Вы находитесь на странице: 1из 18

Kuni II maailmasõjani oli Vaivara vald üks arenenumaid kõrge haridustasemega valdu

Virumaal. Peale suurt sõda on eestikeelse hariduse andmise ajalugu lünklik. Juuresoleva-

ga on kirja pandud väike osake mälestusi.

Olgu see kirjatükk ärgituseks vaivaralastele ja Vaivara kooli vilistlastele mälestuste ko-

gumiseks ja kirjapanemiseks, et saaks terahaaval kokku panna Vaivara kooli ajaloo viimase

MEENUTUSI ÜHEST UNUSTATUD KOOLIST

1939/40 . õppeaastal oli Vaivara ja Alutaguse vallas 15 maakooli 63 8 õpilasega. Kõik need

koolid töötasid ka sõja ajal ning suleti 1944 . aasta algul. 1943 . aastal oli õpilasi veel 577 .

Sõjas purustati kõik koolid. Vaivara ja Alutaguse elanikud aeti oma kodudest minema.

osa.

Sama tehti ka Narva jõ e taguste valdade (Narva, Piiri ja Raja) rahvaga. 1945 . aastal ühen-

dati need kolm valda hoopis Venemaaga.

Olav Vallimäe

ISBN 978-9949-422-56-2

Fotod erakogust

Disain - Skadi Kriel

Kirjastus Grenader, 200 8

Lai 33/Suurtüki 2

Tallinn 10133

Tel. +37 2

6 717 200

+37 2

53 477 777

www. phototour. ee

Kool

1939/40

1940/41

1941/42

1942/43

1943/44

 

klasse/õpilasi

klasse/õpilasi

klasse/õpilasi

klasse/õpil asi

klasse/õpi' asi

Arumäe

1-4

29(26)

1-4

18

1-4

19

1-6

21

 

Auvere

1-4

22(24)

1-4

18

1-5

19

1-4

21

 

Mustajõe

1-6

18

1-6

13

1-6

11

1-6

18

 

Peeterristi

1-4

22

1-4

23

1-4

28

1-4

25

 

Puhkova

1-6

56(58)

1-6

57

1-6

54

1-6

32

 

Soldina

1-6

41(38)

1-6

82

1-6

73

1-6

45

 

Soldina-Sundja

1-4

27(39)

1-4

21

1-4

12

1-4

25

 

Perjatsi

1-3

29

1-3

22

1-3

36

1-3

47

4

55

Päite

1-4

49

1-6

46

1-6

42

1-6

42

6

44

Sirgala

1-4

29

1-4

28

1-4

25

1-4

14

1-4

15

Udria

1-4

25

1-4

17

1-4

17

1-4

14

1-4

17

Uus-Sõtke

4-6

70(66)

4-6

75

4-6

76

4-6

69

4-6

70

Vana-Sõtke

1-3

62

1-3

69

1-3

47

1-3

46

1-3

50

Viivikonna

1-4

22

1-3

22

1-6

43

1-6

41

1-6

43

Vaivara

1-6 123(144)

1-6

117

1-6

123

1-6

117

1-6

83

Sillamäe vene

 

4

17

     

algkool

 

Peale teist Nõukogude okupatsiooni, 1944 . aasta lõpul, hakati koole taastama. Avati

esialgu 4-klassilised algkoolid Päites, Sillamäel, Soldinos ja Auveres. Mõne aastaga kasva-

sid need koolid 7-klassilisteks. Koos Laagna sovhoosi moodustamisega 1951 . aastal avati

seal ka kool, mis kasvas 7-klassiliseks. Kuna eestlastele tehti takistusi Narva ja selle lähis-

tele elama asumisel — Sillamäe oli eriti keelatud koht — siis hakkasid koolid kärbuma. Al-

gul muutusid nad tagasi 4-klassilisteks ja lõpuks pandi hoopis kinni. Auvere 1963 , Vaivara

1963 , Päite 1966 , Soldina 1967, Laagna 1969 .

HALDUSJAOTUSEST

Vaivara valla idapoolne osa on aegade jooksul kasvanud ühtseks suureks Vaivara vallaks, läänepoolne osa on aga käinud käest kätte. Esimese suurema haldusreformiga 31.01.1892. a määruse järgi ühendati Voka, Ontika, Päite, Toila, Pühajõe, Konju ja Vaivina mõisavallad TŠutlei (Choudleigh, Voka) vallaks.

01.04.193 9 Voka vald likvideeriti ja jagati kolme valla vahel: Valaste-poolne osa sai

Järve vallale, keskpaik Jõhvi vallale ja Vaivina, Künnapõhja, Liiva, Allika, Päite, Türsamäe

ja Viivikonna liideti Vaivara vallaga. See jaotus

kuni 1945 . aastani. kuulus Vaivara vald Virumaa koossei-

su. Vallas olid järgmised külad: Allika, Aruküla, Hundinurga, Kannuka, Künnapõhja, Lii- va, Mustanina, Perjatsi, Pimestiku, Päite, Reidepõllu, Sillamäe, Sirgala,Türsamäe, Utria, Uus-Sõtke, Vana-Sõtke, Vaivara, Viivikonna.

ENSV Ülemnõukogu Pr. seadlusega 13.09.194 5 jagati vald kolmeks külanõukoguks:

püsis

1944 . a lõpul, peale Nõukogude võimu tulekut,

Perjatsi, Türsamäe ja Vaivara.

30.12.194

7

likvideeriti Vaivara külanõukogu (k/n ) ja arvati Perjasti k/ n koosseisu.

