Вы находитесь на странице: 1из 1

Selle avaldise tuletamiseks vaatleme gaasi eralduspinna vikese tki Si vikest normaali-sihilist nihet xi .

Rhumisjud sellele pinnatkile on Fi = pSi ning rhumisju t


Ai = Fi xi = pVi , kus Vi on pinnatki juures toimunud ruumala suurenemine. Kogut leidmiseks tuleb summerida le kogu gaasi pinna,

A = i pVi = p i Vi = pV .
lesannete lahendamiseks vajame ka temperatuuri mistet, mis on kll intuitiivselt enam-vhem selge, kuid korrektse definitsiooniga on asi keerulisem. Tepoolest, temperatuuri
oleme harjunud mtma kraadiklaasiga, mis tegelikult mdab, kui suurt ruumala tidab tema sees olev vedelik (jtkem
elektroonsed termomeetrid siinkohas krvale). Aga erinevad vedelikud paisuvad soojenemisel erinevalt, milline vedelik tuleks
vtta aluseks? Ja kuidas mrata hsti madalaid ja hsti krgeid temperatuure, kui peaaegu kik ained on tahkestunud vi
aine on muutunud plasmaks? Seega ei ole he vedeliku, nt elavhbeda, paisumine piisavalt universaalne nhtus, et seda oleks
otstarbekas kasutada temperatuuri defineerimiseks.
Kui mingi ssteem saab soojust juurde, siis definitsiooni 1
tttu kasvab osakeste liikumisenergia, aga (intuitsioonile tuginedes) ilmselt ka temperatuur. Seetttu ongi loomulik defineerida temperatuur soojusliikumise mra abil. Piirdugem
alustuseks kvalitatiivse mratlusega.

Temperatuur iseloomustab soojuslikus tasakaalus oleva ssteemi soojusliikumise mra: mida krgem temperatuur,
seda suurem soojusliikumise energia. Kahe eri-tpi ssteemi
temperatuurid loeme vrdseks, kui kontakti viiduna ei toimu
soojuse lekandumist helt ssteemilt teisele.
def. 2:

Kvantitatiivseks mratluseks vaadelgem, kuidas sltub tenosus leida


ssteem teatud energiaga olekus sellest energia vrtusest. Uurime mingi
ssteemi (olgu konkreetsuse mttes selleks ssteemiks ksik gaasis liikuv
he-aatomiline molekul) kahte suvalist kvantmehaanilist olekut energiatega E1 ja E2 . Gaasi molekuli puhul Ei = mvi2 /2, kus vi on molekuli
kiirus (i = 1, 2). Paneme thele, et see molekul on soojuslikus tasakaalus (vahetab vabalt energiat) palju suurema ssteemiga, nn soojusreser-

def. 1:

Soojus on ssteemi soojusliikumise energia.

vuaariga, milleks antud juhul on lejnud gaas. Matemaatilise statistika


abil on vimalik nidata, et tenosuste suhe leida selline osake (mis va-

Sellest definitsioonist tuleneb vahetult esimene termodnaamika lesannete lahendamiseks vajalik fakt.

hetab juhuslikul moel energiat hsti suure soojusreservuaariga) energiate


E1 ja E2 juures sltub ainult energiate vahest kujul p1 /p2 = e(E1 E2 ) .

suletud ssteemi koguenergia (soojuslik+mehhaaniline jne) silib,

ne nha, et mida viksem on , seda suurem on tenosus leida molekul

U = Q A,

suure energiaga olekus. Niisiis oleks mnus defineerida temperatuur kui

fakt

1:

kus U on ssteemi siseenergia muut, Q  ssteemile antud


soojushulk, A = pV  ssteemi poolt ruumala muutmisel
tehtav t, p  gaasi rhk ning V  ruumala muutus.
Toodud valemit (sisuliselt termodnaamilist energia jvuse seadust) nimetatakse termodnaamika I seaduseks
(TDIS). Valemi kolm liiget on kik mrgiga suurused: kui ssteem annab soojust ra, siis Q < 0 ning kui ruumala vheneb,
siis A < 0 (kui eelistatakse vaadelda vlisjudude td Av ,
siis Av = A).
T avaldise juures on eeldatud, et muutused on vikesed
(igem oleks asendada diferentsiaaliga), nnda et p muutumist vib mitte arvestada. Suuremate muutuste korral tu
leb t leida p(V ) graafiku aluse pindalana: A =
p dV .

Seega kehtib vrdelisusseos, mida tuntakse Boltzmanni jaotuse nime


all, pi eEi . Konstant sltub soojusreservuaari olekust. On liht-

reservuaari olekut iseloomustava konstandi prdvrtus. Siiski on tegelikus definitsioonis T = 1/k veel Boltzmanni konstant k, tnu millele
vrdub temperatuuri hik ajaloolise, vee keemise ja sulamise abil defineeritud hikuga 1 C. Et Boltzmanni jaotus on termodnaamika heks
peamiseks nurgakiviks, siis kirjutame ta veelkord mber, asendades konstandi temperatuuri abil:

p eE/kT .

Iga keha saab iseloomustada soojusmahtuvuse C abil,


mis nitab, kui kiiresti kasvab soojushulk temperatuuri kasvamisel: C = dQ/dT .
def. 3:

Toatemperatuuri lhedastel temperatuuridel vib kehade soojusmahtuvuse lugeda harilikult konstantseks (va faasileminekute puhul, nt kui vesi jtub) ning sellisel juhul Q = CT ;

page 1

Вам также может понравиться