HARIVA MUUSIKA VÕIMALUSTE VÄRAV

31.12.2017

ÜKS KAHES: MUUSIKAHARIDUSLIK MÕTTEMATK LÄBI KAHE KLUBIÕHTU

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 51. kokkusaamine

Skype´is

Millal? 14.novembril 2017 kell 21.00 – 22.10

Kes? Agu, Ene, Juss, Margus, Marko, Mati, Tiina, Viktoria ja Valdo

Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=0b5ce47b-ca01-4e06-9919-36c8afd8a3f

Muusikaharidusest käib jutt selle salvestuse algusest kuni 1h11minutini

JA VEEL ÜKS KORD:

Mis? Kus? Talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi 52. kokkusaamine

Skype´is

Millal? 12.detsembril 2017 kell 22.09 – 22.46

Kes? Agu, Ene, Juss, Jüri, Mati, Tiina ja Valdo

Millest? https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=7ed30326-7d1f-49a1-98ef-6383c9e68e1c

Sellel salvestusel algab jutt muusikast kui võtmest õppimise manu teise tunni üheksandast minutist
ja kestab 1h 46 minutini.
 MUUSIKA KUI VÕTI ÕPPIMISE MANU!
Me ei tea, mis on muusika, aga ta toimib!
Jüri Plink

EELTAKT

Novembriklubi tõmbenumbriks …
…ehk attraktoriks võiks saada, tuleks teha või lausa peaks tegema juba
väga pikalt päevakorras seisnud ja kevadest saati kavas olnud
MUUSIKAKASVATUSE TEEMA.

Nende sõnadega sai 5.novembril sisse juhatatud talgujatele järgmise

klubiõhtu eelhäälestuseks Google Drive´i välja pandud „muusikateemaline
mõttematerjal“ : https://docs.google.com/document/d/1wmEJg0dL1LNssb8ImBDc-gbQRD9V0a02j3zQZRlsXww/edit

Panen kogu selle teksti siia uuesti üles, sest eks kujuta ju see endast
14.novembri klubiõhtul 70 minuti jooksul käsitletud teema sissejuhatust
või eeltakti. Niisiis, siin see kirjatükk jätkub:

Piisava põhjenduse just selle klubiõhtu muusikapedagoogikale

pühendamiseks tõi meie aulik klubimeister Juss eelmisel talguakadeemia
istungil:

Täpselt 42 aastat tagasi, 14.novembril 1975. aastal istusime sel kellaajal

Ülikooli vanas kohvikus pidulauas, õnnitlesime päeval aulas edukalt oma
väitekirja kaitsnud Jussi, sõime, jõime ja lõime tantsu. Õhtu säravaimaks
tantsupaariks oli aga kahtlemata Jussi veetlev ämm, muusikakriitik ja -
pedagoog Aurora Semper (1899 – 1982) ja tema galantne partner
pedagoogikateadlane Aleksander Elango (1902 -2004) , tollal umbes sama
vanad kui meie praegu.

Eelsoojenduseks pakun kimbukese meie mullustest ja tänavustest muusika

ja muusikapedagoogika teemalistest heiastustest. Nagu mitmel korral varem,
noppisin ka seekord lugemisisu tekitamiseks neist tekstidest siin-seal välja
mõne tsitaadi.

Tiina teab: 11.09.17 Ühe minuti loeng

http://novaator.err.ee/617865/teadlane-teab-miks-on-vaja-opetada-muusikat-
andetule-inimesele
Selleks, et mõista muusikamaailma mitmekesisust ja seda, kuidas erinev muusika meile mõjub,
milliseid tundeid ja mõtteid tekitab, ongi koolis muusikaõpetus. Koolis õpitakse ühtlasi
arendama oma muusikalisi võimeid. Seda saab teha vaid tegevustes osaledes, kaasa lauldes,
pilli mängides, muusikaga liikudes, ise helisid luues. Igaühes on peidus muusikalised alged,
mis vajavad avamist. Selline on tänapäeva muusikapsühholoogia ja pedagoogika seisukoht.

Märdimetsa 2017 töö- ja mõttetalgud 19.05.2017 salvestus alates 1tund

29minutist: Muusikakasvatuse metaainelisusest Tiina Selke doktoritöös:

https://www.youtube.com/watch?v=Indu5ojSlEg&t=3901s
SUUNDUMUSI EESTI ÜLDHARIDUSKOOLI MUUSIKAKASVATUSES 20. SAJANDI II POOLEL JA 21.
SAJANDI ALGUSES
http://www.tlulib.ee/files/arts/95/selke0787e69b9020ee0ba4421f036dcd0ba9.pdf

Vt joonis 1 leheküljel 18 NB! Alguses on ostinatod

Ostinato (ladinakeelsest sõnast obstinatus, itaalia keeles ostinato, kaljukindel, vääramatu,

kangekaelne, visa, jonnakas) on muusikas objekti omadus korduda muutumatuna (st
korduda ostinato). Muutumatult (ostinaatselt) korduda võib näiteks motiiv, rütm,
harmooniajärgnevus vms.