25.06.194

8 otsustati paluda MN (ministrite nõukogu) jaVirumaaTSNTK-d (töörahva

saadikute nõukogu täitevkomitee) moodustada Viivikonna alevinõukogu (elanikke oli seal juba ~700) . 1945 . a olid Vaivara vallas järgmised asutused: Sillamäe põlevkivitööstus, Vaivara mets- kond, Vaivara piimatööstus, Sillamäe algkool, Vaivara rahvamaja, Päite algkool, Päite am- bulatoorium, Põlluni aj anduspanga osakond.

30.12.194 7 likvideeriti Vaivara

k/n , ühendati Perjatsiga.

1949. a jagati Virumaa kaheks: Virumaa ja Jõhvimaa — Vaivara vald kuulus Jõhvimaale. Sillamäega ühendati Päite mõis, Türsamäe mõis ja Türsamäe asundus. 1950 . a likvideeriti Eestis maakonnad ja nende asemele tehti 39 rajooni. Vaivara vald likvideeriti ja külanõukogud allutati Narva linnale.

1952—1953 vähem kui aasta kuuluti veel Tallinna oblastisse.

1954. a ühendati Perjatsi ja Türsamäe külanõukogud Vaivara külanõukoguks ja anti

Jõhvi rajooni (moodustati 1954. a) alluvusse.

03.09.196

0 läks Narva sovhoosi Auvere osakond Narva linna koosseisu.

14.10.196

0 moodustati Kohtla-Järve linna piirkond, Vaivara hakkas kuuluma linna-

piirkonda.

13.05.196 1 läks Sirgala Viivikonna alevinõukogu alluvusse.

1973. a likvideeriti Sinimäe sovhoos. Sillamäest läänepoolne osa liideti „Kaljuranna"

kolhoosiga ja territoorium jaotati külanõukogule (endine Voka valla osa). Seega oli nime-

tatud piirkond Vaivara koosseisus

01.04.193 9 kuni 1973 . aastani.

1976. a detsembris ühendati Alutaguse külanõukogu Vaivara külanõukoguga.

Kihelkondliku jaotuse järgi on see piirkond kogu aeg kuulunud Pühajõe (ka Jõhvi)

4

haldusalasse. Seal elanute omaksed on maetud Pühajõe ja Toila surnuaiale. Nii on Pü- hajõel ka Vaivina koolmeistri Mihkel Strauchi ja tuntud Vaivara kodu-uurija Arvo Puu matmispaigad. 1944 . aastal moodustati endise Vaivara, Uus-Sõtke, Vana-Sõtke ja Perjatsi koolide piir- konda esimene koolikene, et anda lastele haridust. Kool avati Sillamäel Meinhard Saks- ladu majas.

haridust. Kool avati Sillamäel Meinhard Saks- ladu majas. Meinhard Saksladu maja Maja asus praeguse Ranna tänaval

Meinhard

Saksladu

maja

Maja asus praeguse Ranna tänaval oleva õlletehase piirkonnas. Koolile anti üks suur tuba, kus istus pikkade laudade taga vähem kui 20 õpilast — kõik kokku 4 klassi. Õpeta- jaks määrati Ella Tamm, kes oli lõpetanud Rakvere Õpetajate Seminari ja varem töötanud Illuka 6-klassilises algkoolis. Ella Tamm töötas seal ühe õppeaasta. Kahjuks jäi M. Saksladu maja Sillamäe ehitusele jalgu ja kuulus lammutamisele. M. Saksladu kolis äraToilasse. Ka teised kalurid olid sunnitud Sillamäelt lahkuma, sest Sillamäe rannas ei lubatud paate hoida. Koolile anti uued ruumid Türsamäe mõisas. Samas majas oli ka Türsamäe k/n. Nüüd oli koolil juba kaks klassiruumi ja kaks õpetajat: koolijuhataja, Rakvere Õpetajate Semi- nari lõpetanud Leida Kirt, kes oli varem töötanud Kukruse, Edise ja Saka algkoolis ning Evi Pobul Väike-Maarjast (haridust 9 klassi). Ka seal jäi kool Sillamäele jalgu. Maja läks tööpataljoni kasutusse ja Sillamäe juhtkonna korraldusel anti koolile Vana-Sõtke külas olevad kaks kilpmaja (barakki), mis ei olnud tehasele enam vajalikud. Ühte tehti klassiruumid, teist kasutati õpetajate majutamiseks. Õpilasi tuli juurde ja koolile lisandus 5. klass — kool nimetati Sillamäe Mittetäielikuks Keskkooliks. Järgmistel aastatel lisandusid 6. ja 7. klass. Direktoriks sai Maimu Krass- Kivila (9 klassi haridus). Tulid uued õpetajad: Asta Õunapuu-Paeveer (keskharidus),

5

Ottilie Lehesaar (keskharidus), Melanie Krjukova (keskharidus), Frieda Pruus (keskhari- dus). Ühe aasta töötas LeidaTarask-Annus (keskharidus). 1. septembril 1951 . a määrati

direktoriks 9 klassi haridusega Kuremäe mittetäieliku keskkooli õpetaja Lembit Ahu. Tu-

lid juurde uued õpetajad: Linda Merirand (sündinud 04.05.1892 , surnud 1972) , kutsega

algklasside õpetaja, oli töötanud kõik eelmised tööaastad Konju algkooli õpetajana-juha- tajana. Evi Sinimäe (keskharidusega) — vanempioneerijuhiks. Laine Soosalu-Laanemaa (keskharidusega, õppis kaugõppes Rakvere Õpetajate Seminaris) Soldina koolist. Ingrid Reimer-Jurjeva (lõpetanud Rakvere Õpetajate Seminari) Soldina koolist. Valentina Kallas- Kaljurand — Rakvere Õpetajate Seminari lõpetanu. Aino Kesma-Orujõe (Rakvere Õpe- tajate Seminari haridusega) toodi üle Päite koolist.

