Академический Документы
Профессиональный Документы
Культура Документы
ii
PLANU ESTRATJIKU
NASIONL BA SETR SADE
2011 - 2030
Publikador :
MINISTRIO SADE
TALITI
Dli, Timor-Leste
2011
iii
PREFSIU
Hau haksolok tebes hodi introds Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade ba dala uluk
ba dezenvolvimentu nasaun nian iha setr sade nian ba oin no atu akompaa Governu nia
vizaun ba nasaun ida saudvel.
Maski hasoru nafatin dezafiu sira iha sistema kuidadus sade nian hanesan taxa aas ba
mortalidade infantil no materna, prevalnsia aas ba moras hadaet no neeb hadaet liu husi
vetr hanesan Infesaun Respiratria, Tuberkuloze no Malaria, sistema kuidadus sade iha
Timor-Leste sai ona sasn ka testemuu ba atinjimentu boot iha tinan sanulu ikus b. Ms,
kondisaun krnika sira neeb relasiona ho moras sira laos kontajioza, no kanek ka asidente,
maka mosu ho aumenta makas tebes nuudar prioridade ba sade pblika no sira sei liga ho
loloos ba asuntu ida-nee.
Ho dezafiu sira-nee ba oin, Ministriu Sade hakaas an atu harii tuir realizasaun no hadiak
servisu sira, hodi nunee ema Timor-oan sira hotu bele atu goza padraun aas ba kuidadus no
hetan servisu sade ho diak tebes iha tinan rua-nulu oin mai.
Ministriu Sade hah ona aproximasaun komprensivu ida ba planu estratjiku, formula
poltika sira-neebe relasiona ho dezafiu boot sira, identifika diresaun estratjika no, tan
nunee, harii meta estratejiku no estratejia sira-neeb sei lori ba prosesu dezenvolvimentu
no hamoris servisu sade sira.
Atu hamosu haboot-hadia sira hotu iha kuidadus klnikus no servisu sade pblika,
partisipasaun no envolvimentu husi komunidade lokal sira iha relasaun ho sade sei enkoraja
liu husi revitalizasaun ba servisus kuidadus sade primriu hanesan atu haboot ema sira
hotu hodi foti desizaun bazeia ba hili neeb informadu ho introdusaun ba Servisu Integradu
Sade Komunitria (SISCa).
Maneira foun ba servisu maka introds ona no f nfaze boot liu maka f ba kualidade sira
hotu neeb Ministriu Sade halo. Prtika efisiente no efetivu liu maka esensial no ita-nia
sistema no prosedimentu barak presiza atu haree fila fali, tan nunee, buka hadiak nafatin tuir
Ministriu nia maneira atu servisu. Tuir mai, halao servisu sade ba oin presiza buka dalan
alternativus ba fundus, asegura rekursus umanus apropriadu, suporta hadiak prtika jestaun,
dezenvolve estrutura no prosesu servisu ida ho loloos, hanesan ms mantein disponibilidade
ba ekipamentus neeb adiantadu no teknolojia aas.
Pritu no esperinsia oioin husi pesoal sade maka folin boot tebes, no hodi nunee atu harii
diferensa pozitivu ida ba sade, ho koordenasaun iha area sira oioin ho parte interesadu
oioin hodi haree ba asuntu abranjente boot nuudar parte integral ida hodi dezenvolve Planu
ida-nee. Enkontru konsultativu neeb ho signifikativu liu hotu neeb maka halao iha fulan
Jullu, tinan 2009, durante retiru loron haat neeb organiza husi MdS iha Distritu Ermera iha
Suco Coliati no neeb pesoal sade xave sira iha pozisaun ba knaar lideransa no jestr,
hanesan ms profesionl sade nasionl sira no sira-nia parseiru nasionl no internasional
ii
iv
s ira-neeb hotu hotu prezente hodi kontribui ba Planu Estratjiku Nasionl ba Sade
2011-2030.
Ambisaun komn maka durante tempu nee, enkuadramentu ida-nee sei influensia prosesu
setr sade sira hotu liu husi servisu ekipa multi-dixiplinria, foti-desizaun neeb desentralizadu,
servisu ho parseria no envolvimentu komunitria.
Hau dezeja no agradese liuliu ba diretr sade no xefe departamentu sade sira hotu ba
sira-nia matadalan no kontribuisaun tknika. Hau-nia agradesimentu no apresiasaun ms ba
dedikasaun no
enerjia ba asesor no espesialista nasionl no internasionl sira neeb asiste ofisial sade
senior sira hodi halo Planu ida-nee sai realidade.
Hau laran-metin katak implementasaun ba Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade sei lori
ita-nia setr sade ba nivel aas foun ida hodi serb ema Timor-oan no liu husi alkansa alvu ba
dezenvolvimentu nasionl, rejionl no internasionl oioin.
iii
v
NDISE
LISTA BA ABREVIATURA ___________________________________________________vi
SUMRIU EZEKUTIVU_____________________________________________________viii
SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN__________________________________________ 01
I.1 Perfl Nasaun nian_______________________________________________________02
I.2 Perfl Sade ___________________________________________________________03
I.3 Organizasaun ba Setr Sade______________________________________________08
I.4 Rekursus Umanus ba Sade_______________________________________________11
I.5 Infraestrutura ba Sade___________________________________________________ 12
I.6 Analiza SWOT__________________________________________________________13
SEKSAUN II: VIZAUN TINAN 20 BA SADE____________________________________16
II.1 Vizaun________________________________________________________________17
II.2 Misaun________________________________________________________________17
II.3 Valr Nkleu___________________________________________________________18
II.4 Meta_________________________________________________________________ 18
II.5 Objetivu_______________________________________________________________19
SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONAL SADE_______________________________21
III.1 Antesedente__________________________________________________________22
III.2 Papel Administrativu no Governasaun (Stewardship) ba MdS____________________ 23
III.3 Organizasaun & Jestaun ba Provizaun Servisu Sade_________________________ 27
SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE______________________________33
IV.1 Antesedente__________________________________________________________34
IV.2 Diresaun Estratjiku sira husi Nvel Ida idak ba Kuidadus Sade__________________35
IV.3 Pakote Bziku ba Servisu Sade __________________________________________41
IV.4 Prioridade Nasionl ba Programa Sade ____________________________________44
A. Sade Materna__________________________________________________________44
B. Sade Labarik__________________________________________________________ 46
C. Nutrisaun______________________________________________________________46
D. Kontrola ba Moras Kontajioza______________________________________________48
i. Malaria________________________________________________________________ 48
ii. Tuberkuloze_____________________________________________________________50
iii. HIV-AIDS______________________________________________________________52
iv. Lepra_________________________________________________________________ 54
v. Filariasis Limftiku _______________________________________________________55
vi. Moras Infesaun Viral & Aguda Seluk Sira______________________________________56
E. Moras Laos Kontajioza____________________________________________________57
i. Moras Mentl & Epilepsia__________________________________________________57
ii. Sade Oral_____________________________________________________________58
iii. Sade Matan___________________________________________________________60
F. Moras Emerjente Seluk sira________________________________________________60
G. Sade Ambientl________________________________________________________62
iv
vi
H. Promosaun Sade_______________________________________________________65
SEKSAUN V: REKURSUS UMANUS BA SADE__________________________________67
V.1 Dezenvolvimentu ba Rekursus Umanus iha Sade_____________________________68
V.2 Jestaun ba Rekursus Umanus iha Sade_____________________________________69
SEKSAUN VI : INFRAESTRUTURA BA SADE__________________________________71
VI.1 Antesedente__________________________________________________________72
VI.2 Infraestrutura Fzika ____________________________________________________72
VI.3 Fornesimentu ba Ekipamentus Mdiku & Laos Mediku Esensial Sira______________74
VI.4 Servisu Ambulnsia & Transporte Sade nian ________________________________75
VI.5 Komunikasaun Sade & ICT ______________________________________________76
SEKSAUN VII: SERVISU APOIU SELUK_______________________________________78
VII.1 Aimoruk & Konsumivel__________________________________________________79
VII.2 Servisu Laboratriu & Banku ba Raan______________________________________80
VII.3 Peskiza ba Sade _____________________________________________________82
VII.4 Sistema Informasaun ba Jestaun Sade____________________________________83
VII.5 Sistema ba Jestaun Finanseiru & Planu ba Sade ____________________________84
VII.6 Parseria & Kolaborasaun ba Sade ________________________________________86
SEKSAUN VIII: FINANSIAMENTU BA SISTEMA NASIONL SADE _________________87
VIII.1 Antesedente _________________________________________________________88
VIII.2 Finansiamentu Pbliku ba Setr Sade _____________________________________88
VIII.3 Finansiamentu Privadu ba Setr Sade ____________________________________90
VIII.4 Finansiamentu Doadr ba Setr Sade _________________________________91
SEKSAUN IX: PREPARATIVUS BA IMPLEMENTASAUN __________________________93
IX.1 Mekanismu ba Implementasaun ___________________________________________94
IX.2 Monitorizasaun & Avaliasaun _____________________________________________95
ANKESU:
ANEKSU A. Proposta ba Estrutura Organizasional MdS _____________________________96
ANEKSU B. Logframe hodi Monitoriza Prestasaun Servisu Sade _____________________97
ANEKSU C. Road Map ba Dezenvolvimentu Profesional Sade sira ____________________127
ANEKSU D. Road Map ba Dezenvolvimentu Fasilidade Sade sira ___________________133
ANEKSU E. Guia Gestaun Finansa Pblika 2011-2015_____________________________137
vii
LISTA BA ABREVIATURA
ANC
BCC
BCI
BEOC
BSP
CCT
CD
CDP&C
CEOC
CHC
CIMCI
CVD
DHC
DHMT
DHS
DOTS
EC
FHPP
FP
FY
GFATM
GDP
GSB
HAST
HDI
HRH
HDR
HIV/AIDS
HMIS
HNGV
HP
HRD
HSP
HSSP
ICS
ICT
IDS
IEC
IMCI
IMR
IYCF
JAPS
LLITN
LSMS
MC
vi
viii
vii
ix
KUADRU & FIGURA:
Kuadru 1
Kuadru 2
Kauza prinsipal ba mortalidade iha 2010 iha idade pasiente ne'eb admiti iha ospital
Kuadru 3
Kuadru 4
Orientasaun prioridade nasionl sade ne'eb hahu husi tinan 2011 to'o 2030
Fig. 1
Fig. 2
Fig. 3
Fig. 4
Fig. 5
Fig. 6
Fig. 7
Fig. 8
Fig. 9
Fig. 10
viii
SUMRIU EZEKUTIVU
Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030 (PENSS) fornese ba Ministriu Sade
ho enkuadramentu ida hodi komprende nia pozisaun no book-an ba oin ho sentidu ida ba
diresaun, propzitu no matadalan ba atividade no desizaun sira neeb presiza husi autr xave
sira iha setr sade nian ba tinan rua-nulu oin mai. Ida-nee maka dezenvolve depoisde revizaun ida ba Planu Estratjiku Setr Sade (PESS) ba Timor-Leste kobre periodu husi 20082012, enkuantu tau iha konsiderasaun ba reforma no foti-poltika atual ba Ministriu Sade,
ninia funsaun no ninia kapasidade atu kontribui liu husi meta dezenvolvimentu ba Governu
Timor-Leste nian hodi aselera kresimentu ekonmiku atu hamenus mukit hanesan deklara
ona iha Planu Dezenvolvimentu Nasionl 2020 (PDN 2020) neeb atualiza foin daudaun nee.
Tan nunee, dokumentu ba planu ida-nee neeb hatudu dalan liu husi prinsipiu fundamental
sira-neeb espesifika iha Planu Dezenvolvimentu Estratjiku Timor-Leste 2011-2030, neeb
maka reflete ona iha Enkuadramentu ba Poltika Nasionl Sade. Nia envolve enkuadramentu
goblal ida ba investimentu setr sade no ninia objetivu boot maka atu enkoraja parte
interesadu sira hodi servisu hamutuk liu husi objetivu komn no hodi apresia oins sira-nia esforsu bele kontribui liu husi hadiak perfl sade Timor-Leste nian. Tan nunee, maka estabelese
komponente estratjiku ida ba funsaun no estrutura oinoin husi setr ho indikadr xave siraneeb define atu ho efetivu sukat progresu hasoru alvu espesfiku sira.
Avaliasaun ida ba dokumentu setor sade lubun boot nian ida maka halao hodi fornese
anlize no komprensaun klean ba setr no iha ms konsulta ho Diretr Servisu Distrital Sade
durante Retiru Nasionl ba Lder Sade sira-neeb halao iha Coliati iha tinan 2009 no durante Misaun ba Revizaun Konjunta Mdiu-Prazu (MTR), kolkiu ba planu Distritu no Enkontru ba
Revizaun Tknika. Parseiru ba Dezenvolvimentu Sade no Sosiedade Sivil no Ministriu sira
seluk espresa ona sira-nia konsulta no envolve durante dezenvolvimentu ba PENSS ida-nee.
Planu maka fahe iha parte esensial walu:
Seksaun I hah ho analiza situasaun detalladu ida ba asuntu sade nian no fornese imajen ida
ba indikadr demogrfiku no estatstika vital atual neeb reprezenta baze ba futuru oin mai.
Nia ms hatudu konfigurasaun no estrutura organizasaun ba servisu atual.
Seksaun II fornese baze rasionl ida ba planu estratjiku, nia deskreve vizaun matadalan ida
no inklui misaun esplsitu no komponente importante ida ba valr organizasaun nian.
Seksaun III foku kona-ba asuntu jestaun no organizasaun hanesan nesesidade atu iha estrutura organizasaun apropriadu no desentralizadu, enkuantu harii modelu integradu ida ba
dezenvolvimentu servisu sira.
Seksaun IV foku kona-ba hadiak no dezenvolvimentu tuir mai ba servisu kuidadus sade
primriu no ezbosa asuntu ba importansia ba dezenvolvimentu ba servisu sekundriu no
tersiriu sira.
ix
xi
Seksaun V liga ho sasn xave iha organizasaun rekursus umanus no foku kona-ba
estratejia sira-neeb relasiona ho jestaun no dezenvolvimentu rekursus umanus.
Seksaun VI ho objetivu ba aproximasaun ida neeb estruturadu ba investimentu kapital ba iha
elementu boot sira ba sistema, neeb inklui fasilidade sade, alojamentu ba pesoal no kontrusaun ba
eskritriu, fornesimentu ba ekipamentus mdiku, bee no eletrisidade, hanesan ms transporte. Nia ms
foku kona-ba teknolojia ba informasaun no komunikasaun hanesan fatuk-inan ba adiantamentu PENSS
nian.
Seksaun VII relasiona ho servisu apoiu seluk sira hanesan sistema informasaun sade, buat-soin sade
nian no jestaun ba transporte, koalia kona-ba planu finanseiru no envolvimentu parseria hodi koordena
asaun sira hotu iha area programtiku oioin.
Seksaun VIII estabelese diresaun sira ba finansiamentu sade, inklui finansiamentu pbliku, privadu no
doadr ba setr sade.
Seksaun IX foku kona-ba mekanismu implementasaun ba planu estratjiku.
Ikus liu, komponente ida husi Aneksu sira hodi kompleta Planu. Maka:
Estabelesimentu ba estrutura organizasaun MdS nian nuudar baze ba servisu sentral no
servisu distrital sade iha ambiente desentralizadu ida
Logframe ida neeb integradu ba PENSS 2011-2030
Roadmap/ Roteiru ida ba PENSS hodi foku liuliu kona-ba distribuisaun rekursus umanus no
dezenvolvimentu infraestrutura.
Diresaun Estratjika & Prioridade Xave Sira:
1. Provisaun ba Servisu Sade Prestasaun ba servisu kuidadus sade diak liu atu bele
deskreve iha maneira integradu ida, enkuantu tau iha konsiderasaun knaar husi servisu
sentrl no distritu sira no setr sade privadu sira. Diresaun ba implementasaun ba pakote
komprensivu ida ba servisu sade iha nivel primriu, sekundriu no tersiriu maka aprezenta
iha planu ida-nee nuudar cross cutting ba servisu ba apoiu umanu no material hanesan
ms rekursus finanseiru, hodi nunee atu hadiak asesu ba kualidade ba kuidadus ba ema
Timor-oan sira hotu.
2. Investimentu iha Kapital Umanu - Sei dezenvolve planu forsa-servisu komprensivu ida hodi
f detallu ba lakuna ba pesoal agora daudaun, oportunidade ba treinamentu no rekrutamentu
tuir fasilidade sade no nivel servisu, f prioridade ba servisu distrital sade. Estratejia sira
ba Jestaun Rekursus Umanus atu asegura satisfasaun ba pasiente no protesaun ba direitus
ba pasiente no ms fornesedr sade sira, sei inklui eskema insentivu neeb bazeia ba
dezempeu hodi liga ho rekompensa no promosaun ba karga-servisu, dezempeu no
rezultadu sira
3. Investimentu ba Infraestrutura - Dezenvolvimentu infraestrutura ba servisu nasionl sade
sei foku tuir desizaun poltika hodi hadiak asesu ba servisu sade iha maneira ekuitativu,
nunee, hodi introds provizaun ba sade familia iha nivel Suco, espansaun ba
xii
sentru sade komunitria iha kapasidade atu akomoda kresimentu populasaun no dezafiu
ba dezenvolvimentu ekonmiku iha tinan rua-nulu oin mai, hanesan ms provizaun ba
servisu kuidadus sade sekundriu iha nivel distritu.
Iha ligasaun direta ida entre konfigurasaun nasionl sade no dezenvolvimentu rekursus
umanus neeb presiza ba provizaun ba kuidadus sade primriu, sekundriu no tersiriu.
Ba konsiderasaun ida-nee, estratejia sira ba dezenvolvimentu infraestrutura sei fornese
nesesidade ba prestasaun servisu, inklui alojamentu ba pesoal, prepara investimentu
mdiku no laos-mediku neeb suporta prestasaun ba servisu sira.
4. Jestaun & Administrasaun ba Sade - Hametin institusaun Ministriu Sade nian sei
presiza reforma organizasionl boot hodi nunee atu hadiak ninia kapasidade jestaun.
Ba konsiderasaun ida-nee, foku prioridade sei kona-ba asegura Ministriu halao ninia
knaar jestaun & administrativu no governasaun (stewardship) ho loloos liu husi poltika
no regulamentu klaru, liu husi estabelese orgaun konsultativu intersektorial hodi bele
superviziona dezenvolvimentu sistema, no liu husi estabelese instrumentu administrativu
no jestaun nian neeb presiza atu trads poltika sira ba iha prtika.
Fatr Krtiku ba Dezenvolvimentu Setr Sade
Analiza sira tuir mai nee maka presiza tebetebes ba dezenvolvimentu ho susesu ba Timor-Leste
nia setr Sade.
Presupostu:
Estabilidade poltika no kompromisu ba dezenvolvimentu nasionl
Nasaun kiik
Nmeru populasaun kiik
Disponibilidade ba Rekursus Finanseiru
Risku:
Mundansa ba Governu nia kompromisu hodi foti estratejia neeb planeadu ba oin
Fundus limitadu neeb aloka ba setr sade liu husi Orsamentu Jerl Estadu
Progresu neineik ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus
Sasukat fraku ba regulamentasaun no ezekusaun ba lei iha sistema nasionl sade
Nuudar dokumentu ida ba funsionamentu tinan rua-nulu kona-ba setr, PENS maka dokumentu
dinmiku moris ida neeb sei bele revee ho regular no emenda bazeia ba rezultadu husi ninia
implementasaun no tuir komentriu konstrutivu no feedback husi parte interesadu sira. Nia fornese
baze hodi formula planu funsionamentu prazu-badak neeb hatudu dalan ba implementasaun
ba atividade setr sira tuir baze ba konsensu neeb dezenvolve ho neeb relasiona ho parseiru
komponente setr sira.
Iha aprezentasaun ba Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade ida-nee, Ministriu Sade hein
atu tau interese no komprimisu husi parte interesadu ba planu sira-nee, enkuantu buka apoiu
kona-ba preokupasaun sira hotu hodi alkansa sade diak liu no saudavel liu ba aban bain-rua
nian.
SEKSAUN I:
ANALIZA SITUASAUN
1
2
foin-sae ho maizumenus 45% menus husi idade tinan 15. Besik 17,6% husi populasaun total
maka menus husi idade tinan-5. Estimativa ba kresimentu populasaun maka 3.12% ba tinan
ida ho rasiu seksu (mane husi feto 100) husi 107. Densidade populasaun maka maizumenus
55 pur kilmetrus kuadradus. Nasaun iha klima manas no midu durante tinan tomak ho
temperatura mdia 31 graus no umidade maizumenus 80%.
Dadus disponivel hatudu katakliu 40.8% husi populasaun moris iha lia mukit nia okos ho
menus husi US$0.55/loron, maski iha variasaun signifikativu entre distritu sira. Perspetiva
maka diak ho substansialmente ba rekursus finanseiru boot liu mai husi reseita gas no leu.
Ekonomia ba Fundus Petrleu nian maka liu US$ 7 bilaun ba tinan 2010, nunee, fornese baze
pozitivu ida ba inisiativa dezenvolvimentu mdiu-prazu hodi ajuda hamaan mukit.
Dezafiu ekonmiku maka kompostu husi infraestrutura aat, liu liu iha area sira relasiona ho
dalan, telekomunikasaun, transporte no eletrisidade. Komersialmente neeb prods husi
toos inklui kaf, nuu, kravu no kakau. Populasaun rural sei pratika turnu ba kuda-rai, uma-kain
ida husi tolu depende makaas liu ba agrikultura subsistensia ho produtividade kiik neeb
kontribui ba seguransa ai-han la adekuadu.
Kresimentu populasaun anual iha Timor-Leste maka maizumenus 2.4%, ho 46% populasaun
menus husi idade tinan 15. Ida-nee tau presaun boot ba edukasaun bzika, no espoin ba
ezijnsia empregu neeb susar atu hetan no abilidade ba ema foin-sae sira atu tama iha
merkadu servisu nian.
i. SADE MATERNA
Peskiza Demogrfiku no Sade foin daudaun hatudu redusaunnatoon ba taxa mortalidade
materna husi 660/100.000 neeb relata iha 2003 ba 557/100.00 iha 2010. Kona-ba mate
neonatal, husi 160 mate neonatal neeb relata, liu 90.0% mate neonatal maka husi idade loron
0-6. Dili relata mate neonatal aas liu hotu (20 mate neonatal) iha tinan 2010. Komplikasaun boot
liu ba isin-rua neeb relata maka hemorajia, eklampsia, tuur-ahi neeb hanetik (obstructed
labor) no sepsis. Komplikasaun ba isin-rua kona-ba hemorajia maka relata 50.2%.
Fig.1: Partus hetan asistnsia husi profesionl sade treinadu 2006 too 2010
Figura iha leten hatudu aumentu progresivu ba partus neeb hetan asistnsia husi 27% iha
2006 ba mdia ida 49.3% neeb relata iha 2010 , ho distritu balun relata progresu makaas
ida ba 68.8% iha Baucau, 62.4% iha Dili no Bobonaro 59.2% husi partus sira-neeb hetan
asistnsia husi profesionl sade treinadu ida, enkuantu distritu balun hadutu dezempeu kiik
liu.
ii. SADE LABARIK & IMUNIZASAUN
Iha progresu konstante ida ba kuidadus sade labarik, ho indikadr atual hatudu redusaun ba
taxa mortalidade menus tinan-lima husi 115/1000 iha 2003 ba 64/1000 iha 2010 no hadiak ida
ba taxa mortalidade infantil husi 83/1000 ba 45/1000 durante tinan hanesan.
Indikadr sira ba programa Jestaun Integradu ba Moras Infansia (IMCI) hatudu katak labarik
Timor-oan maka hasoru moras importante tolu: Pneumonia, Diarreia no Malaria no total Kazu
neeb hetan tratamentu. Liu 10% husi labarik <5 iha Aileu, Baucau, Bobonaro, Covalima,
Manatuto, Oecussi no Viqueque maka hetan tratamentu ba Diarreia. Nia abranje husi 4.1%
iha Lautem ba 19.7% iha Oecussi. Nmeru mdia ba labarik <5 neeb hetan tratamentu ba
Malaria maka 9.0%. Nia abranje husi 1.3% iha Ainaro ba 26.4% iha Viqueque. Aileu, Covalima,
Dili, Lautem, Manatuto no Viqueque iha liu 10% husi labarik <5 neeb hetan tratamentu ba
Malaria. Dala ida tan, 10.1% husi labarik <5 maka hetan tratamentu ba Pneumonia inklui
Pneumonia Aguda. Nia abranje husi 3.0 iha Ainaro ba 22.5% iha Baucau. Baucau, Bobonaro,
Covalima, Manatuto no Viqueque hetan tratamentu liu 15% husi labarik <5.