Klubiõhtu nr 36 14.juunil 2016. Lõik „MUUSIKA JA INIMESE IMETABASED SIDEMED“

„Pilli elik instrumendi kaasatus teeb inimeste vahel aset leidvad transaktsioonid
vahendatuiks! Vahendatuiks kas õõnsa puutüve, trummi, vilepilli, mandoliini, klaveri, oreli
või süntesaatori (digitaalsignaalprotsessori) või mistahes muud nime kandva masina
(arvuti) poolt. Ja tänapäeva kultuurikeskkonnas ei saa vist enam teha järsku eristust
naturaalsetelt pillidelt elektroonilistele. Pigem on tegemist sujuva üleminekuga ühtedelt
teistele, nt astudes saalis oma naturaalse pilliga mikrofoni ette, monteerides võimenduse
pilli külge, mängides arvutisse otse oma sõbrale teispool maakera jne jmt.
Mida siis peale hakata? Üritada seista muusika puhtuse ja ainulaadsuse eest? Või
vaadata muusikat kui üht kunsti, kui üht üha enam üksteisega läbipõimuvaist inimese
enese „läbikatsumise“, enese tunnetamise ning üksteisega ja suure loodusega kokku
kõlastamise vahendeist?

Ehk võiks järgmisel, suvevaheaja järgsel klubiõhtul jätkata improvisatsioone neil teemadel,
sh ka neid „punkte“ ette võttes, mis juuniklubis üldse puudutamata jäid?

https://www.scribd.com/doc/316146131/JUUNIKLUBI-IMPROVISATSIOONIDEST

28.05.2016 P.Ototski loengu referaat

https://www.scribd.com/doc/314078167/IMPROVISATSIOONI-KUBERNEETIKAST

„Omalt pool tahaksin lektori jutu lõpule lisada omapoolsed lõpulaused:

 See loeng tugevdas veel rohkem mu usku sellesse, et muusika on

ammendamatu „miski“, mis aitab meid jõuda meie eneseni.

 Selle loengu vaim kõlas kokku meie viimase aja kolmikteemaga –

enesemääratlus, eneseteadvustus, enesetunnetus

 Selle loenguga saime juurde veel ühe nelja algelemendi vaate - alates mu
ligi 40 aasta vanusest luuletusest („siis alles vast saaksime vabaks - õhuks,
tuleks ja veeks ja maaks“) läbi Pereslegini sfäärsete õhu, tule, vee ja maa
mudelite ja meie tänavuse Märdimetsa talguloitsu leidsin äkki Nuubia
mehe sõnad ja ettemängud, et igas trummis (ka Jussi šamaanitrummis)
peituvad õhu, tule, vee ja maa hääled. Päris hämmastav tunne tuli peale,
lugedes neid ridu vaid loetud päevad PÄRAST Jussi trummihelisid, mis
meisse neid nelja väge loitsisid:

ÕHU, TULE, VEE JA MAA ME ENESELE APPI SAAME!

Õhud õrnad õpetama

Taevatuled tarkust tooma
Vesi vaimu värskendama
Maada meida mõistemaie

ÕHUD HINGE!
TULI HINGE!
ALLIK HINGE!
MAA ME HINGE!
  Nagu muusika, muusik ja tema pill – nõnda saame olla ka omas
mõttemängus. Mõelgem, mis on üks, teine ja kolmas meie puhul! Ja kus see
küberneetika ( elik tagasiside) meil välja tuleb? Kes mängib millel ja mis
kellel?

 Ja lõpuks: Mille Pärast me seda teeme? - Mis on meie Ees Märk?

Need on kaks ERINEVAT küsimust. Me oleme rääkinud tagamõttest ja

eesmärgist, pealisülesandest ja allhoovustest. Pärast seda loengut tuli
tahtmine veel mõelda ja arutada.“

18.septembril 2016 skribeeritud Mihklikuu klubi kajastuse III alalõigus

„Võrreldamatu võrreldavusest“:
https://www.scribd.com/document/326368948/PARADOKSE-MIHKLIKUUKLUBI-PAHKLISALUST

„Tunnistan, et eks ole ka mina lasknud end köita eelarvamuste kammitsaisse ja arvanud, et
võrrelda passib ikka samakaalulisi suurusi nagu ODI ja mõttetalgud või eri tüüpi
ajurünnakuid omavahel, mitte aga sääski elevantidega.

Nii ma siis mõtlesingi, et sääraste eri kaalukategooriate võrdluse mõttetuse

demonstratsiooniks sobiks võtta ette Beethoveni 5. sümfoonia ja Kaera Jaani võrdlus

Esialgu läks see võrdlus kenasti lahti nagu ette kavatsetud, st suurepärases sarkastilises
võtmes … Aga mida edasi, seda rohkem mõistsin, et pole siin ironiseerida ja ülbitseda midagi
(vt järelsõnas toodut) Võrreldamatud on võrreldavad ja sellel võrdlemisel on isegi mõtet!“

45.klubiõhtu 11.märtsil 2017 Tiina esimene kord meie seltsis

https://www.scribd.com/document/346928131/JURIKUUKLUBIST-Nostalgilisi-poordeid

2. Need vanad head empiirilise uurimise meetodid

„Tiina 2007.a. kaitstud doktoritöö empiiriliste uurimismeetodite seast anketeerimise,

