Вы находитесь на странице: 1из 158

i

ii

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

PLANU ESTRATJIKU
NASIONL BA SETR SADE
2011 - 2030

Ba Ema Timor-oan Saudvel


iha Timor-Leste ida Saudvel

Publikador :

MINISTRIO SADE

TALITI

Dli, Timor-Leste
2011

iii
PREFSIU
Hau haksolok tebes hodi introds Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade ba dala uluk
ba dezenvolvimentu nasaun nian iha setr sade nian ba oin no atu akompaa Governu nia
vizaun ba nasaun ida saudvel.
Maski hasoru nafatin dezafiu sira iha sistema kuidadus sade nian hanesan taxa aas ba
mortalidade infantil no materna, prevalnsia aas ba moras hadaet no neeb hadaet liu husi
vetr hanesan Infesaun Respiratria, Tuberkuloze no Malaria, sistema kuidadus sade iha
Timor-Leste sai ona sasn ka testemuu ba atinjimentu boot iha tinan sanulu ikus b. Ms,
kondisaun krnika sira neeb relasiona ho moras sira laos kontajioza, no kanek ka asidente,
maka mosu ho aumenta makas tebes nuudar prioridade ba sade pblika no sira sei liga ho
loloos ba asuntu ida-nee.
Ho dezafiu sira-nee ba oin, Ministriu Sade hakaas an atu harii tuir realizasaun no hadiak
servisu sira, hodi nunee ema Timor-oan sira hotu bele atu goza padraun aas ba kuidadus no
hetan servisu sade ho diak tebes iha tinan rua-nulu oin mai.
Ministriu Sade hah ona aproximasaun komprensivu ida ba planu estratjiku, formula
poltika sira-neebe relasiona ho dezafiu boot sira, identifika diresaun estratjika no, tan
nunee, harii meta estratejiku no estratejia sira-neeb sei lori ba prosesu dezenvolvimentu
no hamoris servisu sade sira.
Atu hamosu haboot-hadia sira hotu iha kuidadus klnikus no servisu sade pblika,
partisipasaun no envolvimentu husi komunidade lokal sira iha relasaun ho sade sei enkoraja
liu husi revitalizasaun ba servisus kuidadus sade primriu hanesan atu haboot ema sira
hotu hodi foti desizaun bazeia ba hili neeb informadu ho introdusaun ba Servisu Integradu
Sade Komunitria (SISCa).
Maneira foun ba servisu maka introds ona no f nfaze boot liu maka f ba kualidade sira
hotu neeb Ministriu Sade halo. Prtika efisiente no efetivu liu maka esensial no ita-nia
sistema no prosedimentu barak presiza atu haree fila fali, tan nunee, buka hadiak nafatin tuir
Ministriu nia maneira atu servisu. Tuir mai, halao servisu sade ba oin presiza buka dalan
alternativus ba fundus, asegura rekursus umanus apropriadu, suporta hadiak prtika jestaun,
dezenvolve estrutura no prosesu servisu ida ho loloos, hanesan ms mantein disponibilidade
ba ekipamentus neeb adiantadu no teknolojia aas.
Pritu no esperinsia oioin husi pesoal sade maka folin boot tebes, no hodi nunee atu harii
diferensa pozitivu ida ba sade, ho koordenasaun iha area sira oioin ho parte interesadu
oioin hodi haree ba asuntu abranjente boot nuudar parte integral ida hodi dezenvolve Planu
ida-nee. Enkontru konsultativu neeb ho signifikativu liu hotu neeb maka halao iha fulan
Jullu, tinan 2009, durante retiru loron haat neeb organiza husi MdS iha Distritu Ermera iha
Suco Coliati no neeb pesoal sade xave sira iha pozisaun ba knaar lideransa no jestr,
hanesan ms profesionl sade nasionl sira no sira-nia parseiru nasionl no internasional

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

ii

iv

s ira-neeb hotu hotu prezente hodi kontribui ba Planu Estratjiku Nasionl ba Sade
2011-2030.
Ambisaun komn maka durante tempu nee, enkuadramentu ida-nee sei influensia prosesu
setr sade sira hotu liu husi servisu ekipa multi-dixiplinria, foti-desizaun neeb desentralizadu,
servisu ho parseria no envolvimentu komunitria.
Hau dezeja no agradese liuliu ba diretr sade no xefe departamentu sade sira hotu ba
sira-nia matadalan no kontribuisaun tknika. Hau-nia agradesimentu no apresiasaun ms ba
dedikasaun no
enerjia ba asesor no espesialista nasionl no internasionl sira neeb asiste ofisial sade
senior sira hodi halo Planu ida-nee sai realidade.
Hau laran-metin katak implementasaun ba Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade sei lori
ita-nia setr sade ba nivel aas foun ida hodi serb ema Timor-oan no liu husi alkansa alvu ba
dezenvolvimentu nasionl, rejionl no internasionl oioin.

Prof. Dr. Nelson Martins, MD, MHM, PhD


Ministru Sade

iii

v
NDISE
LISTA BA ABREVIATURA ___________________________________________________vi
SUMRIU EZEKUTIVU_____________________________________________________viii
SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN__________________________________________ 01
I.1 Perfl Nasaun nian_______________________________________________________02
I.2 Perfl Sade ___________________________________________________________03
I.3 Organizasaun ba Setr Sade______________________________________________08
I.4 Rekursus Umanus ba Sade_______________________________________________11
I.5 Infraestrutura ba Sade___________________________________________________ 12
I.6 Analiza SWOT__________________________________________________________13
SEKSAUN II: VIZAUN TINAN 20 BA SADE____________________________________16
II.1 Vizaun________________________________________________________________17
II.2 Misaun________________________________________________________________17
II.3 Valr Nkleu___________________________________________________________18
II.4 Meta_________________________________________________________________ 18
II.5 Objetivu_______________________________________________________________19
SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONAL SADE_______________________________21
III.1 Antesedente__________________________________________________________22
III.2 Papel Administrativu no Governasaun (Stewardship) ba MdS____________________ 23
III.3 Organizasaun & Jestaun ba Provizaun Servisu Sade_________________________ 27
SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE______________________________33
IV.1 Antesedente__________________________________________________________34
IV.2 Diresaun Estratjiku sira husi Nvel Ida idak ba Kuidadus Sade__________________35
IV.3 Pakote Bziku ba Servisu Sade __________________________________________41
IV.4 Prioridade Nasionl ba Programa Sade ____________________________________44
A. Sade Materna__________________________________________________________44
B. Sade Labarik__________________________________________________________ 46
C. Nutrisaun______________________________________________________________46
D. Kontrola ba Moras Kontajioza______________________________________________48
i. Malaria________________________________________________________________ 48
ii. Tuberkuloze_____________________________________________________________50
iii. HIV-AIDS______________________________________________________________52
iv. Lepra_________________________________________________________________ 54
v. Filariasis Limftiku _______________________________________________________55
vi. Moras Infesaun Viral & Aguda Seluk Sira______________________________________56
E. Moras Laos Kontajioza____________________________________________________57
i. Moras Mentl & Epilepsia__________________________________________________57
ii. Sade Oral_____________________________________________________________58
iii. Sade Matan___________________________________________________________60
F. Moras Emerjente Seluk sira________________________________________________60
G. Sade Ambientl________________________________________________________62

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

iv

vi

H. Promosaun Sade_______________________________________________________65
SEKSAUN V: REKURSUS UMANUS BA SADE__________________________________67
V.1 Dezenvolvimentu ba Rekursus Umanus iha Sade_____________________________68
V.2 Jestaun ba Rekursus Umanus iha Sade_____________________________________69
SEKSAUN VI : INFRAESTRUTURA BA SADE__________________________________71
VI.1 Antesedente__________________________________________________________72
VI.2 Infraestrutura Fzika ____________________________________________________72
VI.3 Fornesimentu ba Ekipamentus Mdiku & Laos Mediku Esensial Sira______________74
VI.4 Servisu Ambulnsia & Transporte Sade nian ________________________________75
VI.5 Komunikasaun Sade & ICT ______________________________________________76
SEKSAUN VII: SERVISU APOIU SELUK_______________________________________78
VII.1 Aimoruk & Konsumivel__________________________________________________79
VII.2 Servisu Laboratriu & Banku ba Raan______________________________________80
VII.3 Peskiza ba Sade _____________________________________________________82
VII.4 Sistema Informasaun ba Jestaun Sade____________________________________83
VII.5 Sistema ba Jestaun Finanseiru & Planu ba Sade ____________________________84
VII.6 Parseria & Kolaborasaun ba Sade ________________________________________86
SEKSAUN VIII: FINANSIAMENTU BA SISTEMA NASIONL SADE _________________87
VIII.1 Antesedente _________________________________________________________88
VIII.2 Finansiamentu Pbliku ba Setr Sade _____________________________________88
VIII.3 Finansiamentu Privadu ba Setr Sade ____________________________________90
VIII.4 Finansiamentu Doadr ba Setr Sade _________________________________91
SEKSAUN IX: PREPARATIVUS BA IMPLEMENTASAUN __________________________93
IX.1 Mekanismu ba Implementasaun ___________________________________________94
IX.2 Monitorizasaun & Avaliasaun _____________________________________________95
ANKESU:
ANEKSU A. Proposta ba Estrutura Organizasional MdS _____________________________96
ANEKSU B. Logframe hodi Monitoriza Prestasaun Servisu Sade _____________________97
ANEKSU C. Road Map ba Dezenvolvimentu Profesional Sade sira ____________________127
ANEKSU D. Road Map ba Dezenvolvimentu Fasilidade Sade sira ___________________133
ANEKSU E. Guia Gestaun Finansa Pblika 2011-2015_____________________________137

vii
LISTA BA ABREVIATURA
ANC

BCC
BCI
BEOC
BSP
CCT
CD
CDP&C
CEOC
CHC
CIMCI
CVD
DHC
DHMT
DHS
DOTS
EC
FHPP
FP
FY
GFATM
GDP
GSB
HAST
HDI
HRH
HDR
HIV/AIDS
HMIS
HNGV
HP
HRD
HSP
HSSP
ICS
ICT
IDS
IEC
IMCI
IMR
IYCF
JAPS
LLITN
LSMS
MC

Antenatal Care = Kuidadus Antenatl


Behaviour Change Communication = Komunikasaun Mudansa Hahalok
Behaviour Change Intervention = Intervensaun Mudansa Hahalok
Basic Emergency Obstetric Care = Kuidadus Bziku ba Emerjnsia Obstetrika
Basic Services Package = Pakote ba Servisu Bziku
Caf Timor network (Clinica Caf Timor)
Communicable Diseases = Moras Kontajioza
Communicable Diseases Prevention and Control = Prevensaun no Kontrola ba Moras
Kontajioza
Comprehensive Emergency Obstetric Care = Kuidadus Komprensivu ba Emerjnsia
Obstetrika
Community Health Centre = Sentru Sade Komunitria
Community Based Integrated Management of Childhood Illnesses =Jestaun Integradu
ba Moras Infansia Bazeia iha Komunidade
Cardio-vascular Disease = Moras Kardio-Vaskular
District Health Council = Konsellu Distrital Sade
District Health Management Teams = Ekipa Jestaun Sade Distritu
Demographic and Health Survey = Peskiza Demogrfiku no Sade
Directly Observable Treatment Short Course
European Commission = Komisaun Europeia
Family Health Promoter Programme = Programa Promotr Sade Familir
Family Planning= Planeamentu Famliar
Fiscal Year (Jan-Dez) = Tinan Fiskal
Global Fund for Aids = Fundus Global ba AIDS, Tuberkuloze no Malaria
Gross Domestic Product Produtu Domstiku Brutu
General State Budget (OGE) =Orsamentu Jerl Estadu
HIV/AIDS/Tuberculosis
Human Development Index = ndise Dezenvolvimentu Umanu
Human Resource for Health = Rekursus Umanus ba Sade
Human Development Report = Relatriu Dezenvolvimentu Umanu
Human Immunodeficiency Virus /Acquired Immune Deficiency Syndrome
Health Management Information System = Sistema Informasaun Jestaun Sade
Guido Valadares National Hospital
Health Post = Postu Sade
Human Resource Development = Dezenvolvimentu Rekursus Umanus
Hospital Services Package = Pakote Servisu Ospitalar
Health Sector Strategic Plan (2008-2012) = Planu Estratjku Setr Sade
Institute of Health Sciences (Instituto de Cincias de Sade)
Information and Communication Technology = Tekonolojia Informasaun no Komunikasaun
Integrated Disease Surveillance = Vijilnsi Moras Integradu
Information, Education, Communication = Informasaun, Edukasaun, Komunikasaun
Integrated Management of Childhood Illnesses = Jestaun Integradu ba Moras Infansia
Infant Mortality Rate = Taxa Mortalidade Infantil
Infant and Young Child Feeding = F-han Labarik no Labarik Nurak
Joint Annual Planning Summit = Enkontru Planu Anual Konjunta
Long Lasting Insecticide Treated Net
Living Standard Measurement Survey = Peskiza ba Sasukat Padraun Moris
Mobile Clinics = Klnika Movel

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


MCH
MDGs
M&E
MICS
MMR
MoE
MoH
MoF
MAEOT
MTEF
MTR
NCD
NDP
NGO
NHA
O&G
OH&S
PER
PHC
QA
RH
SAMES
SBA
SIP
SPWG
SWAp
TA
TB
TBA
TORs
TFET
UN
UNFPA
UNICEF
VCT
WHO

vi

viii

Maternal and Child Health = Sade Maternu no Labarik


Millennium Development Goals = Meta Dezenvolvimentu Mileniu
Monitoring and Evaluation = Monitorizasaun no Avaliasaun
Multiple Indikadr Cluster Survey = Peskiza Agrupamentu ba Indikadr Multiplu
Maternal Mortality Ratio = Rsiu Mortalidade Materna
Ministry of Education = Ministriu Edukasaun
Ministry of Health = Ministriu Sade
Ministry of Finance = Ministriu Finansas
Ministry of State Administration = Ministriu Administrasaun Estatal
Medium Term Expenditure Framework = Enkuadramentu ba Despeza Medu Prazu
Mid-Term Review = Revizaun Mdiu Prazu
Non Communicable Disease = Moras Laos Kontajioza
National Development Plan = Planu Dezenvolvimentu Nasionl
Non Government Organisation = Organizasaun Laos Governu
National Health Accounts = Konta Nasionl Sade
Obstetrics and Gynaecology = Obstetria no Jinekolojia
Occupational Health and Safety = Sade no Seguransa Okupasionl
Public Expenditure Review = Revizaun ba Despeza Pblika
Primary Health Care = Kuidadus Sade Primriu
Quality Assurance = Garantia Kualidade
Reproductive Health = Sade Reprodutiva
Autonomous Medical Supply System (Servio Autnomo de Medicamentos e Equipamentos de Saude)
Skilled Birth Attendant =Atendente Partus Treinadu
Sector Investment Programme = Programa Investimentu Setr
Strategic Planning Working Group = Grupu Servisu ba Planu Estratjiku
Sector Wide Approach =Aproximasaun Luan ba Setr
Technical Assistance = Asistnsia Tknika
Tuberculosis
Traditional Birth Attendant = Atendente Partus Tradisionl
Terms of Reference = Termus ba Refernsia
Trust Fund for East Timor = Fundus Fidusiaria ba Timor Leste
United Nations = Nasoins Unidas
United Nations Population Fund = Fundus Nasoins Unidas ba Populasaun
United Nations Childrens Fund = Fundus Nasoins Unidas ba Labarik
Voluntary Counselling and Testing (HIV/AIDS) = Akonsellamentu no Teste Volunttiu
(HIV/AIDS)
World Health Organisation = Organizasaun Mundial Sade

vii

ix
KUADRU & FIGURA:
Kuadru 1

Indikadir seletivu Sade

Kuadru 2

Kauza prinsipal ba mortalidade iha 2010 iha idade pasiente ne'eb admiti iha ospital

Kuadru 3

Sumriu ba fasilidade sade ne'eb eziste iha Timor-Leste tinan 2010

Kuadru 4

Orientasaun prioridade nasionl sade ne'eb hahu husi tinan 2011 to'o 2030

Fig. 1

Partu asistidu ba profesional sade iha Timor-Leste, tinan 2006-2010

Fig. 2

Kubertura anual kona-ba sarampu iha Timor-Leste, tinan 2005-2010

Fig. 3

Numeru kazu malria kada fulan iha Timor-Leste, 2005-2010

Fig. 4

Deteksaun kazu no rezultadu taratamentu TB iha Timor-Leste, tinan 2000-2010

Fig. 5

Numeru kazu HIVi-SIDA detekta tuir grupu etariu, tinan 2003-2010

Fig. 6

Notifikasaun numeru kazu Lepra iha Timor-Leste, tinan 2003-2010

Fig. 7

Konfigurasaun Aktual Servisu Nasional Sade, tinan 2010

Fig. 8

Rekursu Umanu iha Ministriu Sade, tinan 2000-2010

Fig. 9

Konfigurasaun Sistema Sade, tinan 2010

Fig. 10

Pirmida Prestasaun Servisu Sade tinan 2030

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

viii

SUMRIU EZEKUTIVU
Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030 (PENSS) fornese ba Ministriu Sade
ho enkuadramentu ida hodi komprende nia pozisaun no book-an ba oin ho sentidu ida ba
diresaun, propzitu no matadalan ba atividade no desizaun sira neeb presiza husi autr xave
sira iha setr sade nian ba tinan rua-nulu oin mai. Ida-nee maka dezenvolve depoisde revizaun ida ba Planu Estratjiku Setr Sade (PESS) ba Timor-Leste kobre periodu husi 20082012, enkuantu tau iha konsiderasaun ba reforma no foti-poltika atual ba Ministriu Sade,
ninia funsaun no ninia kapasidade atu kontribui liu husi meta dezenvolvimentu ba Governu
Timor-Leste nian hodi aselera kresimentu ekonmiku atu hamenus mukit hanesan deklara
ona iha Planu Dezenvolvimentu Nasionl 2020 (PDN 2020) neeb atualiza foin daudaun nee.

Tan nunee, dokumentu ba planu ida-nee neeb hatudu dalan liu husi prinsipiu fundamental
sira-neeb espesifika iha Planu Dezenvolvimentu Estratjiku Timor-Leste 2011-2030, neeb
maka reflete ona iha Enkuadramentu ba Poltika Nasionl Sade. Nia envolve enkuadramentu
goblal ida ba investimentu setr sade no ninia objetivu boot maka atu enkoraja parte
interesadu sira hodi servisu hamutuk liu husi objetivu komn no hodi apresia oins sira-nia esforsu bele kontribui liu husi hadiak perfl sade Timor-Leste nian. Tan nunee, maka estabelese
komponente estratjiku ida ba funsaun no estrutura oinoin husi setr ho indikadr xave siraneeb define atu ho efetivu sukat progresu hasoru alvu espesfiku sira.
Avaliasaun ida ba dokumentu setor sade lubun boot nian ida maka halao hodi fornese
anlize no komprensaun klean ba setr no iha ms konsulta ho Diretr Servisu Distrital Sade
durante Retiru Nasionl ba Lder Sade sira-neeb halao iha Coliati iha tinan 2009 no durante Misaun ba Revizaun Konjunta Mdiu-Prazu (MTR), kolkiu ba planu Distritu no Enkontru ba
Revizaun Tknika. Parseiru ba Dezenvolvimentu Sade no Sosiedade Sivil no Ministriu sira
seluk espresa ona sira-nia konsulta no envolve durante dezenvolvimentu ba PENSS ida-nee.
Planu maka fahe iha parte esensial walu:
Seksaun I hah ho analiza situasaun detalladu ida ba asuntu sade nian no fornese imajen ida
ba indikadr demogrfiku no estatstika vital atual neeb reprezenta baze ba futuru oin mai.
Nia ms hatudu konfigurasaun no estrutura organizasaun ba servisu atual.
Seksaun II fornese baze rasionl ida ba planu estratjiku, nia deskreve vizaun matadalan ida
no inklui misaun esplsitu no komponente importante ida ba valr organizasaun nian.
Seksaun III foku kona-ba asuntu jestaun no organizasaun hanesan nesesidade atu iha estrutura organizasaun apropriadu no desentralizadu, enkuantu harii modelu integradu ida ba
dezenvolvimentu servisu sira.
Seksaun IV foku kona-ba hadiak no dezenvolvimentu tuir mai ba servisu kuidadus sade
primriu no ezbosa asuntu ba importansia ba dezenvolvimentu ba servisu sekundriu no
tersiriu sira.

ix

xi
Seksaun V liga ho sasn xave iha organizasaun rekursus umanus no foku kona-ba
estratejia sira-neeb relasiona ho jestaun no dezenvolvimentu rekursus umanus.
Seksaun VI ho objetivu ba aproximasaun ida neeb estruturadu ba investimentu kapital ba iha
elementu boot sira ba sistema, neeb inklui fasilidade sade, alojamentu ba pesoal no kontrusaun ba
eskritriu, fornesimentu ba ekipamentus mdiku, bee no eletrisidade, hanesan ms transporte. Nia ms
foku kona-ba teknolojia ba informasaun no komunikasaun hanesan fatuk-inan ba adiantamentu PENSS
nian.
Seksaun VII relasiona ho servisu apoiu seluk sira hanesan sistema informasaun sade, buat-soin sade
nian no jestaun ba transporte, koalia kona-ba planu finanseiru no envolvimentu parseria hodi koordena
asaun sira hotu iha area programtiku oioin.
Seksaun VIII estabelese diresaun sira ba finansiamentu sade, inklui finansiamentu pbliku, privadu no
doadr ba setr sade.
Seksaun IX foku kona-ba mekanismu implementasaun ba planu estratjiku.
Ikus liu, komponente ida husi Aneksu sira hodi kompleta Planu. Maka:
Estabelesimentu ba estrutura organizasaun MdS nian nuudar baze ba servisu sentral no
servisu distrital sade iha ambiente desentralizadu ida
Logframe ida neeb integradu ba PENSS 2011-2030
Roadmap/ Roteiru ida ba PENSS hodi foku liuliu kona-ba distribuisaun rekursus umanus no
dezenvolvimentu infraestrutura.
Diresaun Estratjika & Prioridade Xave Sira:
1. Provisaun ba Servisu Sade Prestasaun ba servisu kuidadus sade diak liu atu bele
deskreve iha maneira integradu ida, enkuantu tau iha konsiderasaun knaar husi servisu
sentrl no distritu sira no setr sade privadu sira. Diresaun ba implementasaun ba pakote
komprensivu ida ba servisu sade iha nivel primriu, sekundriu no tersiriu maka aprezenta
iha planu ida-nee nuudar cross cutting ba servisu ba apoiu umanu no material hanesan
ms rekursus finanseiru, hodi nunee atu hadiak asesu ba kualidade ba kuidadus ba ema
Timor-oan sira hotu.
2. Investimentu iha Kapital Umanu - Sei dezenvolve planu forsa-servisu komprensivu ida hodi
f detallu ba lakuna ba pesoal agora daudaun, oportunidade ba treinamentu no rekrutamentu
tuir fasilidade sade no nivel servisu, f prioridade ba servisu distrital sade. Estratejia sira
ba Jestaun Rekursus Umanus atu asegura satisfasaun ba pasiente no protesaun ba direitus
ba pasiente no ms fornesedr sade sira, sei inklui eskema insentivu neeb bazeia ba
dezempeu hodi liga ho rekompensa no promosaun ba karga-servisu, dezempeu no
rezultadu sira
3. Investimentu ba Infraestrutura - Dezenvolvimentu infraestrutura ba servisu nasionl sade
sei foku tuir desizaun poltika hodi hadiak asesu ba servisu sade iha maneira ekuitativu,
nunee, hodi introds provizaun ba sade familia iha nivel Suco, espansaun ba

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

xii

sentru sade komunitria iha kapasidade atu akomoda kresimentu populasaun no dezafiu
ba dezenvolvimentu ekonmiku iha tinan rua-nulu oin mai, hanesan ms provizaun ba
servisu kuidadus sade sekundriu iha nivel distritu.

Iha ligasaun direta ida entre konfigurasaun nasionl sade no dezenvolvimentu rekursus
umanus neeb presiza ba provizaun ba kuidadus sade primriu, sekundriu no tersiriu.
Ba konsiderasaun ida-nee, estratejia sira ba dezenvolvimentu infraestrutura sei fornese
nesesidade ba prestasaun servisu, inklui alojamentu ba pesoal, prepara investimentu
mdiku no laos-mediku neeb suporta prestasaun ba servisu sira.

4. Jestaun & Administrasaun ba Sade - Hametin institusaun Ministriu Sade nian sei
presiza reforma organizasionl boot hodi nunee atu hadiak ninia kapasidade jestaun.
Ba konsiderasaun ida-nee, foku prioridade sei kona-ba asegura Ministriu halao ninia
knaar jestaun & administrativu no governasaun (stewardship) ho loloos liu husi poltika
no regulamentu klaru, liu husi estabelese orgaun konsultativu intersektorial hodi bele
superviziona dezenvolvimentu sistema, no liu husi estabelese instrumentu administrativu
no jestaun nian neeb presiza atu trads poltika sira ba iha prtika.
Fatr Krtiku ba Dezenvolvimentu Setr Sade
Analiza sira tuir mai nee maka presiza tebetebes ba dezenvolvimentu ho susesu ba Timor-Leste
nia setr Sade.
Presupostu:
Estabilidade poltika no kompromisu ba dezenvolvimentu nasionl
Nasaun kiik
Nmeru populasaun kiik
Disponibilidade ba Rekursus Finanseiru
Risku:
Mundansa ba Governu nia kompromisu hodi foti estratejia neeb planeadu ba oin
Fundus limitadu neeb aloka ba setr sade liu husi Orsamentu Jerl Estadu
Progresu neineik ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus
Sasukat fraku ba regulamentasaun no ezekusaun ba lei iha sistema nasionl sade
Nuudar dokumentu ida ba funsionamentu tinan rua-nulu kona-ba setr, PENS maka dokumentu
dinmiku moris ida neeb sei bele revee ho regular no emenda bazeia ba rezultadu husi ninia
implementasaun no tuir komentriu konstrutivu no feedback husi parte interesadu sira. Nia fornese
baze hodi formula planu funsionamentu prazu-badak neeb hatudu dalan ba implementasaun
ba atividade setr sira tuir baze ba konsensu neeb dezenvolve ho neeb relasiona ho parseiru
komponente setr sira.
Iha aprezentasaun ba Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade ida-nee, Ministriu Sade hein
atu tau interese no komprimisu husi parte interesadu ba planu sira-nee, enkuantu buka apoiu
kona-ba preokupasaun sira hotu hodi alkansa sade diak liu no saudavel liu ba aban bain-rua
nian.

SEKSAUN I:
ANALIZA SITUASAUN

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN


I.1 PERFL NASAUN NIAN
Timor-Leste nudar nasaun kiik ida neeb kobre rai-ketan sorin husi Timor. Nia iha rai besik
14,610 kilmetrus kuadradus ho estimativa ba populasaun iha 2009 maka 1,114,534 . Husi
skulu 16 too tinan 1975, Timor-Leste sai nuudar kolonia Portugeza. Iha fulan Dezembru
tinan 1975, depoisde periodu badak ba independnsia, Indonesia invade no okupa nasaun.
Besik populasaun ida husi haat makafiar, mate durante okupasaun nuudar konsekunsa
ba konflitu, migrasaun forsadu, malnutrisaun no nesesidade sade pblika neeb la
hetan atendimentu. Iha Agustu tinan 1999, depoisde referendum neeb apoia progresu
ba independnsia, violnsia mosu iha rai laran neeb lidera husi milisia hodi rezulta iha
destruisaun boot ba infraestrutura no dezlokamentu ba proporsaun boot husi populasun. Iha
20 Maiu 2002, Timor-Leste sai nuudar nasaun independente ida.
Nasaun kompostu husi distritu 13, ida idak ho sub-distritu tolu too hitu, Sub-distritu 65, 442
Sucosno 2,225aldeia . Distritu Oecussi maka enklave ida iha Timor-Osidental iha Indonesia
no ho asesu liuliu husi tasi no areu. Sentru urbana boot liu hotu rua maka Dili no Baucau, ho
populasaun 29%. Pursentu hitu-nulu husi populasaun maka rural ho ema barak liu hotu moris
iha aldeia kiik, naklekar dala barak izoladu husi rai-fohon no dalan neeb aat.
Iha grupu lian distintu oioin no dialetu iha Timor-Leste neeb refleta
diversidade ba tradisaun kultural.
Lian lokal dominante liu inklui
Tetun no Bahasa Indonesia (maizumenus 80%), Portugs, Mambae no
Macassae, ida idak koalia barak liu
husi 10% populasaun.
Nivel prosperidade ba nasaun
ida maka sukat liu husi ndise
Dezenvolvimentu Umanu (IDU)
neeb inklui sade [espetativa ba
moris(EM)], edukasaun (taxa alfabetizasaun no durasaun mdia ba
eskola), ekonomia (rendimentu per
kapita). Relatriu ba Dezenvolvimentu 2010 hatudu katak Timor-Leste nia ndise Dezenvolvimentu Umanu maka klasifika iha
120 husi nasaun 177 ho dadus disponivel no relata EM tinan 60.2 iha tinan 2009. EM ba
Timor-Leste (TL) okupa nivel moris-diak kiik liu hotu kompara ho ninia nasaun viziu sira iha
Rejiaun Sudeste Azitiku.
Timor-Leste hasoru dezafiu ba dezenvolvimentuboot liu neeb relasiona ho fator istriku,
kultural, demogrfiku, ekonmiku no sosial. Estrutura-idade hatudu populasaun relativamente
MoHFamily Registration, SIS 2010
DHS2009-2010, TL

1
2

SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

foin-sae ho maizumenus 45% menus husi idade tinan 15. Besik 17,6% husi populasaun total
maka menus husi idade tinan-5. Estimativa ba kresimentu populasaun maka 3.12% ba tinan
ida ho rasiu seksu (mane husi feto 100) husi 107. Densidade populasaun maka maizumenus
55 pur kilmetrus kuadradus. Nasaun iha klima manas no midu durante tinan tomak ho
temperatura mdia 31 graus no umidade maizumenus 80%.
Dadus disponivel hatudu katakliu 40.8% husi populasaun moris iha lia mukit nia okos ho
menus husi US$0.55/loron, maski iha variasaun signifikativu entre distritu sira. Perspetiva
maka diak ho substansialmente ba rekursus finanseiru boot liu mai husi reseita gas no leu.
Ekonomia ba Fundus Petrleu nian maka liu US$ 7 bilaun ba tinan 2010, nunee, fornese baze
pozitivu ida ba inisiativa dezenvolvimentu mdiu-prazu hodi ajuda hamaan mukit.
Dezafiu ekonmiku maka kompostu husi infraestrutura aat, liu liu iha area sira relasiona ho
dalan, telekomunikasaun, transporte no eletrisidade. Komersialmente neeb prods husi
toos inklui kaf, nuu, kravu no kakau. Populasaun rural sei pratika turnu ba kuda-rai, uma-kain
ida husi tolu depende makaas liu ba agrikultura subsistensia ho produtividade kiik neeb
kontribui ba seguransa ai-han la adekuadu.
Kresimentu populasaun anual iha Timor-Leste maka maizumenus 2.4%, ho 46% populasaun
menus husi idade tinan 15. Ida-nee tau presaun boot ba edukasaun bzika, no espoin ba
ezijnsia empregu neeb susar atu hetan no abilidade ba ema foin-sae sira atu tama iha
merkadu servisu nian.

I.2 PERFL SADE


Mudansa ba indikadr sade durante tinan walu liub depoisde independnsia hatudu katak
Timor-Leste maka halo progresu ho lailais iha ninia esforsu atu enfrenta dezafiu sade boot
sira-neeb karakteriza liu husi taxa mortalidade materna no labarik maka aas ho signifikativu,
akompaa ho insidnsia aas ba moras kontajioza sira.
Box 1: Indikadr sira ba sade tinan 2010 neeb Selesionadu
Espetativa ba Moris
Taxa Fertilidade Total
Rasiu Mortalidade Materna
Taxa Mortalidade Infantil
Taxa Mortalidade Menus Tinan-Lima
Persentajen husi labarik idade tinan lima ho isin-kiik
Persentajen labarik neeb maka todan-menus
Taxa Insidnsia ba Tuberkuloze
Taxa Insidnsia ba Malaria
Taxa sero-prevalensia HIV

Dadus sade atual foti husi Relatriu Anual Sade


2010 nian no Peskiza Demogrfiku no Sade.

60.2 (feto) 58.6 (mane)


5.7
557mate/ 100,000 moris
44mate/ 1,000 moris
64mate/ 1,000 moris
53%
52%
133 / 100,000 populasaun
104.2 /1,000 populasaun
Kiik (disponivel ba figura indika
tivu deit) maib
ho hahalok risku nivel aas

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

i. SADE MATERNA
Peskiza Demogrfiku no Sade foin daudaun hatudu redusaunnatoon ba taxa mortalidade
materna husi 660/100.000 neeb relata iha 2003 ba 557/100.00 iha 2010. Kona-ba mate
neonatal, husi 160 mate neonatal neeb relata, liu 90.0% mate neonatal maka husi idade loron
0-6. Dili relata mate neonatal aas liu hotu (20 mate neonatal) iha tinan 2010. Komplikasaun boot
liu ba isin-rua neeb relata maka hemorajia, eklampsia, tuur-ahi neeb hanetik (obstructed
labor) no sepsis. Komplikasaun ba isin-rua kona-ba hemorajia maka relata 50.2%.
Fig.1: Partus hetan asistnsia husi profesionl sade treinadu 2006 too 2010

Figura iha leten hatudu aumentu progresivu ba partus neeb hetan asistnsia husi 27% iha
2006 ba mdia ida 49.3% neeb relata iha 2010 , ho distritu balun relata progresu makaas
ida ba 68.8% iha Baucau, 62.4% iha Dili no Bobonaro 59.2% husi partus sira-neeb hetan
asistnsia husi profesionl sade treinadu ida, enkuantu distritu balun hadutu dezempeu kiik
liu.
ii. SADE LABARIK & IMUNIZASAUN
Iha progresu konstante ida ba kuidadus sade labarik, ho indikadr atual hatudu redusaun ba
taxa mortalidade menus tinan-lima husi 115/1000 iha 2003 ba 64/1000 iha 2010 no hadiak ida
ba taxa mortalidade infantil husi 83/1000 ba 45/1000 durante tinan hanesan.
Indikadr sira ba programa Jestaun Integradu ba Moras Infansia (IMCI) hatudu katak labarik
Timor-oan maka hasoru moras importante tolu: Pneumonia, Diarreia no Malaria no total Kazu
neeb hetan tratamentu. Liu 10% husi labarik <5 iha Aileu, Baucau, Bobonaro, Covalima,
Manatuto, Oecussi no Viqueque maka hetan tratamentu ba Diarreia. Nia abranje husi 4.1%
iha Lautem ba 19.7% iha Oecussi. Nmeru mdia ba labarik <5 neeb hetan tratamentu ba
Malaria maka 9.0%. Nia abranje husi 1.3% iha Ainaro ba 26.4% iha Viqueque. Aileu, Covalima,
Dili, Lautem, Manatuto no Viqueque iha liu 10% husi labarik <5 neeb hetan tratamentu ba
Malaria. Dala ida tan, 10.1% husi labarik <5 maka hetan tratamentu ba Pneumonia inklui
Pneumonia Aguda. Nia abranje husi 3.0 iha Ainaro ba 22.5% iha Baucau. Baucau, Bobonaro,
Covalima, Manatuto no Viqueque hetan tratamentu liu 15% husi labarik <5.
Ba nasaun tomak, kobertura 2010 ba imunizasaun sarampu atinji 66.2%. Distritu tolu husi
13 (Bobonaro, Manatuto no Viqueque) hetan kobertura sarampu aas liu 80% no distritu tolu
Relatriu Estatistika Sade 2010.

SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

(Aileu, Dili no Liqui) hetan kobertura sarampu menus husi 60%. Distritu haat (Bobonaro,
Manatuto, Oecussi no Viqueque) hetan aas liu 80% no distritu rua (Aileu no Ainaro) hetan
menus husi 60%. Kobertura BCG maka aas liu uitoan kompara ho sarampu, ho 72.4%.
Kobertura 2009 ba imunizasaun DPT-HepB3 (72.4%) maka kiik liu uitoan kompara ho kobertura
OPV3 (72.2%). Distritu rua (Aileu no Liquia) hetan kobertura DPT-HepB3 menus 60%, no haat
husi distritu 13 (Manatuto, Manufahi, Oecusse, no Viqueque) atinji imunizasaun DPT-HepB3
liutn 80%. Kobertura ba imunizasaun DPT-HepB3 maka aas liu uitoan ba populasaun Feto
kompara ho Mane.
Iha kazu ba imunizasaun tetanus toksoid ba feto isin-rua sira, kobertura 2010 ba nasaun

tomak ba TT2+ maka 32.5%. Kobertura ba distritu tomak varia husi 6.9% iha Aileu ba 60.2%
iha Viqueque.

iii. NUTRISAUN
Prevalnsia ba todan-menus entre labarik menus husi idade tinan lima maka 38.5%, ho dadus
HMIS hatudu dadus oin seluk husi ida-neeb hetan husi DHS 2010 iha 52%, nunee, hatudu
dala ida tan presiza atu hadiak sistema informasaun ba jestaun sade. Nivel aas liu hotu ba
todan-menus maka iha Aileu no Oecussi ho 50% todan-menus entre labarik menus husi idade
tinan lima. Prevalnsia ba Malnutrisaun Todan entre labarik sira menus husi idade tinan lima
maka 15.3%. Nivel aas liu hotu ba Malnutrisaun Todan maka iha Aileu no Oecussi.
Malnutrisaun sai nafatin problema sriu boot no ho efetivu atu kombate problema ida-nee iha
Timor-Leste sei presiza atensaun makaas ba nesesidade nutrisional feto nian durante isin-rua
no ba labarik iha tinan rua primeiru husi sira-nia moris.
iv. MALARIA
Iha 2010, insidnsia malaria maka 104/1,000 populasaun. Taxa insidnsia aas liu hotu ba
malaria maka entre labarik menus husi tinan 1 (266.5/1,000 populasaun) tuir fali labarik idade
tinan 1 4 (178.8/1,000 populasaun).
Total kazu komfirmadu pozitivu maka 38.6% no entre pozitivu sira, 74.0% maka P. Falciparum,
25.2% maka P Vivax no 0.8% maka Kahor-malu.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

Maib iha hadiak neeb relasiona ho tinan uluk b, taxa morbilidade entre feto isin-rua sira
maka ladn-relata, iha 2010 hatudu 374 kazu malaria entre feto isin-rua sira neeb relata husi
CHC no HP. Distritu Manatuto (51 kazu) no Dili (45 kazu) relata nmeru ba malaria iha feto
isin-rua sira.
v. TUBERKULOZE
Iha 2010, mortalidade tanba Tuberkuloze (TB) maka relata iha 47/100.000 populasaun no
1,532 kazu Pozitivu Smear Foun (NSP) maka rejista ba DOTS. Taxa Detesaun Kazu ba NSP
anual maka 91.8% kontra alvu 70%. Total ba tipu sira hotu ba kazu TB inklui negativu Smear
no TB extra-pulmonar neeb rejista ba tratamentu DOTS ba tinan 2010 maka 4,841. Husi
total kazu TB pulmonar foun neeb rejista, 37.7% maka kazu pozitivu sputum foun. Ida-nee
tanbaover-diagnoza ba bazu negativu smear neeb bazeia ba dependensia la loloos ba raiu-X
nuudar instrumentu primriu ba diagnoza husi pesoal mdiku no tanba kualidade ladn-diak
ba mikroskopiu sputum hodi lori ba under-diagnoza ba kazu pozitivu smear foun sira.
Taxa susesu ba tratamentu ba oin maka 86% kompara ho alvu global 85%. Taxa susesu ba
tratamentu bele ona tuir mai hadiak karik taxa ba falta 4% bele hamenus liu husi jestaun loloos
ba tratamentu, ba buka falta ho lailais, haree verifikasaun iha momentu hah tratamentu no
akonsellamentu ba pasiente no familia loloos husi pesoal sade.

SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

vi. HIV-AIDS
Iha kazu kumulativu 211 husi infesaun HIV neeb relata husi unidade Nasionl HIV/AIDS nian
iha 2010, husi neeb 23 mate, 50 infesaun HIV foun neeb relata iha tinan 2009, no kazu 31
tuir tratamentu anti-retroviral (ARV). Maioria husi infesaun HIV neeb relata maka husi grupu
idade tinan 15-24 (26.10%) no 25-44 (65.9%). Iha 2010, iha kazu foun 60 neeb identifika.

vii. MORAS KONTAJIOZA SIRA SELUK


Surtu epizdiku ba dengue hemorrhagic fever (DHF) maka komn ho foin daudaun liu hotu
mosu iha tinan 2005 durante tempu ida-neeb taxa fatalidade ba kazu atinji 14%. Iha Janeiru
2010, 83 kazu ba DHF maka hetan iha distritu: Bobonaro ( kazu 65), Dili (kazu 15), Manatuto
(kazu 2) no Ainaro (kazu 1).
Iha kazu 28 ba PB no kazu 59 ba MB. Kazu sira ba PB no MB maka aas iha grupu idade tinan
>15 kompara ho grupu idade tinan <15.Taxa Mdia ba Prevalnsia Lepra ba Timor-Leste
maka 68.0% husi populasaun ho taxa detesaun kazu maka 0.74/10,000 populasaun. Taxa
prevalnsia ba Lepra abranje husi 0.47 iha Ainaro ba 7.40 iha Oecussi. Dili, Oecussi no
Viqueque iha liu taxa prevalnsia 2/10,000. Taxa detesaun kazu abranje husi 0.18 iha Manufahi
too 6.82 iha Oecussi.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

Lepra, Filariasis no Frambuzia maka endmiku iha distritu barak iha TL. Maioria husi kazu
sira-nee mosu iha parte tasi-ibun sira inklui Oecussi, Baucau, Viqueque, Manatuto no Manufahi.
viii. MORAS LAOS KONTAJIOZA SIRA
Mortalidade neeb kauza husi moras laos kontajioza maka 663/100.000 populasaun. Moras
kardiovakular, kankru no asidente maka kauza mate iha 365, 96, no 83/100,000 populasaun,
respetivamente.
Kondisaun moris la saudavel, neeb inklui entre sira seluk, hela hamutuk lubun boot, uma
provizriu, bee hemu nian lamoos, kondisaun serivsu la seguru, soe foer nar-naran deit, la
iha seguransa ba ai-han maka asuntu ba preokupasaun sade pblika nian. Kondisaun moris
maka afeta husi asaun lokal, grupu no organizasaun komunitria no husi servisu governu lokal
nian sira ba ida-neeb sistema ida tenkeser iha atu kapasita kolaborasaun no koordenasaun.
Populasaun 52% deit hetan asesu ba bee moos no 30% ba saneamentu bziku. Realidade
ida-nee halo poulasaun sira sai vulneravel liu ba moras sira hanesan diarreia, malaria, dengue
no sira seluk tan. Maizumenus 50% husi uma-kain sira tenke uza bee husi rai neeb sujeitu
ba kontaminasaun husi ezgotu ka foer sira seluk.
MdS haree ba marjinalizasaun, estigmatizasaun no diskriminasaun ba sade mentl husi
servisu sade no moris-diak nuudar aspetu legadu uluk nian neeb lah loloos. Nia konsidera
sade mentl nuudar komponente krusial ida ba kuidadus sade primriu neeb maka presiza
atu asegura katak ema ida idak realiza sira-nia potensial tomak, servisu ho produtividade no
proveitozu ba moris diak nasaun nian.
Box 2: Kauza Prinsipl ba Mortalidade tuir Idade Pasiente nian Entre Pasiente Sira-neeb
Baixa iha Ospital iha Timor-Leste, Janeiru-Dezembru 2010
<1

1-4

5 - 14

15 - 45

Bronko-pneumonia/Pneumonia
Forma seluk sira hotu husi TB
Malaria
Moras Kardiovaskular
Kanek/Asidente
Moras Aten
Moras Serebrovaskular
Moras Renal
Moras Diarreia

37
3
6
1
0
1
0
2
10

26
5
8
1
1
0
0
0
10

12
18
18
1
5
0
0
10
1

25
75
22
14
19
12
11
7
7

46 no
idade
liu
36
75
4
21
9
19
20
11
1

Asthma Bronkiale/COPD
Meningitis/Ensefalitis
Malnutrisaun
Anemia

1
2
4
1

0
4
9
2

1
4
0
0

7
7
1
10

17
0
0
0

Moras

Total Mate iha Ospital


No. Husi
% Total Mate iha
mate
Ospital
136
11.5
176
14.9
58
4.9
38
3.2
34
2.9
32
2.7
31
2.6
30
2.5
29
2.4
26
17
14
13

2.2
1.4
1.2
1.1

I.3 ORGANIZASAUN BA SETR SADE


Atu bele alkansa ninia objetivu ba misaun sira, dekonsentrasaun ba funsaun Ministriu
Sade nian hah bainhira funsionamentu halao iha nivel servisu haat nivel sentrl, distritu,
sub-distritu no komunitria.

SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

Konfigurasaun ba sistema sade agora daudaun maka bazeia tuir definisaun luan ba asesu
neeb finansia no fornese publikamente ba kuidadus primarius, ho kuidadus refernsia
esensial neeb fornese husi ospital rejionl sira no servisu refernsia neeb espesializadu
liutn husi ospital nasionl ida. Atu aumenta, setr privadu fornese kuidadus liu husi ospital
sira-nee no klnika, poliknika no sentru espesializadu barak. Organizasaun ba estrutura
ierarkka ba setr sade fornese forma lojika lubun-boot ida ba kobertura servisu sira.
Fig. 7: Konfigurasaun ba Servisu Nasionl Sade Agora Daudaun
SISTEMA REFERNSIA
KLNIKA
Ospital Nasionl
Dili

APOIU & TRANSFERNSIA


KLNIKA

Servisu Nasionl
Diagnstiku
(Radiolojia, laboratriu)

Ospital Refernsia Rejionl Sira

Sentru Sade
Komunitria ho
kama (1 iha Distritu
ida idak)

Sentru Sade
Komunitria lah kama
(1 iha Sub-distritu
ida idak)

Postu Sade nivel suco, pontu primeiru ba


kontaktu
Servisu Integradu Sade Komunitria (SISCa)
(Partisipasaun komunidade bazeia iha Suco ba
kuidadus sade primriu)

S
E
R
V
I
S
I
A
M
B
U
L

N
S
I
A

SERVISU APOIU BA
JESTAUN

SERVISU SENTRL

SERVISU DISTRITAL
SADE

SERVISU SUBDISTRITAL SADE

SERVISU SADE
KOMUNITRIA

Servisu ba kuidadus sade primriu fornese liu husi estrutura Servisu Distrital Sade, ho
Sentru Sade Komunitria, Postu Sade no atividade outreach hodi halao servisu neeb
define populasaun jeografikamente iha enkuadramentu ida nia laran ba BSP nian bainhira
inkorpora servisu integradu sade komunitria ka SISCa. Devolusaun ba autoridade no
responsabilidade jestaun nian ba ekipa distritu sade sai ona fatuk-inan ba MdS durante ninia
tinan formativu. Atividade sira bazeia iha komunidade kompostu husi SISCa iha suco sira
hotu, servisu klnka movel neeb halao iha fatin sira seluk, n.e. eskola, merkadu, estrutura
komunidade no serivsu mop up ho regular neeb halao tuir nesesidade programtiku sira.
Servisu bazeia ba fasilidade sira besik liu hotu ba komunidade maka f prestasaun liu husi
rede-servisu ida iha Postu Sade neeb iha pesoal sira ho ekipa ida ho enfermeiru/a ida no
parteira ida, iha kapasidade atu fornese pakote mnimu ida ba kuidadus kurativu no preventivu/
promosaun.
Iha nivel Sub-distritu. Sentru Sade Komunitria (SSK) fornese nivel aas liu ba servisu
kompara ho postu sade sira, iha pesoal lubun boot ida no fornese servisu klnika movel no
apoiu tkniku no jerensil ba postu sade sira. Tipu CHC la hanesan iha sub-distritu sira hotu
hanesan sira iha servisu ambulatriu no too ohin loron tipu ba servisu sira-neeb fornese
maka tuir nmeru kobertura populasaun no distnsia husi fasilidade refernsia aas liu.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

10

CHC Distritu sira fornese servisu ambulatriu no internamentu, ho komponente pesoal entre
10-14 inklui mediku ida (Ofisial Mdiku Distritu), no rdiu komunikasaun ho asesu diretu
ba servisu ambulnsia nian. Depende ba zona-haleu husi ospital refernsia, pasiente sira
ba internamentu maka baixa iha unidade observasaun nian ida ho kama rua too tolu ba
estabelizasaun pre-refernsia ba kazu grave, ka ba sala internamentu ida ho kama 10-20 ho
konjuntu ida husi ekipamentu apoiu diagnstiku inklui laboratriu ho kapasidadehalao teste
esensial sira. Bainhira la iha disponibilidade ba postu sade iha komunidade remota sira, CHC
tenke fornese servisu klnika movel bziku tuir baze regular ho motorizada semana ida dala
rua.
Servisu sira-neeb fornese iha fasilidade kuidadus sade primriu la hanesan tuir sira-nia
area kobertura no sira fornese pakote servisu bziku ida neeb kompostu husi servisu
kurativu bziku, atividade promosaun, informasaun, edukasaun no komunikasaun ba sade,
programa imunizasaun, kuidadus ba sade materna no labarik, prestasaun ba programa
nutrisaun, akompaamentu TB DOTS, apoiu ba kuidadus sade mentl. CHC balun ms f
servisu dentl, teste laboratriu ba ANC, malaria no TB.
Maski misaun maka atu fornese kuidadus familia komprensivu, relasaun entre kuidadus
primriu, sekundriu no tersiriu nafatin la suporta misaun ida-nee. Iha matadalan uitoan
liu no prokolu sira-neeb konkorda ba refernsia entre kuidadus primriu, sekundriu no
tersiriu. Hanesan ezemplu, relatriu kona-ba raiu-X neeb halao iha kuidadus primriu maka
dala barak simu tarde liu bainhira atu sai la serve iha jestaun ba pasiente ida nia kondisaun.
Halo ona rekomendasaun sira atu avalia servisu kuidadus primriu no oins organiza no f
prestasaun ba servisu sira.

I.3 B KUIDADUS SADE OSPITALAR


Iha nivel rua ba ospital sira hodi fornese kuidadus sekundriu iha Timor-Leste. Kuidadus sade
tersiriu maka agora daudaun fornese iha rai liur nuudr rezultadu ba limitasaun ba rekursus
teknolojia nian no rekursus umanus espesializadu sira neeb presiza atu halao intervensaun
kompleksu sai nudar kauza prinsipal ba evakuasaun mdiku ba rai liur.
Ospital refernsia sira maka lokaliza iha rejiaun estratjiku lima. Ospital refernsia sira iha
departamentu ba OPD, Emerjnsia no Internamentu. Sira iha pesoal ho mdiku jeneralista
no espesialista iha area klnika 4 hanesan sirurjia, pediatria, obtetriku-jinekolojia no medisina
interna.
Ospital nasionl maka fasilidade top refernsia ba servisu espesializadu no iha ligasaun ba
kuidadus tertiriu iha fasilidade ba rai liur. Ospital nasionl no ms ospital refernsia fornese
fasilidade treinamentu ba kuadru traballador sade neeb funsiona iha nivel kuidadus primriu.
Fasilidade sira-nee ms serb nuudar sentru ba estjiu ba pesoal sira hotu too Ofisial Mdiku
sira.
Preparativus ba refernsia entre nivel servisu tolu maka liga ho servisu ambulnsia, ho
ambulnsia nia baze iha ospitl no estasaun ambulnsia distritu sira. Maib, atu promove
efisiensia iha utilizasaun ba servisu sade, sistema tenke fasilita supervizaun suportivu ba
nivel ba kuidadus kraik liu husi nivel aas liu.