Ba nasaun tomak, kobertura 2010 ba imunizasaun sarampu atinji 66.2%. Distritu tolu husi
13 (Bobonaro, Manatuto no Viqueque) hetan kobertura sarampu aas liu 80% no distritu tolu
Relatriu Estatistika Sade 2010.
(Aileu, Dili no Liqui) hetan kobertura sarampu menus husi 60%. Distritu haat (Bobonaro,
Manatuto, Oecussi no Viqueque) hetan aas liu 80% no distritu rua (Aileu no Ainaro) hetan
menus husi 60%. Kobertura BCG maka aas liu uitoan kompara ho sarampu, ho 72.4%.
Kobertura 2009 ba imunizasaun DPT-HepB3 (72.4%) maka kiik liu uitoan kompara ho kobertura
OPV3 (72.2%). Distritu rua (Aileu no Liquia) hetan kobertura DPT-HepB3 menus 60%, no haat
husi distritu 13 (Manatuto, Manufahi, Oecusse, no Viqueque) atinji imunizasaun DPT-HepB3
liutn 80%. Kobertura ba imunizasaun DPT-HepB3 maka aas liu uitoan ba populasaun Feto
kompara ho Mane.
Iha kazu ba imunizasaun tetanus toksoid ba feto isin-rua sira, kobertura 2010 ba nasaun
tomak ba TT2+ maka 32.5%. Kobertura ba distritu tomak varia husi 6.9% iha Aileu ba 60.2%
iha Viqueque.
iii. NUTRISAUN
Prevalnsia ba todan-menus entre labarik menus husi idade tinan lima maka 38.5%, ho dadus
HMIS hatudu dadus oin seluk husi ida-neeb hetan husi DHS 2010 iha 52%, nunee, hatudu
dala ida tan presiza atu hadiak sistema informasaun ba jestaun sade. Nivel aas liu hotu ba
todan-menus maka iha Aileu no Oecussi ho 50% todan-menus entre labarik menus husi idade
tinan lima. Prevalnsia ba Malnutrisaun Todan entre labarik sira menus husi idade tinan lima
maka 15.3%. Nivel aas liu hotu ba Malnutrisaun Todan maka iha Aileu no Oecussi.
Malnutrisaun sai nafatin problema sriu boot no ho efetivu atu kombate problema ida-nee iha
Timor-Leste sei presiza atensaun makaas ba nesesidade nutrisional feto nian durante isin-rua
no ba labarik iha tinan rua primeiru husi sira-nia moris.
iv. MALARIA
Iha 2010, insidnsia malaria maka 104/1,000 populasaun. Taxa insidnsia aas liu hotu ba
malaria maka entre labarik menus husi tinan 1 (266.5/1,000 populasaun) tuir fali labarik idade
tinan 1 4 (178.8/1,000 populasaun).
Total kazu komfirmadu pozitivu maka 38.6% no entre pozitivu sira, 74.0% maka P. Falciparum,
25.2% maka P Vivax no 0.8% maka Kahor-malu.
Maib iha hadiak neeb relasiona ho tinan uluk b, taxa morbilidade entre feto isin-rua sira
maka ladn-relata, iha 2010 hatudu 374 kazu malaria entre feto isin-rua sira neeb relata husi
CHC no HP. Distritu Manatuto (51 kazu) no Dili (45 kazu) relata nmeru ba malaria iha feto
isin-rua sira.
v. TUBERKULOZE
Iha 2010, mortalidade tanba Tuberkuloze (TB) maka relata iha 47/100.000 populasaun no
1,532 kazu Pozitivu Smear Foun (NSP) maka rejista ba DOTS. Taxa Detesaun Kazu ba NSP
anual maka 91.8% kontra alvu 70%. Total ba tipu sira hotu ba kazu TB inklui negativu Smear
no TB extra-pulmonar neeb rejista ba tratamentu DOTS ba tinan 2010 maka 4,841. Husi
total kazu TB pulmonar foun neeb rejista, 37.7% maka kazu pozitivu sputum foun. Ida-nee
tanbaover-diagnoza ba bazu negativu smear neeb bazeia ba dependensia la loloos ba raiu-X
nuudar instrumentu primriu ba diagnoza husi pesoal mdiku no tanba kualidade ladn-diak
ba mikroskopiu sputum hodi lori ba under-diagnoza ba kazu pozitivu smear foun sira.
Taxa susesu ba tratamentu ba oin maka 86% kompara ho alvu global 85%. Taxa susesu ba
tratamentu bele ona tuir mai hadiak karik taxa ba falta 4% bele hamenus liu husi jestaun loloos
ba tratamentu, ba buka falta ho lailais, haree verifikasaun iha momentu hah tratamentu no
akonsellamentu ba pasiente no familia loloos husi pesoal sade.
vi. HIV-AIDS
Iha kazu kumulativu 211 husi infesaun HIV neeb relata husi unidade Nasionl HIV/AIDS nian
iha 2010, husi neeb 23 mate, 50 infesaun HIV foun neeb relata iha tinan 2009, no kazu 31
tuir tratamentu anti-retroviral (ARV). Maioria husi infesaun HIV neeb relata maka husi grupu
idade tinan 15-24 (26.10%) no 25-44 (65.9%). Iha 2010, iha kazu foun 60 neeb identifika.
Lepra, Filariasis no Frambuzia maka endmiku iha distritu barak iha TL. Maioria husi kazu
sira-nee mosu iha parte tasi-ibun sira inklui Oecussi, Baucau, Viqueque, Manatuto no Manufahi.
viii. MORAS LAOS KONTAJIOZA SIRA
Mortalidade neeb kauza husi moras laos kontajioza maka 663/100.000 populasaun. Moras
kardiovakular, kankru no asidente maka kauza mate iha 365, 96, no 83/100,000 populasaun,
respetivamente.
Kondisaun moris la saudavel, neeb inklui entre sira seluk, hela hamutuk lubun boot, uma
provizriu, bee hemu nian lamoos, kondisaun serivsu la seguru, soe foer nar-naran deit, la
iha seguransa ba ai-han maka asuntu ba preokupasaun sade pblika nian. Kondisaun moris
maka afeta husi asaun lokal, grupu no organizasaun komunitria no husi servisu governu lokal
nian sira ba ida-neeb sistema ida tenkeser iha atu kapasita kolaborasaun no koordenasaun.
Populasaun 52% deit hetan asesu ba bee moos no 30% ba saneamentu bziku. Realidade
ida-nee halo poulasaun sira sai vulneravel liu ba moras sira hanesan diarreia, malaria, dengue
no sira seluk tan. Maizumenus 50% husi uma-kain sira tenke uza bee husi rai neeb sujeitu
ba kontaminasaun husi ezgotu ka foer sira seluk.
MdS haree ba marjinalizasaun, estigmatizasaun no diskriminasaun ba sade mentl husi
servisu sade no moris-diak nuudar aspetu legadu uluk nian neeb lah loloos. Nia konsidera
sade mentl nuudar komponente krusial ida ba kuidadus sade primriu neeb maka presiza
atu asegura katak ema ida idak realiza sira-nia potensial tomak, servisu ho produtividade no
proveitozu ba moris diak nasaun nian.
Box 2: Kauza Prinsipl ba Mortalidade tuir Idade Pasiente nian Entre Pasiente Sira-neeb
Baixa iha Ospital iha Timor-Leste, Janeiru-Dezembru 2010
<1
1-4
5 - 14
15 - 45
Bronko-pneumonia/Pneumonia
Forma seluk sira hotu husi TB
Malaria
Moras Kardiovaskular
Kanek/Asidente
Moras Aten
Moras Serebrovaskular
Moras Renal
Moras Diarreia
37
3
6
1
0
1
0
2
10
26
5
8
1
1
0
0
0
10
12
18
18
1
5
0
0
10
1
25
75
22
14
19
12
11
7
7
46 no
idade
liu
36
75
4
21
9
19
20
11
1
Asthma Bronkiale/COPD
Meningitis/Ensefalitis
Malnutrisaun
Anemia
1
2
4
1
0
4
9
2
1
4
0
0
7
7
1
10
17
0
0
0
Moras
2.2
1.4
1.2
1.1
Konfigurasaun ba sistema sade agora daudaun maka bazeia tuir definisaun luan ba asesu
neeb finansia no fornese publikamente ba kuidadus primarius, ho kuidadus refernsia
esensial neeb fornese husi ospital rejionl sira no servisu refernsia neeb espesializadu
liutn husi ospital nasionl ida. Atu aumenta, setr privadu fornese kuidadus liu husi ospital
sira-nee no klnika, poliknika no sentru espesializadu barak. Organizasaun ba estrutura
ierarkka ba setr sade fornese forma lojika lubun-boot ida ba kobertura servisu sira.
Fig. 7: Konfigurasaun ba Servisu Nasionl Sade Agora Daudaun
SISTEMA REFERNSIA
KLNIKA
Ospital Nasionl
Dili
Servisu Nasionl
Diagnstiku
(Radiolojia, laboratriu)
Sentru Sade
Komunitria ho
kama (1 iha Distritu
ida idak)
Sentru Sade
Komunitria lah kama
(1 iha Sub-distritu
ida idak)
S
E
R
V
I
S
I
A
M
B
U
L
N
S
I
A
SERVISU APOIU BA
JESTAUN
SERVISU SENTRL
SERVISU DISTRITAL
SADE
SERVISU SADE
KOMUNITRIA
Servisu ba kuidadus sade primriu fornese liu husi estrutura Servisu Distrital Sade, ho
Sentru Sade Komunitria, Postu Sade no atividade outreach hodi halao servisu neeb
define populasaun jeografikamente iha enkuadramentu ida nia laran ba BSP nian bainhira
inkorpora servisu integradu sade komunitria ka SISCa. Devolusaun ba autoridade no
responsabilidade jestaun nian ba ekipa distritu sade sai ona fatuk-inan ba MdS durante ninia
tinan formativu. Atividade sira bazeia iha komunidade kompostu husi SISCa iha suco sira
hotu, servisu klnka movel neeb halao iha fatin sira seluk, n.e. eskola, merkadu, estrutura
komunidade no serivsu mop up ho regular neeb halao tuir nesesidade programtiku sira.
Servisu bazeia ba fasilidade sira besik liu hotu ba komunidade maka f prestasaun liu husi
rede-servisu ida iha Postu Sade neeb iha pesoal sira ho ekipa ida ho enfermeiru/a ida no
parteira ida, iha kapasidade atu fornese pakote mnimu ida ba kuidadus kurativu no preventivu/
promosaun.
Iha nivel Sub-distritu. Sentru Sade Komunitria (SSK) fornese nivel aas liu ba servisu
kompara ho postu sade sira, iha pesoal lubun boot ida no fornese servisu klnika movel no
apoiu tkniku no jerensil ba postu sade sira. Tipu CHC la hanesan iha sub-distritu sira hotu
hanesan sira iha servisu ambulatriu no too ohin loron tipu ba servisu sira-neeb fornese
maka tuir nmeru kobertura populasaun no distnsia husi fasilidade refernsia aas liu.
10
CHC Distritu sira fornese servisu ambulatriu no internamentu, ho komponente pesoal entre
10-14 inklui mediku ida (Ofisial Mdiku Distritu), no rdiu komunikasaun ho asesu diretu
ba servisu ambulnsia nian. Depende ba zona-haleu husi ospital refernsia, pasiente sira
ba internamentu maka baixa iha unidade observasaun nian ida ho kama rua too tolu ba
estabelizasaun pre-refernsia ba kazu grave, ka ba sala internamentu ida ho kama 10-20 ho
konjuntu ida husi ekipamentu apoiu diagnstiku inklui laboratriu ho kapasidadehalao teste
esensial sira. Bainhira la iha disponibilidade ba postu sade iha komunidade remota sira, CHC
tenke fornese servisu klnika movel bziku tuir baze regular ho motorizada semana ida dala
rua.
Servisu sira-neeb fornese iha fasilidade kuidadus sade primriu la hanesan tuir sira-nia
area kobertura no sira fornese pakote servisu bziku ida neeb kompostu husi servisu
kurativu bziku, atividade promosaun, informasaun, edukasaun no komunikasaun ba sade,
programa imunizasaun, kuidadus ba sade materna no labarik, prestasaun ba programa
nutrisaun, akompaamentu TB DOTS, apoiu ba kuidadus sade mentl. CHC balun ms f
servisu dentl, teste laboratriu ba ANC, malaria no TB.
Maski misaun maka atu fornese kuidadus familia komprensivu, relasaun entre kuidadus
primriu, sekundriu no tersiriu nafatin la suporta misaun ida-nee. Iha matadalan uitoan
liu no prokolu sira-neeb konkorda ba refernsia entre kuidadus primriu, sekundriu no
tersiriu. Hanesan ezemplu, relatriu kona-ba raiu-X neeb halao iha kuidadus primriu maka
dala barak simu tarde liu bainhira atu sai la serve iha jestaun ba pasiente ida nia kondisaun.
Halo ona rekomendasaun sira atu avalia servisu kuidadus primriu no oins organiza no f
prestasaun ba servisu sira.
11
Servisu iha nivel sekundriu no tersiriu tenkeser orienta atu suporta ba kualidade servisu iha
fasilidade sade sira no atu hadiak funsionamentu ba korrente refernsia no nivel diak liu
hotu neeb hein husi servisu kuidadus sade sekundriu no tersiriu.
12
Iha 2003, Governu hah desizaun-poltika forte ida atu treina estudante medisina sira
maizumenus nain 1,000, ho apoiu husi Governu Kubanu, husi neeb nain 18 graduadu ona
no servisu iha Sentru Sade Komunitria oioin no Ospital Refernsia sira, enkuantu besik
nain 500 fila ona husi Kuba atu halao sira-nia prtika mdika molok hetan graduasaun
iha 2012. Movimentu signifikativu seluk ba dezenvolvimentu rekursus umanus maka loke
Eskola Enfermajen no Parteira iha Universidade Nasionl Timor Loro-sae (UNTL), iha
2008. Trainamentu ba profesionl siensia aliadu sira seluk hanesan tkniku radiolojista,
fizioterapeutika, farmasista no tkniku laboratriu kontinua, maski iha ritmu neineik liu no
kuran iha tempu badak ba nesesidade agora daudaun nee.
Pesoal sade sira maka fahe la hanesan entre area urbana no rural, no entre setr pbliku
no privadu. Mekanismu insentivu neeb maka introds liu liu ba profesionl sade sira no ba
profesionl sira-neeb halao servisu iha area remota sira iha nasaun, iha forma subsdiu, ho
esperansa atu ajuda prenxe lakuna no tau profesionl sade sira iha area rural.
Pbliku
Privadu
TOTAL
Postu Sade
192
192
66
26
92
Klnika Maternidade
42
43
Ospital
264
26
290
TOTAL
Ministriu Sade, ho apoiu husi ninia parseiru dezenvolvimentu sira, hola parte iha
dezenvolvimentu infraestrutura integradu ida neeb kompostu husi reabilitasaun no
13
k onstrusaun ba fasilidade sade sira, eskritriu ba jestaun no sentru treinamentu, bainhira foku
ms maka f atu fornese rekursus iha fasilidade sira-nee ho ekipamentu bziku, ambulnsia
no kareta, asesu ba eletrisidade no fornesimentu bee.
14
apel importante ida hodi proteje objetivu MdS liu husi prenxe lakuna rekursus umanus atual
p
enkuantu ms ajuda hodi hadiak koesimentu no abilidade ba pesoal atual sira.
Parseria:
MdS tuir mai rekoese katak nia la bele implementa PENSS ba ninia an-rasik. Doadr,
bilateral no ms multilateral sira, iha kompromisu atu f fundus ba setr sade. Durante tinan
hirak, MdS no parte interesadu sira iha Timor-Leste hatudu ona forsa hodi mobiliza rekursus
esternus ba setr sade.
Estabelesimentu ba estrutura hanesan Departamentu Jestaun Parseria (DPM) iha Diresaun
Planu no Finansas Sade nia okos, Enkontru Revizaun Mdiu-Prazu no Konfernsiaba Planu
Anual Konjunta ba Sade maka ho nia objetivu sira hotu atu asegura prestasaun efetivu ba
programa no projetu nasional sade nian.
Frakeza
Iha frakeza balun iha setr sade nia laran neeb bele afeta prestasaun efetivu ba PENSS.
Frakeza sira-nee identifika ona liu husi Estudu ba Hahalok Buka Kuidadus Sade, Peskiza
Demogrfiku no Sade, Estudu ba Kustu Sade, Enkontru Koordenasaun Nasionl no
Revizaun Mdiu-Prazu.
Implementasun lah didiak ba poltika no estratejia setorial no aplikasaun fraku ba lejizlasaun
neeb iha: Bainhira iha poltika setr sade no planu estratjiku sade, implementasaun
maka dezafiu boot ida. Falta implementasaun no kumprimentu bele tanba:
- Falta makaas ba HRH.
- Fundus la adekuadu ba setr sade halo nia difisil atu treina, rekruta, fahe no mantein
ho efetivu no ho adekuadu f motivsaun ba pesoal kuidadus sade sira.
- Redundnsia ka impaktu/interese limitadu ba poltika.
Fraku iha sistema refernsia: bainhira nmeru husi fasilidade sade sira maka aumenta
ona ho signifikativu durante tinan hirak, besik un-tersu husi ema iha Timor-Leste sei hela
dook liu kilomtru 5 husi fasilidade sade neeb besik liu hotu; no sistema refernsia maka
fraku neeb, kombina ho falta pesoal no regular stock-out ba aimoruk, obriga Timor-an
barak atu halai ba buka tratamentu iha klnika privadu, medisina tradisionl no nasaun
viziu Indonesia.
Fraku iha Sistema Supervizaun, Monitorizasaun & Avaliasaun: Maski Servisu Distrital
Sade fornese proporsaun signifikativu ida ba kuidadus sade, parseria ho setr privadu
no servisu sentral maka sei fraku.
Iha sistema ida ba supervizaun, monitorizasaun no avaliasaun maib nia fraku. Hasai fundus
tarde ba supervizaun, fundus la sufisiente, organizasun ba transporte la adekuadu no falta
abilidade ba supervizaun afeta frekunsia ba supervizaun no ida-nee f impaktu negativu
kona-ba kualidade ba servisu neeb halo.
Funsionamentu ba HMIS maka afeta husi rekursus umanus no finanseiru neeb la adekuadu
hanesan ms volume barak liu atu tau hamutuk dadus neeb bele la relevante ba nivel oioin ba
kuidadus no programa. Iha sistema tau hamutuk dadus neeb paralelu ba programa vertikal
15
SEKSAUN II:
VIZAUN TINAN 20 BA SADE
16
17
II.2 MISAUN
MdS maka kompromete ba misaun sira tuir mai nee:
Asegura disponibilidade, asesibilidade no oportunidade ba servisu kuidadus sade ba ema
Timor-oan sira hotu.
Regulariza setr sade.
Promove partisipasaun bazeia-liu ba komunidade no parte interesadu sira.
18
II.4 META
Meta espesfiku ba sade ba tinan rua-nulu oin mai maka:
1. Atu iha servisu kuidadus primriu no kuidadus ospitalar komprensivu ida ho kualidade diak
no asesibilidade ba ema Timor-oan sira hotu.
19
II.5 OBJETIVU
Meta sira-nee trads vizaun no misaun global ba iha konjuntu tuir objetivu politika sira tuir mai
nee neeb maka liga ho Planu Dezenvolvimentu Nasionl, Meta Dezenvolvimentu Milniu
(MDG) hanesan ms Prioridade Governu nian ba Setor Sade. Objetivu sira maka tau atu
korresponde ba dezenvolvimentu sosial, ekonmiku no demogrfiku ba tinan rua-nulu oin mai
ho fahe fali ba tinan lima. No sira maka :
Jestaun Sistema Sade: atu hametin papel administrativu no governasaun(stewardship)
ba Ministriu Sade (halo-poltika, halo-lei, regulariza, lisensa, superviziona, monitoriza,
nst) iha dezenvolvimentu makaas ba Sistema Nasional Sade integradu neeb iha
kapasidade atu trata, kontrola no prevene moras no promove estilu-moris saudavel
sustentavel iha Timor-Leste.
Prestasaun Servisu Sade: atu asegura asesu no kualidade ba servisu kuidadus sade
primariu ba komunidade, ho foku kona-ba nesesidadeba labarik, feto no grupu vulneravel
sira seluk; b) atu dezenvolve servisu ospitalar hodi iha kapasidade atu responde ba ema
nia nesesidade ba kuidadus sade sekundriu no tersiriu.
Rekursus Umanus ba Sade: atu alkansa nesesidade rekursus umanus hodi asegura
prestasaun servisu sade ho efetivu no efisiente iha nivel ba kuidadus ida idak.
Infraestrutura ba Sade: atu investe ho sufisiente no ho loloos iha fasilidade sade
sira, alojamentu ba pesoal, ekipamentus mdikus no fornesimentu sira seluk, meius ba
transporte no Teknolojia Komunikasaun Informasaun (ICT).
Servisu ba Apoiu: atu hametin servisu administrasaun no jestaun sade hodi responde
diak liu ba nesesidade sade neeb define no atu halo kontente ema nia espetativa iha
kontestu desentralizaun nia laran.
20
Dezenvolvimentu no
distribuisaun ba Rekursus
Umanus ba distritu, servisu
ospitl, laboratriu nasionl
no instituisaun treinamentu
sade nian.
2016-2020
(Konsolidasaun)
Revizaun
ba
Enkuadramentu Poltkika
Sade nian atu akomoda mudansa sira
iha estadu sade nasaun nian.
Harii kapasidade institusionl iha servisu
sade sentrl, distritu no personalizadu
sira kona-ba planu
no orsamentu sade,
relatriu, monitorizasaun no avaliasaun.
D e z e n v o l v i m e n t u
no distribuisaun ba
Rekursus Umanus ba
distritu, servisu ospitl, laboratriu nasionl no instituisaun treinamentu sade nian.
2021-2025
(Maturasaun)
Avaliasaun ba
Konfigurasaun
Sistema Nasionl
Sade nian.
2026-2030
(Deskolajen
Sustentavel)
Estabelesimentu
ba Sistema
Nasionl Sade
ida-neeb
definidu ho
Dezenvolvimentu
efetivu.
Ospital ba
Kuidadus Sade
Distritu.
Dezenvolvimentu
Infraestrutura
nasionl ba
kuidadus tersiriu.
21
SEKSAUN III:
JERE SISTEMA NASIONL SADE
22
23
Administrasaun
(governasaun)
Sistema Apoiu
Finansas
Pbliku
(de-konsentrasaun)
Poltika &
Regulamentu
Sade
Rekursus Umanus
ba Sade
Pbliku
(GSB)
Sensibilidade &
Responsabilidade
ba Sistema Sade
Fornesimentu
Medikus Esensial
no Aimoruk
Privadu (umakain)
Ospital Rejionl
Servisu
Laboratriu
Kolaborasaun
Inter-sektorial
Servisu
Laboratriu &
Banku Raan
Doadr sira
Ospital Distritu
Farmasia
Fornesimentu ba
Infraestrutura &
Laos Mediku
Ospital Nasionl
Ospital
Espesializadu
Postu Sade
Servisu Integradu Sade
Komunitria (SISCa)
24
25
26
27
Iha Timor-Leste, servisu kuidadus sade sekundriu refere ba servisu sira-neeb liuliu fornese
husi ospital refernsia lima no ospital nasionl ida hodi suporta no komplementa PHC liu husi
servisu refernsia nuudar parte husi kuidadus kontnu global hah iha komunidade.
Ospital Nasionl Guido Valadares maka ospital refernsia aas liu hotu (Top referral hospital)
iha nasaun, no nunee tenke haree deit kazu refernsia sira husi ospital sira seluk ka sentru
28
sade sira. Too momentu nee, pakote ba servisu kuidadus sade sekundriu neeb fornese
husi ospital sira depende, barak liu, ba nivel abilidade no ekipamentu sira-neeb disponivel,
no neeb iha espesialista sirurjiaun, internista, obstetriku-jinekolojista, pediatra, neeb bele
fornese servisu kompleksu liutn. Maib, estimativa ida 80% husi servisu ambulatriu iha
ospital sira hotu maka realidade halao servisu PHC no situasaun ida-nee iha implikasaun
signifikativu ba rekursus umanus no finanseiru.
Kuidadus tersiriu, iha parte seluk, maka fornese iha rai liur liu husi mekanismu ida-neeb
aprovadu legalmente ba refernsia pasiente sira ba nasaun viziu ba kazu espesializadu
kompleksu. Kuidadus sade tersiriu envolve investimentu aas husi setr pbliku neeb bele,
iha momentu, konstitui mudansa iha dinmika ba sistema sade agora daudaun. MdS hasoru
dezafiu ba limitasaun makaas ba rekursus espesializadu sira- haree ba kapasidade tknika no
umanu presiza atu fornese servisu kuidadus sade diak liu hotu, dalan ba oin iha prazu-badak
maka kontinua refere pasiente sira bainhira promove investimentu privadu iha kuidadus sade
tersiriu.
