang programmers were used when more than just a few parts were needed and for large volumes the manufacturer would fabricate a custom metal mask for manufacturing so electrical programming could be eliminated to reduce cost. PALASM was used to express boolean equations for the outputs pins in a text file which was then converted to the 'fuse map' file for the programming system using a vendor-supplied program; later the option of translation from schematics became common, and later still, 'fuse maps' could be 'synthesized' from an HDL (hardware description language,) such as Verilog. After MMI succeeded with the 20-pin PAL parts, AMD introduced the 24-pin 22V10 PAL with additional features. After buying out MMI (1987?), AMD spun off a consolidated operation as Vantis, and that business was acquired by Lattice Semiconductor in 1999. Programmable Logic Array (PLA) - This device has both programmable AND and OR planes. The space-flight application that I am aware utilized the bipolar, fusebased, 82S100 in the central processing units of the Magellan and Galileo attitude control computers. PLA structures may also appear as part of some CPLDs. The two layers of programmable structure add a fixed delay.

kasutaja poolt programmeeritavad maatriksstruktuurid (FPGA - Field Programmable Gate Array)

This device is similar to the gate array, defined above, with the device shipped to the user with general-purpose metallization pre-fabricated, often with variable length segments or routing tracks. The device is programmed by turning on switches which make connections between circuit nodes and the metal routing tracks. The connection may be made by a transistor switch (which are controlled by a programmable memory element) or by an antifuse. The transistor switch may be controlled by an SRAM cell or an EPROM/EEPROM/Flash cell. Timing is generally not easily predictable. Some architectures employ dedicated logic and routing resources for optimizing high-speed functions such as carry chains, wide decodes, etc. The PROM, PAL, AND PLA are three related devices. They share an architecture that consists of AND and OR planes. Additional features such as programmable I/O blocks, storage registers, etc., may be included in these devices. Commercial, military, and space devices use a variety of programmable elements. A complete list is beyond the scope of this tutorial. Some aerospace examples are given below. arhitektuur The architecture consists of an array of logic blocks and routing channels. Two I/O pads fit into the height of one row or the width of one column. All the routing channels have the same width (number of wires).

45

Each circuit must be mapped into the smallest square FPGA that can accommodate it. For example, a circuit containing 14 logic blocks and 10 I/O pads would be mapped into an FPGA consisting of a 4x4 array of logic blocks. The FPGA logic block consists of a 4-input lookup table (LUT), and a flip-flop, as shown at below.

There is only one output, which can be either the registered or the unregistered LUT output. The logic block has four inputs for the LUT and a clock input. Since the clock is normally routed via a special-purpose dedicated routing network in commercial FPGAs, do NOT route it or include it in your track count results. That is, you can completely ignore the clock net, since it is assumed to be routed on a special global network. The l ocations of the FPGA logic block pins are shown below.

Each input is accessible from one side of the logic block, while the output pin can connect to routing wires in both the channel to the right and the channel below the logic block. Each logic block output pin can connect to any of the wiring segments in the channels adjacent to it. The figure below should make the situation clear. Similarly, an I/O pad can connect to any one of the wiring segments in the channel adjacent to it. For example, an I/O pad at the top of the chip can connect to any of the W wires (where W is the channel width) in the horizontal channel immediately below it. The FPGA routing is unsegmented. That is, each wiring segment spans only one logic block before it terminates in a switch box. By turning on some of the programmable switches within a switch box, longer paths can be constructed. 46

Whenever a vertical and a horizontal channel intersect there is a switch box. In this architecture, when a wire enters a switch box, there are three programmable switches that allow it to connect to three other wires in adjacent channel segments. The pattern, or topology, of switches used in this architecture is the planar or domain-based switch box topology. In this switch box topology, a wire in track number one connects only to wires in track number one in adjacent channel segments, wires in track number 2 connect only to other wires in track number 2 and so on. The figure below illustrates the connections in a switch box. Oma mikroskeemi (ASIC) ja FPGA-de vahel on veel ks spets riistvara realiseerimise vimalus MPGA (mask programmable Gate Array). MPGA juures konfigureeritakse maatriks mikroskeemi valmistamise viimaste etappide ajal maskide abil, see thendab tekitatakse hendused, mis konfigureerivadki maatrikse. Meetod on seotud mikroskeemi valmistamise tehnoloogiaga ja seda ei saa teha kasutaja ise. Seega on ta oma omadustelt sarnande ASIC-ule helt poolt ja teiselt poolt kasutatakse toorikuid ja ei lbita kiki mikroskeemi projekteerimise ning valmistamise etappe. Reeglina pakuvad FPGA-de valmistajad ka MPGA-sid koos tarkvaraga, mis vimaldab minna automaatselt helt teisele. FPGA omadusi: aeglasem viksem tihedus odavam prototp suur seeria oluliselt kallim alati paindlikum vimalus teha muudatusi kiiremini tootmisse

