Вы находитесь на странице: 1из 315

IZINTO

THE

I-PSYCHOPHYSICS
OF

UGUSTAV THEODOR FECHNER.


UHLELO LWESIBILI OLUNGAGUQUKILE.

INGXENYE YOKUQALA.

UKUPHRinta
NOKUSHICILELA KWE-LEIPZIG NGU-BREITKOPF no-HÄRTEL
1889.

Okuqukethwe.

Isandulelo somhleli
Isibikezelo sombhali
Isingeniso.
Ukucatshangelwa okuthe xaxa kobudlelwano phakathi komzimba nomphefumulo
Umqondo nomsebenzi we-psychophysics.
III. Umbuzo wokuqala
IV. Imiqondo emayelana nokuzwa nokukhuthaza
Ama-psychophysics angaphandle.
Imfundiso yokulinganisa kwengqondo.
V. Iziqu zokuvivinya umzimba. Amandla aphilayo.
VI. Isimiso sokulinganisa ukuzwela.
VII. Umgomo wokulinganisa kwemizwa.
Izindlela zokukala ukuzwela.
1) Izindlela zokukala zokuzwela komehluko.
a) Isethulo esijwayelekile.
b) Ukucatshangelwa okujwayelekile nokuqapha.
c) Ukucatshangelwa maqondana nesikhathi nezikhala zezimo
zokuhlolwa. Amaphutha aqhubekayo.
d) Okucacisiwe ngendlela yamacala okulungile nokungalungile.
e) Imininingwane ekhethekile ngendlela yamaphutha emaphakathi.
f) Ubuhlobo bezibalo zezindlela.
2) Izindlela zokukala zokuzwela ngokuphelele.
Imithetho eyisisekelo namaqiniso.
IX. Umthetho we-Weber.
Izitatimende zikaWeber uqobo
1) ukukhanya.
2) umsindo
3) izinsimbi.
4) izinga lokushisa.
5) osayizi Olubanzi. (Umuzwa wesilinganiso nesilinganiso esithintekayo)
6) I- fortune morale et physique .
X. Iqiniso lomkhawulo
1) Umbundu omkhulu
a) Umkhawulo wesikhuthazo b) Umkhawulo wokwehluka
2) Umkhawulo obanzi
3) Ukucatshangelwa okuningiliziwe maqondana nomkhawulo
4) Iziphetho zokuba khona kombundu
XI. Imininingwane eningiliziwe ngosayizi nokuncika kwamanani embundu
ezindaweni ezahlukahlukene zezinzwa
1) Umbundu omkhulu
a) Ukukhanya nombala
b) Ukuqina komsindo ne-pitch.
c) izinsimbi
d) izinga lokushisa
2) Umkhawulo obanzi
a) Ukubona
Izinhlinzeko ezikhethekile ngosayizi abancane ababonakalayo
Izinhlinzeko ezikhethekile emabangeni amancane kakhulu abonakalayo.
a ) Amaphuzu amabili akude
b ) Imicu emibili ekude
g ) Izibalo zomugqa nezidayisi
Ukuziphatha kwezingxenye eziseceleni ze-retina ekuqapheliseni osayizi
abancane kakhulu namabanga Umehluko ebangeni
(umqondo wobukhulu)
b) umuzwa wokuthinta
c) ukukhulelwa kwesikhathi nokunyakaza
XII. Umthetho ofana nomthetho kaWeber.
1) Isivivinyo sesisindo
2) Okuhlangenwe nakho emkhakheni wokuzwa ukukhanya
3) Ukuhlolwa emkhakheni wezinzwa ezibanzi

XIII. Imithetho yokuxuba izenzakalo

Isandulelo sombhali wohlelo lokuqala.


Ngaphansi kwe-psychophysics, ngokwencazelo enikezwe ngokuningiliziwe
eSahlukweni 2, ngiyaqonda imfundiso okuthi, yize kwakudala ngokwalo msebenzi,
yintsha maqondana nokwakheka nokwelashwa kwalo msebenzi kuze kube yilapho
umuntu engeke akwazi ukusebenzisa igama elisha lawo Ngamafuphi, imfundiso
eqondile yobudlelwano phakathi komzimba nomphefumulo ayifanelekile futhi
ayidingekile.
Njengemfundiso eqondile, i-psychophysics, njenge-physics, kufanele isuselwe
kokuhlangenwe nakho nasekuhlanganisweni kwezibalo kwamaqiniso
angokomthetho, adinga isilinganiso salokho okunikezwa ngesipiliyoni, futhi, uma
lokhu kungakatholakali, ukufune. Manje njengoba isilinganiso esiphathelene
nobungako bomzimba sesivele sinikiwe, umsebenzi wokuqala futhi omkhulu
walencwadi kuzoba ukuzimisela kwesilinganiso maqondana nobungako bemilingo,
lapho ibikade ilahlekile khona; okwesibili, ukungena kuzinhlelo zokusebenza
nezincazelo ezixhumene nakho.
Kuzokhonjiswa ukuthi ukunqunywa kwesilinganiso se-psychic akuyona nje indaba
yetafula lokufunda noma i-apercus yefilosofi, kepha kudinga isisekelo esibanzi
sokuqina. Ngikholwa ukuthi ngikunikeze lapha ngokwanele, ngemuva kocwaningo
olwenziwe ngabanye nami, kuze kufike lapho kuqinisekiswa khona umgomo
wesilinganiso, kepha izicelo eziningi kakhulu ukuthi ukusebenziseka kwalesi
silinganiso kungabonakala. Kepha isisekelo sobuciko sokuthuthuka kwemfundiso ye-
psychophysical yokukala sisadinga ukwanda okukhulu, futhi lokho
okunikezwa ngezicelo kuveza kuphela ukuthi okuningi kuzonikezwa ngaphandle
kokuqhathanisa.
Ngamafuphi, i-psychophysics ngendlela ebonakala ngayo lapha imfundiso
isesimweni sayo sokuqala sokuba; Ngakho-ke umuntu akufanele aqonde kabi
isihloko salo msebenzi, ama-Elements, njengokungathi abonisa ingxenye ebaluleke
kakhulu yemfundiso esivele isungulwe futhi isungulwe kahle, incwadi
eyisisekelo; kepha kunalokho ukumelwa kweziqalo zemfundiso ezingasatholakala
kusimo sokuqala. Ngakho-ke ungenzi izidingo kulo mbhalo okufanele zenziwe
encwadini yamabanga aphansi. Inikeza uphenyo oluningi, izincazelo, kanye
nokuhlanganiswa okungafaneleki ngokuphelele esimweni esinjalo, kepha okungasiza
ekwenzeni incwadi enjalo ifinyeleleke ngolunye usuku. Yini eyayizobuzwa
Okuncane njengokuvela kuyo, njengencwadi yokufunda eyisisekelo, umuntu
kufanele afune ukuqoqwa kwayo yonke impahla ye-psychophysics, kepha okungcono
kuphela lokho okungokwesisekelo sombono wokulinganisa we-psychophysical futhi
angene ezinhlelweni zawo. Izinto ezingenakubalwa ezakha into ye-psychophysics
azikwazanga ukuthola indawo lapha, ngoba azikathuthuki kuze kube manje ukuze
zikwazi ukuthola indlela yokungena kuyo.
Ezinye izinto ezikulencwadi kungenzeka ukuthi sezivele ziningi kakhulu, ezinye
zincane kakhulu, kepha enye inesizathu sokuzitika ngalokhu ngemuva kokuthi
bekungekho lutho ngokwasemthethweni, kuphela ngokuhlakazeka ngokwezinto
ezibonakalayo, lapho ngingabeka khona futhi ngidlulise; kepha indlu ayinakwakhiwa
ngaphandle kokuletha amatshe kuyo; futhi lapho ipulani kufanele yakhiwe khona
ngaphambi kwendlu, konke akunakulunga futhi kulinganiswe emzameni
wokuqala. Ukuhlolwa ngakunye okulandelayo kwalolu hlobo kuzoqedela kakhulu
kusuka kolunye uhlangothi futhi kufushane futhi kucace kusuka kolunye.
Ngaphandle kwalokho, kunalokho maqondana namaphutha asemthethweni,
kufanele ngifune ukubekezela ngenxa yamaphutha ayiqiniso okungenzeka asalile
kulo msebenzi, ikakhulukazi lapho ngibhekene nemibuzo eminingi emihle, enzima,
nemisha, njengaleyo ethe xaxa kulokhu okulandelayo ukwedlula okuzokwethulwa
kule ngxenye. Esikhathini eside salolu phenyo ngadlula ezindleleni eziningi
ezingalungile kanye nokungaqondakali ngokuningiliziwe, ngezimiso ezijwayelekile
ezazilungiswa futhi zaqina ngokuqinile - yonke indawo ngaphambili yayingcwatshwa
ngokungaqondakali - engingalokothi ngibe nethemba, nehhovisi lokuhlela lamanje
ukuba nawo wonke umuntu ngemuva kwami. Kodwa bengingeke ngikwazi
ukunikeza lolu phenyo nakancane uma ngifuna ukulinda isiqinisekiso esiphelele
maqondana nalokhu; futhi nokho ube nethemba lokuthi
Ekugcineni, umbuzo okuwukuphela kwawo owokuthi ngabe kunikezwa ini nokuthi
kanjani lapha kuyisiqalo esimeme nesinezithelo. Uma ungakuthola, ungathathi
kakhulu amaphutha alahlekile namaphutha; okungenani kuzoba ukubonga kubo
ukuthi sikhiqize okungcono.
Ngasikhathi sinye, ngikude nokusho ukuthi okukule ncwadi kuyinto entsha
ngokuphelele, futhi kungaba isincomo esibi ukube bekunjalo. Esikhundleni salokho,
ukuze ngenze ubulungiswa ezimangweni ezibekwa phambili zisuka nje, futhi
ngasikhathi sinye ukukhombisa ukuthi ukubhala kukhonjelwe kokuthile okungaphezu
komqondo ozithobayo, ngizothinta kafushane amaphuzu athile omlando esanduleleni,
engikhuluma ngaso endaweni yaso futhi ekugcineni Isahluko singena
ngokuningiliziwe.
Umthetho wezobunikazi, owenza isisekelo esiyinhloko semfundiso yokulinganisa
kwengqondo, sekuyisikhathi eside usungulwe ngabaphenyi abahlukahlukene
ezindaweni ezahlukahlukene futhi wavezwa ngendlela ejwayelekile ngu-EH Weber,
engingathanda ukumbiza ngokuthi nguyise we-psychophysics ngokujwayelekile,
futhi kufakazelwe ukuzama. Umsebenzi wezibalo, ngakolunye uhlangothi, owakha
icala elibaluleke kakhulu nelibaluleke kakhulu ekusetshenzisweni kwesimiso sethu
sokulinganisa, nalo selithathwa njengelikhethekile ngochwepheshe abahlukahlukene
bezibalo, izazi zesayensi nefilosofi, njengoBernoulli (Laplace, Poisson), Euler
(Herbart, Drobisch), Steinheil (Pogson) Amacala abangelwa yi-psychophysics
asuselwe kulo mthetho futhi akhiqizwa kabusha noma amukelwa abanye
abacwaningi.
Ngokwalokhu, isilinganiso sethu sezengqondo empeleni sivela ohlangothini
olulodwa ukuhlanganiswa, kanti kwesinye isitatimende esicacile salokho ebesivele
sikhona, encazelweni yaso njengesilinganiso esingokwengqondo. Ukubhekiswa
kwalokhu kufanele kwenziwe okuthile ukunciphisa izinsolo zokuthi ukumenyezelwa
kwaleyo ndlela kungavusa zisuka. Inkinga efanayo empeleni akuyona inkinga ye-
quadrature yombuthano noma ukunyakaza okungapheli, kodwa isivele ixazululwe
ngabaphenyi ogama labo liyisiqinisekiso sokunemba kwesisombululo.
Ngemuva kokucabanga ngokufaneleka kwabaphenyi bangaphambilini besihloko
esiyinhloko salo msebenzi, ngiyobe ngiphuthelwa umsebenzi omkhulu uma
bengingafuni ukukhumbula ukwesekwa okubaluleke njengokwesekwa, engikuthole
ngokwami ekuphenyweni kwami nguVolkmann. Ukuzimisela kwalo mcwaningi
ohlakaniphile futhi ocwengekile ukuphendula ezithakazelweni zalolu phenyo,
okwamholela endleleni yakhe ngaphezu kwezimfuno ezenziwa ekuqaleni, kanye
nokwanda okukhule kwaba yimibhalo yezobuciko yalomsebenzi, kuyangiphoqa
Ngibona kakhulu.
Ngasikhathi sinye, nokho, ngiyalokotha ngigomele ukuthi kuwuphawu oluhle
lomgomo nobuntu bokufundiswa kwalomsebenzi ukuthi ayikwazi nje kuphela
ukunikeza ukwesekwa ekuphenyweni okuqondile ngabaphenyi abahle kakhulu,
kepha futhi nokunikeza amaphuzu okuxhumana nabo. Ngempela, ngaphandle
kwalolo phenyo lomcabango nolokuhlola olusekelwe kulo futhi osekuxhunyanisiwe
nalo, ngokuqhubeka kwalokhu kubhalwa kube nesizathu esanele sokukhomba ukuthi
uphenyo luzokwenziwa noma luzoqhubeka ngokuzayo, ezinye zazo kuhloswe ngazo
ukuqhubeka nokuthuthukisa I-psychophysical measurement theory iyadingeka,
kwesinye isikhathi ingena ekusetshenzisweni kwayo, futhi, ngaphandle kokuthi
kwesinye isikhathi ikhombisa intshisekelo enkulu, ibingeke iziveze ngaphandle
kombono wale mfundiso. Isivivinyo se-psychophysical, kuze kube manje sathola
indawo engajwayelekile, manje egumbini lomzimba, manje lomzimba wokuhlola,
manje selithatha igumbi lalo, amathuluzi alo, izindlela zalo. Akungabazeki futhi
ukuthi indawo yalolu phenyo izokwanda ngokwengeziwe ngokwengeziwe lapho
yakhelwe khona. Ngakho-ke ngibheka isithelo esiyinhloko sophenyo lwethu kuze
kube manje kuncane kuleso esisithwale manje kunaleso esithembisa ukusithwala
ngolunye usuku. Okuseduze lapha kuyisiqalo esibi sesiqalo. ukuthi umkhakha walolu
phenyo uzokwanda ngokwengeziwe lapho kulinywa kakhulu. Ngakho-ke ngibheka
isithelo esiyinhloko sophenyo lwethu kuze kube manje kuncane kuleso esisithwale
manje kunaleso esithembisa ukusithwala ngolunye usuku. Okuseduze lapha
kuyisiqalo esibi sesiqalo. ukuthi umkhakha walolu phenyo uzokwanda
ngokwengeziwe lapho kulinywa kakhulu. Ngakho-ke ngibheka isithelo esikhulu
sophenyo lwethu kuze kube manje kuncane kuleso esisithwale njengaleso
esithembisa ukusithwala ngolunye usuku. Okuseduze lapha kuyisiqalo esibi sesiqalo.
Mayelana nendlela eyethulwe ngayo izibalo kulo msebenzi, futhi ikakhulukazi
ezingxenyeni ezilandelayo, ngifisa ukuthi izazi zezibalo zingagcina lezi zinto
zibhalelwa labo abangasibo bezibalo kanye nabangewona izibalo kubasebenzi
bezibalo, ngokuthi umzamo wami kwakuzoqondwa abanye futhi kwanele ukwenzela
abanye, obekungekho ngaphandle kwengxabano ngokuphelele. Izazi zezibalo
ikakhulu mazithethelele izingxoxo ezibanzi nezithandwayo ngezintshisekelo
zabangewona izibalo, kukhunjulwe ukuthi lo msebenzi kufanele uthakazelise
ikakhulukazi izazi zomzimba, kanti ngasikhathi sinye ufisa ukuthakazelisa izazi
zefilosofi. Ukubona izazi zezibalo kuzo zombili, kunjalo, akuvunyelwe kulezi
zinsuku njengoba kufanele. Ngakolunye uhlangothi, kwangathi izazi ezingesona
sezibalo zingamukela ukuncishiswa abangakwazi ukulandela - noma ngabe kwenzeka
kuphela labo abanezimfuno eziphansi kakhulu ekuqondeni kwezibalo -
njengamaqiniso wezibalo, futhi lapha nalaphaya beqa isahluko, ukufakwa noma
incazelo ejulile kancane. Uma ngingenaphutha, wonke umuntu uzothola inkambo
nokuqukethwe kwalo mbhalo kuyaqondakala sekukonke, owazi kuphela ukuthi
isibalo siyini futhi wazi izakhiwo zama-logarithms, noma ukuphindwaphindwa
okufushane okunikezwe ekuqaleni kwengxenye elandelayo okufanayo kuyafuna
ukubamba. Bengingafuni ukuthi abanye bakhathalele ngalo mbhalo, okungenani
kunakho konke ukuthi bazokhipha isahlulelo kuwo noma ngabe ikuphi ngeke kube
ukuqonda. abangakwazi ukulandela - noma ngabe kukhona kuphela labo
abanezimfuno eziphansi kakhulu ekuqondeni kwezibalo - bamukela njengamaqiniso
ezibalo, futhi lapha nalaphaya beqa isahluko, okufakiwe noma incazelo ejulile
kancane. Uma ngingenaphutha, wonke umuntu uzothola inkambo nokuqukethwe
kwalo mbhalo kuyaqondakala sekukonke, owazi kuphela ukuthi isibalo siyini futhi
wazi izakhiwo zama-logarithms, noma ukuphindwaphindwa okufushane okunikezwe
ekuqaleni kwengxenye elandelayo okufanayo kuyafuna ukubamba. Bengingafisi
ukuthi abanye bakhathalele ngalo mbhalo, okungenani kunakho konke ukuthi
bazokhipha isahlulelo kuwo noma ngabe ikuphi ngeke kube ukuqonda. abangakwazi
ukulandela - noma ngabe kukhona kuphela labo abanezimfuno eziphansi kakhulu
ekuqondeni kwezibalo - bamukela njengamaqiniso ezibalo, futhi lapha nalaphaya
beqa isahluko, okufakiwe noma incazelo ejulile kancane. Uma ngingenaphutha,
wonke umuntu uzothola inkambo nokuqukethwe kwalo mbhalo kuyaqondakala
sekukonke, owazi kuphela ukuthi isibalo siyini futhi wazi izakhiwo zama-logarithms,
noma ukuphindwaphindwa okufushane okunikezwe ekuqaleni kwengxenye
elandelayo okufanayo kuyafuna ukubamba. Bengingafisi ukuthi abanye bakhathalele
ngalo mbhalo, okungenani kunakho konke ukuthi bazokhipha isahlulelo kuwo noma
ngabe ikuphi ngeke kube ukuqonda. - uma kwenzeka kuphela labo abanezimfuno
eziphansi kakhulu ekuqondeni kwezibalo - bakwamukele njengamaqiniso wezibalo,
futhi lapha nalaphaya beqa isahluko, ukufakwa noma incazelo ejulile kancane. Uma
ngingenaphutha, wonke umuntu uzothola inkambo nokuqukethwe kwalo mbhalo
kuyaqondakala sekukonke, owazi kuphela ukuthi isibalo siyini futhi wazi izakhiwo
zama-logarithms, noma ukuphindwaphindwa okufushane okunikezwe ekuqaleni
kwengxenye elandelayo okufanayo kuyafuna ukubamba. Bengingafisi ukuthi abanye
bakhathalele ngalo mbhalo, okungenani kunakho konke ukuthi bazokhipha isahlulelo
kuwo noma ngabe ikuphi ngeke kube ukuqonda. - uma kwenzeka kuphela labo
abanezimfuno eziphansi kakhulu ekuqondeni kwezibalo - bakwamukele
njengamaqiniso wezibalo, futhi lapha nalaphaya beqa isahluko, ukufakwa noma
incazelo ejulile kancane. Uma ngingenaphutha, wonke umuntu uzothola inkambo
nokuqukethwe kwalo mbhalo kuyaqondakala sekukonke, owazi kuphela ukuthi
isibalo siyini futhi wazi izakhiwo zama-logarithms, noma ukuphindwaphindwa
okufushane okunikezwe ekuqaleni kwengxenye elandelayo okufanayo kuyafuna
ukubamba. Bengingafisi ukuthi abanye bakhathalele ngalo mbhalo, okungenani
kunakho konke ukuthi bazokhipha isahlulelo kuwo noma ngabe ikuphi ngeke kube
ukuqonda. abajula kancane. Uma ngingenaphutha, wonke umuntu uzothola inkambo
nokuqukethwe kwalo mbhalo kuyaqondakala sekukonke, owazi kuphela ukuthi
isibalo siyini futhi wazi izakhiwo zama-logarithms, noma ukuphindwaphindwa
okufushane okunikezwe ekuqaleni kwengxenye elandelayo okufanayo kuyafuna
ukubamba. Bengingafisi ukuthi abanye bakhathalele ngalo mbhalo, okungenani
kunakho konke ukuthi bazokhipha isahlulelo kuwo noma ngabe ikuphi ngeke kube
ukuqonda. abajula kancane. Uma ngingenaphutha, wonke umuntu uzothola inkambo
nokuqukethwe kwalo mbhalo kuyaqondakala sekukonke, owazi kuphela ukuthi
isibalo siyini futhi wazi izakhiwo zama-logarithms, noma ukuphindwaphindwa
okufushane okunikezwe ekuqaleni kwengxenye elandelayo okufanayo kuyafuna
ukubamba. Bengingafisi ukuthi abanye bakhathalele ngalo mbhalo, okungenani
kunakho konke ukuthi bazokhipha isahlulelo kuwo noma ngabe ikuphi ngeke kube
ukuqonda.
Ngikudebeselela ngenkuthalo kulo msebenzi ukungena kokuphikisana okunikezwa
ngumqondo wezibalo wobudlelwano obungokwengqondo kuHerbart's. UHerbart
uyohlale enesidingo sokungavezi okokuqala nje ukuthi kungenzeka ukuthi kube
khona ukucatshangelwa kwezibalo kwalobu budlelwano, kodwa futhi nokwenza
umzamo wokuqala wokuqamba umqondo onjalo; futhi wonke umuntu emva kwakhe
uzoba ngowesibili kulokhu. Eqinisweni, lokhu kuhlolwa okulandelayo kuncike
emibonweni eyisisekelo ehluke kakhulu kokungokwayo kangangoba kuncane
kakhulu okudingekayo ukugcizelela umehluko phakathi kwalokhu okubili njengoba
kungaba yinto engenzi lutho futhi engafanelekile ukuzama ingxoxo phakathi kwalaba
ababili lapha. ikakhulukazi ngoba lokho bekungeke kwenzeke ngaphandle
kwempikiswano ngemibuzo eyisisekelo yefilosofi, okumele igwenywe lapha ngazo
zonke izindlela. Isinqumo phakathi kwalaba ababili, okuyothi ngasikhathi sinye kube
yisinqumo sale mibuzo eyisisekelo, kufanele ngisishiyele esizayo.
Mhlawumbe umuntu ulindele incazelo kusengaphambili ngesimo lo msebenzi
ozosithatha mayelana nokuthanda izinto ezibonakalayo kanye nemibono kanye
nemibuzo eyisisekelo yenkolo lapho noma yikuphi ukuphenywa kobudlelwano
phakathi komzimba nomphefumulo kumele kuhlangane. Ngokuqondene
nokwokuqala, lo mbhalo awungeni nakancane empikiswaneni yobudlelwano
obuyisisekelo phakathi komzimba nomphefumulo, ohlukanisa abantu abathanda
izinto ezibonakalayo kanye nabafuna imibono eqondile; Izincazelo nemiphumela
yakhona ngeke ibe sohlangothini olulodwa ngomqondo owodwa noma kokunye,
ngoba imele ubudlelwano bokuhlangenwe nakho phakathi kwezinhlangothi zombili
zobukhona ngobudlelwano obusebenzayo obukukhiphela ngaphandle lokhu
kuzimela.
Ngokuqondene nesesibili, kungakabi yisikhathi ukuphetha ngokuthi
ngalokhu siphoqelekile ukwamukela iziphetho zokuthanda izinto ezibonakalayo
maqondana nemibuzo eyisisekelo yenkolo . Kusobala ukuthi umbono oyisisekelo,
owashiwo kafushane ephuzwini lesingeniso, kepha owenza isizinda njengesiqalo
sokwenzeka kwalokhu kubhalwa, ungathola ukuhumusha nokusetshenziswa kwezinto
okuhlangothini olulodwa, futhi maqondana nombuzo wokungafi, isiphetho esifanayo
sibonakala kufanele sihole kuqala kunakho konke. Kepha angifuni ukuphikisana nayo
lapha, ngaphandle kokuthi lo msebenzi wonke ukhule ngesisekelo nangokomqondo
wokuqamba okuphambene ngokuphelele nokuchazwa kombono engiwubeke
emibhalweni yakuqala, futhi kufanele ngibhekise kulokhu uma umuntu ekwazi
Ukukhathazeka, ngoba lokhu akuyona indawo yokuqhubeka.
Umthamo wamanje walo msebenzi uqukethe imibhalo yesilinganiso se-psychic,
okungukuthi, uhlu lomgomo wawo kanye nokuchazwa kwezindlela, imithetho
namaqiniso ayisisekelo sombuso wawo: okulandelayo kuba yisilinganiso se-psychic
sisebenza ngokwaso ngokunwebeka kusuka kokungaphandle kuye kokungaphakathi ,
Thuthukisa imiphumela. Okwamanje kuthatha inzalo yezobuciko, lokhu
okulandelayo kunesibalo sezibalo nefilosofi, isayensi yezibalo, njengoba umkhakha
wezicelo ezintsha, ovuleka engxenyeni yamanje yezibalo, kamuva uhlolisiswa kuze
kube semikhawulweni ethile, eyifilosofi. njengoba lezi zinhlelo zinikeza amaphuzu
abalulekile wokubukwa kobudlelwano phakathi komzimba nomphefumulo.
Leipzig, Disemba 7, 1889.
Isingeniso.
Ukucatshangelwa okuthe xaxa kobudlelwano phakathi
komzimba nomphefumulo.
Khonamanjalo imfundiso yomhlaba ebonakalayo isiqhubekele phambili yaba
yintuthuko enkulu emagatsheni ahlukahlukene esayensi yemvelo, futhi ithokozela
imigomo nezindlela ezibukhali eziqinisekisa inqubekelaphambili yayo ephumelelayo,
kanti imfundiso yomoya kwezengqondo nasemqondweni inezisekelo eziqinile,
okungenani kuze kufike emikhawulweni ethile iwine, imfundiso yobudlelwano
phakathi komzimba nengqondo noma umzimba nomphefumulo kuze kube manje
isalokhu iyinsimu yezimpikiswano zefilosofi engenasisekelo esiqinile futhi
engenazimiso nezindlela eziqinisekile zokuqhubeka kophenyo.
Ngokubona kwami, isizathu esisobala kakhulu salobu budlelwano obungathandeki
kakhulu kufanele sifunwe kulezi zimo ezingamaqiniso ezilandelayo, okuyiqiniso,
eziholela embuzweni wokubuyela emuva kwawo. Singalandela ubudlelwane bezwe
elibonakalayo ngqo futhi maqondana ngokuhlangenwe nakho, ubudlelwane bezwe
elingaphakathi noma elingokomoya alikho ngaphansi; okwakuqala kuphela lapho
izinzwa zethu kanye nezinsiza zabo zokuqinisa zifinyelela khona, lokhu kuze kufike
emphefumulweni wawo wonke umuntu; kepha ngendlela yokuthi sikwazi ukuthola
amaqiniso ayisisekelo, imithetho eyisisekelo, ubudlelwano obuyisisekelo kuyo
ngayinye yalezi zindawo zombili, ezingasisiza njengemibhalo ethembekile
nezindawo zokuqala isiphetho nenqubekela phambili eqhubekayo. Akunjalo
ngokuxhumana phakathi komhlaba wenyama nokomoya, kulezo zici ezimbili
ezihlobene ngqo zalokhu kuxhumeka eyodwa kuphela ngesikhathi ingena
ekuhlangenwe nakho okuqondile, kanti enye ihlala ngaphansi kwesembozo Ngoba
ngenkathi sazi masinyane imizwa nemicabango yethu, asikwazi ukubona lutho
ngokuhamba ebuchosheni; ababoshelwe kuyo futhi lapho nabo beboshwe khona,
izinsalela zomzimba lapha ngaphansi kwesembozo somoya; futhi ngenkathi
singakwazi ukubeka imizimba yabanye abantu, izilwane kanye nayo yonke imvelo
ekuphenyweni kwe-anatomical and physiological, ngokomzimba
nangokwamakhemikhali, asikwazi ukufunda lutho ngqo mayelana nemiphefumulo
engeyokuqala, nonkulunkulu ongowesibili; izinsalela zokomoya lapha ngaphansi
kwesembozo somzimba. Futhi-ke futhi kunendlela enkulu yokuthola imicabango
kanye nokuphika. Ngabe kukhona okuthile ngaphansi kwengubo eyodwa nenye, futhi
yini engatholwa ngaphansi kwayo?
Ukungaqiniseki, ukuntengantenga, ukuphikisana ngale mibuzo yeqiniso
akukakavumeli indawo yokuqala enqunyelwe kanye nephuzu lokuhlaselwa
kwemfundiso yezimo zalowo amaqiniso akhe asaphikisana kakhulu.
Futhi singaba yini isizathu salobu budlelwano obukhethekile, ukuthi umzimba
nengqondo yethu ngamunye uqobo lwayo, kepha nokho asikho kokubili, njengoba
kungokwakhe ngqo; angakwazi futhi ukubona ngqo ndawonye; kanti kungenjalo
sibheka kalula ndawonye okuxhumene ngqo? Ngokubheka ukungavuleki obukhona
lobu budlelwano phakathi kwendawo yokomoya nengokwenyama, singacabanga
ukuthi buyisisekelo esincike ebudlelwaneni bayo obuyisisekelo uqobo. Kepha ngabe
akukho okufana nakho okungachaza okungenani iqiniso laso, uma kungenjalo kuze
kufike ezansi?
Umuntu angakhomba lokhu nalokhuya. z. B. Uma othile emi ngaphakathi
kwendilinga, uhlangothi lwayo oluyindilinga lufihlakele ngokuphelele kuye
ngaphansi kophahla lwe-concave; uma ingaphandle, i-reverse uhlangothi lwe-
concave ngaphansi kophahla oluyindilinga. Zombili izinhlangothi zihlangene
ndawonye ngokungenakuhlukaniswa njengohlangothi olungokomoya
nolungokwenyama lomuntu futhi lezi zingabonakala njengecala elingaphakathi
nangaphandle; Kepha akunakwenzeka ukubona zombili izinhlangothi zombuthano
ngasikhathi sinye ukusuka kolunye uhlangothi endizeni yombuthano njengoba
kusuke kusendaweni yokubakhona komuntu lezi zinhlangothi zombili
zomuntu. Kuphela lapho siguqula umbono wethu lapho uhlangothi lombuthano
esilubonayo nolucasha ngemuva kwalolo esilubonayo lushintsha khona. Kodwa
isiyingi siyisithombe nje
Manje akusiwona umsebenzi nenhloso kulo mbhalo ukungena ezingxoxweni
ezijulile noma ngandlela thile ezinqumayo embuzweni oyisisekelo wobudlelwano
phakathi komzimba nomphefumulo. Sesha Wonke umuntu ubona imfumbe njengoba
ibonakala injalo, ukuyixazulula ngendlela yakhe. Ngakho-ke kuzoba ngaphandle
kwemiphumela ebophezelayo kokulandelayo uma ngilapha kuphela Umbuzo ongaba
khona mayelana nombono ojwayelekile, owasungula isiqalo salo msebenzi futhi
usakha isizinda sawo kimi, hhayi ukuthi ngihambe ngaphandle kwempendulo, futhi
ngasikhathi sinye ukunikela umkhondo kulo mkhakha wemibono eguquguqukayo
kulabo abafuna kunokukholelwa ukuthi usuyitholile vele, ngena kulo mbono
ngamagama ambalwa, angeke aqukethe lutho olubalulekile ekuphishekeleni. Uma
kunesilingo esikhulu kakhulu sokulahleka ezingxoxweni ezibanzi nezifinyelela kude
ngalolu daba ekuqaleni komsebenzi onjengalona, futhi uma kungekho bunzima
obuncane bokukugwema lapha nhlobo, umuntu okungenani uzokwenzela ukuchazwa
okufishane kombono engizikhawulela ngawo ngezansi , ukuxolisa.
Ngaphambi kwalokho, isibonelo sesibili esichazayo sokuqala. Isimiso
sonozungezilanga sinikeza umbono ohluke kakhulu kunelanga
kunowasemhlabeni. Lapho ngumhlaba waseCopernican, lapha izwe
lamaPtolemy. Ngaso sonke isikhathi kuzohlala kungenzeki kumqapheli ofanayo
ukuthi aqaphele zombili izinhlelo zomhlaba ndawonye, noma ngabe zombili
zihlangene ngokungenakuhlukaniswa, futhi njengoba izinhlangothi eziyingxubevange
nezindilinga zombuthano ngokuyisisekelo kuyizindlela ezimbili nje zokubukeka
kwento efanayo kusuka ezindaweni ezahlukene. Futhi, kepha, kwanele ukushintsha
umbono wakho, futhi omunye umhlaba uvela ezweni elilodwa.
Umhlaba wonke uqukethe izibonelo ezinjengalezi ezisikhombisa ukuthi into
eyodwa iyinto eyodwa ivela ezintweni ezimbili zokubuka njengezinto ezimbili, futhi
eyodwa ayikwazi ukuba nento efanayo ngombono owodwa nakwenye. Ngubani
ongavumi ukuthi kuhlala kunjalo nokuthi akunakuba ngenye indlela. Kusendabeni
yesibonelo esikhulu kunazo zonke nesiteleka kakhulu lapho umuntu engayivumi
noma angakacabangi ngayo. Kepha yilokhu ubudlelwane phakathi kwezwe likamoya
nelingokwenyama elisinikeza lona.
Okuvela kuwe ngokombono wangaphakathi njengomoya wakho, okungukuthi
nguwe uqobo lo moya, ngokombono wangaphandle, ngakolunye uhlangothi,
kubonakala njengokusekelwa ngokomzimba kwalo moya. Kunomehluko phakathi
kokucabanga nobuchopho nokubheka ebuchosheni bomcabangi. 1)Izinto ezehluke
kakhulu zivela lapho; Kodwa iphuzu lokubuka nalo lihluke kakhulu, kukhona
elingaphakathi, lapha elingaphandle; ihluke ngokungachazeki kunezibonelo
zangaphambilini, ngakho-ke umehluko wezindlela zokubukeka mkhulu
ngokungachazeki. Ngemodi ephindwe kabili yokubukeka kwendilinga, yohlelo
lweplanethi, ngokuyisisekelo itholakala kuphela ezindaweni ezimbili ezihlukile
zangaphandle; maphakathi kwesiyingi, elangeni, umbukeli uhlala ehlukile enkambeni
yombuthano, ngaphandle kwamaplanethi. Kepha ukubonakala komoya ngaleyo
ndlela kutholakala ngombono wangaphakathi wangempela wokungqubuzana nawo
uqobo, lokho kokuqondana nakho uqobo, ukuvela komzimba ohambisanayo kusuka
kweqiniso, ngakolunye uhlangothi, umbono wangaphandle, wokungahambelani.
1)Okulingana nokungena ngaphakathi ukuqonda umqondo owenele osuselwa
kuzinkomba ezibonakala ngaphandle, ukuthi isimo sangaphakathi singavela
kanjani uma kususwa izithiyo zokubuka.