Objetivu:
1. Atu asegura servisu kuidadus sade primriu ba promosaun, prevensaun, kurativu no
reabilitasaun apropriadu neeb fornese kuidadus familia komprensivu ida ba grupu idade
sira hotu, ho partisipasaun no apoiu tomak husi komunidade;
2. Atu fornese servisu kuidadus sade sekundriu asesivel neeb fornese pakote mnimu ida
ba servisu ospitalar iha distritu no estratejikamente identifika rejiaun sira;
3. Atu asegura asesu no servisu kuidadus sade tersiriu ho ekuidade, efisiente, kualidade
aas no kustu efetivu iha Timor-Leste no iha kapasidade atu serb nesesidade populasaun
nian iha maneira ida-neeb bele sustentavel no asesivel.
Estratejia:
1. Envolve Promotr Sade Familiar, nuudar voluntriu, iha provizaun ba servisu Laos klnika
hanesan programa promosaun sade no komunikasaun mundansa hahalok iha nivel
komunidade;
2. Halao servisu halo mapa ba area remota ida-neeb envolve nivel sira hotu ba servisu
sade hanesan ms lder komunidade sira no setr sira seluk, hodi nunee prioriza atividade
SISCa ba area sira-neeb la tau matan b;
3. Asegura katak pontu tama nian ba iha fasilidade sade pblika maka Postu Sade, lokaliza
iha Suco ida idak iha Sub-distritu sira-nia laran, no fornese ligasaun ba refernsia nivel aas
liu no servisu emerjnsia, enkuantu fornese responsabilidade liutn ba DHMT no Komisaun
atu jere servisu PHC;
4. Hametin Sentru Sade Komunitria prenxidu ho rekursus pesoal sira-neeb iha kapasidade
atu fornese BSP ba PHC iha sira-nia area kobertura Sub-distritu nian, bainhira responsabiliza
hodi fornese servisu outreach no refernsia ba Postu Sade sira hotu no SISCa.
5. Dezenvolve pakote komprensivu ida ba servisu kuidadus sade sekundriu no tersiriu
hodi bele fornese ba iha ospital ida idak;
29
6. Revee estrutura organizasaun ospital nian tuir padraun internasional ba fasilidade kuidauds
sade sekundriu no tersiriu no dekonsentrasaun autoridade nian ba Konsellu Diretr
Ospital nian sira hodi halao funsaun administrativu, apoiu lojztika no supervizaun, planu,
monitorizasaun no avaliasaun neeb tama iha sira-nia area jurisdisaun;
7. Promove parseria pbliku-privadu iha kuidadus sade tersiriu, ho atensaun liuliu ba
tratamentu ba moras prevalente liu hotu neeb presiza.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Halao programa komunikasaun mundansa hahalok entre komunidade sira ba promosaun
ba estilu-moris saudavel liu no prevene sade-moras liu husi PSF, iha SISCa, Postu Sade
no CHC sira;
2. Area sira-neeb grupu populasaun boot maka hela iha area liur husi lao ain oras rua husi
fasilidade sade sira-neeb iha ho pesoal apropriadu, atividade SISCa halao tuir baze
regular hanesan tuir planu iha 2012;
3. Dezenvolve planu dezenvolvimentu infraestrutura no forsa-servisu neeb detalladu
ba PS iha Suco ida idak ho area kobertura serve entre ema nain 500 too 5,000, no ho
implementasaun kompletu ba Servisu Sade Familia iha 2017;
4. Dezenvolve pakote komprensivu ida ba servisu kuidadus sade primriu, sekundriu no
tersiriu no halo rekursus ba implementasaun tomak atu hah ho neineik iha 2012;
5. Redusaun signifikativu husi nmeru mate neeb kauza husi loras neeb bele prevene no
hadiak rejistu ba satisfasaun pasiente nia iha nivel sira hotu ba kuidadus sade iha 2020.
ii. SERVISU SADE SENTRL & DISTRITU
Karakterstika importante ba estrutura organizasaun no institusaun agora daudaun ba setr
sade maka devolusaun ba responsabilidade jestaun xave no rekursus iha nivel ida idak ba
kuidadus. Hanesan rezultadu ida, konsiderasun ekuidade hodi iha asesu ba kuidadus artikula
estrutura prestasaun servisu ida neeb hah iha komunidade no servisu tuir ninia dalan ba
nivel nasionl ba servisu espesializadu sira.
Servisu Sentrl maka lidera husi Diretr Jerl neeb apoia husi unidade suporta hitu,
Diresaun Nasionl Lima (Servisu Sade Komunitria, Servisu Ospitalar no Refernsia,
Rekursus Umanus, Administrasaun no Lojztika, Planu no Finansas). Papel no funsaun
sira husi nivel sentrl maka atu dezenvolve poltika no regulamentu sade sira, estabelese
padraun ba servisu sade, tau prioridade sira, planu no orsamentu nasionl, doador sira-nia
koordenasaun, jestaun ba programa nasionl, monitorizasaun no avaliasaun ba sistema
sade no salva-guarda ekuidade liu husi mekanismu alokasaun rekursus umanus hanesan
subsdiu kruza.
Iha parte seluk, servisu distrital sade sei simu papel implementasaun liutn ba poltika nasionl
no planu estratjiku, enkuantu ho neineik simu responsabilidade, liu husi Ekipa Jestaun Sade
30
Distritu (EJSD) hodi dezenvolve sira-nia rasik planu, superviziona, koordena, monitoriza
no avalia atividade sade sira hotu iha nivel distritu neeb reflete nesesidade lokal
espesifikadu.
Dalan ba maturidade institusionl MdS sei presiza hametin tuir ninia kapasidade organizasaun
no jestaun iha nivel sira hotu, ho papel no responsabilidade neeb define ho klaru no balansu
apropriadu entre funsan governasaun sentrl no funsaun prestasaun servisu lokal.
Objetivu maka: a) atu asegura implementasaun tomak ba papel administrativuno governasaun
(stewardship)MdS nian nuudar halo-poltika nain no reguladr ba sistema sade, provizaun
ba servisu apoiu ba setr, enkuantu asegura ninia sistema finansiamentu apropriadu; no b)
asegura organizasaun no jestaun efisiente no efetivu ba prestasaun servisu sade iha nivel
distritu, tuir prioridade nasionl hodi hadiak asesu ba kualidade kuidadus sade.
Estratejia ba Objetivu a):
1. Revee lejizlasaun atual kona-ba estrutura organizasaun MdS nian atu asegura
implementasaun apropriadu ba ninia papel administrativu no governasaun (stewardship);
2. Reorganizasaun institusionl ba Servisu Sentrl liu husi separasaun efetivu ba supervizaun
no jestaun besik ba instituisaun autnoma sira, nunee foku kona-ba poltika nasionl sade,
regulamentu, koordenasaun, monitorizasaun no avaliasaun ba prestasaun servisu;
3. Hametin papel Inspesaun Nasionl Sade hodi superviziona transparnsia iha
funsionamentu no responsabilidade sistema sade;
4. Introds funsionamentu jestaun foun ba Diresaun Jerl Sade, foku kona-ba hanoin
inkorporadu no valr organizasionl hodi promove no institusionaliza mudansa hahalok ba
asaun orienta-ba-reultadu iha servisu sentrl nia laran tomak;
5. Habelar papel Eskritriu Protkolu no Komunikasaun iha servisu sade sentrl no distritu
hodi hadiakkomersializasaun no advokasia ba asuntu no prtika sira-neeb relasiona ho
sade.
Estratejia ba Objetivu b):
6. Dezenvolvimentu ba Enkuadramentu Desentralizasaun Setr Sade hodi inklui aspetu
sira tuir mai nee: objetivu operasionl ba desentralizasaun; rekursus, funsionamentu no
autoridade neeb maka atu bele transfere, no ba iha nivel ida-neeb; relasaun autoridade
entre nivel oioin sira; adapta estrutura organizasaun ba iha mudansa sira; hametin unidade
desentralizadu; kolaborasaun inter-sektorial no partisipasaun komunitria;
7. Harii kapadiade jestaun apropriadu iha nivel distritu, liuliu Ekipa no Komisaun Jestaun Sade
Distritu ho papel konsultativu ba Governu kona-ba asuntu dezenvolvimentu sira-neeb
relasiona ho sade, planu sade no supervizaun programa;
8. Estabelese komisaun sade komunitria atu rona komunidade sira-nia interese no asuntu
sade sira iha rede-servisu jestaun sade distritu tomak.
31
32
ninia kategoria. Servisu sade pblika maka fornese liu husi rede-servisu ida ba fasilidade
sira-neeb fahe iha nasaun nia laran tomak, husi servisu integradu sade komunitria ka
SISCa, ba Postu Sade, Sentru Sade Komunitria, Ospital Distritu, Ospital Refernsia no
ikus liu Ospital Nasionl fornese servisu espesializadu neeb aas liu hotu iha nasaun.
Estrutura organizasaun ba prestasaun servisu sade privadu, iha parte seluk, la tuir regra ka
regulamentu espesifikadu ruma hodi kumpre konfigurasaun servisu sade nasionl, nunee,
husik setr atu dezenvolve ho independente la iha fronteira en termus ba provizaun ba servisu
sira-neeb karakteriza nivel primriu, sekundriu ka tersiriu ba kuidadus sade.
Objetivu:atu aumenta kobertura no hili konsumidr ba servisu kuidadus sade ho efisiente no
kualidade liu husi partisipasaun husi setr privadu ba iha provizaun servisu sade nian.
Estratejia
1. Revee lejizlasaun atual ba provizaun ba servisu sade husi setr privadu;
2. Introdusaun ba matadalan no regulamentu ba kontrolu kualidade no protesaun konsumidr
husi fornesedr sade privadu tuir funsionamentu kahor Pbliku/Privadu hanesan ms iha
konfigurasaun servisu seluk sira hanesan Privadu/Privadu ka Privadu/Pbliku;
3. Habelar kapasidade treinamentu no rasionalizasaun ba pesoal setr privadu hodi asegura
distribuisaun ekuitativu ba pesoal neeb kualifikadu;iha setr sira-nia laran tomak;
4. Promove dezenvolvimentu prtika modernu husi setr privadu hodi nunee enkoraja
konkorrnsia hodi hadiak kualidade ba kuidadus;
5. Dezenvolve kritria ba servisu kontratu-sai ba setr privadu neeb hametin liu husi
matadalan klaru no kapasitasaun meiu-ambiente.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Dezenvolve no implementa regulamentu ba setr privadu;
2. Hadiak kualidade ba kuidadus tanba aumenta mekanismu parseria no koordenasaun;
3. % husi pesoal sade setr privadu neeb treinadu iha instituisaun sade pblika sira;
4. Hametin kontratu-sai servisu sira ba setr privadu.
33
SEKSAUN IV:
PRESTASAUN BA SERVISU SADE
34
35
5. Hari kapasidade ba pesoal sade klniku no pbliku iha nivel sira hotu;
6. Promove informasaun neeb adapta kulturalmente no relevante ba utente sira ba servisu
sade (aumenta husi parte-ezijnsia nian);
7. Hametin sistema refernsia entre nivel oioin ba kuidadus;
8. Armoniza espansaun iha infraestrutura ho rekursus disponivel (rekursus umanus, material
no finanseiru, nst);
9. Hametin kolaborasaun setr pbliku-privadu bazeia ba intervensaun ho kualidade hodi
fahe informasaun sade neeb bele laran-metin b.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Finaliza, halo kustu no aprova pakote servisu komprensivu ida ba programa sade sira hotu
no implementa iha nivel sira hotu ba kuidadus sade;
2. Planu estratjiku tinan 5 neeb dezenvolve husi programa sade sira hotu, tuir fali husi
Planu Distritu, Planu Atividade ba ospital sira hotu, Laboratriu Nasionl Sade, SAMES,
Instituisaun Nasionl ba Treinamentu ba Sade no Sentru Peskiza;
3. Revizaun ba Matadalan Tratamentu tuir Padraun ba moras prioridade sira no implementasaun
hah 2012;
4. Hadiak asesu ba kuidadus sade ba komunidade sira; no
5. Taxa morbilidade no mortalidade ba moras 10 aas liu hotu maka rejista husi Sistema
Informasaun Jestaun Sade no neeb maka f prioridade.
IV.2 DIRESAUN ESTRATJIKU BA NIVEL IDA IDAK BA KUIDADUS SADE
TServisu kuidadus sade primriu ba 2030 sei implementa iha komunidade no fasilidade
kuidadus sade primriu, hah husi SISCa iha Suco, postu sade iha Suco no sentru sade iha
sub-distritu sira. Iha distritu sira hotu sei iha Polklinika ka Ospital Distritu ida,Ospital Rejionl
tolu sei lokaliza iha Lebutu iha Distritu Ermera, Maubisse iha Distritu Ainaro no Natarbora iha
Distritu Manatuto.
36
Ospital Nasionl Guido Valadares sei sai ospital ida ba kuidadus tersiriu neeb lokaliza
iha Dili. Servisu relevante sira-neeb maka apropriadu ba nesesidade tenkeser fornese iha
maneira efisiente no define tuir nivel ida idak. Tenkeser dezenvolve komponente seluk sira
hanesan kompetnsia no nmeru adekuadu no tipu ba profesionl sade sira, infraestrutura
apropriadu, ekipamentus mdikus no meius ba apoiu sira seluk maka importante atu garante
kualidade no efetividade ba provizaun pakote servisu sade nian.
A. SISCa Servisu sade bziku neeb fornese husi CHC sei ba komunidade tuir
prinsipiu hodi f kbiit ba komunidade hodi koalia nesesidade sade xave sira iha
nivel aldeia.
Objetivu: Atu f asesu fsil no besik husi asistnsia sade komprensivu ba komunidade hela
iha area sira remota liu.
Estratejia:
1. Hametin kbiit komunidade nian hodi partisipa no lidera identifikasaun ba asuntu no prtika
sade sira-neeb hanetik asesu ba servisu sade
2. Halo advokasia ba kolaborasaun no kompromisu inter-sektorial iha servisu nivel komunidade
3. Hametin ligasaun entre komunidade no sistema apoiu oioin no refernsia.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. 100% husi implementasaun ba tabela 6 iha 2015;
2. 50% husi Postu SISCa implementa tuir elementu funsionl sira tuir mai nee: a) Baze-dadus
(RSF-Tab.1); b) Asistnsia Kuidadus Sade (Tab. 2-6);
3. Rotina no analiza dadus iha 2015;
4. Elementu funsionl tolu husi SISCa maka 100% implementa iha 2030 iha Postu SISCa sira
hotu.
37
Indikadr
1.
% SISCa post
management led by
community leaders
2.
Dezenvolve no
funsiona mekanismu
koordenasaun entre
setr oioin hodi suporta
SISCa
3.
sade
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
50%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
50%
100%
100%
100%
B. POSTU SADE
Postu Sade define nuudar unidade kuidadus sade primriu ida iha sentru sadekomunitria
nia okos no ida-nee maka pontu tama nian ba prestasaun servisu ba komunidade iha nivel
Suco. Ministriu Sade harii ona 193 postu sade iha nasaun laran tomak, maioria ida-neeb
maka agora daudaun serb husi pesoal sade ida ka rua.
Objetivu: Atu fornese pakote kuidadus sade primriu komprensivu, inklui kuidadus preventivu,
promosaun, kurativu no reabilitasaun ba komunidade
Estratejia:
1. Padroniza pakote servisu bziku iha nivel postu sade ho nfaze kona-ba kuidadus ba
promosaun, preventivu, kurativu no reabilitasaun tuir matadalan nasionl ba tratamentu
2. Padroniza perfl rekursus umanus no infraestrutura ba postu sade, bele tuir tipu no fatin
bazeia ba nmeru populasaun no la iha asesibilidade
3. Hametin dalan refernsia ba nivel kuidadus sade sira hotu
Promove sensibilizasaun no edukasaun komunitria kona-ba moris-diak jerl no estilu-moris
ba grupu idade sira hotu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Sucoho populasaun >2000 kobre tomak ho BSP molok 2013
2. Suco ho populasaun entre 1500-2000 lokaliza iha area remota liu atu iha postu sade hodi
fornese pakote servisu komprensivu ida iha 2015
3. 100% rekizitus ba pesoal sira hodi prenxe Postu Sade bazeia tuir padraun iha 2020,
ho pelumenus mdiku ida, enfermeiru/a rua no parteira rua hodi fornese kuidadus sade
familia ba komunidade sira
38
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
Estratejia
Indicator
70%
100%
100%
100%
75
81
2.
50%
75%
100%
100%
3.
75%
80%
90%
100%
4.
50%
75%
100%
100%
1.
CHC/ SSK maka define nuudar unidade prestasaun iha servisu distrital sade nia okos neeb
maka responsabiliza ba implementasaun Pakote Servisu Bziku iha sub-distritu ida ka iha
area kobertura ida.
Objetivu: Atu fornese pakote kuidadus sade primriu komprensivu, inklui kuidadus sade
preventivu, promosaun, kurativu no reabilitasaun ba komunidade.
Estratejia:
1. Padroniza pakote servisu bziku iha nivel Sentru Sade Komunitria ho nfaze kona-ba
kuidadus ba promosaun, preventivu, kurativu no reabilitasaun tuir matadalan nasionl ba
tratamentu
2. Padroniza perfl rekursus umanus no infraestrutura ba Sentru Sade Sade, bele tuir tipu
no fatin bazeia ba nmeru populasaun no la iha asesibilidade
3. Hametin dalan refernsia ba nivel kuidadus sade sira hotu
4. Promove sensibilizasaun no edukasaun komunitria kona-ba moris-diak jerl no estilu-moris
ba grupu idade sira hotu
39
Indikadr
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
1.
50%
75%
100%
100%
2.
50%
75%
100%
100%
3.
75%
80%
90%
100%
4.
50%
75%
100%
100%
40
servisu
espesializadu
Objetivu: atu fornese servisu ospital espesializadu ho kapasidade atu komplementa kuidadus
sade primriu no sekundriu komprensivu.
Estratejia:
1. Estabelesimentu ba servisu ospital espesializadu iha rejiaun sira-neeb selesionadu
2. Dezenvolve mekanismu apoiu ba provizaun ba kuidadus preventivu, kurativu no reabilitasaun
tuir matadalan nasionl
3. Hametin dalan refernsia ba nivel kuidadus sade sira hotu
4. Suporta treinamentu pre-servisu no iha-servisu ba profesionl sade sira
5. Estebelese peskiza ba sade
6. Habiit komunidade atu partisipa iha hadiak kualidade ospital.
F. Ospital Nasionl Ospital nivel nasionl autonoma fornese servisu supra no sub
espesialidade sira nuudar ospital refernsia aas liu hotu iha nasaun.
Objetivu: atu fornese servisu ospital supra no sub espesialidade ho kapasidade atu
komplementa kuidadus sade primriu no sekundriu komprensivu.
Estratejia:
1. Estabelesimentu ba servisu ospital supra no sub espesialidade iha nasaun
2. Dezenvolve mekanismu apoiu ba provizaun ba kuidadus preventivu, kurativu no reabilitasaun
iha nivel ospital, tuir matadalan nasionl
3. Hametin dalan refernsia ba nivel kuidadus sade sira hotu
4. Suporta treinamentu pre-servisu no iha-servisu ba profesionl sade sira
5. Estabelese peskiza ba sade no dezenvolve teknolojia ba sade
6. Habiit komunidade atu partisipa iha hadiak kualidade ospital
41
Indikadr
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
1.
30%
50%
75%
100%
2.
25%
50%
100%
100%
3.
50%
75%
100%
100%
5.
50%
100%
100%
100%
6.
% husi instituisaun
treinamentu nian hokondisaun no akreditasaun neeb
rekoesidu ba treinamentu
70%
100%
100%
100%
SISCa
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Unidade ida ba provizaun kuidadus sade primriu neeb lokaliza iha Suco ida idak, iha
sentru sade komunitria nia okos neeb maka pontu tama nian ba prestasaun servisu
husi komunidade iha nivel Suco.
Postu Sade
-
-
-
-
-
-
-
Postu Sade
42
-
-
-
-
Unidade prestasaun servisu iha servisu distrital sade nia okos neeb maka
responsabiliza ba implementasaun Pakote Servisu Bziku iha sub-distritu ida idak ka iha
area kobertura ida.
Sentru Sade
Komunitria
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
43
NIVEL BA
KUIDADUS
Ospital
Distritu
-
-
-
-
-
-
-
Ospital
Rejionl
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Poliklnika
Sentru Kardiaku
Servisu Obsttrika& Jinekolojia;
Unidade Pediatria
Medisina Interna ho Servisu Espesializadu;
Sirurjia Espesializadu;
Unidade Psikiatria;
Unidade Dermatolojia
Unidade Oftalmolojia;
ENT;
Unidade Ortopedia
Sentru Kardiaku;
Fornsika
Unidade Radiolojia
Sentru Fizioterapia
Banku Raan
Servisu outreach suportivu regular atu haree pasiente sira-neeb refere iha
fasilidade nivel kraik liu;
Treinamentu no mentoring ba prtika kontnua ba pesoal sentru sade iha jestaun
ba pasiente komplikadu sira;
Jestaun loloos ba sira-nia sistema rasik, atu haree deit kazu sira-neeb refere;
Suporta distritu sira hodi estabelese sistema komunikasaun no protokolu sira;
Protokolu klnika ba selesaun, dokumentasaun no kuidadus ba tranfernsia sira;
Haruka fila hikas pasiente sira bainhira apropriadu, ho feedback adekuadu no ho
dokumentadu.
44
Ospital
Nasionl
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Poliklnika Espesializadu;
Servisu Obsttrika & Jinekolojia, inklui tratamentu kankru servikal;
Unidade Pediatria no Neonatal
Medisina Interna ho Servisu Supra Espesializadu;
Sirurjia Espesializadu;
Unidade Psikiatria;
Unidade Deramtolojia
Unidade Oftalmolojia;
ENT;
Unidade Ortopedia
Sentru Kardiaku;
Unidade Patolojia;
Unidade Anestezia;
Unidade ICU (Unidade Kuidadus Intensivu);
Unidade Onkolojia;
Unidade Renal and Hemodilize;
Unidade Hematolojia;
Unidade Jeriatria;
Medisina Fornsika/legal;
Unidade Radiolojia;
Unidade Reabilitasaun hofizioterapia, terapia koalia no terapia okupasional;
Kontratu-sai ba Servisu Farmasetika;
Unidade Kontrola Infesaun;
Unidade Garantia Kualidade
Internshipba pesoal mdiku resen-graduadu iha supervizaun direta husi profesionl
sade senior sira;
Treinamentu no mentoring ba prtika kontnua ba pesoal kliniku iha jestaun ba
pasiente komplikadu sira;
Jestaun loloos ba sira-nia sistema rasik, atu haree deit kazu sira-neeb refere;
Suporta distritu sira hodi estabelese sistema komunikasaun no protokolu sira;
Protokolu klnika ba selesaun, dokumentasaun no kuidadus ba tranfernsia sira;
Haruka fila hikas pasiente sira bainhira apropriadu, ho feedback adekuadu no ho
dokumentadu.
45
46
B. SADE LABARIK
Hanesan deklara iha Planu Dezenvolvimentu Nasionl, Timor-Leste kompromete atu hadiak
sade labarik. Indikadr sira ba progresu iha 2030 sei redusaun ida ba taxa mortalidade menus
tinan lima husi 61 ba 27; redusaun ida ba taxa mortalidade infantil (IMR) husi 44 ba 21 no 15
mate/1,000 kosok-oan moris iha 2030. Mortalidade menus tinan lima signifika nmeru labarik
husi labarik 1000 neeb mate molok too sira-nia tinan ba dala-lima no taxa mortalidade infantil
signifika nmeru labarik husi labarik 1000 neeb mate molok sira-nia tinan ba dala-uluk.
Objetivu: Atu hadiak, habelar no mantein kualidade no kobertura ba servisu preventivu no
kurativu ba kosok-oan foin moris, infantil no labarik hodi nunee atu hamenus mortalidade
infantil no labarik.
Estratejia:
1. Dezenvolve poltika komprensivu ida ba sade labarik nian.
2. Hadiak kapasidade ba sistema sade hodi suporta prestasaun ba servisu preventivu neeb
integradu, IMCI, kuidadus esensial ba kosok-oan foin moris no servisu Jestaun Kazu iha
Komunidade (CCM).
3. Aumenta asesu no kualidade ba servisu imunizasaun.
4. Hadiak sistema refernsia hodi nunee atu responde ba nesesidade espesfiku sade
labarik nian.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. 100% husi ospital sira hotu fornese servisu pediatria ho kualidade
2. Sentru treinamentu ba enfermeiru-obstetra no parteira habelar iha programa iha-servisu
espesifikamente ba rejiaun sira-neeb identifika, ho 70% husi fatin-servisu neeb presiza
parteira sira;
3. 90% husi kobertura imunizasaun mantein ba BCG-POLIO-DPTHep B-Sarampu iha 2015;
4. Hamenus ho signifikativu Taxa Mortalidade Infantil no Menus Tinan 5.
C. NUTRISAUN
Estadu nutrisaun ba labarik no adultu sira iha Timor-Leste ho signifikativu sei nafatin menus
husi padraun mundil neeb aseitavel. Hanesan Estratejia Nasionl ba Nutrisaun nota katak,
nutrisaun-menus maka kauza husi kombinasaun ida husi karakterstika ekonmika, poltika,
edukasaun no kultura husi sosiedade ida.
