Академический Документы
Профессиональный Документы
Культура Документы
actividades que te ayudarán a patani’lob k@uxe uteklenet awek’e’ ap’isen Jun tubá ajnoja
poner en práctica el conocimiento uk’ajalín k@ukenentan tsik i ts’ib tubá k@
Leo y escribo
en mi lengua.
Yokot’an del Sureste
DISTRIBUCIÓN GRATUITA
A>’BINTE MACHATOJE’
yokot’an Tupat k’in • t@nxiná yokot’an • yokot’an Kopáse k’in yokot’an Tupat k’in • t@nxiná yokot’an • yokot’an Kopáse k’in • chontal de Tabasco
Ilustración de portada
Juan Jesús Sánchez Muñoz
Ilustración de interiores
Juan Jesús Sánchez Muñoz
Ernesto Arce Ortega
Ismael David Nieto Vital
Vanessa Hernández Gusmão
Mario Grimaldo González
Adriana Millán Jaramillo
Fotografía
Lizeth Arauz Velasco
Leo y escribo en mi lengua. Yokot’an del Sureste. MIBES 3. Libro del adulto. D.R. 2012 ©Instituto Nacional para la
Educación de los Adultos, INEA, Francisco Márquez 160, Col. Condesa, México, D.F., C.P. 06140.
Esta obra es propiedad intelectual de sus autores, y los derechos de publicación han sido legalmente transferidos al INEA.
Prohibida su reproducción parcial o total por cualquier medio, sin autorización escrita de su legitimo titular de derechos.
Impreso en México
Kk’aba’ ba:
Kkaj ba:
Kestadu ba:
Patán 1 10
Tsik 1 12
Tsik 2 32
Tsik 3 53
Lok akni 1 78
Patán 2 84
Tsik 1 86
Tsik 2 109
Tsik 3 131
Lok akni 2 155
K’ajti’in at’an.
13
¿Katubá uts jinda jun?
LOTOLOB:
Ump’e. Jun kada alotojet
(orijinal i chap’e kopia).
Chap’e. Jun kada apnkebilaj tubá upaplob
(orijinal i chap’e kopia).
Uxp’e. Identifikasión t’ok yets’ tubá upaplob
i chap’e testiwu (kredensial tubá elektor)
orijinal i chap’e
kopia. Jini kopia axe ateskun tomp’e jun.
Chemp’e. Jun kada apnkebi tubá yotot ajts’ak
(orijinal i chap’e kopia).
Unk’a. Che’chich apnkebi tuyotot ixpa’saya,
axe ateskun jun jot’o k’a ixpa’saya,
t’ok chap’e kopia
tubá identifikasión (kredensial tubá elektor).
14
Unk’a Ump’e. Kartiya tubá bakunasion (chap’e kopia).
KLBENET: bijch’ok noj kukenentan ump’e jap’ uxeutoje’ multa, i atskun newatibu
kada apnkebide uxeuye’benet tubá direksion jeneral tubá rejistru sibil.
15
toj mach
toj
LOTOLOB:
Ump’e. Jun kada alotojet
(orijinal i chap’e kopia).
Chap’e. Jun kada apnkebilaj tubá upaplob
(orijinal i chap’e kopia).
Uxp’e. Identifikasión t’ok yets’ tubá upaplob
i chap’e testiwu (kredensial tubá elektor)
orijinal i chap’e
kopia. Jini kopia axe ateskun tomp’e jun.
Chemp’e. Jun kada apnkebi tubá yotot ajts’ak
(orijinal i chap’e kopia).
Jíni ukenentan
che’chich ajnik
utotojchenen jíni
Otot kuk’ené
ajtsik k’a uchen
utrámite tubá jink’in
apnkbet.
Agustín Díaz 21
Uch’uch’i: J. Manuel Hidalgo Pérez
Gobierno del Estado de Chiapas
Ts’eikún.
• Ek’ben k’a numik na’tan pɨskab tubá koma i che’chich tubá puntu,
puntu suspensibu, wuión.
22
• Ek’ben kache’ uyelkinte upete siwnu tubá interrowasión,
admirasión.