Ngalokhu kuba sobala ngokushesha, lapho saqala safuna isizathu sokuthi kungani
kungekho noyedwa ongabona ingqondo nomzimba, njengoba kuyizinto ezihlangene
ndawonye, ngqo kuhlangene. Akekho ongamelana nento efanayo ngaphandle
nangaphandle.
Yingakho ungekho umoya womunye umoya obona ngqo njengomoya, ngaphandle
kokuthi umuntu kufanele acabange ukuthi kufanele abone kalula umuntu
ofanayo; uma engahambisani naye njengomunye, unokuvela komzimba
kuphela. Kungakho kungekho moya nhlobo ongabona omunye ngaphandle kosizo
lomzimba wakhe; ngoba okukhanya ngaphandle ngaphandle komoya ukubukeka
kwaso ngokomzimba.
Kungakho indlela yokubonakala komoya ihlala iyodwa ngasikhathi sinye, ngoba
kunombono owodwa kuphela wangaphakathi, kanti yonke imizimba ibonakala ihluke
kaningi ngokuya ngobuningi bezindawo zangaphandle nokwehluka kwalabo abemi
kuwo.
Ngakho-ke indlela yangaphambilini yokumelwa ihlanganisa ubudlelwano
obubaluleke kakhulu phakathi komzimba nomphefumulo, lapho yonke imibono
eyisisekelo kufanele ifune ukumboza.
Enye into eyodwa: umzimba nomphefumulo kuyahambisana; ushintsho kokunye
lufana noshintsho kolunye. Kungani? ULeibniz uthi: ungaba nemibono eyehlukene
ngayo. Amawashi amabili anamathele ebhodini elifanayo alungisa inkambo yawo
komunye nomunye ngokulamula kwalokhu okunamathiselwe okuvamile (uma
kungafani kakhulu); lo ngumbono ojwayelekile wobumbano bobudlelwano phakathi
komzimba nomphefumulo. Othile futhi angahambisa izandla zawo womabili
amawashi ngendlela yokuthi zihlale zihamba ngokuvumelana, lelo elinye elenziwa
ngezikhathi ezithile, ngokuya ngalo uNkulunkulu enza izinguquko zomzimba
ngokuvumelana okungaguquki futhi okuphambene nalokho. Zingasethwa
ngokuphelele kusukela ekuqaleni ukuthi zihlala zihamba zodwa ngaphandle
kokudinga ukufundiswa; lo ngumbono wokuvumelana kwabo okwenziwe
ngaphambilini. ULeibniz ukhohlwe ukubuka okukodwa, futhi lokho kwaba okulula
kakhulu. Futhi zingahamba ngokuvumelana, empeleni azikaze zihlukane ngoba
akuwona amawashi amabili ahlukene. Lokhu kusindisa ibhodi ejwayelekile,
ukufundiswa njalo, ubuciko besikhungo sokuqala. Okubonakala kumuntu obuka
ngaphandle njengewashi elingokwemvelo elinomshini kanye negiya lamasondo
ephilayo kanye nezinsimbi noma njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi
ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona ngaphakathi ngokuhluke kakhulu
emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa, ngemoto nangemicabango. Akufanele
kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa,
akumele abizwe kanjalo kuwo wonke umuntu. ULeibniz ukhohlwe ukubuka
okukodwa, futhi lokho kwaba okulula kakhulu. Futhi zingahamba ngokuvumelana,
empeleni azikaze zihlukane ngoba akuwona amawashi amabili ahlukene. Lokhu
kusindisa ibhodi ejwayelekile, ukufundiswa njalo, ubuciko besikhungo
sokuqala. Okubonakala kumuntu obuka ngaphandle njengewashi elingokwemvelo
elinomshini kanye negiya lamasondo ephilayo kanye nezinsimbi noma
njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona
ngaphakathi ngokuhluke kakhulu emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa,
ngemoto nangemicabango. Akufanele kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi
lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa, akumele abizwe kanjalo kuwo wonke
umuntu. ULeibniz ukhohlwe ukubuka okukodwa, futhi lokho kwaba okulula
kakhulu. Futhi zingahamba ngokuvumelana, empeleni azikaze zihlukane ngoba
akuwona amawashi amabili ahlukene. Lokhu kusindisa ibhodi ejwayelekile,
ukufundiswa njalo, ubuciko besikhungo sokuqala. Okubonakala kumuntu obuka
ngaphandle njengewashi elingokwemvelo elinomshini kanye negiya lamasondo
ephilayo kanye nezinsimbi noma njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi
ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona ngaphakathi ngokuhluke kakhulu
emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa, ngemoto nangemicabango. Akufanele
kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa,
akumele abizwe kanjalo kuwo wonke umuntu. Futhi zingahamba ngokuvumelana,
empeleni azikaze zihlukane ngoba akuwona amawashi amabili ahlukene. Lokhu
kusindisa ibhodi ejwayelekile, ukufundiswa njalo, ubuciko besikhungo
sokuqala. Okubonakala kumuntu obuka ngaphandle njengewashi elingokwemvelo
elinomshini kanye negiya lamasondo ephilayo kanye nezinsimbi noma
njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona
ngaphakathi ngokuhluke kakhulu emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa,
ngemoto nangemicabango. Akufanele kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi
lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa, akumele abizwe kanjalo kuwo wonke
umuntu. Futhi zingahamba ngokuvumelana, empeleni azikaze zihlukane ngoba
akuwona amawashi amabili ahlukene. Lokhu kusindisa ibhodi ejwayelekile,
ukufundiswa njalo, ubuciko besikhungo sokuqala. Okubonakala kumuntu obuka
ngaphandle njengewashi elingokwemvelo elinomshini kanye negiya lamasondo
ephilayo kanye nezinsimbi noma njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi
ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona ngaphakathi ngokuhluke kakhulu
emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa, ngemoto nangemicabango. Akufanele
kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa,
akumele abizwe kanjalo kuwo wonke umuntu. kusindise ubumbano lwedivayisi
yokuqala. Okubonakala kumuntu obuka ngaphandle njengewashi elingokwemvelo
elinomshini kanye negiya lamasondo ephilayo kanye nezinsimbi noma
njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona
ngaphakathi ngokuhluke kakhulu emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa,
ngemoto nangemicabango. Akufanele kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi
lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa, akumele abizwe kanjalo kuwo wonke
umuntu. kusindise ubumbano lwedivayisi yokuqala. Okubonakala kumuntu obuka
ngaphandle njengewashi elingokwemvelo elinomshini kanye negiya lamasondo
ephilayo kanye nezinsimbi noma njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi
ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona ngaphakathi ngokuhluke kakhulu
emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa, ngemoto nangemicabango. Akufanele
kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa,
akumele abizwe kanjalo kuwo wonke umuntu. leyo ndoda ibizwa ngewashi
lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa, akumele abizwe kanjalo kuwo wonke
umuntu. leyo ndoda ibizwa ngewashi lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa,
akumele abizwe kanjalo kuwo wonke umuntu.
Umehluko entweni ayincikile kuphela komehluko kumbono, kepha futhi
nomehluko kulabo abama kuwo. Umuntu oyimpumputhe akaboni lutho oluvela
ngaphandle, unikezwa umbono wangaphandle olungile njengomuntu obonayo; futhi
ngaleyo ndlela iwashi elifile, naphezu kwesimo esilinganayo esilinganayo
sokuqondana nalo njengobuchopho, aliboni lutho ngaphakathi; ikhona kuphela
ukubukeka kwangaphandle.
Isayensi yemvelo ihlala ithatha umbono wangaphandle wokucabanga ngezinto,
isayensi yomoya evela kokungaphakathi; ukubukwa kwempilo kusekelwe
ekushintsheni kombono, ifilosofi yemvelo ekwazisweni kwalokho okuvela
ngokuphindwe kabili kumbono ophindwe kabili; imfundiso yobudlelwano phakathi
kwengqondo nomzimba kuzodingeka ilandelele ubudlelwane bazo zombili izindlela
zaLowo.
Lawa amaphuzu ayisisekelo wokubuka lapho ngingafuni ukucacisa ingqikithi
eyisisekelo yomzimba nengqondo, kepha futhi nokuxhumanisa ubudlelwano
obujwayelekile phakathi kwabo ngaphansi kombono ofanayo.
Kepha, njengoba ngishilo, kukuwo wonke umuntu ukuthi yimuphi omunye
umbono abazama ukufeza into efanayo, noma ngabe bafuna ukuzama ukukwenza
nhlobo. Lokho wonke umuntu akubona kufaneleke kakhulu kulokhu kuzoncika
kumongo weminye imibono yakhe; futhi-ke, noma emuva, kusungula ukuthi
kungenzeka noma kungeke kwenzeke ukuthola ukuxhumana okufanelekile
okujwayelekile phakathi kwabo. Kodwa-ke, lapha, akukho lutho oluyoba nendaba
kusukela ekuqaleni ukuthi ukhulelwa umzimba nomphefumulo kuphela
njengezimpawu ezimbili ezihlukene zomuntu ofanayo, noma njengezinto ezimbili
ezihlanganisiwe ngaphandle, noma umphefumulo njengephuzu elilodwa
ekuxhumaneni kwamanye amaphuzu ngokuyisisekelo isimo esifanayo noma
esihlukile, noma ufuna ukukuyeka nhlobo ukubuka okuyisisekelo
okufanayo, Okwamanje njengoba wonke umuntu abona kuphela ubudlelwane
besipiliyoni phakathi komzimba nomphefumulo futhi evumela ukuphishekelwa
okuhlangenwe nakho kwabo, angazama ukumelwa kwabo okuyimpoqo
kakhulu. Ngoba kulokhu okulandelayo sizozisekela kuphela ebudlelwaneni
bokuhlangenwe nakho phakathi komzimba nomphefumulo, futhi ngaphezu kwalokho
sisebenzise izinkulumo ezijwayeleke kakhulu ukukhomba okuyiqiniso, okukhona
ngomqondo wobumbano kunombono wethu wobunonono, uma ukuhumusha
okuncane kuwo kuvumela.
Lokhu akusho ukuthi imfundiso ezoqhamuka lapha ngeke ibe nandaba
ngokujwayelekile ngendlela ubuhlobo obuyisisekelo bomzimba nengqondo
obuqondwa ngayo futhi obungeke bubuthonye, kunalokho. Kepha ungadidanisi
imiphumela engahle iphume ngelinye ilanga kuyo, eminye yayo esevele iqala
ukwakheka, ngesisekelo salemfundiso. Lo mbhalo empeleni unamandla kuphela futhi
noma ikuphi ukucabanga kufanele kunqatshwe zisuka.
Umuntu angabuza, ukuthi kungenzeka ukuthi isisekelo esinjalo asiphikisani ngqo
neqiniso esivela kulo ukuthi ubudlelwane phakathi komzimba nomphefumulo abukho
ngaphezu kwesipiliyoni? Kepha azinakuba nakho ngokujwayelekile, kuphela
ubudlelwano obusondele buhoxiswa kulwazi olusheshayo. Ngisho nokukhulelwa
kwethu kobudlelwano obujwayelekile phakathi komzimba nomphefumulo kusekelwe
kokuhlangenwe nakho kohlobo olujwayelekile kakhulu olungenziwa mayelana
nobudlelwano babo, noma ngabe kungabonakala kungukuvezwa okudingekayo kuwo
wonke umuntu oza kulo mbhalo ngemicabango engaguquki. Umphumela
uzokhombisa ukuthi asinakho okuhlangenwe nakho okukhethekile okuncane
esinakho, okunye kwakho okungasisiza ukusiqondisa endaweni yobudlelwano
obungaqondile, futhi okufanelekile ngokwengxenye
Ngempela, noma ngabe wamukelwa, lowo mbono ojwayelekile kungenzeka
unganeli. Isiqinisekiso, ukuzala nokujula kokubuka okujwayelekile akuxhomekile
kokujwayelekile, kepha kusezingeni lokuqala. Umthetho wamandla adonsela phansi
kanye nemithetho yama-molecule (okungangabazeki ukuthi ifaka eyangaphambili)
yimithetho eyisisekelo; Ukube bebaziwa ngokuphelele futhi wonke amabanga abo
eseqedile eziphethweni, khona-ke imfundiso yezwe elibonakalayo ibiyobe iphelele
ngokujwayelekile. Ngokunjalo, kuzodingeka ukuwina imithetho eyisisekelo
yobudlelwano phakathi kwezwe elibonakalayo nezwe likamoya ukuze kutholakale
imfundiso ebambekayo futhi ethuthukile esikhundleni sombono ojwayelekile; futhi
lapha njengoba lapho zingasekelwa kuphela kumaqiniso ayisisekelo.
I-Psychophysics imfundiso okumele isuselwe kula maphuzu wokubuka. Okuningi
ngalokhu esahlukweni esilandelayo.
II. Umqondo nomsebenzi we-psychophysics 1) .
I-Psychophysics kufanele iqondwe lapha njengemfundiso eqondile yobudlelwano
obusebenzayo noma obuxhomekile phakathi komzimba nomphefumulo, ikakhulukazi
phakathi komhlaba ngokomzimba nangokwengqondo, ngokomzimba
nangokwengqondo.
1) Ukubuyekezwa ikhasi 1-17.
Emkhakheni wezingokomoya, izangoma, kanye nomphefumulo, ngokuvamile
sibala lokho okungabanjwa noma kukhishwe ekubukekeni kwangaphakathi, kanye
nokwenyama, okwenyama, okwenyama, okungabanjwa noma kukhishwe ekuboneni
kwangaphandle. Lokhu kuhloswe kuphela ukuveza izindawo zomhlaba
omangalisayo, nobudlelwano i-psychophysics okuzodingeka ibhekane nabo,
kucatshangwa ukuthi umuntu uyakwazi ukuxhumana nombono wangaphakathi
nangaphandle ngomqondo wokusetshenziswa kolimi oluvamile nemisebenzi lapho
khona kubonakala khona .
Zonke izingxoxo nokuphenywa kwe-psychophysics kubhekisa ngokujwayelekile
kuphela ohlangothini olubonakalayo lomhlaba wenyama nokomoya, kulokho okuvela
ngqo ngombono wangaphakathi noma wangaphandle, noma kungenziwa kusuka
kulokho okumangazayo, noma njengobudlelwano, isigaba, ukuxhumana,
ukulandelana, umthetho Kubonakala kuyabonakala; kafushane ngokwenyama
ngomqondo we-physics kanye ne-chemistry; Kwezangqondo ngomqondo
wemfundiso yomphefumulo , ngaphandle kokubuyela emuva ngandlela
thile emzimbeni womuntu, umphefumulo ongemva kwezwe elimangalisayo
ngomqondo we-metaphysics.
Ngokuvamile lokhu sikubiza ngokuthi ngumsebenzi wengqondo womzimba,
oncike kuwo futhi okuphambene nalokho, njengoba kukhona ubudlelwane obunjalo
noma obungokomthetho phakathi kwalaba bobabili ukuthi omunye angabona ukuthi
omunye ukhona ngokuba khona nasekuguqukeni kwalowo.
Iqiniso lobudlelwano obusebenzayo phakathi komzimba nomphefumulo
ngokuvamile aliphikiswa, kepha kusenempikiswano enganqunywa mayelana
nezizathu, ukuhunyushwa nobukhulu baleli qiniso.
Kungakhathalekile ukuthi yiziphi izici zalokhu kuphikisana, okuhlobene kakhulu
nalokho okubizwa ngokuthi i-essence kunokuvela, i-psychophysics izama ukunquma
ubudlelwano obusebenzayo phakathi kwezindawo zokubukeka komzimba
nomphefumulo ngokunembile ngangokunokwenzeka.
Yini ehlangene ngobuningi nangokulingana, kude naseduze, emhlabeni womzimba
nasemhlabeni kamoya, ngokulandela miphi imithetho ukuthi izinguquko zabo
ziyalandelwa noma ziyahambisana na? Ngokuvamile, i-psychophysics izibuza le
mibuzo bese izama ukuyiphendula ngokunembile.
Ukubeka ngenye indlela, kepha ukusho into efanayo kuphela: yini ehlangene
ekubukekeni kwangaphakathi nangaphandle kwezinto futhi yimiphi imithetho ekhona
yezinguquko zazo ezihlobene?
Uma nje kunobudlelwano obusebenzayo phakathi komzimba nomphefumulo,
akukho lutho uqobo lwalo okungasivimbela ekubukeni ngokufanayo ohlangothini
olulodwa nakwezinye futhi ekulandeleni okungachazwa ngokufanele ngobudlelwano
bezibalo obusebenzayo obuphakathi kokuguqukayo x futhi yKukhona isibalo lapho
konke ukuguquguquka kungathathwa njengomsebenzi wokunye, futhi ushintsho
lwayo luthembele kulo uqobo. Esinye isizathu, nokho, sokuthi i-psychophysics
ikhethe ukulandela uhlangothi lokuncika komphefumulo emzimbeni okuphambene
nalokho, ukuthi kuphela okungokwenyama okutholakala ngqo esilinganisweni, kanti
isilinganiso se-psychic singatholakala kuphela ngokuya ngokuthi izokhonjiswa
ngokuhamba kwesikhathi. Lesi sizathu sibalulekile futhi sinquma ukuqondiswa
kokuhamba kokulandelayo.
Izizathu zezinto ezibonakalayo zokukhetha okunjalo azixoxwa futhi azisebenzi ku-
psychophysics, futhi impikiswano phakathi kokuthanda izinto ezibonakalayo kanye
nemibono, esekwe ebudlelwaneni bokuthembela komunye nomunye empeleni, ihlala
ingaziwa futhi ingenandaba nayo, njengoba ihlobene nje nobudlelwano bokubukeka.
Umuntu angahlukanisa phakathi kobudlelwano bokuthembela ngqo noma
ngokungaqondile noma ubudlelwano obusebenzayo obuqondile noboxhumene
phakathi komzimba nomphefumulo. Imizwa yezinkanuko incike ngqo emisebenzini
ethile ebuchosheni bethu, inqobo nje uma eminye ibhekiswe kulowo noma
inomphumela oqondile; kepha ngokungaqondile ngqo kusuka kusikhuthazo
sangaphandle esibangelwa yile misebenzi ngokuhlangana kokuqhutshwa kwemizwa
ebuchosheni bethu. Yonke imisebenzi yethu yengqondo inomsebenzi ebuchosheni
bethu obuthembele kuyo uqobo, uyihola ngqo noma uyihlanganise ngqo, kusuka
lapho imiphumela idlulela ezweni elingaphandle ngokulamula kwezitho zethu
zemizwa nezomzimba.
Ubudlelwano obusebenzisanayo phakathi komzimba nomphefumulo
buhlangabezana kuphela ngokuphelele nomqondo wobudlelwano obusebenzayo
njengoba ukulamula ebudlelwaneni kucatshangelwa ngokuningiliziwe, ngoba uma
ukulamula kungasatholakali, ukuqina noma ukuba semthethweni ebudlelwaneni
phakathi komzimba nomphefumulo kuyaphela ukuba ngaphansi Ukufinyelela
ekulamuleni kukhona. Ngakho-ke, isikhuthazi sibangela ukuzwa kuphela uma
ubuchopho obuphilayo bungasweleki emithanjeni ephilayo edlula umphumela
wesisusa ebuchosheni.
Ngokuya ngokuthi i-psychic ibhekwa njengokusebenza ngqo komzimba,
okwenyama kungabizwa ngokuthi umphathi, isisekelo se-psychic. Lokhu sikubiza
ngemisebenzi yomzimba, okuyisithwali noma isisekelo sezengqondo, ngakho-ke
sinokuxhumana okuqondile okusebenzayo kubo, okwengqondo.
Umbuzo wobunjani bemisebenzi ye-psychophysical, okungukuthi, ye-substrate
yabo nefomu, ubuzwe kwasekuqaleni, futhi akukho okubekiwe okwenziwayo
ngakho. Ukuze uqiniseke, ekuqaleni kungakhishwa kulokhu ngenxa yezizathu
ezimbili, okokuqala ngoba ekusunguleni izisekelo ezijwayelekile ze-psychophysics
kuzoba ngumbuzo wobudlelwano obuningi njengase-physics, lapho ubudlelwano
bekhwalithi buqala ukwenziwa ngokuya ngobuningi; okwesibili, ngoba
ngokwehlukana kwemfundiso yethu engxenyeni yokuqala efanayo, ngeke kudingeke
ukuthi senze noma iyiphi i-akhawunti ekhethekile yemisebenzi yengqondo.
Ngokwesimo sendaba, i-psychophysics ihlukaniswe yaba yangaphandle
nengaphakathi, kuya ngokuthi ubuhlobo bomoya nomhlaba wangaphandle wenyama
noma umhlaba wangaphakathi ngokomzimba, lapho ngokomoya kusondele kakhulu
Imfundiso yobudlelwano bokusebenza okuqondile nokungaqondile phakathi
komphefumulo nomzimba.
Okuhlangenwe nakho okuyisisekelo kuyo yonke i-psychophysics kungafunwa
kuphela endaweni ye-psychophysics yangaphandle, inqobo nje uma lokhu
kungafinyeleleka kusipiliyoni esisheshayo, futhi lapho kuqalwa khona-ke kufanele
kuthathwe kwi-psychophysics yangaphandle; kodwa lokhu akunakuthuthuka
ngaphandle kokucatshangelwa njalo komhlaba wangaphakathi, ngenxa yokuthi
umhlaba ongaphandle ngokomzimba uxhunyaniswa kuphela nomphefumulo
ngokuhlangana komhlaba wangaphakathi ngokomzimba.
Noma nje sisacubungula ubudlelwane obusemthethweni phakathi kwesikhuthazo
sangaphandle nokuzwela, akumele sikhohlwe ukuthi ukuvuselelwa akusivusi
umuzwa kithi ngqo, kepha kuphela ngokuvusa okuthile okwenziwe ngokomzimba
kithi okuholela ekuzweleni ngendlela eqondile Ubudlelwano. Imvelo yayo
isengakaziwa, umbuzo walolu hlobo ekuqaleni ushiywe uvuleke ngokuphelele,
njengoba kufanele simenyezelwe yithi; kodwa iqiniso lalo kufanele lishiwo futhi
livame ukubhekiswa kulo uma kuyindaba yokubhekisisa nokulandela kahle lobo
budlelwano bezomthetho uqobo, esikhathazeke ngabo kwi-psychophysics
yangaphandle. Ngendlela efanayo, uma imisebenzi ephathekayo engaphansi ngqo
futhi elandela intando yethu, namanje akwaziwa ngokuphelele, akumele ukhohlwe
ukuthi okwenziwa yintando emhlabeni wangaphandle kwenziwa kuphela yimisebenzi
enjalo. Futhi ngakho-ke yonke indawo engqondweni yakho kuzofanela uvule
isixhumanisi esiphakathi esingaziwa, esidingekayo ukuqedela uchungechunge
lwemiphumela.
Isivele ihlobene nokusebenza kwengqondo ne-physics ngegama, i-psychophysics
ngakolunye uhlangothi kufanele isuselwe ku-psychology ngakolunye uhlangothi
ithembisa ukuhlinzeka ngezisekelo zezibalo ngokufanayo. I-psychophysics
yangaphandle iboleka amathuluzi nezindlela ezivela ku-physics; elingaphakathi
kunalokho lisuselwa kumzimba womzimba nokwakheka komzimba, ikakhulukazi
uhlelo lwezinzwa, futhi lubeka ukujwayelana okuthile nabo. Ngeshwa, kunjalo,
uphenyo olunzima, olunembile nolubalulekile kulo mkhakha oke lwavezwa
ezikhathini zakamuva alusakwazi ukuzuzisa i-psychophysics yangaphakathi,
okungangabazeki ukuthi ngelinye ilanga izotholakala kulolo phenyo nakulezo
Uphenyo olwenziwe kusuka kwelinye iphuzu lokuhlaselwa okususelwe kulo
mbhalo, kuzobe sekukhule kwaze kwaba seqophelweni lokuhlangana lapho bekwazi
khona ukuvundisana bobabili. Iqiniso lokuthi lokhu bekungenzeki kuze kube manje
likhombisa isimo esingaphelele lapho imfundiso yethu isekhona.
Umbono esizohlasela ngawo imfundiso yethu lapha uvela kulokhu.
Ngaphambi kokuba sinikezwe izindlela zokunquma uhlobo lwezinto zomzimba
ezihlobene ngqo nemisebenzi yethu yengqondo, ubudlelwano obuningi phakathi
kwalaba bobabili bunganqunywa kuze kube semikhawulweni ethile. Ukuzwa kuncike
ekuvuseleleni; ukuzwa okunamandla kuncike ekuvuseleleni okunamandla; kepha
umfutho ukuzwa kuphela ngokuhlangana komzimba
wangaphakathi. Ngokuphathelene nokuthi ubudlelwano obusemthethweni phakathi
kokuthokozela kanye nesikhuthazi bungatholakala, kumele babandakanye
ubudlelwano obusemthethweni phakathi kwesikhuthazi nalokhu okwenzeka
ngaphakathi emzimbeni, okuyimithetho ejwayelekile yokuthi imisebenzi yomzimba
ikhiqizelana kanjani, Ngena ngaphakathi bese ngaleyo ndlela useka iziphetho
ezijwayelekile ezimeni zalo msebenzi wangaphakathi. Empeleni, umphumela
uzokhombisa ukuthi, phezu kwakho konke ukungazi kwethu okuningiliziwe
kwemisebenzi ye-psychophysical, yobudlelwano phakathi kwabo, obucatshangelwa
ubudlelwano obubaluleke kakhulu bempilo ejwayelekile yemilingo, sesivele sinayo,
kuze kube yimikhawulo ethile, imibono ethile nefanele ngokwanele Amaqiniso
nemithetho esuka ku-psychophysics yangaphandle iye ngaphakathi kufanele
ilungiswe.
Ngaphandle kwalokhu kubaluleka kwe-psychophysics yangaphakathi, ubudlelwane
bezomthetho obungatholwa emkhakheni we-psychophysics yangaphandle
bubalulekile kubo. Ngesisekelo salokhu, njengoba kuzobonwa, isilinganiso
semimoya yemiphumela yomzimba, kanye nokusetshenziswa kungasuselwa kulesi
silinganiso, nakho okubalulekile nesithakazelo.