47
Rezultadu husi DHS Timor-Leste no peskiza foin daudaun liu b informa impaktu husi problema
makaas ba malnutrisaun liuliu ba labarik nurak no feto sira. Ba labarik:
Kuaze 45% maka todan-menus-ba -tinan
15% maka todan-menus grave-ba-tinan
Kuaze 58% husi labarik idade menus tinan lima maka isin-kiik
Kuaze 33% maka isin-kiik grave
Nutrisaun adekuadu iha tinan primeiru husi moris maka esensial ba labarik nia kresimentu
fziku no mentl. Labarik sira-neeb maka nutrisaun ladiak bainhira sei kosok-oan sei la halo
diak iha eskola.
Estadu nutrisaun global ba adultu ms maka preokupasaun, liuliu ba feto sira. Liu feto sira la
isin-rua ida husi tolu idade tinan 15-49 maka relata atu sai todan-menus ho krnika hoBody
Mass Indixes menus husi 18.5. Pursentu sanulu-resin-haat husi feto maka badak liu 145 cm,
iha nivel ida-neeb ho signifikativu aumenta risku komplikasaun ba isin-rua no tuur-ahi. Taxa
aas ba malnutrisaun ba grupu sira hotu, maib liuliu labarik nurak no feto sira, kontribui ba
estadu sade ladiak, funsionamentu edukasaun ladiak, no produtividade kiik ba nasaun
tomak.
Dezafiu makaas ba nutrisaun sira-nee neeb Timor-Leste hasoru presiza estratejia
prazu-badak/lailais no prazu-naruk hodi envolve kooperasaun no operasionalizasaun
inter-sektorial iha nivel nasionl, distritu no lokal (komunidade no uma-kain). Dokumentu
mikro-poltika lubun boot neeb foku kona-ba aspetu nutrisaun fornese indikasaun ida ba
ninia signifikadu hodi influensia perfl sade nasaun nian.
Objetivu: Atu hamenus insidnsia no prevalnsia ba defisinsia mikro-nutriente no neeb
relasiona ho malnutrisaun entre grupu vulneravel sira.
Estratejia:
1. Promove diversidade no konsumu ba ai-han neeb prods lokalmente;
2. Hadiak prtika kuidadus nutrisaun ba inan no labarik (M&C);
3. Hadiak asesu no kualidade ba servisu nutrisaun iha nivel fasilidade no komunidade ba sira
hotu moris ba futuru oin mai;
4. Promove advokasia, mobilizasaun sosial no komunikasaun hodi asegura korrente prinsipl
ba mudansa hahalok ba nutrisaun;
5. Hametin sistema jestaun informasaun ba nutrisaun no vijilnsia ba nutrisaun.
48
i. MALARIA
Malaria maka problema boot ba sade pblika no kauza importante ba morbilidade no
mortalidade iha Timor-Leste, besik kazu malaria klnika no konfirmadu 200,000 no maizumenus
20 too 60 mate tinan tinan. Karga ba moras no lakon ekonomia tanba moras maka makaas
tebes. Entre 20% too 40% husi pasiente ambulatriu sira hotu, no 30% husi baixa iha ospital
sira hotu hatudu sintomas malaria. Insidnsia malaria maka aas natoon entre grupu labarik
idade menus tinan 5, neeb reprezenta besik 40% husi kazu total. P. falciparum no P. vivax
49
maka espesie parazita maioria iha nasaun no P. falciparum sura 64-73% husi kazu malaria
neeb konfirmadu husi 2005 too 2009.
Kontrola Malaria maka hadiak ona iha tinan rua ikus ba iha nasaun. Insidnsia ba Malaria
iha 2009 maka 120 husi 1000 populasaun. Nmeru ba kazu malaria tuun husi 34% iha 2008
kompara ho 2007. Ida-nee tanba redusaun ba nmeru kumulativu ba rezistnsia klorokina
ba kazu malaria P. falciparum neeb maka hetan tratamentu nuudar kazu malaria klnika
depoisde introdusaun ba ekipamentus Teste Diagnstiku Rpidu(Rapid Diagnostic Test kits)
neeb deteta P. falciparum no tratamentu ho Terapia Kombinasaun Artemisinine (Terapia
kombinasaun Artemether/Lumefanthrin), hadiak vijilnsia no distribuisaun ba moskiteiru
neeb hetan tratamentu ho Long Lasting Insecticide ba area risku aas sira.
Iha oportunidade boot natoon atu hatuun tendnsia epidemioljika nasionl ba malaria karik
rekursus natoon no bele mobiliza abilidade umanu atu haree ba kontrola vetr, hadiak asesu
ba area remota sira neeb insidnsia malaria maka aas no kolaborasaun inter-sektorial. Iha
nesesidade ida ba kontrola vetr iha Programa Nasionl Kontrola Malaria nia okos.
Objetivu: atu hamenus morbilidade no mortalidade tanba malaria iha nivel ida bainhira nia
maka la sai ona problema sade pblika.
Estratejia:
1. Haboot-hadia jestaun kazu liu husi detesaun kazu sedu no prestasaun ba terapia
anti-malaria ho efetivu.
2. Aplikasaun seletivu ba sasukat kontrola malaria bazeia ba prinsipiu Jestaun Vetr Integradu.
3. Preparasaun epidmika no resposta ba surtu.
4. Kapasita no promove peskiza hodi hadiak formulasaun poltika.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Dezenvolve Poltika Kontrola Vetr Integradu no implementasaun hah iha 2012;
2. Hamenus nmeru mate tanba malaria menus husi 41 iha 2015;
3. Hamenus Insidnsia malaria ba 150/1000 populasaun;
4. 100% husi pesoal sade sira implementa Matadalan Nasionl ba Tratamentu Malaria;
5. Pelumenus 48% husi pontu fokal distritu no sub-distritu sira-neeb rekrutadu ba moras
malaria no kontrola vetr sira seluk;
50
ii. TUBERKULOZE
Tuberkuloze maka problema sade pblika ida iha Timor-Leste. Estimasaun ikus liu hotu
sujere katak insidnsia ba kazu TB pozitivu smear foun maka 145/100,000 populasaun tinan
tinan, neeb maka segundu aas liu hotu iha Rejiaun Sudeste Azitiku. Tuir Relatriu Global
TB OMS nian 2009 prevelnsia ba forma hotu hotu husi TB maka 378/100,000 populasaun.
Implementasaun DOTS
Estratejia DOTS neeb rekomenda globalmente maka introds iha nasaun iha 2000 husi
Caritas Dili, NGO ida liu husi rede-servisu klnika katlika. Iha 2004 alkansa ona espansaun
DOTS ba iha nasaun tomak. Programa Nasionl Kontrola TB (NTP) maka formalmente
estabelese ona iha Ministriu Sade nia laran iha 2006 depoisde entrega jestaun servisu
kontrola TB husi Caritas Dili durante 2005
NTP agora implementa barak liu hotu intervensaun ba estratejia Hapara TB iha distritu 13
sira hotu no sub-distritu 65 iha nasaun. Desde 2000 too Dezembru 2009 NTP halao ona
tratamentu ba kazu TB 36,307 tuir tratamentu DOTS nian. Programa ho regular alkansa ona
taxa susesu ba tratamentu maizumenus 80% desde 2002 ho espetativa ba oin husi 2005.
Maib, taxa detesaun kazu jeralmente menus husi alvu global 70%. Atu haree ba asuntu
ida-nee, NTP hah ona sasukat inklui hametin rede-servisu laboratriu, treinamentu ba
pesoal sade, buka ativu-kazu no hadiak ligasaun refernsia. Inisiativa sira-nee hatudu ona
rezultadu no detesaun kazu hatudu ona tendnsia aumenta iha trimester ikus 2009.
Programa Nasionl TB ba Timor-Leste ba dala uluk iha 2009 atinji alvu xave rua ba kontrola
TB global. Taxa detesaun kazu NSP husi 75% (1206 husi estimativa 1616 kazu NSP) no taxa
susesu ba tratamentu 85% maka alkansa ona husi programa. Total kazu TB 4,759 (forma hotu
hotu) neeb rejistu ona ba tratamentu.
Rede-servisu Laboratriu
Rede-servisu ida ba sentru mikroskpiu 19 neeb dezignadu(DMC) fornese kualidade neeb
f garantia ba ezaminasaun mikroskpiu smear nian ba suspeitu TB sira hotu. DMC sira-nee
maka bazeia iha Sentru Sade Komunitria (SSK/CHC) no fasiliade NGO sira. CHC sira
seluk ms apoia ezaminazaun smear no koordena ho DMC hodi nunee suspeitu TB sira bele
avalia ho apropriadu. NTP estabelese ona ligasaun ho Institute of Medical and Veterinary
Sciences (IMVS), Adelaide neeb maka sai laboratriu refernsia supra-nasionl hodi suporta
treinamentu no supervizaun ho garantia kualidade esterma ba mikroskpiu kabeen-tasak.
IMVS, Adelaide ms fornese fasilidade ba teste kultura mikrobakterial no teste suseptibilidade
ba aimoruk ba NTP Timor-Leste.
Jestaun Tratamentu
NTP uza rejimentu tratamentu tolu neeb inklui Rifampicin iha faze intensivu ba tratamentu.
Observasaun direta ba tratamentu maka fornese husi pesoal sade no voluntriu komunidade
inklui kadre ba Promotr Sade Familiar (PSF).Garantia ba kualidade aimoruk maka fornese
51
gratuitu ba pasiente TB sira hotu neeb rejistu nuudar parte ba Pakote Servisu Baziku,
Ministriu Sade.
Programa iha sistema rejistu no relatriu forte neeb kaer dadus kona-ba buka-kazu, rezultadu
tratamentu no parmetru ba jestaun programa. Sistema rejistu/arkivu no relatriu maka revee
iha 2008 no sistema jestaun dadus bazeia ba Excel ida tau iha fatin iha 2009 neeb fasilita
hatama no analiza dadus sira.
52
53
ba
5. Tratamentu no kuidadus ba ema sira hotu neeb iha infesaun no ema ida idak neeb
afetadu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Dezenvolve estratejia HIV/SIDA no implementasaun kompletu halao pelumenus 50% iha
fasilidade sira;
2. 100% husi rede-servisu komunitria neeb identifika estabelese ona programa edukasaun
otas-hanesan iha distritu sira hotu;
54
3. 100% husi sentru ART neeb estabelese fornese tratamentu husi pesoal sade kualifikadu
no treinadu iha 2015;
4. Dezenolve no implementa protokolu kuidadus paliativu bazeia ba komunidade ho 25% husi
pasiente SIDA simu kuidadus kontnua iha 2015;
5. Dezenvolve no implementa protokolu ba kuidadus oan-kiak sira ho 25% husi oan-kiak sira
fornese ho servisu sade bziku no psikososial.
iv. LEPRA
Iha Agostu 2002, iha sub-distritu rua husi Oecussi (Passabe no Ntibe), peskiza uma-kain ida
neeb maka halao husi The Leprosy Mission Timor-Leste (TLMI). Rezultadu hatudu taxa
hiper-endemia ba moras (Ntibe 84.7 no Passabe 28.0/10,000 populasaun, respetivamente).
Iha 2002 Ministriu Sade (MdS) ho kolaborasaun ho OMS no TLMI formula Estratejia
Nasionl ba Eliminasaun Lepra. Programa iha Timor-Leste hah neineik iha 2003 no husi 2007
kobertura MDT too ona distritu 13 sira hotu. Desde momentu ida-nee distritu sira hamenus
ona taxa lepra.
Iha 31 Dezembru 2010, taxa prevalnsia global ba Lepra iha nivel nasionl maka 0.73/10,000
populasaun.
Objetivu: atu elimina lepra iha nivel sub-nasionl (distritu) ida iha Timor-Leste.
Estratejia:
1. Kontinua ho programa Nasionl Lepra ho partikular foku ba distritu sira-neeb prevalnsia
> 1/10,0000 populasaun.
2. Habiit komunidade atu buka diagnoza no tratamentu sedu.
3. Aumenta kapasidade tknika no jestaun iha nivel sira hotu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Lepra sei elimina iha nivel sub-distritu ida iha 2015;
2. 100% husi atividade SISCa fornese edukasaun kona-ba lepra;
3. Pasiente sira hotu presiza servisu reabilitasaun sei refere ho apropriadu bainhira presiza
iha 2015;
55
v. FILARIASIS LIMFTIKU
Meta Dezenvolvimentu Milniu (MDM), liuliu MDM 6, refere ba benefisiu husi kontrola HIV/
AIDS, malaria no TB no aumenta tan moras sira seluk. Moras sira seluk inklui lumbriga
intestinal no filariasis limftiku.
Filariasis Limftiku (FL) maka moras parazita segundu neeb hadaet liu husi vetor komn
liu hotu depoisde malaria. Liu ema 40 milloens iha nasaun 83 iha frika, Azia-Pasfiku, no
merika maka inkapasitadu ka deformidade ona, ho 120 milaun sira seluk no liu ida husi lima
populasaun iha mundu (ema 1.3 billoens) iha risku .
Iha 2002, Ministriu Sade ho asistnsia tknika husi OMS no Sentru Apoiu Filariasis Limftiku,
Eskola Sade Pblika, Medisina Tropikal no Sinsia Reabilitasaun, James Cook University iha
Townsville, Australia, halao peskiza ida hodi determina sasukat boot ba moras tropikal sira
oioin neeb la tau matan b iha Timor-Leste. Prevalnsia iha nasaun tomak ba FL maka hetan
atu bele 10.6% ho foci balun liu 30%, prevalnsia ba STH iha labarik maka liu 80%.
Iha 2005, hodi responde ba rezultadu sira-nee no bazeia ba programa f aimoruk masal ho
susesu (MDA) iha nasaun seluk sira, programa ida maka halo ona lansamentu serimonia ho
objetivu atu elimina FL no kontrola STH iha Timor-Leste. Programa Timor-Leste nian neeb
maka hanaran Lumbrigamak lae duni! (Wormsno way) inklui karakterstika promosaun
sade inovativu balun no foku ida ba aproximasaun kontrola moras integradu. Infelizmente,
programa kontinua deit ba tinan tolu molok hapara.
Objetivu: atu estabelese no kontinua programa ida ba eliminasaun FL no Frambusia, integradu
ho kontrola infesaun paraztiku intestinal sira.
Estratejia:
1. Dezenvolve planu estratjiku nasionl ida ba moras tropikal neeb la tau matan b (NTD)
iha 2013;
2. Estabelese kolaborasaun ho parseiru dezenvolvimentu ba implementasaun programa NTD,
asegura disponibilidade ba orsamentu.
3. Implementa programa NTD integradu iha 2014.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Liu 80% husi ema elijivel simu doze tinan ida dala ida ba tratamentu FL;
2. Pasiente sira presiza servisu reabilitasaun maka refere ho apropriadu;
3. FL no frambusia elimina iha Timor-Leste iha 2020.
56
57
58
Objetivu: atu fornese servisu sade mentl ho padraun-aas, komprensivu iha nasaun
laran tomak no iha nivel sira hotu husi sistema sade inklui servisu advokasia, edukasaun,
prevensaun, diagnoze, tratamentu no akompaamentu.
Estratejia:
1. Hadiak asesu ba fasilidade sade no tratamentu ba ema sira hotu ho moras mentl ka
epilepsia.
2. Atu asegura ekipa multi-dixiplinria komprensivu ida kompostu husi psikiatra, enfermeiru/a
psikiatra, psikolojista, no profesionl tkniku sade mentl, neeb maka iha ona abilidade
ho apropriadu no atinji ona padraun espesfiku ida husi treinamentu.
3. Aumenta sensibilizasaun no komprensaun komunitria ba moras mentl no epilepsia liu
husi advokasia, edukasaun no promosaun.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Aumenta % ba tratamentu, monitorizasaun no avaliasaun ba moras mentl no epilepsia iha
servisu distritu no ospital sira;
2. Estabelese Fasilidade Kuidadus Aguda iha Ospital Nasionl no pelumenus rua iha ospital
refernsia no distritu iha 2015;
3. Inkluzaun ba mdulu Sade Mentlnian iha Kurrikulum D3 ba Treinamentu Enfermajen no
fornese treinamentu ho bolsa-estudus iha rai liur;
4. 65% husi fasilidade sade sira iha asesu ba material edukasaun no promosaun sade
mentl.
59
sade oral iha Timor-Leste inklui, labarik, feto isin-rua, no inan sira ho labarik nurak, fuma-nain
no mama-malus sira.
Problema sade oral komn liu hotu maka ho insidnsia aas 40% husi kari dentria entre
populasaun Timor-oan sira iha 2009. Ida-nee maka moras progresivu, moras infesaun, neeb
bele rezulta iha lakon nehan, anaunserke fornese tratamentu hadiak fila fali iha momentu
loloos. Lezaun kari neeb la tau matan b sei kontinua atu harahun nehan, ikusmai rezulta
moras, infesaun aguda ka krnika, no presiza fokit tiha nehan.
Tratamentu ba problema sira-nee maka hakat liu kapasidade ba forsa-servisu no orsamentu
sade oral neeb iha husi MdS. Nunee resposta apropriadu tenkeser foku ba promosaun no
prevensaun sade oral husi moras oral sira, enkuantu halo kuidadus emerjnsia disponivel iha
nasaun nia laran tomak.
Agora daudaun iha dentista nain hitu, enfermeriu dental nain 40 ho mdia husi enfermeiru
dental kompara ho 27.018 populasaun. Pesoal sade oral barak liu hotu maka empregadu
husi Governu no servisu iha ospital no sentru sade sira iha distritu 13 hotu.
Objetivu: atu hadiak sade oral ba Ema Timor-oan liu husi estabelese servisu sade oral
apropriadu no bele laran metin b neeb maka asesivel ba ema hotu.
Estratejia:
1. Atu asegura asesu ba servisu sade oral apropriadu ba populasaun iha nivel fasilidade sira
hotu.
2. Atu re-orienta prestasaun servisu klnika husi modelu kurativu ba kuidadus integradu ida liu
husi intervensaun promosaun, preventivu no kurativu.
3. Atu promove konxinsia no partisipasaun komunitria iha grupu alvu sira-neeb maka iha
risku ba kondisaun oral krtika.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Aumenta nmeru ba oportunidade bolsa-estudus ba profesionl sade oral hanesan
Dentista, Enferneiru Dentl no Tkniku Dentl sira;
2. 75% husi sentru sade sira implementa programa sade oral;
3. Dadus lia-baze kona-ba moras periodontal no kankru oral iha Timor-Leste rejista no
estabelese alvu iha 2013;
4. Pelumenus 35% husi eskola primria no sekundria sira partisipa iha atividade promosaun
no edukasaun sade oral.
60
61
husi populasaun idozu hela iha area rural no iha liu obstkulu atu supera hodi hetan asesu
ba kuidauds primriu kompara ho idozu sira-neebhela iha area urbana. Sira jeralmente
la iha kapasidade atu asesu ba sentru sade tanba falta transporte, distnsia jeografika,
infraestrutura aat ho dalan sira iha kondisaun aat, inkapasidade fzika ka fundus la disponivel
no ajudu fiziku ba viajen.
Modernizasaun, lori ona ba nudansa estilu-moris no mudansa meiu-ambiente neeb rezulta
ona iha tipu oioin ba nesesidade sade. Poltika sade Timor-Leste nian foku ona hodi
kontrola moras kontajioza no sade materna no labarik, maib nia maka agora hasoru moras
sira-neeb aumenta makaas dala rua iha prevalnsia ba moras krnika sira. Tanba mudansa
iha estilu-moris, mukit no mudansa iha meiu-ambiente, moras barak no inkapasidade ba ema
idozu maka agora hetan moras krnika. Moras sira-nee lori tempu naruk atu dezenvolve no
sai defisiente maib ms iha efeitu permanente karik la jere ho loloos. Bainhira populasaun
nia idade aumenta, moras sira-neebe relasiona ho estilu-moris laos kontajioza no moras sira
bazeia ba meiu ambiente sai komponente importante ida neeb aumenta nesesidade sade
ba populasaun.
Moras krnika nodefisiente impoin kustu aas kontnua ba ema ida idak, familia no sosiedade.
Sade ladiak hamenus kapasidade ba ema idozu atu ho ativu partisipa no kontribui ba sira-nia
familia, nunee aumenta sira-nia izolamentu no dependnsia.
OMS, Folletu Faktu Nasaun kona-ba Mortalidade 2006, deklara kauza sanulu aas liu hotu ba
mate ba idade sira hotu iha Timor-Leste, 2002, inklui moras krnika sira tuir mai nee:
Moras Fuan Iskemia
Moras serebro-vaskular
Moras Pulmonr Obstrutivu Krnika
Moras Fuan Ipertensaun
Atu bele kombate aumentu makaas ba moras krnika, iha nesesidade atu iha aproximasaun
inovativu inklui jestaun moras iha servisu kuidadus sade nia laran, promosaun sade no
prevensaun moras iha komunidade.
Objetivu: atu hametin no hadiak provizaun ba servisu no programa ba kuidadus sade krnika
iha Timor-Leste.
Estratejia:
1. Aumenta asesu no kualidade ba servisu sade espesfiku idade-amigavel no idade-tinan,
no foku ida kona-ba hadiak abilidade ba fornesedr ba kuidadus sade primriu no introds
hodi hametin modelu komunidade, hanesan programa kuidadus iha uma;
2. Atu estabelese Detesaun Sedu ba Protkolu Defisiente ba labarik (Triajen ba
Dezenvolvimentu);
3. Aumenta abilidade ba pesoal sade hodi jere Moras Krnika sira.
62
G. SADE AMBIENTL
i. Asesu ba bee hemu
Globalmente, 53.1% husi uma-kain sira hetan sira-nia bee hemu nian husi fonte protejidu
ida (bele husi bee kadoras, bee-matan ka bomba bee limanprotejidu, bee tanke ka botir),
maib ida-nee varia husi rejiaun neeb maka aas liu hotu iha rejiaun urbana (76.3%) no kiik
liu iha area rural (este rural 22.3%; sentru rural 55.7% no oeste rural 60.7%, DHS 2003) bee
kadoras/kanalizadu maka fonte prinsipl ba bee iha rejiaun sira hotu eseptu este rural. Beemosun/ bee-matan maka sa nuudar fonte prinsipl iha este rural no fonte prinsipl segundu
iha sentru rural no oeste rural. Bee uma-kain nian liu ida husi tolu, maka dook minutu sanulu
ka liu. TLSLS 2007 hatudu aumentu asesu ba bee hemu nian (64.7%).
ii. Asesu ba saneamentu no ijiene
Pursentu hitu-nulu husi uma-kain la iha fasilidade sintina adekuadu, ho 51% uza area nakloken,
liuliu ai-laran/kintl no 19% uza sintina rai-kuak. Persentajen aas liu natoon husi uma-kain
urbana kompara ho uma-kain rural sira iha asesu ba sintina privadu ida (DHS, 2003).
Kazu ida husi haat neeb uma-kain ida iha bee-matan maka menus husi metru 10 husi
sintina-kuak/tanke-septiku. Iha rejiaun urbana, ida-nee maka loos ba 36% no iha 55% husi
kazu sira, distnsia maka menus husi metru 15. Situasaun bele sai aat liutn kompara ho
figura sira-nee neeb implika b. Besik 20% relata la hatene. Resposta ida-nee mai liuliu
husi respondente sira-neeb la iha bee-matan ida iha fatin lokal no needuni menus provavel
atu hatene.
Infelizmente iha Timor-Leste, nmeru signifikativu ida ba populasaun la relasiona ho liman
foer no prtika la-ijiene ba moras. No ba sira-neeb komprende, la iha kapasidade atu asesu
ba fasilidade fase nian, iha uma barak no fatin pbliku la permite ba sira atu halo ida-nee,
sentina iha eskola, governu, konstrusaun privadu no pbliku maka dala barak la iha sabun no
bee no fatin-han pbliku maka ladn iha ekipamentus ba hirak nee. Konsellu neeb la bele
aplika maka la iha utilidade.
63
v. Jestaun ba Lixu
Prtika jestaun lixu maka menus husi ideal iha Timor-Leste. Ihaarea urbana maka jeralmente
tau foer iha dala ninin liu husi ida-neeb fahi, asu, bibi no manu buka foer sira-nee. Lixu
barak liu akumula iha dala lao-fatin nian, dalan no iha area pblika sira seluk.Lixu maka dala
barak liu soe butuk hamutuk deit ka sunu tiha. Entre sira-neeb maka dala barak liu sunu
neeb halo poluisaun anin husi lixu plstiku sira. Ezgotu ba bee ho makaas butu hamutuk
lixu hanesan ms sei uza atu soe lixu iha area urbana sira. Lixu ida-nee taka ezgotusira no
ikusmai suli ba tasi no fila fali ba tasi-ibun. Lixu ms fornese fatin hori-fatin ba moras neeb
habelar husi ular-oioin no vetr insektu hanesan susuk sira.