Kool oli kasvanud 7-klassiliseks ja ruumid jäänud väga kitsaks. Teisel pool jõge, Uus- Sõtke külas seisis Sillamäe tehasele kuuluv pooltühi maja, mida kogu Sillamäe linn teab tänaseni „dom Reina" nime all. Suure töö ja vaevaga õnnestus Lembit Ahul see maja te- haselt välja kaubelda.

1952. a jaanuari algul, peale koolivaheaja lõppu, toimus pidulik sissekolimine „Reinu

majja". Maja oli tolle aja kohta küllaltki sobiv koolitööks. Tehti ära suur töö maja kooliks kohandamisel ja sisustamisel.

 

1953.

a 1. septembril lahkus direktori kohalt Lembit Ahu. Täitus tema eluunistus —

ta

sai sisse med.keskkooli. Uueks direktoriks määrati Venemaa eestlane Pouline Peahu-

vi

(Venemaal saadud pedagoogilise tehnikumi haridusega). Temaga koos tuli tööle vene

keele õpetajaks Peeter Belousov (Pealkivi abikaasa). Belousov valdas küllaltki hästi eesti keelt.

Pioneerijuhi ja kehalise kasvatuse õpetajana tuli tööle Aino Pressi (õppis kaugõppes Rakvere Õpetajate Seminaris).

1954. a sügisel lahkus Valentina Kallas ja teda tuli asendama Tallinna Õpetajate Ins-

tituudis kaugõppes õppiv Raimond Seppar (31.08.1928—03.09.1992) , kuni tuli tööle Olav Vallimäe (õppis Tartu Õpetajate Instituudi kaugõppes). 1957 . a 1. septembril sai kool esimesed vasatava haridusega 5.-7 . klassi õpetajad:

Menda Kirsmaa — eesti keel — Tallinna Õpetajate Instituudist; Eha Pärle-Saaring — aja- loolane —Tartu Õpetajate Instituudist; Viima Kurs — bioloog, geograaf—Tartu Õpetajate Instituudist. Kuni selle ajani olid 5.-7 . klassis õppeaineid õpetatud väga erinevad õpetajad. Mõned neist olid õpetanud peaaegu kõiki õppeaineid — olid ju keskkooli lõpetajate teadmised kõikides valdkondades võrdsel tasemel, nad olid nn „universaalid". Hinnas olid seminari lõpetanud õpetajad — nemad valdasid ka metoodikat.

1957. a kevadel lahkusid: Menda Kirsmaa, Eha Pärle, Olav Vallimäe. 1. septembril

tulid tööle: Luule Kats, EhaVides, mõlemad õpetajate instituudist.

1958. a lahkus EhaVides ja matemaatika õpetajaks tuli tööle Lia Annus-JõgisooTallin-

na Õpetajate Instituudist.

6

Pisitasa hakkas 5.-7 . klassi õpilaste arv vähenema. Sinimäe kooli juures olid selleks ajaks avatud ka eesti klassid.

1. septembril 195 9 suleti vanemad klassid. Kool nimetati ümber Vaivara algkooliks.

Juhatajaks, tol ajal nimetati algkooli juhatajat ka direktoriks, sai Aino Kesma. Koolis oli

kaks klassikomplekti. Teiseks õpetajaks jäi Ingrid Jurjeva.

2. septembril 196 3 sai ka selle kooli aeg ümber. Kool likvideeriti, õpilased koos õpeta-

ja Aino Kesmaga suunati Sillamäe II keskkooli, kus loodi eestikeelsed algklassid. Õpetaja I. Jurjeva koondati.

Koolimaja jäi tühjaks. Alul kasutati seal paari korterit, pärast, peale täielikku tühjaks jäämist, läks maja vandaalide võimusesse ja praeguseks on jäänud ainult varemed. Sellega oli tehtud lõpp viimasele eestikeelsele koolile Vaivara vallas. Kooli 18 tööaasta sisse jäid sõjajärgsed aastad ja kolhooside loomise aeg. Igal sammul oli näha sõja purustusi. Rahvas elas väga viletsates tingimustes, kolhoosnike palka arvesta- ti algusaastatel kopikates. Ei mäleta, et oleks olnud ühtegi koolikohustuse mittetäitjat.

7. klassi lõpetas 8 lendu. Enamik neist on edasi õppinud keskkoolis, tehnikumis ja

hiljem kõrgkoolis. Mõned näited: Ann Libene Ries lõpetas TPI — töötab maksuametis, Häli Varemäe on tun- tud muusikaõpetaja, Ain Soosalu — TPI — elektriinsener, Jüri Sarap — TPI — keemiainsener, Ula Kibin —TPI — tehnoloog, Uta Calvinius-Vau — EPA — veterinaar, Ülo Jõgisoo — Keemia- tehnikum.

REINU MAJA

Sillamäe linna serval olevat maja (praegu varemed) teab kogu linn „dom Reina" nime all. Enn e sõd a ol i seal talukoh t Vanamõis a (suuru s 5—6 ha ) j a se e kuulu s Juha n Reinole . Majas olid eluruumid, kauplus, pagaritöökoda ja toad suvitajate majutamiseks. Maja all ja idapool- ses otsas olid suured keldrid, õues kõrvalhoone. Sõja ajal maja põles. Peale sõda, kui hakati ehitama tehast, ehitati üles ka Reinu maja. Sinna paigutati Sillamäe töölised. Samal ajal ehitati Sillamäele ka palju väikeseid kilpmaju. 1951 . aastaks oli aga elamispinnaga läinud asi päris lahedaks ja Reinu maja jäi peaaegu tühjaks. Seetõttu saigi võimalikuks maja koolile andmine. Igal majal asulas peab olema aadress, nii ka sellel omaette majal. Aadressiks sai Geoloogia tänav nr 1. Geoloogia tänav ise asub pool kilomeetrit ida pool ja suundub Narva maanteest põhja.