• Ajnik ta’ k’ajalín lokɨ uyele’ noj jun, kamba pájina upojlenubá i
konde uchí i uts’ibi. Jíni lok uyele’ uts chich awele’ najteke jink’in
atek’e’ atsik.
¿I kok’a mach
awelben?
23
Mala’:
Ana’
25
¿Katubá uxe?
¿Kónde uts’ibi?
Ya’xe tt’uts’e sep’ t Sank’ech i awí kmach anajyesan kaxe abisan jíni
ts’ombá kya’an tupat mkí otot tuyotot Ijnich. Axe akolobesan ump’e
kom ts’ib alotobloj jinchich awí kuxelob uteklenet abisan jinchich lok
uk’ati alot.
l bada jinchich lok uxe ubisan jíni kom ts’ib kaxe ats’iben.
28
29
30
Kok’a uts’ibinte? 31
¿Kónde atsike’,
Peku’?
Ya’anon ktsike’
kumona’kintelaj akeye’benlaj
noxi’ch’okobloj tt’an tyokot’an.
Che’chich
jik’in, kola. Che’chich
akenentan ajun,
kola kbisanlaj ik’e.
34
atsupsí abachiyeratu.
Upete kristianulob
kyolbalob che’chich
uchenlob uts t’an awele’, tsik i ts’ib.
tyokot’an:
38
2.
3.
4.
5.
39
¿K’o k’a uts jink’in atsike’ ump’e jun ke’benlaj uts kache’ yoyele’?
41
Ajkonjusiu uyelí:
Ajkonjusiu uyelí:
“Awele’ lok awí. Mach atotojele’ lok mach
42 awí, jinchich jíni toj lok akení.”
“Jink’in apojlen untú kristianu uts, achen uts
k’a ajniket nunundé. Pnte’ tubá kristianu
ajmech’ k’atbenet che’chich akenentan
umech’elaj tubá undé.”
“Jink’in achen t’an t’ok alot che’chich achen
lok awele’.”
Chap’e párraju:
• ump’e ak’ajalín kama’ atuse’,
• chap’e k’ajalín tsikí kama’ awelbinte.
Tanet, kumale,
aton kk’atbenet
kónde kxe
kmne’ k’a
kchen suyu’ich
tubá ibam.
44
Ya’an ta’k’ajalín,
ubisán: jo’ox,
kuxu’ ja’as…
Lok ajamene’
Unk’a ja’as tak’an i noj
Chap’e chijch’um
Ujxot’ ts’in
Chap’e tsajel ich
Chap’e yop chaya
Uxtuch’ ixím noj
Umop’ tubá anxux
Chap’e jo’ox
Chak’a kilu tubá ixím
Ump’e kilu tubá tan
46
Ump’e kilu tubá kkw
Chap’e kilu tubá xapun
a) K’aba’ i jot’om.
b) K’aba’ i ubel.
ch) K’aba’ i jeip’e.
Uk’aten tubá
49
¿Uts chich kawek’e’ k’ak’in jíni uk’atinte? Toj o mach toj, ¿kok’a?
50
Amona’kinte Uk’atinte
51
52
¿Kok’a uts’ibinte?
54
¿Kamba jun mukuk’aten?
55
56
¿Kónde yoyele’ t’an tubá jun najteke apenkeban?
58
Mke tan ump’e xoyó uk’abalaj tubá jek’eob jinchich jek’e lok
ukenentan tubá jun tubá ch’ije.
59
Ts’iben uk’aba’ tusutakob tubá jek’eob jinchich apojlí.
62
64
• K’ajak’a lok uyele’ uk’aba’ jun, tan pájina kajapojlen i konde uchí
i uts’ibi. Jíni lok yoyele’ utschich awele’ najteke atek’e’ atsik.
Aton kk’atbenet
ajek’ k’ajalinlob,
k’a ya’anon tbuya
t’ok kajlo’.
66
en
et.
Tsikí i chenen jíni jun.
