PÕHJARANNIK 14.

juuni 2 0 0 7

AJALUGU

Kõik kommunikatsioonide kraavid ja hoonete süvendid kaevasid tõösoldatid käsitsi.

Esimese rajatisena valmis veetorn.

Sillamäe linna rajamist alustasid Balti riikide sõjavangid
Tänavu möödub 60 aastat Eesti põhjarannikul asuva, ligi pool sajandit tavaeestlasele suletud olnud tööstuslinna Sillamäe rajamise alustamisest. Kuid vähesed teavad, et selle linna ja seal asuva Silmeti tehase rajasid põhiliselt möödunud sõjas Punaarmee vastu võidelnud eesti, läti ja leedu sõjamehed, kes pärast sõja lõppemist "suure kodumaa" filter- ja sunnitöölaagritesse viidi ning 1946. aasta lõpul tagasi Sillamäele toodi. Nüüdseks põrmu varisenud Nõukogude Liidus oli tavaks, et kõigi gigantrajatiste ning uute linnade ehitaja-au kuulus eranditult vaid komnoortele ja stahhaanovlastele. Seda, et tegelikud ehitajad olid paljudes kohtades sajad tuhanded sunnitöölaagritesse suletud inimesed, kelle „värbamist" korraldas NKVD, teadsid vaid vähesed. Eesti Põhjarannikul asunud ja sõjatules tugevasti kannatada saanud väikeasula Sillamäe sai Moskva huviobjektiks pärast seda, kui avastati, et Ida-Virumaal leiduv diktüoneemakilt sisaldab uraanioksiide. 1944.-1945. aasta talvel saabusid Moskvast Sillamäele üleliidulise geoloogiainstituudi geoloogid, kes pidid uurima kaldajärsakutes olevaid põlevkivilademeid. Kuna PõhjaEesti kaldapealsed olid siis veel paljudes kohtades mineeritud, olid geoloogid sunnitud töötama seal koos sapööridega. Seda Sillamäe leidu peeti niivõrd tähtsaks, et kogu uurimistööde läbiviimine ja koordineerimine ning järelevalve pandi tolleaegsele Eesti NSV valitsuse juhile Arnold Veimerile, kes oli isiklikult määratud neid uurimistöid kureerima. Samal ajal katsetati ühes Narva lähedal asunud katsetehases uraani saamise tehnoloogiat. Katsete tulemusel saadi esimene partii uraanikontsentraati. 1945. aastal toimus Kremlis nõupidamine, kus arutati aatomitööstuse toorainebaasi loomist. Nõupidamisest võtsid isiklikult osa ka Stalin ning mitmed kõrged riigitegelased, nagu Beria, Vorošilov, Malenkov, Mikojan, Zavenjagin, Andropov ja teised. Nõupidamisel räägiti, et NSV Liidus on vähe uraanirikkaid maardlaid, kuid et suured võimalused on avastatud Eestis. Kohale oli toodud ka tükk Eesti põlevkivi ja Narva katsetehases saadud partii uraanikontsentraati. Ilmselt võeti just sellel nõupidamisel vastu otsus Eestisse uraanirikastustehase rajamiseks. On andmeid, et algselt pidi see tehas rajatama Narva. See oli ka põhjus, miks Narva põliselanikke sinna tagasi elama ei lubatud. Mingil põhjusel aga valiti tehase asupaigaks endise Türsamäe õlitehase asukoht. Sel põhjusel muudeti hiljem kogu Eesti põhjarannik erirežiimiga piiritsooniks. Sillamäe tehase ehitamist juhtis N. Liidu ministrite nõukogu 1. peavalitsus, kes määras kohale tehase juhtkonna ning andis tehasele nimetuse - kombinaat nr 7. Nagu kõigil N. Liidu salastatud objektidel, oli ka Sillamäe tehasel oma koodnimetus - värvivabrik. Ehituspataljonide soldatid rajasid kõik tehasele ja ehitatavale asulale vajalikud kommunikatNende ridade kirjutaja saabus sioonid: Püssi-Vaivara kõrgepinNorilski vangilaagrist koos viie geliini ning tehase- ja asulasisePärnu poisi ja 60 lätlasega Narva sed elektriliinid, teed, vee- ja ka1946. aasta septembris. Jaamas nalisatsiooni torujuhtmed, võtsid meid meie saatjaks olnud imitrassi merre, tehase korstnad NKVD töötajalt saadud nimekirning mitmesugused abitootmisja alusel vastu 6. ehituspataljoni hooned, aga samuti tulevase Silohvitserid, kes viisid meid Ehituspataljonide lamäe asula esimesed elamud, Vestervalli tänaval asunud, Nar- soldatid rajasid kõik milleks olid puukilpidest kokkuva pommitamisel ainsana terveks kommunikatsioonid pandavad barakid. jäänud endise ohvitseride kasiiKõik 1946. aastal Sillamäele Esimesi kivielamuid ja ühisno hoonesse. toodud ehituspataljonide solda- kondlikke hooneid hakati SillaIga uus päev tõi juurde uusi tid elasid esimese talve üle riide- mäele rajama alles viiekümnenlaagritest vabastatuid. Narva telkides, kuhu olid