III. Umbuzo wokuqala.


Uma yonke imibuzo emnyama nephikisanayo ye-psychophysics yangaphakathi -
futhi cishe yonke i-psychophysics yangaphakathi okwamanje iqukethe kuphela
imibuzo enjalo - kufanele ibanjwe kuze kube inkambo yezobuciko inikeza izindlela
zesinqumo sabo, okunye okufanayo kuba yilokho Ngokuphathelene nethemba layo
yonke i-psychophysics, kufanele okungenani sibathinte kafushane kusengaphambili,
ukuze sibaphendule kuze kufike lapho bengaphendulwa khona ngokubuka
okujwayelekile, futhi ngokunye ukubhekisa kulandelana.
Uma sikhetha ukucabanga, ukuzimisela, imizwa emihle yobuhle njengokuphakama
okungokomoya, imizwa yenkanuko nokushayela njengokuphansi, ngakho-ke
nganoma yisiphi isilinganiso esingezansi - sishiya umbuzo wakusasa uvulekile
impela - imisebenzi ephezulu yezikamoya ingenzeka njengokuncane nje ukwenza
imisebenzi yomzimba noma ukuboshwa emisebenzini yengqondo. Akekho
ongacabanga ngengqondo efriziwe. Kuyinto encane nje ukungabaza ukuthi umuzwa
othile wokubuka, umuzwa wokuzwa ungavela kuphela lapho imisebenzi ethile
yohlelo lwethu lwezinzwa yenzeka; Lokhu, futhi, akungabazeki, impela umqondo
wohlangothi lwenhliziyo lomphefumulo usekelwe eqinisweni lokuthi lumi futhi
lihambisana nokuhlobana ngqo nomzimba. Kepha kulapho kungatshazwa
khona noma ngabe yonke imicabango ethile ibophezeleke ekunyakazeni kobuchopho
okuqonde ngqo, nokuthi ngabe ubuchopho obusebenzayo bebonke banele yini
ukucabanga nemisebenzi ephakeme yengqondo ngokujwayelekile, ngaphandle
kwalokhu okudinga uhlobo olukhethekile nokuqondiswa kokusebenza komzimba
ebuchosheni, ukuhamba ngendlela ethile nokuqondiswa. Ngempela, umehluko
obalulekile phakathi kombuso ongokomoya ophakeme nophansi (ohlukaniswe
kwabanye njengomoya nomphefumulo ngomqondo omncane) uyafunwa
lapha. ukuhamba ngendlela ethile nokuqondiswa. Ngempela, umehluko obalulekile
phakathi kombuso ongokomoya ophakeme nophansi (ohlukaniswe kwabanye
njengomoya nomphefumulo ngomqondo omncane) uyafunwa lapha. ukuhamba
ngendlela ethile nokuqondiswa. Ngempela, umehluko obalulekile phakathi kombuso
ongokomoya ophakeme nophansi (ohlukaniswe kwabanye njengomoya
nomphefumulo ngomqondo omncane) uyafunwa kulokhu.
Ukuthatha manje ukuthi imisebenzi ephakeme yengqondo isuswe ubudlelwano
obukhethekile nemisebenzi yomzimba, ubudlelwano obujwayelekile phakathi kwabo,
obuzokwaziwa njengobungokoqobo, noma kunjalo buzocatshangelwa futhi
buphenywe yi-psychophysics yangaphakathi. Ngalobu budlelwano obujwayelekile
noma yikanjani buyoboshelwa emithethweni ejwayelekile futhi kubandakanye
nobudlelwano obujwayelekile obuzodingeka bunqunywe; yebo, lokhu kufanele
kuhlale kuyingxenye ebaluleke kakhulu yomsebenzi we-psychophysics
yangaphakathi. Futhi esinye sezahluko ezilandelayo (V) sizosiholela ebudlelwaneni
obunjalo.
Ngifuna ukusebenzisa isithombe: sengathi umcabango ngokwawo ungabamba
iqhaza ekuhambeni kokuzivocavoca umzimba futhi ube ngokoqobo kuphela ngalesi
senzo, noma ungadinga kuphela ukugeleza, njengomgwedli esikebheni, ukusiqondisa,
futhi ngaleyo ndlela kube amagagasi angenandaba nesigwedlo shaya; kuzo zombili
izimo izimo nemithetho yokugeleza kufanele kubhekwe lapho kungumbuzo
wokuhamba noma ukuqhubeka komcabango; Kuzona zozimbili lezi zimo, kunjalo,
ngombono ohluke kakhulu. Ngisho ukuzulazula ngokukhululeka kungaphansi
kwemithetho ephathelene nohlobo lwento nezinto eziyisebenzisayo. Ngakho-ke noma
kunjalo i-psychophysics nayo izothola okuthile okuphathelene nobudlelwano bomoya
ophakeme nesisekelo somzimba; kusuka kuliphi iphuzu lokubuka kuze kube yimiphi
imikhawulo,
Kwangathi wonke umuntu angawunqanda lo mqondo kanye nobubanzi be-
psychophysics yangaphakathi kuze kube manje futhi inqobo nje uma ukuphoqeleka
nokubopha kwamaqiniso kungabaphoqi ukuba balahle umkhawulo. Ngokwenkolelo
yami, okumanje kugomelwa njengenkolelo, akunamkhawulo kulokhu.
Ngempela, ngibona ukuthi ukuzwa kokuvumelana nomculo, okungangabazeki
ukuthi kunomlingiswa ophakeme kunowamathoni ngamanye, kudinga ubudlelwano
bezinombolo ezifanayo zokudlidliza njengesisekelo, ezingaphansi komunye nomunye
imizwa, nokuthi zingasondelana kuphela ngendlela lezi ezingazwakala ndawonye
futhi zilandelane; ngakho-ke kubonakala kimi ukuthi kukhona kuphela inkomba
yobudlelwano obuphakeme, kepha obungalahlekile, obukhethekile bokuncika
phakathi kwesisekelo esiphakeme somoya kanye nesisekelo somzimba, futhi konke
kuvumelana nalesi seluleko, esingachazwa kalula futhi sandiswe kalula. Kepha
ukwenziwa noma ukuqinisekiswa kwayo akuyona ibhizinisi lethu lapha ekuqaleni.

