Вы находитесь на странице: 1из 2

Direitus Umanu' rekoesimentu ba dignidade ema no direitu hanesan no absolutu hotu-hotu

famlia umanu nian maka fundasaun ba liberdade, justisa no dame nia fundamentu iha mundu '.
Iha aseitasaun maka'as kona-ba importnsia kona-ba direitus umanus nian
estrutura internasionl, mak iha konfuzaun barak kona-ba sira-nia esklarese
natureza no knaar sira iha lei internasionl Kona-ba s ida 'direitu' ne'e rasik kontroversu no
objetu ba debate jurisprudential laran-susar tebetebes. Balun 'direitu', pur ezemplu, intende
hanesan kedas haforsa kesi kompromisu, tanba nu'udar fundamentu ofbehaviour modelu futuru ne '
eb posivel ida seluk. Kona-ba problema ofenforcement no sansaun ba
ba direitus umanus iha lei internasionl, hanesan kestaun seluk ne ' eb bele afeta nian
characterisation ba fenmenu. Iha neeb sira hakerek sira-ne ' eb haree ba
insidente ne ' eb aas ba naun-kumprimentu norma direitus umanus nu'udar evidnsia
estadu prtika ne ' eb propoin hasoru ezistnsia estrutura kona-ba prinspiu direitus umanus iha lei
internasionl. Maski haree labele
lakon kona-ba violasaun ba direitus umanus kona-ba ukun-fuan, abordajen ida-ne'e mak la ' s de'it
academically afirmasaun maib nia ms negativu.
6
Konseitu kona-ba direitus umanus mak hamutuk aliadu ho tika no morl. Sira direitu katak
reflete valr sira komunidade ida sei iha oportunidade barak liu kona-ba sira
susesu implementasaun. Direitu sira ne ' eb pozitivu bele foti inklui sira
direitu sira ne ' eb konsagra iha sistema jurdiku ida, loos ka lae refleta morl
konsiderasaun, konsidera katak direitu ida-ne ' eb morl ne'e la nesesariamente haforsa husi
lei. Ema ida bele fasil atu hatene tan direitu sira ne ' eb pozitivu. Deducing ka inferring morl
direitu ne'e asuntu ida seluk hotu, no sei depende ba persepsaun kona-ba
ema buka ezistnsia kona-ba direitu ida-ne ' eb partikulr. Direitus bele haree hanesan ne ' eb
mosu hosi fonte oin-oin, se relijiaun ka ema sira-nia natureza ka natureza ba sosiedade. Haree
Lei Natural,
hanesan hatudu iha formulations tradisionl kona-ba abordajen ida-ne'e ka virtude
movimentu direitu sira ne ' eb naturl, ne'e katak direitu balu iha kuandu ida
lei superir liu lei ne ' eb pozitivu ka inventa. Ne'e superir lei ida ne ' eb reprezenta
konjuntu universl no absoluta ba prinspiu sira ne ' eb governa kriatura hotu-hotu iha
tempu no fatin. Abordajen direitu sira ne ' eb naturl seventeenth liu,
asosiadu prinsipalmente ho John Locke, harii ezistnsia kona-ba direitu hirak ne ' eb absolutu
hanesan direitu ba moris, liberdade no propriedade ba sosil ida
kontratu selebrasaun ikus ba kondisaun ne ' eb difsil estadu natureza.
Rekursu teoria ne ' eb f ida-ne'e atu f ba tipu ida ne ' eb superir kona-ba lei no nune'e
ne'e bele fornese mtodu ida ne ' eb forte kontrola poder sira ne ' eb arbiru.
8
Maske abordajen ida-ne'e ne ' eb monu sai husi afavr hamutuk iha skulu xix nia
problema hirak kona-ba ninia metodolojia-empriku no ne, ida-nee hatudu
kona-ba valr ne ' eb uza iha tempu ikus iha estabelesimentu ba direitus umanus
iha komunidade internasionl hanesan prinspiu sira ne ' eb universl. Positivism
hanesan teoria ida ne ' eb lols ho autoridade sira estadu nian no hanesan ne'e husik ba uitoan
hala'o ba direitu sira iha sistema jurdiku ne ' eb direitu espesfiku sira ne ' eb mosu husi
estrutura konstitusionl kona-ba sistema ne'e,
9
enkuantu Marxist nian
doutrina, maske bazeia ba ezistnsia immutable istriku lei ruma regula kona-ba
dezenvolvimentu sosiedade nian, maski nunee nega nian
ezistnsia kona-ba direitu sira iha liur kuadru orden legl.
10
Modernu
direitu theories kobre lubuk ida ne ' eb oin-oin kona-ba abordajen, no ida-ne'e ho klaru
emphasises nesesidade atu hasoru rekizitu ida sei
sistema legl sira-ne ' eb labele comprehended hotu-hotu kona-ba sistema
ne'e rasik.
Interese partikular ne'e servisu movimentu orienta poltika
neeb buka atu identifika, karakterizada no orden oin-oin kona-ba fatr sira ne ' eb relevante
prosesu kriasaun direitus umanus no ekipamentu.
Nota valr independente ualu (viz. ezijnsia kona-ba respeitu,
poder, enlightenment, moris-di'ak, sade, abilidade, domin no retidaun)
no kestaun ambientl oin-oin ne ' eb sublia. Dignidade ema haree
hanesan konseitu xave relasiona ho valr hirak ne'e no ba objetivu ikus
mundu komunidade iha distribuisaun ida ne ' eb demokrtiku valr ne'e
buka.
12
Theories hirak ne'e hotu-hotu ne ' eb emphasise kompleksidade kona-ba natureza konseitu
kona-ba direitus umanus nian iha kontestu prosesu legl no poltika jerl, maib
importante ms no karik notions hirak ne'e. Iha asuntu sira ne ' eb luan
nune'e ms moris hias iha kuadru legl kona-ba lei internasionl

(1) estadu hotu-hotu iha devr atu respeita direitu sira ne ' eb fundamentl no liberdade
kona-ba ema hotu-hotu iha sira-nia territriu; (2) estadu iha obrigasaun atu labele husik halo
diskriminasaun tanba seksu, rasa, relijiaun ka nia lian, no estadu sira ne ' eb (3)
iha obrigasaun atu promove respeitu universl ba direitus umanus no atu halao serbisu
ho ida-idak seluk atu alkansa objetivu ida-ne'e.

Вам также может понравиться