64
Sunu lixu prods poluisaun anin neeb estraga-sade, harahun materia partkula,
kombinasaun organika volatil no gaze estufa sira. Sunu lixu plstiku sira, sai nuudar buat
baibain iha Timor-Leste, maka liuliu estraja sade no meiu-ambiente.
Iha atensaun balun ba hamoos fixu. Kontratu-nain sira tau hamutuk lixu sira neeb dasa foer
iha lao-ain fatin no dalan no tau hamutuk iha foer fatin husi dalan nakloken sira.
Estratejia:
1. Dezenvolve sistema poltika no planeamentu ho efetivu iha area sade ambientl;
2. Hadiak rekursus no sistema apoiu;
3. Hadiak prestasaun ba servisu sade ambientl;
4. Promove envolvimentu komunitria, jneru no asegura igualdade sosial iha area sade
ambientl.
65
H. PROMOSAUN SADE
Iha 1986, Karta Ottawa define fila fali promosaun sade nuudar prosesu atu kapasita ema hodi
kontrola, no hadiak sira-nia sade. Tan nunee maka nia krusial ba sistema sade atu habiit
ema ida idak, familia no komunidade hodi pratika hahalok saudavel. Tan nunee, no hanesan
deskreve iha Enkuadramentu Komunikasaun Mudansa Hahalok (BCC) ba promosaun sade,
departamentu promosaun sade husi MdS sei uza komponente ida ba estratejia inter-pesoal,
bazeia-ba-komunidade no komunikasaun massal integradu, servisu hamutuk ho membru
komunidade no organizasaun, instituisaun lokal, grupu peskiza, estasaun rdiu nasionl no
komunidade, televizaun nasionl no jornl, pesoal sade no parte interesadu sira seluk iha
nivel distritu no nasionl.
Promosaun sade sei foku kona-ba intervensaun mudansa hahalok iha fatin, hanesan SISCa,
eskola, igreja; asuntu ka problema sade alvu, hanesan malaria, ijiene, imunizasaun; grupu
populasaun alvu, hanesan kosok-oan, labarik, inan isin-rua sira. Dezenvolvimentu komunitria
no prinsipiu no aproximasaun aprendizajenadultu sei aplika iha intervensaun mudansa
hahalok nia laran tomak.
Maib, promove mensajen saudavel ba komunidade la bele garante mudansa iha hahalok
karik meiu-ambiente ida-neeb ema hela la suporta atu prtika hahalok sira-nee. Promosaun
sade tenke hamoris kondisaun moris no servisu neeb maka seguru, estimulante, halo
kontente no divertidu. Atu halo ida-nee, tenkeser dezenvolve parseria ho grupu sosiedade sivil,
opiniaun lder sira nian, igreja, figura pblika no parte interesadu sira seluk, hanesan mdia.
Parseiru foun sira-nee sei ajuda atu f advokasia ho ema sira-neeb foti desizaun sira ba
dezenvolvimentu no implementasaun ba poltika pblika saudavel no inkluzaun ba promosaun
sade iha setr sira seluk kompara ho sade. Nee duni, mudansa hahalok ms tenkeser
suporta husi infraestrutura no, dala barak, ho regulamentu ka lejizlasaun. Dezenvolvimentu
sade tenkeser suporta husi orsamentu sufisiente no apoiu laos sade nian husi setr sira
seluk. Ba proposta ida-nee, advokasia ba poltika no foti desizaun maka presiza hodi nunee
sira apoia dezenvolvimentu sade liu husi lejizlasaun, regulamentu, apoiu moral, modelu diak,
infraestrutura, orsamentu ba sade, no atividade sira husi setr sira seluk.
66
Promosaun sade ms sei asegura katak prinsipiu promosaun sade maka inklui iha nivel
ida idak ba servisu sade no neeb pesoal mdiku adopta aproximasaun preventiva no
orienta-ba-hahalok. Pesoal sade sira hotu, husi voluntriu komunitria ba mdiku espesialista
sira, sei treinadu no orienta kona-ba mudansa hahalok, ho foku partikular kona-ba asegura
abilidade Komunikasaun Inter-pesoal (PC) diak.
Atu implementa intervensaun mudansa hahalok iha komunidade, atu halao advokasia, atu
planeia, atu monitoriza no avalia atividade sira, pesoal promosaun sade (husi nivel nasionl too nivel suco, karik Ofisial Promosaun Sade iha MdS, DPHO-HO iha servisu distrital
sade, enfermeiru/a iha CHC ka PSF iha komunidade) sei presiza kapasidade profesionl
adekuadu. Esforu importante (tempu, orsamentu no rekursus sira seluk) sei tau hodi nunee
atu aumenta abilidade tknika ba pesoal sira hotu hodi halo promosaun sade. Esforsu ms
tenkeser tau iha dezenvolvimentu infraestrutura ba promosaun sade, no hodi harii sistema
jestaun promosaun sade ida iha planu, implementasaun, monitorizasaun no avaliasaun. Nia
ms kobre hametin organizasaun no jestaun ba promosaun sade iha nivel sira hotu, inklui
peskiza no monitorizasaun hodi hetan evidnsia ba realizasaun promosaun sade nian.
Nuudar imperativu estratjiku global ida,promosaun sade tenke sai komponente sentral ida
ba misaun MdS nian. Atensaun ho signifikativu boot liu no rekursus presiza atu bele f
hodi institusionaliza promosaun sade nuudar komponente nkleu ida ba papel fornesedr
kuidadus sade sira hotu.
Objetivu: atu hadiak kapasidade ema ida idak, familia no komunidade sira hodi moris iha vida
sadevel ida no atu harii meiu-ambiente saudavel ida neeb maka kondusivu hodi pratika
hahalok saudavel, hodi hadiak estadu sade ba ema Timor-Leste.
Estratejia:
1. Revee no atualiza Estratejia Nasionl atual ba Promosaun Sade (NSHP).
2. Habiit komunidade, hodi tau ema nuudar parseiru no autr iha kapasidade atu ajuda malu
hodi rezolve sira-nia problema sade rasik no adopta hahalok saudavel.
3. Hametin parseria hodi harii meiu-ambiente suportivu ida ba mudansa hahalok.
4. Integra aproximasaun promosaun sade iha programa sade sira-nia laran.
5. Harii kapasidade ba pesoal promosaun sade iha nivel sira hotu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Atualiza Estratejia Nasionl Promosaun Sade no adopsaun ba hahalok saudavel xave
neeb adopta 50% iha 2015;
2. 90% husi eskola sira iha pontu fokal sade eskola nian ida, manual no kurrkulum ida;
3. 90% husi pesoal sade treinadu iha promosaun sade nian (inklui BCC).
67
SEKSAUN V:
REKURSUS UMANUS BA SADE
68
69
70
3. Kria kapasitasaun meiu-ambiente ida (normas, valr sira, matadalan no instrumentu sira)
ba pesoal sade hodi hadiak sira-nia dezempeu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Mekanismu hodi halo jestr sira iha nivel sira hotu responsabiliza ba rezultadu maka sira
hein atu alkansa iha sira-nia planu servisu neeb dezea no implementa, no instrumentu
sira ba rekompensa/sansaun tau iha fatin iha 2014;
2. Sistema arkivu ba pesoalkomputerizadu tau iha fatin no mantein iha MdS sentral tuir baze
regular relata husi servisu sade sentral, distritu no personalizadu sira hotu iha 2015;
3. Elabora matadalan jestaun ba rekursus umanus komprensivu no adopta iha 2012.
4. Hadiak jerl ba aplikasaun ba direitus no obrigasaun pesoal nian sira.
71
SEKSAUN VI:
INFRAESTRUTURA BA SADE
72
73
74
75
76
77
efisiente no halo karu liu ba internet, komunikasaun telefone ka tele-movel. Komputador sira
disponivel iha fasilidade kuidadus sade sira hotu (ospital no sentru sade balun) maka limitadu
ba nia funsaun lokal rudimentr hodi rai input dadus (dala barak la bele laran metin b) no
prosesamentu ba lia-fuan bziku no spread sheet. Rede-servisu rdiu komunikasaun harii iha
tinan primeiru depoisde independnsia maka pratikamente agora la funsiona, komunikasaun
klnika halao eskluzivamente liu husi uzu karu no la efisiente ba telemovel ka servisu ho
suratahan sira.
Haree ba komunikasaun nuudar sistema ida, ninia defeitu no bottlenecks sai klaru liu. De
faktu, frustasaun barak no komprensaun sala neeb afeta setr bele hasees ona, karik iha
matadalan klaru no apropriadu maka tau ona iha fatin hodi define oinsa halao komunikasaun
iha instituisaun oioin neeb responsabiliza direta ka indireta hodi hadiak estadu sade
Timor-Leste nian.
Objetivu ba sistema apoiu ida-nee maka atu hadiak komunikasaun sira entre autor no servisu
oioin neeb funsiona iha setr sade nia laran.
Estratejia:
1. Dezenvolvimentu ba Estratejia Komunikasaun Sade nian;
2. Instala lia komunikasaun liga fasilidade sade sira entre PS, SSK no Ospital sira-neeb
lokaliza iha sira-nia area kobertura;
3. Dezenvolvimentu ba poltika TKI nian iha servisu nasionl sade no asegura instrumentu
no mekanismu apropriadu iha fatin; no
4. Ho adekuadu treina pesoal hodi uza ekipamentus KTI hanesan ms asegura di sponibilidade
ba tkniku sira-neeb kualifikadu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Planu/Estratejia nasionl ba komunikasaun sade define iha 2012;
2. Boletn/jornl sade peridiku ho regular prods husi MdS no fahe ba fasilidade sira hotu
hah 2012;
3. 100% husi fasilidade sade sira iha asesu ba rede-servisu komunikasaun ba evakuasaun
emerjnsia nian.
4. Poltika TKI MdS nian dezenvolve iha 2011; instrumentu no matadalan ba uzu neeb
ezbosa ba implementasaun atu hah iha 2012.
5. Rede-servisu TKI estabelese no habelar iha nivel sade sira hotu, ho ekipa jestaun distritu
sira hotu no ospital iha asesu ba komunikasaun korreiu-elektrniku ho MdS sentrl.
SEKSAUN VII:
SERVISU APOIU SELUK SIRA
78
79
80
81
82
Estratejia:
Estratejia ba peskiza neeb propoin envolve harii kapasidade, infraestrutura, kompetnsia
sira iha Diresaun MdS relevante, partisipasaun iha konfernsia ba peskiza, halao peskiza no
hasoru asuntu poltika sira no sei inklui:
1. Hametin kapasidade peskiza iha MdS liu husi regulamentu no mandatu apropriadu ba
Komisaun Nasionl Konsultivu ba Peskiza Sade nian ho esforsu ida atu institusionaliza
peskiza sade iha nivel oioin ba kuidadus sade;
2. Provizaun ba asistnsia no harii tuir estrutura, esforsu, rede-servisu peskiza nian no
esperinsia neeb iha atu liga peskiza ba poltika sira hodi hadiak no habelar kobertura ba
programa no servisu sade prioridade xave sira.
3. Fasilita diseminasaun ba rezultadu peskiza ba parte interesadu relevante sira hodi nunee
atu masimiza utilizasaun ba rezultadu peskiza nian sira; no
83
4. Hametin kapasidade atu halao peskiza sade aplikada iha Ospital Nasionl, no orgaun
sade legal sira seluk no instituisaun treinamentu sira
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Monitoriza implementasaun ba Poltika Nasionl Peskiza Sade;
2. Hametin ligasaun entre peskiza sade, poltika no programa sade;
3. Identifika prioridade ba Ajenda Peskiza Nasionl Sade nian no atualiza ho regular
4. Institusionaliza peskiza iha nivel sira hotu ba kuidadus sade nian; no
5. Fornese fundus/kontratu ba peskiza sistema sade tinan tinan.
84
85
Objetivu ba jestaun planu no finansas husi sistema nasionl sade iha tinan rua-nulu oin
mai maka atu mobiliza rekursus liu husi meius efisiente no sustentavel, no atu asegura uzu
efisiente ba rekursus hirak-nee hodi nunee atu promove ekuidade ba asesu ba kustu efetivu,
kualidade ba kuidadus sade besik liu ba komunidade.
Teknikamente, sei halo esforsu atu responde ba pergunta sira tuir mai nee:
Presiza osan hira (Kustu)?
Atu hetan osan husi neeb (Mobiliza)?
Osan tenkeser investe iha neeb loos (Alokasaun)?
Oinsa gasta osan (Planu&Orsamentu)?
Oinsa ita hatene karik osan maka hetanona tuir Meta Prioridade Governu nian
(Monitorizasaun & Avaliasaun?
Estratejia Ministriu Sade nian atu alkansa ida-nee tenke kaer area oioin husi setr sade,
no hirak-nee maka:
1. Atu identifika nesesidade kustus nian ba Sistema Nasionl Sade, ho partikular nfaze
kona-ba prestasaun servisu sade komprensivu ba kuidadus primriu, sekundriu no
tersiriu.
2. Atu hametin mobilizasaun rekursus hodi nunee atu alkansa meta nasionl sade.
3. Atu hadiak alokasaun rekursus nunee atu asegura osan aloka ba iha neeb maka presiza
liu hotu.
4. Atu hadiak gastus liu husi asegura mekanismu transparnsia maka iha fatin atu hatudu
dalan ba ekipa jestaun sade kona-ba oinsa atu diak liu gasta tuir planu asaun servisu sira.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Halao Kustus ba Sistema Nasionl Sade iha 2013;
2. Dezenvolve Enkuadramentu Nasionl ba Despeza Sade Mdiu-Prazu;
3. Dezenvolve PAA liu husi aproximasaun kraik-ba-leten no submete tuir tempu loloos ba
aprovasaun no hatama iha Orsamentu Anual nia laran;
4. Adernsia husi parte interesadu sira tuir padraun relatriu jestaun finanseiru nian (FMR);
5. Fluksu diretu husi fundus ba instituisaun autnomu sade nian husi Ministriu Finansas;
6. Institusionaliza no operasionaliza sistema ida ba Konta Nasionl Sade nian; no
7. Relatriu orsamentu ( finanseiru no la finanseiru) maka prods tuir tempu loloos iha formatu
padronizadu neeb konkorda husi parte interesadu sira.
86
87
SEKSAUN VIII:
FINANSIAMENTU BA SISTEMA
NASIONL SADE
88
89
($ 27.7) maka aas liu kompara ho nasaun sei iha dezenvolvimentu sira seluk iha mundu.
Maib setr sade nia parte husi orsamentu nasionl iha tinan tolu liub hatudu tendnsia
tuun husi 7% iha 2007, 6% iha 2008 no 4% iha 2009. Nivel ba fundus hirak-nee maka la
adekuadu hodi f dezafiu makaas neeb setr hasoru. Tan nunee, iha nesesidade ida atu
implementa sistema finansiamentu sade nian ida neeb sei hamosu rekursus adekuadu no
maka efisiente, ekuitativu no sustentavel no ho efisiente atu haree ba nesesidade kiak no
vulneravel sira.
Haree ba ninia funsaun jestaun finanseiru, Ministriu Sade maka hasoru kompleksidade
kona-ba kapasidade institusionl no individual hodi nunee atu hadiak efetividade no efisinsia
ba alokasaun no jestaun orsamentu sade nian. Duplikasaun ba alokasaun orsamentu husi
orsamentu estadu no orsamentu esternu, sistema dezembolsu la diak, sistema informasaun
no relatriu finansiamentu fraku sai nafatin entre dezafiu xave sira neeb presiza atu bele
haree ho estratejia apropriadu.
Ho desizaun poltika sade foun neeb hakohak estabelesimentu ba ospital sira iha distritu
ida idak, postu sade too iha nivel suco no Servisu Integradu Sade komunitria (SISCa) too
iha nivel sub-suco ka Aldeia, kustus ba investimentu no operasaun setr sade nian sira ba
tinan 20 oin mai maka hein atu aumenta ho signifikativu.
Objetivu: atu hasae mobilizasaun rekursus pbliku ba setr sade liu husi meius efisiente no
sustentavel bainhira atu promove ekuidade ba asesu ba kustusho efetivu no servisu sade ho
kualidade aas iha nivel sira hotu ba kuidadus.
Estratejia:
1. Halao anlize kustus komprensivu ba iha setr sade tomak;
2. Define Enkuadramentu Despeza ba Mdiu-Prazu (MTEF) ba iha setr sade tuir Planu
Nasionl Estratjiku Sade no Enkuadramentu Nasionl ba Despeza ba Mdiu-Prazu;
3. Dezenvolve sistema orsamentl bazeia tuirprograma hodi asegura armonizasaun ba
programa sade oioin husi orsamentu jerl ba servisu nasionl sade;
4. Dezenvolve Sistema ba Kontabiliade Nasionl ba Sade
5. Dezenvolve Finansiamentu Sade iha Sistema Desentralizasaun
6. Estabelese Sistema Informasaun ba Finansiamentu Sade.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Despeza pblika ba setr sade aumenta liu 10%;
2. Despeza tuir kapita aumenta liu $30 ba sade;
3. Dezenvolvimentu ba orsamentu bazeia ba programa hodi nunee atu ezamina impaktu ba
poltika sade no implementasaun programa sade; no
4. Introds Kontabilidade Nasionl ba Sade iha 2015.
90
91
92
93
SEKSAUN IX:
PREPARATIVUS BA IMPLEMENTASAUN
94
95
Maib ekipa nkleu sei kiik-oan, sira sei presiza atu hola parte no servisu ho ekipa multi-dixiplinria
iha setr sade no komunitria tomak, hanesan ms departamentu governu no ho setr privadu
sira.
NHSSP 2011-2030
SAMES
Servio Nacional de
Ambulncia
Gabinete do Plano,
Monitorizao e Avaliao
Gabinete Jurdico
Ministro &
Vice-Ministro da Sade
Dir. Servios de
Aprovisionamento
Dir. Servios Hospitalares e
Encaniumento
Gab. Vigilncia Epidemiolgica
& Surtos
Gabinete de Pesquisa e
Desenvolvimento Da Sade
ANEXO: A
96
NHSSP 2011-2030
POSTO DE SADE
Clnicas Mveis
SIS
Planeamento
Pesquisa
Depart. De Informao e
Pesquisa em Sade
CENTRO DE SADE
DISTRITAL
Controlo de Doenas
Contagiosas
Controlo de Doenas
No-Contagiosas
Sade Materna & Infantil
Sade Ambiental
Educao e Promoo
da Sade
SISca
Depart. De Prestao da
Sade
POSTO DE
DE SADE
SADE
POSTO
CENTRO DE SADE
SUB-DISTRITAL
Administrao
Finanas
Logstica e
Aprovisionamento
Gesto de Patrimnio
Depart. De Administrao,
Finanas & Logstica
Conselho de Administrao
Distrital
COMIT DISTRITAL DE
SADE
POSTO DE SISCa
DIRECTOR DE SADE
DISTRITAL
97
98
ANEKSU B
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
Aumenta asesu ba
kuidadus sade prenatal, partus, pos-natal no planeamentu
familiar ho kualidade
aas
iha
servisu
sade primriu
Aumenta nmeru ba
fasilidade sade sira
ho unidade maternidade nian
Estabelese
Postu
Sade ho klnika Maternidade no funsiona
iha fasilidade sade
sira hotu
Aumenta nmeru ba
pesoal sade treinadu inklui mdiku
foun sira atu fornese
servisu sade materna
(Kuidadus
KAN, partus, no
Pos-partum)
523
D3
parteira
neeb rekruta tinan
lima dala ida
Halao treinamentu
atualizasaun tina tolu
tolu
Atualiza
abilidade no teknolojia
neeb presiza ba
servisu CEOC iha
ospital nasionl no
rejionl
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
100% SSK
50% PS
75% PS
100% PS
Aumenta CPR ba
40% iha 2015; no
70% iha 2030
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Ospital sira-neeb
estabelese
hotu
ona fornese servisu
BEOC no CEOC
Implementasaun
50%
Ospital
siraneeb
estabelese hotu ona
hodi fornese servisu BEOC no
SSK sira hotu maka CEOC
iha
ekipamentus
no iha kapasidade 75%%
husi
atu fornese servisu BEOC iha SSK
BEOC. Taxa Sek- maka funsiona
siu Sezariana entre SSK sira hotu
5-15%
fornese kuidadus
Aprovizionamentu pos-abortus
ba
ekipamentus
BEOC nian
70% husi feto
% husi feto isin-rua isin-rua sira simu
sira simu kuidadus KAN pelumenus
KAN
pelumenus dala haat
dala haat
65% husi partus
% husi partus hetan hetan asistnsia
asistnsia husi pesoal treinadu
65% husi feto
simu
kuidadus
% husi feto pos- pos-natal iha lonatal simu kuidadus ron 6 primeiru depos-natal iha loron poisde partus
6 primeiru depoisde
partus
Pelumenus 40%
husi partus halao
% husi partus halao iha
fasilidade
iha fasilidade sade sae ida
sira
Ospital sira hotu iha
pesoal
apropriadu
no ekipamentus bele
atu fornese servisu
CEOC
Alvu
2030
60% Recruitment
conducted for
CHCs
40% recruitment to
Health Post
Implementasaun
100%
Ospital
sira- Hadiak kualidade
neeb estabelese no manutensaun
hotu ona hodi
fornese
servisu
BEOC no CEOC
95% husi feto isin100% husi BEOC rua sira simu KAN 95% husi partus
iha SSK maka pelumenus dala hetan
asistfunsiona
haat
nsia
80% husi feto isinrua sira simu KAN
pelumenus dala
haat
95% husi partus
hetan asistnsia
95% husi feto
75% husi partus
simu kuidadus
hetan asistnsia
pos-natal
iha
loron 6 primeiru
95% husi feto depoisde partus
simu
kuidadus
75%% husi feto pos-natal iha loron
simu
kuidadus 6 primeiru depoispos-natal iha loron de partus
6 primeiru depoisde partus
Pelumenus 75%
Pelumenus 65% husi partus halao
husi partus halao iha fasilidade sae P e l u m e n u s
iha
fasilidade ida
95% husi partus
sae ida
iha
fasilidade
sade ida
Hadiak kualidade
99
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Disponibilidade ba
ekipamentus komunikasaun, rekursus
umanus no transporte adekuadu ba
sistema refernsia
ba emerjnsia obsttrika,
Dezenvolvimentu ba
sistema transporte
apropriadu ho koordenasaun ho Ministriu Infraestrutura,
FFDTL no ajnsia
seluk sira
Auditoria ba mor- M a n u t e n s a u n
talidade materna no
hadiak
maka halao ba kualidade
mate materna sira
hotu iha fasilidade
sade sira hotu
5% of drop outs
Hadiak no habelar
sistema refernsia
ba emerjnsia obsttrika
INDIKADR BA
PRODUSAUN
Promove
partisi- % husi partisipante 25% husi mane 35% husi mane 45% husi mane
pasaun mane hodi mane iha atividade atende atividade atende SISCa
atende fasilidade
hadiak
hahalok SISCa
SISCa
sade sira
buka
kuidadus
sade
Alvu
2030
5% of drop out
Mantein
no
hadiak kontribuisaun mane
ba sade Materna
Estebelese rede- Nmeru husi komu- Pelumenus Suco 60% husi Aldeias 90% husi Aldeia Mantein
servisu ho lder ko- nidade ho MSG ativu ida ho MSG ativu ho MSG ativu
ho MSG ativu
munidade sira no
organizasaun bazeia iha komunidade
4. Hametin sistema
HMIS ba nivel sira
hotu liu husi tau
hamutuk dadus no
analiza kolaborativu
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
100%
husiSDS
no 100% husi
SSK ho Sistema
Monitorizasaun
online
Revizaun
ba
estratejia
no
matadalan bazeia
ba rezultadu avalRevizaun
ba iasaun
estratejia
no
matadalan bazeia
ba rezultadu avaliasaun
Revizaun
ba
estratejia
no
matadalan bazeia ba rezultadu avaliasaun
100
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
M a n t e i n
redusaun husi
50%
75%
husi
eskola
sira
integra sade
reprodutiva iha
kurriklum nia
laran
101
B. SADE
LABARIK
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA
Desenvolve poltika komprensivu ida ba sade
labarik nian
ATIVIDADE SIRA
Alvu 2015
Alvu 2020
Alvu 2025
Alvu 2030
Atualiza
Atualiza
Atualiza
60%
80%
90%
40%
80%
95%
90 %
Resiklajen
Resiklajen
Resiklajen
Pontu ba limite
90%
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Hadiak
kapasidade
ba
sistema sade
hodi
suporta
prestasaun integradu ba kuidadus preventivu,
IMCI, kosok oan
foin moris no
Kazu Komunitria
INDIKADR BA
PRODUSAUN
% Instituisaun edukasaun
nian integra sade labarik
iha prosesu kurriklum
anual ba diseminasaun
ba revizaun no rekomendasaun ba kurrikulm.