11

SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

Servisu iha nivel sekundriu no tersiriu tenkeser orienta atu suporta ba kualidade servisu iha
fasilidade sade sira no atu hadiak funsionamentu ba korrente refernsia no nivel diak liu
hotu neeb hein husi servisu kuidadus sade sekundriu no tersiriu.

I.3 C SETR PRIVADU


Setr privadu maka tipikamente define atu kompostu husi fornesedr sira hotu neeb iha
husi setr pbliku liur, karik sira-nia objetivu maka filantrpiku ka komersil, no neeb ho
objetivu maka atu f tratamentu ba moras ka prevene moras.
Bazeia tuir nmeru estimativa ba pesoal kuidadus sade iha fasilidade governu nian sira no
iha fasilidade privadu sira, MdS hetan estimativa katak klnika privadu sira bele f kobertura
un-kuartu husi prestasaun ba servisu sade bziku. Iha uzu boot liu ba fasilidade privadu entre
la-kiak sira, ho liu pursentu 29 uza fasilidade privadu ka igreja kompara ho pursentu 14 ba
kiak sira. Clnica Caf Timor (CCT) neeb maka ninia huun atu hareenesesidade kuidadus
sade ba kooperativa sira-neeb harii husi traballadr sira iha industria kaf nian, funsiona
klnika fiksu walu hodi fornese servisu hanesan ba CHC Sub-distritu ida iha sistema pbliku,
no klnika movel 24 envolve pesoal 74 iha distritu 5 no kapital Dili.
Iha ms klnika 32 balun bazeia ba fiar iha nasaun nia laran tomak. Caritas halao funsionamentu
ba klnika 27 namkari iha distritu nia laran tomak, ho liu liu 125 pesoal mdiku voluntriu.
Klnika Caritas nian funsiona klnika mvel sira uza kareta no motorizada, ho la iha kuidadus
internamentu eseptu ba tuur-ahi. Medisina tradisional kontinua halao papel importante iha
Timor-Leste. Iha kurandeiru tradisionl no atendente partus tradisionl barak neeb fornese
servisu, liuliu iha area rural sira.
Klnika privadu ba fins-lukrativu sira-neeb halao husi mdiku, enfermeiru/a no parteira no
dentista maka harii ona iha area urbana importante balun, liuliu iha Dili no Baucau. Klnika
sira-nee sei sai nafatin sujeitu ba lejizlasaun no monitorizasaun. Farmasia no loja ho retallu
neeb la espesializadu seluk sira faan aimoruk ba pbliku, dala barak lah reseita ida, no jere
husi ema ho la iha treinamentu forml iha farmasia.

I.4 REKURSUS UMANUS BA SADE


Durante tinan foin lailais depoisde periodu rekonstrusaun pos-referendum (2000-01),
Timor-Leste nia sistema sade iha kuadru pesoal maizumenus nain 1500 bainhira kompara
ho besik nain 3540 durante okupasaun Indonesia. Husi mdikus nain 135 neeb servisu
molok Setembru 1999, hela deit nain 20 depoisde ida-nee. Pesoal mdiku internasional sira
maka rekrutadu nuudar sasukat temporriu ida bainhira mdiku Timor-oan sira ba kontinua
sira-nia estudu ka treinamentu iha rai liur liu husi bolsa-estudus neeb hetan apoiu husi
doadr sira. Enfermeiru/a no parteira sira maka halao servisu iha fasilidade sade hotu hotu.
Maib, progresu signifikativu maka halao ona hodi asegura rekrutamentu, distribuisaun no
treinamentu loloos ba pesoal sira-neeb iha presiza atu prenxe lakuna sira husi profesionl
sade no kuadru jestaun nian sira.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

12

Fig. 8: Rekursus Umanus iha Ministriu Sade, 2002 -2010

Iha 2003, Governu hah desizaun-poltika forte ida atu treina estudante medisina sira
maizumenus nain 1,000, ho apoiu husi Governu Kubanu, husi neeb nain 18 graduadu ona
no servisu iha Sentru Sade Komunitria oioin no Ospital Refernsia sira, enkuantu besik
nain 500 fila ona husi Kuba atu halao sira-nia prtika mdika molok hetan graduasaun
iha 2012. Movimentu signifikativu seluk ba dezenvolvimentu rekursus umanus maka loke
Eskola Enfermajen no Parteira iha Universidade Nasionl Timor Loro-sae (UNTL), iha
2008. Trainamentu ba profesionl siensia aliadu sira seluk hanesan tkniku radiolojista,
fizioterapeutika, farmasista no tkniku laboratriu kontinua, maski iha ritmu neineik liu no
kuran iha tempu badak ba nesesidade agora daudaun nee.
Pesoal sade sira maka fahe la hanesan entre area urbana no rural, no entre setr pbliku
no privadu. Mekanismu insentivu neeb maka introds liu liu ba profesionl sade sira no ba
profesionl sira-neeb halao servisu iha area remota sira iha nasaun, iha forma subsdiu, ho
esperansa atu ajuda prenxe lakuna no tau profesionl sade sira iha area rural.

I.5 INFRAESTRUTURA BA SADE


Tabela 2: Sumriu ba Fasilidade Sade sira Neeb Iha, iha Timor-Leste
Tipu/Nivel

Pbliku

Privadu

TOTAL

Postu Sade

192

192

Sentru Sade komunitria

66

26

92

Klnika Maternidade

42

43

Ospital

264

26

290

TOTAL

Ministriu Sade, ho apoiu husi ninia parseiru dezenvolvimentu sira, hola parte iha
dezenvolvimentu infraestrutura integradu ida neeb kompostu husi reabilitasaun no

13

SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

k onstrusaun ba fasilidade sade sira, eskritriu ba jestaun no sentru treinamentu, bainhira foku
ms maka f atu fornese rekursus iha fasilidade sira-nee ho ekipamentu bziku, ambulnsia
no kareta, asesu ba eletrisidade no fornesimentu bee.

I.6 ANALIZA SWOT (FFOA)


Atu bele implementa PENSS ho adekuadu, iha oportunidade no forsa balun neeb MdS no
parte interesadu sade sira tenke harii bainhira sira implementa planu ida-nee. Iha momentu
hanesan, iha frakeza no ameasa sira-neeb presiza atu bele iha ka koalia karik PENSS maka
atu bele implementa ho susesu.
Forsa
Estrutura Sistema Nasionl Sade
Maskiiha dezafiu (bottlenecks) bootiha sistema sade, Konfigurasaun Sistema Nasionl
Sade maka implementa ona ho susesu liu husi lideransa no administrativu no governasaun
(stewardship) MdS nian.
Prestasaun ba servisu sade iha Timor-Leste maka desentraliza ho kompletu ona. Ida-nee f
kbiit ba komunidade sira atu partisipa iha planu no jestaun sade, liuliu iha area sira-neeb
Promotr Sade Familiar (PSF) treinadu ona no funsiona ho didiak.
Disponibilidade ba estrutura sade apropriadu iha nivel sira hotu ba prestasaun ba intervensaun
sade bziku maka forsa boot importante ida ba Timor-Leste nia setr saude.
Poltika, estratejia no matadalan:
Durante tinan hirak, ho lideransa husi MdS, dezenvolve ona Enkuadramenru Nasionl ba
Poltika Sade, Progama Investimentu Setr no HSSP 2008-2012. Planu estratjiku sade,
poltika no matadalan seluk sira ms maka dezenvolve ona, disponivel no revee periodikamente
bainhira mosu nesesidade. MdS no parte interesadu sira ms define ona komponente ida ba
servisu sade neeb tenkeser fornese iha nivel ida idak ba kuidadus sade. Iha kontestu ba
pakote rekursus neeb limitadu, planu estratjiku setr define pakote ida ba servisu baziku
(BSP) neeb tenkeser fornese ba Timor-oan sira hotu no indikadr no alvu sira iha setr sade
iha ona neeb alia tuirPlanu Dezenvolvimentu Nasional no Meta Dezenvolvimentu Milniu.
Servisu Integradu Sade Komunitria (SISCa), estratejia atu hadiak asesu ba BSP liu husi harii
klnika maternidade no aprovizionamentu ba kareta multi-funsaun, programa dezenvolvimentu
lokal hanesan Pakote Referendum no Pakote Dezenvolvimentu Lokal entre sira seluk sai forsa
importante ida neeb MdS no parte interesadu sira seluk tenke harii durante implementasaun
ba PENSS.
Dezenvolvimentu ba Rekursus Umanus iha Sade
Estabelesimentu ba Fakuldade Sinsia Sade, iha Universidade Nacional Timor-Lorosae,
no Institutu Nasionl ba Edukasaun Kontnua no Treinamentu ba Profesionl Sade halao

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

14

apel importante ida hodi proteje objetivu MdS liu husi prenxe lakuna rekursus umanus atual
p
enkuantu ms ajuda hodi hadiak koesimentu no abilidade ba pesoal atual sira.
Parseria:
MdS tuir mai rekoese katak nia la bele implementa PENSS ba ninia an-rasik. Doadr,
bilateral no ms multilateral sira, iha kompromisu atu f fundus ba setr sade. Durante tinan
hirak, MdS no parte interesadu sira iha Timor-Leste hatudu ona forsa hodi mobiliza rekursus
esternus ba setr sade.
Estabelesimentu ba estrutura hanesan Departamentu Jestaun Parseria (DPM) iha Diresaun
Planu no Finansas Sade nia okos, Enkontru Revizaun Mdiu-Prazu no Konfernsiaba Planu
Anual Konjunta ba Sade maka ho nia objetivu sira hotu atu asegura prestasaun efetivu ba
programa no projetu nasional sade nian.
Frakeza
Iha frakeza balun iha setr sade nia laran neeb bele afeta prestasaun efetivu ba PENSS.
Frakeza sira-nee identifika ona liu husi Estudu ba Hahalok Buka Kuidadus Sade, Peskiza
Demogrfiku no Sade, Estudu ba Kustu Sade, Enkontru Koordenasaun Nasionl no
Revizaun Mdiu-Prazu.
Implementasun lah didiak ba poltika no estratejia setorial no aplikasaun fraku ba lejizlasaun
neeb iha: Bainhira iha poltika setr sade no planu estratjiku sade, implementasaun
maka dezafiu boot ida. Falta implementasaun no kumprimentu bele tanba:
- Falta makaas ba HRH.
- Fundus la adekuadu ba setr sade halo nia difisil atu treina, rekruta, fahe no mantein
ho efetivu no ho adekuadu f motivsaun ba pesoal kuidadus sade sira.
- Redundnsia ka impaktu/interese limitadu ba poltika.
Fraku iha sistema refernsia: bainhira nmeru husi fasilidade sade sira maka aumenta
ona ho signifikativu durante tinan hirak, besik un-tersu husi ema iha Timor-Leste sei hela
dook liu kilomtru 5 husi fasilidade sade neeb besik liu hotu; no sistema refernsia maka
fraku neeb, kombina ho falta pesoal no regular stock-out ba aimoruk, obriga Timor-an
barak atu halai ba buka tratamentu iha klnika privadu, medisina tradisionl no nasaun
viziu Indonesia.
Fraku iha Sistema Supervizaun, Monitorizasaun & Avaliasaun: Maski Servisu Distrital
Sade fornese proporsaun signifikativu ida ba kuidadus sade, parseria ho setr privadu
no servisu sentral maka sei fraku.
Iha sistema ida ba supervizaun, monitorizasaun no avaliasaun maib nia fraku. Hasai fundus
tarde ba supervizaun, fundus la sufisiente, organizasun ba transporte la adekuadu no falta
abilidade ba supervizaun afeta frekunsia ba supervizaun no ida-nee f impaktu negativu
kona-ba kualidade ba servisu neeb halo.
Funsionamentu ba HMIS maka afeta husi rekursus umanus no finanseiru neeb la adekuadu
hanesan ms volume barak liu atu tau hamutuk dadus neeb bele la relevante ba nivel oioin ba
kuidadus no programa. Iha sistema tau hamutuk dadus neeb paralelu ba programa vertikal

15

SEKSAUN I: ANALIZA SITUASAUN

sira hanesan Malaria, HIV/AIDS no Tuberkuloze tau todan ba pesoal sira.


Analiza no utilizasaun husi dadus ba proposta planu maka kiik no setr privadu nia kontribuisaun
ba HMIS maka neon-kmanek.
Fasilidade barak sei nafatin falta ba utilidade bziku sira hanesan bee no eletrisidade. Jestaun
finanseiru, responsabilidade no transparnsia sei fraku nafatin; no iha kapasidade limitadu ba
absorsaun ba fundus doadr sira nian, n.e. Fundus Global.
Oportunidade
Bainhira frakeza sira-nee iha, iha ms oportunidade iha setr sade nia laran neeb bele uza
husi parte interesadu sira hotu atu implementa PENSS ho susesu:
Governu Timor-Leste dezenvolve ona Planu Dezenvolvimentu Estratjiku 2011-2030 (PDE)
neeb meta global maka atu aselera kresimentu ekonmiku hodi hamenus mukit. PDE
maka planu dezenvolvimentu global ida ba Timor-Leste no nia maka nuudar dokumentu
matadalan ida ba investimentu setr nian.
Bainhira rekursus finanseiru maka limitadu, iha oprtunidade ida ba nasaun: nia maka
signatriu ba inisiativa global hanesan Fundus Global no GAVI no doadr bilateral sira
maka kompromete atu f fundus ba setr sade no suporta Governu nia esforsu atu
alkansa MDG sira. Disponibilidade ba fundus hirak-nee no seluk hanesan NHSSP-SP sei
hamenus lakuna fundus ba implementasaun PENSS.
Oportunidade sira seluk neeb presiza atu bele esplora didiak inklui: hamoris envolvimentu
husi setr privadu, desentralizasaun ba servisu atu fornese partisipasaun tomak husi
komunidade iha prestasaun no jestaun servisu, no armonizasaun ba fundus husi fonte
oioin.
Instituisaun sira ba treinamentu no peskiza ho sira-nia koligasaun liurhoUniversidade sira
neeb ho esperinsia no rekoesimentu boot no instituisaun akadmika seluk bele karik
ho loloos f proveitu no matadalan suporta setr hanesan think thank real ida neeb
envolve iha prosesu hodi hadiak asesu no kualidade ba rekursus umanus iha sade.
Dezenvolimentu neeb kontinua iha Rejiaun Sudeste Azitiku no Timor-Leste nia
partisipasaun ativu.
Ameasa
Iha ms ameasa ba implementasaun PENSS:
Maski Timor-Leste maka klasifika nuudar Nasaun ho Rendimentu Mdiu Kiik, maizumenus
husi ninia populasaun sorin-balun moris iha lia mukit nia okos, no situasaun maka tuir mai
hatodan husi inseguransa ba ai-han no fraku iha infraestrutura bziku, nunee tuir mai,
ameasa governu nia kontribuisaun ba setr sade.
Mundansa iha Governu bele lori ba mudansa pontensial iha orientasaun ba vizaun no
poltika sira.
Hahalok buka sade aat bele ameasa esforsu ba mudansa estilu-moris pozitivu.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

SEKSAUN II:
VIZAUN TINAN 20 BA SADE

16

17

SEKSAUN II: VIZAUN TINAN 20 BA SADE

SEKSAUN II: VIZAUN TINAN 20 BA SADE


xII.1 VIZAUN
Konstituisaun Repblika Demokrtika Timor-Leste koalia espesifikamente sade iha ninia
seksaun oioin . Signifikativu liu hotu iha Artigu 57 nia hatur sade no kuidadus sade/mdika
nuudar direitu fundamentl ba sidadaun sira hotu. Iha Artigu hanesan, Estadu iha knaar ho
dever atu promove no estabelese sistema nasionl sade ida neeb maka universal, jerl,
gratuitu no karik bele, jere liu husi estrutura partisipatriu ida neeb desentralizadu.
Artigu 19 husi Konstituisaun espesifika estadu nia knaar hodi promove sade ba nasaun
nia foin sae sira. Iha Artigu 53 sade maka refere nuudar komersializasaun ida. Sidadaun
sira hotu nuudar konsumidr ka konsumidr potensial maka iha direitu ba sade liu husi
kuidadus sade protetivu ho kualidade diak. Artigu 61 konsagra direitus ba umanu, saudavel
no ekolojikamente iha balansu ho meiu-ambiente ida ho estadu nia responsabilidade atu
proteje meiu-ambiente no salva-guarda sustentabilidade ekonmika.
Hanesan tuir Konstituisaun, MdS Timor-Leste rekoese katak sade maka influensiadu husi
determinante oinoin hanesan edukasaun, rendimentu, uma, ai-han, bee no saneamentu sai
signifikativu liu entre hirak-nee.
Ho komprensaun luan ida-nee ba sade, Ministriu nia vizaun maka ba Ema Timor-oan
Saudvel iha Timor-Leste ida Saudvel.
Nia prevee komunidade hodi goza nivel ida ba sade neeb permite ema atu dezenvolve
sira-nia potensialidade iha meiu-ambiente saudavel ida nia laran. Vizaun maka alkansa deit
liu husi esforsu multisektorial. Vizaun ms refleta objetivu fundamentl ida hodi hamenus mukit
ba too pontu ida neeb Timor-oan sira hotu maka ho prontu natoon atu kobre nesesidade
bziku sira. Ministriu fiar katak komunidade saudavel deit maka iha kapasidade atu hetan
hamaan husi mukit.
Vizaun reflete objetivu atu hasae espetativa ba moris no produtividade ba Timor-Leste. Sade
bele hamenus mukit liu husi hadiak kapasidade ba rekursus umanus. Ema saudavel no
edukasaun diak sei aumenta rendimentu. Ikus liu, sade f moris-diak ba nasaun.

II.2 MISAUN
MdS maka kompromete ba misaun sira tuir mai nee:
Asegura disponibilidade, asesibilidade no oportunidade ba servisu kuidadus sade ba ema
Timor-oan sira hotu.
Regulariza setr sade.
Promove partisipasaun bazeia-liu ba komunidade no parte interesadu sira.

6Constitution of RDTL, 2001

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

18

II.3 VALR NKLEU SIRA


PENSS tau kliente no komunidade iha oin no adopta aproximasaun sentradu ba kliente ida
no nia haree ba aspetu fornesimentu no ezijnsia ba kuidadus sade. Valr sosial sira tuir mai
nee tenker detalladu iha Pasiente nia Rejimentu:
Ekuidade
Governu tenke asegura asesu hanesan ba kuidadus kualidade tuir nesesidade ba ema ida
idak ho kondisaun sade hanesan.
Sensibilidade Kultural
Parte interesadu sira hotu tenke respeita kultura no tradisaun sira husi ema Timor-Leste nian
neeb promove sade. Iha momentu hanesan, tenkeser hakiik ema nia neon ba prtika,
atitude no hahalok negativu sira.
Profesionalismu, Integridadeno tika
Profesionl sade, aliadu-sade no profesionl sira seluk neeb servisu iha setr (inklui
jestr, kontabilista, enjiniru sira, nst) tenke halao sira-nia servisu ho nivel profesionalismu,
integridade no fiar-metin aas liu hotu hanesan iha no detalladu iha matadalan tika neeb
obriga liu husi orgaun profesionl sira neeb sira afilia b.
Kualidade kaps (direitus ba kuidadus sade diak liu hotu)
Planu sei implementa iha kontestu ida-neeb sade maka direitus umanus fundamentl ida.
Fornesedr sade pblika no privadu maka hakaas atu asegura pasiente nia garantia no
privasidade no halao tuir padraun profesionl sira-neeb presiza durante periodu ba sira-nia
devr sira. Ida-nee iha implikasaun ba protokolu tratamentu, no kualidade ba aimoruk,
fornesimentu mdiku, ekipamentus mdiku no infraestrutura.
Responsabilidade
Iha momentu sira hotu no iha nivel sira hotu, tenkeser mantein nivel aas ida ba efisinsia no
responsabilidade ba dezenvolvimentu no jestaun ba sistema nasionl sade. Setr sade sei
responsabiliza ba ninia dezempeu, inklui ninia dezempeu ba jestaun finanseiru, laos deit
ba sistema poltika no administrativa, maib, liu hotu ida-nee, ba ninia komunidade kliente
sira.

II.4 META
Meta espesfiku ba sade ba tinan rua-nulu oin mai maka:
1. Atu iha servisu kuidadus primriu no kuidadus ospitalar komprensivu ida ho kualidade diak
no asesibilidade ba ema Timor-oan sira hotu.

19

SEKSAUN II: VIZAUN TINAN 20 BA SADE

2. Atu fornese sistema apoiu adekuadu ba prestasaun servisu kuidadus sade.


3. Atu promove partisipasaun komunitria no parseria aas liu hodi hadiak sistema nasionl
sade.

II.5 OBJETIVU
Meta sira-nee trads vizaun no misaun global ba iha konjuntu tuir objetivu politika sira tuir mai
nee neeb maka liga ho Planu Dezenvolvimentu Nasionl, Meta Dezenvolvimentu Milniu
(MDG) hanesan ms Prioridade Governu nian ba Setor Sade. Objetivu sira maka tau atu
korresponde ba dezenvolvimentu sosial, ekonmiku no demogrfiku ba tinan rua-nulu oin mai
ho fahe fali ba tinan lima. No sira maka :
Jestaun Sistema Sade: atu hametin papel administrativu no governasaun(stewardship)
ba Ministriu Sade (halo-poltika, halo-lei, regulariza, lisensa, superviziona, monitoriza,
nst) iha dezenvolvimentu makaas ba Sistema Nasional Sade integradu neeb iha
kapasidade atu trata, kontrola no prevene moras no promove estilu-moris saudavel
sustentavel iha Timor-Leste.
Prestasaun Servisu Sade: atu asegura asesu no kualidade ba servisu kuidadus sade
primariu ba komunidade, ho foku kona-ba nesesidadeba labarik, feto no grupu vulneravel
sira seluk; b) atu dezenvolve servisu ospitalar hodi iha kapasidade atu responde ba ema
nia nesesidade ba kuidadus sade sekundriu no tersiriu.
Rekursus Umanus ba Sade: atu alkansa nesesidade rekursus umanus hodi asegura
prestasaun servisu sade ho efetivu no efisiente iha nivel ba kuidadus ida idak.
Infraestrutura ba Sade: atu investe ho sufisiente no ho loloos iha fasilidade sade
sira, alojamentu ba pesoal, ekipamentus mdikus no fornesimentu sira seluk, meius ba
transporte no Teknolojia Komunikasaun Informasaun (ICT).
Servisu ba Apoiu: atu hametin servisu administrasaun no jestaun sade hodi responde
diak liu ba nesesidade sade neeb define no atu halo kontente ema nia espetativa iha
kontestu desentralizaun nia laran.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

20

Tabela 3: Diresaun Prioridade husi 2011 too 2030


Diresaun Prioridade PENSS
2011-2015
(Kondisionamentu)

Dezenvolvimentu no

distribuisaun ba Rekursus
Umanus ba distritu, servisu
ospitl, laboratriu nasionl
no instituisaun treinamentu
sade nian.

Dezenvolvimentu Infraestrutura Distrital Sade


no apoiu lojztika.
Harii kapasidade institusionl iha servisu sade
sentrl, distritu no personalizadu sira kona-ba
planu no orsamentu sade,
relatriu, monitorizasaun
no avaliasaun.

2016-2020
(Konsolidasaun)
Revizaun
ba
Enkuadramentu Poltkika
Sade nian atu akomoda mudansa sira
iha estadu sade nasaun nian.
Harii kapasidade institusionl iha servisu
sade sentrl, distritu no personalizadu
sira kona-ba planu
no orsamentu sade,
relatriu, monitorizasaun no avaliasaun.
D e z e n v o l v i m e n t u
no distribuisaun ba
Rekursus Umanus ba
distritu, servisu ospitl, laboratriu nasionl no instituisaun treinamentu sade nian.

2021-2025
(Maturasaun)
Avaliasaun ba
Konfigurasaun
Sistema Nasionl
Sade nian.

2026-2030
(Deskolajen
Sustentavel)

Estabelesimentu
ba Sistema
Nasionl Sade
ida-neeb
definidu ho
Dezenvolvimentu
efetivu.
Ospital ba
Kuidadus Sade
Distritu.
Dezenvolvimentu
Infraestrutura
nasionl ba
kuidadus tersiriu.

21

SEKSAUN III:
JERE SISTEMA NASIONL SADE

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

22

SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONL SADE


III.1 ANTESEDENTE
Konstituisaun Nasionl RDTL fornese, iha ninia Artigu 57, baze fundamentl ida ba sidadaun
Timor-oan sira hotu maka iha direitu ba kuidadus sade no Estadu iha devr ida atu promove
no proteje direitu ida-nee ho gratuitu, konforme tuir ninia kapasidade no tuir lei haruka.
Konstituisaun tuir mai deklara katak servisu sade tenke, ho posibilidade, halao tuir fatin
jestaun partisipatria neeb desentralizadu.
Poltika Nasionl Sade hakohak prinsipiu tuir sistema sade ida-neeb universalmente adopta
husi Organizasaun Mundial Sade (OMS) , tan nunee, define sistema sade Timor-Leste
nian hanesan sistema sade neeb estruturadu no armonia, neeb inklui organizasaun,
instituisaun no rekursus sira hotu neeb maka f-an hodi produs asaun sade sira no sei
permite atu halaotuir direitu ba protesaun sade. Definisaun ida-nee inklui autor lubun boot ida
neeb hola parte iha provizaun no finansiamentu ba servisu sade inklui setr pbliku, setr
privadu lukrativu no laos lukrativu, hanesan ms doadr internasional no bilateral, fundasaun
no organizasaun voluntriu sira-neeb envolve iha fundus ka implementa atividade sade
sira.
Karakterstika prinsipl ba estrutura organizasional no institusional agora daudaun husi
setr sade maka desentralizasaun ba prestasaun servisu sade, liu husi devolusaun ba
responsabilidade jestaun xave no rekursus ba servisu distritl sade no personalizadu ka
autnomu.
Ida-nee maka halo liu husi garantia ba finansiamentu ba servisu sade tuir nivel sufisiente ida
hodi responde ba ema nia nesesidade iha maneira ekuidade, nunee, hakohak aproximasaun
orientadu ba sosial, no ms liu husi investimentu iha infraestrutura no rekursus umanus
hodi fornese servisu bainhira halao knaar iha oin mai. Figura 1 hatudu diresaun politika
ba komponente organizasionl no jerensial xave balun ba sistema nasionl sade iha
Timor-Leste.

23

SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONL SADE

Fig.9: Enkuadramentu ba Sistema Sade iha Timor-Leste


Jestaun ba Sistema Nasionl Sade

Administrasaun
(governasaun)

Poltika & Planu


Sade

Sistema Apoiu

Finansas

Pbliku
(de-konsentrasaun)

Poltika &
Regulamentu
Sade

Rekursus Umanus
ba Sade

Pbliku
(GSB)

Sensibilidade &
Responsabilidade
ba Sistema Sade

Fornesimentu
Medikus Esensial
no Aimoruk

Privadu (umakain)

Ospital Rejionl

Servisu
Laboratriu

Kolaborasaun
Inter-sektorial

Servisu
Laboratriu &
Banku Raan

Doadr sira

Ospital Distritu

Farmasia

Fornesimentu ba
Infraestrutura &
Laos Mediku

Ospital Nasionl

Ospital
Espesializadu

Sentru Sade Komunitria ka Klnika

Postu Sade
Servisu Integradu Sade
Komunitria (SISCa)

III.2 PAPEL LIDERANSA NO GOVERNASAUNDE MdS


i. POLTKA & REGULAMENTU BA SADE
Enkuadramentu Poltika Nasionl Sade fornese enkuadramentu poltika global ba ida-neeb
maka fornese servisu sade. Mai husi Planu Dezenvolvimentu Nasionl, nia tuir mai artikula
area sira-neeb tenkeser dezenvolve no/ka revee poltika no lejizlasaun foun hodi nunee atu
kria kapasitasaun poltika ida no meiu-ambiente legal ba dezenvolvimentu sistema sade.
Depoisde liu tinan hitu ba implementasaun poltika no estratejia nasionl ba sade, sei iha
nafatin lakunas iha enkuadramentu politika no lejizlativa. Dezafiu ba oin maka MdS atu
haboot-hadia kapasidade ba anlize no formulasaun poltika, hanesan ms dezenvolve
mekanismu loloos hodi suporta implementasaun poltika.
Objetivu: atu fornese enkuadramentu poltika no legal komprensivu ida ba koordenasaun,

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

24

implementasaun no monitorizasaun efetivu ba servisu sade.


Estratejia:
1. Revee no armoniza poltika no lejizlasaun neeb iha no,neeb iha lakunas, formula
lejizlasaun foun hodi nunee atu fornese enkuadramentu legal ida neeb ho efetivu suporta
reforma setr sade kontnua;
2. Dezenvolve poltika ho objetivu atu promove intervensaun neeb maka kustu-efetivu,
ba-kiak no haree prioridade sade xave sira;
3. Disemina lejizlasaun no poltika aplikavel sira hotu ba setr sade iha nivel sira hotu ba
sistema prestasaun servisu sade, reprezentante komunidade no setr privadu;
4. Dezenvolve sistemaida ba koordenasaun no implementasaun ba monitorizasaun ba poltika
no lejizlasaun setr sade nian; no
5. Hametin kapasidade MdS nian ba formulasaun, anlize no implementasaun poltika setr
sade nian.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Lista-verifikasaun kona-ba estadu husi poltika no lejizlasaun sira-neeb iha/presiza neeb
prods iha 2011;
2. Revee ka/no dezenvolve nmeru ba poltika no lejizlasaun sira tuir lista-verifikasaun;
3. Disemina nmeru ba poltika no lejizlasaun sira noatinji nmeru ba servisu ka instituisaun
sira;
4. Dezenvolve matadalan no prosedimentu sira ba implementasaun ba lejizlasaun no politika
sadenian oioin;
5. Matadalan ba monitorizasaun no avaliasaun ba implementasaun poltika no legal; no
6. Nivel pesoal sira no nmeru ba ema sira-neeb simu treinamentu apropriadu iha
formulasaun no anlize ba poltika.
ii. SENSIBILIDADE & RESPONSABILIDADE SISTEMA SADE
Hadiak rezultadu sade maka iha ligasaun besik liu ba sensibilidade no responsabilidade
sistema sade. Dezempeu ba servisu sade husi parte fornesimentu, no konxinsia pblika
ba direitus pasiente sira nian husi parte ezijnsia tau presaun aas iha sistema atu rekoese
hodi asegura katak funsaun sira hotu maka atinji ona liu husi instituisaun oioin iha sistema
nia laran. Hirak-nee hetan iha parte oioin husi sistema sade, hanesan ezemplu, lisensa
profesionl, akreditasaun ba ospital no fasilidade sade, komisaun kontrola infesaun, estrutura

25

SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONL SADE

ba supervizaun, komisaun nasionl ba poltika no padraun sira, komisaun ba garantia kualidade


iha servisu klnika nia laran iha nivel oioin, no autoridade ba garantia kualidade aimoruk nian.
MdS sei foti asaun hodi hametin sensibilidade no responsabilidade ba sistema hodi nunee
pasiente sira no populasaun tomak maka atrai atu uza sistema nasionl sade. Nunee,
kontribuisaun husi sistema informasaun jestaun sade no rezultadu peskiza ho tebes duni
ajuda inisiativa ba poltika foti-desizaun hodi asegura situasaun no rekizitus oioin ba mane no
feto sira neeb maka serb ba, bele iha prestasaun servisu no jestaun rekursus umanus ba
pesoal sade.
Objetivu:atu fornese evidnsia bazeia tuir planu no implementasaun hodi nunee hadiak
sensibilidade ba nesesidade sade populasaun nian no kompromisu hodi hametin sistema
sade nia funsionamentu iha nivel sira hotu.
Estratejia:
1. Hametin kapasidade pesoal sade nian hodi asegura responsabilidade no sensibilidade ba
sira-nia knaar neeb halao;
2. Hametin kapasidade HMIS nian hodi monitoriza funsionamentu ba setr sade, liuliu iha
nivel distritu, liu husi treinamentu intensivu ba dezenvolvimentu abilidade, atualizasaun ba
manual sira no liu husi halo ICT neeb liga hointernet ba armazen dadus sentrl;
3. Hadiak kapasidade peskiza iha MdS no mandatu ba Komisaun Konsultivu Nasionl ba
Peskiza Sade iha esforsu ida atu institusionaliza peskiza sade iha nivel oioin ba kuidadus
sade;
4. Estabelesimentu ba Orgaun Autoridade Reguladora Nasionl ba Sade Pblika neeb
inklui Autoridade Reguladora Farmasetika: Servisu ba Kontrola Kualidade no Seguransa
Ai-han;
5. Dezenvolve matadalan ba integrasaun kestaun jneru iha planu setr sade nian, tuir
Poltika Nasionl Jneru nian;
6. Hametin mekanismu ba koordenasaun no armonizasaun ba informasaun oioin liu husi
tknika komunikasaun no mdia vijilnsia epidemioljika;
7. Estabelese Konsellu Nasionl Sade neeb sei iha mandatu kuasi judisial hodi proteje
direitus sade nian, enkuantu iha tempu hanesan asegura Lisensiamentu, Rejistu no tika
Profesionl apropriadu iha Sistema Nasional Sade nia laran;
8. Harii programa Auditoria Interna ida iha Eskritriu Inspesaun Sade nia okos neeb sei
fornese sistema komprensivu ida, rekoesidu internasionalmente ba auditoria finanseiru,
fiskalizasaun no inspesaun finanseira ba atividade funsionamentu MdS nian.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

26

1. Funsionamenu HMIS iha nivel sira hotu iha 2015;


2. Dezenvolve Ajenda ba peskiza Nasionl Sade iha 2012;
3. Estabelese no funsionamentu ba Enkuadramentu ba Autoridade Reguladora Nasionl ba
Sade Pblika;
4. Dezenvolve no disemina Rejimentu Sade Sidadaun sira nian entre fornesedr sade no
pasiente sira iha nasaun nia laran tomak.
iii. KOLABORASAUN INTER-SEKTORIAL
Parte interesadu sira iha setr sade iha barak. Setr Pbliku no Privadu, Ministriu sira
seluk no instituisaun pbliku, Parseiru Dezenvolvimentu sira, Organizasaun Sosiedade Sivil,
no komunidade, sira halao papel importante ida ba sade. MdS rekoese importansia ba
parseiru ida idak no konsidera parseria prinsipiu matadalan importante ida ba dezenvolvimentu
nasionl sade nian. Liuliu, setr privadu fornese kontribuisaun finanseiru relevante ba setr
sade global, iha momentu hanesan hadiak governasaun, jestaun no kualidade ba kuidadus.
Tuir fali mai, setr privadu maka konsidera hanesan komplementr ba setr sade pblika
en termus hodi hasae asesu jeogrfiku ba servisu sade no mbitu no eskala ba servisu
sira-neeb fornese.
Nesesidade atu hametin kolaborasaun no partisipasaun inter-sektorial maka hakohak ona liu
husi Ministriu Sade iha programa sira hotu hanesan dalan ba oin nuudar aproximasaun
sektorial luan ba prestasaun servisu sade nian. Presiza programa asaun sektorial luan
mnimu ida ho klaru hodi define papel sira, inklui planu, monitorizasaun no implementasaun
konjunta husi parseiru xave sira.
Objetivu prinsipl maka atu harii konsesu entre setr no parseiru oioin hodi kompromete ba
jestaun no koordenasaun liu husi aproximasaun sektorial luan ida-neeb presiza atu hadiak
dezempeu setr sade no alkansa meta prioridade sade Governu nian.
Estratejia:
1. Hametin parseria no setr nia unidade kooperasaun liu husi harii kapasidade no treinamentu;
2. Promove kolaborasaun ba dezenvolvimentu komunitria integradu liu husi planu,
monitorizasaun no avaliasaun konjunta;
3. Advokasia hodi estabele rede-servisu bazeia ba instituisaun NGO no komunidade hodi
promove kolaborasaun, troka informasauno prtika diak liu;
4. Atu haburas parseria privadu pbliku ba provizaun ba servisu kualidade iha maneira
armonizadu no komplementr;
5. Dezenvolve no implementa sistema ida hodi tau hamutuk informasaun loloos kona-ba
kapasidade husi fornesedr kuidadus sade privadu sira no sira-nia atividade, hodi nunee

27

SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONL SADE

avalia no kanaliza sira-nia kontribisaun ba prioridade nasionl sade; no


6. Revee no hametin relatriu, transparnsia, responsabilidade, monitorizasaun no avaliasaun
finanseira ba programa no atividade inter-sektorial sira.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Estrutura organizasional ida kona-ba kolaborasaun no kooperasaun inter-sektorial neeb
harii no funsiona iha 2011;
2. Iha rede-servisu hodi troka informasaun no rezultadu ba peskiza iha 2015;
3. Dezenvolve enkuadramentu ida hodi regula setr privadu neeb envolve hodi fornese BSP
liu husi sistema sade pblika no funsiona iha 2015;
4. Mekanismu monitorizasaun no avaliasaun komn iha fatin ba kolaborasaun parseria
pbliku-privadu.

III.3 ORGANIZASAUN & JESTAUN BA PROVIZAUN SERVISU SADE


i. KUIDADUS SADE PRIMRIU, SEKUNDRIU & TERSIRIU
Enkuantu iha overlappingnatural ba tipu kuidadus sade oioin, distinsaun entre Kuidadus
Sade Primriu, Sekundriu no Tersiriu maka importante liu atu komprende ho loloos papel
no nesesidade ba Sistema Nasionl Sade.
Deklarasaun Alma-Ata define Kuidadus Sade Primriu (PHC) nuudar kuidadus sade
esensial bazeia ba mtodu no teknolojia prtika, sientifikamente diak no sosialmente
aseitavel neeb halo asesivel universalmente ba ema ida idak no familia sira iha komunidade
liu husi sira-nia partisipasaun tomak no ho kustu ida-neeb komunidade no nasaun bele
iha oportunidade atu mantein etapa ida idak ba sira-nia dezenvolvimentuiha espritu ba
dependnsia-an rasik no deteminasaun-ba-an rasik. Nia forma parte integrante ida ba nasaun
nia sistema sade global husi ida-neeb nia maka funsaun sentral no foku prinsipal, no
dezenvolvimentu sosial no ekonmiku global ba komunidade. Nia maka nivel primeiru ba
kontaktu husi ema ida idak, familia no komunidade ho sistema nasionl sade lori kuidadus
besik liu karik bele ba iha fatin ida-neeb ema hela no servisu, no konstitui elementu primeiru
ba prosesu kuidadus sade kontnu.

Iha Timor-Leste, servisu kuidadus sade sekundriu refere ba servisu sira-neeb liuliu fornese
husi ospital refernsia lima no ospital nasionl ida hodi suporta no komplementa PHC liu husi
servisu refernsia nuudar parte husi kuidadus kontnu global hah iha komunidade.
Ospital Nasionl Guido Valadares maka ospital refernsia aas liu hotu (Top referral hospital)
iha nasaun, no nunee tenke haree deit kazu refernsia sira husi ospital sira seluk ka sentru

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

28

sade sira. Too momentu nee, pakote ba servisu kuidadus sade sekundriu neeb fornese
husi ospital sira depende, barak liu, ba nivel abilidade no ekipamentu sira-neeb disponivel,
no neeb iha espesialista sirurjiaun, internista, obstetriku-jinekolojista, pediatra, neeb bele
fornese servisu kompleksu liutn. Maib, estimativa ida 80% husi servisu ambulatriu iha
ospital sira hotu maka realidade halao servisu PHC no situasaun ida-nee iha implikasaun
signifikativu ba rekursus umanus no finanseiru.
Kuidadus tersiriu, iha parte seluk, maka fornese iha rai liur liu husi mekanismu ida-neeb
aprovadu legalmente ba refernsia pasiente sira ba nasaun viziu ba kazu espesializadu
kompleksu. Kuidadus sade tersiriu envolve investimentu aas husi setr pbliku neeb bele,
iha momentu, konstitui mudansa iha dinmika ba sistema sade agora daudaun. MdS hasoru
dezafiu ba limitasaun makaas ba rekursus espesializadu sira- haree ba kapasidade tknika no
umanu presiza atu fornese servisu kuidadus sade diak liu hotu, dalan ba oin iha prazu-badak
maka kontinua refere pasiente sira bainhira promove investimentu privadu iha kuidadus sade
tersiriu.
Objetivu:
1. Atu asegura servisu kuidadus sade primriu ba promosaun, prevensaun, kurativu no
reabilitasaun apropriadu neeb fornese kuidadus familia komprensivu ida ba grupu idade
sira hotu, ho partisipasaun no apoiu tomak husi komunidade;
2. Atu fornese servisu kuidadus sade sekundriu asesivel neeb fornese pakote mnimu ida
ba servisu ospitalar iha distritu no estratejikamente identifika rejiaun sira;
3. Atu asegura asesu no servisu kuidadus sade tersiriu ho ekuidade, efisiente, kualidade
aas no kustu efetivu iha Timor-Leste no iha kapasidade atu serb nesesidade populasaun
nian iha maneira ida-neeb bele sustentavel no asesivel.
Estratejia:
1. Envolve Promotr Sade Familiar, nuudar voluntriu, iha provizaun ba servisu Laos klnika
hanesan programa promosaun sade no komunikasaun mundansa hahalok iha nivel

komunidade;
2. Halao servisu halo mapa ba area remota ida-neeb envolve nivel sira hotu ba servisu
sade hanesan ms lder komunidade sira no setr sira seluk, hodi nunee prioriza atividade
SISCa ba area sira-neeb la tau matan b;
3. Asegura katak pontu tama nian ba iha fasilidade sade pblika maka Postu Sade, lokaliza
iha Suco ida idak iha Sub-distritu sira-nia laran, no fornese ligasaun ba refernsia nivel aas
liu no servisu emerjnsia, enkuantu fornese responsabilidade liutn ba DHMT no Komisaun
atu jere servisu PHC;
4. Hametin Sentru Sade Komunitria prenxidu ho rekursus pesoal sira-neeb iha kapasidade
atu fornese BSP ba PHC iha sira-nia area kobertura Sub-distritu nian, bainhira responsabiliza
hodi fornese servisu outreach no refernsia ba Postu Sade sira hotu no SISCa.
5. Dezenvolve pakote komprensivu ida ba servisu kuidadus sade sekundriu no tersiriu
hodi bele fornese ba iha ospital ida idak;

29

SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONL SADE

6. Revee estrutura organizasaun ospital nian tuir padraun internasional ba fasilidade kuidauds
sade sekundriu no tersiriu no dekonsentrasaun autoridade nian ba Konsellu Diretr
Ospital nian sira hodi halao funsaun administrativu, apoiu lojztika no supervizaun, planu,
monitorizasaun no avaliasaun neeb tama iha sira-nia area jurisdisaun;
7. Promove parseria pbliku-privadu iha kuidadus sade tersiriu, ho atensaun liuliu ba
tratamentu ba moras prevalente liu hotu neeb presiza.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Halao programa komunikasaun mundansa hahalok entre komunidade sira ba promosaun
ba estilu-moris saudavel liu no prevene sade-moras liu husi PSF, iha SISCa, Postu Sade
no CHC sira;
2. Area sira-neeb grupu populasaun boot maka hela iha area liur husi lao ain oras rua husi
fasilidade sade sira-neeb iha ho pesoal apropriadu, atividade SISCa halao tuir baze
regular hanesan tuir planu iha 2012;
3. Dezenvolve planu dezenvolvimentu infraestrutura no forsa-servisu neeb detalladu
ba PS iha Suco ida idak ho area kobertura serve entre ema nain 500 too 5,000, no ho
implementasaun kompletu ba Servisu Sade Familia iha 2017;
4. Dezenvolve pakote komprensivu ida ba servisu kuidadus sade primriu, sekundriu no
tersiriu no halo rekursus ba implementasaun tomak atu hah ho neineik iha 2012;
5. Redusaun signifikativu husi nmeru mate neeb kauza husi loras neeb bele prevene no
hadiak rejistu ba satisfasaun pasiente nia iha nivel sira hotu ba kuidadus sade iha 2020.
ii. SERVISU SADE SENTRL & DISTRITU
Karakterstika importante ba estrutura organizasaun no institusaun agora daudaun ba setr
sade maka devolusaun ba responsabilidade jestaun xave no rekursus iha nivel ida idak ba
kuidadus. Hanesan rezultadu ida, konsiderasun ekuidade hodi iha asesu ba kuidadus artikula
estrutura prestasaun servisu ida neeb hah iha komunidade no servisu tuir ninia dalan ba
nivel nasionl ba servisu espesializadu sira.
Servisu Sentrl maka lidera husi Diretr Jerl neeb apoia husi unidade suporta hitu,
Diresaun Nasionl Lima (Servisu Sade Komunitria, Servisu Ospitalar no Refernsia,
Rekursus Umanus, Administrasaun no Lojztika, Planu no Finansas). Papel no funsaun
sira husi nivel sentrl maka atu dezenvolve poltika no regulamentu sade sira, estabelese
padraun ba servisu sade, tau prioridade sira, planu no orsamentu nasionl, doador sira-nia
koordenasaun, jestaun ba programa nasionl, monitorizasaun no avaliasaun ba sistema
sade no salva-guarda ekuidade liu husi mekanismu alokasaun rekursus umanus hanesan
subsdiu kruza.
Iha parte seluk, servisu distrital sade sei simu papel implementasaun liutn ba poltika nasionl
no planu estratjiku, enkuantu ho neineik simu responsabilidade, liu husi Ekipa Jestaun Sade

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

30

Distritu (EJSD) hodi dezenvolve sira-nia rasik planu, superviziona, koordena, monitoriza
no avalia atividade sade sira hotu iha nivel distritu neeb reflete nesesidade lokal
espesifikadu.
Dalan ba maturidade institusionl MdS sei presiza hametin tuir ninia kapasidade organizasaun
no jestaun iha nivel sira hotu, ho papel no responsabilidade neeb define ho klaru no balansu
apropriadu entre funsan governasaun sentrl no funsaun prestasaun servisu lokal.
Objetivu maka: a) atu asegura implementasaun tomak ba papel administrativuno governasaun
(stewardship)MdS nian nuudar halo-poltika nain no reguladr ba sistema sade, provizaun
ba servisu apoiu ba setr, enkuantu asegura ninia sistema finansiamentu apropriadu; no b)
asegura organizasaun no jestaun efisiente no efetivu ba prestasaun servisu sade iha nivel
distritu, tuir prioridade nasionl hodi hadiak asesu ba kualidade kuidadus sade.
Estratejia ba Objetivu a):
1. Revee lejizlasaun atual kona-ba estrutura organizasaun MdS nian atu asegura
implementasaun apropriadu ba ninia papel administrativu no governasaun (stewardship);
2. Reorganizasaun institusionl ba Servisu Sentrl liu husi separasaun efetivu ba supervizaun
no jestaun besik ba instituisaun autnoma sira, nunee foku kona-ba poltika nasionl sade,
regulamentu, koordenasaun, monitorizasaun no avaliasaun ba prestasaun servisu;
3. Hametin papel Inspesaun Nasionl Sade hodi superviziona transparnsia iha
funsionamentu no responsabilidade sistema sade;
4. Introds funsionamentu jestaun foun ba Diresaun Jerl Sade, foku kona-ba hanoin
inkorporadu no valr organizasionl hodi promove no institusionaliza mudansa hahalok ba
asaun orienta-ba-reultadu iha servisu sentrl nia laran tomak;
5. Habelar papel Eskritriu Protkolu no Komunikasaun iha servisu sade sentrl no distritu
hodi hadiakkomersializasaun no advokasia ba asuntu no prtika sira-neeb relasiona ho
sade.
Estratejia ba Objetivu b):
6. Dezenvolvimentu ba Enkuadramentu Desentralizasaun Setr Sade hodi inklui aspetu
sira tuir mai nee: objetivu operasionl ba desentralizasaun; rekursus, funsionamentu no
autoridade neeb maka atu bele transfere, no ba iha nivel ida-neeb; relasaun autoridade
entre nivel oioin sira; adapta estrutura organizasaun ba iha mudansa sira; hametin unidade
desentralizadu; kolaborasaun inter-sektorial no partisipasaun komunitria;
7. Harii kapadiade jestaun apropriadu iha nivel distritu, liuliu Ekipa no Komisaun Jestaun Sade
Distritu ho papel konsultativu ba Governu kona-ba asuntu dezenvolvimentu sira-neeb
relasiona ho sade, planu sade no supervizaun programa;
8. Estabelese komisaun sade komunitria atu rona komunidade sira-nia interese no asuntu
sade sira iha rede-servisu jestaun sade distritu tomak.

31

SEKSAUN III: JERE SISTEMA NASIONL SADE

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:


1. Re-estrutura setr sade neeb kompleta iha 2012;
2. Estabelese Komisaun Distrital Sade sira hotu, ho papel no responsabilidade neeb define
ho klaru iha 2013;
3. Reforsa no hametin Estadu Autonomia ba Servisu Sade Personalizadu sira iha 2015;
4. Hametin komersializasaun no komunikasaun ba poltika no programa sade importante
sira;
5. Introds no hametin prtika no kultura jestaun inkorporadu ho neineik iha nivel sentrl;
6. Funsionamentu kompletu ba Enkuadramentu Desentralizasaun Setr Sade iha 2015;
7. Hametin Ekipa Jestaun Sade Distritu no iha sensibilidade tomak ba sira-nia papel no
responsabilidade iha 2015;
8. Define no hametin lia komunikasaun no koordenasaun entre nivel distritu no nivel oioin ba
servisu sade sira.
iii. SERVISU SADE PBLIKA & PRIVADU SIRA
Servisu sade pblikaabranje fasilidade sade sira hotu neeb pertense ba an rasik no
kontrola husi nivel oioin no ajnsia governu nian sira. Setr sade privadu maka tipikamente
define hodi kompostu husi fornesedr sira hotu neeb iha husi setr pbliku liur, karik sira-nia
objetivu maka filantrpiku ka komersil, no nia objetivu maka atu trata moras ka prevene
moras. Asaun setr privadu sira iha Timor-Leste nia sistema sade inklui tuir mai nee:
Fornesedr privadu sira inklui fornesedr kuidadus sade forml ba-lukrativu (komersil)
no la-lukrativu (ospital privadu, sentru sade no klnika sira) no prtikante tradisionl no
informal, inklui atendente partus tradisionl no kurandeiru sira;
Organizasaun sira bazeia-ba komunidade no grupu sosiedade sivil sira neeb la
diretamente fornese servisu sade, maib fornese servisu komplementr ka neeb
relasionadu hanesan grupu advokasia, grupu voluntriu no apoiu sira;
Faan-nainno faan haknauk sira ba sade ka merkadoria sira-neeb relasiona ho sade,
hanesan aimoruk, fornesimentu no ekipamentus mdikus;
Kompaia privadu sira neeb foti asaun hodi proteje ka promove sade ba sira-nia
funsionriu sira (hanesan kompaia klnika ka programa edukasaun sade);
Kompaia ba seguru sade privadu neeb f seguru no bele ms influensia insentivu
fornesedr sira liu husi sira-nia mekanismu kontratu no pagamentu.
Bainhira servisu sade pblika lidera maneira oinsa prestasaun servisu sade neeb maka
estruturadu, setr privadu maka dezenvolve lah tuir modelu ka kriteria espesfiku neeb define

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

32

ninia kategoria. Servisu sade pblika maka fornese liu husi rede-servisu ida ba fasilidade
sira-neeb fahe iha nasaun nia laran tomak, husi servisu integradu sade komunitria ka
SISCa, ba Postu Sade, Sentru Sade Komunitria, Ospital Distritu, Ospital Refernsia no
ikus liu Ospital Nasionl fornese servisu espesializadu neeb aas liu hotu iha nasaun.
Estrutura organizasaun ba prestasaun servisu sade privadu, iha parte seluk, la tuir regra ka
regulamentu espesifikadu ruma hodi kumpre konfigurasaun servisu sade nasionl, nunee,
husik setr atu dezenvolve ho independente la iha fronteira en termus ba provizaun ba servisu
sira-neeb karakteriza nivel primriu, sekundriu ka tersiriu ba kuidadus sade.
Objetivu:atu aumenta kobertura no hili konsumidr ba servisu kuidadus sade ho efisiente no
kualidade liu husi partisipasaun husi setr privadu ba iha provizaun servisu sade nian.
Estratejia
1. Revee lejizlasaun atual ba provizaun ba servisu sade husi setr privadu;
2. Introdusaun ba matadalan no regulamentu ba kontrolu kualidade no protesaun konsumidr
husi fornesedr sade privadu tuir funsionamentu kahor Pbliku/Privadu hanesan ms iha
konfigurasaun servisu seluk sira hanesan Privadu/Privadu ka Privadu/Pbliku;
3. Habelar kapasidade treinamentu no rasionalizasaun ba pesoal setr privadu hodi asegura
distribuisaun ekuitativu ba pesoal neeb kualifikadu;iha setr sira-nia laran tomak;
4. Promove dezenvolvimentu prtika modernu husi setr privadu hodi nunee enkoraja
konkorrnsia hodi hadiak kualidade ba kuidadus;
5. Dezenvolve kritria ba servisu kontratu-sai ba setr privadu neeb hametin liu husi
matadalan klaru no kapasitasaun meiu-ambiente.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Dezenvolve no implementa regulamentu ba setr privadu;
2. Hadiak kualidade ba kuidadus tanba aumenta mekanismu parseria no koordenasaun;
3. % husi pesoal sade setr privadu neeb treinadu iha instituisaun sade pblika sira;
4. Hametin kontratu-sai servisu sira ba setr privadu.

