Anda Zle-Lapimaa

EELMISTE ELUDE REGRESSIOONI TERAAPIA PSHHOLOOGILINE KASU

Referaat

Tallinn 2011

Anda Zle-Lapimaa, Eelmiste elude regressiooni teraapia pshholoogiline kasu, Referaat

1. Sissejuhatus
Kuigi mned teadusmaailma esindajad (niteks hiljem kesolevas referaadis mainitud meditsiinidoktor Ian Pretyman Stevenson) on pdnud testada reinkarnatsiooni ehk taassndi olemasolu, ei tunnista siiski tnapeva teadus selle fenomeni vimalikust. Reaalses elus on aga praktikuid, kes pakkuvad klientidele abi videtavalt eelmiste elude mlestuste meenutamiseks ehk teisi snu viivad lbi eelmiste elude regressiooni teraapiat. Kuigi on inimesed, kes otsustavad eelmiste elude regressiooni teraapia kasuks uudishimust lhtudes, on ka inimesi, kes on knealust teraapiat kasutanud kas enda otsusel vi terapeudi soovitusel erinevatest pshholoogilistest ja isegi fsilistest vaevustest le saamiseks. Kesolev referaat seletab, mis on eelmiste elude regressiooni teraapia, ning prab svendatud thelepanu uuringutele, mille eesmrk on olnud testada knealuse teraapia pshholoogilist kasu.

2. Regressiooni teraapia ja eelmiste elude regressiooni teraapia thendus

Regressiooni teraapia mte tugineb ideele, et kik, mida inimene on kunagi kogenud, on salvestatud tema alateadvusse. Sinna salvestatud negatiivsed emotsionaalsed kogemused vivad hilisemas elus avaldada mju inimese tervisele ning heaolule. Regressiooni teraapia kigus kasutatakse kas juhendatud kujutlusteraapiat vi hpnoosi. Eesmrk on leida inimese alateadvusest les sndmuse, mis on seotud vaevuste eest vastutava emotsionaalse kogemusega. Kui see on nnestunud, siis seansi lbiviija aitab kliendil vabaneda negatiivsetest emotsioonidest aidates tal seoses sama sndmusega luua teistsugust positiivset reaalsust. (Ward, s.a.) Mned regressiooni teraapia praktikud on juhuslikult avastanud, et seansi kigus klient ei meenuta oma praeguse elu sndmusi vaid videtavalt sndmusi teisest ajast, kohast ja elust. Kuigi judmine videtavate eelmiste elude sndmusteni hpnoosi seansi kigus vib olla juhuslik, on terapeute, kes teadlikult praktiseerivad nii nimetatud eelmiste elude regressiooni teraapiat.

Anda Zle-Lapimaa, Eelmiste elude regressiooni teraapia pshholoogiline kasu, Referaat

Eelmiste elude regressiooni teraapia eesmrk on rgitada kliendi kujutada eelmise elu vi elude kogemust. Sellise teraapia kasutamine on tstatanud kaks peaksimust. Esiteks kas videtava eelmise elu vi elude kujutised, mida klient teraapia kigus neb vi tunnetab, on vaid fantaasia vi need vivad olla kas vi osaliselt teprased meenutused. Teiseks ksimuseks on see, kas eelmiste elude regressiooni teraapia suudab pakkuda abi pshholoogiliste probleemide lahendamiseks. (Woods & Barus, 2004.) Eelmiste elude mlestuste teprasust on uurinud mitmed uurijad. ks vljapaistvatest selle ala uurijatest on Kanda pritolu meditsiinidoktor Ian Pretyman Stevenson (19182007). Olgu siiski eldud, et ta ei uurinud eelmiste elude regressiooni teraapia kigus esile kutsutud melestusi. Tema t keskendus empiirilisele ksikjuhtumite uurimisele Indias, Tais, Trgis, Birmas ja Inglise keelt knelevas maalimas. Tema uurimisalused olid lapsed, kes videtavalt meenutasid elu teises kohas, ajas ja perekonnas. (Barranger, Ian Stevensoni loengut Some of My Journeys in Medicine sissejuhatav ettekanne Introduction to Ian Stevenson , 1989.) Kuigi I. Stevensoni uurimused on paljudel juhtudel leidnud kinnituse, et tegu vib testi olla mlestusega teisest elust, tema t on ka tihti kritiseeritud. Niteks on tal heidetud ette, et ta laste intervjueerimiseks pidi kasutama tlgi abi ning selletttu kogutud andmed vivad olla ebatpsed (Stevesnon, loeng 1989). Kuna eelmiste elude mlestuste teprasuse ksimus on teadusmaailmas lahtine ning suurel mral sltub iga indiviidi uskumustest ja veendumustest, siis see ksimus ei ole kesolevas referaadis sgavamalt ksitletud. Mis puudutab eelmiste elude teraapia kasu ksimust, siis selle pooldajad on veendunud, et traumaatiliste eelmiste elude sndmuste meenutamine vib tepoolest aidata efektiivselt lahendada mitmed pshholoogilised probleemid niteks foobiad, probleemid suhetega vi sltuvust (Woods, 2004).