Kõik oli sel ajal salastatud. Linna ehitas kombinaat nr 7 ja selle aadressiks oli: 1946—1948 Leningrad 1; 1948-194 9 Moskva 400 ; 1949-195 7 Narva 1. Alles 1957. aastal võeti kasu- tusele nimi Sillamäe ja linnast sai vabariikliku alluvusega linn. Salastatus ja keelutsoon aga

7

Reinu maja 1939. aastal jäid. Kõik õpetajad, kes elasid koolimajas ja ka Sillamäel eramajades, olid

Reinu

maja

1939. aastal

jäid. Kõik õpetajad, kes elasid koolimajas ja ka Sillamäel eramajades, olid sisse kirjutatud

Vaivara k/n-sse. Linna juba igasuguseid

nii et Sillamäe linnas oli Vaivara elanikel liikumine lubatud.

Maja taastamisel kaotati ära tänavapoolne uks. Majja pääses ainult hoovi poolt. Teisele korrusele sai mööda välitreppi ja läbi seal olnud klaasitud rõdu.

kirjutatud. Vaivara k/ n kuulus keelutsooni,

sisse ei

Maja oli tolle aja tingimuste kohta küllaltki ruumikas. Oli 5 klassiruumi, õpetajate

kohta küllaltki ruumikas. Oli 5 klassiruumi, õpetajate Peale sõda taastatud Reinu maja 1 Endine kõrtsi ja

Peale sõda

taastatud Reinu maja

5 klassiruumi, õpetajate Peale sõda taastatud Reinu maja 1 Endine kõrtsi ja viinapoe hoone, kus asus

1

Endine kõrtsi ja viinapoe hoone, kus asus rahvamaja tuba, väike saal, kantselei, pioneerituba, garderoob, kahetoaline direktori korter, üks plii-

diga tuba koristaja eluruumiks ja 2 tuba õpetajate korteriteks.

Hoovil oli puukuur ja kaks maapealset keldrit. Ühes neist pidas direktor oma lehma. Maja-alused keldrid olid kasutamata.Vett toodi kõrvalmaja juurest kaevust. Koolil oli kaks koristajat. Nende mureks oli ka puude kandmine ja ahjude kütmine. Vahel kasutati puude kandmisel õpilaste abi. Kooli kõrval olevas majas olid enne sõda kõrts ja viinapood. Omanikuks oli vene emig- rant Vorobjov, kes küüditati 1941 . aastal.Peale sõda olid majas korterid. Viimati elas seal külanõukogu esimees Naikolai Naumov.

sõda olid majas korterid. Viimati elas seal külanõukogu esimees Naikolai Naumov. Opetajad-rahvatantsijad 8 9

Opetajad-rahvatantsijad

1947 . aastal tehti majja rahvamaja. Saal oli suur ja oli ka lava, kuid ruumid olid äärmi-

selt viletsas seisukorras. Seal näidati iga nädal kino ja olid ka mõned peod. Samuti toimusid

rahvamajas mõned koolipeod. Sinna said ka kooli poiste tööõpetuse ruumid. 1950ndate

kestel võtsid rahvamaja tööst osa ka õpetajad, oli õpetajate rahvatantsurühm ja näitering.

ka õpetajad, oli õpetajate rahvatantsurühm ja näitering. Näitering Näiteringi juhendas Hain Kindlam (kooli koka

Näitering

Näiteringi juhendas Hain Kindlam (kooli koka mees). Mängiti oma rahvamaja laval ja

käidi esinemas ka Alutagusel ja Sinimäel.

1952 . aastal saadi kooli käsutusse Uus-Sõtke endine koolimaja, kus oli Tallinn-Lenin-

gradi sideliini jaoskonna tööliste ühiselamu ja veel mõned korterid. Alates 1953. aastast

oli majas internaat — magamistubadeks kaks klassiruumi (üks poistele, teine tüdrukutele)

ja üks õppimistuba. Suures köögis tehti internaadile süüa, samuti oli see söögitoaks.

tehti internaadile süüa, samuti oli see söögitoaks. Internaadimaja, endine Uus-Sõtke koolimaja Reinu maja hoovi

Internaadimaja,

endine

Uus-Sõtke

koolimaja

söögitoaks. Internaadimaja, endine Uus-Sõtke koolimaja Reinu maja hoovi poolt Köögi kõrval oli koka Lonny

Reinu maja hoovi poolt

Köögi kõrval oli koka Lonny Kindlami kahetoaline korter. Köögist pääses ka Olav Vallimäe pliidiga tuppa. Teisel pool maja otsas oli veel tuba, kus elas eesti keele õpetaja Menda Kirsmaa. Veevärki ei olnud, koridoris olid kuivkäimlad. Eriti kehvad olid inter- naadis pesemisvõimalused. Maja oli sõja ajal kõvasti põrutada saanud ja talvel oli üpris külm. Oli tavaline, et hommikuks oli tint laual külmunud.

ÕPETAJA TÖÖL E VÕTMINE

Peale sõda oli väga suur puudus õpetajatest. Nii käisid veel 1940ndate lõpul haridus- osakonna esindajad keskkoolides värskeid lõpetajaid õpetajaks värbamas. Kõik kutseta õpetajad määras haridusosakonna juhataja üheks õppeaastaks õpetaja kohusetäitjaks, mõ- nikord isegi ajutiseks abiõpetajaks. Paari kuu pärast jõudis pärale haridusministeeriumi käskkiri kohale kinnitamise koh- ta. Nii kirjutati kutseta õpetajate kohta käskkiri igal aastal. Kutsega õpetajad võeti tööle tähtajatult. Samuti toimus üleviimine ministri käskkirjaga. Tööle vormistamisel tuli täita „Isiklik leht kaadrite arvestamiseks". Peale isikuandmete ja hariduse küsiti seal järgmisi andmeid.

