EELMISE KESKAJA KRIISIST.

3.02.2014 Oleks nagu taas kes mingi keskaeg, medium aevum, mida teatavasti renessansi mtlejad mistsidki kui omamoodi vaheaega, vahepealset perioodi teliste aegade vahel, kui postantiiki. http://www.scribd.com/doc/192584951/TEKSTIILSESTMOTTETEGEVUSEST-4-Enesemaaratlus-maaramatuses Mu lubatud kiire hpe Kolmanda Mtlemise Kuningriiki elik kaasaegses kirjapruugi Mtlemine 3.0 manu nihkub aina edasi ja edasi. Selles on taas sdi Sergei Pereslegin, kes vana aasta viimasel peval llitas pikema artikli, milles Kiievi rituse teesid vaid he osa moodustavad. Sealt hargnesid veel mned huvitavad niidid, mis tundusid vrt olevat talgujate mttekangasse sisse kududa. Alljrgnev refereering ongi ks veidi varasem, 2012.aasta lpust prit mttearendus krgkeskajal Euroopa kristlikus maailmas aset leidnud mtlemisformaadi muutusest, mil le kigus kujunes vlja teaduslik maailmapilt. Ehk siis taas tnases kirjapruugis, siin kib jutt leminekust Mtlemiselt 1 Mtlemisele 2. http://www.archipelag.ru/agenda/gospel_povestka/konferens_r_vs_r_2012/text10/

Neid teese lugedes pidin ikka ja jlle ennast npistama, et mitte unustada neid aastasadu, mis meid tollasest leminekust lahutab. Sestap paningi oma loole srase provokatiivse pealkirja ja motoks lause, kus ka meie aega medium aevumiks nimetan. Ma ei esita allpool kiki S.P. poolt lalviidatud allikas toodud teese, vaid ainult seda osa, mis minu arust kige otsesemalt aitavad sillutada teed jrgmiseks hppeks: Mtlemis elt2 Mtlemisele3. Jtan mneks jrgmiseks korraks ka konteksti avamise, millises seoses need teesid on niteks renessansi ja kristlikus Euroopas asetleidnud reformatsiooniga, milline oli reformatsiooni mju humanismiideede arengule jms. 1. Aristotelese formaalse loogika hendamisel Ilmutusega kujunes vlja skolastiline mtlemise formaat. Selle formaadi thtsaks karakteristikuks on inimese igus haridusele. Krgkeskajaks kujuneb vlja Raamatutsivilisatsioon, millele on iseloomulik oskus lugeda (vi vhemalt kuulata) keerulisi tekste, aga ka oskus teha jreldusi. Ka kige primitiivsema haridusssteemi korral viib Raamatutsivilisatsioon paratamatult intellektuaalsele kihistumisele ja intellektuaalse keskklassi tekkimisele.

2. Just intellektuaalsel keskklassil tekib mtlemise formaadi liig keerukaks muutumise kriis. Vaimueliit on vimeline ka selle likeeruka formaadiga refleksiivselt edasi ttama, alumisel kihil aga puudub ldse vajadus melda. 3. Reeglina on just intellektuaalne keskklass majanduslikult ja poliitiliselt aktiivne. 4. Keskklassi jaoks avaldub mtlemisformaadi kriis jrgmises: + Maailmapilt kaotab oma ranguse, suletuse ja koosklalisuse + Kaob side mtlemise, teadmise ja reaalse praktika vahel + Lheb kaotsi mtlemise eetiline sisu + Kujuneb veendumus, et mtlemine on poliitiliselt ja majanduslikult angaeeritud, st vrvatud poliitikat ja majandust teenima. Oluline on silmas pidada, et skolastiline mtlemine kaldub looma vigaseid konstruktsioone, ritades meid veenda, et praktikas eksisteerivadki sellised seosed, mida vib abstraktselt vlja melda (a la: maailm on loonud seitse metalli). Kui ollakse jutud staadiumisse, kus on tegemist lekomplitseerituskriisiga, siis mistahes mtlemine hakkab meile peale suruma, et abstraktselt mteldut vetagu kui tarvilikku ja/vi kui reaalsust. 5. Neis tingimustes ilmutab ennast sotsiaalne tellimus - hakatakse tahtma, et senine mtlemise formaat muutuks, saaks eelkige lihtsamaks , et see puhastataks intellektuaalsetest derivaatidest (tuletistest), abstraktsetest konstruktsioonidest, viitamistest iseendale. 6. Skolastilise formaadi suureks hdaks oligi selle krge sidusus, mis viis vajadusele elda tema lihtsustamisel lahti viitest Ilmutusele. Intellektuaalne keskklass prib looma lihtsat maailmapilti ja lihtsaid mttepraktikaid , mis oleksid vastavuses jooksva Reaalsusega ja mis igustaksid tulutoovat tegevust. Nii viibki esimene protsess loodusfilosoofia (natuurfilosoofia) tekkimisele , teine aga on lhtepunktiks esmalt humanismi, seejrel aga pragmatismi tekkimisele. Aja jooksul koos uue formaadi jrkjrgulisele kanoniseerimisega need protsessid sulavad kokku, mis viib selleni, et teaduslikud ettekujutused trjuvad esialgsed loodusfilosoofilised ettekujutused vlja. 7. Selle, teadusliku mtlemise baaselementideks on: + Maailm eksisteerib. Ta on reaalne, tunnetatav, mdetav +Mtmised on ristirsti kontrollitavad ja taaskorratavad + Te kriteeriumiks on praktika kas eksperimendi, mtmise, vaatluse vi reaalse elu kogemuse, st pragmaatilise edu vormis. + Eetilised normid on mratud Inimese enese kui aruka olevusega (vi Inimkonna kui ssteemiga). Need normid ei vaja viitamist mingisugusele Ilmutusele. 8.Teaduslik mtlemine vib esineda jrgmistes ontoloogiates: +Natuurfilosoofia (Jumala ontoloogia)

+Klassikaline loodusteadus (ateism, materialistlik filosoofia) +Kaasaegne loodusteadus (kas agnostitsism vi siis gnostitsism) +Klassikaline humanitaarteadus (humanism, panteism) +Kaasaegne humanitaarteadus ( paganlus, ebausud) +Majandus- ja igusteadus (pragmatism) +Meditsiin (humanism) +Lokaalsed distsipliinid (ontoloogia puudub tiesti) +Fsika ja matemaatika on oma ontoloogiate hermeetilisuse kaitsjad (fsika ontoloogia on fsika) laltoodu peaks mu arvates olema piisavaks mtlemismaterjaliks Talgujate knlakuu istjatsel. Edaspidi viksime siit liikuda tnase keskaja kriisi ksitlusele: Sellele, kuidas on jutud teadusliku formaadi lekomplitseeritusele ja sellele, ku idas Raamatutsivilisatsiooni kriis on snnitanud/snnitamas Meediatsivilisatsiooni.