68
Ch’a’ajín k’a
awelben lok mach Kajlo’, axe tjo’yan tan kaj
awó knumik. mach axe tk’ote junch’eknan
ta’ wotot. Che’chich apojlen
alotobloj lesinabala t’ok
undelob uts, k’a mach ajnik
niump’e k’ua’.
70
Ts’iben sep’, jíni najteke ts’ají, kak’enelesan kama’ jinda.
71
¿Kok’a uts’ibinte? 73
74
ts ts'
ch ch' k k'
p’alen palen
t’an tan
tsej ts’ej
chen ch’en 75
k’oj koj
K’ajti’in k...
Jinda ts’ib kbada ats’ibi ubisan
konsonantejob wlotalisadujob.
Tan at’an tyokot’an kpojlilaj yebetakob
konsonantejob kya’anlob ukonsonantejob
wlotalisadujob:
p / p’ t / t’ ts / ts’ ch / ch’ k / k’
Jini konsonantejob wlotalisadujob jinchich
jink’in awele’, tan ump’e ts’ib, uchenuba
umeke’ alakak o wlotis, k’a usepe’ sonidu tubá
konsonante kama’ awele’ t’ok articularla p’
tan ts’ib: p’et.
Jíni konsonantejob ke mach uch’e’ umeke’
wlotis jink’in awele’, uk’aba’ konsonantejob
simplejob, kama’ p tan ts’ib: pete.
Tan ts’ib, kexelaj kchenenlaj k’a konsonantejob
76
wlotalizadujob uts’ibinte t’ok chap’e kache’an
o tsib kama’ tubá p’et: p’, i jinchich simplejob
che’chich ump’e kama’ pete: p.
Uts chich ats’iben ts’ib kuxe, che’chich simple
o wlotalisada, k’a mach asete’ ta’k’ajalin
kjunlob.
p'
t'
ts
ts'
ch
ch' 77
k'
Tan ump’e jun kada uyelkinte konde ajachen k’a aye’e’ achen patan,
aniken ump’e makina, achen ump’e trámite.
78
Ya’an ajnik ch’a’aujín untu pap ujijch’ok k’a uts aubín noxi’
kristianulob k’a tubá ats’iben ump’e jun.
Ts’iben ajek’k’ajalín.
a) ¿Kónde amona’kinte?
7. Alotinon ik’e .
88
89
toj mach
toj
91
92
a) Uyelkan ubel
b) Ch’a’ujínlob kristianulob
ch) Uyelbenlob umona’kintelob upete kajob
a) Wran tam
b) Kom
ch) Tam
Lokɨ ajamene’
94
Awí kɨ...
Jink’in achen tsik utschich ajachenen
kache’da anlob ch’ex o ch’a’aujinlob,
kama’ bada ap’isen o jinchich
ch’a’aujinlob, tentenubá och’ex.
Ɨlɨkonde
Tɨkampu apenkebon
keché t’ok yɨx ch’ajan
jinchich kɨuchen uk’e tubá kandé
muk’ utajeon xixí.
(Ijseboya)
97
Uts’ibi: Encarna
100
Buda
Aristóteles
Isaac Newton
102
Ts’iben konde yoyele’ Ts’iben konde uchí
Ts’ib 1
Ts’ib 3
Ts’ib 4 103
105
106
108
¿Kok’a uts’ibinte?
Kɨlotlaj, loka
kuch’enlaj buk’a.
Chenenlaj, uchonkan:
jach’im, sek buk’a, pajen
buk’a, akum buk’a i tsajelaj.
Uts chich uchonkan
110 pajen buk’a i tsajelaj
kɨawó jo’chepe.
111
Najteke atsike’ jíni uyele’, chenen yets’ i ɨlɨ lokɨ ukenentan apojlen
tubá undé.
112
¿Konde uchonkan?
uyene’ubá kama’
penisilina
K’aba’ tubá
chonkibá: uyene’ubá tan ump’e
ts’ak
nich ixim
Jeip’e k’in uchen
chono: pitsil buk’a
¿Kache’ awí?
114
116
Awí kɨ...