21.06.1940 . Kui oli oma talu, siis

ära näidata suurus, loomade ja mehhaniseeritud inventari arv, palgatööliste arv; kui oma tööstuslik või kaubanduslik ettevõte, siis näidata tööliste arv.

2. Kas valdate võõrkeelt, kas olete viibinud välismaal ja miks? Kes sugulastest elab vä- lismaal, kus, millega tegeleb, millal sinna läks, kas on nendega sidet; kui ei, siis millal side lõppes?

1. Vanemate endine seisus, peamine tegevusala enne

3. Kas olete elanud sakslaste poolt okupeeritud territooriumil, kus, millega seal tege- lesite?

4. Kas olete olnud: Vabadussõjalaste Liidus, Kaitseliidus, Isamaaliidus, Omakaitses, Eesti Rahva Uhisabis? 1950ndate esimesel poolel hakati kontrollima õpetajate vene keele oskust — igal kevadel pidi käima haridusosakonnas eksamil.

poolel hakati kontrollima õpetajate vene keele oskust — igal kevadel pidi käima haridusosakonnas eksamil. 12 13
poolel hakati kontrollima õpetajate vene keele oskust — igal kevadel pidi käima haridusosakonnas eksamil. 12 13

Midagi küll ei juhtunud, kui keeleoskus vilets oli, aga mingi hirmutunne jäi siiski kummitama. Mõne aasta pärast see komme kadus. Samal ajal kehtestati nõue õpetajate iseloomustamiseks. Direktor pidi õpetaja isiklikku toimikusse igal aastal kirjutama iseloo- mustuse. Aeg-ajalt lisati veel haridusosakonna iseloomustus.Tavaliselt olid need eimidagi- ütlevad primitiivsed tekstid, kus iseloomustavat oli paar lauset. Lisatud iseloomustustest nähtub, et nende kirjutajad ei olnud õigekirjas just tugevate killast. Orehov vist ei osanudki eesti keelt. Pealkivi rääkis eesti keelt vabalt, kuid kirjas oli tugevam vene keeles.

Orehov vist ei osanudki eesti keelt. Pealkivi rääkis eesti keelt vabalt, kuid kirjas oli tugevam vene

14

Orehov vist ei osanudki eesti keelt. Pealkivi rääkis eesti keelt vabalt, kuid kirjas oli tugevam vene
Orehov vist ei osanudki eesti keelt. Pealkivi rääkis eesti keelt vabalt, kuid kirjas oli tugevam vene

15

Palka maksti vastavalt palganormile, mis sõltus tööstaažist (0—5 a, 5—10 a, 10—25 a, üle 25

Palka maksti vastavalt palganormile, mis sõltus tööstaažist (0—5 a, 5—10 a, 10—25 a, üle 25 a) ja haridusest. Näiteks 1962 . a palganormid 5 .—7. kl õpetajal 18 nädalatunni ja 1 .—4. kl õpetajal 24 nädalatunni eest. Koristaja palk oli 60 rubla. Polnud oluline, kas diplom vastas õpetatavale ainele ja kas diplomi omanikul oli peda- googiline ettevalmistust (diplomeeritud loomaarst sai füüsika- või keeleõpetajana palka

kõrgema hariduse järgi). Maha arvati tulumaks (tabeli järgi) ja lastetusmaks kuni 6% pal- gast, kui olid lastetu või ühe lapsega, ka vallalised maksid.

Staaž

0 - 5

5-1 0

10-2 5

ü l e

25

Haridus

       

Kõrgem

8

0

9

0

100

 

137

Lõpetamata

72

7

7

83

 

128

Kesk-eri

7

0

72

7 7

 

111

Üldine kesk

65

67.5 0

72

 

111

Direktor

       

Kõrgem

9

0

100

110

1

6 4

Kõrgema hariduseta

82

92

102

1

5 4

Palka maksti kaks korda kuus. Kuni valdade likvideerimiseni maksti palka valla kassast. Raha tuli täielikult riigi eelarvest. Hiljem oli koolil oma raamatupidamine ja direktor tõi raha välja riigipangast. Maakoolide õpetajatele oli ette nähtud tasuta korter, küte (6m 3 puid) ja valgustus (30 0 kwh elektrienergiat või 95 1 petrooleumi) perekonna kohta aas- tas. Nende kommunaalteenuste eest pidi hoolitsema külanõukogu. Ka kooli kütte mu- retsemine oli külanõukogu ülesanne. Sellega tegelikult kogu suhtlemine külanõukoguga piirdus. Kütteks toodi õpetajale tavaliselt täiesti tooreid puid, vahel ka kaikapuid. Õpetaja kor- teriks oli tavaliselt üks tuba mõnes talus, sageli elas kaks õpetajat ühes toas. Luksuseks oli selline tuba, kus oli pliit sees. Suurem enamus õpetajaid elas koolimajas ja Uus-Sõtke vanas koolimajas. Veevärki ja keskkütet polnud kusagil. Maakooli õpetaja võis kasutada kuni 0,25 ha suurust aiamaad. Seaduse järgi oli külanõukogu juurde moodustatud sotsiaal- ja kultuurikomisjon. Sin- na kuulusid külanõukogu esimees, koolidirektor, mõni õpetaja ja veel paar rahvasaadi- kut. Lugedes arhiivis külanõukogu istungjärkude protokolle, võib näha, palju siis koolielu puudutavaid küsimusi arutati. Arutati kooli küttepuude vedu, mis jäi igal aastal ikka hil- jaks. Ei leidnud ühtegi protokolli, kus oleks räägitud õpetajate elamistingimustest. Põhi- line arutelu käis rahvamaja ja raamatukogu töö üle. Rahvamaja ja raamatukogu juhataja allusid otse külanõukogu esimehele ja nende tööd juhtis külanõukogu. Pidevalt sarjati kehva ringide tööd, orkestrit, rändkino jne. 1953 . aastal nimetati komisjoni juba kultuur - hariduse komisjoniks.