33

SEKSAUN IV:
PRESTASAUN BA SERVISU SADE

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

34

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE


IV.1 ANTESEDENTE
Sistema servisu sade agora daudaun ho krtiku revee tiha ona iha Timor-Leste hodi nunee
atu prepara estratejia foun hodi halo nia sai asesivel no efetivu liutn ba ema barak. Analiza
ba rezultadu iha konkluzaun katak esforsu ida-nee laos deit implika nesesidade ida ba
kolaborasaun makaas no besik liu entre programa sade neeb iha, nia ms presiza atu muda
iha paradigma predominante, neeb maka foku ba prestasaun ida ba servisu integradu sade
komunitria. Pakote servisu bziku ba kuidadus sade primriu no Ospitalar iha Timor-Leste
(BSP) artikula estrutura prestasaun servisu ida-neeb hah iha komunidade lokal no servisu
tuir ninia maneira iha nivel nasionl ba servisu espesializadu sira.
Maib, nunee atu ba oin, pakote presiza kahor-malu ho apropriadu ida ba input sira-neeb
relasiona ho rekursus umanus, infraestrutura no merkadria hodi asegura prestasaun.
Meta operasionl ba prestasaun servisu sade maka atu fornese kuidadus sade ho kualidade
ba Timor-Leste liu husi estabelese no dezenvolve sistema sade bazeia-ba-nesesidade no
kustu-efetivu ida-neeb koalia espesifikamente asuntu no problema sade ba feto, labarik no
grupu vulneravel sira seluk hanesan idozu no defisiente, iha maneira partisipatria ida. Asuntu
ba prioridade hirak-nee presiza:
Asegura pakote servisu ida-neeb maka sensivel tuir nivel ida idak nia nesesidade
Hadiak kobertura no utilizasaun ba servisu
Integra programa nasionl iha nivel sentrl, distritu no sub-distritu sira
Implementa aproximasaun ho kualidade ida no bazeia-ba-evidnsia ba intervensaun sira
Promove partisipasaun komunitria no setr privadu iha planu no prtika ba prestasaun
servisu sade nian.
Estratejia global suli tuir elementu nkleu sira-nee sei inklui:
1. Revizaun ba BSP atual ba kuidadus sade primriu no ospitalar hodi nunee atu akomoda
servisu komprensivu no integradu liutn neeb implementa iha nivel oioin ba kuidadus;
2. Revizaun no dezenvolvimentu ba dokumentu estratjiku atual no foun ba area programa
sade sira hotu bainhira atu ajusta ba reforma no meta prioridade Governu nian;
3. Revitaliza estrutura sade komunitria ho nfaze ida ba prevensaun, promosaun ativa ba
estilu-moris saudavel no hahalok buka-sade entre populasaun;
4. Asaun afirmativa kona-ba nesesidade neeb haforsa grupu vulneravel sira hotu hanesan
labarik, feto, defisiente no idozu sira, liuliu sira-neeb husi area rural no remota sira iha
esforsu ida atu halo direitus umanus ba sade hanesan baze ba intervensaun;

35

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

5. Hari kapasidade ba pesoal sade klniku no pbliku iha nivel sira hotu;
6. Promove informasaun neeb adapta kulturalmente no relevante ba utente sira ba servisu
sade (aumenta husi parte-ezijnsia nian);
7. Hametin sistema refernsia entre nivel oioin ba kuidadus;
8. Armoniza espansaun iha infraestrutura ho rekursus disponivel (rekursus umanus, material
no finanseiru, nst);
9. Hametin kolaborasaun setr pbliku-privadu bazeia ba intervensaun ho kualidade hodi
fahe informasaun sade neeb bele laran-metin b.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Finaliza, halo kustu no aprova pakote servisu komprensivu ida ba programa sade sira hotu
no implementa iha nivel sira hotu ba kuidadus sade;
2. Planu estratjiku tinan 5 neeb dezenvolve husi programa sade sira hotu, tuir fali husi
Planu Distritu, Planu Atividade ba ospital sira hotu, Laboratriu Nasionl Sade, SAMES,
Instituisaun Nasionl ba Treinamentu ba Sade no Sentru Peskiza;
3. Revizaun ba Matadalan Tratamentu tuir Padraun ba moras prioridade sira no implementasaun
hah 2012;
4. Hadiak asesu ba kuidadus sade ba komunidade sira; no
5. Taxa morbilidade no mortalidade ba moras 10 aas liu hotu maka rejista husi Sistema
Informasaun Jestaun Sade no neeb maka f prioridade.
IV.2 DIRESAUN ESTRATJIKU BA NIVEL IDA IDAK BA KUIDADUS SADE
TServisu kuidadus sade primriu ba 2030 sei implementa iha komunidade no fasilidade
kuidadus sade primriu, hah husi SISCa iha Suco, postu sade iha Suco no sentru sade iha
sub-distritu sira. Iha distritu sira hotu sei iha Polklinika ka Ospital Distritu ida,Ospital Rejionl
tolu sei lokaliza iha Lebutu iha Distritu Ermera, Maubisse iha Distritu Ainaro no Natarbora iha
Distritu Manatuto.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

36

Fig10: Pirmide ba Prestasaun Servisu Sade iha 2030

Ospital Nasionl Guido Valadares sei sai ospital ida ba kuidadus tersiriu neeb lokaliza
iha Dili. Servisu relevante sira-neeb maka apropriadu ba nesesidade tenkeser fornese iha
maneira efisiente no define tuir nivel ida idak. Tenkeser dezenvolve komponente seluk sira
hanesan kompetnsia no nmeru adekuadu no tipu ba profesionl sade sira, infraestrutura
apropriadu, ekipamentus mdikus no meius ba apoiu sira seluk maka importante atu garante
kualidade no efetividade ba provizaun pakote servisu sade nian.

A. SISCa Servisu sade bziku neeb fornese husi CHC sei ba komunidade tuir
prinsipiu hodi f kbiit ba komunidade hodi koalia nesesidade sade xave sira iha
nivel aldeia.
Objetivu: Atu f asesu fsil no besik husi asistnsia sade komprensivu ba komunidade hela
iha area sira remota liu.
Estratejia:
1. Hametin kbiit komunidade nian hodi partisipa no lidera identifikasaun ba asuntu no prtika
sade sira-neeb hanetik asesu ba servisu sade
2. Halo advokasia ba kolaborasaun no kompromisu inter-sektorial iha servisu nivel komunidade
3. Hametin ligasaun entre komunidade no sistema apoiu oioin no refernsia.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. 100% husi implementasaun ba tabela 6 iha 2015;
2. 50% husi Postu SISCa implementa tuir elementu funsionl sira tuir mai nee: a) Baze-dadus
(RSF-Tab.1); b) Asistnsia Kuidadus Sade (Tab. 2-6);
3. Rotina no analiza dadus iha 2015;
4. Elementu funsionl tolu husi SISCa maka 100% implementa iha 2030 iha Postu SISCa sira
hotu.

37

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE


Estratejia

Indikadr

1.

Hametin kbiit komunidade hodi


partisipa no lidera identifikasaun ba
asuntu no prtika sade sira-neeb
hanetik asesu ba servisu sade

% SISCa post
management led by
community leaders

2.

Halo advokasia ba kolaborasaun no


kompromisu inter-sektorial iha servisu
nivel komunidade sira

Dezenvolve no
funsiona mekanismu
koordenasaun entre
setr oioin hodi suporta
SISCa

3.

Padroniza pakote servisu


komprensivu iha nivel SISCa

% husi area rural neeb


identifika ho asesu ba
pakote kompletu ba
SISCa

sade

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

50%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

50%

100%

100%

100%

B. POSTU SADE
Postu Sade define nuudar unidade kuidadus sade primriu ida iha sentru sadekomunitria
nia okos no ida-nee maka pontu tama nian ba prestasaun servisu ba komunidade iha nivel
Suco. Ministriu Sade harii ona 193 postu sade iha nasaun laran tomak, maioria ida-neeb
maka agora daudaun serb husi pesoal sade ida ka rua.
Objetivu: Atu fornese pakote kuidadus sade primriu komprensivu, inklui kuidadus preventivu,
promosaun, kurativu no reabilitasaun ba komunidade
Estratejia:
1. Padroniza pakote servisu bziku iha nivel postu sade ho nfaze kona-ba kuidadus ba
promosaun, preventivu, kurativu no reabilitasaun tuir matadalan nasionl ba tratamentu
2. Padroniza perfl rekursus umanus no infraestrutura ba postu sade, bele tuir tipu no fatin
bazeia ba nmeru populasaun no la iha asesibilidade
3. Hametin dalan refernsia ba nivel kuidadus sade sira hotu
Promove sensibilizasaun no edukasaun komunitria kona-ba moris-diak jerl no estilu-moris
ba grupu idade sira hotu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Sucoho populasaun >2000 kobre tomak ho BSP molok 2013
2. Suco ho populasaun entre 1500-2000 lokaliza iha area remota liu atu iha postu sade hodi
fornese pakote servisu komprensivu ida iha 2015
3. 100% rekizitus ba pesoal sira hodi prenxe Postu Sade bazeia tuir padraun iha 2020,
ho pelumenus mdiku ida, enfermeiru/a rua no parteira rua hodi fornese kuidadus sade
familia ba komunidade sira

38

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

4. 75% postu sade asesu ba servisu telemovel no ambulnzia iha 2015


5. Konsellu Sade Komunitria harii iha suco sira hotu hodi promove sensibilizasaun
komunitria.
Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

Estratejia

Indicator

Padroniza perfl rekursus umanus


no infraestrutura ba postu sade,
bele tuir tipu no fatin bazeia ba
nmeru populasaun no la iha
asesibilidade.

% husi Pesoal PS prenxidu


bazeia tuir padraun

70%

100%

100%

100%

Nmeru ba PS neeb harii

75

81

2.

Padroniza pakote servisu bziku


iha nivel postu sade ho nfaze
kona-ba kuidadus ba promosaun,
preventivu, kurativu no reabilitasaun tuir matadalan nasionl ba
tratamentu.

% husi BSP neeb implementa iha PS, tuir matadalan


nasionl

50%

75%

100%

100%

3.

Hametin dalan refernsia ba nivel


kuidadus sade sira hotu.

% husi servisu telemovel no


ambulnsia estabelese diak
iha PS

75%

80%

90%

100%

4.

Promove sensibilizasaun no edukasaun komunitria kona-ba moris-diak jerl no estilu-moris ba


grupu idade sira hotu.

% husi konsellu sade suco


funsiona ho didiak

50%

75%

100%

100%

1.

C. SENTRU SADE KOMUNITRIA

CHC/ SSK maka define nuudar unidade prestasaun iha servisu distrital sade nia okos neeb
maka responsabiliza ba implementasaun Pakote Servisu Bziku iha sub-distritu ida ka iha
area kobertura ida.
Objetivu: Atu fornese pakote kuidadus sade primriu komprensivu, inklui kuidadus sade
preventivu, promosaun, kurativu no reabilitasaun ba komunidade.
Estratejia:
1. Padroniza pakote servisu bziku iha nivel Sentru Sade Komunitria ho nfaze kona-ba
kuidadus ba promosaun, preventivu, kurativu no reabilitasaun tuir matadalan nasionl ba
tratamentu
2. Padroniza perfl rekursus umanus no infraestrutura ba Sentru Sade Sade, bele tuir tipu
no fatin bazeia ba nmeru populasaun no la iha asesibilidade
3. Hametin dalan refernsia ba nivel kuidadus sade sira hotu
4. Promove sensibilizasaun no edukasaun komunitria kona-ba moris-diak jerl no estilu-moris
ba grupu idade sira hotu

39

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Key Indikadrs:


1. 100% husi sentru sade komunitria fornese pakote servisu sade bziku komprensivu
2. 80% rekizitus ba pesoal sade sira hodi prenxe CHC bazeia ba padraun iha 2025
3. 100% mantein ho didiak rdiu komunikasaun no kareta multifunsaun
4. Sub-distritu sira hotu iha Konsellu Sade Sub-distritu hodi promove sensibilizasaun
komunitria
Estratejia

Indikadr

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

1.

Padroniza perfl rekursus umanus


no infraestrutura ba Sentru Sade
Sade, bele tuir tipu no fatin bazeia ba nmeru populasaun no la
iha asesibilidade.

% husi Pesoal CHC prenxidu bazeia ba padraun

50%

75%

100%

100%

2.

Padroniza pakote servisu bziku


iha nivel Sentru Sade Komunitria ho nfaze kona-ba kuidadus
ba promosaun, preventivu, kurativu no reabilitasaun tuir matadalan
nasionl ba tratamentu.

% husi CHC fornese BSP komprensivu tuir matadalan nasionl

50%

75%

100%

100%

3.

Hametin dalan refernsia ba nivel


kuidadus sade sira hotu.

% husi Rdiu Komunikasaun no


kareta multifunsaun maneinho
didak

75%

80%

90%

100%

4.

Promove sensibilizasaun no edukasaun komunitria kona-ba moris-diak jerl no estilu-moris ba


grupu idade sira hotu

% konsellu sade sub-distritu funsiona ho didiak

50%

75%

100%

100%

D. OSPITAL DISTRITU Servisu ospital jerl fornese area espesializadu haat


nuudar refernsia ba kuidadus sade primriu iha nivel Distritu.
Objetivu: atu fornese servisu ospital jerl ho kapasidade atu komplementa kuidadus sade
primriu komprensivu.
Estratejia:
1. Estabelesimentu ba servisu ospital jerl iha distritu ida idak
2. Dezenvolve mekanismu apoiu ba provizaun ba kuidadus preventivu, kurativu no reabilitasaun
tuir matadalan nasionl
3. Hametin dalan refnsia ba nivel kuidadus sade sira hotu
4. Suporta trainementu pre-servisu no iha-servisu ba profesionl sade sira
5. Habiit komunidade atu patisipa iha hadiak kualidade ospital nian

40

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

E. OSPITAL REJIONLOspital rejionl autnoma fornese


sanuluresin-walu nuudar refernsia ba ospital distritu sira.

servisu

espesializadu

Objetivu: atu fornese servisu ospital espesializadu ho kapasidade atu komplementa kuidadus
sade primriu no sekundriu komprensivu.
Estratejia:
1. Estabelesimentu ba servisu ospital espesializadu iha rejiaun sira-neeb selesionadu
2. Dezenvolve mekanismu apoiu ba provizaun ba kuidadus preventivu, kurativu no reabilitasaun
tuir matadalan nasionl
3. Hametin dalan refernsia ba nivel kuidadus sade sira hotu
4. Suporta treinamentu pre-servisu no iha-servisu ba profesionl sade sira
5. Estebelese peskiza ba sade
6. Habiit komunidade atu partisipa iha hadiak kualidade ospital.
F. Ospital Nasionl Ospital nivel nasionl autonoma fornese servisu supra no sub
espesialidade sira nuudar ospital refernsia aas liu hotu iha nasaun.
Objetivu: atu fornese servisu ospital supra no sub espesialidade ho kapasidade atu
komplementa kuidadus sade primriu no sekundriu komprensivu.
Estratejia:
1. Estabelesimentu ba servisu ospital supra no sub espesialidade iha nasaun
2. Dezenvolve mekanismu apoiu ba provizaun ba kuidadus preventivu, kurativu no reabilitasaun
iha nivel ospital, tuir matadalan nasionl
3. Hametin dalan refernsia ba nivel kuidadus sade sira hotu
4. Suporta treinamentu pre-servisu no iha-servisu ba profesionl sade sira
5. Estabelese peskiza ba sade no dezenvolve teknolojia ba sade
6. Habiit komunidade atu partisipa iha hadiak kualidade ospital

41

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

Diresaun Estratjika ba Servisu Ospitalar


Estratejia

Indikadr

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

1.

Estabelesimentu ba servisu ospital


distritu iha distritu ida idak

% husi servisu komprensivu


espesializadu haat neeb
disponivel ho pesoal no
ekipamentus mnimu

30%

50%

75%

100%

2.

Estabelesimentu ba ospital espesializadu iha Maubisse, Lebutu


(Ermera) &Natarbora (Manatuto).

% husi ospital Rejionl neeb


disponivel no ho pesoal no
ekipamentus mnimu.

25%

50%

100%

100%

3.

Espansaun ba Ospital Nasionl Dili


atu sai Ospital Refernsia Nasionl
aas liu hotu, ho servisu kuidadus
sade supra no sub espesialidade
iha nasaun

% husi servisu komprensivu


supra no sub espesialidade
neeb disponivel iha nasaun

50%

75%

100%

100%

5.

Hametin dalan refernsia ba nivel


kuidadus sade sira hotu

% husi fasilidade sira ho


sistema refernsia apropriadu
iha fatin

50%

100%

100%

100%

6.

Suporta treinamentu pre-servisu no


iha-servisu ba profesionl sade
sira

% husi instituisaun
treinamentu nian hokondisaun no akreditasaun neeb
rekoesidu ba treinamentu

70%

100%

100%

100%

IV. 3 PAKOTE BZIKU BA SERVISU SADE


NIVEL BA
KUIDADUS

PROVIZAUN BA SERVISU NEEB PRESIZA


Servisu sade bziku neeb fornese husi CHC b too iha komunidade tuir prinsipiu ba
habiit komunidade atu hareenesesidade sade xave sira iha nivel aldeia:

SISCa

-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-

Halo mapa ba area kobertura servisu nian no Rejistu Sade Familiar


Kuidadus Ante Natal (KAN)
Kuidadus Ps Natal
Servisu Planeamentu Familiar
Monitorizasaun ba nutrisaun, tetu todan no fahe SFP;
Imunizasaun, vitamina A no aimoruk lumbriga ba labarik no feto isin-rua sira;
Konsulta Mdiku Baziku ba Labarik, Adolesente, Adultu, Idozu no Defisiente;
Akompaamentu TB DOT, buka-kazu no refernsia;
Akompaamentu ba moras laos kontajioza;
Promosaun, Informasaun, Edukasaun no Komunikasaun ba Sade (IEC);
Suporta PSF atu enkoraja mobilizasaun no edukasaun ba komunidade;
Teste no tratamentu ba Malaria (RDTs).

Unidade ida ba provizaun kuidadus sade primriu neeb lokaliza iha Suco ida idak, iha
sentru sade komunitria nia okos neeb maka pontu tama nian ba prestasaun servisu
husi komunidade iha nivel Suco.

Postu Sade

-
-
-
-
-
-
-

Halo mapa ba area kobertura servisu nian;


KAN no Servisu Planeamentu Familiar
Partus normal ho refernsia ba kazu komplikadu sira;
Kuidadus esensial ba kosok-oan foin moris, inklui resusitasaun bziku;
Servisu Observasaun ba Kuidadus Ps Partum;
Programa Imunizasaun Loron Loron;
Servisu Mdiku ba Familia (inklui fixa familia) ba grupu idade sira hotu;

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


NIVEL BA
KUIDADUS

PROVIZAUN BA SERVISU NEEB PRESIZA


-
-
-
-

Postu Sade

42

-
-
-
-

Akompaamentu TB DOT, buka-kazu no refernsia;


Servisu Laboratriu Bziku (Ezaminasaun Malaria no raan simples seluk)
Jestaun ba Korrente Malirin (Cold Chain)
Promosaun, Informasaun, Edukasaun no Komunikasaun ba Sade (IEC) iha relasaun ho
mudansa hahalok;
Suporta PSF atu enkoraja mobilizasaun no edukasaun komunidade;
Enkontru koordenasaun regular ho autoridade lokal (xefe Suco no Aldeia sira) hodi
hadiak prestasaun servisu
Submete estatstika no informasaun sade ba CHC sira
Tuir prosedimentu operasionl padraun ba refernsia ba pasiente sira.

Unidade prestasaun servisu iha servisu distrital sade nia okos neeb maka
responsabiliza ba implementasaun Pakote Servisu Bziku iha sub-distritu ida idak ka iha
area kobertura ida.

Sentru Sade
Komunitria

-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-

Halo mapa ba Area Kobertura Servisu


Kuidadus Ante Natal (KAN)
Planeamentu Familiar Komprensivu
Partus normal ho refernsia ba kazu komplikadu sira;
Fornese Kuidadus Bziku ba Emerjnsia Obsttrika
Kuidadus Ps Natalno Kuidadus Esensial ba Kosok-oan foin Moris
Kuidadus Emerjnsia ba Kosok-oan foin moris
Jestaun Integradu Komprensivu ba Moras Infansia (IMCI)
Programa Imunizasaun Loron Loron
Atividade nutrisaun komprensivu, inklui Jestaun Malnutrisaun Agudu
Tratamentu ba malaria no isin-manas dengue
Tratamentu Tuberkuloze no DOTS
Diagnoza Tratamentu ba STIs/HIV
Tratamentu ba Lepra
Akompaamentu ba tratamentu Kazu Sade Mentl
Servisu Integradu ba Mdiku Jerl
Jestaun ba Korrente Malirin (Cold Chains)
Servisu Emerjnsia
Servisu Internamentu ho msimu kama 10
Servisu Laboratriu (Teste Malaria, TB, Urina no ezaminasaun raan seluk sira)
Servisu Dental
Servisu Kuidadus ba Matan
Programa Sade Eskolar
Servisu Integradu Sade Komunitria ka SISCa
ServisuOutreachba sira-neeb servisu neeb identifikadu no la disponivel iha
postu sade
Edukasaun no Promosaun Sade relasiona ho mudansa komunikasaun hahalok
Vijilnsia Epidemioljika
Servisu sade ambientl (Bee no saneamentu, kontrolu vetr, nst)
Superviziona no fornese mentoring ba Postu Sade
Enkontru koordenasaun regular ho autoridade lokal (Sub-distritu, suco no aldeia
sira)
Rejistu no relatriu apropriadu, inklui konsolidasaun ba dadus rejistu sade
familiar no estabelesimentu ba pasta familia
Presiza Servisu Refernsia bazeia tuir prosedimentu operasionl padraun.

43

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

NIVEL BA
KUIDADUS

PROVIZAUN BA SERVISU NEEB PRESIZA


Servisu ospital jerl fornese nivel aas liu ba servisu kompara ho Sentru Sade distritu
hanesan ms area espesializadu haat nuudar refernsia ba kuidadus sade primriu iha
nivel Distritu.
-

Ospital
Distritu

-
-
-
-
-
-
-

Kazu kurativu neeb komplikadu presiza refernsia ka tratamentu internamentu


ba labarik, adolesente, adultu (mane & feto nia sade) no idozu;
Resusitasaun kosok oan foin moris uza oksijniu;
Kuidadus Obstetriku Emerjnsia Bziku (BEOC);
Tratamentu ba pasiente mentl no defisiente sira;
Kuidadus matan bziku no ezaminasaun mdiku ba ENT no refernsia;
Servisu dentl;
Servisu outreach ba Sentru Sade Sub-distritu, Postu Sade no Postu SISCa;
Atividade/servisu VCT no teste no tratamentu ba HIV.

Ospital rejionl autnoma fornese servisu espesializadu sanulu-resin-walu nuudar


refernsia ba ospital distritu, ho papel partikular hodi fornese servisu sira tuir mai nee :

Ospital
Rejionl

-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-

Poliklnika
Sentru Kardiaku
Servisu Obsttrika& Jinekolojia;
Unidade Pediatria
Medisina Interna ho Servisu Espesializadu;
Sirurjia Espesializadu;
Unidade Psikiatria;
Unidade Dermatolojia
Unidade Oftalmolojia;
ENT;
Unidade Ortopedia
Sentru Kardiaku;
Fornsika
Unidade Radiolojia
Sentru Fizioterapia
Banku Raan
Servisu outreach suportivu regular atu haree pasiente sira-neeb refere iha
fasilidade nivel kraik liu;
Treinamentu no mentoring ba prtika kontnua ba pesoal sentru sade iha jestaun
ba pasiente komplikadu sira;
Jestaun loloos ba sira-nia sistema rasik, atu haree deit kazu sira-neeb refere;
Suporta distritu sira hodi estabelese sistema komunikasaun no protokolu sira;
Protokolu klnika ba selesaun, dokumentasaun no kuidadus ba tranfernsia sira;
Haruka fila hikas pasiente sira bainhira apropriadu, ho feedback adekuadu no ho
dokumentadu.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


NIVEL BA
KUIDADUS

44

PROVIZAUN BA SERVISU NEEB PRESIZA


Ospital nivel nasionl autnoma hodi fornese servisu supra no sub espesializadu nuudar
sentru ida ba peskiza, provizaun aas liu ba kuidadus no servisu sade sekundriu no tersiriu ho refernsia aas liu hotu, inklui:

Ospital
Nasionl

-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-

Poliklnika Espesializadu;
Servisu Obsttrika & Jinekolojia, inklui tratamentu kankru servikal;
Unidade Pediatria no Neonatal
Medisina Interna ho Servisu Supra Espesializadu;
Sirurjia Espesializadu;
Unidade Psikiatria;
Unidade Deramtolojia
Unidade Oftalmolojia;
ENT;
Unidade Ortopedia
Sentru Kardiaku;
Unidade Patolojia;
Unidade Anestezia;
Unidade ICU (Unidade Kuidadus Intensivu);
Unidade Onkolojia;
Unidade Renal and Hemodilize;
Unidade Hematolojia;
Unidade Jeriatria;
Medisina Fornsika/legal;
Unidade Radiolojia;
Unidade Reabilitasaun hofizioterapia, terapia koalia no terapia okupasional;
Kontratu-sai ba Servisu Farmasetika;
Unidade Kontrola Infesaun;
Unidade Garantia Kualidade
Internshipba pesoal mdiku resen-graduadu iha supervizaun direta husi profesionl
sade senior sira;
Treinamentu no mentoring ba prtika kontnua ba pesoal kliniku iha jestaun ba
pasiente komplikadu sira;
Jestaun loloos ba sira-nia sistema rasik, atu haree deit kazu sira-neeb refere;
Suporta distritu sira hodi estabelese sistema komunikasaun no protokolu sira;
Protokolu klnika ba selesaun, dokumentasaun no kuidadus ba tranfernsia sira;
Haruka fila hikas pasiente sira bainhira apropriadu, ho feedback adekuadu no ho
dokumentadu.

IV.4 PRIORIDADE NASIONL BA PROGRAMA SADE


A. SADE MATERNA
Sade materna no kosok-oan foin moris iha Timor-Leste hadiak ona desde independensia
iha 2002, maib buat balun sei presiza atu halo hodi hamenus kontinuasaun ba taxa aas ba
mortalidade materna no kosok-oan foin moris.
Iha 2009, proporsaun husi feto sira-neeb uza atendente partus treinadu ba sira-nia tuur-ahi
maka nasionlmente sei nafatin 46% maski ida-nee maka ho signifikativu hadiak husi 2003
bainhira nia maka 18%. Kuidadus ba kosok-oan foin moris maka ho partikular falta, ho deit
persentajen kiik ida vizita ba kuidadus ps-partum/kosok-oan foin moris sedu husi fornesedr
treinadu, maioria parteira seidauk hetan treinamentu atu fornese kuidadus ba kosok-oan foin

45

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

moris esensial ba salva-moris.


Kauza direta prinsipl ba mate materna maka hemorajia, infesaun, partus neeb susar
(obstructed labor), komplikasaun ba abortus la seguru, no moras hipertensaun (pre-eklampsia
no eklampsia). Kauza indireta xave maka malnutrisaun, anemia no malaria. Maski komplikasaun
sira-nee la bele siik no ho maioria la bele prevene, sira bele trata ho kuidadus neeb iha
abilidade iha asesu no sentru sira ho ekipamentus didiak4 ka ospital sira. Prtika ba kuidadus
antenatal no ps-natal maka seidauk halao hanesan baibain iha Timor-Leste. Maib feto barak
liu maka atende kuidadus KAN, 86% tuir TLDHS 2009-10, nmeru ba vizita antenatal maka
oinseluk ho radikl husi distritu ba distritu(70,5% iha Ermera too 96% iha Dili no Liqui).
Objetivu: atu hadiak sade materna, ENC no kosok-oan foin moris liu husi ekuidade,
disponivel no kontinua kualidade aas ba servisu kuidadus, hanesan ms atu hasees moras no
moras sira-neeb relasiona ho seksualidade no reprodusaun
Estratejia:
1. Aumenta asesu no ezijnsia ba kontinua kualidade aas ba kuidadus liu husi kuidadus ba
isin-rua, KAN, partus, ps-natal hanesan ms servisu sade planeamentu familiar, inklui
susar atu too iha populasaun.
2. Hadiak kuidadus emerjnsia obsttrika no kosok-oan foin moris liu husi rekoesimentu,
detesaun sedu no jestaun ba komplikasaun obsttrika iha nivel komunitria no refernsia.
3. Habiit ema ida idak, familia no komunidade atu kontribui ba hadiak servisu kuidadus
materna no sade reprodutiva.
4. Hametin sistema HMIS iha nivel sira hotu liu husi tau hamutuk dadus no analiza kolaborativu.
5. Hametin servisu Sade Reprodutiva Adolesente liu husi fornese servisu amigavel ba
foin-sae.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. 70% husi feto isin-rua halao periodikamente kuidadus KAN no ps-natal pelumenus dala
haat iha 2015;
2. Liu 40% husi partus hetan asistnsia iha fasilidade sade ida iha 2015;
3. CHC sira hotu fornese Servisu BEOC no ospital sira hotu fornese Servisu CEOC ho pesoal
no ekipamentus apropriadu iha fatin;
4. Auditoria ba mate materna no perinatal maka halao ba mate materna sira hotu iha fasilidade
sira hotu;
5. Hamenus foin-sae sira isin-rua ba 30% iha 2015;
6. Hatn too sorin balun taxa mortalidade materna iha 2015.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

46

B. SADE LABARIK
Hanesan deklara iha Planu Dezenvolvimentu Nasionl, Timor-Leste kompromete atu hadiak
sade labarik. Indikadr sira ba progresu iha 2030 sei redusaun ida ba taxa mortalidade menus
tinan lima husi 61 ba 27; redusaun ida ba taxa mortalidade infantil (IMR) husi 44 ba 21 no 15
mate/1,000 kosok-oan moris iha 2030. Mortalidade menus tinan lima signifika nmeru labarik
husi labarik 1000 neeb mate molok too sira-nia tinan ba dala-lima no taxa mortalidade infantil
signifika nmeru labarik husi labarik 1000 neeb mate molok sira-nia tinan ba dala-uluk.
Objetivu: Atu hadiak, habelar no mantein kualidade no kobertura ba servisu preventivu no
kurativu ba kosok-oan foin moris, infantil no labarik hodi nunee atu hamenus mortalidade
infantil no labarik.
Estratejia:
1. Dezenvolve poltika komprensivu ida ba sade labarik nian.
2. Hadiak kapasidade ba sistema sade hodi suporta prestasaun ba servisu preventivu neeb
integradu, IMCI, kuidadus esensial ba kosok-oan foin moris no servisu Jestaun Kazu iha
Komunidade (CCM).
3. Aumenta asesu no kualidade ba servisu imunizasaun.
4. Hadiak sistema refernsia hodi nunee atu responde ba nesesidade espesfiku sade
labarik nian.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. 100% husi ospital sira hotu fornese servisu pediatria ho kualidade
2. Sentru treinamentu ba enfermeiru-obstetra no parteira habelar iha programa iha-servisu
espesifikamente ba rejiaun sira-neeb identifika, ho 70% husi fatin-servisu neeb presiza
parteira sira;
3. 90% husi kobertura imunizasaun mantein ba BCG-POLIO-DPTHep B-Sarampu iha 2015;
4. Hamenus ho signifikativu Taxa Mortalidade Infantil no Menus Tinan 5.
C. NUTRISAUN
Estadu nutrisaun ba labarik no adultu sira iha Timor-Leste ho signifikativu sei nafatin menus
husi padraun mundil neeb aseitavel. Hanesan Estratejia Nasionl ba Nutrisaun nota katak,
nutrisaun-menus maka kauza husi kombinasaun ida husi karakterstika ekonmika, poltika,
edukasaun no kultura husi sosiedade ida.

47

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

Rezultadu husi DHS Timor-Leste no peskiza foin daudaun liu b informa impaktu husi problema
makaas ba malnutrisaun liuliu ba labarik nurak no feto sira. Ba labarik:
Kuaze 45% maka todan-menus-ba -tinan
15% maka todan-menus grave-ba-tinan
Kuaze 58% husi labarik idade menus tinan lima maka isin-kiik
Kuaze 33% maka isin-kiik grave
Nutrisaun adekuadu iha tinan primeiru husi moris maka esensial ba labarik nia kresimentu
fziku no mentl. Labarik sira-neeb maka nutrisaun ladiak bainhira sei kosok-oan sei la halo
diak iha eskola.
Estadu nutrisaun global ba adultu ms maka preokupasaun, liuliu ba feto sira. Liu feto sira la
isin-rua ida husi tolu idade tinan 15-49 maka relata atu sai todan-menus ho krnika hoBody
Mass Indixes menus husi 18.5. Pursentu sanulu-resin-haat husi feto maka badak liu 145 cm,
iha nivel ida-neeb ho signifikativu aumenta risku komplikasaun ba isin-rua no tuur-ahi. Taxa
aas ba malnutrisaun ba grupu sira hotu, maib liuliu labarik nurak no feto sira, kontribui ba
estadu sade ladiak, funsionamentu edukasaun ladiak, no produtividade kiik ba nasaun
tomak.
Dezafiu makaas ba nutrisaun sira-nee neeb Timor-Leste hasoru presiza estratejia
prazu-badak/lailais no prazu-naruk hodi envolve kooperasaun no operasionalizasaun
inter-sektorial iha nivel nasionl, distritu no lokal (komunidade no uma-kain). Dokumentu
mikro-poltika lubun boot neeb foku kona-ba aspetu nutrisaun fornese indikasaun ida ba
ninia signifikadu hodi influensia perfl sade nasaun nian.
Objetivu: Atu hamenus insidnsia no prevalnsia ba defisinsia mikro-nutriente no neeb
relasiona ho malnutrisaun entre grupu vulneravel sira.
Estratejia:
1. Promove diversidade no konsumu ba ai-han neeb prods lokalmente;
2. Hadiak prtika kuidadus nutrisaun ba inan no labarik (M&C);
3. Hadiak asesu no kualidade ba servisu nutrisaun iha nivel fasilidade no komunidade ba sira
hotu moris ba futuru oin mai;
4. Promove advokasia, mobilizasaun sosial no komunikasaun hodi asegura korrente prinsipl
ba mudansa hahalok ba nutrisaun;
5. Hametin sistema jestaun informasaun ba nutrisaun no vijilnsia ba nutrisaun.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

48

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:


1. Dezenvolve estratejia Nasionl ba mudansa hahalok ba nutrisaun no implementasaun
hah iha 2012;
2. 60% husi labarik menus idade fulan 6 maka f susubeen inan nian eskluzivu no pelumenus
50% husi labarik menus idade tinan ida simu ai-han komplementr apropriadu ho aumenta
ba f susubeen inan nian iha 2015;
3. Pelumenus 50% husi eskola sira maka implementa programa f-han neeb rekomenda iha
2015;
4. Komunidade hola parte iha programa nutrisaun no seguransa ai-han neeb aumenta iha
30%.

D. KONTROLA BA MORAS KONTAJIOZA


Tinan foin daudaun liub, moras hadaet liu husi vetr maka mosu makaas nuudar problema
sade pblika sriu iha nasaun sira husi Rejiaun Sudeste Azatiku, inklui Timor-Leste. Malaria
maka konsidera moras boot neeb hadaet liu husi vetr iha nasaun no total maizumenus
95% husi kazu moras neeb hadaet liu husi vetr maka relata iha Timor-Leste. Dengue,
Filariasis Limftiku, chikungunya no Japanese encephalitis maka moras seluk neeb hadaet
liu husi vetr predominante iha nasaun.
Ekolojia Timor-Leste nian fornese kondisaun ideal ba susuk sira atu moris inklui sira-neeb lori
moras nee. Kondisaun klmatika kombina ho formasaun ba fatin moris susuk nian neeb seve
ba moris vetr nian maka fasilita atu hetan surtu endemia. La hakfodak katak, tuir mai, nasaun
kontinua atu aguenta epidemiolojia ida ba moras endemia (malaria) no moras epizdiku neeb
hadaet liu husi susuk (liuliu malaria, dengue, filariasis no Japanese encephalitis) f apoiutn
ba moras respiratria en-temus ba morbilidade no mortalidade nasionl.
Sistema irigasaun no bee neeb dezea la diak, mukit iha fatin hotu hotu, uma ho kondisaun
la adekuadu, dispozisaun ladiak ba foer no fatin ba bee la diak, estraga ai-laran no lakon
biodiversidade, sira hotu bele sai nuudar fatr kontribuinte ba moras komn neeb hadaet liu
husi vetr inklui malaria no dengue. Kontrola no prevensaun ba moras neeb hadaet liu husi
vetr inklui kontrola vetor sei halao tuir programa ida-nee bele ba parazita no kontrola vetr
maka komponente importante liu ba kontrola moras neeb hadaet liu husi vetr.

i. MALARIA
Malaria maka problema boot ba sade pblika no kauza importante ba morbilidade no
mortalidade iha Timor-Leste, besik kazu malaria klnika no konfirmadu 200,000 no maizumenus
20 too 60 mate tinan tinan. Karga ba moras no lakon ekonomia tanba moras maka makaas
tebes. Entre 20% too 40% husi pasiente ambulatriu sira hotu, no 30% husi baixa iha ospital
sira hotu hatudu sintomas malaria. Insidnsia malaria maka aas natoon entre grupu labarik
idade menus tinan 5, neeb reprezenta besik 40% husi kazu total. P. falciparum no P. vivax

49

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

maka espesie parazita maioria iha nasaun no P. falciparum sura 64-73% husi kazu malaria
neeb konfirmadu husi 2005 too 2009.
Kontrola Malaria maka hadiak ona iha tinan rua ikus ba iha nasaun. Insidnsia ba Malaria
iha 2009 maka 120 husi 1000 populasaun. Nmeru ba kazu malaria tuun husi 34% iha 2008
kompara ho 2007. Ida-nee tanba redusaun ba nmeru kumulativu ba rezistnsia klorokina
ba kazu malaria P. falciparum neeb maka hetan tratamentu nuudar kazu malaria klnika
depoisde introdusaun ba ekipamentus Teste Diagnstiku Rpidu(Rapid Diagnostic Test kits)
neeb deteta P. falciparum no tratamentu ho Terapia Kombinasaun Artemisinine (Terapia
kombinasaun Artemether/Lumefanthrin), hadiak vijilnsia no distribuisaun ba moskiteiru
neeb hetan tratamentu ho Long Lasting Insecticide ba area risku aas sira.
Iha oportunidade boot natoon atu hatuun tendnsia epidemioljika nasionl ba malaria karik
rekursus natoon no bele mobiliza abilidade umanu atu haree ba kontrola vetr, hadiak asesu
ba area remota sira neeb insidnsia malaria maka aas no kolaborasaun inter-sektorial. Iha
nesesidade ida ba kontrola vetr iha Programa Nasionl Kontrola Malaria nia okos.
Objetivu: atu hamenus morbilidade no mortalidade tanba malaria iha nivel ida bainhira nia
maka la sai ona problema sade pblika.
Estratejia:
1. Haboot-hadia jestaun kazu liu husi detesaun kazu sedu no prestasaun ba terapia
anti-malaria ho efetivu.
2. Aplikasaun seletivu ba sasukat kontrola malaria bazeia ba prinsipiu Jestaun Vetr Integradu.
3. Preparasaun epidmika no resposta ba surtu.
4. Kapasita no promove peskiza hodi hadiak formulasaun poltika.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Dezenvolve Poltika Kontrola Vetr Integradu no implementasaun hah iha 2012;
2. Hamenus nmeru mate tanba malaria menus husi 41 iha 2015;
3. Hamenus Insidnsia malaria ba 150/1000 populasaun;
4. 100% husi pesoal sade sira implementa Matadalan Nasionl ba Tratamentu Malaria;
5. Pelumenus 48% husi pontu fokal distritu no sub-distritu sira-neeb rekrutadu ba moras
malaria no kontrola vetr sira seluk;

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

50

ii. TUBERKULOZE
Tuberkuloze maka problema sade pblika ida iha Timor-Leste. Estimasaun ikus liu hotu
sujere katak insidnsia ba kazu TB pozitivu smear foun maka 145/100,000 populasaun tinan
tinan, neeb maka segundu aas liu hotu iha Rejiaun Sudeste Azitiku. Tuir Relatriu Global
TB OMS nian 2009 prevelnsia ba forma hotu hotu husi TB maka 378/100,000 populasaun.

Implementasaun DOTS
Estratejia DOTS neeb rekomenda globalmente maka introds iha nasaun iha 2000 husi
Caritas Dili, NGO ida liu husi rede-servisu klnika katlika. Iha 2004 alkansa ona espansaun
DOTS ba iha nasaun tomak. Programa Nasionl Kontrola TB (NTP) maka formalmente
estabelese ona iha Ministriu Sade nia laran iha 2006 depoisde entrega jestaun servisu
kontrola TB husi Caritas Dili durante 2005
NTP agora implementa barak liu hotu intervensaun ba estratejia Hapara TB iha distritu 13
sira hotu no sub-distritu 65 iha nasaun. Desde 2000 too Dezembru 2009 NTP halao ona
tratamentu ba kazu TB 36,307 tuir tratamentu DOTS nian. Programa ho regular alkansa ona
taxa susesu ba tratamentu maizumenus 80% desde 2002 ho espetativa ba oin husi 2005.
Maib, taxa detesaun kazu jeralmente menus husi alvu global 70%. Atu haree ba asuntu
ida-nee, NTP hah ona sasukat inklui hametin rede-servisu laboratriu, treinamentu ba
pesoal sade, buka ativu-kazu no hadiak ligasaun refernsia. Inisiativa sira-nee hatudu ona
rezultadu no detesaun kazu hatudu ona tendnsia aumenta iha trimester ikus 2009.
Programa Nasionl TB ba Timor-Leste ba dala uluk iha 2009 atinji alvu xave rua ba kontrola
TB global. Taxa detesaun kazu NSP husi 75% (1206 husi estimativa 1616 kazu NSP) no taxa
susesu ba tratamentu 85% maka alkansa ona husi programa. Total kazu TB 4,759 (forma hotu
hotu) neeb rejistu ona ba tratamentu.
Rede-servisu Laboratriu
Rede-servisu ida ba sentru mikroskpiu 19 neeb dezignadu(DMC) fornese kualidade neeb
f garantia ba ezaminasaun mikroskpiu smear nian ba suspeitu TB sira hotu. DMC sira-nee
maka bazeia iha Sentru Sade Komunitria (SSK/CHC) no fasiliade NGO sira. CHC sira
seluk ms apoia ezaminazaun smear no koordena ho DMC hodi nunee suspeitu TB sira bele
avalia ho apropriadu. NTP estabelese ona ligasaun ho Institute of Medical and Veterinary
Sciences (IMVS), Adelaide neeb maka sai laboratriu refernsia supra-nasionl hodi suporta
treinamentu no supervizaun ho garantia kualidade esterma ba mikroskpiu kabeen-tasak.
IMVS, Adelaide ms fornese fasilidade ba teste kultura mikrobakterial no teste suseptibilidade
ba aimoruk ba NTP Timor-Leste.
Jestaun Tratamentu
NTP uza rejimentu tratamentu tolu neeb inklui Rifampicin iha faze intensivu ba tratamentu.
Observasaun direta ba tratamentu maka fornese husi pesoal sade no voluntriu komunidade
inklui kadre ba Promotr Sade Familiar (PSF).Garantia ba kualidade aimoruk maka fornese

51

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

gratuitu ba pasiente TB sira hotu neeb rejistu nuudar parte ba Pakote Servisu Baziku,
Ministriu Sade.
Programa iha sistema rejistu no relatriu forte neeb kaer dadus kona-ba buka-kazu, rezultadu
tratamentu no parmetru ba jestaun programa. Sistema rejistu/arkivu no relatriu maka revee
iha 2008 no sistema jestaun dadus bazeia ba Excel ida tau iha fatin iha 2009 neeb fasilita
hatama no analiza dadus sira.

MDR-TB no TB/ HIV


Projetu jestaun ba MDR-TB maka formalmente lansa iha nasaun iha 24 Marsu 2008. Fatin
jestaun ba MDR-TB maka harii ona iha fasilidade NGO Klibur Domin nuudar modelu ida ba
Parseria Pbliku Privadu. Fasilidade ba NGO ida-nee identifika ona ba jestaun pasiente
internamentu ba kazu MDR-TB ba faze inisial tratamentu no ikus liu karik presiza. Too ohin
loron, kazu tolu maka rejista ona ba tratamentu maib la iha kazu ida maka agora daudaun
kontinua tratamentu.
Koordenasaun TB/HIV maka konsege halao ona ho espansaun ba fatin akonsellamentu no
teste HIV. Agora daudaun, fatin rua hah ona refernsia. Responsavel TB, ida husi distritu ida
idak maka treinadu ona atu identifika hahalok risku aas no f akonsellamentu no teste HIV.
Parseria
Nmeru husi NGO sira-neeb maka envolve ho NTP hodi fornese servisu TB ba komunidade.
Entre sira-nee maka rede-servisu Klnika Katlika neeb suporta husi CARITAS, klnika Caf
Timor, Catholic Relief Services, sentru Ryder-Cheshire, Klibur Domin no Klnika Bairo Pite iha
Dili. Klnika Katlika walu oferese servisu diagnostiku no tratamentu neeb suporta husi NTP,
no ms halao albergue sira (Iha mdiku estranjeiru nain 162 husi Kuba servisu iha nasaun, tuir
termus konkordnsia entre Governu rua). Mdiku jeneralista maka koloka iha CHC sira hotu
iha nasaun tomak. Espesialista sira koloka iha ospital refernsia 5, no iha Ospital Nasionl iha
Dili. Mdiku Kubanu sira maka treinadu hotu no sensibiliza ba matadalan NTP nian.
Governu Timor-Leste konkorda prioridade aas ba intervensaun kontrola TB. Kontrola TB
maka komponente importante ida ba Pakote Servisu Bazku neeb fornese liu husi fasilidade
kuidadus sade pblika sira. Kuidadus ba TB maka halao ona ho makaas hodi asesu ba
komunidade iha area remota sira liu husi pioniru ba inisiativa SISCa husi Ministriu Sade.
SISCa nia foku maka sai ba halao iha komunidade iha area remota sira iha nasaun liu husi
partisipasaun ativa no lubun boot husi komunidade rasik.
Fonte prinsipl ba fundus ba NTP agora daudaun maka rekursus Governu nian ba salriu ba
pesoal sade iha rede-servisu kuidadus sade pblika nia laran tomak no Infraestrutura ba
sade. Fonte esterna ba fundus maka liuliu husi subsdiu Global Fund Round 7. Fasilidade
Aimoruk Global no UNITAID iha tinan uluk liub fornese asistnsia merkadria iha forma
aimoruk primeira no segunda lia. Husi 2009 aimoruk anti-TB maka aproviziona husi GDF.
Organizasaun Mundial Sade fornese apoiu tkniku ba Ministriu Sade no Programa
Nasionl TB.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

52

Objetivu: atu hamenus morbilidade, mortalidade no tranzmisaun ba tuberkuloze.