Imiqondo emayelana nokuzwa nokuvuselela.


Akunandaba ukuthi uphenyo lwangaphambilini lwe-psychophysical lungaqedi
kangakanani, bekungeke kusize kangako ukubala, ukuchaza, nokuhlukanisa zonke
izimo zengqondo ezingaba yisihloko sazo ngelinye ilanga. Okokuqala nokubaluleke
kakhulu, sizobhekana nemizwa yezinzwa ngomqondo ojwayelekile wegama, lapho
ngizosebenzisa khona lesi siqeshana esihlukile.
Ngizohlukanisa phakathi kwemizwa ebanzi futhi ebanzi, kuya ngomqondo
wezinkanuko wento osayizi wayo ongabanjwa njengonamandla noma obanzi,
isb. Isibonelo, imizwa ejulile ifaka phakathi ukuzwa kokukhanya, imizwa ebanzi
ifaka phakathi ukukhulelwa kwesandiso sendawo ngobuso noma ngokuthinta, futhi
ngokufanele ngizohlukanisa phakathi kobukhulu obukhulu nobubanzi besimo. Lapho
into eyodwa ibonakala icace kithina kunenye, umuzwa osinika wona usho ukuthi
mkhulu kakhulu; uma ibonakala inkulu kunenye, kusho ukuthi inkulu
kakhulu. Lokhu kumane kuyindaba yencazelo futhi, njengoba kuvame ukuqondwa,
ayibeki isilinganiso esithile somuzwa.
Ngayo yonke imizwa ngokujwayelekile, enkulu futhi ebanzi, singahlukanisa
usayizi nokuma; kuphela ukuthi ngezinamandla usayizi uvame ukushiwo ngamandla
nekhwalithi yefomu. Endabeni yamathoni, yize ukuphakama kungabanjwa
njengekhwalithi yethoni, kubuye kube nohlangothi oluningi, ngokwendlela
esingahlukanisa ngayo ukuphakama okuphezulu nokuphansi.
U-EH Weber uhlukanisa, ngokungangabazeki kahle kakhulu, ikhono noma
umqondo lapho sithola khona imizwa ebanzi ngokusho kolimi olusetshenziswe lapha,
noma umqondo wendawo njengombono ojwayelekile ovela ezinzwa, ezisinikeza
ukuzwa okukhulu, njengezinzwa ezikhethekile, uma nje abokuqala bengafani
nabokugcina kungabonakala ngokuvela kumuntu ngamunye, imicu yezinzwa eyedwa
noma eyehlukene noma imibuthano yamagatsha afanele (imibuthano yokuzwa),
kepha kuphela ngokuhlanganiswa kokuvela kokuningana, lapho kungabi khona
amandla nekhwalithi yemibono, kanye nenombolo nokuhlelwa okufanayo noma
imibuthano yamagatsha ezinzwa lapho zenzeka khona kubalulekile ngosayizi
nokuma kokuzwela okukhulu. Izimpikiswano zakhe ngalokhu 1)zilungele kakhulu
ukufaka isandla ekucaciseni mayelana nobudlelwano obujwayelekile
bezinzwa; Lapha, noma kunjalo, kungahle kwanele okwamanje ukuthi kuveze
umehluko osanda kuqashelwa ezimeni lapho imizwa enamandla futhi ebanzi incike
khona; ukuthi lezi zingxoxo ezimfushane zokuqala zenzelwe kuphela ukwethula
ingxoxo yezinyathelo ezizosetshenziswa ekuzweleni nasekuzweleni, ngakho-ke
aziqhubeli phambili emfundisweni yemizwa kunalesi siphetho esidinga.
1)Imibiko yeSaxon Soc. 1853. ikhasi 83; ekukhipheni kuZentralbl
kaFechner. 1853. Cha. 31.
Njengoba kunikezwe imvelo ehlukile nobudlelwano obuhlukile bokuncika
kwemizwa ebanzi futhi ejulile, kudingeka isifundo esikhethekile semithetho
yabo. Umuntu angacabanga ukuthi ubukhulu bemizwa ebanzi, noma usayizi obanzi
wokuzwa, buzoncika ngendlela efanayo, ngokusho komthetho ofanayo, enanini
lemibuthano evuselelekile yemizwa, njengaleyo yokuzwa okukhulu ngobukhulu
besikhuthazo sayo; kepha lokhu akukwazi ukumiswa kusukela ekuqaleni, futhi
akukaze kufakazelwe kuze kube manje. Uphenyo lwethu lwesikhathi esizayo
nezitatimende ezihambisanayo zizohlobana kangcono, uma kungenjalo kuphela,
nemizwa ebabazekayo, futhi lokho kufanele kuqondwe ngaphansi kwemizwa enjalo,
ngaphandle kwalapho okuphikisayo kubonakala kusichasiso esihambisana nalokhu
kunabile noma kumongo uqobo.
Eduze komehluko phakathi kwemizwa ebanzi nejulile ngumehluko phakathi
kwemizwa yenhloso neyomphakathi, okubizwa ngemizwa emihle nemibi. Izinzwa
zenhloso, njengokuzwa kokukhanya nomsindo, yilezo ezihlobene nokuba khona
komthombo wokuthakazelisa ongaphandle kwezitho zemizwa, ngenkathi
ukuguqulwa komuzwa ovamile, njengobuhlungu, injabulo, indlala, nokoma,
kuzwakala kuphela njengezimo zomzimba wethu kuthanda. Uphenyo olujwayelekile
lukaWeber ngalobu budlelwano lungatholakala nasencwadini yakhe ngomqondo
wokuthinta nokuzizwa komphakathi.
Njengoba imizwa emihle nemibi ivame ukuphikisana nemizwa yokufudumala
nokubanda, injabulo nobuhlungu, okufana nento eyodwa, ukuthi indlela yokuvuswa
kwabo noma ukuhlobana nalokho okubavusayo kubandakanya ukuphikisana,
ngokuthi umuzwa wokubanda Ukuhoxa kokushisa, njengokushisa ngokunyuka
kokushisa, kuphakama futhi kukhule, umuzwa wenjabulo ngokulwela imbangela
ewujabulisayo, njengoba nje ukungaphatheki kahle kuhlobene nokulwela ukukwenza.
Ekuvumeleni ukuthi ukubizwa kwemizwa emihle nemibi yamukelwe
njengokusetshenziswa kwezilimi, umuntu akudingeki anganaki iqiniso lokuthi lokho
okubizwa ngokuthi yimizwa engemihle, okuthathwe ngokwengqondo, akunalutho
olubi ngokwako, hhayi ukuntula, ukungabi nemizwa, ukususwa kwemizwa ngoba
zinodlame noma zinodlame oluningi ukwedlula lezo okuthiwa zinhle, futhi
zingakwazi ukuveza noma ukuqhuba imiphumela emihle ngokomzimba enamandla
njengoba nje ukuzwa kweqhwa ukushaqeka komzimba wonke, lokho kobuhlungu
ukukhala neminye imiphumela emihle yomzimba Kungadala ukukhuluma.
Ngomqondo omncane, igama elithi umfutho libhekisa kuphela kuzindlela
zomzimba zokuvuka, izindlela zokuvuselela imizwa enamandla. Njengoba nje
zingezomhlaba wethu wangaphandle ngokomzimba, ziyizikhuthazi
zangaphandle; uma zingaphansi komhlaba wethu wangaphakathi ngokomzimba,
ziyizisusa zangaphakathi. Umqondo wokuqala kufanele uchazwe ngokungathathi
hlangothi ngokukhombisa intshisekelo yangaphandle njengokukhanya
nokuzwakalayo; umqondo wokugcina kufanele uqale ucaciswe ngokunembile futhi
mhlawumbe ekugcineni, kuze kube semikhawulweni ethile, ususwe. Umsindo
endlebeni ungabangelwa ithonya langaphandle lokudlidliza komoya okuthunyelwa
impophoma endlebeni yethu. Umsindo ofanayo ungavela ezimbangela emzimbeni
wethu ngaphandle kwethonya langaphandle. Ngokuvamile aziwa; kodwa kuze kube
manje lapho bekhiqiza okulingana nesenzo sesikhuthazo sangaphandle,
Uma umphefumulo ungashukunyiswa izisusa zangaphandle nezangaphakathi
kuphela lapho imiphumela yawo ifinyelele eqophelweni elithile lomzimba, khona-ke
yonke imizwa, uma ivunyelwe ukuncika emzimbeni, ingaba yimiphumela nje
kuphela yokuhamba komzimba, bese izimo zomzimba zangaphakathi kakhulu
zemizwa zingena ngaphansi komqondo wesimo. Ngenkathi esimweni lapho ukuzwa
kuboshelwe ekunyakazeni komzimba okuhambisana nokusebenza okungahambisani
nakho, bekungeke kuvunyelwe ukufaka lezo zimo ngasikhathi sinye zemizwa lapho
umuzwa ubekwa khona ngqo ngaphansi kwesikhuthazo, kepha kuphela zona
ngokwazo ezisebenzisela ukuzivusa, umuntu akafuni ukuxuba izinto
ezahlukahlukene. Okwamanje akudingeki ukuthi sinqume phakathi kwale mibono
emibili lapha, nemibono ehlukene yezisusa zangaphakathi, ezahlukile ke, azinayo
ithonya ekucabangeni kwethu okuyiqiniso, inqobo nje uma sibheka ubukhona
nobukhulu besikhuthazo sangaphakathi ngokusho komphumela waso ofanayo
nowangaphandle Yamukela izikhuthazi futhi uzicabangele. Awaziwa thina ekuqaleni
ngokuya ngendawo nekhwalithi yawox , okuthi, nokho, ingene emkhakheni
wokubukeka ngomphumela othile wokulinganisa ofana nalowo wesikhuthazo
sangaphandle, bese uthola igama layo nenani kusuka kulokhu.
Izinto eziningi umuntu angakubalekela ukuziqonda ngaphansi kwegama
elishukumisayo empilweni ejwayelekile, ngeke sibe nokungabaza ukufaka ngaphansi
kwazo, njengo-z. B. Izisindo, ngokwazi ukuthi ziyacindezela futhi ziveza umuzwa
wengcindezi noma umuzwa wobunzima lapho uphakanyiswa. Ngakolunye
uhlangothi, ukudlulisa igama elithi umfutho kwizimbangela ezivusa imizwa ebanzi
kithina kungaba nohlangothi lwalo olubi, ikakhulukazi ngoba kusenokucaca
okuncane ngalezi zimbangela. Noma ngaphandle kwezimbangela zangaphandle
sinombono wemboni ogcwele mnyama futhi ngezinga elithile, futhi ngaphandle
kokuthinta amaphoyinti ombuthano noma okunye okunjalo, singakwazi ukubona
izinga elithile lomzimba wethu uma silinaka. Kwenzekani
ngaphandle ngokwengxenye imaka imingcele kulo mkhakha wezinzwa, osuvele
unikezwe ngokwemvelo, ngokwengxenye inquma ukwakheka, ngokwengxenye
kukhona umhlahlandlela wosayizi olinganiselayo kanye nokulinganiselwa kwebanga
ngaphandle kokuqala kokukhiqiza ukuzwa kokunwetshwa uqobo. Lokhu kubonakala
kungokwemvelo enhlanganweni nasekuxhumaneni okungokwemvelo kwezinzwa
ezisebenzayo noma ukuphela kwazo okuphakathi, yize kungekho lutho olucacile
oselunqunyiwe ngalokhu. Uma umuntu efuna ukukhuluma ngokugqugquzela nhlobo
ngemuva kwalokhu kucabanga, bekuzokwenzeka kuphela ukuletha ukuhlangana
kokuthokozela kwangaphakathi kwalezi zinzwa. Kepha njengoba kungenzeka kube
nezimo ngasikhathi sinye semizwa, le nkulumo ibizophinde ibe yiqiniso. Futhi, lokho
abanye okunamathisela ukubaluleka kukho, isipiliyoni sinikela ekulinganisweni
kokunwetshwa ngosizo lokunyakaza. Kepha bekungeke kube khona lapha, lapho
kunokunqunywa kwezilimi kuphela, ukuqhubekela phambili kule ndaba engacacile.
Kungakhathalekile lokhu kufiphala nombuzo ukuthi igama elithi stimulus lisathola
indawo kangakanani lapha, umuntu angasho ukuthi ubukhulu besikhuthazo emizweni
enamandla bumelelwa inani lemibuthano esebenzayo yomuzwa oqukethwe phakathi
kwamaphoyinti anikezwe emizweni ebanzi isandiso esibonwayo siyancipha futhi
sikhuphuke njengokusebenza kwalokhu, ukuze maqondana nobudlelwano obuningi
bokuncika le nombolo ingabanjwa ngobukhulu besikhuthazi ngaphansi kwento
ejwayelekile, evame kakhulu jikelele, yokubuka imizwa yomibili; Kodwa-ke,
akunakufakazelwa ukuthi umthetho wokuncika uyefana kuzimo zombili, noma ukuthi
ubuningi bokuqonda obuningi abungeke bancike kwezinye izimo kunaleyo nombolo,
Ngesenzo samandla amaningi angaphandle, lapho kuthinta khona ukuzwa, ukuzwa,
ngemuva kokubonakala nhlobo, kukhuphuka ngokuqhubekayo ngomqondo ofanayo
njengoba amandla ekhuphuka, futhi ancipha ngokuqhubekayo kokungabonakali
njengoba buthaka. Ngokuphathelene nezinye, noma kunjalo, njengokushisa
nokucindezela kwesikhumba, umzimba uhlelwe ngendlela yokuthi, kunalokho,
umuzwa uqhamuka kuphela ngokuya ngomehluko phakathi kwencazelo ethile noma
isenzo sesiko, njengokushisa okujwayelekile, ingcindezi ejwayelekile yasemkhathini,
nalokhu futhi, kepha ngomlingiswa ohlukile, njengokuzwa kwemfudumalo noma
ukubanda, ingcindezi noma ukungezwani, kuyakhula njengoba ithonya lenyuka
ngaphezu kwaleli banga noma lehle ngaphansi kwaleli banga.
Uma nje ubudlelwano obuphakathi kwesikhuthazi nomuzwa bunakwa kulokhu
okulandelayo, izikhuthazi zihlala zicabanga ukuthi zisebenza ngempela, futhi
zisebenza ngaphansi kwezimo ezifanayo, ngaphandle kwalapho okuphikisanayo
kuphawulwa ngokusobala noma kuyaziveza ngokomongo. Kodwa ukuqhathaniswa
kungabuye kuqedwe ngendlela ehlukile yokusetshenziswa kwesikhuthazi, kanye
nesimo esihlukile sendaba noma isitho lapho isikhuthazi sishaya khona into efanayo,
lapho umqondo wokuzwela okwehlukile uhlobene, nomqondo wawo nokukala
kwawo esahlukweni sesithupha inkulumo izoba.
Ngenxa yobufushane, omunye uthi ngesikhuthazo esivusa umuzwa, kanye
nokwehluka kwesikhuthazo okuhambisana nomehluko wezinzwa ngaphandle
kokukhathazeka ngokungaboni kahle.

Ama-psychophysics angaphandle.

Imfundiso yokulinganisa kwengqondo.


_____________________

V. Iziqu zokuvivinya umzimba. Amandla aphilayo.


Asikho isisusa esisebenza njengobuvila; kunalokho, ezinye izinto, njengokukhanya
nomsindo, zingabanjwa ngqo njengokuhamba; Futhi uma lokhu kungasebenzi
kwabanye, njengezisindo, iphunga nokunambitheka, khona-ke singacabanga ukuthi
bakhiqiza noma bashintshe imizwa kuphela ngokuvusa noma ngokushintsha eminye
imisebenzi emzimbeni wethu, ngakho-ke usayizi wabo umele ubukhulu bomzimba,
yimisebenzi ehlobene nokuzwa okuhlobene nokuncika kuyo.
Ngaphandle kokubhekana lapha nezinyathelo ezikhethekile zezinto
ezahlukahlukene ezishukumisayo nezingokomzimba ezingashukunyiswa yibo,
kunalokho, kuze kufike lapho kukhona khona, sicabanga okuthile okuvela ku-physics
nakumakhemikhali njengoba kwaziwa, sifuna ukudlula isilinganiso esivamile
somsebenzi womzimba kwezinye ezifanele okulandelayo Ukungena ezingxoxweni.
Ngisho nasempilweni ejwayelekile umuntu ubeka isilinganiso esithile sosayizi
noma amandla womsebenzi womzimba, futhi ubheka lokhu ngokwengeziwe
ngejubane lokunyakaza okwenziwe, ngokwengxenye ngosayizi oshukunyisiwe,
ngaphandle kwemibono eqondile ngakho. Ekuqaleni kubonakala kungokwemvelo
njengesilinganiso sosayizi womsebenzi ukuze kube umkhiqizo wobukhulu besisindo
esihambayo kanye nejubane elihanjiswa ngalo. okungukuthi, ukwamukela ubuningi
bokuhamba. Eqinisweni, esimweni somthelela, futhi ngokujwayelekile
ekuxhumaneni kokunyakaza, ijubane umzimba othintekayo olithathayo, noma
ubukhulu besisindo isivinini esinikeziwe esingadluliselwa kuso, silingana nobungako
bokuhamba komzimba othintekayo, futhi uma umuntu efuna ukuthatha lo mphumela
njengonqumayo ngosayizi womsebenzi, nakanjani uzokwazi ukuthola isilinganiso
sawo ngobuningi bokuhamba. Akunakuphikiswa ukuthi lokhu kuncike encazelweni
yomsebenzi womzimba. Okwamanje, uma umuntu efuna ukuthatha okunjalo
ngomqondo lapho kuqondakala khona ngqo kwi-physics, imishini, i-physiology, futhi
nasempilweni ejwayelekile, akusikho ukunyakaza okuningana kepha amandla
okuphila kuphela angasebenza njengesilinganiso somsebenzi womzimba.
Amandla aphilayo esikhuluma ngawo lapha awakwazi ukudidaniswa namandla
empilo ezazi zefilosofi, kodwa umqondo obukhali wokulinganisa nencazelo
elandelayo.
Amandla we-kinetic we-particle material, noma ngabe ayihlanganisiwe noma
ayihlanganisiwe i-atomistic atholakalayo, atholakala ngobuningi bayo m nesikwele
se-velocity v yayo iphindaphindwe, ukuze ukubonakaliswa kwamandla aphilayo
maqondana nezinhlayiya mv ² kube ngu- 1) . Amandla aphilayo wohlelo lonke
ngaleso sikhathi abe yisibalo samandla aphilayo ezinhlayiya zawo, okusho ukuthi
ohlelweni olwenziwe izinhlayiya ezintathu noma ngaphezulu ezinabantu
abaningi m , m ', m ".... kanye nama-velocities v, v', v" .. ..
= mv ² + m 'v' ² + m "v" ² .... ,
yini engenziwa kafushane nganoma iyiphi inombolo yezinhlayiya
å mv ²
esetshenziselwa ukuveza; Kuyadingeka kuphela ukuthi unakekele ukuthi
uphawu lwesamba alusho ukufingqwa kwemikhiqizo eminingana efanayo mv ² ,
kepha imikhiqizo eminingi ehlukene njengoba kunezinhlayiya ezinobukhulu
obuhlukile nesivinini.

1) Kukhulunywa ngokuqinile, kumakhenikhi ingxenye nje kuphela yomkhiqizo


i- mv2 eqondwa njengamandla aphilayo enhlayiyana ; kepha ezinye zibuye
zisebenzise igama kuwo wonke umkhiqizo, engikwenza lapha ukuze kube lula,
ngoba lokhu kusetshenziswa okwehlukile ngokusobala akunamthelela
ebudlelwaneni obuthembele kumandla aphilayo, kepha kuguqula ubunye bawo
kuphela.