FPGA-de projekteerimine

Riistvara kirjeldus (BooleI funktsioonid, loogikaskeem jne) Loogiline optimeerimine/minimeerimine lesande jaotamine (Technologu mapping) Osalesannete paigutus (placement) Trasseerimine (routing) programmeerimine/konfigureerimine

Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise vimaluste kasutusvaldkonnad ja vrdlus.

Vt programmeeritava loogika punkti, kus on puudused ja vrgid olemas.

47

Arvutite riistvara veakindlus.

Rikked arvuti riistvaras.

Psivad rikked: 1.henduste rikked; 2.Purunenud komponendid; 3.Tootmisel tekkivad rikked; 4.Disaini vead. Mitepsivad rikked: 1.Keskond (temp. Niiskus, rhk ...); 2.Vibratsioon; 3.Toide; 4.El. magn vli, staatiline elekter, maandus; 5.Halvad hendused; 6.Kriitilised ajad (timing); 7.Takistuse ja mahtuvuse muutused, 8.Mra; 9.Vananemine.

Testimine.

Millal testitakse : Normaalses treziimiz. (Online testing,Concurrent testing) Spetsiaalses testimise reziimis. (Off-line testing) Kus on stiimulid : Ssteemi sees (Self-testing) Eraldi testri mlus (External testing) Milliseid rikkeid testitakse : Projekteerimise vigu. (Design verification) Tootmise vigu Tootmise praaki Rikkeid (Field testing, Mintenance testing) Milline on testimise objekt : Mikroskeem IC (Component level testing) Plaat (Board level testing) Ssteem (System-level testing) Kuidas saadakse testid/oodatavad reakstsioonid : Mlust. (Stored pattern tetsing) Genereeritakse testimise ajal. (Algorithmik testing) Millises jrjekorras antakse teste objektile : Fikseeritud jjekorras. Sltuvalt eelmise testi tulemustest (Adaptive testing) Milline on testimise kiirus : Normaalsest tkiirusest aeglasemalt (Static testing) Tkiirusel (At-speed testing) Mida jlgitakse : Kiki vljundkombinatsioone Funktsiooni vljundkombinatsioonidest (Compakt tetsing) Milistele objekti punktidele on ligips :

48

Ainult sisenditele/vljunditele. (Edge-pin testing) Sisenditele/vljunditele lisaks ka sisemistele punktidele. (In-circuit tetsing, Bed-ofnails testing, ) Kes kontrollib tetsimise tulemusi : Ssteem ise (Self-testing, Self-cheking) Vline seade-tester. (External testing) objekt, test ja etalon testinfo esitus rikkemudelid. konstant 0 ja konstant 1 rike ( stuck-at-0 and stuck-at-1 faults, s-a-0 and s-a-1) lhised (Bridges) hekordsed ja mitmekordsed rikked testide genereerimine (Test Pattern Generation) kattev testimine (Exhaustive Testing) juhuslik testimine (Random Testing) pseude juhuslik testimine (Pseudo Random Testing) testide genereerimine determineeritud meetodil

Testitava riistvara projekteerimine

kombinatsioonskeemid jrjestikskeemid Boundary-scan Standard IEEE 1149.1

Veakindlad koodid Tkindluse tstmine.

o

The failure of mechanical devices is similar in many ways to the life or death of biological organisms. Statistical models appropriate for any of these topics are generically called "time-to-event" models. Death or failure is called an "event", and the goal is to project or forecast the rate of events for a given population or probability of an event for an individual. Computer software exists to quantify complex system reliability, for example, the SAPHIRE software.

49