12.04.195 4 külanõukogu istungjärgul mainiti esmakordselt kiitvalt rahvamaja juhataja Hilda Kesma tööd. Vale on „Narva Töölise" artikkel, kus öeldakse, et ei töötanud ükski ring. Oli tantsuring, laulukoor, näitering. Kavas oli kevadel läbi viia kohalik laulupäev. Külanõukogu püüdis õpetajatele peale suruda järgmisi nn ühiskondlikke ülesandeid. Riigilaenu tellimiste vormistaja — pidi kõndima majast majja ja „soovitama" tellida rii- gilaenu. Õpetajalt endalt nõuti riigilaenu igal aastal kuupalga ulatuses. See võeti palgast

maha 10 kuu jooksul. Majapidamisraamatute täitja — pidi üles kirjutama andmed pere liikmete kohta (kus töötab, kus õpib jne); palju on perel loomi ja nende vanus, ka kanad pandi kirja. Veel kirjutati üles aiasaadused. Valimiste ajal pidid õpetajad olema agitaatorid ja valmiskomisjoni liikmed.

KEHALINE KASVATUS

Alates 1953 . aastast olid selle õppeaine õpetamiseks väga head tingimused. Kogu sport- lik tegevus toimus Sillamäe spordikompleksis. Tunniplaan oli nii seatud, et õpetaja oli võimlas ja lapsed jooksid koolist tundi ja tagasi. Võimla, staadioni, liuvälja ja spordivarustuse (suusad, saapad, dressid, uisud) kasutamine oli tasuta. Oli ainult üks tingimus — kõik õpilased ja õpetajad pidid olema „Kalevi" liikmed ja maksma liikmemaksu. Ka spordikompleks oli salastatud (vt liikmepileti andmeid).

Ka spordikompleks oli salastatud (vt liikmepileti andmeid). ÕPPEVAHENDITEST Olid mõned kaardid ajaloo ja geograafia

ÕPPEVAHENDITEST

Olid mõned kaardid ajaloo ja geograafia tarbeks. Põhilised õppevahendid olid kriit, lapp ja tahvel. Keemiat õpetati põhimiselt kriidiga, kuna õppevahendeid nappis. Füüsika õppevahendeid sai laenutada Sillamäe I keskkoolist. Neid pidi sealt kaenlas kohale tooma ja pärast jälle tagasi viima. See laenutus toimus õpetajate omavahelisel kokkuleppel. Peale sõda kaotati koolist tööõpetus. 1966. aastal võeti tööõpetus jällegi õppekavva. Mitte mingil juhul ei tohtinud neid tunde nimetada käsitöötundideks. Nõukogude inime- ne ei tohtinud ennast käsitööga alandada — kõige jaoks pidi olema tehnika. Tüdrukutega oli asi lihtsam — kooti ja heegeldati, aga poiste jaoks polnud midagi. Puu- dusid töötuba ja tööriistad. Esimeseks tööriistaks oli igal poisil taskunuga. Külanõukogu pakkus lagunevas rahvamajas (endine kõrts) kahte tuba, mille ainsaks sisseseadeks oli plekk-kestaga ahi. Ruumid olid väga armetud.

18

Tööriistade saamiseks otsustasime pöörduda Sillamäe tehase direktori (julgeoleku kindral Kukov) poole. Mind saadeti tema poole abi saamiseks. Sealt saadeti mind kui koera minema. Siis üks vene mees soovitas, et kirjutagu ma kiri ja palugu kohtumist di- rektori kui rahvasaadikuga. Ja oh imet — nädala pärast sain kutse ülemnõukogu saadikuga kohtumisele! Läbisin mitu kontrollpunkti ja olingi kohal. Mind kuulati ära ja anti korral- dus mulle tehase laost välja anda vineeri, lauamaterjali ja hulk tööriistu (höövlid, peitlid, saed, rauasaed, kruustangid jne).

Läksime ühe koolipoisiga, kes tõi kolhoosist hobuse, tehase ladudesse. Mitmel korral kontrolliti meie sissepääsuloa õigsust. Tõime hulga vineeri ja tööriistu, teisel korral veel lauamaterjali. Poistega meisterdasime riiulid ja lauad. Nii sai tegevust alustada. Kas seda nüüd töö- õpetuseks nimetada võis, on küsitav. Tööõpetuse tunni jaoks ette nähtud materjalist ehi- tasime teisele korrusele läänepoolsesse klassi vineerist vaheseina. Sinna sai päris korralik fotopimik. Fotoringis osalemine oli populaarne. Ring andis välja ka oma fotolehte.

päris korralik fotopimik. Fotoringis osalemine oli populaarne. Ring andis välja ka oma fotolehte. Fotoringi seinaleht 19

Fotoringi

seinaleht

19

Ella Tamm

Sündinud 24. veebruaril 1909, surnud 7. veebruaril 2001 . 1923 . aastal asus õppima Rakvere Õpetajate Seminari. Peale seminari lõpetamist oli ta kolm aastat koduõpetajaks Piira mõisas Luiga peres, seejärel kaks aastat Aravetel Karl Antoni juures. Koduõpetaja kutsetunnistus saadigi sealt. Peale Aravetet töötas ta ühe aasta Palmse vallas Võhma 6-klassilises algkoolis; edasi kaks aastat oli Kuru algkooli õpetaja kohusetäitja. Kurust siirdus tööle Illuka 6-kl algkooli, kus töötas kuni õppeaasta lõpuni. 1944. a lõpul viidi ta üle Sillamäe algkooli juhatajaks. 1945 . a sügisel viidi ta Jõuga algkoolijuhatajaks. 1952 . a läks Iisaku mittetäieliku keskkooli algklasside õpetajaks, kus töötas kuni pensionile jäämiseni.

