Вы находитесь на странице: 1из 1

PHJARANNIK 14.

juuni 2 0 0 7

AJALUGU

Kik kommunikatsioonide kraavid ja hoonete svendid kaevasid tsoldatid ksitsi.

Esimese rajatisena valmis veetorn.

Sillame linna rajamist alustasid Balti riikide sjavangid


Tnavu mdub 60 aastat Eesti phjarannikul asuva, ligi pool sajandit tavaeestlasele suletud olnud tstuslinna Sillame rajamise alustamisest. Kuid vhesed teavad, et selle linna ja seal asuva Silmeti tehase rajasid philiselt mdunud sjas Punaarmee vastu videlnud eesti, lti ja leedu sjamehed, kes prast sja lppemist "suure kodumaa" filter- ja sunnitlaagritesse viidi ning 1946. aasta lpul tagasi Sillamele toodi. Ndseks prmu varisenud Nukogude Liidus oli tavaks, et kigi gigantrajatiste ning uute linnade ehitaja-au kuulus eranditult vaid komnoortele ja stahhaanovlastele. Seda, et tegelikud ehitajad olid paljudes kohtades sajad tuhanded sunnitlaagritesse suletud inimesed, kelle vrbamist" korraldas NKVD, teadsid vaid vhesed. Eesti Phjarannikul asunud ja sjatules tugevasti kannatada saanud vikeasula Sillame sai Moskva huviobjektiks prast seda, kui avastati, et Ida-Virumaal leiduv diktoneemakilt sisaldab uraanioksiide. 1944.-1945. aasta talvel saabusid Moskvast Sillamele leliidulise geoloogiainstituudi geoloogid, kes pidid uurima kaldajrsakutes olevaid plevkivilademeid. Kuna PhjaEesti kaldapealsed olid siis veel paljudes kohtades mineeritud, olid geoloogid sunnitud ttama seal koos sapridega. Seda Sillame leidu peeti niivrd thtsaks, et kogu uurimistde lbiviimine ja koordineerimine ning jrelevalve pandi tolleaegsele Eesti NSV valitsuse juhile Arnold Veimerile, kes oli isiklikult mratud neid uurimistid kureerima. Samal ajal katsetati hes Narva lhedal asunud katsetehases uraani saamise tehnoloogiat. Katsete tulemusel saadi esimene partii uraanikontsentraati. 1945. aastal toimus Kremlis nupidamine, kus arutati aatomitstuse toorainebaasi loomist. Nupidamisest vtsid isiklikult osa ka Stalin ning mitmed krged riigitegelased, nagu Beria, Voroilov, Malenkov, Mikojan, Zavenjagin, Andropov ja teised. Nupidamisel rgiti, et NSV Liidus on vhe uraanirikkaid maardlaid, kuid et suured vimalused on avastatud Eestis. Kohale oli toodud ka tkk Eesti plevkivi ja Narva katsetehases saadud partii uraanikontsentraati. Ilmselt veti just sellel nupidamisel vastu otsus Eestisse uraanirikastustehase rajamiseks. On andmeid, et algselt pidi see tehas rajatama Narva. See oli ka phjus, miks Narva pliselanikke sinna tagasi elama ei lubatud. Mingil phjusel aga valiti tehase asupaigaks endise Trsame litehase asukoht. Sel phjusel muudeti hiljem kogu Eesti phjarannik erireiimiga piiritsooniks. Sillame tehase ehitamist juhtis N. Liidu ministrite nukogu 1. peavalitsus, kes mras kohale tehase juhtkonna ning andis tehasele nimetuse - kombinaat nr 7. Nagu kigil N. Liidu salastatud objektidel, oli ka Sillame tehasel oma koodnimetus - vrvivabrik. Ehituspataljonide soldatid rajasid kik tehasele ja ehitatavale asulale vajalikud kommunikatNende ridade kirjutaja saabus sioonid: Pssi-Vaivara krgepinNorilski vangilaagrist koos viie geliini ning tehase- ja asulasisePrnu poisi ja 60 ltlasega Narva sed elektriliinid, teed, vee- ja ka1946. aasta septembris. Jaamas nalisatsiooni torujuhtmed, vtsid meid meie saatjaks olnud imitrassi merre, tehase korstnad NKVD ttajalt saadud nimekirning mitmesugused abitootmisja alusel vastu 6. ehituspataljoni hooned, aga samuti tulevase Silohvitserid, kes viisid meid Ehituspataljonide lame asula esimesed elamud, Vestervalli tnaval asunud, Nar- soldatid rajasid kik milleks olid puukilpidest kokkuva pommitamisel ainsana terveks kommunikatsioonid pandavad barakid. jnud endise ohvitseride kasiiKik 1946. aastal Sillamele Esimesi kivielamuid ja hisno hoonesse. toodud ehituspataljonide solda- kondlikke hooneid hakati SillaIga uus pev ti juurde uusi tid elasid esimese talve le riide- mele rajama alles viiekmnenlaagritest vabastatuid. Narva