Nas: 4 S-1
Pesoal kual
DHS: 13 S-1
pesoal kual
Pesoal klniku
sira hotu iha
kualifikasaun
mminu D3
Nas: 2 S-2
100% DPHO
kual, 6 S-1
iha kualifikual.
kasaun S-1
50% DPHO iha
50% pesoal
kualifikasaun
klniku iha kualiS-1
fikadaun S-1
Mantein
Mantein
Mantein
100%
Mantein
Mantein
Mantein
75%
85%
95%
95%
70%
90%
Hadiak
kualidade no
Mantein
Mantein
30 %
80%
100%
100%
102
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
Hasae
asesu
no kualidade ba
servisu imunizasaun
100%
Komunikasaun
kontrarefernsia liu husi ICT ba % husi fasilidade sade
fasilidade sade sira hotu
sira utiliza ICT ba kontrarefernsia
Alvu 2015
Alvu 2020
Alvu 2025
Alvu 2030
90%
90%
9
5%
95%
75%
85%
95%
95%
100%
Atualiza
Atualiza
Atualiza
100%
Hadiak no
Mantein
50%
100%
103
C. NUTRISAUN
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
20%
50%
70%
90%
50%
70%
100%
Mantein
Ida
Ida
Ida
Ida
60%
70%
75%
85%
50%
65%
70%
80%
100%
Mantein
Mantein
Mantein
1 guide
developed
Atualiza
Atualiza
Atualiza
80%
90%
95%
Hadiak
50%
75%
95%
Hadiak
50%
70%
90%
95%
% husi uma-kain hn
masin ho iodiu
75%
85%
95%
Hadiak
50%
60%
75%
85%
50%
60%
70%
80%
90%
80%
95%
90%
Mantein
95%
Hadiak
Promosaun ba prtika
f susubeen inan nian
no f-han komplementr ho loloos
Hadiak
104
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
20%
40%
60%
70%
30%
50%
70%
90%
% membru komunidade
sira ho hadiak koesimentu nutrisaun
35%
70%
90%
Hadiak
25%
50%
75%
Hadiak
9o%%
Hadiak no
Mantein
Mantein
Mantein
50%
75%
90%
Mantein
% adolesente simu
akonsellamentu kona-ba
nutrisaun
20%
40%
80%
Mantein
95%
95%
95%
95%
75%
90%
Mantein
Mantein
50%
75%
90%
Mantein
50%
70%
90%
Mantein
30%
50%
70%
100%
100%
Mantein
Mantein
Mantein
25%
50%
70%
80%
Dezenvolve
estratejia 1
Atualiza
Atualiza
Atualiza
Implementa BCI
1 tinan tinan
Mantein
Mantein
Mantein
90%
Mantein
Mantein
Mantein
Hasae
partisipasaun % husi eskola sira ho
komunitria ba interven- jardn eskola ba edusaun ba nutrisaun
kasaun nutrisaun no
konsumu refeisaun eskolar
Hasae kobertura no
kualidade tratamentu ba
moras laos-kontajioza
sira-neeb relasiona ho
nutrisaun
Implementa edukasaun
no
akonsellamentu
WRA NFS inklui hahalok buka sade no lulik
ai-han (molok, durante
no depoisde isin-rua)
Introdus no implementa
monitorizasaun kresimentu menus tinan-rua
ho akonsellamentu no
ezaminasaun
MUAC
ba labarik idade fulan
24-59
edu-
105
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
100%
Mantein
Mantein
Mantein
100%
Mantein
Mantein
Mantein
Funsionamentu
ba
NIS & ME
Estabelese
sistema NIS&ME
funsiona-diak
informasaun no vijilnsia ba nutrisaun M & E
Funsionamentu
ba Unidade 1 iha
(NIS&ME)
sistema nasionl ba ND nia okos
informasaun nutrisaun funskiona-diak
no unidade vijilnsia ba
nutrisaun
Estabelese unidade nasionl ba informasaun
seguransa ai-han inklui
Hametin siste- sistema vijilnsia no
ma
jestaun sistema informasaun ba
i n f o r m a s a u n nutrisaun
no vijilnsia ba
nutrisaun
106
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA 1
Haboot-hadia jestaun
kazu liu husi detesaun
kazu sedu no prestasaun
ba tratamentu anti-malaria ho efetivu
ATIVIDADE SIRA
PRODUSAUN BA
INDIKADR SIRA
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
100
80
50%
100%
100%
100%
100%
220,000
220,000
220,000
110,000
44,000
44,000
22,000
11,000
75%
85%
95%
100%
75% husi
instituisaun
85% husi
instituisaun
90% husi
instituisaun
100% husi
instituisaun
100%
100%
100%
100%
Ida
Ida
Ida
Ida
Mantein
Mantein
Mantein
Insidnsia ba malaria
Dezenvolvimentu
ba (husi 1000 populasaun)
planu asaun neeb orsamentadu ba mediu no
longu-prazu tuir planu
dezenvolvimentu nasionl no sade
Asegura
implementasaun ba matadalan
nasionl ba tratamentu
Malaria husi pesoal
sade neeb envolve iha
diagnoza no tratamentu
ho nfaze kona-ba diagnoza no tratamentu ho
kualidade
Alvu
2030
50% husi institui- 60 husi institui- 75% husi institui- 80% husi instituisaun sira super- saun sira super- saun sira super- saun sira superviziona no relata viziona no relata viziona no relata viziona no relata
# voluntriu sade ko- 100% husi Volun- 100% husi Vol- 100% husi Vol- 100% husi Volunmunitria treinadu kona- triu Sade Ko- untriu
Sade untriu
Sade triu Sade Koba kontrola no tratamen- munitria
Komunitria
Komunitria
munitria
tu malaria
107
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA 1
ATIVIDADE SIRA
PRODUSAUN BA
INDIKADR SIRA
Aplikasaun selektivu ba
sasukat kontrola vetr
bazeia tuir prinspiu ba
jestaun Vetr integradu
Rekrutamentu ba pontu
fokal distritu no sub-distritu ba kontrola malaria
no moras sira-neeb
hadaet liu husi vetrseluk
Dezenvolvimentu
ba Dezenvolve Poltka KonEstratejia Kontrola Vetr trola Vetr integradu
integradu iha Poltika
kontrola moras neeb
hadaet liu husi vetr nia
okos
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
>50%
>60%
>70%
>80%
38
48 % husi pontu
fokal malaria/
VBDC iha nivel
distritu no subdistritu
Dezenvolve
Poltika
78
78
78
100% husi pontu 100% of malaria / 100% of malaria /
fokal malaria/
VBDC focal points VBDC focal points
VBDC iha nivel
at district and
at district and
distritu no subsub-district level sub-district level
distritu
Revee poltika
karik presiza
Revee poltika
karik presiza
Dezenvolvimentu
ba Dezenvolve poltika InDezenvolve
Revee poltika
Revee poltika
Poltika Nasionl ba sektisida ba sade PbPoltika
karik presiza
karik presiza
Insektisida ba sade lika
Pblika ho objetivu ba
jestaun rezistnsia vetr
Rejista Insektisida sira Rejista Insektisida Rejista Insektisida Rejista Insektisida
hotu neeb maka serve
sira hotu
sira hotu
sira hotu
ba sade pblika iha nasaun
Hasae distribuisaun ba
Moskiteiru neeb hetan
Tratamentu ho Insektisida ba longu-prazu
(LLIN) hodi tulun ema
sira-neeb hela iha area
risku malaria
Dezenvolvimentu
ba Estratejia Kontrola Vetr integradu iha Poltika
kontrola moras
neeb
hadaet
liu husi vetr nia
okos
Revee
poltika
karik presiza
Rejista Insektisida
sira hotu
10
10
10
10
% husi LLIN fahe ba ema 80% husi populasira-neeb hela iha area saun sira-neeb
risku aas
hela iha area risku
malaria
14
2/fulan
8/fulan
16/fulan
28/fulan
Estebelese laboratriu
entomolojia
funsiona
kompleta
# husi peskiza Entomoljika halao fulan
fulan
Halao Indoor Residual % husi uma sira rega ho 80% rega komSpraying seletivu iha Insektisida suseptivel iha pletu ba uma sira
area risku malaria
area risku aas malaria
iha area risku aas
malaria
108
ATIVIDADE SIRA
PRODUSAUN BA
INDIKADR SIRA
Promosaun ba mtodu
kontrola vetr no mtodu protesaun pesoal
seluk sira
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
5 districts
Distritu 13
Distritu 13
Distritu 13
Trimestralmente
Atualiza
ekipamentus no
Mantein
Atualiza
ekipamentus no
Mantein
15
15
15
15
Estabelese harii kapa- No. husi pesoal neeb 100% husi pesoal
sidade iha-servisu no maka f treinamentu redurante knaar no trein- siklajen
amentu internasional ba
sade neeb envolve
kontrola vetr no vijilnsia entomolojia
Hametin partisipasaun
komunitria ba implementasaun
kontrola
vetr ho sustentavel
>40%
>59%
>60%
>70%
Hametin kolaborasaun
intersektorial ba implementasaun
kontrola
vetr ho sustentavel
>60%
>70%
.>80%
>90%
Asegura disponibilidade
adekuadu ba kadre hodi
reprezenta kadre esensial sira bele iha nivel
nasionl no ms distritu
2 Nasionl /6
distritu
2 nasionl/9
distritu
2 Nasionl /13
Distritu
2 Nasionl /13
Distritu
Asegura disponibilidade # husi stock out ba Insekba ekipamentus ento- tisida iha nivel distritu
moljika, kontrola vetr
no Insektisida
80%
80%
80%
80%
100%
Mantein
Mantein
Mantein
a. # husi instituisaun
Hametin sistema Super- neeb superviziona no
vizaun, Monitorizasaun neeb f feed-back
no Avaliasaun
b. # fulan fulan halao enkontru revizaun
60%
80%
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
109
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA 1
ATIVIDADE SIRA
PRODUSAUN BA
INDIKADR SIRA
Alvu
2015
Alvu
2020
Treinamentu ba pesoal # pesoal neeb maka 80% husi pesoal 100% husi pesoal
kona-ba preparasaun ba kompleta ona trein- neeb identifika neeb identifika
epidemia no resposta ba amentu
surtu
Alvu
2025
Alvu
2030
Mantein
Mantein
5 ba Nasionl no 5
ba ospital refernsia no 65 SSK no
80 iha PS risku
14 ba Nasionl
no 13 ba ospital
refernsia no 65
SSK no 120 iha PS
risku
14 ba Nasionl
no 13 ba ospital
refernsia no 65
SSK no 187 iha PS
risku
Asegura disponibilidade
adekuadu husi analista
kontrola kualidade ba
kontrola kualidade ba
mikroskopiu malaria nian
iha nivel Nasionl no Distritu no Sub-distritu
Asegura disponibilidade
adekuadu ba pontu fokal
ba ekipa entomoljika
iha Nasionl no Distritu
Estabelese ekipa
Nasionl
Entomoljika rua ida
idak ho asistente
entomoljika 2 no
ema neeb tau
hamutuk insetu
nain 3
Estabelese ekipa
Nasionl
entomoljika rua no
ekipa distritu 3 ida
idak ho asistente
entomoljika 2 no
ema neeb tau
hamutuk insetu
nain 3
Estabelese ekipa
Nasionl
entomoljika rua no
ekipa distritu 7 ida
idak ho asistente
entomoljika 2 no
ema neeb tau
hamutuk insetu
nain 3
Estabelese ekipa
Nasionl
entomoljika rua no
ekipa
distritu
13 ida idak ho
asistente
entomoljika 2 no
ema neeb tau
hamutuk insetu
nain 3
110
ii. TUBERKULOZE
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
Haboot-hadia asesu ba
servisu diagnstiku no
tratamentu TB neeb
maka responsavel ba kliente sira no bazeia tuir
aproximasaun direitus
umanus
INDIKADR BA
PRODUSAUN
% husi kazu pozitivu
smear foun neeb rejista
husi estimativa ba kazu
pozitivu smear foun sira
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
75
80
85
90
>85
>85
>85
>85
19 (100%)
19 (100%)
19 (100%)
19 (100%)
13 (100%)
13 (100%)
13 (100%)
13 (100%)
13 (100%)
13 (100%)
13 (100%)
13 (100%)
111
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
13 (100%)
13 (100%)
13 (100%)
13 (100%)
Pelumenus
1,karik
presiza 2
Pelumenus
1,karik
presiza 2
10
>15
>25
>25
100%
100%
100%
100%
Disponivel
no revee
Disponivel
no revee
Disponivel
no revee
Disponivel
no revee
>60%
>70%
>80%
>90%
>60%
>70%
>80%
>90%
>40%
>50%
>60%
>70%
>60%
>70%
>80%
>90%
Peskiza atu tau hamu- Halao Estudu KAP no peskiza sira seluk/ Nmeru husi estudu sira
tuk dadus lia-baze relestudu sira bazeia ba komunidade
halao tinan tinan
evante no monitoriza
efikasia ba intervensaun
sira iha kontestu lokal.
Adopta aproximasaun Hametin atividade parseria nian no enparseria hodi envolve
volvimentu husi parte interesad sira hotu
parte interesadu nasionl no internasional sira
hotu hodi servisu ho program nasionl TB
112
iii. HIV/AIDS
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
50% husi fasili- 75% husi fasili- 100% husi fasil- 100% husi fasildade sade sira dade sade sira idade sade sira idade sade sira
tuir matadalan
poltika
50% husi fasili- 75% husi fasili- 100% husi fasil- 100% husi fasildade sade sira dade sade sira idade sade sira idade sade sira
tuir matadalan
poltika konaba prtika laosdiskriminasaun
Espansaun ba sub-divizaun ba % husi distritu sira harii 50% husi dis- 75% husi dis- 100% husi dis- 100% husi disNAC iha nivel rejionl no distritu Sub-divizaun NAC nian
tritu estabelese tritu sira
tritu sira
tritu sira
sub-divizaun
NAC nian no
funsiona
iha
sekretariadu
NAC nia okos
Estabelese
enkuadramentu Instrumentu no matada- Instrumentu no Revizaun
ba
monitorizasaun ba NAC
lan ba Monitorizasaun matadalan ba matadalan no
iha fatin
Monitorizasaun instrumentu ba
iha fatin
monitorizasaun
no implementasaun 100%
Revizaun
ba
matadalan no
instrumentu ba
monitorizasaun
no implementasaun
Revizaun
ba
matadalan no
instrumentu ba
monitorizasaun
no implementasaun
Envolvimentu boot liu husi ema PLHIV hola parte iha nivmoris ho HIV
el komunidade ba monitorizasaun no implementasaun ba programa
2020 mantein
no habelar outreach iha nivel
suco tuir nesesidade
2025 mantein
no
emprega
PLHVI iha fotidesizaun sira
hotu ba programa HIV
Envolve PLHIV
iha nivel rejionl no distritu
hodi
suporta
kuidadus tratamentu, advokasia, akonsellamentu no monitoriziasaun
2015 Mantein
no
habelar
rede-servisu
outreach PLHIV
iha nivel subdistritu
113
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
2015 mantein
no pelumenus
pesoal
nivel
mestradu ida
ba jestaun kazu
klnika
HIV/
AIDS iha nivel
rejionl no plenumenus grau
mestradu 1 iha
nivel nasionl
ba laboratriu
2020 mantein
nivel no hasae
sientista sosial
nivel mestradu
nain 6 ba kuidadus
sosial
psikoljiku,
hasae
nivel
edukasaun ba
tkniku laboratriu nivel rejionl sira hotu
ba grau mestradu
2025 mantein
nivel no rekruta profesionl
mdiku
posgraduadu ida
ba HIV/AIDS iha
nivel
distritu,
rejionl no nasionl
Avaliasaun
tinan tinan ba
100% ba pesoal
no supervizaun
kontnua
Avaliasaun
tinan tinan ba
100% ba pesoal
no supervizaun
kontnua
Avaliasaun
tinan tinan ba
100% ba pesoal
no supervizaun
kontnua
Prepara
instrumentu
no
matadalan M&E ba jestaun dadus ba insidnsia kazu no relata
progresu ba programa
implementa 80%
koberprevensaun tura SISCA no
i n t e r ve n s a u n
outreach komunitria
100%
kobertura SISCA no
i n t e r ve n s a u n
outreach komunitria
100%
kobertura SISCA no
i n t e r ve n s a u n
outreach komunitria
100%
kobertura SISCA no
i n t e r ve n s a u n
outreach komunitria
Pakote
intervensaun bazeia
iha eskola sei
disponivel iha
35% ba eskola
iha
nasaun
laran tomak
Pakote
intervensaun bazeia
iha eskola sei
disponivel iha
50% ba eskola
iha
nasaun
laran tomak
Pakote
intervensaun bazeia
iha eskola sei
disponivel iha
100% ba eskola iha nasaun
laran tomak
Dezenvolve instrumentu
ba M7E, SOP no matadalan no halao treinamentu kontnua ba pesoal
Prevensaun ba infesaun Hasae kobertura SISCa, outHIV/AIDS liu husi sensi- reach komunitria liu husi interbilizasaun, kapasitasaun vensaun sira
meiu-ambiente no promove
komunikasaun
mudansa hahalok
Dezenvolve pakote intervensaun edukasaun bazeia iha eskola ba grupu idade sira hotu
% SISCa
atividade
HIV/AIDS
Pakote
intervensaun bazeia
iha eskola sei
disponivel iha
25% husi eskola
pre-sekundria
no sekundria.
114
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
% husi universidade
neebe relasiona ho
Sade implementa kurrikulum HIV/AIDS
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
Intervensaunsira ba MARG
iha fatin no
kobre 100% ba
fatin sira-neeb
identifika
Intervensaunsira ba MARG
iha fatin no
kobre 100% ba
fatin sira-neeb
identifika
Intervensaunsira ba MARG
iha fatin no
kobre 100% ba
fatin sira-neeb
identifika
100% husi
rede-servisu
komunitria
estabelese
ona programa
edukasaun
otas-hanesan
iha Distritu 13
sira hotu
100% husi
rede-servisu
komunitria
estabelese
ona programa
edukasaun
otas-hanesan
iha Distritu 13
sira hotu
100% husi
rede-servisu
komunitria
estabelese
ona programa
edukasaun
otas-hanesan
iha Distritu 13
sira hotu
Hadiak hahalok
espesfiku husi
50% kompara
ho 2015
Hadiak hahalok
espesfiku husi
50% kompara
ho 2020
Hadiak hahalok
espesfiku husi
50% kompara
ho 2025
115
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
Estabelese
akonsellamentu, teste no fasilidade diagnstiku ho
kualidade aas ba identifikasaun no monitorizasaun ba insidnsia HIV
INDIKADR BA
PRODUSAUN
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
50% husi
pesoal fasilidade sade
sira ho pesoal
ho kualidade
neeb treinadu
no implementa
programa VCCT,
PITC no PMTCT
75% husi
100% husi
100% husi
pesoal fasifasilidade sade fasilidade sade
lidade sade
sira
sira
sira ho pesoal
ho kualidade
neeb treinadu
no implementa
programa VCCT,
PITC no PMTCT
% husi fasilidade
sade sira kompleta ho
fasilidade laboratriu
adekuadu no pesoal
laboratriu treinadu
25% husi
fasilidade sade
sira kompleta
ho fasilidade
laboratriu
adekuadu no
pesoal laboratriu treinadu
50% husi
75% husi
100% husi
fasilidade sade fasilidade sade fasilidade sade
sira kompleta
sira
sira
ho fasilidade
laboratriu
adekuadu no
pesoal laboratriu treinadu
100% husi
fasilidade sade
sira hotu iha
format rejista
no kapasidade
komunikasaun
adekuadu no
relata tuir baze
loloos
100% husi
100% husi
100% husi
fasilidade sade fasilidade sade fasilidade sade
sira hotu iha
sira hotu
sira hotu
format rejista
no kapasidade
komunikasaun
adekuadu no
relata tuir baze
loloos
75% of all
health facilities
100% husi
fasilidade sade
sira hotu
116
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
Tratamentu no kuidadus
ba ema sira hotu neeb
iha infesaun HIV no afetadu husi HIV
% husi sentru ART estabelese no fornese tratamentu husi pesoal treinadu hodi f rejimentu
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
100% husi sentru ART neeb
estabelesidu
fornese tratamentu
husi
pesoal sade
kualifikadu no
treinadu
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
100% husi sen- 100% husi sen- 100% husi sentru ART neeb tru ART neeb tru ART neeb
e s t a b e l e s i d u estabelesidu
estabelesidu
fornese tratamentu
husi
pesoal sade
kualifikadu no
treinadu
% husi sentru ART neeb 100% husi sen- 100% husi sen- 100% husi sen- 100% husi senestabelesidu
fornese tru ART neeb tru ART neeb tru ART neeb tru ART neeb
asesu fasil ba manuten- estabelesidu
estabelesidu
estabelesidu
estabelesidu
saun aas ba asistnsia
pasiente nian
Nmeru husi pasiente
sira neeb monitoriza
ba simu aimoruk regular, efeitu sekundriu no
aderensia sira.
Monitorizasaun
ba pasiente sira
ba aspetu sira
hotu husi ART
ba 100%
Monitorizasaun
ba pasiente sira
ba aspetu sira
hotu husi ART
ba 100%
Monitoring of
patients for all
aspects of ART
at 100%
Manutensaun
ba
rejistu
pasiente loloos
ba 100%
Manutensaun
ba
rejistu
pasiente loloos
ba 100%
100%
husi
fasilidade sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV
Monitorizasaun
ba pasiente sira
ba aspetu sira
hotu husi ART
ba 100%
100%
husi
fasilidade sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV
estabelese ona
ligasaun
ho
HIV/TB neeb
identifikadu
100%
husi
fasilidade sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV
estabelese ona
ligasaun
ho
HIV/TB neeb
identifikadu
100%
husi
fasilidade sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV
100%
husi
fasilidade sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV estabelese ona ligasaun ho HIV/
STI/OI neeb
identifikadu
100%
husi 100% husi fasilifasilidade sade dade sade sira
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV estabelese ona ligasaun ho HIV/
STI/OI neeb
identifikadu
Dezenvolve
protokolu kuidadus paliativu
bazeia ba komunidade no
implementa
25% husi pasiente AIDS sira
fornese kuidadus
paliativu
bazeia ba komunidade
117
iv. LEPRA
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Dezenvolve
NLEP
Atualiza
Atualiza
matadalan
Atualiza
100%
Mantein
Alvu
2030
Hamenus
prevalnsia ba
75%
Kazu foun 0
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
25%
50%
75%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
Mantein
100%
100%
Mantein
100%
100%
Mantein
100%
100%
Hasae kapasidade ba Aumenta nmeru no kualifi- # Rekruta no dezenvolve LU: 2 S-1 Kual.
nivel sira hotu iha jestaun kasaun ba pesoal sira
pesoal
DHS: 2 D3-Kual.
no tknika
Fornese
resiklajen
Alvu
2025
treinamentu
% pesoal treinadu
100%
Ospital ida
v. FILARIASIS LIMFTIKU
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA PRODUSAUN
Alvu
2015
Hakotu tranzmisaun mo- F Aimoruk Masal (MDA) ba pro- % husi ema elijivel simu doze Eliminasaun
ras LF
grama Filariaris Limftiku no Infe- nika ba DEC, Albendazole no pyba
saun Parazita Intestinal
rantel pamoate
populasaun
75%
F Albendazole no pyrantel pa- % husi ema elijivel simu doze
moate ba ema elijivel bainhira atu nika ba Albendazole no pyrantel
hamenus infesaun
pamoate
50%
populasaun
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
Eliminasaun
populasaun
100%
Mantein
eliminasaun
Mantein
eliminasaun
Mantein
Mantein
75%
populasaun
118
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA PRODUSAUN
Alvu
2015
Hametin rekursus uma- Rekruta no dezenvolve pesoal ba Nmeru husi pesoal neeb rek- Pesoal rekrunus bazeia tuir nesesi- programa LF
rutadu
tadu S1 nasidade iha nivel sira hotu
onl nain 5
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
Mantein
Mantein
Mantein
Pesoal rek- Pesoal nasi- Pesoal distri- Pesoal distrirutadu D3 onl nain 3 tu seluk 30% tu sira hotu
distritu 13
kompleta S2 kompleta S1 kompleta S1
30% pesoal
distritu S1
Teste amostra raan kalan uza teste % husi amostra raan maka foti no
rpidu ba brugia iha distritu neeb ezamina iha laboratriu
konsidera nuudar endmiku ba
brugia timori.