sisse ehita- date alguses. Üks esimesi neist raudteejaamas tegutsesid öötud kahekordsed puunarid ja kus oli Sillamäe klubihoone. Ehitupäev läbi NKVD patrullid, kes sooja andis telgi keskel olnud seks vajalike materjalide ja seadvõtsid Leningradi poolt tulnud punkriahi. Talvel, tugeva paka- mete veoks oli loodud autobaas, rongidelt maha kõik Venemaa sega, tuli hommikuti sageli jää- mille tööd korraldasid ning autolaagritest vabastatud sõjavangid tunud telgiseina külge külmu- juhid ja remondilukksepad olid ja "mobiliseerisid" nad sealsanud meeste juukseid sooja vee- tööpataljonide soldatid. mas ehituspataljonidesse. ga lahti sulatada. Pesemiskoha Sillamäe külje alla rajatud kae1946. aasta novembris toodi 6. puudumise tõttu käidi hommikul vanduses töötasid põhiliselt ehituspataljon, kuhu ka mina rivikorras Sõtke jões pesemas. vangid. Kaevandusest veeti kuulusin, Narvast Sillamäele, kus Talvel raiusid barakkide päevnisee hakkas tegema ettevalmistusi kud pesemiseks jäässe augud. maak tehasesse vagonettidega. praeguse Silmeti tehase rajami- 1947. aasta sügisel ehitati telkide Sillamäel toodeti rohkem kui viiendik N. Liidus toodetud uraaseks. Sama aasta lõpul toodi nist. 1953. aastast Narvast ja Narvahakati uraanimaaJõesuust Sillaki tooma Tšehmäele veel 4. ja 7. Nõukogude Liidus oli tavaks, et kõigi hist ja Saksaehituspataljon. gigantrajatiste ning uute linnade ehitaja maalt Selleks ehiSillamäe asula tati Vaivara jaaoli sõjatules hävi- au kuulus eranditult vaid komnoortele ja mast tehaseni hanud ja vaid ranna- stahhaanovlastele. Seda, et tegelikud ruraudtee, mida piirkonnas olid samuti - veduriehitajad olid paljudes kohtades sajad säilinud mõned juhist kuni laadiüksikud indivi- tuhanded sunnitöölaagritesse suletud jateni - teenindaduaalelamud, sid ehituspataljoinimesed, teadsid vaid vähesed. kuhu nende omani soldatid. nikke aga elama ei Aastatel lubatud. Enne asemele ümmargused kilpmajad. 1947-1950 olid Sillamäe tehase sõda siin asunud Türsamäe õliSöökla otstarvet täitis üks saks- põhilised ehitajad kolme ehitustehasest olid järel vaid varemed laste poolt merekaldale ehitatud pataljoni soldatid, saksa sõjaning nõgestesse kasvanud suur vangid ja Türsamäe laagri vanja sõjatules säilinud puubarakk. šlakimägi. Uue tehase rajamist gid, keda oli kokku oli umbes 1947. aasta algul rajati endisesalustati endise Türsamäe õlite8000. Kuni 1948. aastani oli Vese Türsamäe mõisa vangilaager, hase varemetele. kuhu toodi 3000 mees- ja nais- nemaalt toodud tsiviilehitajaid Sillamäe tehase ehitus oli al- kriminaalvangi. Tööpataljoni veel vähe. Põhiliselt olid need gusest peale salastatud. Ehita- soldatid piirasid ehitatava teha- insener-tehnilised töötajad. Ka tava tehase toodangut hoiti seda se territooriumi kahekordse esimesed puubarakid tsiviilelaniehitanud tööpataljonlaste ees okastraataiaga ümber, ehitasid kele rajati alles 1948. aastal. suures saladuses, kuigi üht-teist vahitornid ja laagrisse toodud imbus läbi ehitustöid juhtinud vangid hakkasid koos soldatiteinseneride jutust. Nad rääkisid, ga tehase ehitustöödel käima. Sillamäe pärisasukad et toorainet ehitatavasse teha- Kuna vangide kontingendi moo- toodi Venemaalt sesse hakatakse tooma rongide- dustasid põhiliselt vargad, väEsimesed Sillamäe pärisasukad ga, saadud produkt aga viiakse gistajad ja tapjad, esines tööolid 1948. aastal Leningradist Silvälja tikutoosiga rinnataskus. tsoonis vangide ja töösoldatite lamäele toodud 14-18aastased Oletusi tehti ka selle põhjal, et vahel sageli intsidente, mis mõkodutud, keda hakati tehase töö1947. aasta algul moodustati 6. nikord muutusid veristeks kaklisteks koolitama. Need olid agpataljoni töösoldatitest viis auto- lusteks. Selle põhjuseks olid enaressiivsed noorukid - valdavalt puuridega varustatud töögrup- masti soldatitelt riiete ja jalanõuendised vargad ja "kotipoisid", pi, kes hakkasid Sillamäe, Kiviõ- de vägivaldne röövimine ning ka kes olid õppinud meistrid varasli, Püssi, Jõhvi, Ahtme ja Vaivara tülid naisvangide pärast. tamise ja röövimise peale. Silla-