Ngaphandle kokufuna ukungena kwizizathu ezijulile zokwethulwa kwalo mqondo


wesilinganiso, kunganikezwa ezinye izizathu eziningiliziwe.
Ngokusho komoya wonke womqondo wezibalo wokunyakaza umuntu kufanele
aqoke ama-velocities aqondiswe ngokungemthetho anezimpawu eziphikisayo; futhi
kulandela lokhu ukuthi uma umuntu ebuza ukuthi yiliphi inani lomsebenzi elenziwe
ngesikhathi esithile ohlelweni olunezinhlayiya zalo ezinyakazayo ezinempilo, lesi
samba somsebenzi singatholakala singabi zero ngokuphawulekayo uma umuntu
Bufuna ukwenza ukunyakaza kwesilinganiso somsebenzi, ngoba ukushesha
kokunyakaza kuya kokuya kokunye, ngenxa yesibonakaliso sabo esiphikisanayo
nesisindo esihle ngaso sonke isikhathi, kunika imikhiqizo enxeshezelana lapho
ifakwa; okungeke kufaneleke, inqobo nje uma kudingeka amandla amaningi
ezinyakazweni ezenziwayo kunokunyakaza okuhambayo;
Okwesibili, ekulinganiseni ukusebenza komzimba ngamandla aphilayo, umuntu
akenzi lutho ngaphandle kokukala ngokusebenza komzimba noma umsebenzi
ongenziwa yiwo, ngaleyo ndlela ahlobene nemibono yempilo yansuku zonke
nemishini esebenzayo kwenzeka. Umuntu noma umshini usebenze ngokuphindwe
kabili noma kathathu, ngokuya ngemiqondo ejwayelekile yomsebenzi, lapho
ephakamise isisindo esinikeziwe ukuphindwe kabili noma kathathu
ukuphakama; futhi uma enza uhlobo oluhlukile lomsebenzi kunokuphakamisa
izinsimbi, ingahlala njalo yehliselwa kulolu hlobo lomsebenzi ukuze ibe
nesilinganiso esifanayo nayo.
Manje, ngokusho kwemithetho eyaziwayo, ubude itshe elijikijele phezulu
lifinyelela phezulu, ngaphandle kokumelana nomoya, alikhulisi esilinganisweni
sejubane elilula elinikezwe lona ngesikhathi sokuphonsa, kepha isikwele salesi
sivinini, ngakho-ke ngokwesilinganiso samandla aphilayo. enikwa yena ngesikhathi
sokuphonsa. Kepha isivinini esifanayo esinikwa konke ngasikhathi sinye lapho
uphonsa (noma kunalokho ngokunyusa okusheshayo) unikezwa sona ngokwenyuka
kancane lapho uphakamisa kancane, ngakho-ke ukuphakama kokuphakama kanye
nokuphakama kokuphonsa kuncike kubukhulu bamandla aphilayo Amatshe,
ikakhulukazi umthwalo, isisindo, otshalwe ohlangothini olwa namandla adonsela
phansi, noma uhlala ngokwawo.
Ukuze ukhuphuke intaba, ngaphandle kwezimo ezithile, umuntu kufanele akhiqize
amandla aphilayo amaningi anyukele phezulu njengoba kungadingeka ukuphonsa
isisindo sakhe kulokhu kuphakama.
Futhi-ke, ngokujwayelekile, amandla aphilayo umzimba wesisindo owanikiwe
anawo ngesikhathi esithile, noma ngabe ijubane lawo liqondiswa kanjani, limele
ukuphakama okuthile okuyilokhu noma isisindo esilinganayo esizofinyelela
ngaphezu kwephuzu elinikeziwe ngenxa yejubane elifanayo uma umuntu
angacabanga ukuthi leli jubane lifakwe kuleli qophelo ngokumelene nokuqondiswa
kwamandla adonsela phansi. Futhi lokho, okufanele kubhekelwe, inqobo nje uma
amandla angaphambilini, afaka isivinini esilinganisweni, aphela, futhi ngaphandle
kwamandla adonsela phansi ahlala njalo, aphikisana ngqo, akukho mandla amasha
azosebenza.
Lapho uphonsa phezulu noma uphakamisa umthwalo endaweni engenalutho,
kungukuphikisana kuphela kwamandla adonsela phansi okuqhubeka nokukhipha
okuthile emzimbeni kusuka ku-velocity uma sekwenziwe, kuze kube sekugcineni,
lapho kufinyelelwa ukuphakama okuthile, yonke i-velocity iyahoxiswa, ngale
kwalokho Ukusebenza akukwazi ukuhamba. Esikhundleni noma ngokuphathelene
nokuphikisana namandla adonsela phansi, kepha ukumelana nokuqina,
ukungqubuzana, lokho okubizwa ngokuthi ukumelana nezindlela, noma yikuphi
okunye ukumelana - futhi ngayo yonke impumelelo kuyindaba yokunqoba
ukumelana - kungabonisa impumelelo efanayo naleyo Ukuphikisana namandla
adonsela phansi; kodwa ngenxa yalokhu, konke ukunqotshwa kokumelana
okunikeziwe futhi ngenxa yalokho konke ukusebenza kokuphakamisa ukuphakama
noma ukuphonsa ukuphakama komthwalo onikeziwe ngamandla asebenzayo
anikezwe esikhaleni esingenalutho kungaqhathaniswa. Konke ukuphumelela kubizwa
ngokuthi kukhulu ngokulinganayo, lapho kutholakala futhi kudliwe amandla
amakhulu ngokulinganayo.
Uma besicabanga ngomzimba ohamba endaweni engenalutho ngaphandle
kokumelana nanoma iyiphi indlela noma ukuphikiswa kwamandla, khona-ke ngenxa
yejubane futhi ngaleyo ndlela amandla aphilayo angandiza angapheli ngaphandle
kokunciphisa ijubane, futhi awekho amandla aphilayo angadliwa kule nqubo. Lokhu
kubizwa ngokunyakaza, kepha hhayi impumelelo, ehlala ibeka ukunqotshwa
kokuphikisana nokusetshenziswa okuhambisanayo kwamandla aphilayo. Kepha
amandla aphilayo alo mzimba ahlala eyisilinganiso sokusebenza azokwazi
ukukhiqiza, ngokushesha nje lapho ukuphikiswa okunjalo kubamba. Ezinsizakalweni
eziningi, isb. B. ukudonsa okufanayo kwenqola ngehhashi, usayizi ofanayo
wamandla okuphila uyaqhubeka; kodwa ngoba
Amandla aphilayo angakhula ohlelweni ngokusebenzisana kwezingxenye zawo,
ngakho-ke ohlelweni lweplanethi, kuzo zonke izidalwa; - idluliswe futhi
isatshalaliswe ngokuxhumana nangokusakazwa kokuhamba; ngakho-ke lapho
uphonsa itshe; ekwandisweni kokunyakaza ngezindlela eziqinile nezingamanzi; -
ekugcineni, lezo ezikhiqizwa ngaphakathi ziguqulwa ngamathonya
wangaphandle; Ngakho-ke amandla aphilayo akhiqizwa uhlelo lwemizimba emibili
yomhlaba ngokusebenzisana kwawo, ngokwenza isenzo sesithathu; ngakho-ke
amandla aphilayo angaphakathi wesitho esiphilayo ngokusebenzisa konke
ukugqugquzela kwangaphandle.
Ekugcineni, nokho, ngokwazi kwethu ukulandela, hhayi yonke imvelaphi, kepha
futhi ukudluliswa, ukukhiqizwa kabusha, kanye nokuguqulwa kwamandla aphilayo
kusekelwe ekusebenzeni kwezingxenye. Uma isandla siphonsa itshe, amandla
aphilayo afakwa kulo avela ngokuhlangana kwezinto eziphilayo, futhi adluliselwe
etsheni ngokuhlangana phakathi kwezingxenye zalo nalezo zesandla; futhi konke
ukusakazwa kokunyakaza akuxhomekile ekuhlanganyeleni kwezingxenye.
Yonke imvelo iyisistimu eyodwa, ehambisanayo yezingxenye zokuxhumana, lapho,
noma kunjalo, amasistimu ehlukene ahlukene enza, asebenzise futhi adlulise amandla
aphilayo ngaphansi kwamafomu ahlukene, ngenkathi kugcinwa imithetho
ejwayelekile, lapho ukuxhumana kuphethwe futhi kugcinwa khona. Ngokuphathelene
nethiyori ngqo yemvelo zonke izinqubo zomzimba, imisebenzi, izinqubo, noma
ngabe amagama abo, ikhemikhali, okungenakulinganiswa, okungokwemvelo
akushiywa ngaphandle, kwehliselwa izinqubo zokunyakaza, kungaba yizinkumbi
ezinkulu noma izinhlayiya ezincane kunazo zonke, konke kungaba bathola
ubungqabavu noma amandla abo emandleni aphilayo, alinganisekayo, uma
kungenjalo ngqo yonke indawo, kepha ngokuya ngemiphumela encike kuwo,
okungenani yonke indawo ngokomthetho.
Ukungabambeki lapho sizithola khona kwasekuqaleni mayelana nohlobo
lwezinqubo zomzimba, ekwakhekeni lapho imizwa yethu incike khona, futhi
ehambisana nemicabango yethu, ngamafuphi nje imisebenzi yengqondo, ayiholeli
kunoma yikuphi ukungabi namandla kufanele utshale imali kuyo. Uma bethola
indawo nhlobo ngaphansi kwenyama, kukhona nendawo yokukala ngamandla
aphilayo; uma ingekho indawo yabo, lokhu akusikho ukukhathazeka kwethu.
Lokhu kubalulekile emibonweni emibili: okokuqala, uma nje kusinikeza isisekelo
sokucaca, okwesibili, njengoba kusinikeza isisekelo somthetho esingakhela phezu
kwawo.
Ngaphandle kokwazi uhlobo olukhethekile lwemisebenzi ye-psychophysical, kepha
nokho siyazi ukuthi yini okufanele siyiqonde ngobukhulu ukuze sigcine i-
psychophysics isebudlelwaneni obucacile ne-physics, physiology, mechanics, impilo
ejwayelekile, futhi singabhekisa kubo ubudlelwane obuvumelekile nemithetho
yamandla aphilayo ibeka iziphetho ezivumelekile. Kodwa-ke, ngokungangabazeki
kungavela ukuthi imisebenzi ye-psychophysical ayikubalekeli lokhu kusebenza
okujwayelekile, uphenyo ngokwalo kufanele luqondiswe kulokhu.
Ngakho-ke ake sicabangele ezinye zezimo ezibaluleke kakhulu nemithetho
yamandla aphilayo, enikeza isisekelo salolu phenyo, noma avumele ezinye izicelo
ezisobala emkhakheni wethu.
Uhlelo ngokusobala lungazola, kepha lube luthuthukisa amandla amakhulu kakhulu
ekunyakazeni okuncane okungabonakali, okuthi ngenxa yokudluliswa nokuguqulwa
kwamandla okuphilayo ngezindlela ezahlukahlukene kuvame ukuguqulwa kuphela
kokunyakaza okukhulu, okunamandla.
Lapho kushaywa insimbi esindayo, ukuzamazama kwayo okuncane
akubonakali. Kepha amandla aphilayo alokhu kuthuthumela (kufaka phakathi
imisindo yokushisa ekhiqizwe yibo) amele wonke amandla aphilayo okushaya okuwe
phezu kwabo; futhi uma umuntu efuna ukuhlanganisa ukunyakaza emuva naphambili
ngokufanayo ohlangothini olulodwa, kuzolahlwa kude isivumelwano esihle.
Ngokusobala into engabalulekile ngokuphelele noma engekho nhlobo, kodwa
empeleni ngokungangabazeki amandla amakhulu kakhulu, aphilayo akhiwa ngesenzo
samakhemikhali amakhemikhali. Asiqapheli ukunyakaza okubonakalayo; kepha
ukukhanya nokufudumala okwenzekayo, kususelwa ekudlidlizeni kwe-ether,
kusiholela ekucabangeni ukuthi izinhlayiya ezicatshangelwayo ezenzweni zalokhu
kuxhumana nazo zingena ekudlidlizeni okunempilo okuxhumana ne-ether noma
okudluliselwa ngakho. Njengoba nje amandla aphilayo esiteleka engahle anyamalale
ekuthuthumeleni okungabonakali kwensimbi, ngokufanayo amandla aphilayo
okuthuthumela okuncane okungabonakali angaphenduka abe ukunyakaza
okunamandla, okubonakalayo ngokulamula okufanele.
Ngakho-ke wonke amandla aphilayo emoto eshubile ehamba eceleni kuphela
ukuguqulwa kwesimo samandla aphilayo okuthuthumela okuncane okungabonakali
okubangelwa inqubo yomlilo entweni yokushisa (kufaka phakathi i-ether engena
kuyo) ukusuka lapho kuya ezingxenyeni zomshini nokusuka lapho kuye Izinqola
zidlulisiwe. Futhi okuvela lapha kwamandla aphilayo ekunyakazeni okubonakalayo,
kuyanyamalala endaweni yokunyakaza okungabonakali kwento yokushisa, okusho
ukuthi ukugcinwa okuqhubekayo nokukhuthaza inqubo yokushisa ngezinto ezintsha
kanye nokusalungiswa okungaguquki kuyadingeka uma kuzoqhubeka
kuhamba. Ngisho nangaphandle kokungezwa komshini nokuhamba kwenqola,
kuzodingeka kulokhu, njengoba ukudlidliza kuzenza buthaka ngokuxhumana
nendawo ezungezile, kukhanya esikhaleni esizungezile;
Ngakho-ke amandla aphilayo okunyakaza okubonakalayo, okwenziwa ngumuntu
ngaphandle ngaphandle ngezingalo nemilenze, akuyona enye into ngaphandle
kokuguqulwa noma ngumphumela wamandla aphilayo wokunyakaza okuncane
kwangaphakathi okubangelwa yikhemistri yenqubo yokudla okunempilo. Kukho
konke ukuzuza kwangaphandle umuntu asebenzisa amanye ala mandla aphilayo
athuthukiswe ngaphakathi; ngoba amandla aphilayo lapho imizimba iqala ukusebenza
iyamphunyuka, futhi ngaphandle kokunyakaza okubonakalayo ulahlekelwa
ngokuqhubekayo kuwo ngokuxhumana nezwe elingaphandle, ukukhishwa, imisebe,
konke okudinga ukushintshwa okuqhubekayo ngenqubo yokudla okunempilo,
umshini ophilayo kufanele Qhubeka.
Ngokushesha nje lapho amandla aphilayo okuthuthumela okuncane
okungenakucatshangelwa akumele anganakwa ngokumelene nokunyakaza
okungabonakali, kepha kunalokho abe yingxenye enkulu yamandla aphilayo
omhlaba, amandla aphilayo okuhamba endaweni engenakudingeka akufanele
anganakwa uma kuqhathaniswa nalawo asendaweni yesimo sokucabanga, kodwa
azakhele wona ngokwawo ingxenye enkulu yamandla aphilayo omhlaba, futhi
inengxenye enkulu ezinqubweni nasekuzuzeni esikubonayo embusweni
wokucabanga, ngenxa yokuguquguquka nokudluliswa kwamandla okuphila kusuka
kwenye indawo iye kwenye.
Ngoba, yize kufanele sicabange ukuthi ubukhulu bezinhlayiya ze-ether bucishe
bube buncane ngokwedlulele, akuyona into futhi bunxeshezelwa ngejubane elikhulu
ngokungachazeki okufanele silinikeze lona kusuka kweminye imithombo
ngokudlidliza kwalo, kuze kube sezingeni lokuthi likhulu, liyaphila Amandla
athuthukiswe kulokhu kudlidlizela futhi ukusebenza okubonakalayo kungafinyelelwa
ekudlulisweni kokulinganiselwa.
Amandla okuphila ahlangabezana nesenzo sokudlulisa sisuka komunye umzimba
siye kwesinye, sisuka engxenyeni ethile yohlelo iye kolunye, kungakhathalekile
ukuthi singalinganiswa noma cha, ngomthelela, ngokushayisana, ukumelana
nezindlela, noma kunjalo ukuguqulwa yiyo, kungakhuphuki noma kwehle.
Ngokusobala, ngayo yonke imithelela, ngayo yonke ingxabano, nangakho konke
ukumelana, amandla aphilayo ayanyamalala: amandla aphilayo awo wonke amatshe
awela phansi kubonakala sengathi anyamalele; amandla aphilayo wentambo
yokudlidliza ancipha kancane kancane ngokumelana nomoya; Inqola ehambayo
ngeke ikwazi ukugcina amandla ayo abalulekile engapheli ngaphansi kwethonya
lokungqubuzana emhlabathini uma isilwane esilolwayo singaqhubeki sengeza iziqu
ezintsha, obekufanele zikhule ngokwazo njengoba inqubo yokudla iqhubeka.
Kepha wonke amandla aphilayo alahlekile ukunyakaza okubonakalayo atholakala
ekuthuthumeleni okungabonakali kwezingxenye ezicatshangelwayo
nezingalindelekile. Lesi sakamuva sihambisana nesizukulwane esithile sokushisa,
ukuze kuthi konke ukulahleka kwamandla abalulekile okuphethwe yizingxenye
ezinesisindo somthelela womfutho, ukungqubuzana, njll., Kumbozwe ngokulingana
okuthile okunqunyiwe futhi okucacile kokushisa, okuyikho-ke lokho
okusetshenziswayo Inani lamandla aphilayo endaweni yesisindo, ngokunyamalala
lapho kuvele khona ukushisa futhi kungaphinde kukhiqizwe. Yebo, lesi ngesinye
sezizathu ezibopha kakhulu zokuthola izenzeko zokushisa kusuka ekudlidlizeni kwe-
substrate, okungenakuqhathaniswa nezinsimbi ezinesisindo,
Isethulo esidumile semigomo yemfundiso ebalulekile yokulingana komshini
ukushisa, okwamukelwa ngokungangabazeki ngabathile, kuqukethe incwadi
elandelayo kaBaumgartner: "Ukulingana komshini kokushisa nokubaluleka kwako
kusayensi yemvelo. Isifundo esanikezwa emhlanganweni obalulekile we-Imperial
Academy. d. Wiss. ngoMeyi 30, 1856 "eGrunert's Arch. f. Math. 1858 k. 261; lapho
ngiboleka khona izindinyana ezithile lapha. Iyunithi yomsebenzi ibeka iphawundi
elingu-1, isb.Ukukhishwa komsebenzi lapho iphawundi elilodwa liphakanyiswa
khona unyawo olungu-1, futhi iyunithi lokushisa yi-quantum yokushisa, engaletha
iphawundi lamanzi elilodwa ukusuka ku-0 ° kuye ku-1 ° C.
"Ngokusebenzisa inani elithile lokushisa, inani elithile lomsebenzi nalo liyenziwa
futhi okuphambene nalokho, futhi ngokusho kwemiphumela yokuhlolwa okuningi
okwenziwe ngokuqapha konke, lapho umsebenzi waguqulwa ngokwengxenye waba
ukushisa, ngokwengxenye kwaba umsebenzi, futhi lapho umuntu angakwenza khona
ngokushisa okuvela kuhlobene nemvelaphi ehlukahlukene kakhulu, ukusetshenziswa
kweyunithi elilodwa lokushisa amayunithi womsebenzi ayi-1367 futhi okuphambene
nalokho. Izisindo nezilinganiso zase-Austria zisetshenziswa njengesisekelo. "
"Kuhunyushelwe olimini lwempilo ejwayelekile, lokhu kusho ukuthi: Ubhavu
oshisa iphawundi elilodwa lamanzi kusuka ku-0 ° ngo-1 ° unamandla afanayo
womshini njengesisindo samakhilogremu angu-1,367 awela onyawo olulodwa
ukuphakama."
"Ukuguqulwa kokushisa kube ngumsebenzi kanti okuphambene nalokho akwenzeki
ngokuvumelana nethuba, kodwa ngokwemithetho ethile eveza izimo ushintsho
olwenzeka ngaphansi kwazo. Lokhu kungenxa yokuthi ukushisa kungaguqulwa
kuphela kube ngumsebenzi njengoba uhlinzekwa emzimbeni. Kodwa-ke, ngokushisa
okwenziwe, lokhu kwenzeka kuphela esiqondisweni esisuka emzimbeni ofudumele
kuya emzimbeni obandayo futhi kuphela uma kunokuhlukahluka kwezinga lokushisa.
Ukushisa okuhlinzekwayo kuhlukaniswe izingxenye ezimbili. Enye yazo
isetshenziselwa ukwandisa izinga lokushisa ngevolumu engaguquki, enye iyasebenza
by, ngokwesibonelo, ukusunduza umthwalo phambi kwakho.Lapho ingekho into
enjalo, akukho ukuguqulwa kwamandla.Lokhu kuchaza ukuthi kungani umoya
omkhulu uphola lapho unwebeka futhi unqoba ingcindezi kule nqubo.ngenkathi
ukushisa kwalo kuhlala kungashintshi lapho ukwanda kwenzeka ngaphandle
kokunqoba noma yikuphi ukumelana, njengoba kwenzeka lapho kuchichima
esikhaleni esingenalutho. "
"Njalo okusanhlamvu kwamalahle okushisa ngokuphelele ngaphansi kwebhayela
le-steam engine noma umshini womoya kunikela ngamayunithi angu-0.908
ezishisayo, noma umsebenzi ongamamitha ayizinkulungwane eziyi-1241, ngenxa
yenqubo yamakhemikhali yokushisa, uma konke ukushisa kusetshenziselwa
ukukhiqiza umusi noma ukukhulisa ukuqina komoya futhi kusebenza ngokuphelele
kuyenziwa. "
Okwamanje kungaba yinto engasho lutho ukusho ukuthi amandla aphilayo
emhlabeni ahlala eningi ngokujwayelekile. Kuphela ngesenzo, ngesikhathi
sokuxhumana nokusabalalisa ukunyakaza, lapho kungashintshi, uma sibheka