100% husi
amostra raan
ezamina iha
laboratriu
Treinamentu
tkniku resiklajen ba
pesoal sira
hotu
iha
tinan lima
lima
Treinamentu
tkniku resiklajen ba
pesoal sira
hotu
iha
tinan lima
lima
Treinamentu
tkniku resiklajen ba
pesoal sira
hotu
iha
tinan lima
lima
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
25%
pasi- 50%
sira- 75%
siraente
sira- n e e b n e e b
neeb re- reabilita
reabilita
abilita
100% SISCa
ativu
iha
buka kazu
sira
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
% orsamentu neeb aloka kom- 30% presiza 75% presiza 90% presiza 100% presiza
para ho nesesidade programa LF o r s a m e n t u o r s a m e n t u o r s a m e n t u o r s a m e n t u
nian
disponivel
disponivel
disponivel
disponivel
Nmeru husi parseiru neeb parseiru 3
kompromete atu kolabora
neeb komprometidu
Mantein
Mantein
Mantein
119
vi. MORAS INFESAUN VIRL & AGUDA SELUK SIRA
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA
Estebelese
programa
sade portu no eskritriu kampu ba sade
portu iha portu entrada
nuudar parte hodi prevene risku ba moras
hadaet internasionl liu
husi sasukat no resposta
efetivu sade pblika
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA PRODUSAUN
# pesoal neeb rekruta ba Unidade Sade Portu (PHU) no Eskritriu Kampu ba Sade Portu
Rekruta no dezenvolve pesoal sade (PHFO)
portu
% pesoal treinadu kona-ba sade
portu
Organiza no implementa Regula- % eskritriu kampu sade portu
mentu Sade Nasionl bazeia ba halo tuir ona IHR 2005
IHR 2005
Treina pesoal nasionl ba pontu % pesoal treinadu kona-ba sanientrada ba implementasaun segu- triu internasionl
ransa sade pblika iha viajen no
transporte ho adekuadu.
Estabelese rede-servisu
internasiona//rejionl
Harii kolaborasaun no dezenvolve % Portu internasional/rejionl
MoU
neeb identifika iha kolaborasaun ho sade portu.
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
Dezenvolve
PHP
Atualiza
Atualiza
Atualiza
50%
100%
Revee no
Mantein
Revee no
Mantein
50%
100%
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
90%
100%
Mantein
Mantein
75%
100%
100%
100%
30%
50%
70%
90%
30%
5
0%
75%
95%
100%
100%
100%
Hametin kapasidade ba Halao kolokiu hodi sosializa Proto- Mdiku Timorense sira hotu 50% mdiku
pesoal sade nasionl kolu Tratamentu DHF
maka sosializa ho protokolu DHF
atu bele
iha Pontu Entrada (PoEs)
foun
atende
hodi implementa Regulamentu Sanitriu Internasional (IHR)
120
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA PRODUSAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
90%
100%
Mantein
Mantein
100%
Mantein
Mantein
Mantein
100%
Mantein
Mantein
Mantein
100%
Mantein
Mantein
Mantein
100%
Mantein
Mantein
Mantein
Hasae
Hasae
Hasae
Hasae
50%
75%
80%
Mantein
Hadiak sensibilizasaun
Dezenvolve estratejia hodi hasae
Dezenvolve estratejia
komunitria
kona-ba
sensibilizasaun
dengue
Dezenvolve
estratejia 1
Atualiza
Atualiza
Atualiza
Dezenvolvimentu ba matadalan no
Matadalan disponivel
estratejia ba intervensaun integradu
Dezenvolve
estratejia
Atualiza
Atualiza
Atualiza
Dezenvolve
SOP no
mekanismu
1
Atualiza
Atualiza
Atualiza
Dezenvolve
estratejia 1
Atualiza
Atualiza
Atualiza
Dezenvolve
sistema 1
Atualiza
Atualiza
Atualiza
75%
100%
Mantein
Mantein
Dezenvovle
sistema 1
Mantein
Mantein
Mantein
75%
100%
Mantein
Mantein
Hasae kobertura no
kualidade ba programa
kontrola dengue
Hametin diangnstiku no
tratamentu dengue.
Hametin kapasidade laboratriu
Avalia koesimentu, atitude no ha- % husi komunidade ho KAP aphalok/prtika (KAP) komunitria
ropriadu
Hametin Monitorizasaun
& Avaliasaun
121
E. MORAS LAOS-KONTAJIOZA
i. MORAS MENTL & EPILEPSIA
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
10%
50%
80%
Diagnoza no tratamentu ba % husi epilepsia hetan trataema sira hotu ho epilepsia iha mentu nuudar proporsaun
komunidade ida
ida ba prevalnsia estimativa
ba moras epilepsia iha populasaun nee
10%
50%
80%
Estabelese Fasilidade Kuidadus Estabelese Fasilidade KuidaAguda iha DIstritu, Ospital Re- dus Aguda iha Ospital Nasijionl no Nasionl
onl (kama 12)
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Dezenvolve D3
Dezenvolve S1
Mantein no
habelar treinamentu iha
nasaun
Mantein
no habelar
treinamentu
iha nasaun
Mantein
no habelar
treinamentu
iha nasaun
D3 -50
S1 3
S2 4
S3 - 2
D3 -100
S1 6
S2 8
S3 - 4
D3 - 150
S1 9
S2 12
S3 - 6
D3 - 200
S1 13
S2 16
S3 - 8
65%
80%
100%
Mantein
Mantein and
Hadiak
Mantein
Dezenvolve S2 Dezenvolve S3
Hadiak
Hadiak
koordenasaun koordenasaun
122
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA PRODUSAUN
Alvu 2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
75%
100%
100%
100%
75% Postu
Sade no
SISCa
100%
100%
100%
Treinamentu ba Mdiku Jeneralista, Aumenta nmeru ba HR konaEnfermeiru Dental no Tkniku Den- ba sade oral
tl liu husi bolsa-estudus
19 Dentista
45
Enfermeiru
Dental
4 Tkniku
Dental
38 Dentista
90
Enfermeiru
Dental
8 Tkniku
Dental
Relata liabaze
Provizaun ba atividade Dental iha % husi fasilidade sira implementknika prevensaun, restaurativa no ta matadalan sade oral
kurativu tuir protokolu tratamentu
padronizadu
Dezenvolvimentu material IEC konaba sade oral hodi hamosu sensibilizasaun kona-ba fatr risku sade
oral no meius apropriadu ba kuidadus sade oral
50%
Partisipa
35% husi
eskola
primria no
sekundria
57 Dentista 76 Dentista
117 Enfer144 Enfermeiru Dental meiru Dental
12 Tkniku
16 Tkniku
Dental
Dental
Alvu
definidu
50% husi
populasaun
60% husi
populasaun
70% husi
populasaun
70%
75%
80%
50%
65%
75%
123
iii. KUIDADUS MATAN
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA PRODUSAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
25 %
50 %
100 %
100 %
25 %
75 %
100 %
20%
40 %
60 %
100 %
-20 %
-40 %
-60 %
100 %
5o%
50%
75%
100%
50 %
50 %
75 %
100%
Fornese treinamentu ba tratamentu % PSF simu treinamentu konakuidadus matan bziku ba PSF
ba tratamentu kuidadus matan
bziku
25 %
50 %
75 %
50 %
100 %
100 %
100 %
25 %
50 %
75 %
100 %
65 ps
90 ps
90ps
90ps
20%
40 %
70 %
100 %
25 %
50 %
5%
100%
Hametin jestaun ba ser- Hametin supervizaun no monitori- % fasilidade sade sira simu
visu sade matan bziku zasaun ba programa sade matan supervizaun no monitorizasaun
iha nivel sira hotu
iha nivel sira hotu
ba programa sade matan
100 %
100 %
100 %
100%
Hatama rejistu konsulta kuidadus % fasilidade sade sira uza rematan nian iha fasilidade sade sira jistu kuidadus matan nian ida
hotu
50%
100%
100%
100%
50%
100%
100%
100%
Dezenvolve no implementa Pro- % Fasilidade Sade sira impletokolu ba Tratamentu Matan Bziku menta Protokolu ba Tratamentu
iha nivel sira hotu ba fasilidade Matan Bziku
sade sira
Fornese no mantein ekipamentus ba % Fasilidade Sade sira kompletratamentu Kuidadus Sade Matan ta hotu ho ekipamentus Kuidadus Sade Matan nian
Estabelese Klnika Kuidadus Sade % Sentru Sade sira ho Klnika
Matan iha nivel distritu no Sentru Kuidadus Matan nian
Operasaun Matan iha nivel ospital
% Ospital sira ho Sentru Operasaun Matan nian
Halao enkontru koordenasaun ho
Atu hametin no hasae lder komunidade sira
partisipasaun komunitria
iha programa sade
matan iha SISCa
Koordena servisu ho lder husi:
Igreja, grupu sira, feto, foin-sae,
idozu hodi mobiliza komunidade
atu partisipa iha programa sade
matan
%
lider komunidade sira
partisipa
iha
enkontru
koordenasaun
matan
124
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA PRODUSAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
65%
100%
100%
100%
100%
100%
25%
50%
75%
100%
35%
60%
100%
100%
50%
100%
100%
Prestasaun ba servisu jeritriku ba # husi ospital refernsia no osospitl nasionl no refernsia sira
pital nasionl fornese servisu
jeritriku
Estabelesimentu ba fasilidade Uni- # Estabelese Unidade Kuidadus
dade Moras Krnika sira
Kardiku
HNGV
HN
Estabelesimentu ba fasilidade
Unidade Moras Krnika sira
HNGV
HN
HNGV
HN
Rekrutamentu/treinamentu ba Es- #
Espesialista
pesialista Kardiku
rekrutadu/treinadu
Kardiku
1
Rekrutamentu/treinamentu
Onkolojista
ba # Onkolojista rekrutadu/treinadu
Atu dezenvolve Detesaun Atu dezenvolve no implementa Tri- # fasilidade sade sira impleSedu ba Protokolu Defisi- ajen Dezenvolvimentu ba labarik menta Detesaun Sedu ba Protoente ba Labarik (Triajen idade tinan 0 5.
kolu Defisiente.
Dezenvolvimentu)
% PSF treinadu iha Detesaun
Sedu ba Protokolu Defisiente
Atu introdus servisu outreach # husi SISCa fornese servisu
Fizioterapia no Terapia Okupasionl fizio preventivu no promosaun
iha Sentru Sade Komunitria iha no OT
Distritu sira hotu
Distritu 13
50%
90%
100%
100%
100%
100%
100%
25%
75%
100%
100%
50%
100%
125
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA PRODUSAUN
Hasae abilidade ba pe- Hatama Moras Krnika no jestaun % husi enfermeiru sade jerl
soal sade atu jere Moras iha Diploma Enfermajen nia laran
treinadu iha Moras Krnika no
Krnika sira
jestaun
Fornese treinamentu durante knaar % enfermeiru sira simu treinba Moras Krnika no jestaun ba pe- amentu durante knaar iha Mosoal enfermeiru iha fasilidade sade ras Krnika no jestaun
sira hotu.
Fornese ekipamentus sira-neeb % husi fasilidade sade sira
presiza hodi asegura jestaun ba kompleta tomak ba Jestaun MoMoras Krnika (n.e. Glucometer, ras Krnika
Monitr ba Tensaun Raan)
Estabelese Grupu Suporta Otas % PS no SSK ho Grupu Ajuda An
Hanesan/Ajuda ba Moras Krnika Rasik disponivel ba pasiente sira
sira
ho Moras Krnika
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
100%
50%
100%
100%
100%
G. SADE AMBIENTL
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA
PRODUSAUN
Dezenvolve sistema pol- Revise and update the current % poltika neebe asina
tika no planu ho efetivu
National policy for environ- no aplika (ba saneamental health interventions
mentu,
kualidade
bee,
kontrola vetr, seguransa
ai-han, jestaun ba foer)
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
Atualiza
Poltika
Atualiza
Poltika
Atualiza Poltika
100%
Atualiza
Poltika
Atualiza
Poltika
Atualiza Poltika
3 S2-pesoal no 4 S2-pesoal no
Mantein
10 S19 S1-pesoal
mantein
Mantein
Mantein
pesoal
Mantein
Mantein
50%
sanitarista iha
Mds ho kokualifikasaun
laborasaun ho
S1
Mantein
universidade
halao
proEstabelese
grama estuduAkademia
S1
kona-ba
ba Sade
sade
ambiAmbientl
entl
Atualiza
Sistema
Atualiza
Sistema
Atualiza
Sistema
60%
80%
90%
95%
% fatin pbliku halo tuir kriteria ba padraun sade ambientl (klasifikasaun B ba oin)
75%
95%
Mantein
Mantein
40%
50%
60%
70%
126
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
INDIKADR BA
PRODUSAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Funsionalidae ba laboratriu
seguransa ai-han
Estabelese
Laboratriu
Nasionl ba seguransa Ai-han
Alvu
2025
Alvu
2030
Mantein
Mantein
H a s a e
Te k n o l o j i a
Laboratriu ba
Seguransa Aihan
Mantein
Hasae Tekonoljia VCL
Rede-servisu
VCL iha nivel
rejionl.
Mantein
Hasae Tekonoljia VCL
Mantein
Mantein
Hasae kobertura no kualidade Funsionalidade ba sistema Sistema moniba intervensaun kualidade monitorizasaun kualidade t o r i z a s a u n
bee
Bee
kualidade bee
funsiona-hodiak
Funsionalidade ba Labo- E s t a b e l e s e
ratriu Kualidade Bee (WQL) WQL.
Mantein
Mantein
Hasae
Teknolojia
WQL
Pritu nain 2
S2-disponivel.
H a s a e
Te k n o l o j i a
WQL
Munisipl WQL
Peritu S-2 ida
disponivel iha
muni ipal sira
hotu
Mantein
Mantein
70%
Populasaun
iha fatin
ba foer
domstiku
80%
Populasaun iha
fatin ba foer
domstiku
Hasae kobertura no kualidade Funsionalidade ba sistema Sistema moniba intervensaun jestaun foer monitorizasaun jestaun foer torizasaun ba Mantein
jestaun foer
funsiona-diak
% Populasaun iha fatin ba 50% Populafoer domstiku
saun iha fatin
ba foer domstiku
% Fasilidade sade sira iha 100%
sistema jestaun foer (ho
rekursus umanus no ekipamentus apropriadu)
% fatin pbliku iha fatin foer 90% fatin pbliku iha fatin
foer
Promove envolvimentu Implementasaun bazeia ba % Suco implementa CGR
komunidade, jneru no komunidade,
sensitividade
50%
asegura igualdade sosial jneru no bazeia ba direitus
neeb habesik liu ba inter% Suco implementa inter- 50% alkansa
vensaun sade ambientl
vensaun sanitriu la-sub- estadu ODF
(CGR)
sdiu
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
95%
Mantein
Mantein
95% alkansa
ODF
Mantein
Mantein
127
H. PROMOSAUN SADE
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA PRODUSAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
Dezenvolve
poltika
Atualiza
Atualiza
Atualiza
Atualiza NPS
Atualiza NPS
Atualiza NPS
Atualiza NPS
25%
50%
75%
100%
Hadiak ba
50% kompara
ho 2010
Hadiak ba
50% kompara
ho 2015
Hadiak ba
50% kompara
ho 2020
Hadiak ba
50% kompara
ho 2025
40%
50%
70%
90%
50%
75%
90%
Mantein
80%
100%
Mantein
Mantein
100%
Mantein
Mantein
Mantein
80%
90%
Mantein
Mantein
90% PS
Mantein
Mantein
Mantein
90%
Mantein
Mantein
Mantein
Hametin parseria hodi ha- Dezenvolve parseria ho % suco iha funsionamentu ba KJPS
rii ambiente suportivu ida orgnizasaun relevante
ba mudansa hahalok
sira
% neeb identifika promosaun
sade hodi implementa servisu organizasaun ho parseria ho MdS
70%
80%
90%
Mantein
90%
Mantein
Maintain
Maintain
Atualiza
Atualiza
Atualiza
Dezenvolve Poltika kona- Halo advokasia kona-ba Dezenvolve no atualiza poltika nasiba Promosaun Sade
foti-desizaun no pol- onl kona-ba promosaun sade
tika nain sira ba plitika
pblika saudavel
Revee no atualiza Estratejia Nasionl Atual ba
dokumentu Promosaun
Sade (NSHP)
Dezenvolve
planu Funsionalidade ba sistema planeaSistema
asaun integradu ida ba mentu bazeia ba online
funsiona-diak
HP ho parseiru sira hotu
128
ATIVIDADE SIRA
INDIKADR BA PRODUSAUN
Alvu
2015
Alvu
2020
Alvu
2025
Alvu
2030
100%
Mantein
Mantein
Mantein
50%
100%
Mantein
Mantein
Dezenvolve
CDS
Atualiza
Atualiza
Atualiza
Dezenvolve &
atualiza TNA
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
Mantein
90%
DPH: 2 S2kual.,sira hotu
S-1 kual.
DHS: S1 ba
DPHO sira
hotu
Mantein 2015
Mantein 2020
levels
Nivel mantein
iha 2025
Integra aproximasaun iha Dezenvolve planu anual % programa sira inklui aspetu proprograma sade nia laran integradu bazeia ba mosaun sade iha Planu Anul
komputadr
Sade nia laran
% intervensaun sade aplika modelu BCC
Harii kapasidade ba peso- Dezenvolve estratejia Dezenvolve no atualiza estratejia ba
al promosaun sade sira ba
dezenvolvimentu dezenvolvimentu kapasidade prohotu iha nivel sira hotu
kapasidade
mosaun sade (CDS)
Dezenvolve
matadalan no
instrumentu
no revee tinan
Matadalan SISCa/PSF revee tinan
rua rua
lima lima, hanesan ms dokumentu
HP relevante sira seluk neeb iha
Revee no
atualiza
Dezenvolve sade eskolar no esmatadalan
tratejia BCC temtiku
Dezenvolve estratejia sade
eskolaQ
Munisipl: 1
S2-kual
Fakuldade
Sade Pblika
iha ligasaun
forml
kona-ba material HP nian ho
universidade
estranjeiru sira
Mantein
Mantein
Mantein
Revee no
atualiza
matadalan
Revee no
atualiza
matadalan
Revee no
atualiza
matadalan
D e z e n v o l v e Funsionalidade
ba
sentru
infraestrutura
rekursus(RC) IEC/BCC (inklui material, kurrikulum no peskiza sira)
RC funsionadiak
Mantein
Rede-servisu
RC ho rai liur
Mantein
Dezenvolve
website ho
regular Atualiza
Mantein ho
regular
Atualiza
Mantein no
atualiza ho
regular
Maintain and
regularly
update
129
ANEKSU C
ROAD MAP BA DEZENVOLVIMENTU PROFESIONL SADE
A. POSTU SADE ( NIVEL SUCO)
Estrutura ba
Servisu
Situasaun
atual
Konfigurasaun
mnimu
193 postu
sade: 187
fornese
servisu
regular
no PS 6
semana ida
dala rua
Distribuisaun
Rekursus
Umanus
Konfigurasaun
neeb hein ba
2030
442 postu sade
ho Pakote
servisu sade
komprensivu
Mdiku 1: 442
Distribuisaun
Enf
ermeiru 1:
125
2011-2015
2016-2020
2021-2025
2026-2030
11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 30
13 13 50 50 50 50 23
Total
Jerl
442
249
Distribuisaun
Parteira
1: 80
Parteira 2 : 884
Distribuisaun
150 75 38 37 80 80 80 80 80 59
759
20 20 20 40 40 40 40 40 40 40 40 40 22
442
2011-2015
2016-2020
2021-2026
2026-2030
Konfigurasaun
Estrutura ba
Situasaun atual neeb hein ba
Servisu
2030
11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Total
Jerl
43 75 75 75 80 80 80 80 80 80 61
Tkniku
Lab- :0
Distribuisaun
66 CHCs : 7
Konfigurasaun
CHCs 24 kama,
mnimu
59 lah kama
Mdiku 1: 0
73 CHCs ho
admisaun ba
kama 10.
Mdiku 2: 146
Distribuisaun
Dentista 1: 4
Dentista 1: 73
Distribuisaun
Enf 4 306
Distribuisaun
Parteira 4: 191
Distribuisaun
Rekursus
Umanus
67
18 146
Distribuisaun
Enf matan 1: 66
Distribuisaun
Tkniku-Lab
2: 146
Distribuisaun
Tk-Farmasia
1: 25
Tk-farmasia
2: 146
18 128
17 17
809
73
73
146
12 32 52 73
73
13 22 22 16
361
28 60
60 60 59 70
354
60
60 60 60 60 60 49 70
469
66 73
59
Tkniku-Lab
2: 72
67 67 67 67 69 69 69 69 69 71 71 71 71 71 73 73 73 73
Distribuisaun
Matan: 1
20 40 60
39
23
43
73
12 12
12 12
72
146
72
72 72 72 92
25
20 20
98 146
14
74
130
40 40 41
65
60 60 75 32
Total
Jerl
121
292
Ospital 3, 24
kama (Maliana,
Oecusse no Suai
&Baucau) ho
espesialista 6
Ospital 13,ho
kapasidade
entre 50 - 75
kama
2011-2015
2016-2020
13
10 13
13
13
13
13
Distribuisaun
Anestezista 1 : 0 Anestezista 1: 13
13
Distribuisaun
13
Mdiku
jeneralista 8 : 96
Dentista 1 : 13
Obsttriku 1: 13
Distribuisaun
Pediatra 1 :0
Pediatra1 :: 13
Distribuisaun
Internista 1 :0
Internista 1 : 13
Distribuisaun
Sirurjiaun 1 : 0
Radiolojista 1 : 0
Sirurjiaun 1: 13
Radiolojista
1 : 13
Distribuisaun
Enfermeiru : 46
Enfermeiru 60:
780
Parteira 16 : 192
Enf dental 2 : 26
Distribuisaun
Enf matan : 1
Enf matan 2 : 26
Distribuisaun
Enf anestezista
:9
Enf anestezista
3 : 39
Distribuisaun
46 46 46 46 86 126 166 206 246 286 226 266 306 346 386 426 466 506 546
31
Distribuisaun
Enf dental : 3
96
46
Distribuisaun
Parteira : 31
96
1
Distribuisaun
Obsttriku 1 :0
Total
Jerl
96
Distribuisaun
Dentista 1 : 1
2026-2030
12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mdiku
jeneralista : 0
Distribuisaun
Rekursus
Umanus
2021-2026
Enf
dental
2 : 26
40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40
40 40 40 41
15 21 26
13
13
13
13
13
13
600
161
3
21
Enf
matan
2 : 26
19
29 39
Enf anes 5
tezista
3 : 39
13
13 19 26
7
25
10
32
19
39 49 69 79 89 89 89 130
131
Konfigurasaun
Konfigurasaun
Estrutura ba ba Prestasaun
neeb hein ba
Servisu
Servisu Sade
2030
Atual
2011-2015
Tek. Radio 2 : 26
Distribuisaun
Fizioterapeuta
:2
Sade Pblika
( Nutritionista
Klnika /HMIS
/Sade
ambientl)
10 10 10 10 20 20 10 10 10 11
3
Tek.