Kada jíni uchen tsik uyele’ che’chich kama’yo tsike’,
che’chich yebetakob kɨuyubinlob. Kɨuk’exe’ kache’ uchen
tsik, che’chich kristianulob bitajlo’ o noxi’ob, che’chich
achenen o mach lokɨ yoyele’, che’chich yo’ o mach. Kok’a
118 ajachen tsik ajnik ta’k’ajalín, che’chich yoyele’ jíni jun,
kache’anlob jíni kristianulob kɨujoyubinetlaj, k’a awele’
kama’ achen tsik, che’chich ateklen t’ok yebetakob ɨlesib
t’ok ak’eb o t’ok ayak’ob, o, che’chich yebetakob k’in
achenen jíni muk’ uyubinet k’a ak’a’sen jíni lokɨyo awele’
o awí che’chich anlob ch’ij uchikin.
Che’chich uts akene’ kache’ utsijkan ump’e jun, che’chich
uyolin jíni uchen tsik, che’chich jíni axe ak’axen lokɨ awo’
tubá numsajt’an.
Ajpum i ajmuch
(Unxot’ ts’ib)
Uchí : Gerónimo
Ricardo Can Tec
• K’ajak’a lokɨ uyele’ tupam jínda jun, tan pájina kɨajapojlen i konde
uchí i uts’ibi. Jínda ubel utschich awele’ najteke atek’e’ atsik.
Jíni kache’apojlenon
jinchich uk’ati
ajye’jun.
Konde’an, Karlu,
¿konde abisan
tupam abuk?
Che’chich achen
ump’e kama’ tɨk’a.
Ts’iben.
121
122
toj mach
toj
Na’kaj
Kejí kada’an ukene’
Jeip’e upa’sí
Ixta kada’an ukene’
Kejí tubá kristianu
WAWANE’
Pisu 2
020
124
Kache’ apojlenon 3 Kache’
apojlenon 4
Ijmita
K’aba’: Ajchagu Te’xan
Méndes
Otot ajkenjun: wuitarra
Orejí: 16:00- 18:00
Martes / Biernes
Periodu: 2° bimestre 2011
Lot 56 Jot’om:
K’aba’
K’ak’in
Jo’yan
Otot
Joliu
125
Jot’om
Lowotipu
126
128
Uyele’ Kache’apojlenon
130
¿Kok’a uts’ibinte?
Aton ak’atbenet
ats’eikebenon yɨbetakob
uts’eykunlob tubá kɨkajob.
132
133
Ajk’ɨntépek
(Nojá tubá pɨk’ebi)
Ajyokot’anob uts’ombinloj:
4. K’uachichká 5. Xupibá
Ajk’ɨntépek
(Nojá tubá pɨk’ebi)
K’ajti’in kɨ...
Ump’e ts’eykunlob jinchich ump’e ts’ají o ts’ib,
kɨubixe tɨk’ajalín tan k’ajalín, jinchich uyeleob t’ok ts’ají,
i yebetakob usuteob, uyek’eob o uchenlob uts.
Jíni ts’eykunlob jinchich ts’ají kɨukenentan yebetakob
bel toj i yebetakob unu’tanlob i pisilob. Upete jíni
uts’eykunlob uch’uch’inte tan kajob tan k’in i jap’.
Tan yebetakob ts’eykunlob unumsebenet k’ajalín olokɨ
uchenlob ton kɨjí. Ubel tubá ts’eykunlob:
• Untú wran ajlo’, noxib.
• Ump’e kaj xoyó t’ok k’achichká.
138
• Ump’e pitsil k’ajalín t’unú t’ok jíni anumí najteke.
• Yebetakob k’uachichká kɨanumí najteke
uts’eykunlob tan k’ajalín tub’a yebetakob i deya’i
uté upisilan, che’chich tɨke uxebéuba k’a ajnik toj
i pitsil k’ajalín.
Margarita Murillo González. La palabra escrita. Español III, México, unam, 1995. p. 176.
Awí kɨ...
Tan tsik t’ok at’an muk’, che’chich
uk’ajti’benet kɨawele’ uts at’an, k’a
akolobik tan uk’ajalín lokɨ muk’ utsike’.