okulingana nokushisa okwenziwe; kodwa ngomphumela oqhubekayo futhi
oguqukayo wamandla enkambweni yokuhamba. Lapho umzimba owodwa uhlangana
nomunye enkambweni yawo; ngakho-ke, kucatshangelwa ukuzamazama
kwezinhlayiya ezinesisindo futhi engeza okulingana nokushisa okukhiqizwe
umthelela, inani lamandla aphilayo kuzo zombili ngemuva komthelela lisazoba
likhulu njengakuqala; Ngakolunye uhlangothi sibona amandla aphilayo ayo yonke
iplanethi ekhula ngokulingana njengoba esondela elangeni, ancipha ngokulingana
njengoba ehamba esuka kulo, futhi lezo ze-pendulum ezijikayo ziyanda njengoba
zehla, futhi zincipha njengoba zikhuphuka. Kepha uma amandla aphilayo engahlali
efanayo kulezi zimo, ihlala izibuyisela ngosayizi ofanayo, njengemizimba yohlelo,
eyakhiwa okokuqala yilanga neplanethi, okwesibili yilanga nomhlaba, ngaphansi
kwethonya langaphakathi Amandla wesistimu aphinde acabange isikhundla esifanayo
komunye nomunye. Kwezinye izinhlelo eziningi, futhi, ngaphansi kwethonya
lamandla atholakala kuzo, kunokunyakaza okuyindilinga noma okuhehayo kohlobo
okuthi emva kwesikhathi sesikhashana izingxenye zihlala zibuyele esimweni
esinikeziwe, kuleli cala igama lisebenza ngokujwayelekile yoMthetho
Wokulondolozwa Kwamandla Okuphila, ngokuya ngawo amandla aphilayo akunye
Uma sishaya ucezu lwensimbi, amandla aphilayo afakwa ezinhlayiyini zensimbi
ekusebenzeni komthelela, kanye nokushisa okwenziwe, kuzomela ngokuphelele
amandla aphilayo alahlekile emzimbeni oshayayo, futhi uma umzimba unwebeka
ngokuphelele, izinhlayiya ziyoba Kusukela ngomzuzu wokuthinteka, ukudlidlizela
emuva naphambili ngaphansi kwethonya lamandla abo, baphinde bathole amandla
afanayo aphilayo lapho bedlula endaweni yabo yokuqala yokulingana, kepha
ungabagcini isikhathi sokudlidliza ngokushiya isikhundla sabo sokuqala; futhi uma
sinocezu lomthofu omncane wokunwebeka esikhundleni sensimbi, luzohlala
lucindezelwe unomphela, futhi amandla aphilayo akhiqizwa ekusebenzeni
komthelela, lapho izinhlayiya zisuswe khona endaweni yazo yokulingana, abakwazi
ukuzibuyisela. Esikhundleni salokho, ngaphansi kwalezi zimo amandla aphilayo
ayanyamalala, okuyinto, njengoba kusho omunye, isetshenziselwa ukuletha ushintsho
unomphela esimweni sezinhlayiya.
Umthetho wokongiwa kwamandla aphilayo awuvimbeli amandla aphilayo ohlelo
noma ingxenye yohlelo lomhlaba olungenamkhawulo ekushintsheni, ekukhuleni,
noma ekunciphiseni okwesikhashana, noma ekushintsheni unomphela; imane ithi
iyabuyiselwa lapho izingxenye zohlelo, ngemuva kwanoma yisiphi isikhuthazo
sangaphambilini, zibuyela endaweni yazo yasekuqaleni ngaphansi kwethonya
lamandla angaphakathi; kepha uqobo ngokwalo ngeke ikuqinisekise lokhu kubuya,
futhi ezimweni eziningi akwenzeki. Akukwenzeki ngisho nasesimisweni esilula
semizimba emithathu edonsanayo ngokuvumelana nomthetho wamandla adonsela
phansi, ngaphandle kwalapho kunemibandela ekhethekile. Futhi kuyaziwa ukuthi
amaplanethi wesimiso sethu sonozungezilanga awathathi ncamashi, ngenxa
yokungaqhamuki kwezikhathi zawo ze-orbital, kepha cishe kuphela ezikhathini
ezinkulu,
Manje akunakuphikiswa ukuthi emhlabeni ongapheli kunokwehla kwamandla
aphilayo okutholwa yingxenye yalolu hlelo olungapheli ngale ndlela,
okwesikhashana noma unomphela; ukukwazi ukunxephezela ngaphezulu noma
kancane ngokwenyuka enye ingxenye ebhekene nakho ngasikhathi sinye; kepha
asikho isimiso esibeka ukwehla kokunye nokwenyuka kwesinye kubudlelwano
obokuthi kungalindelwa isinxephezelo esiqondile futhi esihlala njalo, futhi asikho
isizathu esincane sokubekisa okungaphezu kwesisodwa kukhona omunye umgomo
osungula obunye ubudlelwane obuqhubekayo bamandla aphilayo, kepha hhayi lokho
kokuphikelela kwisimo esifanayo.
Hhayi ubukhulu bamandla akhona njengamanje, kepha ubukhulu bamandla
okuphila akhona kanye nosayizi wamandla aphilayo okusengenzeka ukuthi
akhiqizwe ngenxa yezimbangela ezikhona zokunyakaza, esizobiza ngazo amandla
amancane (inkulumo ejwayelekile kakhulu ukungezwani), ukuguquguquka
okungaguquguquki kwazo zonke izinhlelo ezihoxiswa emathonyeni angaphandle,
futhi ngaleyo ndlela ngokungangabazeki nakwezomhlaba.
Ake sicabange ukuchaza intambo esikhaleni esingenalutho iswayipha ngaphandle
kokumelana futhi singanikeli lutho ngokunyakaza kwemibhalo eyelulelwe phezu
kwayo, njengoba kungaba njalo uma belulelwa phakathi kwamaphoyinti amabili
alula ukuze kwakheke okungajwayelekile Ukumela uhlelo lwezinhlayiya
ezibonakalayo ezincishwe imiphumela. Amandla aphilayo ale ntambo
ayahluka. Kuyinto zero emikhawulweni yohambo; kepha ngasikhathi sinye amandla
amakhulu akhona lapha. Ngoba ngaso sonke isikhathi lapho intambo idlula ukusuka
lapho iye endaweni yokulingana, ikhiqiza inani elisha lamandla aphilayo, engezwe
kwangaphambilini, ize ifinyelele ebuningini bamandla aphilayo lapho idlula
endaweni yokulingana. Ngenkathi manje esemkhawulweni wohambo, lokhu, manje
sekuyiqiniso, amandla aphilayo amandla awo, okungukuthi, amandla aphilayo
abengakakhiqizwa kepha asengakhiqizwa ngenxa yezimbangela ezikhona
zokuhamba. Ekuhambeni kusukela kumkhawulo wohambo ukuya endaweni
emaphakathi, wonke la mandla angaba khona aguqulwe aba amandla aphilayo; kepha
lapho kuvela amandla amaningi aphilayo, amandla akhona alahleka; ngoba lokho
obekuvele kukhiqizwe ngamandla aphilayo bekungeke kusakwazi ukukhiqizwa kuze
kube yilapho wonke amandla abekwazi ephela lapho efika endaweni emaphakathi
futhi kungekho okunye ukukhula kwamandla aphilayo okungenzeka kube
ngezindleko zakho. Kusukela ngaleso sikhathi kuqhubeke, noma kunjalo, ngemuva
kwenkambo ehambisanayo, amandla angaba namandla akhula ngokucekela amandla
aphilayo, njll.
Okuyiqiniso lapha ngentambo kuyiqiniso ngomhlaba. Amandla aphilayo angakhula
kuphela ngokulahlekelwa okungenzeka futhi okuphambene nalokho. Ngaphandle
kokuthi akuzona zonke izingxenye zomhlaba eziguqukayo phakathi kokukhuphuka
nokuwa, amandla aphilayo namandla angaba khona ngokufana, njengezingxenye
zentambo; Ngokuphambene nalokho, izingxenye ezahlukahlukene zomhlaba
zingatholakala ebudlelwaneni obuhluke kakhulu kulokhu; Zibuye zibe neqhaza
kuphela ekugcwalisekeni komthetho ngobumbano, ukuze lokho umzimba
okulahlekelwa ngamandla abalulekile ngokuxhumana komunye kungakhuli
emandleni ngokwawo, futhi okuphambene nalokho, lokho okutholayo
ngokuxhumana; akazuzwa kuye ngenxa yamandla akhe amakhulu; isamba esihlala
njalo samandla womabili sisebenza kuphela ohlelweni lonke. Ngokudlulisa
ukuhamba kwayo emoyeni, intambo ingalahlekelwa yiwo wonke amandla aphilayo
ngasikhathi sinye nawo wonke amandla angavela ngokufika aphumule endaweni
yokulingana; kepha uma umuntu eyiqonda maqondana nomoya, isamba samandla
okuphila namandla angaba khona ohlelo lwentambo nomoya aselokhu kunjalo.
Lesi yisimiso esikhulu salokho okuthiwa ukongiwa kwamandla, okuxhumene
nalokhu okungenhla kokongiwa kwamandla aphilayo, kepha okubaluleke kakhulu
kunalokho, umgomo osuselwe ezimisweni ezaziwa kudala zemishini, kepha
okokuqala kusuka eHelmholtz ngokucacile ithuthukisiwe, yagqanyiswa ngencazelo
yayo ephelele futhi yachaza ezinhlelweni zayo ezibaluleke kakhulu. Kusukela lapho
ithole ukucatshangelwa nokusetshenziswa okubanzi kakhulu emkhakheni we-physics
engaphili kanye neye-organic. Ngokuvamile kusebenza kuphela emandleni aphakathi
nendawo okungewona umsebenzi wesikhathi noma wejubane; kodwa kuze kube
manje asikaze sibe khona isizathu sokungabaza ukusebenza kwayo okujwayelekile
embusweni wezinto eziphilayo nezingaphili.
Lokhu kungabonakala kuphawuleka ekuqaleni. Emkhakheni kagesi nomazibuthe,
ngokwendlela ongabuyela ngayo emuva kugesi, kunamandla okuthi, ngokophenyo
lukaW. Weber, ancike esivinini nasekusheshiseni. Kepha kubukeka sengathi la mandla
ayisisekelo ahlangana ngendlela yokuthi umthetho ugcine ukusebenza kwawo kuyo
yonke imiphumela yemvelo. Lokhu kunengqondo ngemiphumela yamandla kagesi
kazibuthe futhi angafakwa esikhundleni sayo njengoba ingabonakaliswa
njengemiphumela yamandla aphakathi nendawo azimele ngejubane
nokushesha. Ngaphezu kwalokho, ephendula imibuzo yami, uProf. W. Weber
wangitshela ngomlomo ukuthi kuzo zonke izimo lapho uphenyo lwakhe luholele
khona, nangale kwemingcele yaleyo miphumela, wathola umthetho usebenza,
Ngokwalo mthetho, ohlelweni olushiywe emiphumeleni yalo yangaphakathi,
amandla aphilayo akhiqizwe izifiso zangaphandle zangaphambilini noma amandla
angaphakathi angaphambili angaqhubeka nokukhula ngenxa yamandla abenawo,
futhi amandla alokhu kukhula ngokufanele aphela njengoba amandla angavela eza
ukukhula okuqhubekayo kwamandla aphilayo kuphelile, futhi ngokufanayo
kukhuphuka ngokuncipha kwamandla aphilayo, ukuze kuthi noma kukhona
ukushintshana kwamandla aphilayo phakathi kokukhuphuka nokwehla nokudluliswa
kusuka engxenyeni yohlelo kuye kolunye, akusikho ukukhula okuqhubekayo kuze
kube semikhawulweni Ukuphakama, noma ukwehla kuze kube ukuqothulwa
unomphela kungenzeka ohlelweni olushiywe emiphumeleni yalo yangaphakathi,
futhi ngaleyo ndlela ngokungangabazeki ohlelweni lomhlaba,lapho ukugcinwa
kokusebenza komhlaba kungaphansi kwemikhawulo ethile yokuchithwa kuvikelekile
endaweni yokubuka ejwayelekile kakhulu.
Ngakolunye uhlangothi, amandla aphilayo angakhula engxenyeni eyodwa yohlelo
ngaphandle kokuncipha kwamandla angaba khona futhi anciphe ngaphandle
kokukhuphuka kwalo, inqobo nje uma encipha ngasikhathi sinye noma ekhuphuka
kwenye ingxenye yohlelo, ngenxa yokudluliselwa kwamandla aphilayo kusuka
engxenyeni eyodwa kuya kwenye. Uma nje yonke imizimba enomkhawulo
iyingxenye yohlelo lomhlaba jikelele, umthetho usebenza kuphela kuwo wonke
umuntu ocutshungulwayo, okungukuthi, ibhalansi engaguquguquki phakathi
kwamandla angaba khona namandla aphilayo isebenza kuwo, ikakhulukazi
maqondana nemiphumela yawo yangaphakathi, kepha kuphela maqondana nezinto
zangaphandle maqondana nohlelo olukhudlwana okungokwalo, ekugcineni umhlaba
wonke.
Kumele kuqashelwe ukuthi umthetho noma umthetho wokongiwa kwamandla
awusitsheli lutho ngale nkambo, indlela yokushintshana phakathi kwamandla
aphilayo namandla, hhayi lutho ngesimo lapho uhlelo kufanele lube khona nganoma
yisiphi isikhathi maqondana nalokhu; Kunalokho, kuhlobene nezimo ezithile kanye
nobudlelwano bazo zonke izinhlelo, ezingenakunqunywa yinoma yimuphi umgomo
ojwayelekile, kepha ezingabhekiswa kokuhlangenwe nakho kuphela; umgomo
wokongiwa kwamandla umane usitshele ukuthi; njengoba nje ukushintshana phakathi
kwamandla aphilayo namandla okuba khona kwenzeka ohlelweni olushiywe
emiphumeleni yalo yangaphakathi, kodwa kungenzeka kuphela ngendlela yokuthi
isamba esihlala njalo salokhu sigcinwa sonke, kepha ngalokhu kusenenkululeko
yokwenzeka ngezindlela ezehluke ngokuphelele. Ngakho-ke ibopha kuphela
kumbono othile ojwayelekile; ukuzimisela okuphelele kwenkambo yezimo akufanele
kufunwe kuyo.
Noma ekhululekile kanjani umuntu, kunezithiyo eziyiqiniso entandweni
nasemphefumulweni wakhe hhayi nje kuphela ekunqobeni amandla angaphandle
kepha namandla emvelo angaphakathi, adonswa yimithetho ejwayelekile yemvelo.
Umuntu angaya noma kuphi lapho ethanda khona emhlabeni, asuse amandla akhe
adonsela phansi kunoma iyiphi indlela ayithandayo, awukho umthetho wemvelo
owaziwayo ombophayo noma omvimbayo kulokhu. Kepha kungahamba kuze kube
manje ukuthi umthetho wokugcina isikhungo samandla adonsela phansi ugcinwa,
nakho uqobo okungumphumela womgomo wokulingana kwesenzo
nokuphendula. Ukuwa noma ukugxuma kusuka phezulu, ngayo yonke inkululeko
yentando, akakwazi ukuhambisa amandla akhe adonsela phansi ngobubanzi
bezinwele aphume kulayini wokuwa kwamandla adonsela phansi, ngaphandle
kokuthi, ngokwesibonelo, ukumelana nomoya kudala amathuba
angenamandla. Ngoba ngokwala mthetho ojwayelekile, alukho uhlelo lomzimba
olungaguqula isikhungo salo samandla adonsela phansi ngomsebenzi wangaphakathi
kuphela. Usizo noma ukumelana kwangaphandle kuyadingeka.
Ngeke kwehluke ngamandla aphilayo. Intando, umcabango wokuthi ingqondo
yonke ikhululekile njengoba ithanda; kepha ngeke esakwazi ukuveza inkululeko
yakhe futhi, kepha kuphela ngesisekelo semithetho ejwayelekile yamandla
aphilayo. Kuze kube manje lapho inkambo yakhe iboshelwe enkambweni
yokusebenza kwengqondo futhi lokhu kuhlanganiswe nomthetho wokugcinwa
kwamandla, uzoboshwa yiyo uqobo.
Lokhu akulona ishwa; ngoba umthetho wokugcinwa kwamandla ngumthetho
wokugcinwa komhlaba; futhi akulona ibhadi ukuthi umoya ubophezelekile ukuzwa,
ukucabanga, ukuthanda ngokuthanda kwalokhu kulondolozwa.
Ubufakazi obujwayelekile nobucijile bokunwetshwa kokusebenza komthetho
emsebenzini we-psychophysical abukanikezwa; kodwa kungashiwo ukuthi konke
okuhlangenwe nakho, ngokwendlela esingenza ngayo, kungale ndlela, futhi
kungahunyushwa kuphela ngomthetho ngaphandle kokuphoqelelwa; ngakho-ke
kuzofanele sinamathele kuyo inqobo nje uma bungekho ubufakazi obuphikisana
nalokho.
Ake sibheke izimo ezimbalwa eziyinhloko maqondana nalokhu, sigxile ekugxileni
kwethu ikakhulu kulokho okuthambekele kalula ekubalekeleni ukuba semthethweni
komthetho, okungukuthi, isizinda semisebenzi yezenkolo ephakeme, ekhululekile.
Kusukela ekuqaleni umuntu angasho ukuthi, uma kungenjalo imisebenzi
engokomoya, kodwa okungenani ephezulu kakhulu, ingenzeka ngaphandle
kokuboshwa emandleni aphilayo, emithethweni yayo, ekwandeni nokwehla
ngokujwayelekile. Konke kukhuluma ngokungahambisani nale mfuneko. Masibuye
sibuze manje ukuthi ngabe kukhona ukuncika okukhethekile phakathi kwemisebenzi
engokwenyama nengaphezulu yokuthi ukunyakaza okuthile kwengqondo kungavela
kuphela futhi kube khona ngesisekelo somzimba ozimisele ngokulinganayo; Ngakho-
ke bekufanele ivunyelwe, futhi kuzofanele ivunyelwe njalo, ukuthi imisebenzi
ephakeme yomoya lapha ngezansi idinga ukwenza umsebenzi womzimba
njengesisekelo jikelele kanye naleso esiphansi; kepha-ke futhi badinga amandla
aphilayo alo msebenzi ukuze babe futhi isipiliyoni siyafundisa; ukuthi badinga
amandla anele afanayo; ukuze ube namandla ngokwakho.
Kepha omunye angacabanga ukuthi umoya, ovela emthonjeni wawo
wokuzivocavoca umzimba, uvumela amandla abalulekile adingekayo ekuhambeni
kwawo noma okungenani ukunakekelwa okunamandla kohambo lwawo ukukhula,
okungukuthi, angakhuphula ngokuphelele amandla aphilayo emhlabeni ngaphandle
kwamandla aphilayo kwenye indawo noma amandla angahle omzimba ngakho-ke
adinga ukwehla, okungukuthi, okuphikisana nomthetho wokongiwa kwamandla,
odinga ukukalwa jikelele kwawo wonke amandla akhona akhona namandla akhona
kulokhu. ngamafuphi, ukuthi ingumkhiqizi wamandla amasha wokuphila emzimbeni.
Ake sibheke amaqiniso ambalwa, kanye nencazelo, anikeze isisekelo sokuxazulula
lo mbuzo.
Ukudlala nokusetshenziswa kwamandla aphilayo ebuchosheni ngemisebenzi ye-
psychophysical nakwezinye izingxenye zemisebenzi engeyona eye-psychophysical
empeleni kukhona ngasikhathi sinye futhi komunye nomunye enkambweni
ejwayelekile yokuphila. Singacabanga futhi senze ezinye izinto ngezitho zethu
zomzimba, futhi imvamisa senza njalo. Kepha manje amandla okucabanga kufanele
akhuliswe. Masinyane sibona ukuthi, esikhundleni sokuthi sikwazi ukudala amandla
aphilayo avela emthonjeni waso ukuqinisa umsebenzi we-psychophysical oyidingayo
ukuze iqiniswe ngokwaso, iphanga eminye imisebenzi enjalo futhi ngaphandle
kwalokhu ngeke iqinise. Othile wayenza nje umsebenzi omningi womzimba lapho
kufika umcabango omthathe ngaphezu kokujwayelekile, ngokushesha izingalo zakhe
ziyawa futhi zibhajwe, inqobo nje uma umcabango, futhi ngenxa yalokho umsebenzi
wawo wengqondo, usebenza kanzima ngaphakathi ukuze uqale umsebenzi wawo
wangaphandle kabusha lapho lo msebenzi wangaphakathi udamba. Ngabe amandla
okuphila enyakaza yengalo ayaphi ngokuzuma? Kusetshenziselwe ukuhambisa
ukunyakaza ekhanda.
Njengoba nje ukucabanga okujulile kuphazamisa yonke imisebenzi yangaphandle,
ukugxuma kuphazamisa zonke izitimela zomcabango. Amandla aphilayo okudingeka
ukuthi imilenze idlule ibalekela inkambo yokunyakaza kwengqondo okudinga
ukucabanga; futhi umoya awunawo amandla okuqhubeka nezifundo njengakuqala
ngaphandle kokulahleka, noma ukufaka esikhundleni sokulahleka ngokupheleliswa
kwamandla.
Singasebenzisa amandla aphilayo; etholakalela ukuhlanganyela ngenkani, kepha
inenani eliphakeme ngaso sonke isikhathi, futhi lokho kungenzeka kuphela
ohlotsheni olulodwa lomsebenzi ngokwesilinganiso lapho abanye
bephumule. Njengoba nje kumele sivumele okunye kuphumule ukuze sisebenzise