Estratejia:
1. Haboot hadia asesu ba servisu diagnstiku no tratamentu TB neeb maka responsabiliza
ba kliente sira no bazeia tuir aproximasaun direitus umanus.
2. Hasae resposta ba dezafiu sira-neeb mosu lailais husi HIV-TB no MDR-TB.
3. Hametin sistema ho efetivuhodi fornese servisu ho kualidade ba pasiente sira hotu ho
komplementasaun husi NGOs/ CBOs/ FBOs.
4. Promove adopsaun husi prtika internasionl diak liu hotu entre fornesedr kuidadus sira
hotu.
5. Komunidade inovativa lori inisiativa ba prestasaun kuidadus no apoiu ba pasiente TB sira.
6. Peskiza atu tau hamutuk dadus lia-baze relevante no monitoriza efikasia ba intervenaun
sira iha kontestu lokal.
7. Adopta aproximasaun parseria hodi envolve parte interesadu nasionl no internasional sira
hotu hodi servisu ho programa nasionl TB.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Liu 85% kazu pozitivu smear foun hetan tratamentu ho susesu husi pozitivu smear foun
neeb rejista;
2. Fasilidade sade sira hotu relata la iha stock-out ba aimoruk anti-TB no 100% husi fasilidade
sade distritu sira halao intervensaun ba TB/HIV kona-ba PITC no refernsia kruza maka
disponivel iha 2015;
3. Instituisaun treinamentu sira hotu inkorpora DOTS no DOTS Plus iha kurrkulum treinamentu
iha-servisu ba medisina, enfermajen no farmasia;
4. Liu 65% fornesedor sade privadu sira maka envolve iha grupu komunidade no pasiente
atu asegura implementasaun ba programa TB ho apropriadu;
5. Redusaun signifikativu ba taxa insidnsia no prevalnsia TB neeb relata iha tinan haat
tinan haat nia laran

iii. HIV/ SIDA


Agora daudaun, Programa Nasionl HIV simu ninia fundus maioria liu husi subsdiu GFATM
Round 5. Subsdiu kobre ba Grupu Risku Aas Liu hotu (MARG) husi lubun boot idaneeb
inklui Mane iha relasaun seksual ho Mane (MSM), Traballadr Seksual Feto (FSW), kliente sira
ba FSW no ema iha servisu uniforme sira. Too oin loron, Sentru Akonsellamentu Voluntriu

53

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

no Konfidnsial 11 (VCCT) maka disponivel iha ospital Nasionl no refernsia 5, CHC 3 no


klnika privadu 2. Servisu relasionadu ho HIV neeb maka disponivel ba populasaun jerl no
ms grupu risku aas inklui akonsellamentu no teste HIV, outreach komunitria, tratamentu
ba infesaun oportunista inklui Infesaun Hadaet Seksual no apoiu sosio-ekonmiku ba ema
sira-neeb kona infesaun no afeta husi HIV. Servisu laboratriu nivel nasionl no distritu
servisu hah hamutuk hotu ho servisu VCCT; ho aumenta, servisu kuidadus nivel komunitria,
neeb envolve VCCT, simu apoiu husi MSS no NGO sira.
Husi 2003 too 31 Dezembru 2009, total kazu 151 husi infesaun HIV maka relata tiha ona, ho
mate kumulativu 20 (labarik 5, adultu 15). Dadus reflete katak husi kazu 151 sira-nee 47%
maka feto no 53% maka mane. Agora daudaun iha ema 31 halao hela tratamentu, inklui labarik
3, dadus nasionl hatudu katak husi sira-neeb maka iha infesaun HIV, 11% maka labarik
<idade 15, 60% entre idade tinan 15-29, 40% entre idade tinan 30-44 no 10% maka liu idade
tinan 45. Infesaun barak liu hotu mosu, hetan liu husi relasaun eteroseksual . Haree ba senriu
ida-nee, foku programa maka duplu: atu promove komunikasaun mundansa hahalok liu husi
sensibilizasaun, promosaun sade, SISCa no VCCT no atu fornese tratamentu, kuidadus
no apoiu ba ema sira hotu neeb hetan infesaun no afetadu liu husi servisu kuidadus no
tratamentu kualidade aas.
Objetivu: atu prevene espansaun liutn ba infesaun HIV iha populasaun vulneral sira-nia leet,
atu limita ninia espansaun ba populasaun jerl no hamihis impaktu ba ema ida idak, familia no
komunidade liu husi kuidadus no tratamentu komprensivu ba ema sira-nee hotu neeb hetan
infesaun no afetadu iha Timor-Leste.
Estratejia:
1. Hametin Komisaun Nasionl SIDA (KNS) atu monitoriza no fornese supervizaun ba
programa Nasionl HIV/SIDA.
2. Hametin monitorizasaun no avaliasaun no harii kapasidade ba rekursus umanus.
3. Prevensaun ba infesaun HIV/DST liu husi sensibilizasaun, kapasitasaun meiu-ambiente no
promove komunikasaun mundansa hahalok.
4. Estabelese akonsellamentu, teste no fasilidade diagnstiku ho kualidade aas
identifikasaun no monitorizasaun ba insidnsia HIV.

ba

5. Tratamentu no kuidadus ba ema sira hotu neeb iha infesaun no ema ida idak neeb
afetadu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Dezenvolve estratejia HIV/SIDA no implementasaun kompletu halao pelumenus 50% iha
fasilidade sira;
2. 100% husi rede-servisu komunitria neeb identifika estabelese ona programa edukasaun
otas-hanesan iha distritu sira hotu;

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

54

3. 100% husi sentru ART neeb estabelese fornese tratamentu husi pesoal sade kualifikadu
no treinadu iha 2015;
4. Dezenolve no implementa protokolu kuidadus paliativu bazeia ba komunidade ho 25% husi
pasiente SIDA simu kuidadus kontnua iha 2015;
5. Dezenvolve no implementa protokolu ba kuidadus oan-kiak sira ho 25% husi oan-kiak sira
fornese ho servisu sade bziku no psikososial.

iv. LEPRA
Iha Agostu 2002, iha sub-distritu rua husi Oecussi (Passabe no Ntibe), peskiza uma-kain ida
neeb maka halao husi The Leprosy Mission Timor-Leste (TLMI). Rezultadu hatudu taxa
hiper-endemia ba moras (Ntibe 84.7 no Passabe 28.0/10,000 populasaun, respetivamente).
Iha 2002 Ministriu Sade (MdS) ho kolaborasaun ho OMS no TLMI formula Estratejia
Nasionl ba Eliminasaun Lepra. Programa iha Timor-Leste hah neineik iha 2003 no husi 2007
kobertura MDT too ona distritu 13 sira hotu. Desde momentu ida-nee distritu sira hamenus
ona taxa lepra.
Iha 31 Dezembru 2010, taxa prevalnsia global ba Lepra iha nivel nasionl maka 0.73/10,000
populasaun.
Objetivu: atu elimina lepra iha nivel sub-nasionl (distritu) ida iha Timor-Leste.
Estratejia:
1. Kontinua ho programa Nasionl Lepra ho partikular foku ba distritu sira-neeb prevalnsia
> 1/10,0000 populasaun.
2. Habiit komunidade atu buka diagnoza no tratamentu sedu.
3. Aumenta kapasidade tknika no jestaun iha nivel sira hotu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Lepra sei elimina iha nivel sub-distritu ida iha 2015;
2. 100% husi atividade SISCa fornese edukasaun kona-ba lepra;
3. Pasiente sira hotu presiza servisu reabilitasaun sei refere ho apropriadu bainhira presiza
iha 2015;

55

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

v. FILARIASIS LIMFTIKU
Meta Dezenvolvimentu Milniu (MDM), liuliu MDM 6, refere ba benefisiu husi kontrola HIV/
AIDS, malaria no TB no aumenta tan moras sira seluk. Moras sira seluk inklui lumbriga
intestinal no filariasis limftiku.
Filariasis Limftiku (FL) maka moras parazita segundu neeb hadaet liu husi vetor komn
liu hotu depoisde malaria. Liu ema 40 milloens iha nasaun 83 iha frika, Azia-Pasfiku, no
merika maka inkapasitadu ka deformidade ona, ho 120 milaun sira seluk no liu ida husi lima
populasaun iha mundu (ema 1.3 billoens) iha risku .
Iha 2002, Ministriu Sade ho asistnsia tknika husi OMS no Sentru Apoiu Filariasis Limftiku,
Eskola Sade Pblika, Medisina Tropikal no Sinsia Reabilitasaun, James Cook University iha
Townsville, Australia, halao peskiza ida hodi determina sasukat boot ba moras tropikal sira
oioin neeb la tau matan b iha Timor-Leste. Prevalnsia iha nasaun tomak ba FL maka hetan
atu bele 10.6% ho foci balun liu 30%, prevalnsia ba STH iha labarik maka liu 80%.
Iha 2005, hodi responde ba rezultadu sira-nee no bazeia ba programa f aimoruk masal ho
susesu (MDA) iha nasaun seluk sira, programa ida maka halo ona lansamentu serimonia ho
objetivu atu elimina FL no kontrola STH iha Timor-Leste. Programa Timor-Leste nian neeb
maka hanaran Lumbrigamak lae duni! (Wormsno way) inklui karakterstika promosaun
sade inovativu balun no foku ida ba aproximasaun kontrola moras integradu. Infelizmente,
programa kontinua deit ba tinan tolu molok hapara.
Objetivu: atu estabelese no kontinua programa ida ba eliminasaun FL no Frambusia, integradu
ho kontrola infesaun paraztiku intestinal sira.
Estratejia:
1. Dezenvolve planu estratjiku nasionl ida ba moras tropikal neeb la tau matan b (NTD)
iha 2013;
2. Estabelese kolaborasaun ho parseiru dezenvolvimentu ba implementasaun programa NTD,
asegura disponibilidade ba orsamentu.
3. Implementa programa NTD integradu iha 2014.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Liu 80% husi ema elijivel simu doze tinan ida dala ida ba tratamentu FL;
2. Pasiente sira presiza servisu reabilitasaun maka refere ho apropriadu;
3. FL no frambusia elimina iha Timor-Leste iha 2020.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

56

vi. MORAS INFESAUN VIRAL & AGUDA SELUK SIRA


Insidnsia moras seluk haree iha Timor-Leste hanesan dengue, diarreia/disentria no infesaun
respiratria, pneumonia no moras kulit (frambusia) neebe kauza husi bakteria no ai-han
venenu ms bele mosu iha tempu ruma depende ba kondisaun husi ema nia ijiene.
Ministriu Sade, liu husi departamentu CDC, dezenvolve ona planu servisu no planu
estratjiku ida hodi nunee atu responde ba moras sira-neeb mosu lailais no mosu lailais fila
fali neeb maka temi ona iha leten, no ms presiza atu dezenvolve Rekursus Umanus hodi
nunee programa lao ho didiak tuir planu servisu.
Objetivu:atu hamenus inisiasaun ba moras neeb mosu lailais no mosu lailais fila fali.
Estratejia:
1. Estabelese programa sade portu no eskritriu kampu ba sade portu iha portu entrada
nuudar parte hodi prevene risku ba moras neeb hadaet internasionalmente liu husi
sasukat no resposta sade pblika ho efetivu.
2. Estabelese rede-servisu internasionl/rejionl.
3. Hametin kapasidade ba pesoal nasionl sade iha Pontu Entrada (PoEn) kona-ba
implementasaun Regulamentu Sanitriu Internasionl (RSI).
4. Hadiak kobertura no kualidade ba programa kontrola dengue.
5. Hadiak sensibilizasaun komunidade kona-ba dengue
6. Dezenvolve matadalan no mekanismu hodi Responde ba Surtu ba moras infesaun aguda
no viral sira seluk.
7. Hametin Monitorizasaun & Avaliasaun.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Dezenvolve Poltika Nasionl Sade Portu nian no hah implementasaun iha 2012;
2. 50% husi rede-servisu inter-sektorial no rejionl estabelese atu prevene risku ba moras
hadaet internasionl;
3. Tkniku laboratriu no klniku sira hotu maka treinadu kona-ba detesaun dengue no bele
trata kazu suspeitu sira;
4. Dezenvolve Sistema Informasaun ba moras emerjente (neeb mosu lailais) iha 2015.

57

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

E. MORAS LAOS KONTAJIOZA


i. SADE MENTL & EPILEPSIA
Departamentu Sade Mentl maka responsabiliza ba koordena jestaun ba kuidadus
komprensivu ba moras mentl sira, abuzu ba substansia no ema ho moras neuroljika
hanesan epilepsia. Iha mmeru limitadu ba espesialista sade mentl servizu iha setr sade
pblika ( 1 iha distritu ida idak, 2 iha Dili no Oecusse), hanesan ms enferneiru/a jerl treinadu
(iha 25% husi CHC), adopta modelu bio-psiko-sosial-kultural-espiritul ida ba etiolojia no ms
jestaun. Sade Mentl servisu besik liu ho organizasaun relevante sira, inklui NGO ba sade
mentl, servisu ospital sira, no servisu polisia, hodi asegura ho makaas rede-servisu ba dalan
refernsia nian.
Departamentu servisu atu halao ninia Estratejia Nasionl Sade Mentl no Protkolu
Nasionl Epilepsia nivel sira hotu ba servisu sade. Matadalan xave sira iha Estratejia inklui:
(a) priorizasaun hodi jere moras mentl grave; (b) alkansa nasaun nia nesesidade ba sade
mentl liu husi servisu bazeia-iha-komunidade neeb integradu iha programaimportante
sade nian no maka asesivel, sensivel no la iha kustu/gratuitu ba populasaun; (c) bazeia
ba servisu sade kona-ba aproximasaun komprensivu ba intervensaun terapetika sira (n.e.
la limitadu ba terapia aimoruk), ho foku makaas kona-ba akonsellamentu no envolvimentu
familia neeb maka konsistente ho modelu indjena ba kuidadus.
Moras komn barak liu hotu maka moras depresaun, ansiedade no estrese. Moras barak la
buka kuidadus profesionl maski bainhira nia maka disponivel. Moras menus komn balun,
hanesan psikoze (prevalnsia ba tempu-moris 1-2%) maka barak liu hotu defisiente no moras
barak liu hotu presiza asistnsia profesionl intensivu. Globalmente, OMS halo estimativa
katak entre 1-2% husi populasaun iha nasaun balun presiza kuidadus sade mentl iha tempu
ruma. Ida-nee signifika katak iha Timor-Leste, entre ema nain 11,000 no 22,000 presiza
asistnsia sade mentl. Iha 2009, iha kazu pasiente sade mentl ho nmeru nain 3743 iha
Timor-Leste.
Limitasaun ba dezenvolvimentu no prestasaun ba servisu sade mentl iha Timor-Leste inklui:
Auznsia husi tradisaun ida hodi fornese servisu sade mentl ruma molok ba
independnsia.
Funsionamentu iha servisu kuidadus sade pblika emerjnsia nia laran neeb ezijnsia
ba aspetu sira hotu ba kuidadus sade maka substansil.
Konsolida kompromisu ba sade mentl iha nivel sira hotu iha sosiedade no Ministriu
Sade, no trads kompromisu ida-nee ba iha prosedimentu operasionl neeb tahan
kleur.
Haree vulnerabilidade no nesesidade espesial adisionl ba populasaun neeb espoin ba
konflitu, interrupsaun no mukit.
Implementasaun ba programa sade mentl maka impede husi fundus-menus, stockout ba
aimoruk ba moras mentl no epilepsia, atrazu ba lei sade mentl no atitude negativu husi
jestor balun neeb hanetik integrasaun ho programa sira seluk.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

58

Objetivu: atu fornese servisu sade mentl ho padraun-aas, komprensivu iha nasaun
laran tomak no iha nivel sira hotu husi sistema sade inklui servisu advokasia, edukasaun,
prevensaun, diagnoze, tratamentu no akompaamentu.
Estratejia:
1. Hadiak asesu ba fasilidade sade no tratamentu ba ema sira hotu ho moras mentl ka
epilepsia.
2. Atu asegura ekipa multi-dixiplinria komprensivu ida kompostu husi psikiatra, enfermeiru/a
psikiatra, psikolojista, no profesionl tkniku sade mentl, neeb maka iha ona abilidade
ho apropriadu no atinji ona padraun espesfiku ida husi treinamentu.
3. Aumenta sensibilizasaun no komprensaun komunitria ba moras mentl no epilepsia liu
husi advokasia, edukasaun no promosaun.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Aumenta % ba tratamentu, monitorizasaun no avaliasaun ba moras mentl no epilepsia iha
servisu distritu no ospital sira;
2. Estabelese Fasilidade Kuidadus Aguda iha Ospital Nasionl no pelumenus rua iha ospital
refernsia no distritu iha 2015;
3. Inkluzaun ba mdulu Sade Mentlnian iha Kurrikulum D3 ba Treinamentu Enfermajen no
fornese treinamentu ho bolsa-estudus iha rai liur;
4. 65% husi fasilidade sade sira iha asesu ba material edukasaun no promosaun sade
mentl.

ii. SADE ORAL


Tuir prinsipiu neeb define ona iha Karta Otawa ba promosaun sade (1980), sade oral
maka haree nuudar prioridade ida ba iha intervensaun sade esensial lubun boot ida nia laran
neeb tenkeser disponivel ba populasaun. Iha sentidu ida nee, promosaun sade signifika
harii poltika pblika saudavel, hamoris meiu-ambiente suportivu, hametin asaun komunitria,
dezenvolve abilidade pesoal no re-orienta estratejia hodi asegura ema maka servisu hamutuk
iha setr no komunidade nia laran tomak hodi nunee atu fornese programa no inisiativa neeb
envolve intervensaun lubun boot hodi hadiak estadu sade oral.
Krie dentl, periodontal, moras pulpitis, moras periapikal no infesaun fasial afeta ema barak
liu hotu iha Timor-Leste, relasiona liuliu ho dieta, ijiene oral la diak no menus espozisaun
ptimu ba fluoride. Nunee ms labarik molok-eskola ho komm hetan nehan aat. Kankru oral
iha potensial atu sai preokupasaun boot ba adultu idozu sira, tanba prevalnsia aas ba fuma
sigarru no mama-malus. Moras oral bele hodidiak prevene liu husi estratejia sade pblika
no mudansa iha hahalok sade oral pesoal. Grupu prioridade neeb identifika ba promosaun

59

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

sade oral iha Timor-Leste inklui, labarik, feto isin-rua, no inan sira ho labarik nurak, fuma-nain
no mama-malus sira.
Problema sade oral komn liu hotu maka ho insidnsia aas 40% husi kari dentria entre
populasaun Timor-oan sira iha 2009. Ida-nee maka moras progresivu, moras infesaun, neeb
bele rezulta iha lakon nehan, anaunserke fornese tratamentu hadiak fila fali iha momentu
loloos. Lezaun kari neeb la tau matan b sei kontinua atu harahun nehan, ikusmai rezulta
moras, infesaun aguda ka krnika, no presiza fokit tiha nehan.
Tratamentu ba problema sira-nee maka hakat liu kapasidade ba forsa-servisu no orsamentu
sade oral neeb iha husi MdS. Nunee resposta apropriadu tenkeser foku ba promosaun no
prevensaun sade oral husi moras oral sira, enkuantu halo kuidadus emerjnsia disponivel iha
nasaun nia laran tomak.
Agora daudaun iha dentista nain hitu, enfermeriu dental nain 40 ho mdia husi enfermeiru
dental kompara ho 27.018 populasaun. Pesoal sade oral barak liu hotu maka empregadu
husi Governu no servisu iha ospital no sentru sade sira iha distritu 13 hotu.
Objetivu: atu hadiak sade oral ba Ema Timor-oan liu husi estabelese servisu sade oral
apropriadu no bele laran metin b neeb maka asesivel ba ema hotu.
Estratejia:
1. Atu asegura asesu ba servisu sade oral apropriadu ba populasaun iha nivel fasilidade sira
hotu.
2. Atu re-orienta prestasaun servisu klnika husi modelu kurativu ba kuidadus integradu ida liu
husi intervensaun promosaun, preventivu no kurativu.
3. Atu promove konxinsia no partisipasaun komunitria iha grupu alvu sira-neeb maka iha
risku ba kondisaun oral krtika.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Aumenta nmeru ba oportunidade bolsa-estudus ba profesionl sade oral hanesan
Dentista, Enferneiru Dentl no Tkniku Dentl sira;
2. 75% husi sentru sade sira implementa programa sade oral;
3. Dadus lia-baze kona-ba moras periodontal no kankru oral iha Timor-Leste rejista no
estabelese alvu iha 2013;
4. Pelumenus 35% husi eskola primria no sekundria sira partisipa iha atividade promosaun
no edukasaun sade oral.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

60

iii. SADE MATAN


Peskiza Sade Matan Timor-Leste 2005 ba populasaun nasionl, hatudu katak besik ema
nain 47,000 Timor-Leste liu tinan 40 maka vizaunladiak (aat liu 6/18 matan diak liu). Katarak
no sala iha refrasaun matan(refractive error), kondisaun bele trata liu husi sirurjia ka kulu,
kauza besik 90 husi vizaun ladiak.
Ema sira-neeb maka provavel liu hotu atu hetan vizaun ladiak maka idozu, analfabetu,
la selu iha servisu, hela iha area rural no la-kaben. Rezultadu Peskiza Sade Matan 2005
hatudu katak maski barak liu hotu (91%) husi amostra neeb relata iha problema matan ka
vizaun uluk nian ka agora daudaun, 34% deit husi sira-nee uza ona servisu sade matan ka
vizaun nian. Razaun komn liu hotu la uza servisu maka falta konxinsia ba disponibilidade
servizu (34%), la iha kapasidade atu selu transporte (12%), sente katak iha problema vizaun
ida maka nuudar parte husi idade (9%) no katak servisu maka dook liu (9%). Ema analfabetu,
sira-neeb hela iha area rural, no agrikultr subsistnsia maka menus provavel atu relata
istoria ida ba problema matan ka vizaun ida, ka atu utiliza servisu. Konxinsia ba problema
matan no vizaun, no disponibilidade ba servisu, maka identifika nuudar barreira boot ida ba
utilizasaun servisu.
Objetivu: atu hamenus prevalnsia ba problema sade matan ba 75%.
Estratejia:
1. Aumenta asesu ba servisu kuidadus matan komprensivu ho kualidade aas.
2. Atu hametin no aumenta partisipasaun komunitria iha programa kuidadus matan iha nivel
SISCa.
3. Aumenta kapasidade ba pesoal sade atu fornese servisu kuidadus matan nian.
4. Hametin jestaun ba servisu kuidadus bziku matan nian iha nivel sira hotu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Dezenvolvimentu planu estratjiku mediu-prazu ba kuidadus matan iha 2012;
2. Fasilidade sade sira iha ekipamentus kompletu no pesoal apropriadu atu implementa
programa sade matan neeb aumenta ba 25% iha 2015;
3. Servisu kuidadus matan sub-espesializadu disponivel iha Ospital Nasionl.

F. MORAS EMERJENTE SELUK SIRA (EMERGING)


Iha Timor-Leste, populasaun ho idade 60 ba leten maka hein atu aumenta husi ema nain
52,950 iha 2005 ba ema nain 119,150 iha 2030, aumentu husi 5.38% ba 6.05%. Maioria

61

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

husi populasaun idozu hela iha area rural no iha liu obstkulu atu supera hodi hetan asesu
ba kuidauds primriu kompara ho idozu sira-neebhela iha area urbana. Sira jeralmente
la iha kapasidade atu asesu ba sentru sade tanba falta transporte, distnsia jeografika,
infraestrutura aat ho dalan sira iha kondisaun aat, inkapasidade fzika ka fundus la disponivel
no ajudu fiziku ba viajen.
Modernizasaun, lori ona ba nudansa estilu-moris no mudansa meiu-ambiente neeb rezulta
ona iha tipu oioin ba nesesidade sade. Poltika sade Timor-Leste nian foku ona hodi
kontrola moras kontajioza no sade materna no labarik, maib nia maka agora hasoru moras
sira-neeb aumenta makaas dala rua iha prevalnsia ba moras krnika sira. Tanba mudansa
iha estilu-moris, mukit no mudansa iha meiu-ambiente, moras barak no inkapasidade ba ema
idozu maka agora hetan moras krnika. Moras sira-nee lori tempu naruk atu dezenvolve no
sai defisiente maib ms iha efeitu permanente karik la jere ho loloos. Bainhira populasaun
nia idade aumenta, moras sira-neebe relasiona ho estilu-moris laos kontajioza no moras sira
bazeia ba meiu ambiente sai komponente importante ida neeb aumenta nesesidade sade
ba populasaun.
Moras krnika nodefisiente impoin kustu aas kontnua ba ema ida idak, familia no sosiedade.
Sade ladiak hamenus kapasidade ba ema idozu atu ho ativu partisipa no kontribui ba sira-nia
familia, nunee aumenta sira-nia izolamentu no dependnsia.
OMS, Folletu Faktu Nasaun kona-ba Mortalidade 2006, deklara kauza sanulu aas liu hotu ba
mate ba idade sira hotu iha Timor-Leste, 2002, inklui moras krnika sira tuir mai nee:
Moras Fuan Iskemia
Moras serebro-vaskular
Moras Pulmonr Obstrutivu Krnika
Moras Fuan Ipertensaun
Atu bele kombate aumentu makaas ba moras krnika, iha nesesidade atu iha aproximasaun
inovativu inklui jestaun moras iha servisu kuidadus sade nia laran, promosaun sade no
prevensaun moras iha komunidade.
Objetivu: atu hametin no hadiak provizaun ba servisu no programa ba kuidadus sade krnika
iha Timor-Leste.
Estratejia:
1. Aumenta asesu no kualidade ba servisu sade espesfiku idade-amigavel no idade-tinan,
no foku ida kona-ba hadiak abilidade ba fornesedr ba kuidadus sade primriu no introds
hodi hametin modelu komunidade, hanesan programa kuidadus iha uma;
2. Atu estabelese Detesaun Sedu ba Protkolu Defisiente ba labarik (Triajen ba
Dezenvolvimentu);
3. Aumenta abilidade ba pesoal sade hodi jere Moras Krnika sira.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

62

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:


1. 65% husi fasilidade foun sira no neeb iha maka harii tuir padraun nasionl ba asesibilidade
hodi nunee fornese asesu fsil ba ema defisiente no idozu sira;
2. 100% husi populasaun alvu simu vizita uma iha 2015;
3. Estabelese Sentru kardiku, sentru renl no unidade kuidadus paliativu no funsiona ho
kompletu iha HNGV iha 2015;
4. 100% husi fasilidade sade sira iha ekipamentus no pesoal kompletu ba jestaun ba moras
kronika iha 2015.

G. SADE AMBIENTL
i. Asesu ba bee hemu
Globalmente, 53.1% husi uma-kain sira hetan sira-nia bee hemu nian husi fonte protejidu
ida (bele husi bee kadoras, bee-matan ka bomba bee limanprotejidu, bee tanke ka botir),
maib ida-nee varia husi rejiaun neeb maka aas liu hotu iha rejiaun urbana (76.3%) no kiik
liu iha area rural (este rural 22.3%; sentru rural 55.7% no oeste rural 60.7%, DHS 2003) bee
kadoras/kanalizadu maka fonte prinsipl ba bee iha rejiaun sira hotu eseptu este rural. Beemosun/ bee-matan maka sa nuudar fonte prinsipl iha este rural no fonte prinsipl segundu
iha sentru rural no oeste rural. Bee uma-kain nian liu ida husi tolu, maka dook minutu sanulu
ka liu. TLSLS 2007 hatudu aumentu asesu ba bee hemu nian (64.7%).
ii. Asesu ba saneamentu no ijiene
Pursentu hitu-nulu husi uma-kain la iha fasilidade sintina adekuadu, ho 51% uza area nakloken,
liuliu ai-laran/kintl no 19% uza sintina rai-kuak. Persentajen aas liu natoon husi uma-kain
urbana kompara ho uma-kain rural sira iha asesu ba sintina privadu ida (DHS, 2003).
Kazu ida husi haat neeb uma-kain ida iha bee-matan maka menus husi metru 10 husi
sintina-kuak/tanke-septiku. Iha rejiaun urbana, ida-nee maka loos ba 36% no iha 55% husi
kazu sira, distnsia maka menus husi metru 15. Situasaun bele sai aat liutn kompara ho
figura sira-nee neeb implika b. Besik 20% relata la hatene. Resposta ida-nee mai liuliu
husi respondente sira-neeb la iha bee-matan ida iha fatin lokal no needuni menus provavel
atu hatene.
Infelizmente iha Timor-Leste, nmeru signifikativu ida ba populasaun la relasiona ho liman
foer no prtika la-ijiene ba moras. No ba sira-neeb komprende, la iha kapasidade atu asesu
ba fasilidade fase nian, iha uma barak no fatin pbliku la permite ba sira atu halo ida-nee,
sentina iha eskola, governu, konstrusaun privadu no pbliku maka dala barak la iha sabun no
bee no fatin-han pbliku maka ladn iha ekipamentus ba hirak nee. Konsellu neeb la bele
aplika maka la iha utilidade.

63

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

iii. Garantia/ Seguransa Ai-han


Konsumu ba ai-han neeb produs lokalmente maka komn liu iha Timor-Leste tomak. Ho liu liu
ba populasaun iha area rural, iha ai-han uitoan neeb tau iha pakote no prosesamentu neeb
disponivel, ho volume boot ba ai-han freksu neeb komersializa iha suco no merkadu sentral
sira. Ai-han han iha fatin liur husi uma maka tipikamente prepara husi faan nain estasionriu
ka movel sira ihadalan. Preokupasaun ba garantia ai-han iha Timor-Leste maka relasiona
ho preparasaun ladiak, kaer no armazenamentu ba ai-han, falta infraestrutura hanesan bee
potavel no refrijerasaun no falta konxinsia kona-ba garantia no ijiene ai-han. Iha 2002-2009
iha 223 kazu ai-han ho venenu.
Timor-Leste sei presiza atu dezenvolve sistema no infraestrutura hodi responde ba problema
garantia ai-han neeb iha no mosu tanba la sufisiente ba informasaun vijilnsia, falta ofisial
sade ba meiu-ambiente neeb treinadu no falta ekipamentus, pesoal no finansiamentu
apropriadu ba laboratriu.

iv. Moras hadaet liu husi Vetr


Peskiza Demogrfiku no Sade, 2009, foin daudaun nee, hetan katak komparativamente 19%
aas husi labarik sira hotu sofre ona husi isin-manas la-ho klasifikasaun iha semana rua molok
peskiza. Ida-nee maka suspeita katak maioria husi kazu sira-nee bele relasiona ho moras
malaria. Ho respeitu ba moskiteiru susuk nian sira, besik sorin-balun (46%) husi uma-kain
Timor-oan iha rasik pelumenus moskiteiru ida, moskiteiru susuk trata ka la trata. Maioria
ba moskiteiru sira-nee (42%) maka Insecticide Treated Nets (ITN). Iha tipu ruma rasik ba
moskiteiru maka aas liu iha area urbana kompara ho area rural.
Liutn labarik rua husi lima menus idade tinan lima no feto isin-rua (ida idak 42%) toba iha
ITN ida nia laran iha kalan molok entrevista. Iha fulan 4 primeiru husi 2005, liu 1100 kazu
konfirmadu ba dengue neeb rejista iha Ospital Nasionl Dili homakas tebes rejista mate
nain 39. Mesak moras neeb hadaet liu husi vetr rua sira-nee hatudu prevalnsia ba moras
hadaet liu husi susuk no impaktu sosial no ekonmiku neeb sira iha kona-ba populasaun no
dezenvolvimentu ba nasaun.
Observasaun iha area urbana no rural iha Timor-Leste tomak identifika evidnsia ba ema nia
hela fatin sira, agrikultura, industria, konstrusaun-dalan no dezenvolvimentu sira seluk neeb
hamoris susuk nia horik-fatin.

v. Jestaun ba Lixu
Prtika jestaun lixu maka menus husi ideal iha Timor-Leste. Ihaarea urbana maka jeralmente
tau foer iha dala ninin liu husi ida-neeb fahi, asu, bibi no manu buka foer sira-nee. Lixu
barak liu akumula iha dala lao-fatin nian, dalan no iha area pblika sira seluk.Lixu maka dala
barak liu soe butuk hamutuk deit ka sunu tiha. Entre sira-neeb maka dala barak liu sunu
neeb halo poluisaun anin husi lixu plstiku sira. Ezgotu ba bee ho makaas butu hamutuk
lixu hanesan ms sei uza atu soe lixu iha area urbana sira. Lixu ida-nee taka ezgotusira no
ikusmai suli ba tasi no fila fali ba tasi-ibun. Lixu ms fornese fatin hori-fatin ba moras neeb
habelar husi ular-oioin no vetr insektu hanesan susuk sira.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

64

Sunu lixu prods poluisaun anin neeb estraga-sade, harahun materia partkula,
kombinasaun organika volatil no gaze estufa sira. Sunu lixu plstiku sira, sai nuudar buat
baibain iha Timor-Leste, maka liuliu estraja sade no meiu-ambiente.
Iha atensaun balun ba hamoos fixu. Kontratu-nain sira tau hamutuk lixu sira neeb dasa foer
iha lao-ain fatin no dalan no tau hamutuk iha foer fatin husi dalan nakloken sira.

vi. Poluisaun Anin


Kontaminasaun anin iha Timor-Leste liuliu mai husi ahi-suar (sunu domstiku no foer iha toos,
hamoos rai no sunu duut, tein domstiku) ho tan transporte-kareta ho nivel aas husi emizaun
tubu-eskape, sentrl eletrka, industria kiik (solvente, ahi-suar husi eskape, ahi-suar, jerador)
fuma sigarru no bele ahi-han husi refinria leu nian sira. Asidente kmiku neeb nakfakar no
asidente sira seluk ms bele akontese.
Maioria liu husi uma-kain sira maka depende ba ai-sunu nian ba kombustivel, 93% iha area
urbana no besik 100% iha area rural(DHS, 2003).
Poluisaun anin ida-nee no maioria husi poluisaun anin iha Timor-Leste maka halo husi ema no
tan nunee bele kontrola. Nia maka hamoris husi fasilidade domstika, komunl, agrikultura/
asaun kiik no governu no ho makaas bele afeta ema ida idak, grupu no komunidade tomak.
Presiza hametin regulamentu governu nian no komunidade, nuudar ema ida idak no nuudar
grupu, tenke muda hahalok liu husi hasae koesimentu, uza diak liu rekursus no suporta atu
kapasita problema sira atu bele identifika no hatama prtika foun sira.
Ida-nee maka area xave rua neeb MdS sei halao papel importante liu husi kontribuisaun
ba sorumutu iha dezenvolvimentu ba lejizlasuan, regulamentu efetivu no matadalan
utente-amigavel iha fatin inter-ministerial ida. Iha ninia direitu rasik, MdS iha papel atu
dezenvolve no disemina material mudansa hahalok no oportunidade sira hanesan fasilitasaun
ba efeitu partisipasaun grupu hodi identifika diretamentu asuntu poluisaun anin neeb afeta
sira no identifika no implementa opsaun prtika ba atividade hamoos anin.
Objetivu: atu hadiak kualidade ba meiu-ambiente hodi nunee atu haboot-hadia morisdiak
no hamenus risku ba moras, kanek no/ka mate.

Estratejia:
1. Dezenvolve sistema poltika no planeamentu ho efetivu iha area sade ambientl;
2. Hadiak rekursus no sistema apoiu;
3. Hadiak prestasaun ba servisu sade ambientl;
4. Promove envolvimentu komunitria, jneru no asegura igualdade sosial iha area sade
ambientl.

65

SEKSAUN IV: PRESTASAUN BA SERVISU SADE

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:


1. 100% husi poltika sira dezea no aplika ba saneamentu, kualidade bee, kontrola vetr,
garantia ai-han no jestaun lixu iha 2015;
2. Sistema rekursus no apoiu hanesan pesoal kualifikadu,fornesimentu no ekipamentus,
sistema planu no monitorizasaun no avaliasaun tau iha fatin iha 2015;
3. 60% husi populasaun iha asesu ba saneamentu bziku no bee moos;
4. 40% husi uma-kain atinji kategoria B ba padraun uma saudavel (bazeia ba KUBASA)
5. Fasilidade sade no pbliku sira hotu iha sistema jestaun lixu apropriadu.

H. PROMOSAUN SADE
Iha 1986, Karta Ottawa define fila fali promosaun sade nuudar prosesu atu kapasita ema hodi
kontrola, no hadiak sira-nia sade. Tan nunee maka nia krusial ba sistema sade atu habiit
ema ida idak, familia no komunidade hodi pratika hahalok saudavel. Tan nunee, no hanesan
deskreve iha Enkuadramentu Komunikasaun Mudansa Hahalok (BCC) ba promosaun sade,
departamentu promosaun sade husi MdS sei uza komponente ida ba estratejia inter-pesoal,
bazeia-ba-komunidade no komunikasaun massal integradu, servisu hamutuk ho membru
komunidade no organizasaun, instituisaun lokal, grupu peskiza, estasaun rdiu nasionl no
komunidade, televizaun nasionl no jornl, pesoal sade no parte interesadu sira seluk iha
nivel distritu no nasionl.
Promosaun sade sei foku kona-ba intervensaun mudansa hahalok iha fatin, hanesan SISCa,
eskola, igreja; asuntu ka problema sade alvu, hanesan malaria, ijiene, imunizasaun; grupu
populasaun alvu, hanesan kosok-oan, labarik, inan isin-rua sira. Dezenvolvimentu komunitria
no prinsipiu no aproximasaun aprendizajenadultu sei aplika iha intervensaun mudansa
hahalok nia laran tomak.
Maib, promove mensajen saudavel ba komunidade la bele garante mudansa iha hahalok
karik meiu-ambiente ida-neeb ema hela la suporta atu prtika hahalok sira-nee. Promosaun
sade tenke hamoris kondisaun moris no servisu neeb maka seguru, estimulante, halo
kontente no divertidu. Atu halo ida-nee, tenkeser dezenvolve parseria ho grupu sosiedade sivil,
opiniaun lder sira nian, igreja, figura pblika no parte interesadu sira seluk, hanesan mdia.
Parseiru foun sira-nee sei ajuda atu f advokasia ho ema sira-neeb foti desizaun sira ba
dezenvolvimentu no implementasaun ba poltika pblika saudavel no inkluzaun ba promosaun
sade iha setr sira seluk kompara ho sade. Nee duni, mudansa hahalok ms tenkeser
suporta husi infraestrutura no, dala barak, ho regulamentu ka lejizlasaun. Dezenvolvimentu
sade tenkeser suporta husi orsamentu sufisiente no apoiu laos sade nian husi setr sira
seluk. Ba proposta ida-nee, advokasia ba poltika no foti desizaun maka presiza hodi nunee
sira apoia dezenvolvimentu sade liu husi lejizlasaun, regulamentu, apoiu moral, modelu diak,
infraestrutura, orsamentu ba sade, no atividade sira husi setr sira seluk.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

66

Promosaun sade ms sei asegura katak prinsipiu promosaun sade maka inklui iha nivel
ida idak ba servisu sade no neeb pesoal mdiku adopta aproximasaun preventiva no
orienta-ba-hahalok. Pesoal sade sira hotu, husi voluntriu komunitria ba mdiku espesialista
sira, sei treinadu no orienta kona-ba mudansa hahalok, ho foku partikular kona-ba asegura
abilidade Komunikasaun Inter-pesoal (PC) diak.
Atu implementa intervensaun mudansa hahalok iha komunidade, atu halao advokasia, atu
planeia, atu monitoriza no avalia atividade sira, pesoal promosaun sade (husi nivel nasionl too nivel suco, karik Ofisial Promosaun Sade iha MdS, DPHO-HO iha servisu distrital
sade, enfermeiru/a iha CHC ka PSF iha komunidade) sei presiza kapasidade profesionl
adekuadu. Esforu importante (tempu, orsamentu no rekursus sira seluk) sei tau hodi nunee
atu aumenta abilidade tknika ba pesoal sira hotu hodi halo promosaun sade. Esforsu ms
tenkeser tau iha dezenvolvimentu infraestrutura ba promosaun sade, no hodi harii sistema
jestaun promosaun sade ida iha planu, implementasaun, monitorizasaun no avaliasaun. Nia
ms kobre hametin organizasaun no jestaun ba promosaun sade iha nivel sira hotu, inklui
peskiza no monitorizasaun hodi hetan evidnsia ba realizasaun promosaun sade nian.
Nuudar imperativu estratjiku global ida,promosaun sade tenke sai komponente sentral ida
ba misaun MdS nian. Atensaun ho signifikativu boot liu no rekursus presiza atu bele f
hodi institusionaliza promosaun sade nuudar komponente nkleu ida ba papel fornesedr
kuidadus sade sira hotu.
Objetivu: atu hadiak kapasidade ema ida idak, familia no komunidade sira hodi moris iha vida
sadevel ida no atu harii meiu-ambiente saudavel ida neeb maka kondusivu hodi pratika
hahalok saudavel, hodi hadiak estadu sade ba ema Timor-Leste.
Estratejia:
1. Revee no atualiza Estratejia Nasionl atual ba Promosaun Sade (NSHP).
2. Habiit komunidade, hodi tau ema nuudar parseiru no autr iha kapasidade atu ajuda malu
hodi rezolve sira-nia problema sade rasik no adopta hahalok saudavel.
3. Hametin parseria hodi harii meiu-ambiente suportivu ida ba mudansa hahalok.
4. Integra aproximasaun promosaun sade iha programa sade sira-nia laran.
5. Harii kapasidade ba pesoal promosaun sade iha nivel sira hotu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Atualiza Estratejia Nasionl Promosaun Sade no adopsaun ba hahalok saudavel xave
neeb adopta 50% iha 2015;
2. 90% husi eskola sira iha pontu fokal sade eskola nian ida, manual no kurrkulum ida;
3. 90% husi pesoal sade treinadu iha promosaun sade nian (inklui BCC).

67

SEKSAUN V:
REKURSUS UMANUS BA SADE

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

68

SEKSAUN V: REKURSUS UMANUS BA SADE


V.1 DEZENVOLVIMENTU REKURSUS UMANUS BA SADE
Disponibilidade ba rekursus umanus iha nivel sira hotu ba kuidadus sade maka fatr kritiku ida
hodi asegura prestasaun ba pakote servisu bziku ho efisinsia no efetivu ba hotu hotu. Agora
daudaun, Timor-Leste sofre husi defisinsia jerl ba rekursus umanus iha setr sade. Iha
limitasaun ida ba pesoal sade no hatudu dezikilbriu makaas ba abilidade iha forsa-servisu
nia laran. Pesoal sade maka fahe la-hanesan entre area urbana no rural, no entre setr
pbliku no privadu. Meiu-ambiente servisu, ho defisinsia iha ekipamentus, falta aimoruk no
supervizaun irregular, falta moral no efetividade. Iha ms hanesan, koesimentu bziku fraku
iha abilidade no kompetnsia sira. Problema sira-nee iha relasaun ba malu no hanetik planu
no prestasaun servisu nian.
Iha PENSS, dezenvolvimentu rekursus umanus refere ba konseitu luan ida. Nia engloba area
boot haat, hanesan:
Planu forsa-servisu, foku kona-ba avaliasaun inisil no kontnua ba nesesidade no ezijnsia
ba pesoal sade sira no neeb relasiona ho asuntu distribuisaun (deployment).
Edukasaun molok-servisu no dezenvolvimentu profesionl kontnua no abilidade iha
servisuhusi grupu okupasionl oioin iha forsa-servisu sade nia laran, no sira-nia rekizitus
ba lisensiamentu, re-sertifikasaun no regulamentu sira.
Jestaun pesoal no diresaun ba rekursus umanus iha setr pbliku en termus ba padraun
ba dezempeu, avaliasaun, orientasaun/indusaun, kondisaun sira ba servisu (bazeia ba
anlize knaar no deskrisaun ba knaar), remunerasaun no motivasaun/insentivu sira no
dalan ba karreira
Sade & seguransa okupasionl
Objetivu: atu prods nmeru no abilidade adekuadu ba kadre oioin ba rekursus umanus nian
iha setr sade.
Nuudar tuir konfigurasaun servisu sade foun neeb projeta iha 2030, estratejia tenke
responde ba hametin sistema sade liu husi foku ba nesesidade jestaun no nesesidade klnika
tomak. Sira maka:
1. Asegura disponibilidade ba Rekursus Umanus ba Planu Dezenvolvimentu Sade.
2. Atu dezenvolve kapasidade ba instituisaun treinamentu no edukasaun nian ba produsaun
ba rekursus umanus ba sade ho kualidade.
3. Kria kapasitasaun meiu-ambiente hodi hadiak dezempeuu no motivasaun ba servisu iha
forsa-servisu no rekrutadu foun sira.
13Road Map for development of health professionals is
attached in Annex C.

69

SEKSAUN V: REKURSUS UMANUS BA SADE

4. Dezenvolve no implementa mekanismu ba rejistu, regulamentu no kualidade kontrolu ba


pratikante sade sira hotu
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Elabora planu nasionl dezenvolvimentu ba rekursus umanus no apoia husi Governu;
2. % Gap/Lakuna Rekursus Umanus prenxidu tinan lima lima;
3. Rasiu Pesoal/ Populasaun;
4. Dezenvolve Kurrikulum Nasionl ba sinsia sade prinsipl sira no jestaun lideransa sade
nian;
5. Instituisaun nasionl ba treinamentu ho akreditasaun rekoesimentu rejionalmente;
6. Integrasaun ba dadus RH nian iha HMIS nia laran.

V.2 JESTAUN REKURSUS UMANUS BA SADE


Jestaun rekursus umanus ho efetivu bele kontribui makaas ba hadiak dezempeu pesoal
sade nian. Estrutura organizasionl MdS nian husu responsabilidade ba jestaun pesoal atu
sai desentralizadu, ho responsabilidade ba knaar espesfiku no foti desizaun iha nivel lokal,
foku kona-ba dezempeu (produsaun no rezultadu), orientasaun ba pasiente no rekompensa
ka insentivu ba dezempeu diak.
Espansaun boot ba servisu sade integradu iha komunidade tau dezafiu substansial ida ba
kapasidade supervizria husi pesoal sade kualifikadu neeb disponivel atu superviziona
funsionamentu ba nmeru boot husi pesoal komunidade neeb iha abilidade menus. Dezafiu
ba rekursus umanus xave ida maka preokupasaun ba normas konpensasaun hanesan
remunerasaun pblika maka dala barak kiik liu hodi motiva pesoal sira, no poltika atu hatudu
dalan ba ajnsia internasionl sira hodi aplika taxa padronizadu maka agora dadaun falta hela.
Objetivu: atu promove kualidade kaps no tika ba kadre sira hotu ba funsaun profesionl
sade nian sira.
Estratejia:
1. Hametin lideransa, jestaun, supervizaun no responsabilidade, sira hotu ho vizaun ida hodi
haboot-hadia motivasaun no dezempeu pesoal sade.
2. Distribuisaun fila fali ba pesoal (pesoal barak liu no pesoal menus liu) neeb haree liuliu
distribuisaun fila fali ba enfermeiru/a no parteira hodi aselera implementasaun BSP iha
nivel kiik liu no distribuisaun fila fali ba mdiku sira ho pesoal CHC sira neeb uitoan no
ospital distritu sira

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

70

3. Kria kapasitasaun meiu-ambiente ida (normas, valr sira, matadalan no instrumentu sira)
ba pesoal sade hodi hadiak sira-nia dezempeu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Mekanismu hodi halo jestr sira iha nivel sira hotu responsabiliza ba rezultadu maka sira
hein atu alkansa iha sira-nia planu servisu neeb dezea no implementa, no instrumentu
sira ba rekompensa/sansaun tau iha fatin iha 2014;
2. Sistema arkivu ba pesoalkomputerizadu tau iha fatin no mantein iha MdS sentral tuir baze
regular relata husi servisu sade sentral, distritu no personalizadu sira hotu iha 2015;
3. Elabora matadalan jestaun ba rekursus umanus komprensivu no adopta iha 2012.
4. Hadiak jerl ba aplikasaun ba direitus no obrigasaun pesoal nian sira.

71

SEKSAUN VI:
INFRAESTRUTURA BA SADE

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

72

SEKSAUN VI: INFRAESTRUTURA BA SADE


VI.1 ANTESEDENTE
Disponibilidade no kondisaun sira ba infraestrutura no ekipamentus laos mdiku atu suporta
prestasaun servisu sade maka prioridade xave nuudar agora daudaun kuantia boot ida ba
infraestrutura no ekipamentus ba sade atinji ona etapa ida-neeb presiza reparasaun no
substituisaun urjente hodi nunee fasilidade sade sirabele funsiona ho efetivu.
Ida-nee maka poltika Governu atu halo disponivel pelumenus Ospital Nasionl ida neeb
tenke funsiona nuudar ospital refernsia aas liu hotu ba Ospital Refernsia no Sentru Sade
Komunitria nian sira iha distritu ida idak. Maski agora daudaun iha Postu Sade 193, SSK 66,
Ospital Refernsia 5 no Ospital Nasionl 1 neeb reabilita no harii desde 2001, maioria husi
distritu sira la iha asesu diretu ba kuidadus ospitalar no la iha ospital nasionl bele atu fornese
servisu kuidadus sekundriu no tersiriu ba populasaun Timor-oan sira.
Ho aumenta, Suco ida idak sei iha Postu Sade ida (PS) hodi aumenta asesu ba servisu
ba komunidade ho rekizitus pesoal mnimu mdiku familiar ida, tkniku laboratriu ida,
enfermeiru/a rua no parteira rua hodi fornese servisu sade bziku pelumenus ba populasaun
rihun-ida. Nunee, planu ba infraestrutura sade presiza atu bele hatur iha estratejia jerl nia
laran ba dezenvolvimentu setr sade nian.
Iha parte seluk, transporte iha setr sade maka importante ba ninia funsionamentu ho didiak.
Transporte inklui primeiru no importante liu servisu ambulnsia neeb fornese prontu sokorru
no kuidadus emerjnsia mdika ba pasiente sira neeb presiza atu bele hetan tratamentu
iha fasilidade sade sekundriu ka tersiriu ida. Ida-nee ms habiit transportasaun ba
fornesimentu no material/merkadria neeb presiza iha distritu sira, Iha nee, dala barak maka
uza ambulnsia tanba la iha kareta loloos neeb disponivel.
Ms papel Teknolojia Komunikasaun no Informasaun (TKI) sei la bele haluka iha servisu sade
nia laran. Setr sade nia relasaun ho informasaun maka oin-seluk husi setr departamentu
sira seluk. Relatriu oioin sublia ninia utilidade iha esforsu sira-neeb relasiona ho sade,
liuliu bainhira falta Rekursus Umanusneeb presiza no barreira seluk sira neeb limita
prestasaun ba servisu ho efetivu no ho efisiensia.

VI.2 INFRAESTRUTURA FZIKA


Dezafiu boot iha area ida-nee maka: a) nesesidade atu kompleta planu dezenvolvimentu
infraestrutura fasilidade sade sira hodi nunee atu fasil alokasaun ba rekursus no ms
priorizasaun ba projetu kapital sira iha area remota sira-neb la hetan asistnsia; b)
finalizasaun ba banku-dadus fasilidade (infraestrutura) sade nian sira atu serb nuudar fonte
ida ba informasaun hodi formula planu dezenvolvimentu no aprovizionamentu ba programa
kapital/infraestrutura; c) finalizasaun ba padraun no matadalan infraestrutura, neeb sei
forma baze ba implementasaun programa sira; d) aprovasaun ba ezbosu poltika manutensaun
nian, neeb sei fornese matadalan kona-ba oinsa atu jere reparasaun no manutensaun ba
infraestrutura sira; e) nesesidade atu aumenta Governu no parseiru dezenvolvimentu nia
kompromisu ba programa investimentu kapital sira; no f) nesesidade hodi harii kapasidade iha
nivel distritu hodi interpreta no implementa atividade infraestrutura sira.

73

SEKSAUN VI: INFRAESTRUTURA BA SADE

Objetivu: atu hasae ho signifivaitvu kona-ba disponibilidade, distribuisaun no kondisaun


infraestrutura esensial apropriadu hodi nunee atu hasae ekuidade ba asesu ba servisu sade
esensial sira.
Estratejia:
1. Estabelese sistema baze-dadus ida ba infraestrutrua sade nian neeb bele fornese
informasaun esensial kona-ba estadu fasilidade sade ida idak iha nivel sira hotu ba
kuidadus;
2. Revee padraun infraestrutura no define sasukat no tipu apropriadu ba fasilidade sade sira
iha nivel kuidadus oioin;
3. Dezenvolve no implementa Planu Dezenvolvimentu ba Infraestrutura Sade ida, konsistente
ho nesesidade, prioridade no BSP nasionl jerl, tau atensaun liuliu ba area sira neeb la
tau matan b. Dezenvolvimentu ba planu ida-nee sei bazeia tuir prinsipiu prioritizasaun;
4. Estabelese luhu kapital ida ba finansiamentu dezenvolvimentu no manutensaun
infraestrutura, inklui kritria apropriadu ida ba prioritizasaun no selesaun ba projetu kapital
sira ba luhu ida-nee;
5. Promove partisipasaun setr privadu no parseria ho setr pbliku/privadu iha
dezenvolvimentu ba ospital espesializadu, fasilidade laboratriu no farmasia iha distritu;
6. Asegura diseminasaun no konformidade efetivu ho poltika no matadalan manutensaun
infraestrutura neeb aprovadu; no
7. Harii kapasidade apropriadu iha dezenvolvimentu efetivu no manutensaun preventivu ba
infraestrutura iha nivel distritu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Avaliasaun ba infraestrutura ba sade kompleta iha Setembru2012 ;
2. Estabelese sistema baze-dadus ba infraestrutura no funsiona iha tinan 2012 ikus;
3. Kompleta Planu Dezenvolvimentu infraestrutura sade no halao lansamentu iha tinan 2012
ikus no implementa hah 2013;
4. Estabelese fundus luhu kapital no funsiona iha 2013;
5. Determina nesesidade hodi harii-kapasidade. Dezenvolve programa apropriadu no
implementa iha Janeiru 2012; no
6. Aumenta nmeru ba fasilidade sade privadu no pbliku/privadu

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

74

VI.3 FORNESIMENTU BA EKIPAMENTUS MDIKUS



& LAOS MEDIKUS E
SENSIAL SIRA
Prestasaun efisiente no efetivu ba kuidadus klnika maka dependente aas liu ba disponibilidade
ba ekipamentus apropriadu no asesriu iha maneira ba funsionamentu diak. Ekipamentus no
asesriu mdikus sira tenkeser nafatin mantein no kalibradu ho loloos, hodi nunee atu asegura
diagnoza no/ka funsionamentu loloos. Lista ba ekipamentus esensial no fornesimentu sira
presiza atu bele define ba postu sade, sentru sade komunitria, ospital distritu, refernsia
no nasionl.
Dezafiu boot ba ekipamentus mdikus esensial no fornesimentu maka sai preokupadu inklui,
nesesidde atu: a) dezenvolve lista ekipamentus tuir padraun iha nivel sira hotu ba prestasaun
servisu; b) dezenvolve planu jestaun apropriadu ba ekipamentus neeb ho objetivu bele atu
aproviziona fila fali ba sentru klnika sira ho kuantidade loloos ho ekipamentus apropriadu;
c) dezenvolve kritria hodi determina nesesidade rekursus umanus ba jestaun no mantein
ekipamentus; d) dezenvolve fasilidade ba manutensaun apropriadu, ho instrumentu no
ekipamentus apropriadu; no e) aloka fundus orsamentu adekuadu ba atividade manutensaun
sira iha nivel sira hotu ba prestasaun servisu nian.
Objetivu: atu hasae ho signifikativu kona-ba disponibilidade no kondisaun ba ekipamentus
mdikus esensial no fornesimentu hodi nunee atu asegura prestasaun efetivu ba servisu
sade xave sira.
Estratejia:
1. Dezenvolve lista-verifikasaun tuir padraun ba ekipamentus esensial no asesriu tuir nivel
sira neeb iha, n.e. ospital, laboratriu, instituisaun legal no treinamentu sira;
2. Estabelese no mantein sistema baze-dadus ba ekipamentus neeb sei fornese informasaun
kona-ba estadu no adekuasaun ba ekipamentus iha nivel sira hotu ba servisu prestasaun
kuidadus sade nian;
3. Dezenvolve no implementa planu dezenvolvimentu ba ekipamentus apropriadu hodi nunee
atu asegura aproximasaun planeadu no koordenadu ba jestaun ekipamentus sira;
4. Asegura diseminasaun no konformidade kontnua ho poltika no matadalan ba manutensaun
neeb estabelese iha nivel sira hotu; no
5. Haboot-hadia kapasidade ba jestaun no manutensaun ba ekipamentus iha nivel sira hotu,
liu husi treinamentu ho uzu apropriadu, manutensaun no reparasaun ba ekipamentus sira.