kontent- ja dokumendianalüüsi leidmine tõi kohe meelde, kuidas me seitsmekümnendatel
aastatel need enda jaoks avastasime, kuidas sellelt värskelt teadmiselt sündisid esimesed
ülikooli õppeprotsessi lahkavad ankeetküsitlused „Loengust eksamini“, „ÜTÜ“ ja
kaugõppijaile mõeldud „Töö –kodu –ülikool“. Kuidas Juss klaveri kateedris aastakümneid
viljeldud üliõpilaste eksamitel esitatud palade kollektiivse hindamise /esinemise järgsete
arutelude protokollidest kontentanalüüsi abil muusikalise õppematerjali didaktiliste
väärtuste parameetrid välja sõelus. Kuidas kõik need ankeedid ja psühholoogilised testid
läbi viidi. Kuidas kõik need andmed toonastele kobakatele arvutitele perfolintide abil
söödavaks tehti, TRÜ arvutuskeskuse masinatesse sisse söödeti ja pärast salapäraseid
pööritamisi suurte arvutikappide poolidel tohutute väljatrükkide pakkidena oma
rehkenduste tulemusi paljastasid. Raske on tänasele tudengile seletada, et näiteks Jussi
väitekirja andmetöötluse tulemuste mahutamiseks läks vaja mitu mahukat kohvrit.

3. See vana hea „La Minoor“

….. Aga üks Jussi tsiteeritud lääne autor on mul siiani selgelt meeles. See on Abraham
Moles (1920 – 1992), prantsuse füüsik, psühholoog, filosoof, kulturoloog, mitmete
monograafiate autor. Miks ma ta oma mõttes La Minooriks ristisin? Eks ikka seepärast, et
tema raamatu venekeelsel tõlkel oli autor A Моль 

Mäletan, et toona huvitas mind „La Minoori“ juures peamiselt (või isegi üksnes) tema
muusika käsitlus informatsiooniteoreetilises ja kulturoloogilises kontekstis. Eks ma füüsiku
haridusega ja füüsika didaktikas orienteeruva pedagoogina üritanud leida ühendavat alust
füüsikalisele ja muusikalisele õppematerjalile ja kõige muu kõrval akustiku
kvalifikatsiooni omavalt Abraham Moles´ilt seda ka leidsin.“

LÕPUKS NEED KUUS MUUSIKAGA SEOTUD HEIASTUST KRONOLOOGILISES REAS:

28.mai 2016 Improvisatsiooni küberneetikast

https://www.scribd.com/doc/314078167/IMPROVISATSIOONI-KUBERNEETIKAST

14.juuni 2016 Inimese ja muusika imetabased sidemed

https://www.scribd.com/doc/316146131/JUUNIKLUBI-IMPROVISATSIOONIDEST

18.september 2016 Beethoveni 5.sümfoonia ja Kaera-Jaani võrreldavusest

https://www.scribd.com/document/326368948/PARADOKSE-MIHKLIKUUKLUBI-PAHKLISALUST

11.märts 2017 Tiina ja Jussi dissertatsioonid: aastate tagant kõnetamas tänapäeva

https://www.scribd.com/document/346928131/JURIKUUKLUBIST-Nostalgilisi-poordeid

19.mai 2017 Tänapäeva muusikakasvatuse metaainelisus

http://www.tlulib.ee/files/arts/95/selke0787e69b9020ee0ba4421f036dcd0ba9.pdf

11.september 2017 Muusikalised alged vajavad avamist

http://novaator.err.ee/617865/teadlane-teab-miks-on-vaja-opetada-muusikat-andetule-inimesele
51. KLUBIÕHTUL ARUTATUD TEEMAD
Nagu juba ülal märkisin, kõlas muusikahariduse teema talgujate Võimaluste
Värava Virtuaalklubi esimesel juubelijärgsel koosolekul 70 minutit. Klubiõhtu
salvestusel leiate arutatud teemade algushetked alljärgnevast sisukorrast .

Seekord komponeerisin (või kompileerisin?) meie klubiõhtu selle osa

kajastuse sedamoodi, et minu poolt üsnagi „tunde järgi“ tükkideks lõigatud
kõnekatkendite kohta olen lisanud kas väikese sisu täpsustava/täiendava
tekstijupi või järelkuulamise pinnalt tärganud turgatusi.

Aga olen väga seda meelt, et MUUSIKA KUI VÕTI ÕPPIMISE MANU on
sedavõrd mänguruumikas ja loomeväge täis teema, et temast peaks jätkuma
avastamisrõõmu veel nii mõnekski klubiks ja meistriklassiks.

1. 70 aastat muusikaõpetust Tallinna Ülikoolis (salvestuse 2. minutist)

Muusikaõpetuse eriala traditsioonid said alguse 1947. a kui Tallinna Õpetajate Seminar
reorganiseeriti Tallinna Õpetajate Instituudiks. Muusikaliste algteadmiste õppimine oli kohustuslik
kõigile, aga õiguse töötada 7-klassilise kooli muusikaõpetajana said vaid need, kes valisid kahel
viimasel kursusel lisaerialaks muusika. Muusikalist ettevalmistust juhtis ainekomisjon eesotsas
kogenud õpetaja Eduard Maasikuga…... Esimesel õppeaastal loodi 90-liikmeline segakoor, 120-
liikmeline naiskoor (dirigent Juhan Lohk) ja 30-liikmeline sümfooniaorkester (dirigent Eduard Maasik).
1948. aastal loodi puhkpilliorkester, rahvapilliorkester ja estraadiorkester, mida juhatas Martin Kruus.

https://muusikabfmtlu.wordpress.com/info/muusika-ja-muusikaopetuse-eriala-ajalugu/

Lausa hämmastav, aga minu otsene kokkupuude muusikaga algas samuti

1947.aastal - pisikese akordioni näol. Olen seda algust kogu aeg
teadvustanud ja oma elus tähtsaks pidanud. Eks ole selle kinnituseks ka mu
elu esimest 11-aastakut (1947 -1958) illustreeriv visuaalne metafoor
Peresümpa presentatsioonil jaanuarist 2013:
https://www.scribd.com/presentation/207763801/MINU-METAFOORID

1947- 1958
2. Ühiskonna ootused muusikaõpetajale kolmes ajalõikes: 2005, 2010, 2016
( alates salvestuse 4.minutist)

Ühiskonna ootused muusikaõpetajale. Nõukaajal oli selle kohta käibel

sõnapaar „sotsiaalne tellimus“. Sotsiaalne tellimus muusikaõpetajale.