Nende ridade kirjutaja 1947. aastal

ümbrusest pinnaseproove võtma. Kuni 60-70 m sügavuselt võetud pinnaseproovid pakiti korrapäraselt puukastidesse, varustati vajalike andmetega ja saadeti ühte Moskvas asunud geoloogiainstituuti. See pinnaseproovide võtmine toimus kogu 1947. aasta.

Tehase rajamiseks oli vaja odavat tööjõudu
Põlevkivimaake ümber töötava suurmetallurgiatehase rajamiseks Sillamäele (aga ka teiste strateegiliste objektide rajamiseks Eestis) oli vaja tööjõudu ning selleks otsustati kasutada sõja lõpu järel Venemaa vangilaagritesse viidud eestlastest, lätlastest ja leedulastest sõjavange. Sellekohase käskkirja nr 00336 andis Moskvas välja siseasjade rahvakomissariaat 19. aprillil 1946 ja otsekohe alustati üle kogu Venemaa asunud vangilaagritest baltlastest sõjavangide toomist Eestisse. Loomulikult ei teadnud need vangid enda "mobiliseerimisest" NKVD-le allunud ehituspataljonidesse midagi ja nende üleandmine kombinaadile toimus laagrirežiimi tingimustes. Esimene suurem arv sõjavange jõudis Eestisse 1946. aasta sügisel. Kõik Narva raudteejaama saabunud sõjavangid anti üle Narvas asunud N. Liidu siseministeeriumi 7. kombinaadi ehitusvalitsusele ning neist formeeriti kolm tööpataljoni, mis kandsid nimetust 4., 6. ja 7. eri sõjaväe ehituspataljon. Kokku oli neis pataljonides umbes 4000 meest. Esialgu saadeti Narva toodud endised sõjamehed Narva linna ja Narva-Jõesuu ehitustaastamistöödele ning mitmesugustele transpordi- ja laadimistöödele.

mäel hakkasid nad kohe kauplusi ja ladusid röövima. Kaitseks sissemurdmiste ja varguste eest moodustati tööpataljoni soldatitest eraldi vahiteenistuse üksus, kellele anti kätte vintpüssid ja püstolkuulipildujad, ning hakati välja panema valveposte. Nüüd aga hakkas see "nõukogude proletariaat" ehituspataljonide soldateid "fašistideks" sõimama ning hankis Auvere ja Sinimägede lahingutandreilt sinna lahingute ajal maha jäänud relvi ja laskemoona, et "fašiste" tappa. Toimus mitu tulevahetust, kus oli ka ohvreid. Lõpuks toodi Leningradist kohale miilitsaüksus, kes vargapoistelt relvad ära korjas. Venemaalt toodud tööliste osakaal Sillamäe tehase ehitusel oli 1951. aastani suhteliselt väike. Massilisem vene rahvusest tööliste tulek Sillamäele algas põhiliselt viiekümnendate algul, kui linnas valmisid esimesed tööpataljonide ehitatud korterelamud. Pärast seda hakkas elanike arv jõudsalt kasvama. Viiekümnendate esimesel poolel oli Sillamäel juba üle kümne tuhande elaniku. Tunduvalt paremad töö- ja elamistingimused olid peamine põhjus, miks Sillamäele saabus suurel arvul vene rahvusest töölisi sõjatules laastatud Venemaa oblastitest. Linnaõigused sai Sillamäe 1957. aastal. Aastatel 1947-1991 oli Sillamäe suletud linn. Endistest eesti, läti ja leedu sõjameestest moodustatud tööpataljonid osalesid Sillamäe tehase ning linna rajamisel 1952. aastani, seega ühtekokku üle viie aasta. Kuna tollases Nõukogude Liidus pidid nii vangid kui ka tööpataljoni soldatid enda ülalpidamise (toidu, riietuse ja majutamise) tööga välja teenima, maksti töösoldatitele nende tehtud töö eest pikkadele tööpäevadele ja pidevale töörügamisele vaatamata vaid sümboolset tasu ja enamikul juhtudel jäädi tööandjale hoopis võlgu. Praeguseks on kunagisi sõjameestest Sillamäe ehitajaid järele jäänud väga vähe.
VAINO KALLAS Hea lugeja! Kui sa oled ise või on mõni sinu lähedane/tuttav osalenud Sillamäe ehitamisel aastatel 1946-1953, siis palun pane kirja mälestused ja saada need e-posti aadressil vaikal@hot.ee.

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful