Академический Документы
Профессиональный Документы
Культура Документы
A = i pVi = p i Vi = pV .
lesannete lahendamiseks vajame ka temperatuuri mistet, mis on kll intuitiivselt enam-vhem selge, kuid korrektse definitsiooniga on asi keerulisem. Tepoolest, temperatuuri
oleme harjunud mtma kraadiklaasiga, mis tegelikult mdab, kui suurt ruumala tidab tema sees olev vedelik (jtkem
elektroonsed termomeetrid siinkohas krvale). Aga erinevad vedelikud paisuvad soojenemisel erinevalt, milline vedelik tuleks
vtta aluseks? Ja kuidas mrata hsti madalaid ja hsti krgeid temperatuure, kui peaaegu kik ained on tahkestunud vi
aine on muutunud plasmaks? Seega ei ole he vedeliku, nt elavhbeda, paisumine piisavalt universaalne nhtus, et seda oleks
otstarbekas kasutada temperatuuri defineerimiseks.
Kui mingi ssteem saab soojust juurde, siis definitsiooni 1
tttu kasvab osakeste liikumisenergia, aga (intuitsioonile tuginedes) ilmselt ka temperatuur. Seetttu ongi loomulik defineerida temperatuur soojusliikumise mra abil. Piirdugem
alustuseks kvalitatiivse mratlusega.
Temperatuur iseloomustab soojuslikus tasakaalus oleva ssteemi soojusliikumise mra: mida krgem temperatuur,
seda suurem soojusliikumise energia. Kahe eri-tpi ssteemi
temperatuurid loeme vrdseks, kui kontakti viiduna ei toimu
soojuse lekandumist helt ssteemilt teisele.
def. 2:
def. 1:
Sellest definitsioonist tuleneb vahetult esimene termodnaamika lesannete lahendamiseks vajalik fakt.
U = Q A,
fakt
1:
reservuaari olekut iseloomustava konstandi prdvrtus. Siiski on tegelikus definitsioonis T = 1/k veel Boltzmanni konstant k, tnu millele
vrdub temperatuuri hik ajaloolise, vee keemise ja sulamise abil defineeritud hikuga 1 C. Et Boltzmanni jaotus on termodnaamika heks
peamiseks nurgakiviks, siis kirjutame ta veelkord mber, asendades konstandi temperatuuri abil:
p eE/kT .
Toatemperatuuri lhedastel temperatuuridel vib kehade soojusmahtuvuse lugeda harilikult konstantseks (va faasileminekute puhul, nt kui vesi jtub) ning sellisel juhul Q = CT ;
page 1