Kolm päeva pärast meie klubiõhtut, st 17.11.17 ilmus Õpetajate Lehes Tiina
artikkel http://opleht.ee/2017/11/mida-ootab-uhiskond-muusikakasvatuselt/

Tiina sissejuhatavad laused 17.novembri arvamusartiklis osundavad

tänapäeval tooni andvale tarbijalikule kultuurikäsitlusele, kus
muusikaõpetajad kuuluvad „klienditeenindajate“ hulka.

Viimastel aastatel on üha enam hakatud rääkima üleminekust ainekeskselt

lähenemiselt inim- , lapse- või õppijakesksele lähenemisele. Aga ka
õppijakesksust võib vaadata väga erinevates lõigetes. Tarbimisühiskonna lõiget
jätkates ei anna sõna „ühiskond“ asendamine sõnaga „lapsevanem“ või
„õpilane“ suurt midagi, kui suhtlemise aluseks jääb ikka sama kaubamajalik
kliendi ja teenindaja suhe , sealjuures muidugi hoiakuga, et klient on kuningas,
kliendil on alati õigus ja teenindaja olgu rahul sellega, mida talle kuningas
hüvitiseks heaks arvab anda. Lõik Tiina artiklist:
„… tohutu töökoormus ja õpetajaameti madal maine – õpetaja on ju klienditeenindaja, kes
peab naeratades kõike taluma. Samas peab see klienditeenindaja olema väga laia profiiliga
muusik, valdama mitut pilli, lisaks klaverile ka kitarri, plokkflööti, löökriistu-trumme. Sest nagu
näitas küsitlus, just seda õpilased ootavad“

Aga isegi ülimalt utilitaristlik, ühiskonna, kogukonna, perekonna ja üksikisiku

tellimusi täitev haridussüsteem on võimalik ehitada teistsugustele,
ühistulistele suhetele. Mitte nagu kaubamajalik „tarbijate kooperatiiv“, vaid
kui ühiselt meiereid, viljapeksumasinat vms kasutav „tarvitajate ühisus“.
Ja kuna me kõik teame ja oleme kogenud, milleks muusika võimeline on, siis
on ju selge, et kogukonna elujõulisuse üheks põhitunnuseks on tema
inimeste kuulumine kogukondlikkusse muusikatarvitajate ühisusse.

2004.aastal Pärnu Juhtimiskonverentsile kirjutatud raamatukeses

„Kirsiõieturundus: visioon alternatiivsest turundusest“ on Valdur Mikita
öelnud:
„Mõtlemine ei muuda asju maailmas. Asjad muudavad mõtlemist. Seepärast tuleks alustada
õigest otsast. Ja seepärast ma mõtisklengi turundusest kui müstilisest võimalusest, mis võiks
olla suuteline muutma elu pisiasju. Kui saabub aeg, mil asjad inimese ümber esitavad kutse
dialoogile, taastab see osaluse maailmaga. Elu fookus nihkub õige veidi tarbimiselt intellekti
poole. /---/ Avaramas mõttes ei kuulu turundus üldse kapitalismi ja turumajanduse
tööriistade juurde. /---/ Ei saa öelda, et turunduse eesmärgiks oleks ülepea majanduskasv.
Turundus võib edukalt levitada ka selle piiramise ideed, näiteks siis, kui me lähtume
ökoloogilise mõtte teadvustamise vajadusest. /---/ Laiemalt võttes on turundus mistahes
ideede levitamise metoodika kaasaegses maailmas. Kui turundusest niikuinii ei pääse, tuleks
sealgi valida asju, mis on lähemal südametunnistusele." (lk 67-68)“

(Vrd minu Kokkukõlamise kunst 1999 Süsteemtegevusliku käsituse koondtabelis toodud

marketingiga (lk 52):

https://docs.google.com/document/d/14DQwjv8egOyZ66LCnnSsN2CL9tkNhCrtWdC1OQQQ2xc/edit )

Kui ma öeldu valguses vaatan tagasi oma elule, siis leian sealt päris pikki
perioode, kus mul on olnud õnn olla osaline mitmetes muusikatarvitajate
ühisustes. Seda juba koolipõlvest alates, läbi ülikooli, Kambja aastate,
mõttetalgute kuldaja Invicta ja Talgujateni.

Mis takistab meid praegu märkamast ja väärtustamast juba eksisteerivaid

MTÜlikke suhteid paljudes Eestimaa kogukondades ja teadlikult neid
kujundamast seal, kus need seni puuduvad?

3. Suundumus vahetule kuulamisele ja loomingule ( alates 11min 19sek)

Tiina oma doktoritöö lähtekontseptsioonist:

„Muusikaline tegevus on praktiline tegevus, mille tähtsaim osa on eneserefleksioon,
tagasisidestamine. Me kuulame kogu aeg, mida me teeme ja püüdleme parima tulemuse
poole. Seetõttu on kontseptsiooni keskmeks seatud kuulamine.