amandla amakhulu kakhulu engalweni eyodwa, kumele sivumele zonke izitho
zomzimba ziphumule ukuze sisebenzise amandla amakhulu kakhulu ekhanda, futhi
ngakolunye uhlangothi, vumela umsebenzi osekhanda uphumule
ngangokunokwenzeka ukuze yenza ukunyakaza okunamandla ngangokunokwenzeka
ngezitho zomzimba. Futhi-ke siyambona ozijula kakhulu ehleli ethule
ngangokunokwenzeka, futhi umuntu ogijimayo, uphakamisa imithwalo, angalokothi
abe nemicabango ejulile ngasikhathi sinye. Iyaziphikisa, ayisebenzi.
Ngisho nemisebenzi engazibandakanyi, njengokugayeka kokudla, ifinyelela
imikhawulo ethile ebudlelwaneni bokulinganisa nokushintshana kwamandla aphilayo
nalokho okudingwa ukucabanga. Yize, ngokohlelo oluhle, iqiniso okumele silivume
lapha kuphela, asikwazi ukuchaza ukuthi umuntu akakwazi ukuphanga imisebenzi
yokuzikhethela yamandla abaluleke kakhulu ngokucabanga ukuthi inkambo
ejwayelekile yomshini wemvelo iyama. futhi, ngakolunye uhlangothi, ukuphanga
ukucabanga kwamandla angaka ngeminye imisebenzi njengokuyimisa ngokuphelele.
Ukucabanga kuyisibonelo; Kepha okuyiqiniso ngokucabanga ngalokhu kuyiqiniso
kuyo yonke imisebenzi engokomoya. Imizwa ejulile, izinkanuko, imibono yenkanuko
iziphatha ngendlela efanayo nokucabanga okujulile enhlonipho enikeziwe; kuphela
ukuthi ukusebenza kwengqondo kokunye kwalezi zinqubo ezingokomoya kumi
ekuxhumaneni okungokwemvelo ngokuhleleka kwezinto eziphilayo nemisebenzi
ethile yangaphandle, ethambekele ekukhuphukeni futhi iwele ndawonye neyokuqala,
kanti ngasikhathi sinye iba yizimbangi kwabanye. Lo mgomo wokuhlanganiswa
kwemisebenzi yomzimba uzoxoxwa ngezansi.
Ubudlelwano obufanayo phakathi kwemisebenzi ye-psychophysical kanye ne-non-
psychophysical buyenzeka futhi phakathi kwezindawo ezithile zemisebenzi ye-
psychophysical. Akunakwenzeka ukuthi ungene ngokuphelele ekubukeni
kwangaphandle futhi ucabange ujule ngasikhathi sinye. Ukubona nokuzwa
ngokuqapha ngasikhathi sinye akunakwenzeka. Ukuze sibonise ngokucijile okuthile,
kufanele sikhiphe okungaphezulu kokunye; futhi njengoba ukunakwa kuhlukaniswa,
kuba buthakathaka kumuntu ngamunye. Lapha, noma kunjalo, umuntu ubengabona
umdlalo wemithetho eyengqondo kuphela uma la maqiniso emi yedwa. Kepha
zihlobene kakhulu nezedlule ukuze zingaboni kuzo ukunwetshwa komthetho
wokongiwa kwamandla kumdlalo we-psychophysical kuphela. Ukuze uyiqinise,
ukucabanga akudingi ukukhipha amandla abalulekile emisebenzini engeyona eye-
psychophysical uma kungakhipha amandla avela kweminye imisebenzi ye-
psychophysical eqhubekayo. Lokhu akukuphiki ukuba khona kwemithetho
yezengqondo noma kuyinciphisele kweyomzimba; kugcizelelwa kuphela ukuthi
imithetho yenkambo yemisebenzi yengqondo neyomzimba ayixhumene kangako
kunalezi ezimbili ezixhunyiwe; futhi akukho lutho oluyinqaba ngalokhu, kepha
okuphambene nakho kungamangaza. ukuthi imithetho yenkambo yemisebenzi
yengqondo neyomzimba ayixhumene kangako njengoba lezi zombili
zixhunyiwe; futhi akukho lutho oluyinqaba ngalokhu, kepha okuphambene nakho
kungamangaza. ukuthi imithetho yenkambo yemisebenzi yengqondo neyomzimba
ayixhumene kangako njengoba lezi zombili zixhunyiwe; futhi akukho lutho
oluyinqaba ngalokhu, kepha okuphambene nakho kungamangaza.
Ngokuya nge-nexus lapho izingxenye zimi khona, ezinye zingaqala ukusebenza
ngokuxhumeka okuthile noma ukulandelana okuthile ngokujwayelekile, futhi ezinye
kalula kulokhu kunalokho, neminye imisebenzi kuphela, noma kalula,
ngokuxhumeka okunikeziwe Ukwabelana, njengoba kwenziwa ngabantu, umgomo
ongqubuzana nowangaphambilini njengoba ukusatshalaliswa kwamandla aphilayo
phakathi kwezingxenye ezisebenza ndawonye ukwenza umsebenzi kunciphise
ukusebenza komuntu ohlangothini olulodwa, okwenza ukuxhumana ngakolunye
uhlangothi kwenzeke kuphela yenza noma iphromotha. Ukucabangela lesi simiso
kuchaza okuningi okuphikisanayo nomgomo wangaphambilini, lapho umuntu
evimbela khona imisebenzi esikhundleni sokukhawulelana ngokuwandisa,
ngokulandelana, kunalokho, babone omunye nomunye evuka futhi ewa, futhi
begcinana phezulu, badonselane futhi badonse. Emdlalweni wemishini sithola
okuhambelana impela; ngakho-ke akukho okuzobonwa lapha okuphikisana
nemithetho yokongiwa kwamandla.
Emzimbeni wethu, ukuxhumana okunjalo kungalungiswa ngokwengxenye,
kancane nje kusanda kwakhiwa noma kukhululwe ngokujwayela, ukuzijwayeza,
nangomkhuba owandayo wokubeka izingxenye ekusebenzeni zodwa, amathuba
okuzifaka emsebenzini onamandla ayanda. Lo mgomo, futhi, njengoba ungachazwa
kalula ngokuqhubekayo, ubamba kumongo wensimu yemisebenzi ye-psychophysical
kanye non-psychophysical.
Futhi ngakho-ke ukukhiqizwa nokusetshenziswa kwamandla aphilayo womsebenzi
we-psychophysical kithi, njengoba singakubona futhi sisekele isiphetho ngokubheka,
yonke indawo ingaphansi komthetho ovamile onamandla aphilayo emisebenzi
engeyona yengqondo ngaphakathi nangaphandle kwethu, njalonjalo Umoya
ungakhululeka, awunakwenza lutho oluphambene nalo mthetho, kepha konke
kuphela ngesisekelo salo mthetho.
Kepha kufanele ahunyushwe kanjani amaqiniso alolu hlobo olulandelayo?
Ngokungazelelwe manje sibona umuntu enza impumelelo enkulu ngokomzimba
noma ngokwengqondo ngenxa yenjabulo yengqondo, ngemuva kokuhlala lapho
ngokunganaki nangokuthula, okungukuthi, kwakungekho sitolo samandla amakhulu
okuphila emisebenzini ye-psychophysical noma engeyona eye-
psychophysical. Avelaphi amandla aphilayo ngesikhathi esisodwa? Futhi lo msebenzi
onamandla kungenzeka uqhubeke isikhathi eside ngaphansi kwethonya lentando
enamandla. Uphi umthombo osimeme wale mandla ongafunwa uma kungeyona
intando uqobo?
Kepha maqondana neyokuqala, singenza umzamo ongazelelwe ohlangothini
oluthile ngokuzumayo sigxile kokuhlakazekile okwedlule ngakho-ke akukho ndawo
lapho sinamandla amakhulu ohlangothini olulodwa futhi sisebenzisa lokho
kwemisebenzi engazibandakanyi. Futhi uma, ngaphansi kwethonya lentando
enamandla, thina ngokwethu sikwazi ukwenza impumelelo ehlala njalo
engajwayelekile ebesingeke sikwazi ukuyenza ngaphandle kwale ntando, khona-ke
ukukhiqizwa nokusetshenziswa kwamandla abalulekile adingekayo kulokhu
akuphikisani nomthetho wokongiwa kwamandla; noma ngamandla ayisisekelo
okomoya wentando.
Eqinisweni, sithola ukuthi konke ukuzikhandla kwamandla nakho kuyasiqeda
amandla ngokomzimba, okungukuthi, uma kunamandla amakhulu futhi kukude,
kuyaqhubeka kunamandla futhi isikhathi eside, lapho sikhathele kakhulu
ngokomzimba, okukhombisa ukuthi ukukhula ngokuzithandela kwamandla aphilayo
emzimbeni wethu kunjalo okuhle kuphela ngokulahlekelwa amandla, amandla lawo
kusengenzeka ukuthi akhiqize, okungukuthi, ngokomthetho wokongiwa kwamandla,
kungenzeka njengokuthuthukiswa kwamandla aphilayo ezindaweni lapho kungekho
khona intando. Ngakho-ke akunqatshwa ukuthi ngaphansi kwethonya lenkululeko
yokuzikhethela amandla aphilayo angavela abengeke avele ngaphandle kwawo,
kodwa kuphela ngenxa yamandla angaba khona, okusho ukuthi avela emthonjeni
ovela kuwo uma kungenjalo ngeke kubambisane. Kwakungenakuphikwa ukuthi
intando Noma, ngokwama-psychophysical, imisebenzi uqobo lwayo engaphansi
kwentando, ithuba lokuguqulwa kwamandla amakhulu abe ngawokuphila
naphakade; kuphela intando ngokwayo ayinakukwazi ukudala amandla aphilayo
ngaphandle kwezimo ezisebenzisanayo ngokujwayelekile.
Amandla aphilayo omzimba wethu ngokuvamile asesimweni sokuguquguquka,
kuya ngesimo esiguqukayo somsoco, impilo, ukuvuka nokulala, lapho kungavuka
futhi kwehle khona konke; kodwa ngaphansi kwezimo ezijwayelekile akubonakali
ngathi kungakhona ushintsho olungazelelwe, oluqinile kukho konke, kepha
ukusatshalaliswa okungafani ngokuzumayo, okulethwa ngokwengxenye
ngesikhuthazo, ngokwengxenye ngokuqondiswa kokuphikisana noma ukuguquka
emkhakheni womsebenzi. Umbono onengqondo ungabheka futhi umphumela
wesikhuthazo emhlabathini ongokomoya, umuntu othanda izinto ezibonakalayo
wokuzikhathalela nokunaka okokusebenza; kodwa lapha sithatha amaqiniso njengoba
ethulwa ngokushesha ukuze abhekwe, okuthi maduzane kube yinto,
Ngomqondo othile, kufana nenjini eshunqayo lapho injini ehlanganisiwe incike
khona. Ngokuya ngesimo sokushisa, amandla ayo abalulekile angakhuphuka noma
awe phansi; kodwa enkambisweni ejwayelekile akekho noyedwa noma omunye
ongenzeka ngokuzumayo; kodwa ngokuvula noma ukuvala i-valve ngokuthanda,
manje le ngxenye yomshini, manje leyo ngxenye yomshini ingaqalwa kabusha enye
ingadlula ngokuthula. Umehluko kuphela ukuthi emshinini wethu ophilayo umshini
akahlali ngaphandle kepha ngaphakathi kuwo. Manje akunakuphikwa ukuthi amandla
abaluleke kakhulu angathuthukiswa ngasikhathi sinye ngokuzikhandla okukhulu
ngokomzimba ngokungcolisa amandla angaba khona kunalapho umzimba
uphumule; ngoba lapho okunye ukukhathala okushesha kakhudlwana kanye
nesidingo sokushintshwa okukhulu kuvela khona; kodwa-ke akusikho kokubili
intando ethuthukisa la mandla nganoma yisiphi isikhathi ngenxa yesizathu
esingokomoya, njengoba ukwanda kwenqubo yokondla amakhemikhali kwaqala
ngalokho. Lapho sigijima ngokushesha siphefumula ngokushesha, igazi ligijima
ngokushesha, futhi lokhu kuba nomphumela ofanayo njengokungathi sikhulisa
okusalungiswa kuzinto zokushisa zenjini yomusi, bese ngaleyo ndlela sakha inani
elinikeziwe lamandla aphilayo asebenzayo ngokushesha okukhulu ngenxa yamandla
angaba khona wento yokushisa. Uma umshini ophilayo ungakwazi kahle noma
unganikezwa kahle, ukuze lezo zinqubo zamakhemikhali zingenzeki ngempumelelo,
khona-ke intando enamandla kakhulu ayinakwenza lutho. ukwedlula ukwanda
okuvelayo kwenqubo yokudla okunamakhemikhali. Lapho sigijima ngokushesha
siphefumula ngokushesha, igazi ligijima ngokushesha, futhi lokhu kuba nomphumela
ofanayo njengokungathi sikhulisa okusalungiswa kuzinto zokushisa zenjini yomusi,
bese ngaleyo ndlela sakha inani elinikeziwe lamandla aphilayo asebenzayo
ngokushesha okukhulu ngenxa yamandla angaba khona wento yokushisa. Uma
umshini ophilayo ungakwazi kahle noma unganikezwa kahle, ukuze lezo zinqubo
zamakhemikhali zingenzeki ngempumelelo, khona-ke intando enamandla kakhulu
ayinakwenza lutho. ukwedlula ukwanda okuvelayo kwenqubo yokudla
okunamakhemikhali. Lapho sigijima ngokushesha siphefumula ngokushesha, igazi
ligijima ngokushesha, futhi lokhu kuba nomphumela ofanayo njengokungathi
sikhulisa okusalungiswa kuzinto zokushisa zenjini yomusi, bese ngaleyo ndlela sakha
inani elinikeziwe lamandla aphilayo asebenzayo ngokushesha okukhulu ngenxa
yamandla angaba khona wento yokushisa. Uma umshini ophilayo ungakwazi kahle
noma unganikezwa kahle, ukuze lezo zinqubo zamakhemikhali zingenzeki
ngempumelelo, khona-ke intando enamandla kakhulu ayinakwenza lutho. futhi
ngaleyo ndlela athuthukise ngokushesha okukhulu inani elinikeziwe lamandla
aphilayo okusebenzisa amandla wamandla kaphethiloli. Uma umshini ophilayo
ungakwazi kahle noma unganikezwa kahle, ukuze lezo zinqubo zamakhemikhali
zingenzeki ngempumelelo, khona-ke intando enamandla kakhulu ayinakwenza
lutho. futhi ngaleyo ndlela athuthukise ngokushesha okukhulu inani elinikeziwe
lamandla aphilayo okusebenzisa amandla wamandla kaphethiloli. Uma umshini
ophilayo ungakwazi kahle noma unganikezwa kahle, ukuze lezo zinqubo
zamakhemikhali zingenzeki ngempumelelo, khona-ke intando enamandla kakhulu
ayinakwenza lutho.
Angisho ukuthi amandla aphilayo emzimbeni asatshalaliswa njengentuthu enjinini
yomoya; kepha kuphela ukuthi umthetho wokongiwa kwamandla uholela
emiphumeleni ehambisanayo.
Umthombo wokugcina wokukhula okuphilayo kwamandla emzimbeni wethu,
ngokuya ngakho konke esingakusola, kunqubo yokudla okunempilo, futhi njengoba
ingxenye ngayinye inenqubo yayo yokudla okunempilo kuyo, ibuye ibe nomthombo
wamandla okuphila kuyo. Kodwa okuhlangenwe nakho kufakazela kolunye
uhlangothi, ngamaqiniso ohlobo esilugcizelele lapha, ukuthi le nqubo yenzeka kuso
sonke isidalwa ngobumbano, ukuze kungabi kuphela ingxenye ekwaziyo ukuzondla,
kodwa futhi nobudlelwano obuningi besilinganiso phakathi izinqubo zokondla
izingxenye ezahlukahlukene zenzeka, ezisemqondweni womthetho wokongiwa
kwamandla. Futhi kuchaza iqiniso lokuthi inqubo yokudla okunempilo kwazo zonke
izingxenye ingaphansi kwethonya lokugeleza kwegazi nokusebenza komzimba,
okusungula ukuxhumana ngomzimba, kalula le ndlela ejwayelekile yenqubo yokudla
okunempilo kwazo zonke izingxenye. Kungakhathaleki ukuthi amandla aphilayo
noma ophethe wona okhethekile, njenge-steam esenjini ye-steam, agcwala
ngokweqile ngqo phakathi kwezingxenye ezahlukahlukene, asatshalaliswa, ahehwa
lapha nalaphaya ngesikhuthazo, ukunakwa, nentando, sihlale sifushane ukuze sikwazi
ukusebenzisa ukwabiwa kwenkulumo yamandla aphilayo nezinkulumo ezifanekisayo
ezihambisanayo, ngemuva kokuthi sazi ukusekela umqondo ovumelekile.
Imininingwane yabo bonke lobu budlelwano ayikacaciswa. okujwayelekile, nokho,
kucace bha futhi kuvulekile ngomqondo ovezwe lapha; futhi ukusikisela
okujwayelekile okunikeziwe kunganele okwamanje; kepha ukwenziwa okufanayo
okufanayo kungaholela ekungaqiniseki, ngokwengxenye kungabi lapha emnyango.
Amandla aphilayo, asetshenziselwa ukugawula izinkuni, kanye namandla aphilayo,
asetshenziselwa ukucabanga, lokho kungokwezinqubo eziyisisekelo zengqondo,
awagcini ngokuqhathaniswa kuphela, kodwa futhi angaguqulwa abe omunye
komunye, ngakho-ke womabili la ma-performance Ikhasi lingalinganiswa ngenduku
evamile. Futhi kuthatha inani elithile lamandla aphilayo ukwahlukanisa isigodo,
ukuphakamisa umthwalo owunikiwe ekuphakameni okunikeziwe, kuhle kakhulu
inani elithile lokucabanga ngomcabango ngamandla anikeziwe; futhi lawo mandla
angashintsha abe yilokhu. Lokhu akulona ihlazo lomcabango; isithunzi sakhe sincike
endleleni, ukuqondisa, izinhloso zohambo lwakhe, hhayi ebangeni noma
ekungalingani kokunyakaza komzimba okudingekayo ukuhamba; ukuthi uhambo
lokutholwa kukaColumbus alulahli kanjani ukubaluleka kanye nencazelo yalo ngoba
amandla aphilayo omkhumbi owawumthwele ayelinganiswa njengalawo etshe
elaphonswa ngengozi noma umoya, futhi ngisho nelilodwa lalingaguqulwa libe
elinye. Okwenyama kuthola ukubaluleka noma ukungabi nalutho jikelele
kokukamoya, okuhlobene nakho, futhi ngenxa yalesi sizathu akunakunikezwa noma
kuthathwe okunjalo komoya. Kuyiqiniso ukuthi isitimela esithulile semizwa
nemicabango sinenani elikhulu, kepha nokho singaxhunyaniswa nokunyakaza
okubuthaka kangako ukuthi impumelelo yangaphandle engabalulekanga
ngokuphelele noma engekho kuzodingeka yenziwe nayo uma izoguqulwa ibe
enjalo; kodwa kuhlala kunjalo ngokuqinisekile ukuthi uma impilo yomuzwa
nokucabanga kungachuma ngamandla amakhulu,
Ubudlelwano bokuncika, lapho umfutho wokusebenza kwengqondo kuxhomeke
kubukhulu besenzo somzimba esiyisisekelo, akunabuncane ukuthi buqinisekiswe
kolunye uhlangothi. Njengoba nje umcabango ungeke ucatshangwe ngamandla
anikeziwe ngaphandle kwamandla aphilayo enhlangano asetshenziswayo
athuthukiswa, okuncane kakhulu lapho kungakhula ngaphandle komcabango
ocatshangelwe ngalolu hlobo. Hhayi ukuthi wonke amandla aphilayo wobukhulu
obunikeziwe afaka nomcabango wobukhulu obunikeziwe, kepha ukuthi
bungobamandla aphilayo alenhlangano, ekwazi ukuthwala isitimela
somcabango. Manje wonke umuntu usekhululekile ukufuna nathi inhlabathi
yokunyakaza ngakunye okucabangayo emhlabeni esikhathini esedlule noma
okujwayelekile, futhi ekugcineni kube yisisekelo sakho konke ukunyakaza emhlabeni
ohlelweni lokunyakaza, oluthwala ubunye obuphakeme nobokugcina bomcabango
nentando ephakeme futhi yokugcina, futhi kuphela kungaba khona; kuphela ukuthi
lapha sinokuncane okuncane kokuzibandakanya ezindabeni zokholo
njengesilinganiso senani.
Ngokukhuthala, noma ngubani ongena empikiswaneni mayelana nenkululeko
yokuzikhethela uyagwenywa lapha, futhi omunye angavele awudonsele lapha
ngokungafanele njengoba ezophuthelwa lapha. Esikhundleni salokho,
ngokukhombisa ngokusobala ukuthi imithetho ejwayelekile yamandla aphilayo
ikhawulela ukulahlwa kwamahhala phezu kwayo kuphela ngombono ojwayelekile,
inkululeko inikezwa lonke ilungelo lelo iqiniso elivumelana nalo. Umthetho
awukwazi ukunquma ukuthi ugesi ongaguqulwa uguqulwe kanjani futhi siwenze
kanjani amandla aphilayo, nokuthi kufanele udluliselwe ngakuphi nokuthi uye
ngakuphi. Mayelana nalokhu intando ihlala ikhululekile ngokuphelele ngokuya
ngemikhawulo ethathwa yilomthetho. Ukuthi kuneziphi ezinye izithiyo futhi
akuwona umsebenzi wethu lapha ukuphenya