3. Eelmiste elude regressiooni teraapia pshholoogiline kasu

Eelmiste elude regressiooni teraapia kasu on peamiselt uuritud teraapiat praktiseerivate terapeutide poolt ksikjuhtumite analsi abil. Paljud neist on kogunud hulka juhtumeid patsientidest, kellel on olnud vaevusi, mis peale teatud eelmise elu sndmuse meenutamist ja selle pshholoogilist lahendamist on kadunud. ks sellistest praktikutest

Anda Zle-Lapimaa, Eelmiste elude regressiooni teraapia pshholoogiline kasu, Referaat

on hpnoterapeut Steve Burgess, kes oma kodulehel on avaldanud mitmed juhtumid, kus eelmiste elude regressiooni teraapia abiga on tema kliendid suutnud vabaneda niteks lendamiskartusest, alkoholismist, depressioonist, madalast enesehinnangust ning isegi seletamatutest seljavaludest (Burgess - koduleht). Selliste mitte ametlikult avaldatud juhtumianalside pahupool on aga see, et seansi lbiviimise kik ei ole usaldusvrselt dokumenteeritud. On siiski olemas ka usaldusvrset metodoloogiat kasutatavad uuringud, mis on pdnud testada eelmiste elude regressiooni teraapia pshholoogilist kasu. 1997. aastal publitseeritud Thelma Freedmani poolt teostatud kvantitatiivse uuringu kigus uuriti 40 foobia all kannatavat inimest. Neile paluti tita revusskaalat enne teraapiat ning kaks kuud peale teraapiat. 37 patsienti kinnitasid, et hpnoosi seansi kigus nad meenutasid sndmusi oma eelmisest elust vi eludevahelisest perioodist. Kolm patsienti ei allunud hpnoosile ning edaspidises uurimuses nad ei osalenud. Need patsiendid, kes hpnoosile allusid, lbisid 1-5 seansi, mis kestsid 2-3 tundi. Seansi kigus paluti neile minna tagasi oma foobia tekkephjuste juurde. Uurimuse tulemusel jreldati, et eelmise elu vi eludevahelise kogemuse meenutamine vhendas revuse ilminguid. (Freedman, 1997, viidanud Words, 2004.) 2004. aastal teaduajakirjas Journal of Scientific Exploration avaldatud uurimuse kigus aga uuriti pshholoogiliselt terveid katsealuseid eesmrgiga selgitada vlja, kas eelmiste elude regressiooni teraapia vib positiivselt mjutada tervete inimeste pshholoogilist heaolu. (Kesoleva uuringu sgavamat kajastust vimaldas selle tasuta kttesaadavus paljud teised sama teemaga seotud uuringud on avaldatud tasulistes vljaannetes.) Knealuses 2004. aastal avaldatud katses osalesid 24 Kanada bakalaureuseppe lipilast. Enne katset veenduti, et katsealused ei ole kunagi kogenud emotsionaalset, fsilist vi seksuaalset vgivalda. Katse teostamiseks ei sobinud ka need, kellel olid probleemid keskendumise-, mlu- ja mtlemisega. Katsealuste hulgas oli 17 naist ja 7 meest. 14 katsealust oli kristalsed, teised olid kas mne teise religiooni esindajad vi ei kuulunud htegi religiooni esindajate hulka. Keskmine katsealuste vanus oli 19,4. ks katsealustest omas eelnevat eelmiste elude regressiooni kogemust. Lisaks katsealuste phiandmete kogumiseks meldud ksimustikule uurimuse kigus kasutati veel neli erinevat uurimismeetodit. Esiteks pshholoogilise heaolu mtmiseks

Anda Zle-Lapimaa, Eelmiste elude regressiooni teraapia pshholoogiline kasu, Referaat