telkides, kuhu olid sisse ehita- date alguses. ks esimesi neist raudteejaamas tegutsesid tud kahekordsed puunarid ja kus oli Sillame klubihoone. Ehitupev lbi NKVD patrullid, kes sooja andis telgi keskel olnud seks vajalike materjalide ja seadvtsid Leningradi poolt tulnud punkriahi. Talvel, tugeva paka- mete veoks oli loodud autobaas, rongidelt maha kik Venemaa sega, tuli hommikuti sageli j- mille td korraldasid ning autolaagritest vabastatud sjavangid tunud telgiseina klge klmu- juhid ja remondilukksepad olid ja "mobiliseerisid" nad sealsanud meeste juukseid sooja vee- tpataljonide soldatid. mas ehituspataljonidesse. ga lahti sulatada. Pesemiskoha Sillame klje alla rajatud kae1946. aasta novembris toodi 6. puudumise tttu kidi hommikul vanduses ttasid philiselt ehituspataljon, kuhu ka mina rivikorras Stke jes pesemas. vangid. Kaevandusest veeti kuulusin, Narvast Sillamele, kus Talvel raiusid barakkide pevnisee hakkas tegema ettevalmistusi kud pesemiseks jsse augud. maak tehasesse vagonettidega. praeguse Silmeti tehase rajami- 1947. aasta sgisel ehitati telkide Sillamel toodeti rohkem kui viiendik N. Liidus toodetud uraaseks. Sama aasta lpul toodi nist. 1953. aastast Narvast ja Narvahakati uraanimaaJesuust Sillaki tooma Tehmele veel 4. ja 7. Nukogude Liidus oli tavaks, et kigi hist ja Saksaehituspataljon. gigantrajatiste ning uute linnade ehitaja maalt Selleks ehiSillame asula tati Vaivara jaaoli sjatules hvi- au kuulus eranditult vaid komnoortele ja mast tehaseni hanud ja vaid ranna- stahhaanovlastele. Seda, et tegelikud ruraudtee, mida piirkonnas olid samuti - veduriehitajad olid paljudes kohtades sajad silinud mned juhist kuni laadiksikud indivi- tuhanded sunnitlaagritesse suletud jateni - teenindaduaalelamud, sid ehituspataljoinimesed, teadsid vaid vhesed. kuhu nende omani soldatid. nikke aga elama ei Aastatel lubatud. Enne asemele mmargused kilpmajad. 1947-1950 olid Sillame tehase sda siin asunud Trsame liSkla otstarvet titis ks saks- philised ehitajad kolme ehitustehasest olid jrel vaid varemed laste poolt merekaldale ehitatud pataljoni soldatid, saksa sjaning ngestesse kasvanud suur vangid ja Trsame laagri vanja sjatules silinud puubarakk. lakimgi. Uue tehase rajamist gid, keda oli kokku oli umbes 1947. aasta algul rajati endisesalustati endise Trsame lite8000. Kuni 1948. aastani oli Vese Trsame misa vangilaager, hase varemetele. kuhu toodi 3000 mees- ja nais- nemaalt toodud tsiviilehitajaid Sillame tehase ehitus oli al- kriminaalvangi. Tpataljoni veel vhe. Philiselt olid need gusest peale salastatud. Ehita- soldatid piirasid ehitatava teha- insener-tehnilised ttajad. Ka tava tehase toodangut hoiti seda se territooriumi kahekordse esimesed puubarakid tsiviilelaniehitanud tpataljonlaste ees okastraataiaga mber, ehitasid kele rajati alles 1948. aastal. suures saladuses, kuigi ht-teist vahitornid ja laagrisse toodud imbus lbi ehitustid juhtinud vangid hakkasid koos soldatiteinseneride jutust. Nad rkisid, ga tehase ehitustdel kima. Sillame prisasukad et toorainet ehitatavasse teha- Kuna vangide kontingendi moo- toodi Venemaalt sesse hakatakse tooma rongide- dustasid philiselt vargad, vEsimesed Sillame prisasukad ga, saadud produkt aga viiakse gistajad ja tapjad, esines tolid 1948. aastal Leningradist Silvlja tikutoosiga rinnataskus. tsoonis vangide ja tsoldatite lamele toodud 14-18aastased Oletusi tehti ka selle phjal, et vahel sageli intsidente, mis mkodutud, keda hakati tehase t1947. aasta algul moodustati 6. nikord muutusid veristeks kaklisteks koolitama. Need olid agpataljoni tsoldatitest viis auto- lusteks. Selle phjuseks olid enaressiivsed noorukid - valdavalt puuridega varustatud tgrup- masti soldatitelt riiete ja jalanuendised vargad ja "kotipoisid", pi, kes hakkasid Sillame, Kivi- de vgivaldne rvimine ning ka kes olid ppinud meistrid varasli, Pssi, Jhvi, Ahtme ja Vaivara tlid naisvangide prast. tamise ja rvimise peale. Silla-