Che’chich achen uts ts’ita’ lokɨ muk’
awele’, che’chich ukolobán kache’ muk 139
achen tubá anumí, che’chich ojot’ubá
lokɨ uyolín uyele’ i che’chich ubixé kama’
uyele’ tubá siwnu tubá puntuasion,
asektan kolobik uch’ij jíni tubá jinchich
uyubinlob.
Yokaj nojá
(Unxot’ts’ib: Upójlenuba t’ok aj uch)
Uchí: A. de Saint-Exupéry
Yokaj nojá. Editores Mexicanos Unidos S. A. Chemp’e 4ª Edisión, Na’la kab, 1996, pp. 74-75.
…ke’benetlaj
k’adios, k’a akenentí
i achí uch’ije…
¡Ajá! Jíni diskurso
tubá k’adios.
142
K’adios
Nojá tubá kandelaj yum tubá upete kab, nojá tubá k’in, na’
uj, nojá Ixbolom, ke’benetlaj k’adios, k’a kenentí i achí ch’ijik
143
kɨpek’ebilaj i mach aektí kɨk’uachichká utsupsen. Jinuk’a, bada
ya’anon kɨch’uch’un lokɨ uyek’e’ kɨpapladios tubá jinda k’in.
Nojá, achen tubá kuxte i tubá pek’ebí ch’e upixán tubá t’okoblaj
kɨpatan i awek’e’ kɨuye’e’uba tan jinda ye’e kɨnojá kada ututs’e
k’in, ajnojá tubá chawek, ajnojá tubá k’in, yum tubá kab i ajnojá
tubá ja’, k’a upetelob, winkrelob i ajnojálob kɨye’ikonlaj woyolob.
Ch’e’la, ch’e’la.
Uchí: Isidro Isaías Hernández
1
K’adios
2
Nojá tubá kandelaj yum tubá upete kab, nojá tubá k’in, na’
uj, Nojá Ixbolom, ke’benetlaj k’adios, k’a kenentí i achí ch’ijik 3
kɨpek’ebilaj i mach aektí kɨk’uachichká utsupsen. Jinuk’a, bada
ya’anon kɨch’uch’un lokɨ uyek’e’ kɨpapladios tubá jinda k’in.
4
144
5 Nojá, achen tubá kuxte i tubá pek’ebí ch’e upixán tubá t’okoblaj
kɨpatan i awek’e’ kɨuye’e’uba tan jinda ye’e kɨnojá kada ututs’e
k’in, ajnojá tubá chawek, ajnojá tubá k’in, yum tubá kab i ajnojá
tubá ja’, k’a upetelob, winkrelob i ajnojálob kɨye’ikonlaj woyolob.
Ch’e’la, ch’e’la.
K’adios 2
148
149
150
¿K’o k’a uts’ibinte?
e ch a' k l m b s
t u ts k' t' t
b m u l u' o n a'
n i' b ' j a e ch
l ch o s ch'
o p n k l j u p 151
m s e' ts ó t o' k
u l k b i' a s p
l i ch u m í ts
ú ch n j k' a k j
a a’ e e’
i i’ o o’
u u’ ɨ ɨ’
152
Ajsiná untu anima wruan ch’ex. ( )
Ajsi’na untu anima wruan ch’ex. ( )
K’ajti’in kɨ...
T’ok najteke mulpatan akɨní kɨtan
kɨt’anlaj tɨyokot’an ya’an bokaljob simplejob
i bokaljob wlotalisadujob:
a / a’ e / e’ i / i’ o / o’ u / u’ /
’
Jíni bokaljob wlotalisadujob jinchich
undelob jink’in awele’, tan ump’e tsib,
umɨke’uba ulakak, kɨusepe’ sonidu tubá
bokal jink’in uyele’, kama’ a’ tan ts’ib: pa'.
Jini bokaljob kada mach umekɨuba ulakak
jink’in awele’, uk’aba’ bokaljob simplejob,
kama’ a tan ts’ib: buklá.