Aga nüüd ma järsku avastasin, et kuigi õpilased panevad tunni tegevuste loetelus esikohale
samuti muusika kuulamise (see on viimaste aastate tendents), pole see õpilaste käsitluses
mitte eneserefleksioon, vaid pealtnäha passiivne tegevus. See võib küll olla õpilase peas
aktiivne, ometi teistsuguses tähenduses kui kontseptsioonis silmas peetu. See sundis
mõtlema, kas ma pole kuskil puusse pannud.

Sarnane olukord on ka õpilaste seas viimasel ajal väga populaarseks kujunenud digitaalse
heliloominguga. Kui algselt sai eeldatud, et see hakkab edenema teooria omandamise
pinnalt, siis tegelikkuses on asi vastupidine – omalooming käib reeglina ilma teoreetilise
baasita ja vaid parimal juhul hakatakse edasise tegevuse käigus huvi tundma ka teooria
vastu“.

See väga oluline koht Tiina jutus tärgatas lausa kolme laadi turgatusi:

Kõigepealt tõi see mulle meelde Jussi muusikateadlasest ämma Aurora

Semperi siirad kahetsused väga healt kontserdilt naastes, et nagu ikka, ei
saanud ta seda vahetult nautida, kuna taas hakkas peas tööle ratsionaalne
analüsaator, mis kriitilise kõrvaga jälgis , kuidas interpreet ühte või teist kohta
lahendada võttis ja võrdlus varemkuulatuga. Ehk siis küsimus: Milline on
muusika „õige“ kuulamine? Millist kuulamist peaks koolis õpetatama?

Teine turgatus tuli seoses koolitusega teemal „Kuulmisest kuulamiseni“, mille

2010.aasta suvel tegin aiandusfirma „Jardin“ töötajatele nende suvepäeval
https://www.scribd.com/presentation/293669208/KUULMISEST-KUULAMISENI

Sedapuhku arutasime kuulmisest ja kuulamisest laiemas plaanis , alates

lausa värvide kuulamisest ( kukeseene kuulamiseni me tollal ei jõudnud ) ja
lõpetades mitmiktajuliste audiovisionääridega. Kuidas läbi kuulamise
saadakse, ollakse ja jäädakse inimeseks. Teoreetilisele osale järgnes aga
praktikum - ühislaul ja jalakeerutus, ikka lektori pilli järgi.

Kolmas turgatus tuli mõtiskelust selle üle, miks lapsed ei taha muusikat
õppida nii, et enne ikka teooria ja seejärel praktikasse rakendamine. Sellega
seoses tuli meelde mu enda raskused ärapööramisel leninlikult tõe
tunnetamise teelt - elavalt kaemuselt abstraktsele mõtlemisele ja alles seejärel
praktikasse – mida kõrgkoolipedagoogika labori algaastail üritasin järgida ka
õppevormide reastamisel …. kuni 80ndate algul jõudsin arusaamiseni, milliseid
võimalusi pakub nende vormide rotatsioon:
https://www.scribd.com/document/152051479/Rotaator-Meetodi-ajaloost
„Rotaatori meetodit kasutasin algselt kui mingitele kindlatele teemadele pühendatud
õppetsüklite ( loeng-seminar-praktikum) aktiivseks loovaks tegevuseks muutmise vahendit.

------ Rotatsiooni meetod õigustas end väga hea loomingulise koostöö vahendina.
Muuhulgas selgus, et loovuse ergutamiseks sobivaim ring oli praktikumist läbi loengu
seminarile (Arenguring!), kõige passiivsemaks jättev klassikaline loeng-seminar-praktikum
(õppuri ülesandeks jääb üle tõestada, et õppejõud rääkis loengul õiget juttu) ning kõige
süstematiseerivam seminar-praktikum-loeng“.
4. Õpetajad ja õpilased kasvatustegelikkuses ( al. 14min 58sek)

Kasvatustegelikkuse vaatenurgast turgatas Tiinat küsitlema meie klubimeister

Juss, kuna talle meenus, et temaga samal päeval (14.novembril) 42 aastat
tagasi kaitses oma väitekirja ja meiega koos ka kaitsmisjärgset pidu pidas Jüri
Orn, kelle uurimistöö keskseks probleemiks ongi olnud õpilaste
omavahelised suhted ja suhted õpetajatega. Selle Jüriga viis saatus mind
kokku uudismaal, kus 1958.aasta suvel saime igal lõunal kokku kui „Lendavaks
lobiks“ ristitud toiduauto meie brigaadi jõudis. Orni Jürka oli järelveetava
kombaini „tüürimees“ (šturvalnõi) – amet, mis meile kui iseliikuva peal
töötajaile muidugi nalja tegi.

See Orni Jüri põhiteema – interpersonaalne pertseptsioon - oli üheks

alateemaks ka Jussi dissertatsioonis: sotsiomeetrilisi teste tegime ka
konservatooriumi kursustel. Ja nagu Jüri Orn on kogu aeg toonitanud, just
nende suhete tabamisel avaneb täiesti uus pilt kasvatustegelikkusest. Selgub,
millised väärtused on omaks võetud sel konkreetsel kursusel või klassil; kes
on referentsed isikud, kelle arvamusi arvestatakse; millised hoiakud
domineerivad jne, jne. Kasvatustegelikkus kui võimalikkus. See Jüri Orni ühe
2000.aastal ilmunud artikli pealkiri on kui Margus Oti käesolu ja väesolu
teema parafraas!