Nende ridade kirjutaja 1947. aastal

mbrusest pinnaseproove vtma. Kuni 60-70 m sgavuselt vetud pinnaseproovid pakiti korrapraselt puukastidesse, varustati vajalike andmetega ja saadeti hte Moskvas asunud geoloogiainstituuti. See pinnaseproovide vtmine toimus kogu 1947. aasta.

Tehase rajamiseks oli vaja odavat tjudu


Plevkivimaake mber ttava suurmetallurgiatehase rajamiseks Sillamele (aga ka teiste strateegiliste objektide rajamiseks Eestis) oli vaja tjudu ning selleks otsustati kasutada sja lpu jrel Venemaa vangilaagritesse viidud eestlastest, ltlastest ja leedulastest sjavange. Sellekohase kskkirja nr 00336 andis Moskvas vlja siseasjade rahvakomissariaat 19. aprillil 1946 ja otsekohe alustati le kogu Venemaa asunud vangilaagritest baltlastest sjavangide toomist Eestisse. Loomulikult ei teadnud need vangid enda "mobiliseerimisest" NKVD-le allunud ehituspataljonidesse midagi ja nende leandmine kombinaadile toimus laagrireiimi tingimustes. Esimene suurem arv sjavange judis Eestisse 1946. aasta sgisel. Kik Narva raudteejaama saabunud sjavangid anti le Narvas asunud N. Liidu siseministeeriumi 7. kombinaadi ehitusvalitsusele ning neist formeeriti kolm tpataljoni, mis kandsid nimetust 4., 6. ja 7. eri sjave ehituspataljon. Kokku oli neis pataljonides umbes 4000 meest. Esialgu saadeti Narva toodud endised sjamehed Narva linna ja Narva-Jesuu ehitustaastamistdele ning mitmesugustele transpordi- ja laadimistdele.

mel hakkasid nad kohe kauplusi ja ladusid rvima. Kaitseks sissemurdmiste ja varguste eest moodustati tpataljoni soldatitest eraldi vahiteenistuse ksus, kellele anti ktte vintpssid ja pstolkuulipildujad, ning hakati vlja panema valveposte. Nd aga hakkas see "nukogude proletariaat" ehituspataljonide soldateid "faistideks" simama ning hankis Auvere ja Sinimgede lahingutandreilt sinna lahingute ajal maha jnud relvi ja laskemoona, et "faiste" tappa. Toimus mitu tulevahetust, kus oli ka ohvreid. Lpuks toodi Leningradist kohale miilitsaksus, kes vargapoistelt relvad ra korjas. Venemaalt toodud tliste osakaal Sillame tehase ehitusel oli 1951. aastani suhteliselt vike. Massilisem vene rahvusest tliste tulek Sillamele algas philiselt viiekmnendate algul, kui linnas valmisid esimesed tpataljonide ehitatud korterelamud. Prast seda hakkas elanike arv judsalt kasvama. Viiekmnendate esimesel poolel oli Sillamel juba le kmne tuhande elaniku. Tunduvalt paremad t- ja elamistingimused olid peamine phjus, miks Sillamele saabus suurel arvul vene rahvusest tlisi sjatules laastatud Venemaa oblastitest. Linnaigused sai Sillame 1957. aastal. Aastatel 1947-1991 oli Sillame suletud linn. Endistest eesti, lti ja leedu sjameestest moodustatud tpataljonid osalesid Sillame tehase ning linna rajamisel 1952. aastani, seega htekokku le viie aasta. Kuna tollases Nukogude Liidus pidid nii vangid kui ka tpataljoni soldatid enda lalpidamise (toidu, riietuse ja majutamise) tga vlja teenima, maksti tsoldatitele nende tehtud t eest pikkadele tpevadele ja pidevale trgamisele vaatamata vaid smboolset tasu ja enamikul juhtudel jdi tandjale hoopis vlgu. Praeguseks on kunagisi sjameestest Sillame ehitajaid jrele jnud vga vhe.
VAINO KALLAS Hea lugeja! Kui sa oled ise vi on mni sinu lhedane/tuttav osalenud Sillame ehitamisel aastatel 1946-1953, siis palun pane kirja mlestused ja saada need e-posti aadressil vaikal@hot.ee.