75

SEKSAUN VI: INFRAESTRUTURA BA SADE

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:


1. Lista-verifikasaun ba ekipamentus tuir padraun iha nivel sira hotu ba kuidadus kompleta iha
Dezembru 2011;
2. Estabelese baze-dadus ba ekipamentus no atualiza tinan tinan;
3. Dezenvolve planu dezenvolvimentu ba ekipamentus no implementasaun hah iha Janeiru
2013;
4. Dezenvolve matadalan kona-ba monitorizasaun ba konformidade ho poltika no matadalan
manutensaun nian no implementasaun hah iha Janeiru 2013; no
5. Dezenvolve programa harii kapasidade ba manutensaun ekipamentus, no implementasaun
hah Janeiru 2013.

VI.4 SERVISU AMBULNSIA & TRANSPORTE BA SADE


Transporte iha setr sade maka importante ba ninia funsionamentu ho didiak. Transporte
inklui primeiru no prinsipl liu hotu servisu ambulnsia nian neeb fornese prontu sokorru
no kuidadus emerjnsia mdika ba pasiente sira-neeb presiza atu bele trata iha fasilidade
sade sekundriu ka tersiriu. Ida-nee ms kapasita transportasaun ba fornesimentu no
material/merkadoria sira-neeb presiza iha distritu sira.
Transporte (kareta, motor ka bisikleta sira) maka presiza iha distritu sira no husi ospital ba
sira-nia papel suportivu hodi transfere pasiente sira ba nivel aas liu ba kuidadus sade no
ba sira-nia funsaun supervizr hanesan monitoriza implementasaun ba programa oioin, lori
pesoal ba fasilidade sira-neeb la iha asesu ba rdiu ka meius komunikasaun sira seluk, ka
lori pesoal ba komunidade sira-neeb programa maka implementa b.
Frakeza primordial ba setr sade pbliku nia sistema transporte maka la iha planu
manutensaun realstiku ida no fundus rekorrente neeb presiza atu tau funsionamentu ba
eskuadra transporte nian. Frakeza ida-nee iha impaktu sriu ba implementasaun ba programa
oioin neebe iha, hanesan BSP, SISCa no atividade outreach sira seluk.
Objetivu ba sistema transporte ida maka atu asegura disponibilidade no manutensaun ba
nmeru adekuadu no tipu ba fasilidade transporte sira-neeb finansialmente bele mantein.
Estratejia:
1. Avalia nesesidade transporte nian no dezenvolve aprovizionamentu mediu-prazu, planu
manutensaun no aprovizionamentu
2. Revee sistema jestaun transporte nian no dezenvolve regras no prosedimentu ba proposta
utilizasaun oioin;
3. Aumenta alokasaun orsamentu ba kombustivel no manutensaun ba kareta multifunsaun no
ambulnsia sira hotu.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

76

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira


1. Revee inventarizaun ba Transporte Sade nian no halao avaliasaun ba nesesidade iha
tinan 2011 ikus;
2. Planu manutensaun ba transporte sade maka disponivel no dezenvolve sistema jestaun
no hah implementasaun iha 2012;
3. Apoia sasukat espesfiku hodi hametin sistema transporte bazeia-iha-komunidade (kuda,
bisikleta no motor) no kareta multifunsaun ba refernsia emerjnsia sira;
4. Rekizitus atu hahinventarizasaun ba servisu nasionl ambulnsia nian ida no implementa
iha Dili.

VI.5 KOMUNIKASAUN SADE & ICT


Komunikasaun iha setr sade nia laran iha signifikadu oin seluk. Iha PENSS, nia sei relasiona
ho kanl komunikasaun lubun boot sira-neeb iha entre nivel oioin ba responsabilidade
administrativu (lia reportajen, orizontal no vertikal) no kuidadus mdikus (komunikasaun
neeb presiza ba refernsia ba emerjnsia sira). Nia ms sei refere ba teknolojia informasaun
no komunikasaun (TKI) neeb maka sai esensial badaudaun hodi hadiak no fasilita
komunikasaun sira-nee.
Papel Teknolojia Komunikasaun Informasaun (TKI) sei la bele haluha iha servisu sade
nian laran. Setr sade nia relasaun ho informasaun maka importante tebes husi setr
dezenvolvimentu sira seluk. Relatriu oioin sublia ninia utilidade ba esforsu sira-neeb
relasiona ho sade, liuliu bainhira menus Rekursus Umanus neeb presiza no barreira sira
seluk limita efetividade no efisinsia ba prestasaun servisu. Vantajen ba implementasaun TKI
inklui :
1. Hamenusfalta ba pesoal sade
2. Komplementa servisu sade bziku
3. Hamenus kustu signifikativu liu husi troka rejistu servisu suratahan ho rejistu elektrniku
4. Masimiza uzu ba kuran iha koesimentu, limitasaun ba rekursus no fasilidade sira
5. Haboot-hadia koesimentu moris iha emerjnsia
Maski nmeru boot relativu ba komputadr no material IT sira seluk maka disponivel no
benefisiu oioin neeb bele atinji hohardware neeb iha, uzu Teknolojia Komunnikasaun
Informasaun sei la too nafatin iha Ministriu Sade nia laran. Aleinde nmeru kiik ida ba
komputadr neeb iha ligasaun no lia internet lah-fiu(wireless)neeb maka fraku liu, La iha
LAM ka ligasaun intranet iha Ministriu nia eskritriu prinsipl nia laran, halo kuaze servisu
administrasaunsira depende hodilakon no han-tempu no servisu-ho-suratahan sira neeb la

77

SEKSAUN VI: INFRAESTRUTURA BA SADE

efisiente no halo karu liu ba internet, komunikasaun telefone ka tele-movel. Komputador sira
disponivel iha fasilidade kuidadus sade sira hotu (ospital no sentru sade balun) maka limitadu
ba nia funsaun lokal rudimentr hodi rai input dadus (dala barak la bele laran metin b) no
prosesamentu ba lia-fuan bziku no spread sheet. Rede-servisu rdiu komunikasaun harii iha
tinan primeiru depoisde independnsia maka pratikamente agora la funsiona, komunikasaun
klnika halao eskluzivamente liu husi uzu karu no la efisiente ba telemovel ka servisu ho
suratahan sira.
Haree ba komunikasaun nuudar sistema ida, ninia defeitu no bottlenecks sai klaru liu. De
faktu, frustasaun barak no komprensaun sala neeb afeta setr bele hasees ona, karik iha
matadalan klaru no apropriadu maka tau ona iha fatin hodi define oinsa halao komunikasaun
iha instituisaun oioin neeb responsabiliza direta ka indireta hodi hadiak estadu sade
Timor-Leste nian.
Objetivu ba sistema apoiu ida-nee maka atu hadiak komunikasaun sira entre autor no servisu
oioin neeb funsiona iha setr sade nia laran.
Estratejia:
1. Dezenvolvimentu ba Estratejia Komunikasaun Sade nian;
2. Instala lia komunikasaun liga fasilidade sade sira entre PS, SSK no Ospital sira-neeb
lokaliza iha sira-nia area kobertura;
3. Dezenvolvimentu ba poltika TKI nian iha servisu nasionl sade no asegura instrumentu
no mekanismu apropriadu iha fatin; no
4. Ho adekuadu treina pesoal hodi uza ekipamentus KTI hanesan ms asegura di sponibilidade
ba tkniku sira-neeb kualifikadu.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Planu/Estratejia nasionl ba komunikasaun sade define iha 2012;
2. Boletn/jornl sade peridiku ho regular prods husi MdS no fahe ba fasilidade sira hotu
hah 2012;
3. 100% husi fasilidade sade sira iha asesu ba rede-servisu komunikasaun ba evakuasaun
emerjnsia nian.
4. Poltika TKI MdS nian dezenvolve iha 2011; instrumentu no matadalan ba uzu neeb
ezbosa ba implementasaun atu hah iha 2012.
5. Rede-servisu TKI estabelese no habelar iha nivel sade sira hotu, ho ekipa jestaun distritu
sira hotu no ospital iha asesu ba komunikasaun korreiu-elektrniku ho MdS sentrl.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

SEKSAUN VII:
SERVISU APOIU SELUK SIRA

78

79

SEKSAUN VII: SERVISU APOIU SELUK SIRA

SEKSAUN VII: SERVISU APOIU SELUK SIRA


VII.1 AIMORUK & KONSUMIVEL SIRA
Asesu ba aimoruk esensial no fornesimentu maka fundamental ba funsionamentu diak ba
sistema prestasaun kuidadus sade nian. Disponibilidade ba aimoruk maka temi ho baibain
nuudar elementu importante liu hotu ba kualidade husi konsumidr kuidadus sade sira, no la
iha aimoruk maka fatr xave ida hodi ladn uza servisu sade governu nian.
Problema sira hodi asesu ba aimoruk no fornesimentu mdiku esensial maka dala barak
relasiona ho la efisinsia iha sistema jestaun fornesimentu farmasetiku, hanesan selesaun la
apropriadu, distribuisaun ladiak, deteriorizasaun, liu prazu, no uza la rasionl. Bainhira aimoruk
maka disponivel, presu bele sai barreira ida ba sira-neeb la iha rendimentu. Nunee, iha
Timor-Leste, presiza atensaun ba estabelesimentu iha nivel distritu sira estrutura bzika ba
kuantifikasaun, kontrolu estoke, armazen no inspesaun. Aprovizionamentu ba farmasetiku,
sira-nia distribuisaun no uzu rasionl, kompoin sistema kompleksu ida ba institusaun, legal
no poltika neeb relasiona ho asuntu neeb hamutuk ho frustasaun buka hodi responde ba
objetivu original ba SAMES.
Objetivu maka atu asegura aimoruk autorizadu sira hotu neeb importa no faan iha
Timor-Leste maka efetivu, seguru no bele laran metin b, fahe iha tempu loloos ba fasilidade
sira hotu no kualidade diak.
Estratejia:
1. Hametin governasaun meiu-ambiente poltika no legal ba SAMES hodi halao ninia funsaun
bainhira responsabiliza atu aproviziona no fahe 80% husi aimoruk no fornesimentu mdiku
iha nasaun.
2. Halao levantamentu lia-baze peridika kona-ba uzu aimoruk no fornesimentu mdiku;
3. Asegura ho efisiente, kustu-efetivu no aprovizionamentu tika, armazenajen no distribuisaun
ba aimoruk esensil no fornesimentu mdiku;
4. Estabelese Sistema Nasionl ba Informasaun Jestaun Lojztika hodi fasilita monitorizasaun
efetivu tuir dalan fornesimentu nian, bainhira asegura armazenajen adekuadu ba
fornesimentu farmasetiku no mdiku iha fasilidade sade sira hotu.
5. Harii kapasidade rekursus umanus iha farmasia liu husi treinamentu molok-servisu,
treinamentu iha-servisu no asistnsia tknika.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

80

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:


1. Kapitalizasaun ba SAMES realiza iha 2015;
2. Operasionalizasaun ba Autoridade Reguladora Farmasetuka iha 2012;
3. Implementasaun ba Regulamentu Aprovizionamentu SAMES nian ho kompletu iha 2011;
4. % husi stock-out ba aimoruk no fornesimentu mdiku sira; no
5. % husi tkniku farmasia nian treinadu no rekrutadu hanesan tuir Planu Forsa-servisu nian.

VII.2 SERVISU LABORATRIU BANKU RAAN


Apoiu laboratriu apropriadu maka fatr krtiku ida hodi halao diagnoza no prestasaun ba
servisu kuidadus sade ho kualidade. Servisu laboratriu sade agora daudaun fahe iha
pbliku (governu nian) no laboratriu privadu. Aupsuke laboratriu pbliku fornese liu servisu
klinika no menus iha servisu sade pblika, laboratriu privadu fornese deit servisu klnika.
Iha parte seluk, servisu banku raan nian maka hetan mandatu atu asegura iha nasaun tomak,
asesu ekuitativu no disponivel ba raan no produtu raan sira, neeb tau hamutuk etikamente
no uzu ho rasional. Maib, ema sira hela iha area rural baibain iha asesu limitadu ba servisu
laboratriu no servisu banku raan nian tanba limitasaun iha infraestrutura no ms f prioridade
liu ba servisu klnika nunee lori hodi hafraku no la iha koordenasaun iha servisu sade pblika.
Tuirfalimai, iha reprezentasaun uitoan iha nivel jestaun hodi lori ba alokasaun sira-neeb
marzinalizadu ba fundus ba servisu laboratriu nian iha planu Asaun Anual.
Atu aumenta, iha nesesidade atu hametin Laboratriu Nasionl Sade hodi koordena no
serb nuudar laboratriu refernsia nasionl ba servisu diagnoza klnika sira, enkuantu ms
estabelese Sentru Banku Nasionl ba Raan. Estratejia ida-nee sei haree ba estabelesimentu
ba estrutura kontrola kualidade ida iha MdS nian laran ba koordenasaun no supervizaun sentral
ba sistema laboratriu no servisu banku raan nian ho kualidade iha nasaun laran tomak.
Objetivu prinsipl ba servisu laboratriu maka atu halao funsaun nkleu laboratriu no banku
raan nian ho efetivu hanesan estipula ona iha sira-nia mandatu, estratejikamente liu husi
hadiak infraestrutura, sistema rede-servisu no refernsia, rekursus umanus neeb sei ajuda
hasae disponibilidade ba servisu laboratriu no banku raan nian ho kualidade ekuitativu ba
hotu hotu.
Estratejia:
1. Asegura adernsia ba protokolu laboratiu no padraun ba funsionamentu prosedimentu
sira;
2. Hametin sistema jestaun korrente ba fornesimentu nian ba reajente laboratriu ho kualidade
no fornesimentu raan.

81

SEKSAUN VII: SERVISU APOIU SELUK SIRA

3. Asegura disponibilidade ba fasilidde no ekipamentus laboratriu sade nian neeb


adekuadu no tuir padraun iha nivel sira hotu.
4. Hametin organizasaun no jestaun ba servisu laboratriu atu bele responsabiliza ba funsaun
laboratoriu sade pblika no klnika.
5. Hametin koordenasaun no komunikasaun iha setr sade nia laran (HNGV, SAMES. Ospital
Rejional sirano Servisu Distrital Sade, klinika privadu no laboratriu sira) hodi hadiak
kualidade ba servisu no rede-servisu laboratriu nian.
6. Hametin tau hamutuk dadus, analiza no relatriu husi laboratriu sade pblika no privadu
sira.
7. Akreditasaun ba laboratriu sade nasionl, rejionl no distritu tuir padraun ba kualidade
internasional no nasionl.
8. Harii kapasidade rekursus umanus ba laboratriu nasionl hodi uza treinamentu
molok-servisu, iha-servisu no asistnsia tknika.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Atualiza protkolu laboratriu, padraun ba funsionamentu prosedimentu sira nian iha 2011;
2. Dezenvolve matadalan ba garantia kualidade no implementa iha 2015;
3. Dezenvolve sistema manutensaun preventivu neeb planeadu no implementa iha 2012;
4. Dezenvolve sistema monitorizasaun no avaliasaun ba laboratriu no implementa iha 2012;
5. Dezenvolve planu aprovizionamentu ba ekipamentus laboratriu esensial no konsumivel
nian sira iha 2011.
Objetivu ba Servisu Banku Raan maka atu asegura asesu ekuitativu no disponivel ba garantia
raan no produtu raan sira.
Estratejia:
1. Estabelesimentu ba Sentru Nasionl Banku Raan nian;
2. Rekrutamentu no retensaun regular, doadr raan voluntriu neeb la iha remunerasaun
husi grupu risku-kiik sira;
3. Promosaun ba uzu klnika apropriadu ba raan; no
4. Hadiak kontnu ba iha organizasaun, koordenasaun no jestaun ba servisu transfuzaun
raan nian.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

82

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:


1. Estabelese Sentru Nasionl ba Transfuzaun Raan no regulariza iha 2012;
2. % husi raan neeb tau hamutuk maka ezamina ona tuir matadalan nasionl no OMS nian;
3. Dezenvolve matadalan kona-ba uzu apropriadu ba raan no produtu raan sira no disemina
iha 2012;
4. Pesoal treinadu no sensibilizasaun pblika ba seguransa raan neeb haboot-hadia iha
tinan rua-nulu oin mai.

VII.3 PESKIZA BA SADE


Agora daudaun estrutura MdS la fornese Unidade ba Peskiza Sade maski realidade katak
eskritriu peskiza nian ida maka estabelese ona iha diretamente Ministriu Sade nia
mahon. Prioridade nasionl ba peskiza no rekomendasaun sira ba asaun tenke mosu husi
nivel Sentral no Distritu atu sai efetivu. Agora daudaun, kapasidade iha Ospital Nasionl no
Servisu Distrital Sade atu analiza, interpreta no utiliza dadus maka limitadu. Integrasaun no
institusionalizasaun ba peskiza nuudar komponente rotina integral ida ba dezenvolvimentu
poltika sade no prosesu implementasaun programa maka importnsia krtika. Mobilizasaun
ba rekursus hodi halao peskiza sade neeb relevante maka importante liu.
Dezenvolvimentu tuir mekanismu no sistema efetivu hodi harii prioridade peskiza sade ba
programa MdS no nasionl maka kuaze la iha. Tan nunee, ida-nee maka importante atu
dezenvolve no hametin sistema peskiza sade neeb iha ona iha nivel sira hotu neeb define
prioridade ba peskiza sade, influnsia ajenda nasionl, rejionl no global no buka atu lobi ba
alokasaun ho ekuitativu liutn ba rekursus.
Objetivu: atu hametin kapasidade peskiza nasionl ba poltika sade bazeadu-ba-evidnsia
informativu ida no halo-desizaun.

Estratejia:
Estratejia ba peskiza neeb propoin envolve harii kapasidade, infraestrutura, kompetnsia
sira iha Diresaun MdS relevante, partisipasaun iha konfernsia ba peskiza, halao peskiza no
hasoru asuntu poltika sira no sei inklui:
1. Hametin kapasidade peskiza iha MdS liu husi regulamentu no mandatu apropriadu ba
Komisaun Nasionl Konsultivu ba Peskiza Sade nian ho esforsu ida atu institusionaliza
peskiza sade iha nivel oioin ba kuidadus sade;
2. Provizaun ba asistnsia no harii tuir estrutura, esforsu, rede-servisu peskiza nian no
esperinsia neeb iha atu liga peskiza ba poltika sira hodi hadiak no habelar kobertura ba
programa no servisu sade prioridade xave sira.
3. Fasilita diseminasaun ba rezultadu peskiza ba parte interesadu relevante sira hodi nunee
atu masimiza utilizasaun ba rezultadu peskiza nian sira; no

83

SEKSAUN VII: SERVISU APOIU SELUK SIRA

4. Hametin kapasidade atu halao peskiza sade aplikada iha Ospital Nasionl, no orgaun
sade legal sira seluk no instituisaun treinamentu sira
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Monitoriza implementasaun ba Poltika Nasionl Peskiza Sade;
2. Hametin ligasaun entre peskiza sade, poltika no programa sade;
3. Identifika prioridade ba Ajenda Peskiza Nasionl Sade nian no atualiza ho regular
4. Institusionaliza peskiza iha nivel sira hotu ba kuidadus sade nian; no
5. Fornese fundus/kontratu ba peskiza sistema sade tinan tinan.

VII.4 SISTEMA INFORMASAUN JESTAUN SADE


Monitorizasaun no avaliasaun iha sistema sade maka ho importante bazeia tuir relatriu husi
Sistema Informasaun Jestaun Sade (HMIS), vizita supervizaun ba servisu sira hotu no revee
peridiku. Funsaun ba M&E (inklui HMIS) maka duplu: atu informa halo poltika nain sira
kona-ba progresu iha atinjimentu alvu no alkansa objetivu sira; no atu asiste jestr sade sira
hodi halo desizaun loron-ba-loron. Deklarasaun Alma-Ata ms rekoese katak konseitu ba
sistema nasionl ba informasaun sade integradu nuudar parte esensial ba dezenvolvimentu
sistema sade.
Iha tinan hirak ikus ba depoisde Referendum 1999 iha Timor-Leste, Ministriu Sade halao
ona atividade oioin hodi nunee atu estabelese HIS aplikavel tuir padraun internasionl komn.
Maib,agora daudaun HMIS hatudu defeitu, hanesan dadus ho tempu loloos no komprensivu
la disponivel iha fatin ida iha MdS sentral (neeb tenkeser fonte autoritativu ba departamentu
sira hotu hodi konsulta b). Atu aumenta, informasaun la bazeia ba dezempeu ka orientadu
ba produzaun nuneenia sei la serve hodi halo desizaun.
Objetivu ba HMIS maka atu asiste jestr sade sira hodi foti desizaun informadu sira no
kontribui atu hadiak disponibilidade, kualidade no uzu ba informasaun sade nian hodi
haboot-hadia efisinsia no efetividade ba programa sade sira.
Estratejia:
1. Definisaun no apoiu ba poltika nasionl no mekanismu reguladora kona-ba atividade
sira-neeb relasiona ho HIS hanesan tau hamutuk dadus husi setr privadu, sistema rejistu
vital, hasai informasaun pblika no uzu rejistu mdiku elektrniku.
2. Haboot-hadia kapasidade no abilidade ba Departamentu Sistema Informasaun Sade,
unidade HIS iha servisu distritu no ospital, hanesan ms investe hodi harii kapasidade
umana ba M&E.
3. Estimula peskiza operasional neeb fornese resposta ba servisu no kestaun sira-neeb
relasiona ho jestaun (kolabora ho instituisaun peskiza sira).

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

84

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr sira:


1. Define poltika nasionl no mekanismu reguladora kona-ba atividade sira-neeb relasiona
ho HIS hanesan tau hamutuk dadus husi setr privadu, sistema rejistu vital, hasai
informasaun pblika no uzu rejistu mdiku no aprova iha 2015.
2. Dezenvolve instrumentu HMIS integradu ida kona-ba prestasaun servisu no sistema apoiu
iha 2013 (ba tau hamutuk dadus, kompilasaun, agregasaun no relatriu) ho konjuntu ida ba
matadalan kona-ba oinsa sira bele uza.
3. Adopta lista-verifikasaun komprensivu husi DHMT sira no uza iha supervizaun kampu, ho
formatu tuir padraun ida ba relatriu supervizaun nian.
4. Dezea no implementa mekanismu hodi halo jestr sira iha nivel sira hotu responsabiliza
ba rezultadu neeb sira hein atu alkansa iha sira-nia planu servisu. Instrumentu ba
rekompensa/sansaun tau iha fatin.
5. Sistema rejistu dadus elektrniku ida disponivel iha nivel servisu sira hotu hanesan ms
sistema automasaun M&E iha nivel sentrl.

VII.5 SISTEMA JESTAUN FINANSEIRU & PLANU BA SADE


Departamentu Planu no Finansas iha Servisu Sentrl depende makaas liu ba sistema
balansu-livre ba monitorizasaun jerl ba despeza sira, nunee, halo nia difisil atu hatene hira
maka gasta ona iha programa sade sira hodi nunee atu prevee no antesipa rekizitus ba
gastus sira tuir mai. Area servisu oioin sei iha kapasidade atu prepara planu komprensivu
neeb inklui nesesidade ba rekursus kompletu tanba metodolojia maka seidauk apoia loloos,
rekursus maka la kompletamente sentradu ba komunidade no programa barak liu hotu sei
prepara sira-nia planu servisu rasik ho paralelu ho fundus(vertikal) ba sira-nia atividade sira.
Kaer atu implementa BSP no SISCa, ho sira-nia nfaze ba nivel perifriku ba sistema sade,
sira-nia intensaun atu aselera desentralizasaun ba halo desizaun no hakarak atu aloka liu
rekursus ba nivel perifriku sira-nee, tau liu presaun ba sistema jestaun finanseiru hodi
dezembolsa no konta ba rekursus ho efisiente liutn kompara ho uluk nian.
Maski nunee, MdS rekose limitasaun ida-neeb nia sei iha kapasidade atu hametin
jestaun finanseiru tuir ninia an rasik, bainhira sistema finanseiru maka too pontu ida-nee
sei responsabilidade Ministriu Finansas nian. Nee duni, presiza sistema kontabilidade
ida makaas bazeia-ba-dezempeu atu bele estabelese, dezea hodi kapasita dezembolsu
fundus iha tempu loloos, produsaun iha tempu loloos ba retornu finanseiru ba reembolsu sira,
no tempu loloos no kontabilidade loloos ba setr.
Teknikamente, tenkeser halo esforsu atu liga orsamentu ho input anual (liu husi Pasta Mutin)
no basasukat bele despeza sira ho produsaun neeb alkansa (jestaun bazeia-ba-
rekursus). Iha nivel distritu, sistema M&E tenkeser bele atu fornese indikadr neeb bele fiar
b funsionamentu husi Sentru Sade Komunitria, Ospital Nasionl no Refernsia sira.

85

SEKSAUN VII: SERVISU APOIU SELUK SIRA

Objetivu ba jestaun planu no finansas husi sistema nasionl sade iha tinan rua-nulu oin
mai maka atu mobiliza rekursus liu husi meius efisiente no sustentavel, no atu asegura uzu
efisiente ba rekursus hirak-nee hodi nunee atu promove ekuidade ba asesu ba kustu efetivu,
kualidade ba kuidadus sade besik liu ba komunidade.
Teknikamente, sei halo esforsu atu responde ba pergunta sira tuir mai nee:
Presiza osan hira (Kustu)?
Atu hetan osan husi neeb (Mobiliza)?
Osan tenkeser investe iha neeb loos (Alokasaun)?
Oinsa gasta osan (Planu&Orsamentu)?
Oinsa ita hatene karik osan maka hetanona tuir Meta Prioridade Governu nian
(Monitorizasaun & Avaliasaun?
Estratejia Ministriu Sade nian atu alkansa ida-nee tenke kaer area oioin husi setr sade,
no hirak-nee maka:
1. Atu identifika nesesidade kustus nian ba Sistema Nasionl Sade, ho partikular nfaze
kona-ba prestasaun servisu sade komprensivu ba kuidadus primriu, sekundriu no
tersiriu.
2. Atu hametin mobilizasaun rekursus hodi nunee atu alkansa meta nasionl sade.
3. Atu hadiak alokasaun rekursus nunee atu asegura osan aloka ba iha neeb maka presiza
liu hotu.
4. Atu hadiak gastus liu husi asegura mekanismu transparnsia maka iha fatin atu hatudu
dalan ba ekipa jestaun sade kona-ba oinsa atu diak liu gasta tuir planu asaun servisu sira.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Halao Kustus ba Sistema Nasionl Sade iha 2013;
2. Dezenvolve Enkuadramentu Nasionl ba Despeza Sade Mdiu-Prazu;
3. Dezenvolve PAA liu husi aproximasaun kraik-ba-leten no submete tuir tempu loloos ba
aprovasaun no hatama iha Orsamentu Anual nia laran;
4. Adernsia husi parte interesadu sira tuir padraun relatriu jestaun finanseiru nian (FMR);
5. Fluksu diretu husi fundus ba instituisaun autnomu sade nian husi Ministriu Finansas;
6. Institusionaliza no operasionaliza sistema ida ba Konta Nasionl Sade nian; no
7. Relatriu orsamentu ( finanseiru no la finanseiru) maka prods tuir tempu loloos iha formatu
padronizadu neeb konkorda husi parte interesadu sira.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

86

VII.6 PARSERIA & KOLABORASAUN BA SADE


Parte interesadu sira iha setr sade maka barak. Setr Pbliku no Privadu, Ministriu sira
seluk no instituisaun pbliku, Parseiru Dezenvolvimentu, Organizasaun Sosiedade Sivil no
komunidade sira halao papel importante ida iha sade. MdS rekoese importansia husi
parseiru ida idak no konsidera parseria prinsipiu matadalan importante ida ba dezenvolvimentu
nasionl sade. Liuliu, setr privadu sira fornese kontribuisaun finanseiru relevante ba setr
sade jerl, iha momentu hanesan hadiak governasaun, jestaun no kualidade ba kuidadus.
Tuir falimai, setr privadu maka konsidera nuudar komplementr ba setr sade pblika
en termus hodi hasae asesu jeogrfiku ba servisu sade no mbitu no eskala ba servisu
sira-neeb fornese.
Nesesidade atu hametin partisipasaun komunitria maka hakohak ona husi Ministriu Sade
iha programa hotu hotu nuudar dalan ba oin ba aproximasaun setr luan ida ba prestasaun
servisu sade. SISCa promove partisipasaun komunitria no haboot komunidade nuudar
estratejia importante ida hodi habiit komunidade atu foti responsabilidade ba sira-nia sade
no moris-diak rasik liu husi partisipasaun ativa iha jestaun ba servisu sade lokal sira.
Partisipasaun komunitria nuudar estratejia ida iha prestasaun servisu sade nian maka
importante bainhira nia asegura disponibilidade loloos ba servisu bazeia ba komunidade no
haree barreira sira hodi asesu ba kuidadus.
Objetivu prinsipl maka atu harii lia-ida entre komunidade no parseiru sira atu kompromete
liu husi alkansa meta prioridade sade Governu nian.
Estratejia:
1. Atu hametin relasaun ho Ministriu no instituisaun pbliku sira seluk.
2. Atu f advokasia ba estabelesimentu ba instituisaun, NGO no rede-servisu bazeia-ba-
komunidade hodi promove kolaborasaun, troka informasaun no prtika diak.
3. Atu haburas parseria pblika privadu ba provizaun ba kualidade servisu iha maneira neeb
armonizadu no komplementr.
4. Atu hametin kolaborasaun entre MdS no ninia parseiru dezenvolvimentu iha espritu tuir
Deklarasaun Paris no Ajenda Accra ba Asaun nia laran.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Apoia aproximasaun efetivu no efisiente ba jestaun setr luan liu husi planu, monitorizasaun
no avaliasaun konjunta no implementasaun hah iha 2012;
2. Hadiak governasaun no administrativu (stewardship) ba setr nian husi MdS; no
3. Dezenvolve prosedimentu sira ba monitorizasaun no avaliasaun ba parseria pblika privadu
iha 2012.

87

SEKSAUN VIII:
FINANSIAMENTU BA SISTEMA
NASIONL SADE

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

88

SEKSAUN VIII: FINANSIAMENTU BA SISTEMA NASIONL SADE


VIII.1 ANTESEDENTE
Oinsa sistema sade nasaun ida nian maka finansia determina ninia nivel ba estadu sade.
Tan nunee, finansiamentu sade maka determinante xave ida ba sistema sade.
Organizasaun Mundial Sade (OMS) define finansiamentu sade nuudar funsaun sistema
sade nian ida neeb preokupa ho mobilizasaun, akumulasaun no alokasaun ba osan hodi
taka nesesidade sade nian ba ema, ida idak no koletividade, iha sistema sade. Nia deklara
katak propzitu ba finansiamentu sade maka atu halo fundus disponivel, hanesan ms atu
harii insentivu finanseiru loloos ba fornesedr sira, hodi asegura katak ema ida idak iha asesu
ba sade pblika no kuidadus sade pesoal ho efetivu(OMS 2000). Iha Timor-Leste, fonte
prinsipl ba finansiamentu servisu kuidadus sade inklui:
Alokasaun husi Governu Sentrl (OGE);
Suporta husi Parseiru Kooperasaun Internasional liu husi Fundus Fidusiria iha Banku
Mundial nia okos no husi fonte fundus internasional hanesan Fundus Global ba luta harosu
Malaria, Tuberkuloze no hadaet husi HIV/AIDS;
Populasaun jerl, liu husi taxa utente no eskema out-of pocket;
Kontribuisaun husi empregadr sira iha forma pagamentu seguru sade nian ka apoia
diretu ba sira-nia empregadu sira; no
Reseita diversa sira seluk, inklui iha forma doasaun.
Sistema finansiamentu sade diak hamosu reseita adekuadu ba prestasaun servisu sade,
haboot-hadia efisinsia ba jestaun ba rekursus sade no fornese protesaun finanseiru ba kiak
hasoru moras katastrpiku sira. Liu husi komprensaun oinsa maka finansia sistema no servisu
sade, programa no rekursus sira bele diak liu dirije hodi estratejikamente komplementa
finansiamentu ba sade neeb maka tau ona iha fatin, halo advokasia ba finansiamentu
ba nesesidade prioridade sade nian, no ajuda populasaun hodi hetan asesu ba rekursus
disponivel sira.

VIII.2 FINANSIAMENTU PBLIKU BA SETR SADE


Orsamentu governu nian ba sade barak liu hotu maka istriku; katak, sira maka bazeia tuir
orsamentu husi tinan uluk nian neeb maka ajusta tinan-tinan hodi konta ba inflasaun ka iha
taxa hanesan, hanesan governu sira seluk barak liu hotu gasta. Orsamentu hirak-nee baibain
haketak ona husi item lia sira ba pesoal, ospital, farmasetiku, fornesimentu, kombustivel, no
treinamentu, no sira finansia deit kustu rekorrente sira.
Tinan tolu hirak liub, Governu Repblika Demokrtika Timor-Leste ho substansial tau rekursus
liutn ba setr sade. Tuir loloos, gastu governu nian ba sade agora daudaun tuir kapita

89

SEKSAUN VIII: FINANSIAMENTU BA SISTEMA NASIONL SADE

($ 27.7) maka aas liu kompara ho nasaun sei iha dezenvolvimentu sira seluk iha mundu.
Maib setr sade nia parte husi orsamentu nasionl iha tinan tolu liub hatudu tendnsia
tuun husi 7% iha 2007, 6% iha 2008 no 4% iha 2009. Nivel ba fundus hirak-nee maka la
adekuadu hodi f dezafiu makaas neeb setr hasoru. Tan nunee, iha nesesidade ida atu
implementa sistema finansiamentu sade nian ida neeb sei hamosu rekursus adekuadu no
maka efisiente, ekuitativu no sustentavel no ho efisiente atu haree ba nesesidade kiak no
vulneravel sira.
Haree ba ninia funsaun jestaun finanseiru, Ministriu Sade maka hasoru kompleksidade
kona-ba kapasidade institusionl no individual hodi nunee atu hadiak efetividade no efisinsia
ba alokasaun no jestaun orsamentu sade nian. Duplikasaun ba alokasaun orsamentu husi
orsamentu estadu no orsamentu esternu, sistema dezembolsu la diak, sistema informasaun
no relatriu finansiamentu fraku sai nafatin entre dezafiu xave sira neeb presiza atu bele
haree ho estratejia apropriadu.
Ho desizaun poltika sade foun neeb hakohak estabelesimentu ba ospital sira iha distritu
ida idak, postu sade too iha nivel suco no Servisu Integradu Sade komunitria (SISCa) too
iha nivel sub-suco ka Aldeia, kustus ba investimentu no operasaun setr sade nian sira ba
tinan 20 oin mai maka hein atu aumenta ho signifikativu.
Objetivu: atu hasae mobilizasaun rekursus pbliku ba setr sade liu husi meius efisiente no
sustentavel bainhira atu promove ekuidade ba asesu ba kustusho efetivu no servisu sade ho
kualidade aas iha nivel sira hotu ba kuidadus.
Estratejia:
1. Halao anlize kustus komprensivu ba iha setr sade tomak;
2. Define Enkuadramentu Despeza ba Mdiu-Prazu (MTEF) ba iha setr sade tuir Planu
Nasionl Estratjiku Sade no Enkuadramentu Nasionl ba Despeza ba Mdiu-Prazu;
3. Dezenvolve sistema orsamentl bazeia tuirprograma hodi asegura armonizasaun ba
programa sade oioin husi orsamentu jerl ba servisu nasionl sade;
4. Dezenvolve Sistema ba Kontabiliade Nasionl ba Sade
5. Dezenvolve Finansiamentu Sade iha Sistema Desentralizasaun
6. Estabelese Sistema Informasaun ba Finansiamentu Sade.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:
1. Despeza pblika ba setr sade aumenta liu 10%;
2. Despeza tuir kapita aumenta liu $30 ba sade;
3. Dezenvolvimentu ba orsamentu bazeia ba programa hodi nunee atu ezamina impaktu ba
poltika sade no implementasaun programa sade; no
4. Introds Kontabilidade Nasionl ba Sade iha 2015.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

90

VIII.3 FINANSIAMENTU PRIVADU BA SETR SADE


Nivel sira ba despeza sade out-of-pocket iha Rejiaun Sudeste Azitiku maka aas liu kompara
ho rejiaun sira seluk, halo too 60% husi despeza sade total. Ema millaun maka sai mukit
tanba pagamentu out-of-pocket sira neeb relasiona ho estadu sade kiak no uzu ba servisu
sade kiak no katastrfiku ba kustus kuidadus sade dudu familia barak moris iha lia mukit
nia okos iha tinan ida.
Nuudar estadu joven independente ida, Timor-Leste nia prtika privadu maka hamoris ho
lailais iha nasaun nia laran tomak. Setr sade privadu kompostu husi fornesedr ba-lukrativu
hanesan ms fornesedr laos-ba-lukrativu neeb inklui klnika prtika mdiku sira, laboratriu
privadu, farmasia privadu no pratikante mdiku tradisional sira. Ida-nee iha kontribuisaun
signifikativu ba finansiamentu sade ba iha nasaun, liuliu bainhira konsidera natureza oin
seluk ba finansas maka tau ona iha fatin hanesan servisu neeb finansia publikamente neeb
maka fornese ho privadu (pbliku-privadu); neeb finansia ho privadu no fornese publikamente
(privadu-pbliku); ka servisu neeb maka finansia no jere ho privadu (privadu-privadu).
Redusaun ba despeza out-of-pocket maka prioridade Governu nian ida kona-ba estratejia
finansiamentu sade ba tinan 20 oin mai, nunee sistema no prosedimentu reguladora
apropriadu atu dudu ba oin utilizasaun efetivu ida ba rekursus.
Objetivu: atu minimiza despeza out-of-pocket makaas ba uma-kain kiak liu hotu enkuantu
hametin kahor pbliku-privadu iha finansiamentu sade.
Estratejia:
1. Halao estudu ba kustus ida ba finansiamentu privadu ba setr, inklui despeza ba
out-of-pocket;
2. Identifika no dezenvolve opsaun finansiamentu ba kuidadus sade privadu sira;
3. Hametin ParseriaSetr Pbliku/Privadu iha distritu sira;
4. Dezenvolve no implementa sistema ida hodi tau hamutuk informasaun loloos kona-ba
finansiamentu kuidadus sade privadu sira;
5. Regula finansiamentu no servisu sade privadu sira.
Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadrs:
1. Halao estudu kona-ba Finansiamentu Kuidadus Sade Privadu iha 2013;
2. Identifika no dezenvolve opsaun finansiamentu kuidadus sade privadu nuudar rezultadu
ba estudu ba kustus nian iha 2014;
3. Relatriu kona-ba finansiamentu kuidadus sade privadu inklui relatriu anual setr sade
nian;

91

SEKSAUN VIII: FINANSIAMENTU BA SISTEMA NASIONL SADE

4. Hametin Parseria Setr Pbliku/Privadu iha maneira ekuitativu ida;


5. Dezenvolve lei no prosedimentu ba monitorizasaun ba finansiamentu kuidadus sade
privadu sira.

VIII.4 FINANSIAMENTU DOADR BA SETR SADE


Doadr finansia sistema sade liu husi kontribuisaun subsdiu, emprstimu no iha-sasn. NGO
sira dala barak hetan finansiamentu husi kontribuisaun doadr no voluntriu sira. Aproximasaun
setr-luan(SWAp) maka enkuadramentu ba finansiamentu ida liu husi ida-neeb governu no
doadr sira suporta poltika komn ida no programa despeza iha lideransa governu nia okos
ba setr tomak. SWAp ida implika adopta aproximasaun komn iha setr laran tomak no halao
progresu ba dependnsia kona-ba prosedimentu no sistema governu nian atu dezembolsu no
konta ba fundus sira hotu. Nasaun barak ho mekanismu SWAp iha kahor fundus diversifikadu
ida, inklui projetu subsdiu-fundus.
Agora daudaun, kapasidade nasionl hodi koordena no monitoriza doadr nia kontribuisaun
ba setr sade maka limitadu liu, nunee, kontribuisaun ba mekanismu fundus indiretu
hanesan fundus fidusiria multi doadr no kontribuisaun diretu liu husi Ajnsia Nasoins Unidas,
Organizasaun Laos-Governu nian (NGO) no fornesedr sade sira.
Tan nunee, MdS sei presiza atu masimiza input doadr sira nian liu husi tau lideransa iha
maneira doadr finansia sistema sade tuir fundus apoiu SWAp nian. Aproximasaun ida-nee
oinseluk husi finansiamentu projetu no programa vertikal sira, ida neeb fundus maka fornese
ba proposta espesfiku ida no bele jere ho independente husi orsamentu ka tuir prioridade
governu nian.
Objetivu: atu asegura katak doadr nia finansiamentu sistema sade reflete area prioridade
governu nian neeb identifika hodi nunee atu alkansa alvu nasionl ba Timor-Leste ida
saudavel.
Estratejia:
1. Regulariza doadr nia finansiamentu ba setr sade bainhira atu asegura katak tranzisaun
ajudu liu husi sistema no prioridade finansiamentu governu nian neeb maka konkorda;
2. Habelar mekanismu ba fundus neeb iha husi nivel sira hotu ba prestasaun servisu
kuidadus sade (inklui pbliku no privadu), instituisaun treinamentu no orgaun legal sira;
3. Revee no hametin relatriu, monitorizasaun no avaliasaun finanseiru ba projetu no programa
sira-neeb hetan fundus husi doadr; no
4. Hametin funsaun MdS hodi jere fundus esternu liu husi harii kapasidade no treinamentu.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

92

Rezultadu Sira-neeb Hein/ Indikadr Xave Sira:


1. Dezenvolve normas no prosedimentu ba doadr nia finansiamentu ba setr sade iha
2012;
2. Estabelese mekanismu ba fundus luhu komn ida hodi inklui nivel sira hotu ba prestasaun
servisu sade, instituisaun treinamentu no orgaun legal sira, iha 2015;
3. Mekanismu iha fatin ba armonizasaun relatriu, monitorizasaun no avaliasaun finanseiru
husi projetu ka programa sira-neeb hetan fundus husi doadr; no
4. Estabelese no hametin Diresaun Nasionl ba Kooperasaun Esterna, MdS.

93

SEKSAUN IX:
PREPARATIVUS BA IMPLEMENTASAUN

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

94

SEKSAUN IX: PREPARATIVUS BA IMPLEMENTASAUN


IX.1 MEKANISMU BA IMPLEMENTASAUN
PENSS sei implementa no koordena liu husi estrutura organizasaun no jestaun neeb iha setr
sade nia laran, nee sei inklui: Orgaun Legal no Reguladora Sade, Kuartl-Jerl MdS iha nivel
sentrl; Komisaun Distrital Sade no Ekipa Jestaun Sade Distritu (DHMT) iha nivel distritu; Ekipa
Jestaun Ospital iha nivel ospitalar, Asosiasaun Sade no instituisaun sade nian bazeia-ba-fiar; no
insituisaun Laos Governu nian neeb envolve iha setr sade (bele pbliku no privadu). Ida idak
husi parte interesadu sira nee sei iha koordenasaun espesfiku no funsaun implementasaun ba
PENSS.
Kuartl-Jerl MdS sei responsabiliza ba formulasaun enkuadramentu poltika no legal, halo-desizaun
estratjiku, harii padraun no kumprimentu, no koordenasaun jerl ba implementasaun planu
ida-nee. Ba asuntu ida-nee, Ministriu Sade sei responsabiliza ba funsaun jerl no koordenasaun
tknika ba implementasaun PENSS nian. Atividade esplsitu ba koordenasaun planu nee, sei
sai komponente integradu ida ba unidade nia planu asaun anual.Halai hamutuk ba formulasaun
poltika no funsaun koordenasaun, diresaun no unidade MdS sira seluk sei responsabiliza ba
inplementasaun iha aspetu espesfiku husi PENSS tuir sira-nia papel no responsabilidade neeb
define ona.
Estrutura jestaun sade distritu no ospital sira sei serb nuudar ajnsia implementadra boot ba
planu ida-nee. Ida-nee sei inklui fasilidade pbliku no bazeia ba fiar neeb namkari iha nasaun
nia laran tomak. Armonizasaun ba planu distritu no ospital sira atu liga diak ho aspirasaun sira husi
PENSS, nunee sei sai krusial ba implementasaun ho susesu.
Estrutura sira seluk, inklui instituisaun sade privadu no NGO sira. Instituisaun hirak-nee sei hein
atu kontribui ho signifikativu ba implementasaun ba planu ida-nee liu husi halao sira-nia respetivu
papel ho efetivu. MdS maka kompromete atu hametin parseria ho grupu parte interesadu sira-nee
hotu no asegura sinerjia, liu husi hadiak koordenasaun no kolaborasaun. Ba konsiderasaun
ida-nee, Ekipa Jestaun Distritu no Ospital sei tradus estratejia neeb fornese iha planu ida-nee
iha sira-nia planu asaun anual nia laran. Atu bele asegura planu ida-nee ba iha nivel ida-nee ba
sistema prestasaun kuidadus sade reflete provizaun ba PENS, MdS sei prepara no disemina
matadalan planu anual, neeb sei define area ba foku estratjiku husi Ekipa Jestaun Distritu no
Ospital sira.
Sei adopta poltika kona-ba hadiak papel administrativu no governasaun(stewardship)MdS nian,
ho responsavel estrutura ida idak ba dezenvolvimentu planu asaun anual, monitorizasaun no
avaliaaun. Area prioridade sira sei inklui maib la limita ba dezenvolvimentu ba estratejia ba:

1. Prestasaun servisu sade komprensivu


2. Jestaun no dezenvolvimentu ba rekursus umanus
3. Planu dezenvolvimentu infraestrutura
4. Servisu apoiu sira seluk
5. Finansiamentu Sade

95

SEKSAUN IX: PREPARATIVUS BA IMPLEMENTASAUN

Maib ekipa nkleu sei kiik-oan, sira sei presiza atu hola parte no servisu ho ekipa multi-dixiplinria
iha setr sade no komunitria tomak, hanesan ms departamentu governu no ho setr privadu
sira.

IX.2 MONITORIZASAUN & AVALIASAUN


Depende ba tipu no relevnsia ba indikadr sira, monitorizasaun rotina sei halao, tuir baze
mensal, trimestral, anual no bi-anual. HMIS, Rejistu Familiar no sistema rotina sira seluk sei
sai instrumentu boot hodi tau hamutuk dadus. MdS no ninia parseiru sira sei uza liuliu dadus
ida-nee no ninia analiza hodi halo desizaun.
MdS sei prods relatriu atividade no finanseiru trimestralmente iha nivel sira hotu ba sistema
sade haree ba konsiderasaun iha enkontru Mini-SAG. Nia sei ms produs Relatriu Revizaun
ba Dezempeu Anual fulan Maiu tinan tinan, kona-ba dezempeu husi setr kona-ba planu
anual no alvu ba produsaun.
MdS sei responsabiliza ba monitorizasaun no revizaun ba dezempeu setr. Nia sei planeia
no lidera Revizaun Anual Konjunta (JAR) iha primeiru trimestre tinan tinan, hamutuk ho
envolvimentu no apoiu apropriadu husi parseiru no parte interesadu xave sira seluk. Rezultadu
ba JAR sei aprezenta iha primeiru enkontru koordenasaun doadr nian neeb halao tinan ida
dala ida.
Sei iha avaliasaun importante rua tinan tinan durante durasaun ba planu ida-nee nia laran.
Ida-nee sei kompostu husi avaliasaun mdiu-prazu ida depoisde tinan primeiru ba tinan rua
rua husi implementasaun no avaliasaun komprensivu tinan haat dala ida. MdS sei organiza
revizaun konjunta mdiu-prazu (MTR) molok termina tinan segundu ba PENS. Parte interesadu
sira hotu sei konkorda kona-ba tempu, termus refernsia no komposizaun ba misaun revizaun
rua hirak-nee. Kustus sira hotu sei inklui iha Orsamentu Setr Sade nian. Karik apropriadu/
bele, avaliasaun MTR no PENSS sei kombina ho JAR iha tinan ida-nee.
PENSS la esttiku no tenke dezenvolve no hamoris atu alkansanesesidade ba servisu no
organizasaun durante periodu estratjiku. Alvu ba longu-prazu sei provavel liutn atu presiza
revizaun iha momentukona-ba mudansa iha servisu no dezenvolvimentu iha prtika klnika.
Avaliasaun mdiu-prazu sei foku kona-ba progresu neeb halo iha implementasaun planu no
avalia adekuasaun ba orientasaun estratjika global. Tan nunee, nia sei dezea atu informa
periodu neeb sei hela ba planu no rekomenda ajustamentu karik presiza. Avaliasaun final sei
foku kona-ba impaktu/rezultadu ba PENSS no ajuda hodi fornese enkuadramentu kontestual
ba periodu planu subsekuente mai.
Atu aumenta, liu husi introdusaun ba jestaun dezempeu organizasional, PENSS sei sai baze
ba revizaun dezempeu ba ema ida idak, departamentu no organizasaun, nuudar prestasaun
ho susesu ba mudansa no hadiak sei responsabilidade ba ema ida idak nia servisu iha servisu
sade nia laran.