Radio
2 : 26
15
Tk-Far 7
masia
5 : 65
Fizioterapeuta
2 : 26
Distribuisaun
Distribuisaun
Rekursus
Umanus
Tk-Farmasia
5 : 65
Distribuisaun
Tk-Farmasia : 3
2021-2026
2026-2030
12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Distribuisaun
Tec. Radio : 3
2016-2020
11 15 19 26
15
30 45 60
10 10 15 15
62
10 20 26
Fizio
tera
peuta 2
: 26
10 10
10
10 10
Distribuisaun
121
25
Sade Pblika
3: 39
Total
Jerl
26
39
39
Konfigurasaun
ba Prestasaun
Servisu Ospital
Atual
2011-2015
Konfigurasaun
neeb hein ba
2030
Dentista 2 : 10
Obstetriku 2
: 10
Pediatra 2: 10
Internista 2 : 10
Distribuisaun
Rekursus
Umanus
Sirurjiaun 2: 10
10
4
8
6
10
10
10
10
Anestezista
2 : 10
Radiolojista
2 : 10
Psikiatra 1
10
Distribuisaun
Psikiatra: 0
8
4
Distribuisaun
Radiolojista 1:0
Total
Jerl
88
Distribuisaun
Anestezista
1:0
Distribuisaun
Sirurjiaun : 1
Distribuisaun
Internista : 2
18 13 57
Distribuisaun
Pediatra: 2
2026-2030
32 32 32 50 63 120
Distribuisaun
Obsttriku 1 : 2
2021-2026
12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Distribuisaun
Dentista 1 : 4
2016-2020
10
8
10
10
5
132
Konfigurasaun
ba Prestasaun
Servisu Ospital
Atual
2011-2015
Konfigurasaun
neeb hein ba
2030
0ftalmolojista
1: 5
Distribuisaun
Espesialista
ENT: 0
Espesialista
ENT 1 : 5
Distribuisaun
Ortopedista: 0
Ortopedista
1: 5
Distribuisaun
Urolojista: 0
Urolojista 1: 5
Distribuisaun
Kardiolojista: 0
Kardiolojista
1: 5
Distribuisaun
Neonatolojista: 0
Neonatolojista 1: 5
Distribuisaun
Pulmonolojista
Pulmonolojista
1: 5
Distribuisaun
Espesialista
Reab-Mdika
Espesialista
Reab-Mdika
1: 5
Distribuisaun
Espesialista
Forensika
Espesialista
Forensika 1: 5
Distribuisaun
Espesialista
Dentista
Espesialista
Dentista 1: 5
Distribuisaun
Enf espesialista
Parteira 40
: 200
Enf Dental
3: 15
Enf matan 2
: 10
Distribuisaun
Enfermeiru
Anestezista :
Enf Anestezista
4: 20
10
10 10 10 10 10 10 10 10
280 280 280 280 280 300 320 340 360 380 400 420 440 460
80
480 500
20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20
63
20 20 20 20 20 20 17
5
Distribuisaun
Enfermeiru
matan : 1
Distribuisaun
Enf Dental : 5
10 20 30 40 50 60 70 80
Distribuisaun
Parteira : 63
Total
Jerl
5
Distribuisaun
Enfermeiru : 280
2026-2030
Dermato
lojista 1: 5
Distribuisaun
Oftalmolojista : 1
2021-2026
12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Distribuisaun
Dermatolojista: 0
2016-2020
4
1
1
22
6
5
137
15
6
300
10
10
4
10
133
Estrutura ba
Servisu
Konfigurasaun
ba Prestasaun
Servisu Ospital
Atual
2011-2015
Konfigurasaun
neeb hein ba
2030
2016-2020
2021-2026
2026-2030
Total
Jerl
12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Distribuisaun
Tk-lab : 16
Tk-lab 20:
100
16
16 16 16 16 26 40 50 60 80 100
Distribuisaun
10 14 10 10 20 20
Tk-Radiolojista: Tk-Radiolo10
jista 8: 40
10
Distribuisaun
Tech Farmasia
18
10 10 10
Tech Farmasia 8: 40
18
16
Nutrisionista
Nutrisionista
klnika/diestista klnika/diestista: 5
Distribuisaun
Fizioterapeuta: 3 Fizioterapeuta
8: 40
Fizioterapeuta: 3
Fizio
tera
peuta
8: 40
Tk Elektromdiku:10
Distribuisaun
30
18 24 24 24 24 24 40
Distribuisaun
Tk Elektromdiku: 2
84
10 10 10 10 20 30 40
22
10 20 30 40
10 10 10
37
10
D. OSPITAL NASIONL
Estrutura ba Konfigurasaun neeb
Servisu
hein ba2030
Konfigurasaun
Rekursus
Umanus
2011-2015
2016-2020
12 13 14 15 16 17 18 19 20
2021-2026
21
22
23
24
2026-2030
25
26
27
28
29
30
Total
Jerl
70
70
Dentista 3 :
Obstetriku 4
Pediatra : 4
Internista : 4
Sirurjiaun :4
Anestezista : 5
Radiolojista 3
Psikiatra : 3
Dermatolojista 2
Oftalmolojista : 2
Espesialista ENT : 2
Ortopedista 3
3 Urolojista 3
Kardiolojista 2
Neonatolojista 2
Pulmonolojista 3
Espesialista ReabMedika 1
Espesialista Fornsika
:2
1
2
134
2016-2020
12 13 14 15 16 17 18 19 20
2021-2026
21
2026-2030
Total
Jerl
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Espesialista dentista :2
Patolojista Klnika 3
Radioterapeuta 1
Traumatolojista 1
Dietista
Gastro-enterolojista 1
Reumatolojista 1
Onkolojista
Jeriatra
12
Anestezia
12
Perinatolojia
Pulmonolojia:12
Kardiolojia:2
Psikolojista
Fizioterapeuta
Enfermeiru 300
Rekursus
Umanus
2011-2015
20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280
300
Planu Distribuisaun
20 20 20 20 20
20
20
20
20
Parteira 80
10 20 30 40 50
60
70
80
10 10 10 10 10
10
10
10
Tkniku-Lab 30
20
30
Tk. Radiologista: 16
16
Enfermeiru Dental 4
20
20
20
20
20
Sistema Informasaun
Jestaun Sade 2
Sanitariu/ Jestaun
Foer 2
2
4
30
16
Tk Elektro-Mdiku : 4
300
80
Tk Farmasia :16
Tk Elektro-Mdiku 4
20
16
135
ANEKSU D
ba Situasaun H u s i 2011-2015
atual
2030
11 12 13
Postu Sade
187
2016-2020
14
15
16
18
17
To t a l
Jerl
2021-2025
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
187 187 193 213 263 313 363 442 442 442 442 442 442 442 442 442 442 442 442 442
442
Planu Konstrusaun
20
50
50
50
50
442
48
Espesifikasaun
Sala konsulta 3, sala emerjnsia 1, unidade maternidade ho kama observasaun 4, sala laboratriu, toilete 2,
sala hein 2, dispensa aimoruk fatin, sala armajen, sala resepsaun, dapru, sala ba pesoal.
Alojamentu ba Pesoal
Fatin ida ho rezidensia ho: kuartu rua ho toilete, sala jantar ida no sala vizita ida, dapru no toilete ba vizitante
sira, no varanda ida
Sentru Sade 66
Komunitria
70
66
66
66
66
68
70
20
20
20
70
70
70
70
70
70
70
11
Ospital Distritu
13
2016-2020
2021-2025
12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24
3
Espesifikasaun
70
70
70
70
2026-2030
To t a l
Jerl
25 26 27 28 29 30
10 13
13
Unidade ambulnsia no emerjnsia refernsia, poliklnika ho unidade servisu espesialiadu, sala hein, unidade
servisu medisina interna, unidade pediatria, unidade obstetria/jinekolojia, unidade sirurjia, unidade reabilitasaun
mdika, unidade radiolojia, unidade laboratriu, unidade farmasia no dispensa, armajen ba lojztika, lavandaria no
sala han, dapru, unidade ICT no rejistu mdiku, jestaun foer, unidade biomdika, fatin estasionamentu.
Planu Konstrusaun
70
70
Planu Konstrusaun
Ospital Refernsia
3
Rejionl
70
Sala unidade emerjensia ho kama observasaun 4, unidade maternidade ho sala tuur-ahi no kama observasaun 4, unidade dental, unidade oftalmolojia, unidade mental ho kuidadus emerjnsia, unidade VCT ho sala
tratamentu VIU, unidade sade pblika, unidade dispensa aimoruk, unidade laboratriu, sala hein, unidade
internamentu ho kama 10, toilete ba pesoal no pbliku, area jestaun foer, unidade administrasaun.
Estrutura ba Ser2011-2015
Situasaun
visu
Husi 2030
Atual
Planu Konstrusaun
70
2026-2030
25 26 27 28 29 30
To t a l
Jerl
5
Estrutura tenke hatama: unidade emerjnsia, unidade ambulnsia, servisu obsttriku, servisu pediatra, servisu
internista, servisu sirurjiaun, servisu anestezista, servisu psikiatra, servisu dermatolojista, servisu oftalmolojista,
servisu espesialista ENT, servisu ortopedista, servisu urolojista, servisu kadiolojista, servisu neonatolojista, servisu
pulmonolojista, servisu reabilitasaun mdika, servisu espesialista-fornsika, servisu espesialista dental, unidade
servisu radiolojista, unidade servisu laboratriu, unidade farmasia no dispensa, lavandaria, dapru no sala han,
rejistu mdika no ICT, jestaun foer, unidade biomdika, administrasaun, fatin estasionamentu.
136
ba S i t u a s a u n Husi 2030
Atual
2011-2015
2016-2020
2026-2030
2021-2026
11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23
To t a l
Jerl
24 25 26 27 28 29 30
O s p i t a l 0
Nasionl
Espesifikasaun
Infraestrutura ba Ospital Nasionl tenke inklui: unidade emerjnsia, unidade ambulnsia, poliklnika espesializada, unidade obstetriku, unidade pediatra, unidade sirurjiaun, unidade anestezista, unidade psikiatra no emerjensia, unidade
dermatolojista, unidade oftalmolojista, unidade espesialista ENT, unidade ortopedista, unidade urolojista, unidade kardiolojista, unidade neonatolojista, unidade pulmonolojista, unidade reab-mdika, unidade espesialista-fornsika, unidade
espesialista dental, unidade radiolojista, unidade sirurjia plstika, unidade patolojia klnika, unidade pulmonolojista pediatra, unidade endokrinolojista, unidade patolojia anatmika, unidade sirurjia pediatra, unidade radioterapeuta, unidade
traumatolojista, unidade nutrisaun pediatra, unidade gastro-enterolojista, sirurjia dijestiva, sirurjia liman, sirurjia ulunkakorok, unidade tratamentu infertilidade, unidade neurolojista pediatra, unidade reumatolojista, unidade onkolojista,
unidade jeriatra, unidade sirurjia kardiovaskular, unidade hematolojista/patolojista klinika, unidade servisu laboratriu,
unidade farmasia no dispensa, lavandaria, dapru no sala-han, ICT no rejistu mediku, jestaun foer, unidade biomdika,
administrasaun, fatin estasionamentu.
137
ANEKSU E
Ministriu Sade
Guia Gestaun Finansa Pblika 2011-2015
Introdusaun
Ministerio Sade rekoinese katak sistema jestaun finanseiru neebe forti nee importante tebes
hodi distribui servisu sade neebe justu no efisiente iha nasaun laran. Tamba nee jestaun
finanseiru, inklui aprovizionamentu neebe identifika ona hanesan areia importante ida neebe
presiza atu haforsa iha Planu Estratjiku Nasional Sade (NHSP) nia laran. Parseiru Dezemvolvimentu1 sira foti ona ida nee iha oin no implementasaun Mapa Jestaun Finanseiru Pbliku
sai ona hanesan komponenti prinsipal hodi halo dezenhu ba Planu Estratjiku Nasional Sektor
Sade Apoiu Projektu (NHSSP-SP) foun neebe sei hahu iha 2012.
Ministerio Sade halao tiha ona avaliasaun dala barak ba jestaun finanseiru2 no aprovizionamentu3 hodi identifika asuntu sira, ho foku liu ba oinsa hadia kondisaun atu osan bele suli tun
diak liu tan ba iha Servisu Sade Distritu. Mapa nee prepara tiha ona bazeia ba rezultadu hosi
relatrio sira nee, no mos konsultasaun ho departementu sira iha Ministerio Sade, Ministerio
Finansas, Parseiru dezemvolvimentu sira no ONG sira neebe servisu iha sector sade nian
no workshop sira neebe halao ho distritu sira hotu durante faze desenho NHSSP-SP foun.
Workshop sira nee involve aprezentasaun no diskusaun ida konaba esbosu mapa distritu
nian, ekipa sade distritu sira nia hanoin (input) foti ona ba konsiderasaun hodi finaliza mapa
distritu nian.
Mapa fahe ona entre Servisu Sentral no Servisu Sade Distrito, no kobre period 2011 too
2015, iha sumario ida ba mapa ida-idak, no relatorio detalho liu hosi pasu ida ba pasu seluk
inklui ona hanesan aneksu ida ba mapa sira.
JFP no Planu Estratjiku Nacional
Para bele atinji objektivu NHSP nian, Reforma Jestaun Finanseiru Pbliku no kapasidade nee
presiza iha MdS nia laran. Objektivu jeral hosi Jestaun Finanseiru Pbliku iha NHSP maka
hasae mobilizasaun rekursu pbliku ba sector sade liu hosi efisiensia no dalan sustentabilidade hodi promove asesu neebe justu ba kustu neebe efektivu no servisu sade neebe
kualidade iha nivel tratamentu hotu-hotu4 . Tamba nee liga JFP ba NHSP ljikamente diriji
ba reformasaun xave ka prinsipal ba JFP iha ministrio Sade hanesan tuir mai nee:
Hadia kontrola no oinsa osan suli tun ba Servisu Sade Distritu;
Dokumenta no implementa kontrola no sistema finansa internu neebe forti iha Ministerio
Sade nia laran tomak;
Hadia orsamentu no prosesu planeamentu liu hosi planu orsamentu kraik-ba leten (bot
tom up budgeting) no liga planu ba orsamentu planu ida no orsamentu ida;
Garantia katak sector sade hetan orsamentu adekuadu/natoon, justu no efisienti.
Hadia kapasidade funsionario/a finansas nian iha MdS nia laran; no
AusAID, European Komisaun Europeia no Banku Mundial
Pasu sira ba Poltika luan Sektor Sade nian, Jestaun no Hadia Koordenasaun atu ba Sector Wide Approach (SWAp) iha Timor Leste, Ann Canavan May 2009. Workshop Direktur Sade Distrital sira ba
Jestaun Finanseiru Pbliku no Hadia Dezampenhu, Kathy Wimp Setembru 2010. Mid Term Review , Joao Olivio da Silva, 2010.
3
Konsiderasaun aprovizionamentu ba mapa ida konaba JFP, John Blunt, Maio 2011.
4
Esbosu Planu Nasinal Estratjiku Sade 2011-2030
1
2
138
Rezultadu neebe ita hein hosi reforma JFP no implementasaun mapa mak:
Hadia kapasidade iha jestaun finanseiru iha MdS nia laran tomak;
Sistema finansas lao diak iha MdS nia laran tomak;
Hakbiit MdS hodi muda ba apoiu orsamentu SWAp (planu ida orsamentu ida) iha 2016;
Jestaun Fianseiru Pbliku (JFP)
Para bele maneja orsamentu efektivu jestor sade sira prezisa atu bele responde pergunta
sira tuir mai nee:
1. Osan hira mak MdS presiza hodi finansia Servisu Sade nian?
2. Se mak fornese fundu sira/se mak selu servisu sira?
3. Fundu sira nee aloka ona ba iha neebe/fundu sira nee selu ba servisu saida?
4. Se maka kontrola osan-sai husi fundu sira nee?
5. Oinsa uza fundu sira nee? Ezemplu liu hosi Aprovizionamentu, Pasta Mutin, Salario no
renumerasaun
6. Se mak halo relatorio konaba osan-sai? Bainhira, oinsa no ba se?
7. Kualidade servisu saida mak MdS simu/oferese hodi uza fundu nee?
8. Iha mudansa diak ba dezempenhu? Indikador ba prestasaun servisu sade
Para bele hatn perguta sira neebe lista ona iha leten, jestor sira tenki iha kompentensia
hodi kompriende relatorio finanseiru sira no importante tebes sira tenki bele atu depende ba
sistema finanseiru no funsionario/a finansas hodi oferese informasaun neebe relevante ba
sira hodi foti desizaun lolos. Importante tebes katak funsinario/a finansas sira badaen no iha
kapasidade hodi maneja, kontrola no halo relatorio konaba finansas devizaun/ministerio nian.
Mapa ba JFP Ministerio Sade nian bele liga ho Jestor sira hodi bele kompriende no bele
responde perguntas sira iha leten, hanesan tabela iha kraik nee. Akompanha ho Jestor sira
tenki responde pergunta sira iha leten, sei ladiak ka susar ba Jestor sira ida-idak iha sistema
sentralizadu atu responde pergunta ho adekuadu, tamba sira nia kontrola kiik liu ba sira nia
orsamentu no uza orsamentu; tamba nee mapa ida nee halo, hodi fasilita ida nee akontese
iha 2015.
139
Pergunta
Jestaun nian
Osan hira mak
MdS
presiza
hodi
finansia
Servisu Sade
nian?
Sade
hetan
fundu n Halo kustu ba servisu sira Halo kustu ba
neebe adekuadu hodi
area prioridade NHSP nian sira liu hosi kuahalao servisu sira &
dru orsamentu medio prazu, hatudu rekursu
atinji NHSP nia objektivu
sector sade nian, finansia lakuna (gap) sira
final sira
no kria indikador xave sira.
n Hadia prosesu orsamentu anual no planu
liga orsamentu anual ba kuadru orsamentu
medio prazu no operasaun anual/planu implementasaun sira. Planu anual ida inkorpora
aktividade sira hotu no orsamentu (Planu ida
Orsamentu ida).
Se mak fornese MdS hatene total rekur- n GoTL ninia alokasaun ba sade tuir indikador
fundu?
su envelope
NHSP nian
n Informasaun lolos no relevante konaba Parseiru Dezemvolvimentu & ONG sira fo fundu
ba sade.
Osan uza ona Alokasaun fundu sira ho n Primaria vs Sekundaria
ba saida? Fundu justu
n Mtodu ba alokasaun rekursu
sira nee aloka
n Alokasaun ba linha items (line items) neebe
ba
devizaun
rasional
neebe aproprian Efisiente iha rezultadu sira Liuliu ba aimoruk,
du tuir NHSP?
iha kustu/osan para hodi sosa aimoruk emerjensia/kunatidade tempu badak nian.
Se mak kontrola Osan nain iha autori- n Osan nain responsabiliza ba transferensia
osan-sai nian? dade hodi uza osan
n Delegasaun autoridade/ desentralizasaun
Oinsa uza osan? Funsionario/a finansas
nian neebe iha kapasidade no kualifikasaun
apropriadu
Se mak halo re- Sistema Jestaun Finanlatorio ba osan seiru forti akapta inforsai sira (bainhi- masaun
ra, oinsa no se)?
Kualidade ser- Kualidade servisu kuivisu saida mak dadu sade nian.
MdS hetan liu
hosi ami nia
osan?
140
141
MINISTERIO DA SAUDE MAPA JESTAUN FINANSEIRU PBLIKU
(JFP) - SENTRAL
2011
Asesu ba freebalance
(input no relatorio)
2012
Asesu ba freebalance
orsamentu DP nian
HSSP-SP,
Fundu
Global
2013
Kontinua
treinamnetu
planu
halao
tuir
2014
Har Komisaun Auditoria
Internal iha MoH
Introdus sistema
monitorizasaun ba aset
2015
142
2011
Dezemvolve sistema relatorio no monitorizasaun ba PastaMutin (inklui regulamentu aprovizionamentu ba Pasta Mutin
Hadia relatorio mensal no trimesteral oferese hosi MdS sentral, fornese treinamentu
konaba l & kompriende relatrio finansa
2012
Avalia kapasidade finansas Dezemvolve
& oferese treinamentu (nota treinamentu
sei kleur liu tan duke 2012 deit)
2013
2014
2015
143
Pasu detalho sira ba implementasaun mapa Sentral & Servisu
Distritu sira atu l hamutuk ho Sumario
Indikador/
Trgeto
Responsavel
devizaun no
ofisiais
Rekursu
neebe Presiza
Tempu
Kria grupo servisu JFP nian tuir Termu Referensia iha anexu
Enkontru mensal Finansa MdS
Identifika ema neebe atu defende mapa JFP iha unidade finansa ba grupu servisu
Direktor Planu no
MdS nia laran
Finansas
La aplika
Setembru 2011
Avalia kapasidade finansas no aprovizionamentu iha Servisu Planu treinamentu Finansa MdS
Sentral no dezemvolve planu treinamentu:
dezemvolve ona
Direktur Planu
no Finansa ho
n Dokumenta nmeru funsionario/a
% funsionario/a sira apoiu hosi asesor
n Kualifikasaun funsionario/a
neebe iha deskrip- Ministerio Finansa
n Deskripsaun servisu funsionario/a
saun servisu
asesu ba treinn Dezemvolve survei konaba kapasidade
amentu
n Dezemvolve planu treinamentu
% funsionario/a
Halao survei kapasidade funsionario/a, oferese treinamentu neebe hetan ona
akontabilidade baziku ba funsionario/a iha Postu Sade, Sentru treinamentu
Sade no Servisu Sade Distritu.
MdS sentral nian kontinua oferese treinamentu no apoiu.
Dezembru 2011
Setembru 2011
Dezembru 2011
Dezembru 2011
Kustu planu
treinamentu
Halo akordu ho
ONG sira hodi
halao treinamentu sira iha
distritu
September 2012
Asesor finansa
iha Distritu
Asesu ba Freebalance fundu Parseiru Dezemvolvimentu, Uza Freebalance MdS Sentral, DPM
HSSP-SP, Fundu Global:
1/1/12
n Hatama dadus tranzaksaun nian
Funsionario/a
finansa
neebe
treinadu
Janeiru 2012
Manual Finansa
% funsionario/a
finansa simu treinamentu konaba
manual
144
Asesor ba Aprovi
zionamentu
Fundu sira
treinamentu
ba
145
n Jestaun kontratu treinamentu konaba oinsa maneja kontratu sira:
- Hadia komunikasaun entre lojstika, aprovizionamentu no sira neebe
kaer osan ba kontratu boot sira ezemplu kombustivel
n FMIS/Freebalance
- Halo avaliasaun ba abilidade IT nian no fornese treinamentu ba fatin
neebe bele.
- Sosa driver komputer nian neebe iha lisensa inertnasional (ka programa similar) hodi oferese abilidade baziku IT nian ba funsionario/a
distritu sira.
- Asegura komputador, printer no UPS neebe adekuadu ba distritu sira.
- Introdus MdS nia intranet no uza hodi haruka relatorio sira no fahe
dadus (refere ba unidade IT MdS nian)
n Dadus hatama ba iha Freebalance (agora dadaun iha MdS sentral) atu
muda ba distritu sira. Asesu ba Freebalance presiza treinamentu iha
Freebalance. Halo diskusaun ho MoFT atu halo liu hosi MdS ka liu hosi
tezoreiru distritu nian.
Halo kustu ba NHSP ninia area prioridade sira
n Preparasaun Kuadru Despeza Mdio Prazo nian halo kustu NHSP
(periodu tinan lima), utiliza kustu normativu neebe bele aplika ba:
- MTEF tinan lima
- Kobre rekursu hotu-hotu iha sektor nia laran
- Finansia programa neebe siadauk hetan orsamentu (gap sira)
neebe marka hela ona.
- Kria indikador finansa sira (refere ba MTEF):
* % Alokasaun GOTL ba sector sade
* % despezas rekorente por kapita ba BSP
* Alokasaun Per capita por distritu
* % Osan-sai regular iha hospital
* % osan-sai regular iha apoiu srvisu sira (inklui haforsa sistema
sira)
* Determina tarjetu hodi redus dependensia ba fundu parseiru
dezemvolvimentu ba input xave/prinsipal sade nian, izemplu
aimoruk ba periodu tinan lima ba leten
n Aprosimasaun kapasitasaun hodi produs MTEF, inklui input hosi distirtu
n Atualiza MTEF tinan-tinan antes kria orsamentu
n Uza MTEF hanesan baze ba alokasaun rekursu ba diresaun/distritu
sira.
Dezemvolve formatu orsamentu hodi liga planu annual sira ba orsamentu
sira
n MdS sentral mak establese envelope orsamentu bazeia ba MTEF,
mtodu alokasaun rekursu.
n MdS Sentral halo orario Planu no orsamentu anual.
n Dezemvolve manual orsamentu no planu, inklui format sira neebe liga
planu ba orsamentu sira.
n Oferese treinamnetu konaba orsamentu/planu ba hotu-hotu.
n MdS atu halo avaliasaun no altera kundru aktual kontas nian ho MOF
hodi muda ba estrutura bazeia ba aktividade (output) ba orsamentu
2013.
n Halo diskusaun ho MoFT Freebalance
n Dezemvolve spreadsheet bziku hodi asegura katak kustu atividade
sira (hanesan inklui ona iha planu annual sira) hahu iha orsamentu
2012.
n Divizaun ida-idak prepara planu annual, inkorpora aktividade hotu-hotu
no fundu (planu ida no orsamentu ida).
n MdS sentral kria komisaun avaliasaun orsamentu, osan nain aprenzenta planu anual no submisaun orsamentu sira, feedback no halo
diskusaun ba alterasasun orsamentu ho osan nain.
n Lisitasaun balun tan (adisional) hodi hetan apoiu orsamentu ba unidade
orsamentu MOFT nian bazeia ba gap neebe identifika ona no rekursu
n Jestor sira simu orsamentu sira neebe aprova ona iha semana 2 nia
laran depois de orsamentu pasa (MdS atu produs livru orsamentu no
planu anual)
Haforsa unidade auditoria internal
n Investiga treinamentu/liga ho auditoria internal (ezemplu auditoria
internal NT nian halo auditoria dezempenha bazeia ba modelo auditoria
dezempenha Kanada nian)
n PER/avaliasaun osan-sai seluk
n Unidade auditoria internal halao auditoria dezempenha
Halo kustu
NHSP ba
periodu tinan
5 nian hahu
Setembru 2011
Uinidade
Planu no
Finansa MOF
sentral
Asesor
Junhu 2012
MdS sentral
no diresaun
sira hotu
MoF (unidade
orsamentu,
Unidade
planu no Freebalance)
Planu no
Finansa MdS
nian
Apoiu asesor
Apoiu asesor
finansa distritu
nian
Kustu treinamentu nian
Hahu 2012
oferese apoiu
too 2015
146