õpetajaks, kus töötas kuni pensionile jäämiseni. Lembit Ahu Sündinud 12. novembril 1927. aastal Kuremäel.

Lembit Ahu

Sündinud 12. novembril 1927. aastal Kuremäel. Perekon- nas oli palju lapsi, elati väga vaeselt. Lembit lõpetas 1942 . aastal Kuremäe 6-klassilise algkooli ja asus õppima Jõhvi gümnaasiumi, kus õppis 2 aastat. 1944 . aastal mobiliseeriti ta Saksa lennuväe abiteenistusse. Saksa sõjaväe taganedes viidi neid laevaga Saksamaale. Poo- lel teel lasti laev põhja. Lembit ulpis ligi 6 tundi ühe suure puukohvri abil vees, kuni ta päästeti. Ta oli rindel, käis läbi „TŠehhi põrgu" ja vangilaagri, koju jõudis 1946. aastal. Oli vaja jätkata pooleli jäänud haridusteed. Tolleaegne Jõh- vi Eesti keskkooli direktor Juhan Mardi oli nõus teda kooli võtma tingimusel, et Lembit astub komsomoli. Samuti toimi- ti ka saatusekaaslase Heinrich Urbaluga. 1946.—1948. a rohkem vanemate klasside poisse komsomolis ei olnudki. Koolis sai ta käia ainult ühe aasta, lõpetada 9. klassi, kui suri isa. Majanduslikult ei olnud enam võimalik kooliteed jätkata — oli vaja peret toita. Sügisel sai ta õpetaja kohu- setäitja koha Kuremäe mittetäielikus keskkoolis. Lembit oli väga aktiivne ja seltskondlik, võttis aktiivselt osa rahvamaja tööst. 1951 . aastal edutati ta Sillamäe Mittetäieliku Kesk- kooli direktori kohusetäitja kohale. Vaivaras mäletatakse Lembit Ahu samuti kui aktiivset ja seltskondlikku koolimeest. Elu-unistuseks oli Lembitul saada kirurgiks. 1953 . aastal õnnestus tal pääseda meditsii- nikooli ja peale selle lõpetamist Tartu Riiklikku Ülikooli. Kogu õppimise aja ta ka töötas. Ülikooli lõpetas ta 1961 . aastal.

aja ta ka töötas. Ülikooli lõpetas ta 1961 . aastal. 20 Lembit Ahu töötas Tartus kõrvakliinikus

20

Lembit Ahu töötas Tartus kõrvakliinikus kirurgina ja hiljem röntgenoloogina kuni sur- mani 1982. aastal. Ta oli abielus ka meditsiinitöötajaga ja neil oli 2 last. Koolis töötanud õpetajad: Lembit Ahu, Lia Annus-Jõgisoo, Peeter Belousov, Valentina, Kallas-Kaljurand, Luule Kats, Aino Kesma-Orujõe, Menda Kirsmaa, Laine Kirt, Viima Kurs, Maimu Krass-Kivila, Melanie Krjukova, Ottilie Lehesaar, Linda Merirand, Pouline Pealkivi, Elvi Pobul, Aino Pressi, Frieda Pruus, Eha Pärle-Saaring, Ingrid Reimer-Jurjeva, Raimond Seppar, Evi Sinimäe, Laine Soosalu-Laanemaa, LeidaTarask-Annus, Ella Tamm, Olav Vallimäe, Eha Vides, Asta Õunapuu-Paeveer Nendest on pensionini koolis töötanud 18, kõrghariduse on omandanud 12, kaks on saanud teenelise õpetaja nimetuse ja kaks on pälvinud kodukoha omavalitsuse aukodaniku nimetuse.

KOOLI NIMEST JA ALLUVUSEST

1944. a lõpust oli kooli nimeks Sillamäe algkool ja see allus Virumaa TSN TK haridus-

osakonnale ja Vaivara valla TSN TK-le.

1946.

a septembrist nimetati kool Sillamäe Mittetäielikuks Keskkooliks.

1950.

a 1. septembrist allutati Narva linna haridusosakonnale.

01.09.195 2 nimetati kool Vaivara 7-aastaseks kooliks. 01.09.195 4 nimetati kool Vaivara 7-klassiliseks kooliks, allutati Jõhvi rajooni haridus- osakonnale. 01.09.195 9 reorganiseeriti kool Vaivara algkooliks. 02.09.196 3 kool likvideeriti.

9 reorganiseeriti kool Vaivara algkooliks. 02.09.196 3 kool likvideeriti. Kapten lahkub uppuvalt laevalt viimasena 21

Kapten

lahkub

uppuvalt laevalt

viimasena

21

MEENUTUSI PILTIDES

MEENUTUSI PILTIDES 7. klass, Seisavad: Lembit Pallandi, Uno Saart, Lembit Ahu (direktor), Ülo Jõgisoo, Heino Tammann,

7. klass,

Seisavad: Lembit Pallandi, Uno Saart, Lembit Ahu (direktor), Ülo Jõgisoo, Heino Tammann, Boris Sula

1952,1 lend

Istuvad: Milvi Vaaro,Juta Kesma, Helve Hints, Laine Soosalu (õpetaja), Urni Kullamäe, Elle Mänd Vasakult: Frieda
Istuvad: Milvi
Vaaro,Juta Kesma, Helve Hints, Laine Soosalu (õpetaja), Urni Kullamäe, Elle Mänd
Vasakult: Frieda Truus, Evi
Sinimäe, Lembit Ahu,
Laine
Soosalu, Asta
Õunapuu
22
Sinimäe, Lembit Ahu, Laine Soosalu, Asta Õunapuu 22 Õpetaja Maimu Kivila Õpetaja Valentina Kallas Õpetaja

Õpetaja

Maimu

Kivila

Lembit Ahu, Laine Soosalu, Asta Õunapuu 22 Õpetaja Maimu Kivila Õpetaja Valentina Kallas Õpetaja Ingrid Jurjeva

Õpetaja Valentina

Kallas

Lembit Ahu, Laine Soosalu, Asta Õunapuu 22 Õpetaja Maimu Kivila Õpetaja Valentina Kallas Õpetaja Ingrid Jurjeva

Õpetaja

Ingrid Jurjeva

23

27. okt 1953, III lend. Tüdrukud: Erna Puu, Anne Annus, Õie Pojo, Liia Roosipuu. Poisid:

27. okt 1953, III lend. Tüdrukud: Erna Puu, Anne Annus, Õie Pojo, Liia Roosipuu.