5. Muusikakasvatuse metaainelisus (al . 21min 11sek)

http://www.tlulib.ee/files/arts/95/selke0787e69b9020ee0ba4421f036dcd0ba9.pdf
Tiina Selke MUSIC EDUCATION IN ESTONIAN COMPREHENSIVE SCHOOL: TRENDS IN
THE 2nd HALF OF THE 20th CENTURY AND AT THE BEGINNING OF THE 21st CENTURY.
Muusikakasvatuse sisu – tegevused. Need Tiina dissertatsiooni „viis kera“
(erinevalt keskeas Jussile hingelähedasest „kolmest kerast“ ) tasub lugejal
suuremaks venitada ( 180% suurendus laseb väga hästi lugeda).

Mis mind nende Tiina „kerade“ juures eriti on võlunud? Esimesena pähe
karanud Metaainelisus on juba selle punkti pealkirjas kirjas. Aga mida see
tähendab?

Minu jaoks eelkõige seda, et siin on sügavalt sees ja selgelt välja toodud see
ÜKS KÕIGES JA KÕIK ÜHES , mida muusikakasvatuses tehakse. See üks kõiges,
mis seisab kirjas ka igas keras , on OMALOOMING. Ja kõik need instrumendid,
kuulatavad helid, palad, selgitused, analüüsid, ühistegevused, kooslaulmised-
tantsimised-mängimised on selle ühe suure – LOOVUSE väljendamise
vahendeiks.

Agu on juba varem astunud vastu muusikalisele šovinismile, mida ta Jussi

ülesastumistes on täheldanud. Astus ka seekord vastu minu üleskutsele võtta
säärane muusikakasvatuse sisu ülesehitus üldisemaks inimeste harimise
eeskujuks.

Ma mõistan küllap vist ka Agu vastasseisu tagamaad. Olles viimasel ajal

süvenenud A.Levenchuki arendatavasse insenerlikku lähenemisse
süsteemselt tegutseda oskavate inimeste koolitamisel, on mõistetav, miks
kaunite kunstide poole kallutamine vastu hakkab. Viskab ju ka Levenchuk
aegajalt kildu poeetide aadressil. Eks see ju ikka imelik ole , kui äkki hakkavad
inseneriharidusega tootmisfirmade juhtidele nõu andma sümfooniaorkestri
dirigendid , kuidas need peaksid oma firmasid juhtima! Ometi olla Eri Klasilt
seda kunagi ka küsitud.

Eks ka antud juhul ole põhimõtteliselt (vähemalt) kaks võimalust: kas

„arendada edasi“ senist võimalikult täppisteaduslik-tehnoloogilist
kasvatusliini, hakates selles aste-astmelt järjest enam arvestama inimlikku,
humanitaarset, „pehmet“ komponenti ( mida üritavadki GP jüngritest nii
mitmedki teha, nt V.Rozin, aga ka GP poeg Pjotr oma antropostruktuure sisse
tuues) või siis tehes - nagu me ikka oleme teinud - sedasama, aga „vastupidi“.
-
6. Digitaalse muusika loomine (al. 32min 42sek)

Kuigi selle teema ümber keerles jutt kõige kauem, piirdun siin vaid üht
Tiina suurepärast algatust tutvustava tekstiga
Digitaalse heliloomingu konkurss http://www.tlu.ee/et/Balti-filmi-meedia-kunstide-ja-
kommunikatsiooni-instituut/Digitaalse-heliloomingu-konkurss

Koolinoortele suunatud unikaalset Digitaalse heliloomingu konkurssi korraldab

Tallinna Ülikooli endise Kunstide Instituudi muusika osakond alates 2014. aastast.
Konkursi initsiaatoriks on muusikaõpetuse metoodika professor dr. Tiina Selke.

Konkursi võitjate teosed kõlavad auhinna osana Noorte Heliloojate Labori kontserdil.
2015. aasta olid žürii esimees rahvusvaheliselt tuntud helilooja Priit Pajusaar ja
liikmete hulka kuulus ka USA muusikateoreetik, helilooja ja onlainõppe spetsialist dr.
Paul Beaudoin, kes viibis kevadsemestris 2015 Tallinna Ülikoolis muusika osakonnas
Fulbright külalislektorina.

Konkursi põhikorraldajateks on helidisaini moodulijuht, lektor ja muusik Avo Ulvik,

muusikateaduse lektor, helilooja ja muusik Gerhard Lock ning muusika lektor ja
muusik dr. Marit Mõistlik-Tamm; 2014. ja 2015. a panustas olulisel määral
koraldamisse ka muusika osakonna endine õppekoordinaator Liisi Järve. Konkursi on
plaanis muuta rahvusvaheliseks.

4. digitaalse heliloomingu konkurss (2017)

Kuna parem üks kord kuulata kui kümme korda küsida, siis soovitan
kindlasti kuulata 2017.aasta võidutöid:
https://muusikabfmtlu.wordpress.com/2017/04/27/tlu-bfmi-4-digitaalse-heliloomingu-voitjad/

7. Õpetajate õpetajate õpikeskkondlik vaade (1h04min – 1h11min)

Küsimus meile endile: Mida võiks talgujate Võimaluste Värava Virtuaalklubi kui
õpetajate õpetajate õpikeskkond anda Tiinale kui Eesti muusikahariduse
ühele juhtfiguurile?
52. KLUBIÕHTU TEEMAD
Kuna 2017.aasta on kohe lõppemas, minul aga detsembri klubiõhtu
kajastusest kirjas vaid selle põhiraamistik, siis piirdungi allpool vaid
märksõnade ja minimaalsete kommentaaridega.