Tan ts’ib, kɨxelaj kɨtotojchenenlaj k’a
bokaljob wlotalisadujob uts’ibinte
t’ok chap’e ts’iblob kama’ mulu', 153
uk’enelesan: u’, i jinchich simplejob t’ok
ump’e, kama’ sumú: u.
Uts chich jink’in ats’iben ts’ib kɨubisan,
jinchich simple o wlotalisada, k’a mach
asete’ ta’ k’ajalín tan kɨjunlob.
154
( )
K’adios
Nojá tubá kandelaj yum tubá upete kab, nojá tubá k’in, na’
( )
uj, Nojá Ixbolom, ke’benetlaj k’adios, k’a kenentí i achí ch’ijik
kɨpek’ebilaj i mach aektí kɨk’uachichká utsupsen. Jinuk’a, bada
ya’anon kɨch’uch’un lokɨ uyek’e’ kɨpapladios tubá jinda k’in.
Nojá, achen tubá kuxte i tubá pek’ebí ch’e upixán tubá NOXI’ OTOT TUBÁ AJKENJUN
TUBÁ TABASKU
t’okoblaj kɨpatan i awek’e’ kɨuye’e’uba tan jinda ye’e kɨnojá
kada ututs’e k’in, ajnojá tubá chawek, ajnojá tubá k’in, yum OTOT TUBÁ AJKENJUN CHAP’E T’AN: “JUSTU SIERRA MÉNDES”
tubá kab i ajnojá tubá ja’, k’a upetelob, winkrelob i ajnojálob K’aba’: Nich Warza Te’xan
kɨye’ikonlaj woyolob. Ch’e’la, ch’e’la. Jap’: 6 jap’
Kada ak’axe akene’: Ump’e wradu
Kada akuxte: Biji te’cheksulte’ Nu. Chak’a,
Uchí: Isidro Isaias Hernandez Kaj Taputsin, Xixtup’, Tabasku
Kada axe achen t’an: 99 3213 4766
( )
¿Kada uchonkan?
¿K’ak’in uchonkan?
P’alben jíni.
Patán 1 Patán 2
Uk’enelesan kache’uchen najtek che’chich uchenen Achen t’an t’ok ats’ib tubá ubel i uk’ajalinlob kukenentan
lok ukenentan ubel tubá junlob. jíni junlob jink’in awek’e’ kache’ achen natek.
Chenen ubel i uk’ajalinlob tubá upete junlob k achení. Chenen lok ukenentan uts ubel tan junlob.
Tsikí t’ok at’an muk’ che’chich ak’enelesan yebetakob Tsikí t’ok at’an muk’ yebetakob t’anlob che’chich chenen
t’anlob. uk’ajalinlob uts.
Totojchenen kache’an i kama’ uk’enelesan tubá ukuxte Totojchenen kache’an i kama’ uk’enelesan tubá ukuxté
tupete k’in jíni junlob kuchenilob. tupete k’in jíni junlob kuchenilob.
Uyek’e’ jink’in ajachen, ts’ib uts jink’in ats’iben junlob. Uyek’e’ jink’in ajachen, ts’ib uts jink’in ats’ben junlob.
Chenen kache’an yebetakob t’an teyokot’an tan ts’ib. Mech’en i chen uts uts’ib tubá junlob jinchich akenentan
ubel ak’axen kada’an jek’etakob lok ukenentan.
Kele’ ts’eké i ch’a’kejin t’ok jinda patán. Kele’ ts’eké i ch’a’kejin t’ok jinda patán.
K’ak’in K’ak’in
K’aba’ i jot’om tubá ajye’jun (a) K’aba’ i jot’om tubá ajye’jun (a)
Akene’ Yokot’an
Leo y escribo
en mi lengua.
Yokot’an del Sureste
DISTRIBUCIÓN GRATUITA
A>’BINTE MACHATOJE’
yokot’an Tupat k’in • t@nxiná yokot’an • yokot’an Kopáse k’in yokot’an Tupat k’in • t@nxiná yokot’an • yokot’an Kopáse k’in • chontal de Tabasco