Poisid: Ülo Taal, Ants Treiberg, Rein Kesma, Heldar Varemäe, Otto Olu, Ants Kesma,

Lembit Kõva. Õpetajad: Laine Soosalu ja Peeter Beloussov

Lembit Kõva. Õpetajad: Laine Soosalu ja Peeter Beloussov Sügis 24 1953 Õpetaja Asta Ounapuu-Paeveer Kevad 1954,

Sügis

24

1953

Õpetajad: Laine Soosalu ja Peeter Beloussov Sügis 24 1953 Õpetaja Asta Ounapuu-Paeveer Kevad 1954, Õpetajad: Linda

Õpetaja Asta

Ounapuu-Paeveer

Beloussov Sügis 24 1953 Õpetaja Asta Ounapuu-Paeveer Kevad 1954, Õpetajad: Linda Merirand, Ingrid Jurjeva.

Kevad 1954,

Õpetajad: Linda Merirand, Ingrid Jurjeva. Tüdrukud: Maire Maitse, Mall Out, Maret Orgo, Silvi Pallandi, Tiiu Kaljus, Aime Kindlam, Milvi Triip,Valli Sakk, Laine Hanson. Poisid: Jüri Jõgisoo, Heino Priske, Ülar Uustalu,VilluVilepalu, Toivo Neitsov, Lembit Õunapuu, Johannes Arak, Olav Uustalu, Olev Meldre, Lembit Priske, Jaan Suvi

4. klass

25

Kevad 1955 I rida: O.Vallimäe, P Paekivi, P Belousov, L. Merirand II rida:A. Paidla (koristaja),

Kevad

1955

Kevad 1955 I rida: O.Vallimäe, P Paekivi, P Belousov, L. Merirand II rida:A. Paidla (koristaja), I.Jurieva,A.

I rida: O.Vallimäe, P Paekivi, P Belousov, L. Merirand II rida:A. Paidla (koristaja), I.Jurieva,A. Pressi, A. Kesma, L. Levo (asjaajaja)

26

I.Jurieva,A. Pressi, A. Kesma, L. Levo (asjaajaja) 26 Kevad 1956 I rida: O.VallimäeJ. Kurs, P Pealkivi,

Kevad

1956

Pressi, A. Kesma, L. Levo (asjaajaja) 26 Kevad 1956 I rida: O.VallimäeJ. Kurs, P Pealkivi, E.

I rida: O.VallimäeJ. Kurs, P Pealkivi, E. Parle, P Belousov

II rida: L. Levo A. Pressi, A. Kesma, I.Jurjeva, L. Soosalu, M. Kirsmaa,A. Paidla

27

K e v a d 1 9 5 7 Vasakult: I.Jurjeva,A. Pressi, 28 O.Vallimae,A. Kesma,

Kevad

1957

K e v a d 1 9 5 7 Vasakult: I.Jurjeva,A. Pressi, 28 O.Vallimae,A. Kesma, P

Vasakult: I.Jurjeva,A. Pressi,

28

O.Vallimae,A. Kesma, P Pealkivi, P Belousov,VKurs, M. Kirsimaa

O.Vallimae,A. Kesma, P Pealkivi, P Belousov,VKurs, M. Kirsimaa Metsapàeval M e t s a i s

Metsapàeval

O.Vallimae,A. Kesma, P Pealkivi, P Belousov,VKurs, M. Kirsimaa Metsapàeval M e t s a i s

Metsaistutusel

29

6. ja 7. klassi Jiiüsikaekskursioon Vaivara MTJ-i (Vokas) 30 Kevad 1958 Kevad 1958 I rida:

6. ja 7. klassi Jiiüsikaekskursioon Vaivara MTJ-i (Vokas)

6. ja 7. klassi Jiiüsikaekskursioon Vaivara MTJ-i (Vokas) 30 Kevad 1958 Kevad 1958 I rida: VKurs,

30

Kevad

1958

Jiiüsikaekskursioon Vaivara MTJ-i (Vokas) 30 Kevad 1958 Kevad 1958 I rida: VKurs, P Pealkivi, E.VidesII rida:

Kevad

1958

I rida: VKurs, P Pealkivi, E.VidesII rida: I.Jurjeva, L. Kats, P Belousov,A. Kesma, A. Pressi

rida: I.Jurjeva, L. Kats, P Belousov,A. Kesma, A. Pressi Kevad 1959 A. Pressi,A. Kesma,V. Kurs, I.Jurjeva,

Kevad 1959

A. Pressi,A. Kesma,V. Kurs, I.Jurjeva, L. Kats, L. Annus

31

SISUKORD

Meenutusi ühest unustatud koolist

 

3

Haldusjaotusest

 

4

Reinu maja Õpetaja tööle võtmine

 

7

 

11

Kehaline kasvatus

 

18

Õppevahenditest

 

18

Ella Tamm

20

Lembit Ahu Kooli nimest ja alluvusest

 

20

 

21

Meenutusi piltides

 

22