NHSSP 2011-2030

SAMES

Servio Nacional de
Ambulncia

Dir. Servios de Planificacao de


Recursos Humanos
Dir. Servios de Gestao de
Pessoal
Dir. Servios de
Desenvolvimento de Recursos
Humanos

Gabinete do Plano,
Monitorizao e Avaliao

Gabinete de Protocolo &


Comunicao

Gabinete Jurdico

Direco Geral da Sade

Ministro &
Vice-Ministro da Sade

Direco Nacional de Recursos


Humanos

Servios Autnomos de Sade

Gabinete de Inspeco Geral


da Sade

Conselho Nacional de Sade

Dir. Servios de
Aprovisionamento
Dir. Servios Hospitalares e
Encaniumento
Gab. Vigilncia Epidemiolgica
& Surtos

Dir. Servios de Logstica &


Gesto do Patrimnio

Dir. Servios de Administrao

Dir. Servios do Oramento &


Gesto Financeira

Direco Nacional de Servios


Administrativos e de Gesto

Comisso Nacional de Controlo de


Medicamentos e Alimentos

Dir. Sade Materna & Infantil

Dir. Servios de Controlo de


Doenas No-Transmissveis

Dir. Servios de Controlo de


Doenas Transmissiveis

Direco Nacional de Prestao


de Sade

Gabinete de Pesquisa e
Desenvolvimento Da Sade

Comisso Nacional de Luta


Contra HIV-SIDA

PROPOSTA DE ORGANOGRAMA DO MINISTRIO DA SADE

Gabinete de Poltica &


Coopeerao da Sade

Laboratrio Nacional da Sade

HNGV & Hospitais Regionais

Instituto Nacional de Sade

Comisso de tica dos


Profissionais de Sade

ANEXO: A

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

96

NHSSP 2011-2030

POSTO DE SADE

Clnicas Mveis

SIS
Planeamento
Pesquisa

Depart. De Informao e
Pesquisa em Sade

CENTRO DE SADE
DISTRITAL

Controlo de Doenas
Contagiosas
Controlo de Doenas
No-Contagiosas
Sade Materna & Infantil
Sade Ambiental
Educao e Promoo
da Sade
SISca

Depart. De Prestao da
Sade

POSTO DE
DE SADE
SADE
POSTO

CENTRO DE SADE
SUB-DISTRITAL

Administrao
Finanas
Logstica e
Aprovisionamento
Gesto de Patrimnio

Depart. De Administrao,
Finanas & Logstica

Conselho de Administrao
Distrital

COMIT DISTRITAL DE
SADE

POSTO DE SISCa

DIRECTOR DE SADE
DISTRITAL

PROPOSTA DE ESTRUTURA ORGNICA DO SERVIO DISTRITAL DE SADE

97

98

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

ANEKSU B

IV.4 PRIORIDADE NASIONL BA PROGRMA SADE


A. SADE MATERNA
INDIKADR BA
PRODUSAUN

ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

Aumenta asesu ba
kuidadus sade prenatal, partus, pos-natal no planeamentu
familiar ho kualidade
aas
iha
servisu
sade primriu

Aumenta nmeru ba
fasilidade sade sira
ho unidade maternidade nian

Estabelese
Postu
Sade ho klnika Maternidade no funsiona
iha fasilidade sade
sira hotu

Aumenta nmeru ba
pesoal sade treinadu inklui mdiku
foun sira atu fornese
servisu sade materna
(Kuidadus
KAN, partus, no
Pos-partum)

523
D3
parteira
neeb rekruta tinan
lima dala ida
Halao treinamentu
atualizasaun tina tolu
tolu

Iha Nivel Ospital:


Rekrutamentu ba
espesialista
Provizaun ba seksiu sezariana Komprensivu
Aprovizionamentu
ba
ekipamentus
BEOC
Provizaun ba Kuidadus pos-abortus
Treinamentu
ba
pesoal neeb rekrutadu
Iha nivel SSK:
Treina mdiku rekrutadu sira kona-ba
BEOC
Provizaun ba Kuidadus pos-abortus
Iha PS:Treina pesoal rekrutadu sira
kona-ba BEOC no
CEOC

Atualiza
abilidade no teknolojia
neeb presiza ba
servisu CEOC iha
ospital nasionl no
rejionl

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

100% SSK
50% PS

75% PS

100% PS

60% halao rekru- 60% halao rekrutamentu ba SSK


tamentu ba SSK
40% rekrutamentu 40% rekrutamentu
ba Postu Sade
ba Postu Sade

Aumenta CPR ba
40% iha 2015; no
70% iha 2030

I60% Recruitment Servisu sade sira


conducted for CHCs hotu aplika estratejia
BCC
40% recruitment to
Health Post
Hadiak
kuidadus
ba
emerjnsia
obsttrika liu husi
rekoese, detesaun
no jestaun sedu ba
komplikasaunobsttrika iha nivel komunidade no refernsia

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN

Ospital sira-neeb
estabelese
hotu
ona fornese servisu
BEOC no CEOC

Implementasaun
50%

Ospital
siraneeb
estabelese hotu ona
hodi fornese servisu BEOC no
SSK sira hotu maka CEOC
iha
ekipamentus
no iha kapasidade 75%%
husi
atu fornese servisu BEOC iha SSK
BEOC. Taxa Sek- maka funsiona
siu Sezariana entre SSK sira hotu
5-15%
fornese kuidadus
Aprovizionamentu pos-abortus
ba
ekipamentus
BEOC nian
70% husi feto
% husi feto isin-rua isin-rua sira simu
sira simu kuidadus KAN pelumenus
KAN
pelumenus dala haat
dala haat
65% husi partus
% husi partus hetan hetan asistnsia
asistnsia husi pesoal treinadu
65% husi feto
simu
kuidadus
% husi feto pos- pos-natal iha lonatal simu kuidadus ron 6 primeiru depos-natal iha loron poisde partus
6 primeiru depoisde
partus
Pelumenus 40%
husi partus halao
% husi partus halao iha
fasilidade
iha fasilidade sade sae ida
sira
Ospital sira hotu iha
pesoal
apropriadu
no ekipamentus bele
atu fornese servisu
CEOC

Alvu
2030

60% Recruitment
conducted for
CHCs
40% recruitment to
Health Post

Implementasaun
100%

Ospital
sira- Hadiak kualidade
neeb estabelese no manutensaun
hotu ona hodi
fornese
servisu
BEOC no CEOC

95% husi feto


isin-rua
sira
simu KAN pelumenus
dala
haat

95% husi feto isin100% husi BEOC rua sira simu KAN 95% husi partus
iha SSK maka pelumenus dala hetan
asistfunsiona
haat
nsia
80% husi feto isinrua sira simu KAN
pelumenus dala
haat
95% husi partus
hetan asistnsia
95% husi feto
75% husi partus
simu kuidadus
hetan asistnsia
pos-natal
iha
loron 6 primeiru
95% husi feto depoisde partus
simu
kuidadus
75%% husi feto pos-natal iha loron
simu
kuidadus 6 primeiru depoispos-natal iha loron de partus
6 primeiru depoisde partus
Pelumenus 75%
Pelumenus 65% husi partus halao
husi partus halao iha fasilidade sae P e l u m e n u s
iha
fasilidade ida
95% husi partus
sae ida
iha
fasilidade
sade ida

50% husi mdiku Manutensaun


espesialista disponivel
100% husi ekipamentus sira hotu
neeb sosa

Hadiak kualidade

99
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Disponibilidade ba
ekipamentus komunikasaun, rekursus
umanus no transporte adekuadu ba
sistema refernsia
ba emerjnsia obsttrika,
Dezenvolvimentu ba
sistema transporte
apropriadu ho koordenasaun ho Ministriu Infraestrutura,
FFDTL no ajnsia
seluk sira

SSK sira hotu iha


ekipamentu
no
meius transporte
adekuadu
ba
sistema refernsia ba emerjnsia
obsttrika.

50% husi unidade


maternidade iha
nivel PS iha ekipamentu no kareta adekuadu ba
sistema refernsia
obsttrika

100% husi unidade maternidade


iha nivel PS iha
ekipamentus adekuadu no meius
transporte
adekuadu ba sistema refernsia obsttrika

Implementa audito- Halao auditoria ba


ria ba mortalidade mortalidade materna
materna
ba mate materna
sira hotu iha fasilidade sade sira hotu

Auditoria ba mortalidade materna


maka halao ba
mate
materna
sira hotu iha ospital sira hotu no vijilnsia mate materna no labarik
bazeia ba komunidade maka tau
iha fatin

Auditoria ba mortalidade materna


maka halao ba
mate materna sira
hotu iha ospital no
SSK sira hotu

Auditoria ba mor- M a n u t e n s a u n
talidade materna no
hadiak
maka halao ba kualidade
mate materna sira
hotu iha fasilidade
sade sira hotu

10% of drop out

5% of drop outs

Hadiak no habelar
sistema refernsia
ba emerjnsia obsttrika

3. Habiit ema ida


idak, familia no komunidade atu kontribui ba hadiak servisu kuidadus materna
no servisu sade reprodutiva

INDIKADR BA
PRODUSAUN

Promove ezijnsia % of drop out ba 20% of drop out


ba kuidadus sade kuidadus sade mamaterna
(kuida- terna
dus KAN, partus
no pos-natal) husi
pesoal sade treinadu)

Promove
partisi- % husi partisipante 25% husi mane 35% husi mane 45% husi mane
pasaun mane hodi mane iha atividade atende atividade atende SISCa
atende fasilidade
hadiak
hahalok SISCa
SISCa
sade sira
buka
kuidadus
sade

Alvu
2030

5% of drop out

Mantein
no
hadiak kontribuisaun mane
ba sade Materna

Estebelese rede- Nmeru husi komu- Pelumenus Suco 60% husi Aldeias 90% husi Aldeia Mantein
servisu ho lder ko- nidade ho MSG ativu ida ho MSG ativu ho MSG ativu
ho MSG ativu
munidade sira no
organizasaun bazeia iha komunidade
4. Hametin sistema
HMIS ba nivel sira
hotu liu husi tau
hamutuk dadus no
analiza kolaborativu

Implementa Moni- Nmeru husi SSK Monitorizasaun Mantein


torizasaun Area Lo- halao
Monitoriza- Area Lokal funkal ba sade mater- saun Area Lokal
siona iha SSK
na no planeamentu
sira hotu
familiar

Mantein

Mantein

Atu halao moni- No. fasilidade sira ho


torizasaun no aval- Sistema Monitorizaiasaun ba servisu saun Online iha fatin
sade materna no
planeamentu familiar iha nivel servisu
sira hotu

Mantein

Mantein

100% husi SDS


no 50% husi SSK
ho Sistema Monitorizasaun online
Revizaun
ba
estratejia
no
matadalan bazeia
ba rezultadu avaliasaun

100%
husiSDS
no 100% husi
SSK ho Sistema
Monitorizasaun
online

Revizaun
ba
estratejia
no
matadalan bazeia
ba rezultadu avalRevizaun
ba iasaun
estratejia
no
matadalan bazeia
ba rezultadu avaliasaun

Revizaun
ba
estratejia
no
matadalan bazeia ba rezultadu avaliasaun

100

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

5. Hametin servisu Provizaun ba inSade Reprodutiva formasaun


no
ba Adolesente
abilidade ba ema
foin-sae,
familia
no komunidade liu
husi treinamentu/
edukasaun
abilidade moris no
sade seksual &
Reprodutiva

INDIKADR BA
PRODUSAUN

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

% husi isin-rua ba Hamenus isin-rua Hamenus isin-rua Mantein redusaun


foin-sae sira
ba foin-sae sira ba foin-sae sira husi 50%
husi 30%
husi 50%
50% husi eskola
25% husi eskola 35% husi eskola sira integra sade
No. husi eskola sira integra sade sira integra sade reprodutiva
iha
integra sade Re- reprodutiva
iha reprodutiva
iha kurriklum
nia
produtiva iha kur- kurriklum
nia kurriklum
nia laran
riklum nia laran
laran
laran

Estabelesimentu ba No. husi fasilidade


servisu amigavel ba sira fornese servisu
foin-sae sira
amigavel ba foinsae sira

Ospital sira hotu


fornese servisu
amigavel ba foinsae sira

Alvu
2030
M a n t e i n
redusaun husi
50%
75%
husi
eskola
sira
integra sade
reprodutiva iha
kurriklum nia
laran

SSK sira hotu Hadiak kualidade Hadiak kualifornese


servisu no mantein
dade no manamigavel ba fointein
sae sira

101
B. SADE

LABARIK
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN

ESTRATEJIA
Desenvolve poltika komprensivu ida ba sade
labarik nian

ATIVIDADE SIRA

Alvu 2015

Alvu 2020

Alvu 2025

Alvu 2030

Atualiza

Atualiza

Atualiza

60%

80%

90%

40%

80%

95%

90 %

Resiklajen

Resiklajen

Resiklajen

Pontu ba limite
90%

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Revee no atualiza poltika Dezenvolve


dokumentu D e z e n v o l v e
atual ba sade labarik nian poltika sombria
100% ba dokuno integra sira iha dokumentu poltika
mentu poltika sombria ida
nia laran
Halo advokasia ba implementasaun
ba
poltika
sade labarik entre parte
interesadu sira hotu

Hadiak
kapasidade
ba
sistema sade
hodi
suporta
prestasaun integradu ba kuidadus preventivu,
IMCI, kosok oan
foin moris no
Kazu Komunitria

INDIKADR BA
PRODUSAUN

% husi halo desizaun nain 50% husi halo


sira apoia metin poltika desizaun nain
sade labarik nian iha nivel sira apoia metin
sira hotu
poltika sade
labarik
%
OGE
aloka
ba
nesesidade
programa 20% OGE aloka
sade labarik
ba nesesidade
programa sade
labarik

Halao treinamentu iha- % pesoal sade kompleservisu no molok-servisu ta treinamentu kona-ba


kona-ba IMCI no emerjn- IMCI,ENBC
sia neonatal iha distritu sira
hotu no instituisaun treinamentu ba pesoal sira.
Jere, superviziona no defende prioridade sira ba
IMCI, EPI, kuidadus ba Kobertura ba intervensaun
kosok-oan foin moris, nu- sade labarik
trisaun esensial no dezenvolvimentu infansia sedu
(ECD) iha ligasaun sira
hotu ho sistema sade.
Aumenta kualifikasaun ba # pesoal ho kualifikasaun
pesoal sade labarik nian

Integra tpiku sade labarik


nian iha kurriklum nasionl nia laran ba instituisaun
edukasionl sade nian

% Instituisaun edukasaun
nian integra sade labarik
iha prosesu kurriklum
anual ba diseminasaun
ba revizaun no rekomendasaun ba kurrikulm.

Estabelese no aplika super- % HF neeb superviziona


vizaun suportivu loloos
pelumenus tinan ida dala 2
hanesan rejista iha HMIS
% HF ho satisfasaun kliente diak no sertifikasaun
ba servisu kualidade
Mekanismu insentivu iha
fatin
Dezenvolve sentru ho kualidade kaps iha rejiaun sira
hotu ba prtika sade labarik nian atu bele integra
iha sistema treinamentu nia
laran, bele iha-servisu no
molok-servisu

No. husi rejiaun sira mantein sentru ho kualidade


kapas ho kualidade ba
sentru treinamentu

Nas: 4 S-1
Pesoal kual
DHS: 13 S-1
pesoal kual
Pesoal klniku
sira hotu iha
kualifikasaun
mminu D3

Nas: 2 S-2
100% DPHO
kual, 6 S-1
iha kualifikual.
kasaun S-1
50% DPHO iha
50% pesoal
kualifikasaun
klniku iha kualiS-1
fikadaun S-1

Mantein

Mantein
Mantein

100%

Mantein

Mantein

Mantein

75%

85%

95%

95%

70%

90%

Hadiak
kualidade no
Mantein

Mantein

30 %

80%

100%

100%

102

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN

Hasae
asesu
no kualidade ba
servisu imunizasaun

Dezenvolve planu kobertura lokal ba imunizasaun atu


atinji pelumenus kobertura
90% nasionalmente

% labarik menus idade


tinan ida simu imunizasaun sira hotu tuir poltika
BCG POLIO DPTHep
B Sarampu

Harii sistema insentivu ida

% husi Distritu sira benefisia husi eskema insentivu


sira

100%

Estabelese sistema jestaun % sistema jestaun korkorrente


malirin
(Cold rente malirin funsionachain)
diak
Hadiak
sistema
refernsia
hodi nunee atu
responde
ba
nesesidade espesfiku sade
labarik nian

Dezenvolve no implementa Dezenvolve Prosedimentu


prosedimentu
refernsia Refernsia Padronizadu
neeb padronizadu no uni- (SRP)
versal atu asegura artikulasaun apropriadu ba pratika
IMCI, EPI no ECD kosok
oan foin moris nian no nutrisaun.

Prestasaun ba kualidade ba % ospital disponivel hodi


pratika IMCI, EPI no ECD fornese servisu pediatria
kosok oan foin moris nian no ho kualidade
nutrisaun iha servisu pediatria iha ospital sira hotu

Komunikasaun
kontrarefernsia liu husi ICT ba % husi fasilidade sade
fasilidade sade sira hotu
sira utiliza ICT ba kontrarefernsia

Alvu 2015

Alvu 2020

Alvu 2025

Alvu 2030

90%

90%

9
5%

95%

75%

85%

95%

95%

100%

Atualiza

Atualiza

Atualiza

100%

Hadiak no
Mantein

50%

100%

103
C. NUTRISAUN
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN

Promove diversidade no konsumu ba ai-han


produtu lokal

Halao peskiza kona-ba


tabela kompozisaun aihan produtu lokal iha
koordenasaun ho Ministriu Agrikultura

% husi ai-han produtu


lokal analiza iha tabela
kompozisaun
ai-han
nian

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

20%

50%

70%

90%

50%

70%

100%

Mantein

Ida

Ida

Ida

Ida

60%

70%

75%

85%

50%

65%

70%

80%

100%

Mantein

Mantein

Mantein

1 guide
developed

Atualiza

Atualiza

Atualiza

% husi labarik ida <


tinan 5 simu vitamina A

80%

90%

95%

Hadiak

% husi labarik idade fulan


6-23 simu mikronutriente
rahun (Sprinkles)

50%

75%

95%

Hadiak

% husi feto idade 15-19


simua ferru folatu

50%

70%

90%

95%

% husi uma-kain hn
masin ho iodiu

75%

85%

95%

Hadiak

50%

60%

75%

85%

50%

60%

70%

80%

90%
80%

95%
90%

Mantein
95%

Hadiak

Dezenvolve reseita no % husi ai-han produtu


modelu ai-han hodi ha- lokal ho reseita ba neseree ba nesesidade oioin sidade oioin
No. husi peskiza konaba konsumu ai-han
Hadiak prtika
ba
kuidadus
nutrisaun inan
no labarik nian
(M&C)

Promosaun ba prtika
f susubeen inan nian
no f-han komplementr ho loloos

% husi Labarik < fulan 6


simu susbeen inan nian
eskluzivu
% husi labarik idade fulan 6-12 simu ho tempu
loloos & apropriadu aihan komplementr, ho
aumentu ba susubeen
inan nian

Dezenvolvimentu no im- % Instituisaun sade


plementasaun ba regu- implementa kdigu BMS
lamentu kona-ba kdigu & BFHI
substitutu susubeen
Hadiak asesu
no kualidade
ba servisu
nutrisaun iha
nivel fasilidade
no komunitria
ba sira hotu
neeb moris
tuir grupu
idade

Hasae kobertura no Dezenvolve no hanmokualidade ba suplemen- ris lejizlasaun ba fortifitasaun mikronutriente


kasaun mikronutriente

Hasae kobertura ba % husi labarik malnutrijestaun malnutrisaun


saun aguda hetan tratamentuW
% husi fornesimentu
emerjnsia pre-positildad
% husi eskola implementa programa f-han
neeb monitorizadu
% husi inan isin-rua &
f-susu ho malnutrisaun
simu ai-han komplementr

Hadiak

104

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

20%

40%

60%

70%

% husi uma-kain sira ho


jardn uma nian

30%

50%

70%

90%

% membru komunidade
sira ho hadiak koesimentu nutrisaun

35%

70%

90%

Hadiak

25%

50%

75%

Hadiak

9o%%

Hadiak no
Mantein

Mantein

Mantein

% husi feto isin-rua no


f-susu simu akonsellamentu

50%

75%

90%

Mantein

% adolesente simu
akonsellamentu kona-ba
nutrisaun

20%

40%

80%

Mantein

% husi pesoal sade


sira-neeb komprende
oinsa atu uza grfiku
kresimentu OMS nian

95%

95%

95%

95%

% husi pesoal sade


sira-neeb
fornese
akonsellamentu

75%

90%

Mantein

Mantein

% husi inan sira simu


akonsellamentu liu husi
atividade monitorizasaun
kresimentu

50%

75%

90%

Mantein

% husi labarik neeb


ezamina no refere ba
fasilidade sade sira

50%

70%

90%

Mantein

30%

50%

70%

100%

100%

Mantein

Mantein

Mantein

25%

50%

70%

80%

Dezenvolve
estratejia 1

Atualiza

Atualiza

Atualiza

Implementa BCI
1 tinan tinan

Mantein

Mantein

Mantein

90%

Mantein

Mantein

Mantein

Hasae
partisipasaun % husi eskola sira ho
komunitria ba interven- jardn eskola ba edusaun ba nutrisaun
kasaun nutrisaun no
konsumu refeisaun eskolar

Hasae kobertura no
kualidade tratamentu ba
moras laos-kontajioza
sira-neeb relasiona ho
nutrisaun

% husi ema moris ho


moras laos-kontajioza
neeb relasiona ho nutrisaun simu intervensaun

Implementa edukasaun
no
akonsellamentu
WRA NFS inklui hahalok buka sade no lulik
ai-han (molok, durante
no depoisde isin-rua)

% husi pesoal sade


treinadu ba nutrisaun
adolesente nian

Introdus no implementa
monitorizasaun kresimentu menus tinan-rua
ho akonsellamentu no
ezaminasaun
MUAC
ba labarik idade fulan
24-59

% SSK prenxidu ho nutrisionista komunitria


(D3)
Dezenvolve kurrikulum % fakuldade uza kurrikunivel universitriu (grau lum nutrisaun
baxarelatu no mestradu)
no pozisaun fakuldade
iha NFS
Dezenvolve no hatama
edukasaun NFS iha kur- % eskola uza
rikulum eskola nian
kasaun NFS

edu-

Dezenvolve estratejia Dezenvolve BCC ba nuBCC ba mudansa haha- trisaun


Promove advo- lok ba nutrisaun
kasia, mobilizaImplementa
interven- Implementa BCI ba nusaun sosial no
saun mudansa hahalok trisaun
komunikasaun
ba nutrisaun (BCI)
atu
asegura
mudansa ha- Hasae abilidade ba %
pesoal
nutrisaun
halo principal pesoal sira iha komu- kona-ba abilidade koiha nutrisaun
nikasaun mudansa ha- munikasaun
mudansa
halok
hahalok

105
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

100%

Mantein

Mantein

Mantein

100%

Mantein

Mantein

Mantein

Funsionamentu
ba
NIS & ME
Estabelese
sistema NIS&ME
funsiona-diak
informasaun no vijilnsia ba nutrisaun M & E
Funsionamentu
ba Unidade 1 iha
(NIS&ME)
sistema nasionl ba ND nia okos
informasaun nutrisaun funskiona-diak
no unidade vijilnsia ba
nutrisaun
Estabelese unidade nasionl ba informasaun
seguransa ai-han inklui
Hametin siste- sistema vijilnsia no
ma
jestaun sistema informasaun ba
i n f o r m a s a u n nutrisaun
no vijilnsia ba
nutrisaun

Nmeru husi peskiza


regular neebe padronizadu hodi monitoriza
progresu ba produsaun
no halao indikadr ba
rezultadu/impaktu no disemina informasaun
% husi fasilidade sade
sira utiliza informasaun
neeb hetan husi NIS
hodi halo programa no
dezisaun

Halao peskiza sientfika % husi informasaun


no diseminasaun ba in- neeb hetan husi peskiformasaun
za sientfiku vlidu utiliza
ba formulasaun poltika,
halo desizaun no planu
programtiku

106

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

D. Kontrola Moras Kontajioza


i. Malaria

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA 1

Haboot-hadia jestaun
kazu liu husi detesaun
kazu sedu no prestasaun
ba tratamentu anti-malaria ho efetivu

ATIVIDADE SIRA

PRODUSAUN BA
INDIKADR SIRA

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

100

80

50%

100%

100%

100%

100%

220,000

220,000

220,000

110,000

44,000

44,000

22,000

11,000

75%

85%

95%

100%

# husi instituisaun sade


relata stock out liu loron 7

75% husi
instituisaun

85% husi
instituisaun

90% husi
instituisaun

100% husi
instituisaun

# husi sentru mikroskpiu neeb hatudu maka


parte husi protokolu garantia kualidade esterna

100%

100%

100%

100%

Ida

Ida

Ida

Ida

Mantein

Mantein

Mantein

Insidnsia ba malaria
Dezenvolvimentu
ba (husi 1000 populasaun)
planu asaun neeb orsamentadu ba mediu no
longu-prazu tuir planu
dezenvolvimentu nasionl no sade
Asegura
implementasaun ba matadalan
nasionl ba tratamentu
Malaria husi pesoal
sade neeb envolve iha
diagnoza no tratamentu
ho nfaze kona-ba diagnoza no tratamentu ho
kualidade

# husi pesoal sade


neeb envolve treinadu
no implementa Matadalan Nasionl ba Tratamentu Malaria

Asegura disponibilidade # teste kazu isin-manas


ba fasilidade diagnstiku liu husi mikroskpiu
no anti-malaria iha nivel
fasilidade sira hotu
# husi kazu isin-manas
teste ho RDT
Asegura tratamentu anti- % husi kazu malaria simu
malaria efetivu lailais liu tratamentu anti-malaria
husi monitorizasaun no tuir matadalan nasionl
avaliasaun

Hametin kontrolu kualidade no garantia kualidade ba servisu diagnstiku no tratamentu

Halao teste efikasia tera- # halao teste


petika ba anti-malaria
ba prestasaun tratamentu ho efetivu

Estabelese ba harii kapa- # halao treinamentu


100% of all
sidade iha servisu, iha resiklajen kona-ba diag- analysts and cliniknaar no treinamentu in- noza malaria
cians trained
ternasional ba pesoal tuir
matadalan nasionl ba
diagnoza no tratamentu
kontrola malaria
Supervizaun suportivu # halao supervizaun
atu haboot-hadia kualidade ba servisu
Asegura envolvimentu
voluntriu sade komunitria kona-ba kontrola
no prevensaun ba malaria

Alvu
2030

50% husi institui- 60 husi institui- 75% husi institui- 80% husi instituisaun sira super- saun sira super- saun sira super- saun sira superviziona no relata viziona no relata viziona no relata viziona no relata

# voluntriu sade ko- 100% husi Volun- 100% husi Vol- 100% husi Vol- 100% husi Volunmunitria treinadu kona- triu Sade Ko- untriu
Sade untriu
Sade triu Sade Koba kontrola no tratamen- munitria
Komunitria
Komunitria
munitria
tu malaria

107
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA 1

ATIVIDADE SIRA

PRODUSAUN BA
INDIKADR SIRA

Hametin partisipasaun % husi individu sirakomunitria ba diagnoza neeb halao peskiza b


no tratamentu ho efetivu iha koesimentu loloos
ba sintomas malaria no
tratamentu
Asegura disponibilidade
adekuadu ba kadre
reprezenta kadre esensial iha nivel nasionl no
ms distritu

Aplikasaun selektivu ba
sasukat kontrola vetr
bazeia tuir prinspiu ba
jestaun Vetr integradu

Rekrutamentu ba pontu
fokal distritu no sub-distritu ba kontrola malaria
no moras sira-neeb
hadaet liu husi vetrseluk

Dezenvolvimentu
ba Dezenvolve Poltka KonEstratejia Kontrola Vetr trola Vetr integradu
integradu iha Poltika
kontrola moras neeb
hadaet liu husi vetr nia
okos

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

>50%

>60%

>70%

>80%

38
48 % husi pontu
fokal malaria/
VBDC iha nivel
distritu no subdistritu
Dezenvolve
Poltika

78
78
78
100% husi pontu 100% of malaria / 100% of malaria /
fokal malaria/
VBDC focal points VBDC focal points
VBDC iha nivel
at district and
at district and
distritu no subsub-district level sub-district level
distritu
Revee poltika
karik presiza

Revee poltika
karik presiza

Dezenvolvimentu
ba Dezenvolve poltika InDezenvolve
Revee poltika
Revee poltika
Poltika Nasionl ba sektisida ba sade PbPoltika
karik presiza
karik presiza
Insektisida ba sade lika
Pblika ho objetivu ba
jestaun rezistnsia vetr
Rejista Insektisida sira Rejista Insektisida Rejista Insektisida Rejista Insektisida
hotu neeb maka serve
sira hotu
sira hotu
sira hotu
ba sade pblika iha nasaun

Hasae distribuisaun ba
Moskiteiru neeb hetan
Tratamentu ho Insektisida ba longu-prazu
(LLIN) hodi tulun ema
sira-neeb hela iha area
risku malaria

Atu halao vijilnsia Entomoljika ba implementasaun ba programa


kontrola vetr bazeia ba
evidnsia

Dezenvolvimentu
ba Estratejia Kontrola Vetr integradu iha Poltika
kontrola moras
neeb
hadaet
liu husi vetr nia
okos
Revee
poltika
karik presiza

Rejista Insektisida
sira hotu

# halao teste suseptibilidade Insektisida nian


kontra vetr malaria sira

10

10

10

10

% husi LLIN fahe hodi tulun labarik menus idade


tinan 5

80% husi labarik


menus idade
tinan 5

80% husi labarik


menus idade
tinan 5

80% husi labarik


menus idade
tinan 5

80% husi labarik


menus idade
tinan 5

% husi LLIN fahe ba inan


isin-rua sira

80% husi LLIN


fahe ba inan isinrua sira

80% husi LLIN


fahe ba inan isinrua sira

80% husi LLIN


fahe ba inan isinrua sira

80% husi LLIN


fahe ba inan isinrua sira

% husi LLIN fahe ba ema 80% husi populasira-neeb hela iha area saun sira-neeb
risku aas
hela iha area risku
malaria

80% husi populasaun sira-neeb


hela iha area risku
malaria

80% husi populasaun sira-neeb


hela iha area risku
malaria

80% husi populasaun sira-neeb


hela iha area risku
malaria

14

2/fulan

8/fulan

16/fulan

28/fulan

80% rega kompletu ba uma sira


iha area risku aas
malaria

80% rega kompletu ba uma sira


iha area risku aas
malaria

80% rega kompletu ba uma sira


iha area risku aas
malaria

Estebelese laboratriu
entomolojia
funsiona
kompleta
# husi peskiza Entomoljika halao fulan
fulan

Halao Indoor Residual % husi uma sira rega ho 80% rega komSpraying seletivu iha Insektisida suseptivel iha pletu ba uma sira
area risku malaria
area risku aas malaria
iha area risku aas
malaria

108

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA 1

ATIVIDADE SIRA

PRODUSAUN BA
INDIKADR SIRA

Aplikasaun ba larvasida # husi distritu neeb


kmika no sasukat kon- identifika fatin moris ba
trola larva eko-amigavel vetr malaria sira
%. husi halao larvasida
ho Insektisida suseptivel

Promosaun ba mtodu
kontrola vetr no mtodu protesaun pesoal
seluk sira

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

5 districts

Distritu 13

Distritu 13

Distritu 13

Jere fatin moris


larva too 50%

Jere fatin moris


larva too 80%

Jere fatin moris


larva too 80%

Jere fatin moris


larva too 80%

Trimestralmente

Atualiza
ekipamentus no
Mantein

Atualiza
ekipamentus no
Mantein

15

15

15

100% husi pesoal

100% husi pesoal

100% husi pesoal

No. nasionalmente halao Tinan ida dala rua


atividade promosaun no
edukasaun ba kontrola
vetr

Garantia kualidade kona- No. husi halao bioassays


ba moskiteiru sira-neeb
hetan tratamentu ho
Insektisida, bioAIDS no
Insektisida Longu-Prazu

15

Estabelese harii kapa- No. husi pesoal neeb 100% husi pesoal
sidade iha-servisu no maka f treinamentu redurante knaar no trein- siklajen
amentu internasional ba
sade neeb envolve
kontrola vetr no vijilnsia entomolojia
Hametin partisipasaun
komunitria ba implementasaun
kontrola
vetr ho sustentavel

% husi individu siraneeb hetan peskiza iha


koesimentu loloos ba
mtodu kontrola vetr

>40%

>59%

>60%

>70%

Hametin kolaborasaun
intersektorial ba implementasaun
kontrola
vetr ho sustentavel

% husi parte interesadu


sira-neeb
identifika
partisipa iha enkontru
parseria

>60%

>70%

.>80%

>90%

Asegura disponibilidade
adekuadu ba kadre hodi
reprezenta kadre esensial sira bele iha nivel
nasionl no ms distritu

# husi ekipa entomoljika no kontrola vetr estabelese iha nivel Nasionl


no distritu

2 Nasionl /6
distritu

2 nasionl/9
distritu

2 Nasionl /13
Distritu

2 Nasionl /13
Distritu

Asegura disponibilidade # husi stock out ba Insekba ekipamentus ento- tisida iha nivel distritu
moljika, kontrola vetr
no Insektisida

80%

80%

80%

80%

Preparasaun ba epi- Hametin


sistema # husi relatriu mensal
demia no resposta ba relatriu no rejistu ba ho kualidade haruka ba
surtu
prestasaun servisu kuali- nasionl
dade, liu husi Sistema
Informasaun
Jestaun
Sade (HMIS)

100%

Mantein

Mantein

Mantein

a. # husi instituisaun
Hametin sistema Super- neeb superviziona no
vizaun, Monitorizasaun neeb f feed-back
no Avaliasaun
b. # fulan fulan halao enkontru revizaun

60%

80%

Mantein

Mantein

80% husi surtu

100% husi surtu

Mantein

Mantein

Preparasaun ba epi- # kontrola surtu


demia bazeia iha distritu
no protokolu resposta ba
surtu

109
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA 1

ATIVIDADE SIRA

PRODUSAUN BA
INDIKADR SIRA

Alvu
2015

Alvu
2020

Treinamentu ba pesoal # pesoal neeb maka 80% husi pesoal 100% husi pesoal
kona-ba preparasaun ba kompleta ona trein- neeb identifika neeb identifika
epidemia no resposta ba amentu
surtu

Alvu
2025

Alvu
2030

Mantein

Mantein

Kapasita no promove Asegura disponibilidade


peskiza hodi hadiak for- adekuadu ba analista mimulasaun poltika
kroskopiu malaria nian
iha nivel Nasionl no Distritu no Sub-distritu

# husi analista nomeadu


iha nivel nasional, SSK no
Postu Sade ba mikroskopiu malaria

sei koloka iha fatin nain 5 ba ospital nasionl no


refernsia no 65
SSK no 40 iha PS
risku aas

5 ba Nasionl no 5
ba ospital refernsia no 65 SSK no
80 iha PS risku

14 ba Nasionl
no 13 ba ospital
refernsia no 65
SSK no 120 iha PS
risku

14 ba Nasionl
no 13 ba ospital
refernsia no 65
SSK no 187 iha PS
risku

Asegura disponibilidade
adekuadu husi analista
kontrola kualidade ba
kontrola kualidade ba
mikroskopiu malaria nian
iha nivel Nasionl no Distritu no Sub-distritu

# husi analista kontrola


kualidade iha fatin iha
nivel nasionl no distritu
ba kontrola kualidade
ba mikroskopiu malaria
nian

5 verifikadr kruza iha nasionl no


ida idak iha nivel
distritu

5 verifikadr kruza iha nasionl no


ida idak iha nivel
distritu

5 verifikadr kruza iha nasionl no


ida idak iha nivel
distritu

5 verifikadr kruza iha nasionl no


ida idak iha nivel
distritu

Asegura disponibilidade
adekuadu ba pontu fokal
ba ekipa entomoljika
iha Nasionl no Distritu

# husi ekipa entomoljika no kontrola vetr harii iha nivel Nasionl no


distritu

Estabelese ekipa
Nasionl
Entomoljika rua ida
idak ho asistente
entomoljika 2 no
ema neeb tau
hamutuk insetu
nain 3

Estabelese ekipa
Nasionl
entomoljika rua no
ekipa distritu 3 ida
idak ho asistente
entomoljika 2 no
ema neeb tau
hamutuk insetu
nain 3

Estabelese ekipa
Nasionl
entomoljika rua no
ekipa distritu 7 ida
idak ho asistente
entomoljika 2 no
ema neeb tau
hamutuk insetu
nain 3

Estabelese ekipa
Nasionl
entomoljika rua no
ekipa
distritu
13 ida idak ho
asistente
entomoljika 2 no
ema neeb tau
hamutuk insetu
nain 3

110

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

ii. TUBERKULOZE
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

Haboot-hadia asesu ba
servisu diagnstiku no
tratamentu TB neeb
maka responsavel ba kliente sira no bazeia tuir
aproximasaun direitus
umanus

Kompromisu Governu nian neeb suporta


liu husi planu longu-prazu, rekursus umanus
adekuadu no finansiamentu sustentavel
dezenvolve planu asaun orsamentu mdiu
no longu-prazu tuir planu sade no dezenvolvimentu nasionl
dezenvolve evidnsia ida bazeia ba impaktu ba intervensaun TB

INDIKADR BA
PRODUSAUN
% husi kazu pozitivu
smear foun neeb rejista
husi estimativa ba kazu
pozitivu smear foun sira

% husi kazu pozitivu


smear foun neeb hetan
tratamentu ho susesu
husi pozitivu smear foun
Detesaun kazu liu husi asegura kualidade sira-neeb rejista.
ba bakteriolojia no hametin rede-servisu
laboratriu
Nmeru (%) husi sentru
Mantein kualidade ida ba rede-servisu lab- mikroskopiu sira-neeb
oratriu neeb f garantia ba mikroskopiu dezignadu nuudar parte
smear kaben-tasak
husi protokolu ba garan dezenvolve kapasidade ba teste suseptibi- tia kualidade esterna
lidade ba kultura no aimoruk iha NHL
(%)
husi
asegura disponibilidade ba modalidade Nmeru
diagnstiku suplementr iha nivel apro- relatriu distritu la iha
stock-out ba aimoruk
priadu sira
adernsia ba algoritmu diagnstiku anti-TB nian
neeb rekomenda husi fornesedr kuidadus sade sira hotu
Nmeru husi distritu sira
submete relatriu tuir
Asesu ba tratamentu padronizadu, tuir tempu loloos
kondisaun jestaun kazu ho loloos, inklui
tratamentu neeb observa diretamente
no apoiu pasiente atu aumenta adernsia,
oportunidade ba kura, no hamenus risku atu
hetan rezistnsia ba aimoruk.
La hakotu fornesimentu ba garantia kualidade aimoruk anti-TB no konsumivel seluk
sira iha fasilidade sira hotu
Rejista no relatriu ho loloos ba kazu sira
hotu neeb notifikadu no sira-nia rezultadu ba monitorizasaun ho efisienia ba
dezempeu no avaliasaun programa ba
impaktu intervensaun kontrola TB.

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

75

80

85

90

>85

>85

>85

>85

19 (100%)

19 (100%)

19 (100%)

19 (100%)

13 (100%)

13 (100%)

13 (100%)

13 (100%)

13 (100%)

13 (100%)

13 (100%)

13 (100%)

111
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

13 (100%)

13 (100%)

13 (100%)

13 (100%)

Pelumenus
1,karik
presiza 2

Pelumenus
1,karik
presiza 2

10

>15

>25

>25

100%

100%

100%

100%

Disponivel
no revee

Disponivel
no revee

Disponivel
no revee

Disponivel
no revee

Hasae (Scale-up) res- Estabelese mekanismu koordenasaun


posta ba dezafiu siranasionl atu hatudu dalan ba dezenvolvineeb mosu ba HIV-TB
mentu poltika/matadalan nasionl no
no MDR-TB
superviziona implementasaun ba intervensaun sira ba TB/HIV
Dezenvolve planu implementasaun iha
nivel nasionl bazeia ba poltika no estratejia nasionl TB/HIV nian, atu halo pilotu, hasae implementasaun no habelar
mbitu ba atividade TB/HIV nian sira
Hametin kapasidade ba programa sira rua
hodi haboot-hadia vijilnsia, diagnoza
no jestaun ba TB neeb relasiona-ho-HIV,
inklui mobiliza rekursus adekuadu
Dezenvolve mekanismu atu monitoriza no
avalia ho regular intervensaun TB/HIV no
sira-nia impaktu
Promove no koordena peskiza ho objetivu
atu hadiak prevensaun, diagnoza sedu no
tratamentu ba TB entre PLWHA.
Harii kapasidade iha laboratriu refernsia
nasionl hodi halao kultura neeb garante-kualidade no teste suseptibilidade
aimoruk, ms tau atensaun ba kontrola
infesaun iha fatin laboratriu sira.
Halao sirkulu regular ba vijilnsia rezistnsia aimoruk: liga ho rede-servisu ba laboratriu nasionl no laboratriu refernsia
supra-nasionl rejional.
Harii kapasidade no hametin rekursus atu
habelar jestaun kazu MDR-TB tuir rekomendasaun internasional.
Hametin sistema atu Hatama DOTS no DOTS Plus iha kurrikulun
fornese ho efetivu sertreinamentu molok-servisu ba mdiku, envisu ho kualidade ba
fermeiru no farmasista sira.
pasiente TB sira hotu ho Dezenvolve matadalan padronizasaun ba
komplementasaun husi
rekizitus infraestrutura no ekipamentus ba
NGOs/ CBOs/ FBOs
kontrola TB

Nmeru (%) husi Distritu


sira-neeb maka disponivel ba intervensaun
TB/HIV inklui PITC no
refernsia kruza

Promove hodi adopta Hola parte iha parseria pblika no privadu


prtika diak internasiinklui komunidade no grupu pasiente sira
onal entre fornesedr
hodi asegura provizaun ba padraun eskuidadus sira hotu
ensial ida ba kuidadus ba pasiente TB sira
hotu
Emprega kurandeiru tradisionl sira iha
refernsia no DOT

% husi fornesedr privadu sira envolve iha programa

>60%

>70%

>80%

>90%

% husi kurandeiru trasionl sira envolve iha


programa

>60%

>70%

>80%

>90%

Komunidade inovadora Dezenvolve no implementa kampaa adlori inisiativa hodi f


vokasia no komunikasaun sira ba disemiprestasaun kuidadus no
nasaun informasaun kona-ba moras TB
apoiu ba pasiente TB sira
no efetividade-kustus ba intervensaun TB
kona-ba sade no dezenvolvimentu jerl

% husi individu sira


neeb halao peskiza b
iha koesimentu loloos
ba sintomas no tratamentu TB

>40%

>50%

>60%

>70%

>60%

>70%

>80%

>90%

Revizaun konjunta trimestral ba refernsia entre TB no HIV


Nmeru husi laboratriu
fornese kultura no DST

Nmeru husi kazu MDRTB sira neeb rejista tuir


tratamentu kat IV

% husi instituisaun ihanasaun adopta no hanorin matadalan


Matadalan disponivel

Peskiza atu tau hamu- Halao Estudu KAP no peskiza sira seluk/ Nmeru husi estudu sira
tuk dadus lia-baze relestudu sira bazeia ba komunidade
halao tinan tinan
evante no monitoriza
efikasia ba intervensaun
sira iha kontestu lokal.
Adopta aproximasaun Hametin atividade parseria nian no enparseria hodi envolve
volvimentu husi parte interesad sira hotu
parte interesadu nasionl no internasional sira
hotu hodi servisu ho program nasionl TB

% husi parte interesadu


sira hotu neeb identifika hodi partisipa iha
parseria

112

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

iii. HIV/AIDS
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

Hametin Komisaun Na- Dezenvolve Poltika ba direitus % husi fasilidade sade


sionl AIDS (NAC) hodi umanus no asegura ninia imple- sira implementa poltika
monitoriza no fornese mentasaun
direitus umanus
supervizaun ba programa Nasionl HIV/AIDS

50% husi fasili- 75% husi fasili- 100% husi fasil- 100% husi fasildade sade sira dade sade sira idade sade sira idade sade sira
tuir matadalan
poltika

Kumprimentu ba regulamen- % husi fasilidade sira tuir


tu hamenus estigma/laos- regulamentu hamenus
diskriminasaun ba ema hodi estigma
atende servisu HIV iha fatin
prestasaun servisu sira hotu

50% husi fasili- 75% husi fasili- 100% husi fasil- 100% husi fasildade sade sira dade sade sira idade sade sira idade sade sira
tuir matadalan
poltika konaba prtika laosdiskriminasaun

Espansaun ba sub-divizaun ba % husi distritu sira harii 50% husi dis- 75% husi dis- 100% husi dis- 100% husi disNAC iha nivel rejionl no distritu Sub-divizaun NAC nian
tritu estabelese tritu sira
tritu sira
tritu sira
sub-divizaun
NAC nian no
funsiona
iha
sekretariadu
NAC nia okos
Estabelese
enkuadramentu Instrumentu no matada- Instrumentu no Revizaun
ba
monitorizasaun ba NAC
lan ba Monitorizasaun matadalan ba matadalan no
iha fatin
Monitorizasaun instrumentu ba
iha fatin
monitorizasaun
no implementasaun 100%

Revizaun
ba
matadalan no
instrumentu ba
monitorizasaun
no implementasaun

Revizaun
ba
matadalan no
instrumentu ba
monitorizasaun
no implementasaun

Envolvimentu boot liu husi ema PLHIV hola parte iha nivmoris ho HIV
el komunidade ba monitorizasaun no implementasaun ba programa

2020 mantein
no habelar outreach iha nivel
suco tuir nesesidade

2025 mantein
no
emprega
PLHVI iha fotidesizaun sira
hotu ba programa HIV

Envolve PLHIV
iha nivel rejionl no distritu
hodi
suporta
kuidadus tratamentu, advokasia, akonsellamentu no monitoriziasaun

2015 Mantein
no
habelar
rede-servisu
outreach PLHIV
iha nivel subdistritu

113
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

Pelumenus pesoal enfermeiru/baxarelatu


ba sade pblika nain 6 iha
nivel
rejionl
no pesoal nivel
mestradu nain
2 iha nivel nasionl ba siensia
sosial no siensia
mdika ida idak,
asistente laboratriu
nivel
diploma nain 1
iha nivel nasionl

2015 mantein
no pelumenus
pesoal
nivel
mestradu ida
ba jestaun kazu
klnika
HIV/
AIDS iha nivel
rejionl no plenumenus grau
mestradu 1 iha
nivel nasionl
ba laboratriu

2020 mantein
nivel no hasae
sientista sosial
nivel mestradu
nain 6 ba kuidadus
sosial
psikoljiku,
hasae
nivel
edukasaun ba
tkniku laboratriu nivel rejionl sira hotu
ba grau mestradu

2025 mantein
nivel no rekruta profesionl
mdiku
posgraduadu ida
ba HIV/AIDS iha
nivel
distritu,
rejionl no nasionl

Halo orariu no relatriu aval- Hah nmeru husi aval- A v a l i a s a u n


iasaun kontnua no supervizaun iasaun no atividade su- tinan tinan ba
suportivu
pervizaun suportivu
100% ba pesoal
no supervizaun
kontnua

Avaliasaun
tinan tinan ba
100% ba pesoal
no supervizaun
kontnua

Avaliasaun
tinan tinan ba
100% ba pesoal
no supervizaun
kontnua

Avaliasaun
tinan tinan ba
100% ba pesoal
no supervizaun
kontnua

Prepara
instrumentu
no
matadalan M&E ba jestaun dadus ba insidnsia kazu no relata
progresu ba programa

50% husi pesoal


sade no revee
instrumentu no
haree fila fali
tinan tolu tolu

100% husi pesoal treinadu


no
revizaun
instrumentu
neeb iha no
espanaun ba indikadr sira

100% husi pesoal treinadu


no
fornese
treinamentu
kontnua
ho
revizaun ba instrumentu no
matadalan sira

100% husi pesoal treinadu


no treinu fila fali
nuudar atividade harii kapasidade kontnua

100% husi pesoal treinadu


no treinu fila fali
nuudar atividade harii kapasidade kontnua

100% husi pesoal treinadu


no treinu fila fali
nuudar atividade harii kapasidade kontnua

implementa 80%
koberprevensaun tura SISCA no
i n t e r ve n s a u n
outreach komunitria

100%
kobertura SISCA no
i n t e r ve n s a u n
outreach komunitria

100%
kobertura SISCA no
i n t e r ve n s a u n
outreach komunitria

100%
kobertura SISCA no
i n t e r ve n s a u n
outreach komunitria

Pakote
intervensaun bazeia
iha eskola sei
disponivel iha
35% ba eskola
iha
nasaun
laran tomak

Pakote
intervensaun bazeia
iha eskola sei
disponivel iha
50% ba eskola
iha
nasaun
laran tomak

Pakote
intervensaun bazeia
iha eskola sei
disponivel iha
100% ba eskola iha nasaun
laran tomak

Hametin monitorizasaun Hasae nivel edukasaun ba pe- Hasae nivel edukasaun


no avaliasaun no harii soal sade HIV nian
ba pesoal sade HIV/
kapasidade ba rekursus
AIDS nian
umanus

Dezenvolve instrumentu
ba M7E, SOP no matadalan no halao treinamentu kontnua ba pesoal

Halao treinamentu hodi hari Divizaun HIV/AIDS, HR


kapasidade ba pesoal foun no
neeb iha

Prevensaun ba infesaun Hasae kobertura SISCa, outHIV/AIDS liu husi sensi- reach komunitria liu husi interbilizasaun, kapasitasaun vensaun sira
meiu-ambiente no promove
komunikasaun
mudansa hahalok
Dezenvolve pakote intervensaun edukasaun bazeia iha eskola ba grupu idade sira hotu

% SISCa
atividade
HIV/AIDS

% husi Eskola integra


HIV/AIDS iha kurrikulum
nasionl (Pre-sekundria
no Sekundria)

Pakote
intervensaun bazeia
iha eskola sei
disponivel iha
25% husi eskola
pre-sekundria
no sekundria.