Võtke seda allpool olevat kirjatükikest kui sisukorda, mida olete oodatud oma
mõtetega lahti rääkima - kirjutama.

Tõstan ka salvestuse lingi siia veelkord ümber, et see, millest 12.detsembril

kõnelesime, oleks rohkem käepärast:
https://www.online.ee/sharefile.php?shareid=7ed30326-7d1f-49a1-98ef-6383c9e68e1c

1.MUUSIKA KUI VÕTI ÕPPIMISE MANU (alates salvestuse 1h 09min)

Turgatus kahe klubiõhtu jooksul arutatu pinnalt. Õigemini alates juba

Märdimetsa selle aasta talgutest, inspireerituna Tiina doktoritööst, olen
„läinud pöördesse“ ja pakkunud ka teistele talgujatele võtta
muusikakasvatuses tehtu ja tehtav meie uueks nö baaslähenemiseks.

Kaasaja elukorralduse uuendajad on parimal juhul (st neist eesrindlikumad)

tegelnud mõtlemise tehnoloogiaga (see oli GP ja on ka tema praeguste
järglaste peateema) ja tundmise kunstiga.

Uus lähenemine VÕIKS ALATA pöördest : Mõtlemise (õigemini: Mõistmise)

kunst ja tundmise tehnoloogia ( vrd minu „ Kui mõtete piiri me tabaks, kui
tunnete rajale saaks“)

Pinnas selliseks pöördeks on olemas: liitreaalsus, mitmikkeha (Annemarie Mol),

integraalne paradigma, mitmiktaju jne.

Märk sellest on ka Tiina instituudis mullu avatud uus õppekava

Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia /IKUMUMU/

Kunst ja muusika on omavahel seotud tajupsühholoogiliselt, struktuuriliselt ning

loomeprintsiipide ja -analoogiate tasandil. Interdistsiplinaarsus ja kunstide
integratsioon toimub tänapäeval eri tasanditel. Integratsiooni saab leida kunstide
enda sees, suhtes teiste valdkondadega, aga ka valdkondadeüleselt ning erinevate
tehniliste, digitaalsete ja multimeediumivahendite kaudu.

IKUMUMU õppekavas püütakse ühest küljest säilitada iga valdkonna (kunst ja

muusika identiteeti, professionaalseid nõudmisi ja standardeid, kuid valdkondi
ühendab TLÜ 2020 suunitluslikuks eelistuseks olev digitaalne ja
multimeediumipõhine mõtlemine ning tehnoloogilised vahendid.

IKUMUMU õppekava arendajad arvestavad noorte vajaduste, oskuste ja huvidega

ning õppekava pakub just teile mitmekülgseid väljendus- ja arenemisvõimalusi.
Keda ootame õppima?

IKUMUMU ehk integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia erialale oodatakse

õppima loominguliste huvide ja oskustega noori, kellele pakub põnevust
digitehnoloogiliste vahendite kasutamine kunsti ja muusika loomisel.

Kunstide instituudi ning Balti Filmi- ja Meediakooli ühendamine Balti filmi, meedia,
kunstide ja kommunikatsiooni instituudiks on avanud suurepärase võimaluse
pakkuda uut perspektiivikat loomesuunda, mis ühendab endas kaks
erialamoodulit: kunsti ja muusika. Õppekava ühendavaks lüliks
on multimeedia moodul.

Muusika erialamoodulil saab õppida laulmist, erinevaid instrumente ja dirigeerimist.

Kunsti erialamoodulil saab õppida ennast väljendama joone, rütmi, värvi, vormi ja
materjali kaudu.

http://www.tlu.ee/et/Balti-filmi-meedia-kunstide-ja-kommunikatsiooni-
instituut/IKUMUMU

30-06.2016:Tallinna Ülikoolis sügisel avatavate erialade pingereas oli 30. juunil

kella 10ks laekunud avalduste põhjal esikohal "Integreeritud kunst, muusika ja
multimeedia" ehk IKUMUMU õppekava. 30-le õppekohale oli laekunud juba 73
avaldust.
IKUMUMU sisu on heli ja pildi tekitamine, loomine ja ühendamine kaasaegsete
vahenditega. Õppima oodatakse loomingulisi raamist väljas mõtlejaid, kellele pakub
huvi musitseerimine või visuaallooming.

Oluliselt rohkem avaldusi on laekunud õppekavale „Euroopa nüüdiskeeled ja

kultuurid“, aga täita soovitakse ka 120 õppekohta.

Eelmisel aastal oli uutest erialadest eriti edukas integreeritud loodusteaduste

bakalaureuseõppekava, kuhu esitati kokku 127 avaldust.
2. ROBOTIEHITAMISELT INIMLIKELE SUTLUSVÕRGUSTIKELE (al 1h16min)

Selle teema võttis üles Agu , inspireerituna meie Kudõmkari sõbra Pjotr
Koroljovi katseist päästa Uuralite võrgustikus umbejooksvat klubisuhtlust.