kasutati kuut pshholoogilise heaolu skaalat (Scales of Psychological Well-Being), mille osalejatele paluti tita nii enne, kui ka prast seansi. Teiseks kasutati ksimustik teadvuse ja reaalsusega seotud uskumuste kohta (The Beliefs About Consciousness and Reality Questionnaire), et saada levaadet osalejate phiuskumustest, ka selle ksimustiku pidid osalejad titma nii enne, kui ka prast seansi. Kaks viimast ksimustiku pidi osalejad titma prast teraapia seanssi. Kolmanda uurimismeetodi teadvuse fenomenoloogia (the Phenomenology of Consciousness Inventory) eesmrk oli mta isiku subjektiivset kogemust, mille ta lbis seansi ajal. Ning neljas meetod oli juhendatud kujutlusteraapia muljete ksimustik (Impressions of Guided Imagery Exercise Questionnaire), mille abil osalejad hindasid oma juhendatud kujutlussessiooni kogemust. Lisaks sellele osalejad tohtisid soovi korral lisada oma kommentaarid. Kaks kuud prast seansi lbiviimist osalejatele e-posti teel saadeti taas pshholoogilise heaolu skaalat, ksimustiku teadvuse ja reaalsusega seotud uskumuste kohta ning juhendatud kujutlusteraapia muljete ksimustik. E-posti teel saadetud ksimustikud tagastas 21 osalejatest. Eelmiste elude meenutuste rgitamiseks kesoleva uurimuse kigus ei kasutatud hpnoosi vaid juhendatud kujutluse tehnikat, kus seanssi lbiviija palus katsealusel kujutada ette endale thtsat kogemust. 19-le osalejatest paluti kujutada ette endale thtsat kogemust eelmisest elust. Viiele osalejatest aga tehti avatud ettepanek ilma tpsustamata, kas nad peavad meenutama kesoleva vi eelmise elu sndmust. he seansi kestvus oli umbes ks tund. 19-st osalejatest, kellele paluti meenutada kogemust eelmisest elust, 8 meenutasid eelmise elu kogemust, 5 meenutasid nii eelmise elu, kui ka praeguse elu kogemust ning 6 meenutasid vaid sndmust oma praegusest elust. htegi nendest viiest osalejast, kelle suhtes ei tpsustatud, kas nad peaksid meenutama kesoleva vi eelmise elu sndmust, eelmise eluga seotud meenutusi ei esinenud. Uuringu kigus ei theldatud olulist pshholoogilist kasu vi muutusi eelmise elu meenutamisega seotud uskumustest - seda nii nende seas, kes kogesid meenutusi eelmisest elust, kui ka nende seas, kes selliseid meenutusi ei kogenud. Vimalikeks phjusteks peeti, et kasu ilmnemiseks katsealused ei olnud piisavalt sgavas transis, mida saab paremini saavutada hpnoosi, mitte juhendatud kujutluse tehnikat kasutades. Samuti uurijad arvasid, et eelmiste elude regressioonil viks olla suurem kasu, kui seda kasutatakse konsulteerimise vi pshhoteraapia kontekstis vi kindlate

Anda Zle-Lapimaa, Eelmiste elude regressiooni teraapia pshholoogiline kasu, Referaat

pshholoogiliste probleemide lahendamiseks. Uurijate arvates tuleks teha rohkem uuringuid vljaselgitamas, kas eelmiste elude teraapia on vimeline aidata

pshholoogiliste vaevuste korral. Vimalikeks uuringu probleemiks tuvastati ka valimi viksus, mis ei lubanud koguda piisavalt andmeid usaldusvrse vrdluse teostamiseks. Samuti probleemiks peeti seda, et teostati vaid ks regressiooni teraapia seanss vastupidiselt Freedmani uuringule, kui patsiendid said kuni 5 seanssi. Selletttu uuringu teostajate arvates tuleks teostada rohkem uuringuid, et vlja selgitada regressiooni teraapia vimaliku kasu. (Woods, 2004.)

4. Kokkuvtte
On teadlasi, kes on uurinud taassnni olemasolu ning eelmistest eludest prit mlestuste teprasust, kuid siiani pole teadusmaailm judnud hesele jreldusel - kas sellised mlestused testi vastavad kunagi toimunud sndmustele vi need on tielikult inimese aju poolt tekitatud fantaasia. Vaatamata sellel on olemas praktikuid, kes kasutavad edukalt eelmiste elude regressiooni teraapiat erinevate pshholoogiliste probleemide ravimiseks. Teadusliku uurimismetodoloogiat kasutavaid uurimusi on siiski selles vallas vhe ning nende tulemused ei ole tihti erinevatel phjustel piisavalt usaldusvrsed. See nitab, et tegu on huvitava, kuid veel kllalt vhe uuritud pshhoteraapia alaliigiga.

Anda Zle-Lapimaa, Eelmiste elude regressiooni teraapia pshholoogiline kasu, Referaat

5. Allikate loetelu
Barranger, G. K. (1989). Loengut sissejuhatav ettekanne: Introduction of Ian Stevenson. The University of Southwestern Louisiana Lafayette, Louisiana. [mberkirjutis]. [2011, oktoober 15]. http://www.medicine.virginia.edu/clinical/departments/psychiatry/sections/cspp/dops/pub licationslinks/some-of-my-journeys-in-medicine.pdf Burgess, S. (s.a.). Past Lives - Case Histories. http://www.steveburgesshypnosis.com/pastlifecase.htm Freedman, T. B. (1997). Past life and interlife reports of phobic people: Patterns and outcome. Journal of Regression Therapy, 11(1), 9194. [Viidanud Words, 2004. ] Stevenson, I. (1989). Loeng: Some of My Journeys in Medicine. The University of Southwestern Louisiana Lafayette, Louisiana. [mberkirjutis]. [2011, oktoober 15]. http://www.medicine.virginia.edu/clinical/departments/psychiatry/sections/cspp/dops/pub licationslinks/some-of-my-journeys-in-medicine.pdf Ward, A.L. (s.a.). Regression Therapy: How It Works. International Association for Regression Research & Therapies, Inc. [2011, oktoober 15]. http://www.iarrt.org/articles/Regression_Therapy_-_How_It_Works.html Woods, K. & Barus, I. (2004). Experimental Test of Possible Psychological Benefits of Past-Life Regression. Journal of Scientific Exploration, 18(4), 597608. [2011, oktoober 15]. http://www.scientificexploration.org/journal/jse_18_4_woods.pdf