100% husi pesoal treinadu


no
fornese
treinamentu
kontnua
ho
revizaun ba instrumentu no
matadalan sira

114

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN
% husi universidade
neebe relasiona ho
Sade implementa kurrikulum HIV/AIDS

Intervensaun sira iha fatin ba


kobertura luan ba populasaun
iha risku, n.e. Traballadr Seksual, MSM, ema Mvel, Injecting
Drug Users (IDU), inan isin-rua
sira, ema iha kadeia no fatin servisu iha nivel komunitria

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

100% Fakuldade Sade


Pblika, Fakuldade Medisina, Fakuldade
Enfermajen,
Parteira,
instituisaun
treinamentu,
treinamentu
sade relevante
seluk sira

100% Fakuldade Sade


Pblika, Fakuldade Medisina, Fakuldade
Enfermajen,
Parteira, nst

100% Fakuldade Sade


Pblika, Fakuldade Medisina, Fakuldade
Enfermajen,
Parteira, nst

100% Fakuldade Sade


Pblika, Fakuldade Medisina, Fakuldade
Enfermajen,
Parteira, nst

Intervensaunsira ba MARG
iha fatin no
kobre 100% ba
fatin sira-neeb
identifika

Intervensaunsira ba MARG
iha fatin no
kobre 100% ba
fatin sira-neeb
identifika

Intervensaunsira ba MARG
iha fatin no
kobre 100% ba
fatin sira-neeb
identifika

100% husi
rede-servisu
komunitria
estabelese
ona programa
edukasaun
otas-hanesan
iha Distritu 13
sira hotu

100% husi
rede-servisu
komunitria
estabelese
ona programa
edukasaun
otas-hanesan
iha Distritu 13
sira hotu

100% husi
rede-servisu
komunitria
estabelese
ona programa
edukasaun
otas-hanesan
iha Distritu 13
sira hotu

Hadiak hahalok
espesfiku husi
50% kompara
ho 2015

Hadiak hahalok
espesfiku husi
50% kompara
ho 2020

Hadiak hahalok
espesfiku husi
50% kompara
ho 2025

Uza prezervativu aumenta


husi 50% bainhira kompara
ho 2015

Uza prezervativu aumenta


husi 50% bainhira kompara
ho 2020

Uza prezervativu aumenta


husi 50% bainhira kompara
ho 2025

% husi traballadr seksu- Intervensaun


al neeb identifika simu sira ba MARG
informasaun HIV/AIDS
iha fatin no
kobre 100% ba
Nmeru
husi
MSM fatin sira-neeb
neeb identifika hetan identifika
liu husi PE
Nmeru husi IDU, feto
isin-rua sira, dadur-nain
no fatin servisu simu informasaun HIV/AIDS

Estabelese outreach ba otashanesan liu husi rede-servisu


komunitria ba populasaun
espesfiku

Nmeru husi rede-servisu komunitria PE estabelese iha nivel rejionl


no distritu sira

100% husi redeservisu komunitria estabelese


ona programa
edukasaun
otas-hanesan
iha Distritu 13
sira hotu

Dezenvolve nmeru ba Hadiak hahalok


estratejia BCC
espesfiku husi
50% kompara
ho 2014
Uza prezervativu aumenta
husi 50% bainhira kompara
ho 2014

115
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

Estabelese
akonsellamentu, teste no fasilidade diagnstiku ho
kualidade aas ba identifikasaun no monitorizasaun ba insidnsia HIV

Dezenvolve Sentru Akonsellamentu no Teste Voluntriu(


VCCT) no Sentru ba Fornesedr
neeb Hah Teste no Akonsellamentu (PITC) no implementa
Prevensaun husi programa
Tranzmisaun husi Inan ba Oan
(PMTCT)

Fasilidade laboratriu sira


dezenvolve hodi monitoriza
progresu ba etapa klnika ba
HIV/AIDS

INDIKADR BA
PRODUSAUN

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

% husi pesoal fasilidade


sade sira ho pesoal ho
kualidade neeb treinadu no implementa
programa VCCT, PITC no
PMTCT

50% husi
pesoal fasilidade sade
sira ho pesoal
ho kualidade
neeb treinadu
no implementa
programa VCCT,
PITC no PMTCT

75% husi
100% husi
100% husi
pesoal fasifasilidade sade fasilidade sade
lidade sade
sira
sira
sira ho pesoal
ho kualidade
neeb treinadu
no implementa
programa VCCT,
PITC no PMTCT

% husi fasilidade
sade sira kompleta ho
fasilidade laboratriu
adekuadu no pesoal
laboratriu treinadu

25% husi
fasilidade sade
sira kompleta
ho fasilidade
laboratriu
adekuadu no
pesoal laboratriu treinadu

50% husi
75% husi
100% husi
fasilidade sade fasilidade sade fasilidade sade
sira kompleta
sira
sira
ho fasilidade
laboratriu
adekuadu no
pesoal laboratriu treinadu

% husi fasilidade sade


sira ho formatu relatriu
no rejistu no kanal komunikasaun iha fatin

100% husi
fasilidade sade
sira hotu iha
format rejista
no kapasidade
komunikasaun
adekuadu no
relata tuir baze
loloos

100% husi
100% husi
100% husi
fasilidade sade fasilidade sade fasilidade sade
sira hotu iha
sira hotu
sira hotu
format rejista
no kapasidade
komunikasaun
adekuadu no
relata tuir baze
loloos

50% husi fasilidade


sade sira fornese servisu refernsia ho TB, STI
no infesaun oportunista
(IO) seluk sira iha fatin

50% husi fasilidade sade sira


fornese servisu
refernsia konaba TB, STI no
IO sira

75% husi fasili75% husi


75% husi
dade sade sira fasilidade sade fasilidade sade
fornese servisu
sira
sira
refernsia konaba TB, STI no
IO sira

% husi CD4 no mkina


avansadu seluk sira tau
ba monitorizasaun konta
CD4 no karga viral.

25% husi fasilidade sade sira


hotu prontu ba
mkina CD4 no
pesoal treinadu

50% husi fasilidade sade sira


hotu pronto ba
mkina CD4 no
pesoal treinadu

75% of all
health facilities

100% husi
fasilidade sade
sira hotu

116

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN

Tratamentu no kuidadus
ba ema sira hotu neeb
iha infesaun HIV no afetadu husi HIV

Asegura Tratamentu Anti Retorivral (ART) ba ema sira hotu


neeb iha infesaun HIV neeb
presiza atu hetan tratamentu

% husi sentru ART estabelese no fornese tratamentu husi pesoal treinadu hodi f rejimentu

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015
100% husi sentru ART neeb
estabelesidu
fornese tratamentu
husi
pesoal sade
kualifikadu no
treinadu

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

100% husi sen- 100% husi sen- 100% husi sentru ART neeb tru ART neeb tru ART neeb
e s t a b e l e s i d u estabelesidu
estabelesidu
fornese tratamentu
husi
pesoal sade
kualifikadu no
treinadu

% husi sentru ART neeb 100% husi sen- 100% husi sen- 100% husi sen- 100% husi senestabelesidu
fornese tru ART neeb tru ART neeb tru ART neeb tru ART neeb
asesu fasil ba manuten- estabelesidu
estabelesidu
estabelesidu
estabelesidu
saun aas ba asistnsia
pasiente nian
Nmeru husi pasiente
sira neeb monitoriza
ba simu aimoruk regular, efeitu sekundriu no
aderensia sira.

Estabelese ligasaun ho programa TB nuudar nia maka


kazu komn liu hotu ba mortalidade ba pasiente AIDS sira

Monitorizasaun
ba pasiente sira
ba aspetu sira
hotu husi ART
ba 100%

Monitorizasaun
ba pasiente sira
ba aspetu sira
hotu husi ART
ba 100%

Monitoring of
patients for all
aspects of ART
at 100%

Nmeru no tipu ba re- Manutensaun Manutensaun


jista mantein ba kliente ba
rejistu ba
rejistu
nia progresu
pasiente loloos pasiente loloos
ba 100%
ba 100%

Manutensaun
ba
rejistu
pasiente loloos
ba 100%

Manutensaun
ba
rejistu
pasiente loloos
ba 100%

% husi fasilidade sade


sira ho servisu neeb
relasiona ho HIV estabelese ona ligasaun ho
HIV/TB neeb identifikadu

100%
husi
fasilidade sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV

Estabelese ligasaun ho STI no Asesu ba


infesaun oportunista seluk sira tratamentu
hodi mosu ba ema sira-neeb
hetan infesaun HIV

Monitorizasaun
ba pasiente sira
ba aspetu sira
hotu husi ART
ba 100%

100%
husi
fasilidade sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV
estabelese ona
ligasaun
ho
HIV/TB neeb
identifikadu

100%
husi
fasilidade sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV
estabelese ona
ligasaun
ho
HIV/TB neeb
identifikadu

100%
husi
fasilidade sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV

prestasaun 100% husi fasilidade


sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV estabelese ona ligasaun ho HIV/
STI/OI neeb
identifikadu

100%
husi
fasilidade sade
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV estabelese ona ligasaun ho HIV/
STI/OI neeb
identifikadu

100%
husi 100% husi fasilifasilidade sade dade sade sira
sira ho servisu
neeb
relasiona ho HIV estabelese ona ligasaun ho HIV/
STI/OI neeb
identifikadu

Servisu kuidadus bazeia ba Nmeru husi pasiente


komunidade ba kuidadus pali- AIDS sira simu kuidadus
ativu ba kazu AIDS avansadu
no servisu apoiu husi
sentru sira-neeb estabelesidu

Dezenvolve
protokolu kuidadus paliativu
bazeia ba komunidade no
implementa
25% husi pasiente AIDS sira
fornese kuidadus
paliativu
bazeia ba komunidade

50% husi pasiente AIDS sira


maka fornese
kuidadus paliativu bazeia ba
komunidade

50% husi pasiente AIDS sira


maka fornese
kuidadus paliativu bazeia ba
komunidade

100% husi pasiente AIDS sira


maka fornese
kuidadus paliativu bazeia ba
komunidade

Kuidadus ba oan-kiak no apoiu Estabelese nmeru ba


psiko-sosial kontnua ba pasi- kuidadus ba oan-kiak
ente HIV/AIDS
no fornese servisu ba labarik sira kiak neeb iha
infesaun no afetadu ho
moras HIV

Dezenvolve protokolu ba kuidadus oan-kiak


sira no implementa ho 25%
ba oan-kiak sira
neeb fornese
ho
servisu
sade bziku
no psiko-sosial.

Dezenvolve protokolu ba kuidadus oan-kiak


sira no implementa ho 50%
ba oan-kiak sira
neeb fornese
ho
servisu
sade bziku
no psiko-sosial.

Dezenvolve protokolu ba kuidadus oan-kiak


sira no implementa ho 75%
ba oan-kiak sira
neeb fornese
ho
servisu
sade bziku
no psiko-sosial.

Dezenvolve protokolu ba kuidadus oan-kiak


sira no implementa ho 100%
ba oan-kiak sira
neeb fornese
ho
servisu
sade bziku
no psiko-sosial.

117
iv. LEPRA
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN

Hadiak kualidade ba Dezenvolve Poltika Na- Dezenvolve NLEP


programa nasionl era- sionl
ba
Eradikasaun
dikasaun lepra
Lepra(NLEP)
Revee & atualiza manual/ Atualiza matadalan/manual
matadalan ba lepra
Habiit komunidade atu Komunidade hetan asesu ba % fornese edukasaun konapartisipa iha atividade informasaun
ba Lepra
eradikasaun lepra
Implementa rezultadu ba Redusaun ba prevalnsia
kazu bazeia ba komunidade

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015

Alvu
2020

Dezenvolve
NLEP

Atualiza

Mantein estadu Mantein estadu


eradikasaun
eradikasaun

Atualiza
matadalan

Atualiza

Mantein estadu Mantein estadu


eradikasaun
eradikasaun

100%

Mantein

Alvu
2030

Hamenus
prevalnsia ba
75%

Kazu foun 0

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

LU: 3 S-1 kual.


DHS: 1 S-1 Kual
& 1-D3 Qual.

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

25%

50%

75%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

100%
100%
100%

Mantein
100%
100%

Mantein
100%
100%

Mantein
100%
100%

Hasae kapasidade ba Aumenta nmeru no kualifi- # Rekruta no dezenvolve LU: 2 S-1 Kual.
nivel sira hotu iha jestaun kasaun ba pesoal sira
pesoal
DHS: 2 D3-Kual.
no tknika
Fornese
resiklajen

Alvu
2025

treinamentu
% pesoal treinadu

Developed effective link Ho regular uza ligasaun ho


with:
klnika refernsia sira
eye clinic
dermatologic clinic
laboratory for skin smear
physiotherapy for assessment &management of
Atu fornese servisu lepra
reaction
komprensivu ho kualiFornese
MDT iha unidade
dade aas no dezenvolve
Kobertura MDT 100%
ligasaun efetivu iha nivel Sade besik liu hotu
perferiku ho unidade - Diagnoza iha tempu
loloos
refernsia
% pasiente ho kom- Tratamentu MDT ho
plikasaun refere ba reabiligratuitu
tasaun karik presiza
-Refernsia ba
komplikasaun
-Mantein rejista/arkivu
mesak
Asegura disponibilidade ba % pasiente lepra iha asesu
estoke aimoruk iha farmasia ba MDT
sentrl
% Fasilidade sade sira
hetan kuantidade neeb
presiza ba aimoruk

100%
Ospital ida

v. FILARIASIS LIMFTIKU
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA PRODUSAUN

Alvu
2015

Hakotu tranzmisaun mo- F Aimoruk Masal (MDA) ba pro- % husi ema elijivel simu doze Eliminasaun
ras LF
grama Filariaris Limftiku no Infe- nika ba DEC, Albendazole no pyba
saun Parazita Intestinal
rantel pamoate
populasaun
75%
F Albendazole no pyrantel pa- % husi ema elijivel simu doze
moate ba ema elijivel bainhira atu nika ba Albendazole no pyrantel
hamenus infesaun
pamoate

50%
populasaun

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

Eliminasaun
populasaun
100%

Mantein
eliminasaun

Mantein
eliminasaun

Mantein

Mantein

75%
populasaun

118

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA PRODUSAUN

Alvu
2015

Hametin rekursus uma- Rekruta no dezenvolve pesoal ba Nmeru husi pesoal neeb rek- Pesoal rekrunus bazeia tuir nesesi- programa LF
rutadu
tadu S1 nasidade iha nivel sira hotu
onl nain 5

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

Mantein

Mantein

Mantein

Pesoal rek- Pesoal nasi- Pesoal distri- Pesoal distrirutadu D3 onl nain 3 tu seluk 30% tu sira hotu
distritu 13
kompleta S2 kompleta S1 kompleta S1
30% pesoal
distritu S1

Nmeru husi pesoal neeb treinadu


Treinamentu
tkniku resiklajen ba
pesoal sira
hotu
iha
tinan lima
lima
Hanaruk monitorizasaun
ba programa LF ho foku
ba amostra brugia timori
no liu husi amostra raan

Teste amostra raan kalan uza teste % husi amostra raan maka foti no
rpidu ba brugia iha distritu neeb ezamina iha laboratriu
konsidera nuudar endmiku ba
brugia timori.

100% husi
amostra raan
ezamina iha
laboratriu

% distritu endmiku implementa 100% distriBuka ativu kazu ba elephantiasis no


detesaun ba pasiente elephantia- tu endmiku
hidrosel ba reabilitasaun
sis no hidrosel
implementa
Envolve komunidade iha buka kazu
% pasiente sira-neeb reabilita
sira

% SISCa ativu iha buka kazu sira

Hametin kolaborasaun Enkontru advokasia no proposta ba


parseria kona-ba imple- buka-fundus hodi suporta nesesimentasaun ba programa dade halao programa
LF hodi asegura disponibilidade ba orsamentu

Treinamentu
tkniku resiklajen ba
pesoal sira
hotu
iha
tinan lima
lima

Treinamentu
tkniku resiklajen ba
pesoal sira
hotu
iha
tinan lima
lima

Treinamentu
tkniku resiklajen ba
pesoal sira
hotu
iha
tinan lima
lima

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

25%
pasi- 50%
sira- 75%
siraente
sira- n e e b n e e b
neeb re- reabilita
reabilita
abilita
100% SISCa
ativu
iha
buka kazu
sira

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

% orsamentu neeb aloka kom- 30% presiza 75% presiza 90% presiza 100% presiza
para ho nesesidade programa LF o r s a m e n t u o r s a m e n t u o r s a m e n t u o r s a m e n t u
nian
disponivel
disponivel
disponivel
disponivel
Nmeru husi parseiru neeb parseiru 3
kompromete atu kolabora
neeb komprometidu

Mantein

Mantein

Mantein

119
vi. MORAS INFESAUN VIRL & AGUDA SELUK SIRA
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

Estebelese
programa
sade portu no eskritriu kampu ba sade
portu iha portu entrada
nuudar parte hodi prevene risku ba moras
hadaet internasionl liu
husi sasukat no resposta
efetivu sade pblika

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA PRODUSAUN

Dezenvolve Poltka Nasionl ba Dezenvolve no atualiza PHP


Sade Portu(PHP)
Revizaun no halo avaliasaun ida ba % estabelese rede-servisu interRegulamentu Sade Nasionl bazeia sektorial/rejionl
ba Regulamentu Sanitriu Internasionl
Estabelese eskritriu kampu nian ba % estabelese eskritriu kampu
Sade Portu
nian ba sade portu

# pesoal neeb rekruta ba Unidade Sade Portu (PHU) no Eskritriu Kampu ba Sade Portu
Rekruta no dezenvolve pesoal sade (PHFO)
portu
% pesoal treinadu kona-ba sade
portu
Organiza no implementa Regula- % eskritriu kampu sade portu
mentu Sade Nasionl bazeia ba halo tuir ona IHR 2005
IHR 2005
Treina pesoal nasionl ba pontu % pesoal treinadu kona-ba sanientrada ba implementasaun segu- triu internasionl
ransa sade pblika iha viajen no
transporte ho adekuadu.
Estabelese rede-servisu
internasiona//rejionl
Harii kolaborasaun no dezenvolve % Portu internasional/rejionl
MoU
neeb identifika iha kolaborasaun ho sade portu.

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

Dezenvolve
PHP

Atualiza

Atualiza

Atualiza

50%

100%

Revee no
Mantein

Revee no
Mantein

50%

100%

Mantein

Mantein

PHU: 3 S1kual. pesoal


PHFO: 2 S1kual. pesoal

PHU: 4 S1kual. pesoal


PHFO: 5 S1kual. pesoal

Mantein

Mantein

90%

100%

Mantein

Mantein

75%

100%

100%

100%

30%

50%

70%

90%

30%

5
0%

75%

95%

100%

100%

100%

Hametin kapasidade ba Halao kolokiu hodi sosializa Proto- Mdiku Timorense sira hotu 50% mdiku
pesoal sade nasionl kolu Tratamentu DHF
maka sosializa ho protokolu DHF
atu bele
iha Pontu Entrada (PoEs)
foun
atende
hodi implementa Regulamentu Sanitriu Internasional (IHR)

120

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA PRODUSAUN

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

Dezenvolve no sosializa matadalan % pontu fokal ba kontrola denkontrola dengue


gue sosializa ho matadalan

90%

100%

Mantein

Mantein

Produs Matadalan DHF ( flukso- % fasilidade sade tuir jestaun


grama) ba jestaun kazu DHF
kazu DHF

100%

Mantein

Mantein

Mantein

100%

Mantein

Mantein

Mantein

100%

Mantein

Mantein

Mantein

% tkniku laboratriu treinadu


kona-ba detesaun dengue

100%

Mantein

Mantein

Mantein

Hasae teknolojia laboratriu

Hasae

Hasae

Hasae

Hasae

50%

75%

80%

Mantein

Hadiak sensibilizasaun
Dezenvolve estratejia hodi hasae
Dezenvolve estratejia
komunitria
kona-ba
sensibilizasaun
dengue

Dezenvolve
estratejia 1

Atualiza

Atualiza

Atualiza

Dezenvolvimentu ba matadalan no
Matadalan disponivel
estratejia ba intervensaun integradu

Dezenvolve
estratejia

Atualiza

Atualiza

Atualiza

Dezenvolve
SOP no
mekanismu
1

Atualiza

Atualiza

Atualiza

Dezenvolve
estratejia 1

Atualiza

Atualiza

Atualiza

Dezenvolve
sistema 1

Atualiza

Atualiza

Atualiza

75%

100%

Mantein

Mantein

Dezenvolve Sistema Monitorizasaun Dezenvolve Sistema Monitorizano Avaliasaun Padronizadu


saun no Avaliasaun

Dezenvovle
sistema 1

Mantein

Mantein

Mantein

Hasae kapasidade iha monitoriza- Kobertura ba monitorizasaun no


saun no avaliasaun
avaliasaun regular

75%

100%

Mantein

Mantein

% husi kazu suspeitu DHF neeb


deteta iha fasilidade sade sira
% husi kazu suspeitu DHF konfirmadu neeb deteta iha fasilidade sade sira

Hasae kobertura no
kualidade ba programa
kontrola dengue
Hametin diangnstiku no
tratamentu dengue.
Hametin kapasidade laboratriu

% husi ema sira-neeb hetan


tratamentu ba suspeitu dengue
no DHF

Avalia koesimentu, atitude no ha- % husi komunidade ho KAP aphalok/prtika (KAP) komunitria
ropriadu

Dezenvolvimentu ba Padraun Funsionamentu ba Prosedimentu (SOP)


ba moras surtu no moras emerjente Dezenvolve SOP no mekanismu
(diarreia, disentria, SARS, H1N1,
Gripe Manu, venenu husi ai-han)
Dezenvolvimentu no implemenDezenvolve estratejia
Dezenvolve matadalan tasaun ba estratejia vasina H1N1
no mekanismu ba Reposta Surtu ba moras
Dezenvolve sistema informasaun
infesaun viral no moras
no sensibilizasaun pblika kona-ba
aguda seluk
moras surtu no moras emerjente (di- Dezenvolve Sistema Informasaun
arreia, disentria, SARS, H1N1, Gripe ba Moras Emerjente
Manu, venenu husi ai-han, H1N1,
nst)
Buka ativu kazu

Hametin Monitorizasaun
& Avaliasaun

% buka ativu kazu ba moras


emerjente

121
E. MORAS LAOS-KONTAJIOZA
i. MORAS MENTL & EPILEPSIA
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

Hadiak asesu ba fasilidade sade sira no


tratamentu ba ema
sira hotu ho moras
mentl ka epilepsia

Dezenvolve no disemina padraun no matadalan ba integrasaun moras mentl iha BSP


nia laran

INDIKADR BA
PRODUSAUN

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

% husi moras mentl hetan


tratamentu nuudar proporsaun ida ba prevalnsia estimativa ba moras mentl iha
populasaun nee

Nivel Nasionl, Ospital no


Distritu

10%

50%

80%

Diagnoza no tratamentu ba % husi epilepsia hetan trataema sira hotu ho epilepsia iha mentu nuudar proporsaun
komunidade ida
ida ba prevalnsia estimativa
ba moras epilepsia iha populasaun nee

Nivel Nasionl, Ospital no


Distritu

10%

50%

80%

Estabelese Fasilidade Kuidadus Estabelese Fasilidade KuidaAguda iha DIstritu, Ospital Re- dus Aguda iha Ospital Nasijionl no Nasionl
onl (kama 12)

Estabelese Fasilidade Kuidadus Aguda iha Ospital Refernsia sira (kama 6)

Estabelese Fasilidade Kuidadus Aguda iha Ospital Distritu


sira (kama 4)
Dezenvolve kurrikulum nasi- Dezenvolve Kurrikulum Nasionl sade mentl ba nivel sira onl iha nivel sira hotu
Atu asegura ekipa hotu no hah treinamentu iha
m u l t i - d i x i p l i n r i a ICS ho koordenasaun ho Fakulkomprensivu kom- dade Siensia Sade
postu husi psikiatra,
enfermeiru psikiatra, Halo preparativus ba trein- Fornese nmeru bolsa-estupsikolojista no profe- amentu ba psikiatra iha rai liur dus ba treinamentu iha rai
liur
sionl tkniku sade ba S1, S2 & S3
mentl neeb iha
ona abilidade apropriadu no hetan ona Rekrumentu ba pesoal apropri- No. Husi pesoal rekrutadu
padraun espesfiku adu hodi fornese prevensaun,
promosaun no tratamentu ba
husi treinamentu.
pasiente moras mental no epilepsia
Dezenvolve material ba edukasaun no promosaun hodi uza % husi fasilidade sira ho eduiha fasilidade sade sira, eskola kasaun no material promono instituisaun treinamentu
saun disponivel
.Hasae sensiilizasaun
no komprensaun komunitria ba moras
mentl no epilepsia
liu husi advokasia,
edukasaun no promosaun

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN

Organiza seminriu no kolokiu husi kolokiu no seminriu


entre profesionl sade sira halao tinan tinan
kona-ba sade mentl no epilepsia

Dezenvolve D3

Dezenvolve S1

Ida ba tinan ida


ba nivel kursus
ida idak

Mantein no
habelar treinamentu iha
nasaun

Mantein
no habelar
treinamentu
iha nasaun

Mantein
no habelar
treinamentu
iha nasaun

D3 -50
S1 3
S2 4
S3 - 2

D3 -100
S1 6
S2 8
S3 - 4

D3 - 150
S1 9
S2 12
S3 - 6

D3 - 200
S1 13
S2 16
S3 - 8

65%

80%

100%

Mantein

Tinan ida dala


ida

Tinan ida dala


rua

Mantein and
Hadiak

Mantein

Estabelesimentu Rede-servi- Estebelesimentu Estebelesimentu


su iha nivel distritu
rede-servisu iha rede-servisu iha
distritu
sub-distritu
Estebelese rede-servisu iha
nivel komunidade hodi ajuda
identifika no asiste pasiente
sira no sira-nia familia

Dezenvolve S2 Dezenvolve S3

Hadiak
Hadiak
koordenasaun koordenasaun

122

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

ii. SADE ORAL


ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

Atu asegura asesu ba


servisu sade oral apropriadu ba populasaun iha
nivel fasilidade sira hotu

Atu promove sensibilizasaun komunitria, no partisipasaun


komunitria
iha grupu prioridade alvu
sira-neeb maka iha risku
ba kondisaun oral krtika;

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA PRODUSAUN
Alvu 2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

75%

100%

100%

100%

Provizaun ba servisu preventivu, ku- Nmeru husi PS no atividade


rativu no promosaun sade oral iha SISCa fornese promosaun no
nivel kuidadus sade primriu
edukasaun sade oral

75% Postu
Sade no
SISCa

100%

100%

100%

Treinamentu ba Mdiku Jeneralista, Aumenta nmeru ba HR konaEnfermeiru Dental no Tkniku Den- ba sade oral
tl liu husi bolsa-estudus

19 Dentista
45
Enfermeiru
Dental
4 Tkniku
Dental

38 Dentista
90
Enfermeiru
Dental
8 Tkniku
Dental

Reorienta prestasaun servisu klnika Hamenus iha moras krie dental,


husi modelu kurativu ba kuidadus periodontal no kankru oral iha
ba intervensaun kahor-malu entre Timor-Leste
promosaun, preventivu no kurativu;

Relata liabaze

Provizaun ba atividade Dental iha % husi fasilidade sira implementknika prevensaun, restaurativa no ta matadalan sade oral
kurativu tuir protokolu tratamentu
padronizadu

Dezenvolvimentu material IEC konaba sade oral hodi hamosu sensibilizasaun kona-ba fatr risku sade
oral no meius apropriadu ba kuidadus sade oral

% husi hadiak koesimentu,


35% husi
atitude no hahalok sade oral populasaun
neeb relasiona ho moras krie,
periodontal no kankru oral

Estabelese rede-servisu inter-sek- % husi komunidade suporta


torial no liga ho organizasaun sira- kampaa sade oral
baseia iha komunidade ba kampaa
sade oral

Asegura partisipasaun estudante % husi eskola sira partisipa


iha atividade promosaun no edu- iha promosaun no edukasaun
kasaun sade oral
sade oral

50%

Partisipa
35% husi
eskola
primria no
sekundria

57 Dentista 76 Dentista
117 Enfer144 Enfermeiru Dental meiru Dental
12 Tkniku
16 Tkniku
Dental
Dental

Alvu
definidu

50% husi
populasaun

60% husi
populasaun

70% husi
populasaun

70%

75%

80%

50%

65%

75%

123
iii. KUIDADUS MATAN
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA PRODUSAUN

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

25 %

50 %

100 %

100 %

25 %

75 %

100 %

20%

40 %

60 %

100 %

-20 %

-40 %

-60 %

100 %

5o%

50%

75%

100%

% grupu komunidade sira


partisipa iha mobilizasaun
komunidade

50 %

50 %

75 %

100%

Fornese treinamentu ba tratamentu % PSF simu treinamentu konakuidadus matan bziku ba PSF
ba tratamentu kuidadus matan
bziku

25 %

50 %

75 %

Dezenvolve material IEC ba pro- % SISCa uza material IEC ba


grama sade matan iha SISCa
promosaun ba kuidadus sade
matan diak

50 %

100 %

100 %

100 %

% Enfermeiru Sade Matan partisipa iha treinamentu

25 %

50 %

75 %

100 %

# enfermeiru kuidadus sade


matan servisu iha fasilidade sira

65 ps

90 ps

90ps

90ps

Partisipa iha viajen ba estudu % kuidadus matan partisipa iha


komparativu ida
viajen ba estudu komparativu

20%

40 %

70 %

100 %

Estabelese treinamentu durante % enfermeiru sira simu


knaar ba enfermeiru kuidadus matan treinamentu durante knaar ba
nian no fasilidade sade sira hotu kuidadus sade matan

25 %

50 %

5%

100%

Hametin jestaun ba ser- Hametin supervizaun no monitori- % fasilidade sade sira simu
visu sade matan bziku zasaun ba programa sade matan supervizaun no monitorizasaun
iha nivel sira hotu
iha nivel sira hotu
ba programa sade matan

100 %

100 %

100 %

100%

Hatama rejistu konsulta kuidadus % fasilidade sade sira uza rematan nian iha fasilidade sade sira jistu kuidadus matan nian ida
hotu

50%

100%

100%

100%

Hatama formatu relatriu mensal % fasilidade sade sira relata


ba programa sade matan nian iha mensalmente ba programa
nivel sira hotu
sade matan

50%

100%

100%

100%

Atu aumenta asesu ba Kria rede-servisu ida ba servisu hodi


servisu kuidadus sade suporta implementasaun ba promatan ho kualidade aas.
grama sade matan iha nivel sira
hotu.

% NGO internasional no lokal


servisu hamutuk ho MdS atu
implementa programa sade
matan

Dezenvolve no implementa Pro- % Fasilidade Sade sira impletokolu ba Tratamentu Matan Bziku menta Protokolu ba Tratamentu
iha nivel sira hotu ba fasilidade Matan Bziku
sade sira
Fornese no mantein ekipamentus ba % Fasilidade Sade sira kompletratamentu Kuidadus Sade Matan ta hotu ho ekipamentus Kuidadus Sade Matan nian
Estabelese Klnika Kuidadus Sade % Sentru Sade sira ho Klnika
Matan iha nivel distritu no Sentru Kuidadus Matan nian
Operasaun Matan iha nivel ospital
% Ospital sira ho Sentru Operasaun Matan nian
Halao enkontru koordenasaun ho
Atu hametin no hasae lder komunidade sira
partisipasaun komunitria
iha programa sade
matan iha SISCa
Koordena servisu ho lder husi:
Igreja, grupu sira, feto, foin-sae,
idozu hodi mobiliza komunidade
atu partisipa iha programa sade
matan

Hasae kapasidade pesoal Fornese treinamentu ba Enfermeiru


sade nian hodi fornese Sade Matan
servisu kuidadus matan
iha nivel sira hotu
Hasae nmeru husi enfermeiru jerl
estuda oftalmolojia D1

%
lider komunidade sira
partisipa
iha
enkontru
koordenasaun

Hasae nmeru ba mdiku kuidadus # mdiku kuidadus


matan servisu iha ospital sira
servisu iha ospital sira

matan

124

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

F. MORAS EMERJENTE SELUK SIRA


ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

Hasae asesu no kualidade ba servisu sade


tinan-amigavel no idadetinan espesfiku, ho foku
kona-ba hadiak abilidade
ba fornesedr kuidadus
sade primriu no introdus no hametin modelu komunidade, hanesan programa kuidadus
domisiliaria

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA PRODUSAUN

Fasilidade sade sira neeb iha no # husi Fasilidade Sade sira


foun sira hotu maka harii tuir pa- neeb aplika Padraun Nasionl
draun nasonl ba asesibilidade.
ba asesibilidade
Implementa Programa Vizita Domis- % husi populasaun alvu simu
iliaria ba sira-neeb idozu no ema vizita uma
defisiente neebe maka la iha kapa- Non-CDC, DHS
sidade atu ba vizita fasilidade sade
sira
Hamutuk ho Ministriu Solidarie- # husi sentru bazeia ba komudade Sosial dezenvolve no imple- nidade disponivel iha suco ida
menta Servisu Bazeia iha Komuni- idak
dade ba idozu no ema ho defisiente
sira
Introdus modelu ida kona-ba Kui- % enfermeiru sade jerl treidadus Jeritriku ba Diploma Enfer- nadu iha kuidadus jeritriku
majen
bziku

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

65%

100%

100%

100%

100%

100%

25%

50%

75%

100%

35%

60%

100%

100%

50%

100%

100%

Prestasaun ba servisu jeritriku ba # husi ospital refernsia no osospitl nasionl no refernsia sira
pital nasionl fornese servisu
jeritriku
Estabelesimentu ba fasilidade Uni- # Estabelese Unidade Kuidadus
dade Moras Krnika sira
Kardiku

HNGV

HN

Estabelesimentu ba fasilidade
Unidade Moras Krnika sira

HNGV

HN

# Estabelese Unidade Kuidadus


Paliativu

HNGV

HN

Rekrutamentu/treinamentu ba Es- #
Espesialista
pesialista Kardiku
rekrutadu/treinadu

Kardiku
1

Rekrutamentu/treinamentu ba En- # Endokrinolojista rekrutadu/


dokrinolojista
treinadu

Rekrutamentu/treinamentu
Onkolojista

ba # Onkolojista rekrutadu/treinadu

Atu dezenvolve Detesaun Atu dezenvolve no implementa Tri- # fasilidade sade sira impleSedu ba Protokolu Defisi- ajen Dezenvolvimentu ba labarik menta Detesaun Sedu ba Protoente ba Labarik (Triajen idade tinan 0 5.
kolu Defisiente.
Dezenvolvimentu)
% PSF treinadu iha Detesaun
Sedu ba Protokolu Defisiente
Atu introdus servisu outreach # husi SISCa fornese servisu
Fizioterapia no Terapia Okupasionl fizio preventivu no promosaun
iha Sentru Sade Komunitria iha no OT
Distritu sira hotu

Distritu 13

50%

90%

100%

100%

100%

100%

100%

25%

75%

100%

100%

Atu hasae numeru fizioterapeuta no # husi fizioterapeuta no tera- fizioterap1 /


1 fizio/HR, fizioterap 1 1
Terapeuta Okupasional iha ospital peuta okupasionl iha ospital HR, 1 OT/ HR, 1 OT/HR, 1
OT DH
sira hodi fornese servisu interna- sira
1 fizioterap / fisio/HNGV, 1
mentu.
HNGV, 1 OT
OT/HNGV
HNGV
Atu asegura ekipamentus neeb % husi fasilidade sira maka
presiza maka disponivel hodi kompleta tomak hodi fornese
fornese servisu fizioterapia no tera- servisu terapia nian
pia okupasionl ba servisu internamentu no ambulatriu

50%

100%

125
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA PRODUSAUN

Hasae abilidade ba pe- Hatama Moras Krnika no jestaun % husi enfermeiru sade jerl
soal sade atu jere Moras iha Diploma Enfermajen nia laran
treinadu iha Moras Krnika no
Krnika sira
jestaun
Fornese treinamentu durante knaar % enfermeiru sira simu treinba Moras Krnika no jestaun ba pe- amentu durante knaar iha Mosoal enfermeiru iha fasilidade sade ras Krnika no jestaun
sira hotu.
Fornese ekipamentus sira-neeb % husi fasilidade sade sira
presiza hodi asegura jestaun ba kompleta tomak ba Jestaun MoMoras Krnika (n.e. Glucometer, ras Krnika
Monitr ba Tensaun Raan)
Estabelese Grupu Suporta Otas % PS no SSK ho Grupu Ajuda An
Hanesan/Ajuda ba Moras Krnika Rasik disponivel ba pasiente sira
sira
ho Moras Krnika

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

100%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

100%

50%

100%

100%

100%

G. SADE AMBIENTL
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA
PRODUSAUN

Dezenvolve sistema pol- Revise and update the current % poltika neebe asina
tika no planu ho efetivu
National policy for environ- no aplika (ba saneamental health interventions
mentu,
kualidade
bee,
kontrola vetr, seguransa
ai-han, jestaun ba foer)

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

Atualiza
Poltika

Atualiza
Poltika

Atualiza Poltika

100%

Atualiza
Poltika

Atualiza
Poltika

Atualiza Poltika

Asina no aplika Poltika kona- Asina Poltika


ba Analiza Impaktu Ambien- k o n a - b a
tl (AMDAL)
AMDAL
Hadiak sistema rekursus Rekruta no dezenvolve rekur- Disponibilidade ba pesoal EHD ho pesoal
no apoiu
sus umanus ba pesoal sade kualifikadu iha nivel no fasi- 1 S2-pesoal no
ambientl
lidade sade sira hotu
11 S1-pesoal
S1 kualifiFunsionalidade ba institui- kasaun ba
saun edukasaun sade am- DPHO sira
bientl
hotu
SSK sira hotu
iha sanitaristaD3
Ospital sira
hotu iha
sanitarista-D3
Dezenvolve sistema Planea- Funsionalidade ba sistema Harii sistema
mentu, Monitorizasaun no PME
bazeia
ba
Avaliaaun (PME)
Komputadr

3 S2-pesoal no 4 S2-pesoal no
Mantein
10 S19 S1-pesoal
mantein
Mantein
Mantein
pesoal
Mantein
Mantein
50%
sanitarista iha
Mds ho kokualifikasaun
laborasaun ho
S1
Mantein
universidade
halao
proEstabelese
grama estuduAkademia
S1
kona-ba
ba Sade
sade
ambiAmbientl
entl
Atualiza
Sistema

Atualiza
Sistema

Atualiza
Sistema

Hadiak prestasaun ba ser- Hasae kobertura no kualidade %


populasaun
iha
visu sade ambientl
ba intervensaun saneamentu asesu
ba
saneamentu
no kualidade bee
bziku no bee moos

60%

80%

90%

95%

% fatin pbliku halo tuir kriteria ba padraun sade ambientl (klasifikasaun B ba oin)

75%

95%

Mantein

Mantein

% uma-kain hetan klasifikasaun B tuir padraun uma


saudavel (bazeia ba KUBASA)

40%

50%

60%

70%

126

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

ORRIU BA IMPLEMENTASAUN

INDIKADR BA
PRODUSAUN

Hasae kobertura no kualidade Funsionalidade ba Orgaun


ba intervensaun seguransa ai- Nasionl ba Seguransa Aihan
han (NFB) no sistema monitorizasaun

Alvu
2015

Alvu
2020

NFB no sistema monitori- Mantein


zasaun
funsion-diak

Funsionalidae ba laboratriu
seguransa ai-han

Estabelese
Laboratriu
Nasionl ba seguransa Ai-han

Alvu
2025

Alvu
2030

Mantein

Mantein

H a s a e
Te k n o l o j i a
Laboratriu ba
Seguransa Aihan

Hasae Teknolojia Laboratriu


ba Seguransa
Ai-han
Estabelese
Laboratriu Munisipl ba Seguransa Ai-han

Mantein
Hasae Tekonoljia VCL
Rede-servisu
VCL iha nivel
rejionl.

Mantein
Hasae Tekonoljia VCL
Mantein

Mantein

% fatin pbliku produs aihan konforme tuir padraun 90%


MdS nian
Hasae kobertura no kualidade % populasaun iha asesu 95%
Mantein
ba intervensaun kontrola ba mtodu kontrola vetr Estabelese VCL
Hasae
vetr
neeb bele lara metin b
Teknolojia VCL

Funsionalidade ba Laboratriu Kontrola Vetr (VCL)

Hasae kobertura no kualidade Funsionalidade ba sistema Sistema moniba intervensaun kualidade monitorizasaun kualidade t o r i z a s a u n
bee
Bee
kualidade bee
funsiona-hodiak
Funsionalidade ba Labo- E s t a b e l e s e
ratriu Kualidade Bee (WQL) WQL.

Entomolojista Entomolojista MdS ho koNasionl 2 (S2) 1 disponivel laborasaun ho


disponivel
iha nivel Muni- u n i v e r s i d a d e
sipl
halao unidade
programa estudu-S1 kona-ba
kontrola vetr
Mantein

Mantein

Mantein

Hasae
Teknolojia
WQL
Pritu nain 2
S2-disponivel.

H a s a e
Te k n o l o j i a
WQL
Munisipl WQL
Peritu S-2 ida
disponivel iha
muni ipal sira
hotu

Hasae Teknolojia WQL


Rede-servisu
WQL iha nivel
rejionl

Mantein

Mantein

70%
Populasaun
iha fatin
ba foer
domstiku

80%
Populasaun iha
fatin ba foer
domstiku

Hasae kobertura no kualidade Funsionalidade ba sistema Sistema moniba intervensaun jestaun foer monitorizasaun jestaun foer torizasaun ba Mantein
jestaun foer
funsiona-diak
% Populasaun iha fatin ba 50% Populafoer domstiku
saun iha fatin
ba foer domstiku
% Fasilidade sade sira iha 100%
sistema jestaun foer (ho
rekursus umanus no ekipamentus apropriadu)
% fatin pbliku iha fatin foer 90% fatin pbliku iha fatin
foer
Promove envolvimentu Implementasaun bazeia ba % Suco implementa CGR
komunidade, jneru no komunidade,
sensitividade
50%
asegura igualdade sosial jneru no bazeia ba direitus
neeb habesik liu ba inter% Suco implementa inter- 50% alkansa
vensaun sade ambientl
vensaun sanitriu la-sub- estadu ODF
(CGR)
sdiu

60% Populasaun iha fatin


ba foer domstiku

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

95%

Mantein

Mantein

95% alkansa
ODF

Mantein

Mantein

127
H. PROMOSAUN SADE
ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA PRODUSAUN

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

Dezenvolve
poltika

Atualiza

Atualiza

Atualiza

Atualiza NPS

Atualiza NPS

Atualiza NPS

Atualiza NPS

25%

50%

75%

100%

Hadiak ba
50% kompara
ho 2010

Hadiak ba
50% kompara
ho 2015

Hadiak ba
50% kompara
ho 2020

Hadiak ba
50% kompara
ho 2025

40%

50%

70%

90%

50%

75%

90%

Mantein

% SISCa funsiona-diak (Klasifikasaun B ba leten)

80%

100%

Mantein

Mantein

% aldeia suporta PSF ativu treinadu

100%

Mantein

Mantein

Mantein

% PSF maka suporta ho loloos SISCa


no halao BCC iha nivel uma-kain

80%

90%

Mantein

Mantein

% eskola sira iha pontu fokal sade


ida ba eskola, manual no kurrikulum
ida

90% PS

Mantein

Mantein

Mantein

% fatin pbliku promve mudansa


hahalok

90%

Mantein

Mantein

Mantein

Hametin parseria hodi ha- Dezenvolve parseria ho % suco iha funsionamentu ba KJPS
rii ambiente suportivu ida orgnizasaun relevante
ba mudansa hahalok
sira
% neeb identifika promosaun
sade hodi implementa servisu organizasaun ho parseria ho MdS

70%

80%

90%

Mantein

90%

Mantein

Maintain

Maintain

Atualiza

Atualiza

Atualiza

Dezenvolve Poltika kona- Halo advokasia kona-ba Dezenvolve no atualiza poltika nasiba Promosaun Sade
foti-desizaun no pol- onl kona-ba promosaun sade
tika nain sira ba plitika
pblika saudavel
Revee no atualiza Estratejia Nasionl Atual ba
dokumentu Promosaun
Sade (NSHP)

Revee no atualiza estratejia nasionl kona- Atualiza NPS


ba promosaun sade
neeb iha (NPS)

Habiit komunidade, liu


husi tau ema nuudar parseiru no autr iha kapasidade atu ajuda malu hodi
rezolve sira-nia problema
sade rasik no adopta hahalok saudavel

HP liu husi tpiku sade % programa sira-neeb dezenvolve


sira
komponente BCC integradu ida iha
sira-nia estratejia
1.
Organiza
atividade sira iha SISCa
no fatin sira seluk
% adopsaun ba hahalok saudavel
2.
Organiza
xave
atividade dezenvolvimentu komunidade iha
nivel suco no sub-distriTaxa vizita ba fasilidade sade (per
tu
kapita/tinan)
3.
Asiste pro% komunidade iha asesu ba inforgrama sade hodi jere
masaun
mudansa hahalok ba
problema sade espesfiku sira no populasaun % programa neeb dezenvolve material BCC sira

Dezenvolve
planu Funsionalidade ba sistema planeaSistema
asaun integradu ida ba mentu bazeia ba online
funsiona-diak
HP ho parseiru sira hotu

128

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


ORRIU BA IMPLEMENTASAUN
ESTRATEJIA

ATIVIDADE SIRA

INDIKADR BA PRODUSAUN

Alvu
2015

Alvu
2020

Alvu
2025

Alvu
2030

100%

Mantein

Mantein

Mantein

50%

100%

Mantein

Mantein

Dezenvolve
CDS

Atualiza

Atualiza

Atualiza

Dezenvolve avaliasaun nesesidade


ba treinamentu ida (TNA) tinan lima
lima no atualiza tinan rua rua

Dezenvolve &
atualiza TNA

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

Mantein

% pesoal HP treinadu iha promosaun sade (inklui BCC)


Hasae nivel edukasaun ba pesoal
HP nian

90%
DPH: 2 S2kual.,sira hotu
S-1 kual.
DHS: S1 ba
DPHO sira
hotu

Mantein 2015

Mantein 2020
levels

Nivel mantein
iha 2025

Integra aproximasaun iha Dezenvolve planu anual % programa sira inklui aspetu proprograma sade nia laran integradu bazeia ba mosaun sade iha Planu Anul
komputadr
Sade nia laran
% intervensaun sade aplika modelu BCC
Harii kapasidade ba peso- Dezenvolve estratejia Dezenvolve no atualiza estratejia ba
al promosaun sade sira ba
dezenvolvimentu dezenvolvimentu kapasidade prohotu iha nivel sira hotu
kapasidade
mosaun sade (CDS)

Hadiak sistema jestaun


iha HP: planu, implementasaun, inklui supervizaun, monitorizasaun no avaliasaun

Dezenvolve matadalan no instrumentu M&E ba SISCa no programa


PSF

Dezenvolve
matadalan no
instrumentu
no revee tinan
Matadalan SISCa/PSF revee tinan
rua rua
lima lima, hanesan ms dokumentu
HP relevante sira seluk neeb iha
Revee no
atualiza
Dezenvolve sade eskolar no esmatadalan
tratejia BCC temtiku
Dezenvolve estratejia sade
eskolaQ

Munisipl: 1
S2-kual

Fakuldade
Sade Pblika
iha ligasaun
forml
kona-ba material HP nian ho
universidade
estranjeiru sira

Mantein

Mantein

Mantein

Revee no
atualiza
matadalan

Revee no
atualiza
matadalan

Revee no
atualiza
matadalan

D e z e n v o l v e Funsionalidade
ba
sentru
infraestrutura
rekursus(RC) IEC/BCC (inklui material, kurrikulum no peskiza sira)

RC funsionadiak

Mantein

Rede-servisu
RC ho rai liur

Mantein

Funsionalidade ba website Promosaun Sade nian

Dezenvolve
website ho
regular Atualiza

Mantein ho
regular
Atualiza

Mantein no
atualiza ho
regular

Maintain and
regularly
update

129

ANEKSU C
ROAD MAP BA DEZENVOLVIMENTU PROFESIONL SADE
A. POSTU SADE ( NIVEL SUCO)
Estrutura ba
Servisu

Situasaun
atual

Konfigurasaun
mnimu

193 postu
sade: 187
fornese
servisu
regular
no PS 6
semana ida
dala rua

Distribuisaun
Rekursus
Umanus

Konfigurasaun
neeb hein ba
2030
442 postu sade
ho Pakote
servisu sade
komprensivu

Mdiku 1: 442
Distribuisaun
Enf
ermeiru 1:
125

2011-2015

2016-2020

2021-2025

2026-2030

11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 30

187 187 193 213 263 313 363 442

193 213 263 313 363 442

13 13 50 50 50 50 23

Enfermeiru 2 : 884 125 275 350 388 425 505 585

Total
Jerl

442

249

745 825 884

Distribuisaun
Parteira
1: 80

Parteira 2 : 884

Distribuisaun

150 75 38 37 80 80 80 80 80 59

80 123 198 273 348 423 503

663 743 823 884

759

20 20 20 40 40 40 40 40 40 40 40 40 22

442

2011-2015
2016-2020
2021-2026
2026-2030
Konfigurasaun
Estrutura ba
Situasaun atual neeb hein ba
Servisu
2030
11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Total
Jerl

Tkniku Lab 1 442

43 75 75 75 80 80 80 80 80 80 61

280 320 360 400 442

Tkniku
Lab- :0

Distribuisaun

66 CHCs : 7
Konfigurasaun
CHCs 24 kama,
mnimu
59 lah kama
Mdiku 1: 0

73 CHCs ho
admisaun ba
kama 10.
Mdiku 2: 146

Distribuisaun
Dentista 1: 4

Dentista 1: 73

Distribuisaun
Enf 4 306

Enf 10: 730

Distribuisaun
Parteira 4: 191
Distribuisaun
Rekursus
Umanus

67

18 146

Distribuisaun
Enf matan 1: 66

Distribuisaun
Tkniku-Lab
2: 146

Distribuisaun
Tk-Farmasia
1: 25

Tk-farmasia
2: 146

18 128

120 160 200

17 17

809

73

73

146

12 32 52 73

73

13 22 22 16

361

541 601 660 730

28 60

60 60 59 70

354

371 431 491 551 611 660 730

60

60 60 60 60 60 49 70

469

66 73

59

306 306 306

1 Enf. Dental: 17 1 Enf. Dental: 73 17

Tkniku-Lab
2: 72

67 67 67 67 69 69 69 69 69 71 71 71 71 71 73 73 73 73

Parteira 10: 730 191 191 191 191 191

Distribuisaun

Matan: 1

20 40 60

39

23

43

73

12 12

12 12

72

146

72

72 72 72 92

25

20 20

98 146

14

74

130

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


2011-2015
2016-2020
2021-2026
2026-2030
Konfigurasaun
Estrutura ba
Situasaun atual neeb hein ba
Servisu
2030
11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Distribuisaun
Distribuisaun
Sade Pblika 1: Sade Pblika
Rekursus
4: 292
Umanus
Distribuisaun`

40 40 41

65 125 185 264 292

65

60 60 75 32

Total
Jerl
121

292

B. OSPITAL DISTRITU (NIVEL DISTRITU)


Konfigurasaun
Konfigurasaun
Estrutura ba ba Prestasaun
neeb hein ba
Servisu
Servisu Sade
2030
Atual
Konfi
gurasaun
mnimu

Ospital 3, 24
kama (Maliana,
Oecusse no Suai
&Baucau) ho
espesialista 6

Ospital 13,ho
kapasidade
entre 50 - 75
kama

2011-2015

2016-2020

13

10 13

13

13

13

13

Distribuisaun

Anestezista 1 : 0 Anestezista 1: 13

13

Distribuisaun

13

Mdiku
jeneralista 8 : 96

Dentista 1 : 13

Obsttriku 1: 13

Distribuisaun
Pediatra 1 :0

Pediatra1 :: 13

Distribuisaun
Internista 1 :0

Internista 1 : 13

Distribuisaun
Sirurjiaun 1 : 0

Radiolojista 1 : 0

Sirurjiaun 1: 13

Radiolojista
1 : 13

Distribuisaun
Enfermeiru : 46

Enfermeiru 60:
780

Parteira 16 : 192

Enf dental 2 : 26

Distribuisaun

Enf matan : 1

Enf matan 2 : 26

Distribuisaun

Enf anestezista
:9

Enf anestezista
3 : 39

Distribuisaun

Tkniku-Lab : 9 Tk-Lab 10 : 130

46 46 46 46 86 126 166 206 246 286 226 266 306 346 386 426 466 506 546

31

31 31 31 31 71 111 151 192

Distribuisaun
Enf dental : 3

96

46

Distribuisaun
Parteira : 31

96
1

Distribuisaun
Obsttriku 1 :0

Total
Jerl

96

Distribuisaun
Dentista 1 : 1

2026-2030

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Mdiku
jeneralista : 0

Distribuisaun
Rekursus
Umanus

2021-2026

Enf
dental
2 : 26

40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40 40

40 40 40 41

15 21 26

13

13

13

13

13

13

600

161

3
21

Enf
matan
2 : 26

19

29 39

Enf anes 5
tezista
3 : 39

13

13 19 26

7
25

10
32

19

39 49 69 79 89 89 89 130

131
Konfigurasaun
Konfigurasaun
Estrutura ba ba Prestasaun
neeb hein ba
Servisu
Servisu Sade
2030
Atual

2011-2015

Tek. Radio 2 : 26

Distribuisaun

Fizioterapeuta
:2

Sade Pblika
( Nutritionista
Klnika /HMIS
/Sade
ambientl)

10 10 10 10 20 20 10 10 10 11
3

Tek.
Radio
2 : 26

15

Tk-Far 7
masia
5 : 65

Fizioterapeuta
2 : 26

Distribuisaun

Distribuisaun
Rekursus
Umanus

Tk-Farmasia
5 : 65

Distribuisaun

Tk-Farmasia : 3

2021-2026

2026-2030

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Distribuisaun
Tec. Radio : 3

2016-2020

11 15 19 26

15

30 45 60

10 10 15 15

62

10 20 26

Fizio

tera
peuta 2
: 26

10 10

10

10 10

Distribuisaun

121

25

Sade Pblika
3: 39

Total
Jerl

26

39

39

C. OSPITAL REFERNSIA (NIVEL REJIONL)


Estrutura ba
Servisu

Konfigurasaun
ba Prestasaun
Servisu Ospital
Atual

Ospital 3 (Dili, Osptial ReferBaucau, no


nsia 5 (BauMaubisse) ho cau, Natarbora,
espesialista 7 Dili, Maubisse,
Lebutu ) ho esKonfigurasaun
pesialista 18
Mdiku : 32

2011-2015

Konfigurasaun
neeb hein ba
2030

Mdiku 24: 120 32

Dentista 2 : 10

Obstetriku 2
: 10

Pediatra 2: 10

Internista 2 : 10

Distribuisaun
Rekursus
Umanus

Sirurjiaun 2: 10

10
4

8
6

10

10

10

10

Anestezista
2 : 10
Radiolojista
2 : 10

Psikiatra 1

10

Distribuisaun
Psikiatra: 0

8
4

Distribuisaun
Radiolojista 1:0

Total
Jerl

88

Distribuisaun
Anestezista
1:0

Distribuisaun
Sirurjiaun : 1

Distribuisaun
Internista : 2

18 13 57

Distribuisaun
Pediatra: 2

2026-2030

32 32 32 50 63 120

Distribuisaun
Obsttriku 1 : 2

2021-2026

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Distribuisaun
Dentista 1 : 4

2016-2020

10
8

10

10
5

132

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


Estrutura ba
Servisu

Konfigurasaun
ba Prestasaun
Servisu Ospital
Atual

2011-2015

Konfigurasaun
neeb hein ba
2030

0ftalmolojista
1: 5

Distribuisaun
Espesialista
ENT: 0

Espesialista
ENT 1 : 5

Distribuisaun
Ortopedista: 0

Ortopedista
1: 5

Distribuisaun
Urolojista: 0

Urolojista 1: 5

Distribuisaun
Kardiolojista: 0

Kardiolojista
1: 5

Distribuisaun
Neonatolojista: 0

Neonatolojista 1: 5

Distribuisaun
Pulmonolojista

Pulmonolojista
1: 5

Distribuisaun
Espesialista
Reab-Mdika

Espesialista
Reab-Mdika
1: 5

Distribuisaun
Espesialista
Forensika

Espesialista
Forensika 1: 5

Distribuisaun
Espesialista
Dentista

Espesialista
Dentista 1: 5

Distribuisaun
Enf espesialista

Parteira 40
: 200
Enf Dental
3: 15
Enf matan 2
: 10

Distribuisaun
Enfermeiru
Anestezista :

Enf Anestezista
4: 20

10

10 10 10 10 10 10 10 10
280 280 280 280 280 300 320 340 360 380 400 420 440 460

80
480 500

520 540 560 580

20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20
63

63 63 63 63 63 63 83 103 123 143 163 183 200

20 20 20 20 20 20 17
5

Distribuisaun
Enfermeiru
matan : 1

Distribuisaun
Enf Dental : 5

10 20 30 40 50 60 70 80

Distribuisaun
Parteira : 63

Enf espesialista 16: 5


Enf ermeiru
160: 800

Total
Jerl
5

Distribuisaun
Enfermeiru : 280

2026-2030

Dermato
lojista 1: 5

Distribuisaun
Oftalmolojista : 1

2021-2026

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Distribuisaun
Dermatolojista: 0

2016-2020

4
1
1
22

6
5

137

15
6

300

10

10
4

10

133
Estrutura ba
Servisu

Konfigurasaun
ba Prestasaun
Servisu Ospital
Atual

2011-2015

Konfigurasaun
neeb hein ba
2030

2016-2020

2021-2026

2026-2030

Total
Jerl

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30

Distribuisaun
Tk-lab : 16

Tk-lab 20:
100

16

16 16 16 16 26 40 50 60 80 100

Distribuisaun

10 14 10 10 20 20

Tk-Radiolojista: Tk-Radiolo10
jista 8: 40

10

Distribuisaun
Tech Farmasia
18

10 10 10

Tech Farmasia 8: 40

18

16

Nutrisionista
Nutrisionista
klnika/diestista klnika/diestista: 5

Distribuisaun

Fizioterapeuta: 3 Fizioterapeuta
8: 40

Fizioterapeuta: 3

Fizio
tera
peuta
8: 40

Tk Elektromdiku:10

Distribuisaun

30

18 24 24 24 24 24 40

Distribuisaun

Tk Elektromdiku: 2

84

10 10 10 10 20 30 40

22

10 20 30 40

10 10 10

37

10

D. OSPITAL NASIONL
Estrutura ba Konfigurasaun neeb
Servisu
hein ba2030
Konfigurasaun

Rekursus
Umanus

2011-2015

2016-2020

12 13 14 15 16 17 18 19 20

2021-2026
21

22

23

24

2026-2030
25

26

27

28

29

30

Total
Jerl

Ospital Nasionl ida, ho espesialista 37


Mdiku 70 :

70

70

Dentista 3 :

Obstetriku 4

Pediatra : 4

Internista : 4

Sirurjiaun :4

Anestezista : 5

Radiolojista 3

Psikiatra : 3

Dermatolojista 2

Oftalmolojista : 2

Espesialista ENT : 2

Ortopedista 3

3 Urolojista 3

Kardiolojista 2

Neonatolojista 2

Pulmonolojista 3

Espesialista ReabMedika 1
Espesialista Fornsika
:2

1
2

134

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


Estrutura ba Konfigurasaun neeb
Servisu
hein ba2030

2016-2020

12 13 14 15 16 17 18 19 20

2021-2026
21

2026-2030

Total
Jerl

22

23

24

25

26

27

28

29

30

Espesialista dentista :2

Patolojista Klnika 3

Radioterapeuta 1

Traumatolojista 1

Dietista

Gastro-enterolojista 1

Reumatolojista 1

Onkolojista

Jeriatra

12

Anestezia

12

Perinatolojia

Pulmonolojia:12

Kardiolojia:2

Psikolojista

Fizioterapeuta

Enfermeiru 300

Rekursus
Umanus

2011-2015

20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 220 240 260 280

300

Planu Distribuisaun

20 20 20 20 20

20

20

20

20

Parteira 80

10 20 30 40 50

60

70

80

10 10 10 10 10

10

10

10

Tkniku-Lab 30

20

30

Tk. Radiologista: 16

16

Enfermeiru Dental 4

20

20

20

20

20

Sistema Informasaun
Jestaun Sade 2

Sanitariu/ Jestaun
Foer 2
2

4
30

16

Tk Elektro-Mdiku : 4

300

80

Tk Farmasia :16

Tk Elektro-Mdiku 4

20

16

135

ANEKSU D

ROAD MAP BA DEZENVOLVIMENTU FASILIDADE SADE SIRA


Estrutura
Servisu

ba Situasaun H u s i 2011-2015
atual
2030
11 12 13

Postu Sade

187

2016-2020
14

15

16

18

17

To t a l
Jerl

2021-2025
19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

187 187 193 213 263 313 363 442 442 442 442 442 442 442 442 442 442 442 442 442

442

Planu Konstrusaun

20

50

50

50

50

442

48

Espesifikasaun

Sala konsulta 3, sala emerjnsia 1, unidade maternidade ho kama observasaun 4, sala laboratriu, toilete 2,
sala hein 2, dispensa aimoruk fatin, sala armajen, sala resepsaun, dapru, sala ba pesoal.