Kui vaadata selle jutu juurde ka ülalt minu juttu Muusikatarvitajate ühistutest
(MTÜdest), siis taandub küsimus taas suuresti mõistmise kunstile ja tunnete
tehnikale.

Robotiehitamise teemasse sobis lisada ka killukese Marjustini :

https://tehnika.postimees.ee/4346995/marju-lauristin-arge-karistage-inimest-
selle-eest-et-ta-pole-
robot?utm_source=sendsmaily_est&utm_medium=email&utm_content

3.Bohmi dialoog – Mikrokosmos- Michael Giesecke

meediaökoloogia (al 1h19min)
Sünestees- sümbioos- sümphonia

Selle teema alt piilub välja mu seni veel täitmata lubadus panna kirja üks
referaat saksa „meediaõkoloogi“ Michael Giesecke põhiseisukohtadest , st
sellest, kuidas lineaarse raamatukultuuri asemele asub uus , sünesteetiline
kultuur. Ja kuna siit on vaid sammuke Valdur Mikita mitmiktajulisele
maailmavaatele, siis siia üks aastatetagune tsitaat ühelt Mikita raamatu
hindajalt, mis seob meid Mikita kaudu nii Giesecke kui Mikrokosmosega:

http://ekspress.delfi.ee/areen/nadala-raamat-meie-igapaevast-mitmiktaju-
anna-meile-tanapaev?id=67661503

„Ent Valdur Mikita toob sünesteesia taas olevikku. Tema järgi on meie
igapäevane tegelikkus üks suur “mitmiktajula”, ehkki me ei kipu seda eriti
märkama. Kui hetk või mulje algosakesteks lahti harutada, võib tähelepanelik vaatleja-
kogeja märgata midagi sellist, mis viib meid enestest märksa kaugemale. Kuid oma
hingemetsa ära eksimist ei tasu karta, eriti kui see rännak suunab inimese tema ürgolemuse
juurde tagasi.
Julgen arvata, et “Lingvistiline mets” ei kirjuta lahti ainult eestlase metsistunud siseilma,
nagu Mikita ise väidab, vaid teeb üldistusi nii märksa väiksemal, üldinimlikul kui ka suuremal
ehk ühiskondlikul tasandil. Mikromaailmas üritab Mikita inimese eelkõige
iseendaga ära lepitada, sünesteesia kaudu kadunud tükid uuesti ühendada;
makroväli aga liidab inimkonna taas loodusega.

Ning nagu Valdur Mikita ise märgib: “Hea raamat on nagu lõpmatusse avanev kuur, mille
tagasein on ära kukkunud. Seal ilma seinteta ruumis meeldiks mulle vaikides seista ja
kuulatada, kuidas rooste närib jalgratta lenkstangi. Hea raamat võiks olla selline, mis esmalt
rikub lugeja ning seejärel lunastab” (lk 7).

4.Juhan Maiste Plekktrummis: Olge iseendaga! (al 1h25min)

Meie klubile on kombeks kommenteerida Plekktrummi saateid. Nii ka
seekord: klubimeister tõi välja selle, mis talle ses saates kõige rohkem hinge
läks. Saatejuht ise reklaamis seda jutuajamist nii: Kunstiajaloolane Juhan Maiste on
kirjutanud, et elame maailmas, kus igaühel on lisaks kohustusele mäletada ka õigus
omaenda mälule. Kuidas kujuneb pärand ja sünnivad klassikud?

https://etv2.err.ee/v/kultuur/plekktrumm/saated/b3b8a61a-af21-4513-b7f9-
90b357253909/plekktrumm-juhan-maiste
Kuulasin ja soovitan ka teistel kuulata. Oli nii seda, mida märkis Joonas ja seda,
millest kõneles Juss. Oli aga ka veel nii mõndagi muud.

Lisaks kõigele sellele sain aga kinnitust, et vähemalt Eestis on kõik kõigiga
seotud. Jumala juhuslikult sain teada, et Juhan Maiste on minu
emaemaemaemavennapojapojatütrepojapoeg.

5. Sotsiaalne vs individuaalne jooga. Talgujatel on teistmoodi

mitmiktaju kui Mikita individualistlik introvertne ja tugineb
RÜTMIDEL (1h28min – 1h45min)
Rütmi najal on võimalikud nii sünergiad kui sübioosid, , nii sünesteesiad kui
sümfooniad . Resonantsist rääkimata.

http://talgujad.forum.co.ee/t402-kolmanda-klubiohtu-kuuldekujutlustest
Hans Guido von Bülow ( 1830 - 1894): Im Anfang war der Rhytmus - Alguses
oli rütm.

20.augustil 2013: Selle „tähendamissõna“ tõi talgujate (õigemini eeltalgujate) mõttevälja

Juss oma aspirandiaastail 1972 -1975. Ma ei mäleta, millal see täpselt oli. Millalgi siis, kui
käis uurimismetoodika väljatöötamine. Seega „umbes täpselt“ nelikümmend aastat tagasi.
Miks see lause mulle toona eriti hinge läks, s.t. tänases sõnastuses „tundeväljas sähvatas“?
Olin tollal oma loodusfilosoofilistes mõtisklustes jõudnud ka ise selle adumiseni, kui tähtsat
rolli elu „saamisel ja jäämisel“ mängib rütm, elupulss (Lebenspulse), nagu von Bülow seda
iseloomustas.“

HEAD UUT AASTAT! ELAME VEEL!