Alojamentu ba Pesoal

Fatin ida ho rezidensia ho: kuartu rua ho toilete, sala jantar ida no sala vizita ida, dapru no toilete ba vizitante
sira, no varanda ida

Sentru Sade 66
Komunitria

70

66

Planu Konstrusaun (espansaun)


Espesifikasaun

66

66

66

68

70

20

20

20

70

70

70

70

70

70

70

11
Ospital Distritu

13

2016-2020

2021-2025

12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24
3

Espesifikasaun

70

70

70

70

2026-2030

To t a l
Jerl

25 26 27 28 29 30

10 13

13

Unidade ambulnsia no emerjnsia refernsia, poliklnika ho unidade servisu espesialiadu, sala hein, unidade
servisu medisina interna, unidade pediatria, unidade obstetria/jinekolojia, unidade sirurjia, unidade reabilitasaun
mdika, unidade radiolojia, unidade laboratriu, unidade farmasia no dispensa, armajen ba lojztika, lavandaria no
sala han, dapru, unidade ICT no rejistu mdiku, jestaun foer, unidade biomdika, fatin estasionamentu.

Estrutura ba SerHusi 2030 2011-2015


2016-2020
2021-2026
visu
Situasaun
Atual
11
12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24

Planu Konstrusaun

70

70

Planu Konstrusaun

Ospital Refernsia
3
Rejionl

70

Sala unidade emerjensia ho kama observasaun 4, unidade maternidade ho sala tuur-ahi no kama observasaun 4, unidade dental, unidade oftalmolojia, unidade mental ho kuidadus emerjnsia, unidade VCT ho sala
tratamentu VIU, unidade sade pblika, unidade dispensa aimoruk, unidade laboratriu, sala hein, unidade
internamentu ho kama 10, toilete ba pesoal no pbliku, area jestaun foer, unidade administrasaun.

Estrutura ba Ser2011-2015
Situasaun
visu
Husi 2030
Atual

Planu Konstrusaun

70

2026-2030
25 26 27 28 29 30

To t a l
Jerl
5

Estrutura tenke hatama: unidade emerjnsia, unidade ambulnsia, servisu obsttriku, servisu pediatra, servisu
internista, servisu sirurjiaun, servisu anestezista, servisu psikiatra, servisu dermatolojista, servisu oftalmolojista,
servisu espesialista ENT, servisu ortopedista, servisu urolojista, servisu kadiolojista, servisu neonatolojista, servisu
pulmonolojista, servisu reabilitasaun mdika, servisu espesialista-fornsika, servisu espesialista dental, unidade
servisu radiolojista, unidade servisu laboratriu, unidade farmasia no dispensa, lavandaria, dapru no sala han,
rejistu mdika no ICT, jestaun foer, unidade biomdika, administrasaun, fatin estasionamentu.

136

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030


Estrutura
Servisu

ba S i t u a s a u n Husi 2030
Atual

2011-2015

2016-2020

2026-2030

2021-2026

11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23

To t a l
Jerl

24 25 26 27 28 29 30

O s p i t a l 0
Nasionl

Espesifikasaun

Infraestrutura ba Ospital Nasionl tenke inklui: unidade emerjnsia, unidade ambulnsia, poliklnika espesializada, unidade obstetriku, unidade pediatra, unidade sirurjiaun, unidade anestezista, unidade psikiatra no emerjensia, unidade
dermatolojista, unidade oftalmolojista, unidade espesialista ENT, unidade ortopedista, unidade urolojista, unidade kardiolojista, unidade neonatolojista, unidade pulmonolojista, unidade reab-mdika, unidade espesialista-fornsika, unidade
espesialista dental, unidade radiolojista, unidade sirurjia plstika, unidade patolojia klnika, unidade pulmonolojista pediatra, unidade endokrinolojista, unidade patolojia anatmika, unidade sirurjia pediatra, unidade radioterapeuta, unidade
traumatolojista, unidade nutrisaun pediatra, unidade gastro-enterolojista, sirurjia dijestiva, sirurjia liman, sirurjia ulunkakorok, unidade tratamentu infertilidade, unidade neurolojista pediatra, unidade reumatolojista, unidade onkolojista,
unidade jeriatra, unidade sirurjia kardiovaskular, unidade hematolojista/patolojista klinika, unidade servisu laboratriu,
unidade farmasia no dispensa, lavandaria, dapru no sala-han, ICT no rejistu mediku, jestaun foer, unidade biomdika,
administrasaun, fatin estasionamentu.

137

ANEKSU E

Ministriu Sade
Guia Gestaun Finansa Pblika 2011-2015
Introdusaun
Ministerio Sade rekoinese katak sistema jestaun finanseiru neebe forti nee importante tebes
hodi distribui servisu sade neebe justu no efisiente iha nasaun laran. Tamba nee jestaun
finanseiru, inklui aprovizionamentu neebe identifika ona hanesan areia importante ida neebe
presiza atu haforsa iha Planu Estratjiku Nasional Sade (NHSP) nia laran. Parseiru Dezemvolvimentu1 sira foti ona ida nee iha oin no implementasaun Mapa Jestaun Finanseiru Pbliku
sai ona hanesan komponenti prinsipal hodi halo dezenhu ba Planu Estratjiku Nasional Sektor
Sade Apoiu Projektu (NHSSP-SP) foun neebe sei hahu iha 2012.
Ministerio Sade halao tiha ona avaliasaun dala barak ba jestaun finanseiru2 no aprovizionamentu3 hodi identifika asuntu sira, ho foku liu ba oinsa hadia kondisaun atu osan bele suli tun
diak liu tan ba iha Servisu Sade Distritu. Mapa nee prepara tiha ona bazeia ba rezultadu hosi
relatrio sira nee, no mos konsultasaun ho departementu sira iha Ministerio Sade, Ministerio
Finansas, Parseiru dezemvolvimentu sira no ONG sira neebe servisu iha sector sade nian
no workshop sira neebe halao ho distritu sira hotu durante faze desenho NHSSP-SP foun.
Workshop sira nee involve aprezentasaun no diskusaun ida konaba esbosu mapa distritu
nian, ekipa sade distritu sira nia hanoin (input) foti ona ba konsiderasaun hodi finaliza mapa
distritu nian.
Mapa fahe ona entre Servisu Sentral no Servisu Sade Distrito, no kobre period 2011 too
2015, iha sumario ida ba mapa ida-idak, no relatorio detalho liu hosi pasu ida ba pasu seluk
inklui ona hanesan aneksu ida ba mapa sira.
JFP no Planu Estratjiku Nacional
Para bele atinji objektivu NHSP nian, Reforma Jestaun Finanseiru Pbliku no kapasidade nee
presiza iha MdS nia laran. Objektivu jeral hosi Jestaun Finanseiru Pbliku iha NHSP maka
hasae mobilizasaun rekursu pbliku ba sector sade liu hosi efisiensia no dalan sustentabilidade hodi promove asesu neebe justu ba kustu neebe efektivu no servisu sade neebe
kualidade iha nivel tratamentu hotu-hotu4 . Tamba nee liga JFP ba NHSP ljikamente diriji
ba reformasaun xave ka prinsipal ba JFP iha ministrio Sade hanesan tuir mai nee:
Hadia kontrola no oinsa osan suli tun ba Servisu Sade Distritu;
Dokumenta no implementa kontrola no sistema finansa internu neebe forti iha Ministerio
Sade nia laran tomak;
Hadia orsamentu no prosesu planeamentu liu hosi planu orsamentu kraik-ba leten (bot
tom up budgeting) no liga planu ba orsamentu planu ida no orsamentu ida;
Garantia katak sector sade hetan orsamentu adekuadu/natoon, justu no efisienti.
Hadia kapasidade funsionario/a finansas nian iha MdS nia laran; no
AusAID, European Komisaun Europeia no Banku Mundial
Pasu sira ba Poltika luan Sektor Sade nian, Jestaun no Hadia Koordenasaun atu ba Sector Wide Approach (SWAp) iha Timor Leste, Ann Canavan May 2009. Workshop Direktur Sade Distrital sira ba
Jestaun Finanseiru Pbliku no Hadia Dezampenhu, Kathy Wimp Setembru 2010. Mid Term Review , Joao Olivio da Silva, 2010.
3
Konsiderasaun aprovizionamentu ba mapa ida konaba JFP, John Blunt, Maio 2011.
4
Esbosu Planu Nasinal Estratjiku Sade 2011-2030
1
2

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

138

Rezultadu neebe ita hein hosi reforma JFP no implementasaun mapa mak:
Hadia kapasidade iha jestaun finanseiru iha MdS nia laran tomak;
Sistema finansas lao diak iha MdS nia laran tomak;
Hakbiit MdS hodi muda ba apoiu orsamentu SWAp (planu ida orsamentu ida) iha 2016;
Jestaun Fianseiru Pbliku (JFP)
Para bele maneja orsamentu efektivu jestor sade sira prezisa atu bele responde pergunta
sira tuir mai nee:
1. Osan hira mak MdS presiza hodi finansia Servisu Sade nian?
2. Se mak fornese fundu sira/se mak selu servisu sira?
3. Fundu sira nee aloka ona ba iha neebe/fundu sira nee selu ba servisu saida?
4. Se maka kontrola osan-sai husi fundu sira nee?
5. Oinsa uza fundu sira nee? Ezemplu liu hosi Aprovizionamentu, Pasta Mutin, Salario no
renumerasaun
6. Se mak halo relatorio konaba osan-sai? Bainhira, oinsa no ba se?
7. Kualidade servisu saida mak MdS simu/oferese hodi uza fundu nee?
8. Iha mudansa diak ba dezempenhu? Indikador ba prestasaun servisu sade
Para bele hatn perguta sira neebe lista ona iha leten, jestor sira tenki iha kompentensia
hodi kompriende relatorio finanseiru sira no importante tebes sira tenki bele atu depende ba
sistema finanseiru no funsionario/a finansas hodi oferese informasaun neebe relevante ba
sira hodi foti desizaun lolos. Importante tebes katak funsinario/a finansas sira badaen no iha
kapasidade hodi maneja, kontrola no halo relatorio konaba finansas devizaun/ministerio nian.
Mapa ba JFP Ministerio Sade nian bele liga ho Jestor sira hodi bele kompriende no bele
responde perguntas sira iha leten, hanesan tabela iha kraik nee. Akompanha ho Jestor sira
tenki responde pergunta sira iha leten, sei ladiak ka susar ba Jestor sira ida-idak iha sistema
sentralizadu atu responde pergunta ho adekuadu, tamba sira nia kontrola kiik liu ba sira nia
orsamentu no uza orsamentu; tamba nee mapa ida nee halo, hodi fasilita ida nee akontese
iha 2015.

139
Pergunta
Jestaun nian
Osan hira mak
MdS
presiza
hodi
finansia
Servisu Sade
nian?

Pergunta Jestaun nian


Objektivu

Oinsa atu too iha neba?

Sade
hetan
fundu n Halo kustu ba servisu sira Halo kustu ba
neebe adekuadu hodi
area prioridade NHSP nian sira liu hosi kuahalao servisu sira &
dru orsamentu medio prazu, hatudu rekursu
atinji NHSP nia objektivu
sector sade nian, finansia lakuna (gap) sira
final sira
no kria indikador xave sira.
n Hadia prosesu orsamentu anual no planu
liga orsamentu anual ba kuadru orsamentu
medio prazu no operasaun anual/planu implementasaun sira. Planu anual ida inkorpora
aktividade sira hotu no orsamentu (Planu ida
Orsamentu ida).

Se mak fornese MdS hatene total rekur- n GoTL ninia alokasaun ba sade tuir indikador
fundu?
su envelope
NHSP nian
n Informasaun lolos no relevante konaba Parseiru Dezemvolvimentu & ONG sira fo fundu
ba sade.
Osan uza ona Alokasaun fundu sira ho n Primaria vs Sekundaria
ba saida? Fundu justu
n Mtodu ba alokasaun rekursu
sira nee aloka
n Alokasaun ba linha items (line items) neebe
ba
devizaun
rasional
neebe aproprian Efisiente iha rezultadu sira Liuliu ba aimoruk,
du tuir NHSP?
iha kustu/osan para hodi sosa aimoruk emerjensia/kunatidade tempu badak nian.
Se mak kontrola Osan nain iha autori- n Osan nain responsabiliza ba transferensia
osan-sai nian? dade hodi uza osan
n Delegasaun autoridade/ desentralizasaun
Oinsa uza osan? Funsionario/a finansas
nian neebe iha kapasidade no kualifikasaun
apropriadu
Se mak halo re- Sistema Jestaun Finanlatorio ba osan seiru forti akapta inforsai sira (bainhi- masaun
ra, oinsa no se)?
Kualidade ser- Kualidade servisu kuivisu saida mak dadu sade nian.
MdS hetan liu
hosi ami nia
osan?

n Kapasidade funsionario/a apropriadu


n Iha kontinuasaun treinamentu no apoiu
n Manual finansas sira
n Relatorio neebe regular no tuir tempu

n IJestaun informasaun neebe liga administrasaun no dadus finansas nian


n Unidade auditoria internal hodi halao auditoria dezempenhu sira.

D e z e m p e n h u Mudansa iha indikador n Liga poltika sira ho orsamentu


lao diak ona?
sade sira/terjetu sira n Tarjetu Prestasaun Servisu sira
atinji.

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

140

Implementasaun mapa JFP


Ministerio da Sade sei forma grupo servisu mapa JFP ida hodi maneja no monitor
implementasaun mapa nee rasik. Grupo servisu sei kompostu hosi funsionario/a senior hosi
Ministerio da Sade, Ministerio Finansa, no Parseiru Dezemvolvimentu. Hanoin ona katak
grupo servisu sei hasoru malu kada fulan iha fulan sanulu resi rua primeru too fulan rua nulu
resin hat durante implementasaun mapa ida nee. Aleinde nee, Ministerio Sade identifika tiha
ona ofisial finansa senior ida hosi unidade finansa sentral nia laran hodi defende mapa nida
nee.
Grupo servisu sei halo revizaun ba mapa ida nee tinan-tinan no sei adjusta tuir presiza,
progresu no mundansa ruma iha Jestaun finanseiru governu nian. Partikularmente, governu
afirma ona katak desentralizasaun nee sai ona area prioridade; maski nune iha tempu halo
preparasaun ba mapa nee, sidauk iha politika formal konaba mapa ida nee ninia signifikasaun
ba Servisu Sade Distritu no oinsa no bainhira maka mapa nee atu implementa prepara tiha
ona. Mapa nee sei presiza reorganiza ba desentralizasaun bainhira politika governu nian
forma ka kria ona.
Ministerio da Sade sei presiza suporta nafatin hodi implementa mapa JFP. Partikularmente
servisu hamutuk ho Ministerio Finansa nee importante tebes hodi implementa mapa nee.
Apoiu ida nee bele mai liu hosi asesor sira neebe agora dadaun ezisti, aumenta tan asesor
kurtu prazu ruma no kompania akontabilidade sira, apoiu treinamentu hosi Ministerio Finansa,
treinamentu hosi ONG sira ne'ebe servisu iha distrito no apoiu seluk tan. Avaliasaun ba
kapasidade funsionario/a finansas nian no dezemvolve planu treinamentu sei diriji apoiu
neebe presiza. Apoiu sei oferese liu hosi NHSSP-SP neebe sei komesa iha tinan 2012 nia
klaran.

141
MINISTERIO DA SAUDE MAPA JESTAUN FINANSEIRU PBLIKU
(JFP) - SENTRAL

2011

Kria grupu servisu ba JFP inklui


MoF, MoH, DP sira tuir ToR.
Indentifika s mak manan nain
ba mapa

Avalia kapasidade finansa no


aprovizionamentu funsionario/a sira nian
no dezemvolve planu treinamentu

Asesu ba freebalance
(input no relatorio)

Dezemvolve formatu relatorio


mensal vs actual, inklui orsamentu
DP sira neebe MdS mak maneja
(Fundu Global, HSSP-SP, nsst)

2012
Asesu ba freebalance
orsamentu DP nian
HSSP-SP,
Fundu
Global

Prepara no halao treinamnetu manual


Finansa no Aprovizionamentu hasai neneik
saida mak distritu sira produs ona inklui
dezennu estrutura konta foun ho MoF.

Halo kustu area


prioridade NHSP nian
ba period tinan 5 nian
(diskusaun MTEF nian)

Dezemvolve formatu orsamentu hodi liga planu no


orsamentu (orsamentu bazeia ba programa 2013)
inkorpora estrutura foun konta relatorio bazeia ba
programa nian iha freebalance. Estabelese komisaun
avaliasaun orsamentu iha MoH nia laran.

2013
Kontinua
treinamnetu
planu

halao
tuir

Hahu halo relatorio bazeia ba programa, monitorizasaun no apoiu


neebe presiza

Adopta mtodu alokasaun rekursu bazeia ba


indikador/modelu NHSP/MTEF nian preparadu ba orsamentu 2014

Kontinua hodi haforsa prosesu


halo orsamentu (planu ida
orsamentu ida ba 2014)

2014
Har Komisaun Auditoria
Internal iha MoH

Kontinua treinamentu tuir planu

Introdus sistema
monitorizasaun ba aset

Kontinua haforsa prosesu


orsamentu no relatorio

2015

Introdus relatorio dezempennu


inklui dezempennu auditoria

Kontinua haforsa prosesu halo orsamentu

Kontinua halao treinamentu tuir planu

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

142

MINISTERIO DA SAUDE MAPA JESTAUN FINANSEIRU PBLIKU


(JFP) ROADMAP DISTRITU SIRA

2011

Dezemvolve sistema relatorio no monitorizasaun ba PastaMutin (inklui regulamentu aprovizionamentu ba Pasta Mutin

Dezemvolve sistema relatorio


no monitorizasaun ba uza kombustivel

Hadia relatorio mensal no trimesteral oferese hosi MdS sentral, fornese treinamentu
konaba l & kompriende relatrio finansa

2012
Avalia kapasidade finansas Dezemvolve
& oferese treinamentu (nota treinamentu
sei kleur liu tan duke 2012 deit)

Prepara manual finansa no


aprovizionamentu & fornese treinamentu

Loke konta bankaria

Formatu orsamentu hodi liga


planu sira ba orsamentu
Introdus (orsamentu bazeia ba
programa 2013)

2013

Kontinua treinamentu tuir


planu

asesu freebalance no treinamentu

Distritu sira simu envelope orsamentu hosi MdS sentral orsamentu


submisaun hosi MdS (planu ida orsamentu ida)

2014

Distritu sira hatama dadus Direitamente ba


freebalance

distritu sira prepara relatorio


aktividade trimesteral

Introdus sistema monitorizasaun ba aset

Kontinua treinamentu tuir planu

Introdus relatorio dezempenhu

2015

Kontinua haforsa Prosesu orsamentu

143
Pasu detalho sira ba implementasaun mapa Sentral & Servisu
Distritu sira atu l hamutuk ho Sumario
Indikador/
Trgeto

Responsavel
devizaun no
ofisiais

Rekursu
neebe Presiza

Tempu

Kria grupo servisu JFP nian tuir Termu Referensia iha anexu
Enkontru mensal Finansa MdS
Identifika ema neebe atu defende mapa JFP iha unidade finansa ba grupu servisu
Direktor Planu no
MdS nia laran
Finansas

La aplika

Setembru 2011

Avalia kapasidade finansas no aprovizionamentu iha Servisu Planu treinamentu Finansa MdS
Sentral no dezemvolve planu treinamentu:
dezemvolve ona
Direktur Planu
no Finansa ho
n Dokumenta nmeru funsionario/a
% funsionario/a sira apoiu hosi asesor
n Kualifikasaun funsionario/a
neebe iha deskrip- Ministerio Finansa
n Deskripsaun servisu funsionario/a
saun servisu
asesu ba treinn Dezemvolve survei konaba kapasidade
amentu
n Dezemvolve planu treinamentu
% funsionario/a
Halao survei kapasidade funsionario/a, oferese treinamentu neebe hetan ona
akontabilidade baziku ba funsionario/a iha Postu Sade, Sentru treinamentu
Sade no Servisu Sade Distritu.
MdS sentral nian kontinua oferese treinamentu no apoiu.

Apoiu hosi asesor


neebe ezisti

Dezembru 2011

Asesu ba Freebalance: - kobre iha rua nee hotu MdS GoTL no


HSSP-SP, Fundu Global
n Enkontru ho MOF hodi hare fila fali estatuta ka kondisaun
ligasaun/koneksaun;
n Hare fila fali funsionario/a sira nia asesu ba Freebalance
no kapasidade neebe iha ona hodi produs relatorio no
utiliza Freebalance
n Dezemvolve planu konta sira nian ba HSSP-SP
n Diskkuti no dezemvolve planu konta nian sira Fundu
Global

Apoiu hosi asesor


sira neebe eziste

Setembru 2011

Kustu hodi asesu


ba
sistema
Freebalance ba
HSSP-SP & Fundu Global

Dezembru 2011

Dezemvolve formatu hodi halo relatorio mensal sira


Relatorio mensal Finansa MdS ha- Kustu ba treinmutuk ho asesor amento sira
n MdS sentral atu oferese relatorio finansa mensal ba prepara ona
sira nia apoiu
devizaun sira hotu iha loron 15 kada fulan
n Dezemvolve formatu ba relatorio mensal karik bele foti
direitamente hosi Freebalance
n Halao Treinamentu ba funsionario/a finansa no direktur
sira konaba oinsa l no kompriende relatorio finansa sira.
n Konsolida relatorio trimester ba eksekutivu MdS nian
para bele prepara iha loron 15 hosi fulan ikus kada trimester.
n Dezemvolve formatu konaba konsolidasaun relatorio,
tenki inklui rekursu fundu hotu-hotu atu fornese formatu
ba Parseiru Dezemvolvimentu sira hodi asegura konsistensia relatorio.
n Halo relatorio ba Fundu Parseiru Dezemvolvimentu nian
(orsamentu vs aktual) ba MdS sentral kada trimester iha
loron 10 fulan ikus kada trimester.

Dezembru 2011

Reforma/servisu sira tuir mapa

MdS utiliza Free- Finansa MdS nian


balance
hamutuk ho asesor
neebe
suporta
Determina tempu
hosi HSSP-SP &
bainhira maka
Fundu Global
muda HSSP-SP no
Fundu Global ba
Freebalance

Kustu planu
treinamentu
Halo akordu ho
ONG sira hodi
halao treinamentu sira iha
distritu

September 2012

Asesor finansa
iha Distritu

n Trainamnetu Freebalance ba funsionario/a

Asesu ba Freebalance fundu Parseiru Dezemvolvimentu, Uza Freebalance MdS Sentral, DPM
HSSP-SP, Fundu Global:
1/1/12
n Hatama dadus tranzaksaun nian

Funsionario/a
finansa
neebe
treinadu

Janeiru 2012

n Relatorio sira prepara ona


Manual Finansa no aprovizionamentu prepara ona no fornese
treinamnetu halao ona:
n Dezemvolve manual finansa nian ba MdS kobre kontrola
internal sira hanesan lista iha kraik no fornese treinamnetu konaba manual nee. Prepara manual simplis ida ba
distritu sira. SAMES atu determina akontabilidade baziku
(osan iha liman ka akumulasaun) no dezemvolve manual
ba SAMES.
n Akontabalilidade baziku tuir GoTL nian

Manual Finansa
% funsionario/a
finansa simu treinamentu konaba
manual

MdS Sentral apoiu Kompania akontManual prepara


hosi asesor
abilidade
hodi ona iha Junhu 2012
prepara manual
no halao treinamentu
Treinamnetu
kompleta ona iha
Asesor Finansa
Setembru 2012
ba SAMES

144

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

n Kontrola internal asegura separasaun aprovizionamentu no finansa


- Uza format baziku sira
- Halo monitorizasaun ba osan-sai no aprovizionamentu
- Auditoria Internu funsiona
- Auditoria Externu funsiona
n Orsamentu no kontrola orsamentu:
- Transferensia sira ba devizaun sira hotu tenki aprova husi chefi
devizaun (inklui Direktur sade Distrital sira)
- Dezemvolve formatu aprovasaun baziku
- Dezemvolve formatu excel kontrola orsamentu simplis ida ba
distritu sira hodi monitor no maneja orsamentu (kontrola vota)
- Delegasaun autoridade/desentralizasaun
n Osan-sai inklui:
- Deside limitasaun kompras nian, inklui natureza kompras izemplu
item kapital neebe sei sosa iha nivel sentral
- Kombustivel distritu sira determina kunatidade kombustivel
neebe presiza kada tinan no data atu lori mina ba ida nee tenki
inkorpora iha kontratu nia laran no distritu sira tenki hetan kopia
kontratu.
- Haforsa jestaun kontratu no monitorizasaun.
- Kontinua sistema sosa kombustivel emerjensia neebe agora
dadaun uza liu hosi pasta mutin.
- Dezemvolve sistema monitorizasaun no jestaun distribuisaun
kombustivel hosi distritu sira.
- Aimoruk Sistema ida hodi monitoriza no relata konaba fornesimentu aimoruk
* Halo diskusaun konaba pagamentu ba aimoruk iha SAMES bazeia liu ba SAMES ninia natureza/kondisaun (refere iha kraik)
* Estoke foti nian;
* Formatu kontrola sira;
* Data distribuisaun sira estoke regulador
n Reseita/konsumidor osan sira
- Sistema hodi asegura koleksaun osan simu sira no tau iha banku
ho didiak/apropriadu
n Salario no benefisiu
- Sestema forti hodi aprova overtime (oras estraordinario);
- Monitoriza direitu ba lisensa, absensia, nsst.
n Kontrola osan iha liman (cash)
- Pasta Mutin:
* Adiantamentu rastrimentu no prosesu absolsisaun ba divizaun
hotu-hotu iha MdS, inklui sentru sade no postu sade sira.
- Konta Bankaria sira:
* Servisu Sade Distritu sira atu kaer konta bankaria (halo diskusaun ho MoFT)
n Aset sira politika ba aset tenki kria bazeia ba sistema GoTL nian.
- Dezemvolve sistema monitirizasaun ba aset no lista. Utiliza modul Freebalance aset nian, treinamentu no asesu ba modul neebe
presiza. Durante sidauk iha ka iha hela preparasaun ba asesu ba
Freebalance tenki dezemvolve excel simplis ka sistema manual
ruma.
n Aprovizionamentu no lojstika
- Avaliasaun ba kapasidade, deskrisaun servisu no dezemvolve
planu hasae kapasidade aprovizionamentu nian
- Prepara Planu aprovizionamentu anual MdS nian
- Dezemvolve manual aprovizionamentu kobre:
* Estrutura aprovizionamentu iha MdS nia laran no liga ho sistema aprovizionamentu GoTL nian;
* Hadia espesifikasaun ninia konfigurasaun ba tenderizasaun
ezemplu konbustivel
* Dokumentu lisitasaun neebe estandar;
* Delegasaun aprovizionamentu;
* Prosesu aprovizionamentu ba NCB, ICB, lisitasaun kompetitivu
* Mekanismu avaliasaun no relatorio
* Mekanismu reklamasaun

Asesor ba Aprovi
zionamentu
Fundu sira
treinamentu

ba

145
n Jestaun kontratu treinamentu konaba oinsa maneja kontratu sira:
- Hadia komunikasaun entre lojstika, aprovizionamentu no sira neebe
kaer osan ba kontratu boot sira ezemplu kombustivel
n FMIS/Freebalance
- Halo avaliasaun ba abilidade IT nian no fornese treinamentu ba fatin
neebe bele.
- Sosa driver komputer nian neebe iha lisensa inertnasional (ka programa similar) hodi oferese abilidade baziku IT nian ba funsionario/a
distritu sira.
- Asegura komputador, printer no UPS neebe adekuadu ba distritu sira.
- Introdus MdS nia intranet no uza hodi haruka relatorio sira no fahe
dadus (refere ba unidade IT MdS nian)
n Dadus hatama ba iha Freebalance (agora dadaun iha MdS sentral) atu
muda ba distritu sira. Asesu ba Freebalance presiza treinamentu iha
Freebalance. Halo diskusaun ho MoFT atu halo liu hosi MdS ka liu hosi
tezoreiru distritu nian.
Halo kustu ba NHSP ninia area prioridade sira
n Preparasaun Kuadru Despeza Mdio Prazo nian halo kustu NHSP
(periodu tinan lima), utiliza kustu normativu neebe bele aplika ba:
- MTEF tinan lima
- Kobre rekursu hotu-hotu iha sektor nia laran
- Finansia programa neebe siadauk hetan orsamentu (gap sira)
neebe marka hela ona.
- Kria indikador finansa sira (refere ba MTEF):
* % Alokasaun GOTL ba sector sade
* % despezas rekorente por kapita ba BSP
* Alokasaun Per capita por distritu
* % Osan-sai regular iha hospital
* % osan-sai regular iha apoiu srvisu sira (inklui haforsa sistema
sira)
* Determina tarjetu hodi redus dependensia ba fundu parseiru
dezemvolvimentu ba input xave/prinsipal sade nian, izemplu
aimoruk ba periodu tinan lima ba leten
n Aprosimasaun kapasitasaun hodi produs MTEF, inklui input hosi distirtu
n Atualiza MTEF tinan-tinan antes kria orsamentu
n Uza MTEF hanesan baze ba alokasaun rekursu ba diresaun/distritu
sira.
Dezemvolve formatu orsamentu hodi liga planu annual sira ba orsamentu
sira
n MdS sentral mak establese envelope orsamentu bazeia ba MTEF,
mtodu alokasaun rekursu.
n MdS Sentral halo orario Planu no orsamentu anual.
n Dezemvolve manual orsamentu no planu, inklui format sira neebe liga
planu ba orsamentu sira.
n Oferese treinamnetu konaba orsamentu/planu ba hotu-hotu.
n MdS atu halo avaliasaun no altera kundru aktual kontas nian ho MOF
hodi muda ba estrutura bazeia ba aktividade (output) ba orsamentu
2013.
n Halo diskusaun ho MoFT Freebalance
n Dezemvolve spreadsheet bziku hodi asegura katak kustu atividade
sira (hanesan inklui ona iha planu annual sira) hahu iha orsamentu
2012.
n Divizaun ida-idak prepara planu annual, inkorpora aktividade hotu-hotu
no fundu (planu ida no orsamentu ida).
n MdS sentral kria komisaun avaliasaun orsamentu, osan nain aprenzenta planu anual no submisaun orsamentu sira, feedback no halo
diskusaun ba alterasasun orsamentu ho osan nain.
n Lisitasaun balun tan (adisional) hodi hetan apoiu orsamentu ba unidade
orsamentu MOFT nian bazeia ba gap neebe identifika ona no rekursu
n Jestor sira simu orsamentu sira neebe aprova ona iha semana 2 nia
laran depois de orsamentu pasa (MdS atu produs livru orsamentu no
planu anual)
Haforsa unidade auditoria internal
n Investiga treinamentu/liga ho auditoria internal (ezemplu auditoria
internal NT nian halo auditoria dezempenha bazeia ba modelo auditoria
dezempenha Kanada nian)
n PER/avaliasaun osan-sai seluk
n Unidade auditoria internal halao auditoria dezempenha

Halo kustu
NHSP ba
periodu tinan
5 nian hahu
Setembru 2011

Uinidade
Planu no
Finansa MOF
sentral

Asesor

Junhu 2012

Asistensia Parseiru Dezemvolvimentu (iha


fornesimentu
dadus)

MdS sentral
no diresaun
sira hotu
MoF (unidade
orsamentu,
Unidade
planu no Freebalance)

Formatu prepara ona


Adopta ona
alokasaun
rekursu
Kria orario
anual
Produs manual
ona no oferese
treinamentu ona

Planu no
Finansa MdS
nian

Apoiu asesor
Apoiu asesor
finansa distritu
nian
Kustu treinamentu nian

Hahu 2012
oferese apoiu
too 2015

Planu Estratjiku Nasionl ba Setr Sade 2011-2030

146

Вам также может понравиться

  • HISTORIA DALEN TETUN
    HISTORIA DALEN TETUN
    Документ12 страниц
    HISTORIA DALEN TETUN
    dominto
    90% (39)
  • MENINGOENSEFALITIS
    MENINGOENSEFALITIS
    Документ30 страниц
    MENINGOENSEFALITIS
    PANDU
    67% (3)
  • DIT Tetun 2
    DIT Tetun 2
    Документ32 страницы
    DIT Tetun 2
    matefatin2011
    91% (11)
  • Tetun Announcement
    Tetun Announcement
    Документ118 страниц
    Tetun Announcement
    dilber
    100% (12)
  • SDMK
    SDMK
    Документ23 страницы
    SDMK
    Mas Idham
    Оценок пока нет
  • Juventude e Educação
    Juventude e Educação
    Документ16 страниц
    Juventude e Educação
    Nobelia Soares
    100% (2)
  • Antonia
    Antonia
    Документ6 страниц
    Antonia
    Tithus Carvalhovital
    Оценок пока нет
  • MORAS DENGUE
    MORAS DENGUE
    Документ14 страниц
    MORAS DENGUE
    Mario Kape
    100% (1)
  • Every Stu
    Every Stu
    Документ8 страниц
    Every Stu
    Emeryk Ever
    100% (1)
  • Letycya Branco
    Letycya Branco
    Документ5 страниц
    Letycya Branco
    Jhony Missy
    90% (20)
  • Mediku Cirurjico-1
    Mediku Cirurjico-1
    Документ11 страниц
    Mediku Cirurjico-1
    Durão Boavida
    Оценок пока нет
  • Stroke
    Stroke
    Документ29 страниц
    Stroke
    Manuel Fatima Goncalves
    50% (2)
  • Moras Diarea Ba Labarik
    Moras Diarea Ba Labarik
    Документ8 страниц
    Moras Diarea Ba Labarik
    ZeyMi QueyGriez
    100% (1)
  • PREVENSAUN DENGUE
    PREVENSAUN DENGUE
    Документ6 страниц
    PREVENSAUN DENGUE
    CE Gara
    100% (3)
  • FILOSOFI DAN PENGETAHUAN
    FILOSOFI DAN PENGETAHUAN
    Документ12 страниц
    FILOSOFI DAN PENGETAHUAN
    ZiNho Paixão
    100% (4)
  • GASTRITIS: KONSEITU, KUIDADU ENFERMAJEN
    GASTRITIS: KONSEITU, KUIDADU ENFERMAJEN
    Документ34 страницы
    GASTRITIS: KONSEITU, KUIDADU ENFERMAJEN
    Durão Boavida
    100% (1)
  • LP Gastritis
    LP Gastritis
    Документ10 страниц
    LP Gastritis
    Livaldino De A. Dos S. Mascarenhas
    Оценок пока нет
  • Makalah Kekeringan
    Makalah Kekeringan
    Документ11 страниц
    Makalah Kekeringan
    Luis Ainaro - Soro
    0% (2)
  • TUGAS
    TUGAS
    Документ8 страниц
    TUGAS
    ZeyMi QueyGriez
    100% (1)
  • DEHIDRATASAUN
    DEHIDRATASAUN
    Документ4 страницы
    DEHIDRATASAUN
    Beatriz Sousa Leite
    100% (1)
  • Bab 3
    Bab 3
    Документ2 страницы
    Bab 3
    Dario
    100% (3)
  • Zeliab
    Zeliab
    Документ2 страницы
    Zeliab
    ZeLia CaRo
    Оценок пока нет
  • 17 Marco
    17 Marco
    Документ9 страниц
    17 Marco
    mgi
    100% (1)
  • Monografia
    Monografia
    Документ20 страниц
    Monografia
    Tíťhús D'Cårvålhõ
    92% (64)
  • Makalah Ipv (Kelompok 9)
    Makalah Ipv (Kelompok 9)
    Документ14 страниц
    Makalah Ipv (Kelompok 9)
    piolard
    100% (1)
  • Daftar Isi
    Daftar Isi
    Документ13 страниц
    Daftar Isi
    Diogo Rinaldi
    100% (2)
  • Etika Ready
    Etika Ready
    Документ4 страницы
    Etika Ready
    Simplicio Goncalves
    67% (3)
  • Aspektu Desenvolvimentu Dalen Tetun Husi Rai Laran
    Aspektu Desenvolvimentu Dalen Tetun Husi Rai Laran
    Документ5 страниц
    Aspektu Desenvolvimentu Dalen Tetun Husi Rai Laran
    Idel Soares
    92% (13)
  • Multiple Fraktur
    Multiple Fraktur
    Документ33 страницы
    Multiple Fraktur
    Denilo Augostu Martins dos Santos
    Оценок пока нет
  • Askep 1 Diare
    Askep 1 Diare
    Документ41 страница
    Askep 1 Diare
    Juhri Sahpitra
    Оценок пока нет
  • SEMANTIKA
    SEMANTIKA
    Документ12 страниц
    SEMANTIKA
    Frans JoseLv
    100% (1)
  • Kondisi Kesehatan Dan Keperawatan Di Timor
    Kondisi Kesehatan Dan Keperawatan Di Timor
    Документ5 страниц
    Kondisi Kesehatan Dan Keperawatan Di Timor
    Adys Rizky Azalea
    Оценок пока нет
  • NUTRIÇÃO E DIGESTÃO
    NUTRIÇÃO E DIGESTÃO
    Документ43 страницы
    NUTRIÇÃO E DIGESTÃO
    aphai marques
    Оценок пока нет
  • Ambiente
    Ambiente
    Документ6 страниц
    Ambiente
    zinha
    100% (1)
  • Monografia
    Monografia
    Документ35 страниц
    Monografia
    Duarte Faria Moniz
    0% (2)
  • Segunda Guerra Mundial
    Segunda Guerra Mundial
    Документ7 страниц
    Segunda Guerra Mundial
    Aze Allein
    Оценок пока нет
  • Sistematika Hakerek Relatorio Grupu
    Sistematika Hakerek Relatorio Grupu
    Документ7 страниц
    Sistematika Hakerek Relatorio Grupu
    Anonymous NPV6q2OBQ
    Оценок пока нет
  • Armando Pirates
    Armando Pirates
    Документ6 страниц
    Armando Pirates
    Juan Boik
    88% (16)
  • Difikuldade Ne
    Difikuldade Ne
    Документ2 страницы
    Difikuldade Ne
    Gira Kokai
    Оценок пока нет
  • MORAL DAN AGAMA
    MORAL DAN AGAMA
    Документ12 страниц
    MORAL DAN AGAMA
    Falintino Ribeiro
    Оценок пока нет
  • ALAT KEDOKTERAN
    ALAT KEDOKTERAN
    Документ59 страниц
    ALAT KEDOKTERAN
    henny jayanti
    Оценок пока нет
  • Introdusaun Filosofia Enf. (1) - Historia
    Introdusaun Filosofia Enf. (1) - Historia
    Документ6 страниц
    Introdusaun Filosofia Enf. (1) - Historia
    ZiNho Paixão
    Оценок пока нет
  • BABY BIRTH INJURY
    BABY BIRTH INJURY
    Документ12 страниц
    BABY BIRTH INJURY
    Novia Ariani
    Оценок пока нет
  • Resumu Tetun
    Resumu Tetun
    Документ11 страниц
    Resumu Tetun
    Paula Loudia Lopes
    Оценок пока нет
  • Makalah Abdomen
    Makalah Abdomen
    Документ21 страница
    Makalah Abdomen
    Ngurah
    Оценок пока нет
  • Oral Higiene
    Oral Higiene
    Документ14 страниц
    Oral Higiene
    rozi pires
    100% (2)
  • Faktor Pengaruh Bidan Hepatitis
    Faktor Pengaruh Bidan Hepatitis
    Документ7 страниц
    Faktor Pengaruh Bidan Hepatitis
    harys
    Оценок пока нет
  • Abortus Komplit - Kelompok 4 - Ilmu Keperawatan - Keperawatan Maternitas
    Abortus Komplit - Kelompok 4 - Ilmu Keperawatan - Keperawatan Maternitas
    Документ8 страниц
    Abortus Komplit - Kelompok 4 - Ilmu Keperawatan - Keperawatan Maternitas
    Luturmas Kevin
    Оценок пока нет
  • OPTIMALKAN NUTRISI
    OPTIMALKAN NUTRISI
    Документ12 страниц
    OPTIMALKAN NUTRISI
    angels03
    Оценок пока нет
  • Tabulasaun Grupo 3
    Tabulasaun Grupo 3
    Документ46 страниц
    Tabulasaun Grupo 3
    xisto gusmao
    Оценок пока нет
  • Makalah ISPA
    Makalah ISPA
    Документ43 страницы
    Makalah ISPA
    herninda
    Оценок пока нет
  • 2.6.3.b.2. KAK PELAYANAN UKM KESEHATAN KELUARGA
    2.6.3.b.2. KAK PELAYANAN UKM KESEHATAN KELUARGA
    Документ12 страниц
    2.6.3.b.2. KAK PELAYANAN UKM KESEHATAN KELUARGA
    rdowsbatunyala
    Оценок пока нет
  • 1 626320 3tahunan 2018 07 11 748
    1 626320 3tahunan 2018 07 11 748
    Документ40 страниц
    1 626320 3tahunan 2018 07 11 748
    Isti Qomah
    Оценок пока нет
  • PKGD_SB
    PKGD_SB
    Документ27 страниц
    PKGD_SB
    Jonrar Jono
    Оценок пока нет
  • Sanitarian
    Sanitarian
    Документ5 страниц
    Sanitarian
    Nasrul Riea
    Оценок пока нет
  • Badan PPSDM Kes
    Badan PPSDM Kes
    Документ55 страниц
    Badan PPSDM Kes
    Rebeka Sinaga
    Оценок пока нет
  • Program Prioritas Pemerintah Dalam Bidang Kesehatan Tahun 2020
    Program Prioritas Pemerintah Dalam Bidang Kesehatan Tahun 2020
    Документ5 страниц
    Program Prioritas Pemerintah Dalam Bidang Kesehatan Tahun 2020
    Jihan Dhaifullah
    Оценок пока нет
  • PROFIL PUSKESMAS CURUG 2011
    PROFIL PUSKESMAS CURUG 2011
    Документ21 страница
    PROFIL PUSKESMAS CURUG 2011
    Said Devi Elvin
    Оценок пока нет
  • Resume 2. Program Pembinaan Kesehatan Komunitas
    Resume 2. Program Pembinaan Kesehatan Komunitas
    Документ6 страниц
    Resume 2. Program Pembinaan Kesehatan Komunitas
    Tiffanny Far-Far
    Оценок пока нет
  • Tugas Mata Kuliah Promosi Kesehatan Kebijakan
    Tugas Mata Kuliah Promosi Kesehatan Kebijakan
    Документ9 страниц
    Tugas Mata Kuliah Promosi Kesehatan Kebijakan
    Elga Aprodita
    Оценок пока нет
  • PEMERATAAN TENAGA KESEHATAN
    PEMERATAAN TENAGA KESEHATAN
    Документ4 страницы
    PEMERATAAN TENAGA KESEHATAN
    sitizahnia
    100% (1)
  • TTS 2020 ANFIS EG Tipe A
    TTS 2020 ANFIS EG Tipe A
    Документ5 страниц
    TTS 2020 ANFIS EG Tipe A
    Correia Ximenes
    Оценок пока нет
  • Tantangan Kesehatan Global Dalam Mencapai Sdgs
    Tantangan Kesehatan Global Dalam Mencapai Sdgs
    Документ2 страницы
    Tantangan Kesehatan Global Dalam Mencapai Sdgs
    Correia Ximenes
    Оценок пока нет
  • 3 PB
    3 PB
    Документ20 страниц
    3 PB
    Benazir Amrinnisa Yusuf
    Оценок пока нет
  • SISMUKLO
    SISMUKLO
    Документ52 страницы
    SISMUKLO
    RulzGaming 27
    Оценок пока нет
  • Program Kegiatan PBL III
    Program Kegiatan PBL III
    Документ1 страница
    Program Kegiatan PBL III
    Correia Ximenes
    Оценок пока нет
  • Penilaian Puskesmas
    Penilaian Puskesmas
    Документ1 страница
    Penilaian Puskesmas
    Correia Ximenes
    Оценок пока нет
  • Algoritma Terapeutic Class Infus Bangka
    Algoritma Terapeutic Class Infus Bangka
    Документ20 страниц
    Algoritma Terapeutic Class Infus Bangka
    Correia Ximenes
    Оценок пока нет