VI. Isimiso sokulinganisa ukuzwela. 1)


Noma kunendlela efanayo yokunamathisela, umfutho owodwa nofanayo
ungazwakala unamandla noma ubuthakathaka ngesifundo esisodwa noma isitho
kunesinye, noma ngesihloko esifanayo noma isitho ngasikhathi sinye esiqine kakhulu
noma esibuthaka kunesinye; ngakolunye uhlangothi, izikhuthazi ezinobukhulu
obuhlukile zizwakala zinamandla alinganayo ngokuya ngezimo. Ngokwalokhu,
sinamathisela ukuzwela okukhulu noma okuncane kusihloko noma ezithweni,
ngokulandelana, ngasikhathi sinye noma kwesinye.
1) Ukubuyekezwa kk. 18-23. Izimiso Zokulinganisa I-Psych. 179 ff.

Lapho izitho zemizwa zikhubazekile; ngisho nemikhuba enamandla


ayisazwakali; ukuzwela kwalo kungu-zero; kwezinye izimo ezijabulisayo zeso noma
zezindlebe, ngakolunye uhlangothi, ngisho nokukhanya okubuthakathaka kakhulu
noma isikhuthazi somsindo kuvusa umuzwa ophilayo, mhlawumbe ngisho
ocasulayo; ukuzwela kwalo kukhuphuke kakhulu. Phakathi kukhona wonke amazinga
aphakathi kokuzwela. Ngakho-ke kunesizathu esanele sokwehlukanisa
nokuqhathanisa amadigri afanayo; kepha iyazibuza ukuthi ingenziwa kanjani
ngendlela eqondile, ukuthi ingalinganiswa kanjani ngempela.
Okulandelayo kungacatshangelwa lapha. Ngokuvamile, isilinganiso sobuningi
silele ekutheni kunqunywa ukuthi ubuningi bohlobo olufanayo, obuthathwe
njengesisekelo njengesisekelo, buqukethwe kuyo. Ngalo mqondo, ukuzwela,
njengobuciko obungabonakali, akunasilinganiso esingaphezu kwamandla
angabonakali. Kepha esikhundleni sokuzilinganisa uqobo lwayo, umuntu
angalinganisa okuthile okuhlobene nayo, ancike kuyo, okuthi, ngokomqondo wayo,
inyuke futhi inciphe ngayo futhi, ngayo, iyancipha futhi inyuke ngokuya ngomqondo
wayo, futhi ngaleyo ndlela ithole isilinganiso esingaqondile sayo, Inzwa kunokuba
kunjalo ngamandla. Esikhundleni sokuzikala ngokwethu, silinganisa ama-velocities
ahlobene, ancike, okuyizigaxa ezifanayo, noma izinqwaba lapho kufakwa khona
izivinini ezifanayo. Futhi ngakho-ke singazama futhi ukukala ubukhulu besimo
esivezwa yisikhuthazi sobukhulu obufanayo, noma ubukhulu besikhuthazo esikhiqiza
umuzwa omkhulu ngokulinganayo, futhi okokuqala sithi ukuzwela kuphindwe kabili
uma kukhuthaza okufanayo kubangela ukuzwa okuphindwe kabili; esimweni
sokugcina, iphindwe kabili uma isikhuthazi isigamu esikhulu siveza umuzwa
omkhulu ngokulinganayo.
Kodwa-ke, indlela yokuqala ayihambeki ngoba okwamanje asinaso isilinganiso
somuzwa, futhi, njengoba kuzokhonjiswa ngokuhamba kwesikhathi, isilinganiso
esinjalo kufanele sisekelwe kuphela esilinganisweni sokuzwela, esingenasizathu
esithile. Ngakolunye uhlangothi, akukho okukuvimbela ukuthi unamathele
kwesesibili. Usayizi wesikhuthazo uyatholakala kwizilinganiso eziqondile, futhi
singaqinisekisa ukulingana kwemizwa ngaphansi kwezinyathelo ezidingekayo,
okuzoxoxwa ngazo kabanzi ngokuzayo. Ngakho-ke, sibeka ubuzwela besikhuthazi
kubungako besikhuthazi esivusa amandla alinganayo, noma ngokujwayelekile,
ukuqonda imizwa ebanzi, umuzwa omkhulu ngokulinganayo, ngokulingana
ngokulinganayo, nokuphrinta okufishane okuphindayo.
Umuntu angavuma ukuthi ekugcineni kuyindaba yencazelo kuphela ukuthi sikubiza
ukuzwela kukhulu ngokuphindwe kabili uma uhhafu wesikhuthazo uvusa umuzwa
ofanayo. Ukube ukuzwela bekuyinto enokulinganiswa kukodwa, le nkululeko
ibingeke ivuleke, kepha ubudlelwano bekufanele busungulwe ngokuhlangenwe
nakho noma ngemicabango. Kepha akunjalo; incazelo ngakho ayiphikisani, futhi
elula kunazo zonke futhi evumela ukusetshenziswa okulula kakhulu ukuthi
kukhethwe.
Kutholwe ngale ndlela, lesi silinganiso sizoba usizo kithi, futhi asinayo enye
incazelo ngaphandle kokuzibeka esimweni sobudlelwano bangempela phakathi
kwesishukumisi nemizwa nokwenza ukuxhumana kwabo kube nokwenzeka
ngokubala, ngaphandle kokusho lutho ngosayizi wokuzwela okungaqondakali can
futhi kufanele. Kuhlala kuqinisekile ukuthi ngesifundo esisodwa, ngasikhathi sinye,
kudingeka umfutho ophindwe kabili ukuze ube namandla alinganayo emuzwa
kunakwenye indaba kwesinye isikhathi. Esikhundleni sokusho lokhu ngamagama
amaningi, ake sikuveze kafushane nabambalwa ukuthi kwesinye isikhathi kukhona
ukuzwela okukhulu kwesikhuthazi njengakwezinye. Zonke ezinye izindlela zisho
ubudlelwano obuhlukile obuhlukile kulokhu futhi akuhloselwe ukukhomba okunye
ngaphandle kwalokhu.
Amandla noma ukuziphilisa kwemisebenzi ebonakalayo evuselelwa kithi, futhi
lapho umuzwa uncike khona ngqo, ngamafuphi, imisebenzi ye-psychophysical,
ayisebenzi kulesi silinganiso, okungokwesifo se-psychophysics
sangaphandle. Umbuzo wokuthi ngabe le misebenzi ilingana namandla esikhuthazo
awuhambisani nomqondo nokusetshenziswa kwayo; ngoba njengesilinganiso
sokuzwela ukushukuma kumane kungumbuzo wobudlelwano phakathi kokuzwela
nalokhu, hhayi imisebenzi edalwe yibo; futhi lowo mbuzo kufanele uphakanyiswe,
kepha kuphela okumele unqunywe ngesisekelo samaqiniso asevele ebeka lesi
silinganiso.
Kusabalulekile ukugwema lo mbumbulu olandelayo. Uma, ngokuzwela
okuphindwe kabili kunesikhuthazo, isigamu sesikhuthazo sanele ukwenza ukuzwa
kobukhulu obufanayo, akulandeli ukuthi umfutho ofanayo wenza ukuthi kube
nokuzwa okuphindwe kabili kunalokho. Okokuqala asikwazi ukwahlulela lokhu
inqobo nje uma singekho isilinganiso esithile semizwa, futhi ngokuhamba
kwesikhathi, lapho sinakho, kuzokhonjiswa ukuthi lobu budlelwano abukho
nakancane.
Kubalulekile ukuhlukanisa ukuzwela ekuguqukeni kwesikhuthazi, ukwehluka
kwesikhuthazi, kusuka ekuzweleni kuya kwesikhuthazi. Izinga lalokhu, noma
kunjalo, lingaphansi kwamaphuzu ahambisanayo wokubuka, kuphela ukuthi
ukuguqulwa kwesikhuthazi, umehluko wesikhuthazo, kuthatha indawo yesikhuthazo.
Ngempela, njengoba nje umfutho wobukhulu obufanayo, ophindwe kabili noma
kathathu ngobukhulu, ungadingeka ukuze uvuse umuzwa omkhulu umehluko
omkhulu phakathi kwezimo ezimbili kuyadingeka ukuvusa ushintsho olukhulu
ngokulinganayo emuzwa, noma umehluko omkhulu ngokulinganayo phakathi
kwemizwa emibili. Lapha, ushintsho kusikhuthazo lungaqondwa njengomehluko
kusikhuthazo ngokulandelana kwesikhathi nomehluko kuzinto ezenzeka ngasikhathi
sinye ngaphansi kwephuzu lokubuka negama elifanayo; Njengoba kuzokwenziwa
kokulandelayo ngokubanzi, ngaphandle kwencazelo ukusho ukuthi akwenzi mehluko
ukuthi izingxenye zomehluko ziqondwa ngasikhathi sinye noma ngokulandelana.
Ekuhloleni okungaphezulu umuntu angahle athambekele ekucabangeni izinga
lokuzwela ekuvuseleleni nokuthi umehluko wezikhuthazo ungancipha komunye
nomunye. Uma kunikezwa amathoni amabili amandla ahlukene ngokomzimba,
umuntu angacabanga ngelesithathu elinamandla alingana nomehluko wamandla
alawo womabili. B. cabanga ukuthi ithoni ebuthakathaka engazwakala yodwa futhi
umehluko obuthakathaka ongasabonakala phakathi kwamathoni amabili ngokuvamile
alinganayo. Kepha lokhu empeleni akubalulekile. Kunalokho, okuhlangenwe nakho
okwenzekile kufundisa, futhi ngokuhamba kwesikhathi kuzokhonjiswa
ngokunembile, ukuthi umehluko phakathi kwamathoni womzimba amabili,
amalambu, njll., Kufanele ube mkhulu ukuze ubonakale, kukhulu amandla aphelele
afanayo, kanti amandla aphelele,
Kodwa-ke, lokhu kwenza kudinge ukuhlukanisa phakathi kokuzwela nezinga
lokuzwela ukuze kukhuthaze futhi kuvuselele umehluko.
Umahluko ofanayo ezintweni ezishukumisayo ubonakala kalula, kuncike ekutheni
ukhona yini phakathi kwesikhuthazi esincane noma esikhulu, futhi ngokujwayelekile,
ngokusho kophenyo lwakamuva, maqondana nosayizi womehluko ekuzweleni
okunikezwa umehluko wesikhuthazo, ubudlelwane bawo nesikhuthazo noma
ubudlelwane obusungulwe nayo Lapho izikhuthazi zisebenza ngokufanele komunye
nomunye, ukuzwela komehluko akugcini ngokuhlukahluka ngokuya ngesimo
somuntu, kodwa futhi nangobungako besisusa, ngokuvamile kuncane kakhulu
kunezincane. Ukuzimisela komthetho lapho umehluko wedge uzwela kuncike
ebususheni besimo, okungukuthi, ubukhulu bomehluko phakathi kwesikhuthazi
kufanele sishintshe ngosayizi wesikhuthazo ukuze sibonakale kahle emuzwa,
Ngokuningiliziwe, uphenyo olulandelayo ezindaweni ezahlukahlukene zemizwa
luzokhombisa ukuthi, okungenani ngaphakathi kwemikhawulo ethile, umehluko
phakathi kwesikhuthazo esinikeziwe uhlala ubonakala ngokulinganayo ngokuzwa,
uma wanda noma wehla ngokulingana okufanayo nezakhi zawo, ngakho-ke uma
umehluko ohlobene nesikhuthazi futhi, yini exhunywe naso, uma isilinganiso
sesikhuthazi sihlala silingana, ukuthi usayizi ophelele womehluko wesikhuthazo
nesikhuthazi nawo uyashintsha kanjani.
Umehluko ohlobene esihlakalweni uvame ukuqonda ukuthi usho umehluko
phakathi kwesikhuthazi maqondana nesamba, noma kusho, noma ngakolunye
uhlangothi isikhuthazi, esingasebenzi lapha, inqobo nje uma ukuqina komunye
kunikezwa ngokuzenzakalela nokuqina kwalowo. Akuncane iqiniso lokuthi
umehluko wesikhuthazo esihlobene kanye nesilinganiso sokuvuselela kuhlala kufana
njalo ebumbanweni, ukuze kungabi ndaba zendaba ukuthi ngabe umuntu ubhekisa
ekuqineni kokunye noma kokunye.
Uma z. Ngokwesibonelo, uma izingxenye 5 no-3 kokubili double, isilinganiso
ezimbili kanye nomehluko isihlobo phakathi kwalezi zinto
zombili ahlale ingashintshiwe, kungaba ukuthi mithandazo aqondwe
njengokufaka, noma njengoba, noma njengoba , ngoba ngemva
Ukubuyelela kabili kuba ehloniphekile okuyinto amafraktjhini sihambisana
esedlule .
Ngakolunye uhlangothi, uma isilinganiso sesikhuthazo siguquka, umehluko
wesikhuthazo esihlobene uhlala ushintsha ohlangothini olufanayo futhi okuphambene
nalokho, kepha hhayi ngokulingana. Ngoba uma z. B. isilinganiso phakathi
izingxenye 5 no-3 libhekene maqembu ukuthi ingxenye 5 lishintshwa ngaphandle
ingxenye 3, isihlobo ukucasuka umehluko uya e noma aphume e
mayelana nokushintsha kuka-3 : 4 esikhundleni sesilinganiso esingu-5 : 6 .
Kuze kube manje umthetho ukhona ukuthi umehluko uhlala ubonakala
ngokulinganayo uma wenyuka noma wehla ngokulingana okufanayo nezingxenye
zawo, futhi ngenxa yalokho umehluko wokuvuselelwa okuhlobene kanye
nesilinganiso sesikhuthazo sihlala sinye, umuntu kufanele athi ukuzwela komehluko
kukhula ngosayizi umfutho usesilinganisweni esiphikisanayo, uma kudingeka
ubukhulu besikhuthazi obuphindwe kabili ukukhiqiza umehluko ofanayo emuzwa.
Kusukela kulokhu, noma kunjalo, kungabonakala kunenzuzo ukubheka ukuzwela
kokwehluka njengokulingana, okusho ukubalinganisa, hhayi ngokulingana
okuphelele, kepha ngokufana nokwehluka okufanayo kwesikhuthazi, noma
ngokulingana kwesilinganiso sokuvuselela esifanayo kubangela umehluko ofanayo
emuzwa . Ukuthi enye noma enye iphinde ibe yindaba yencazelo futhi ayinayo
ithonya emiphumeleni yezicelo zesilinganiso sobuzwe, uma umuntu esebenzisa
isilinganiso kuphela ngokwencazelo engenhla. Kamuva, nokho, kuzokhonjiswa
ukuthi kuyasiza kakhulu kumongo wonkana ngezizathu ezisemthethweni zokuthi
ukuzwela kokwehluka, uma kufanele kuqondwe njengokulingana, kuzinguquko zabo
kunenani eliphindayo lesilinganiso sesikhuthazo, ukuthathwa njengolinganiswa
nalokho kokwehluka okuhlobene nokukhohlisayo, lapho kuvela khona umehluko
olinganayo emuzwa; kanti ukuzwela kwesihlobo okuhlala njalo kungahle kuhlobene
nakho kokubili ukuqina komehluko ohlobene phakathi kwesikhuthazi nobudlelwano
besikhuthazi.
Ngokufingqa, kufanele senze umehluko ophindwe kabili maqondana
nokuzwela. Kufanele sihlukanise: iyaqonda ukuthi ilinganiswa nganoma iyiphi yalezi
zindlela ezimbili ezilandelayo. Sine-2) ukwehlukanisa ubuzw Esokuqala sizovame
ukusebenzisa ukuzwela komehluko olula,
Lokhu kwehlukaniswa manje kungabonakala ngokucophelela nangokuhlukaniswa
kokungenzi lutho. Kepha kuzokhonjiswa ngokuhamba kwesikhathi ukuthi abakunjalo
lokhu; Ngokuphambene nalokho, ukucaca emcabangweni wobudlelwano obubaluleke
kakhulu obuyiqiniso kuncike kulo mehluko, futhi ukuntuleka komehluko ocacile
phakathi kwalokhu ngokwengxenye kuncike ekusweleni kokucaca okuye kwalawula
imfundiso yokungacasuki.
Ngokuvamile, igama elithi ukuzwela alisho lutho ngaphandle kwalokho okubizwa
nangokuthi ukucasuka, ukujabula, ukuzwela; kuphela ukuthi la magama
asetshenziswa ngokujwayelekile, hhayi kuphela maqondana nokukhishwa
kwemizwa, kepha futhi nokunyakaza ngokusebenza kwangaphandle noma
kwangaphakathi. Kuze kube manje yonke imizwa ixhomeke ekunyakazeni
kwangaphakathi, umuntu angaphinde ahlobanise nomqondo wobuzwe nokunyakaza
okuyisisekelo kwengqondo kunokuzwa. Isibonelo, yisho ngokuzwela okuphelele
ukuthi ilingana nosayizi ofanayo, iphindwe kabili noma kathathu ngobukhulu, kuya
ngokuthi ngabe isisusa sangaphandle noma sangaphakathi sosayizi olinganayo,
uhhafu noma usayizi ophindwe kabili kuyadingeka ukukhiqiza ukunyakaza
okufanayo kwengqondo; kuphela ukuthi lo mqondo awusebenzi,
Amagama acasulwa futhi athokoziswe kwesinye isikhathi asetshenziswa
ngokufana, kwesinye isikhathi ahlukaniswa ngokungekho emthethweni, ngaphandle
kokwehlukaniswa okunjalo kususelwa ebudlelwaneni obuqinisiwe obucacile. Kepha
uma ukucaciseleka kokuzwela okwehlukene sekucacisiwe, kuzolungela ukwethula
ukusetshenziswa okwehlukile, ngakho-ke ngokuzayo ngizosebenzisa ukucasuka
kuphela ngokuzwela okuphelele, ukuthokozela ukuzwela komehluko, okwakuqala
maqondana nemizwa, eyokugcina ngokuzizwa okuhlukile.
Ezinqumweni ezedlule besinemizwa emikhulu engqondweni, okuyiyo, uma
kukhulunywa ngokuqinile, umqondo wokukhuthaza wedwa usebenza; kepha izinga
lokuzwela lingadluliselwa lisuswe emkhakheni wezinzwa ezinamandla lize
lisezizweni ezibanzi ngokwamaqiniso alandelayo.
Njengoba kwaziwa, izivivinyo zika-EH Weber zidinga ubude besiyingi
esinamaphuzu aso esikhunjeni ukuze ibanga libonakale; Futhi akukho okumele
kuvinjelwe, ngemuva kokuguqulwa kwenqubo yakhe, engizokhuluma ngayo
ngokuzayo, futhi ukunquma amabanga abonakala ngokulingana ngokulinganayo
ezindaweni ezahlukahlukene zesikhumba, okukhombisa ukuthi ubukhulu bangempela
bamabanga, abonakala ngokusobala, noma ngokujwayelekile ngokufanayo, kakhulu
ihlukile ezindaweni ezihlukene zesikhumba. Kungakhonjiswa okuncane ngezindlela
ezizonikezwa kamuva ukuthi umehluko emabangeni asengabonakala ezindaweni
ezihlukene zesikhumba ngosayizi abahlukene. Umehluko ofanayo kumbono
wobukhulu bendawo nokwehluka ngosayizi phakathi kwezindawo ezahlukahlukene
zesikhumba kungatholakala phakathi kwezingxenye ezahlukahlukene ze-retina,
okungukuthi izingxenye eziphakathi nendawo neziphelele. Ngakho-ke umuntu
angakhuluma ngokuzwela okwehlukile emcabangweni wobuningi obukhulu
nasekucabangeni kwamanani amakhulu, bese uqhathanisa kafushane lokhu
njengokuzwela okubanzi nokujulile.
Izinga eliphelele nezinga lokwehluka kobuzwe obukhulu bezikhumba
ezahlukahlukene noma amaphuzu we-retinal kuzobe sekufunwa ngenani
eliphindaphindwayo lokunwetshwa, ukwehluka komkhathi, nobukhulu bokukhuliswa
okuvela kubo, kanye nesilinganiso sokuzwela okukhulu ngobukhulu obulinganayo
obukhulu, obukhulu kakhulu noma umehluko ngosayizi, noma ubukhulu
besikhuthazi, ngaleyo ndlela z. Isibonelo, indawo eyodwa yesikhumba, ethathwe
ngokuphelele, inokuzwela okukhulu okuphindwe kabili kunokunye, uma uhhafu
webanga eliyisiyingi elikulo ubonakala ulingene nje.
Naphezu kweqiniso lokuthi ukuzwela okukhulu kwezingxenye ezinikeziwe
ngokungangabazeki kuncike kwinani lezinto ezibizwa ngokuthi yimibuthano
yemizwa equkethwe engxenyeni ethile efanayo, bekungaba yinto engasho lutho
ukuhlobanisa isilinganiso sobuzwe obukhulu kule nombolo engaziwa yemibuthano
yokuzwa bafuna, njengesilinganiso sokuqina ngosayizi ongaziwa wokunyakaza
kwengqondo. Akunakuphikiswa ukuthi kunemibuthano emincane kakhulu yemizwa
ngemuva endaweni eyeluliweyo kunasekuthweni somunwe, futhi yingakho impela
emuva kungekukhulu kunomunwe; kodwa umqondo wobuzwe obukhulu manje
ubuye ubhekise eqinisweni lokuthi, ngenxa yokuhleleka kwezinto eziphilayo kanye
nomoya, isitho sehlukile kulokhu ukwedlula enye. Uma umuntu efuna ukunciphisa
izinga lokuzwela ngenxa yenani elihlukile lemibuthano yemizwa, ngaphandle kokuthi
umuntu wayengenayo imininingwane yalokho, ngakho-ke lonke ibanga laqhubeka
lintanta ngomqondo nje, umqondo wokuzwela okwehlukile kungenzeka ukhishwe
ngawo, ngoba ngokungangabazeki uzosebenza endaweni yonke Kukhona
ubudlelwane bokuncika kulokhu, okungaziwa kithina kuze kube manje, okungaholela
enanini elifanayo yonke indawo. Manje, ukukala idatha ekuzweleni okuningiliziwe
nakokukhulu, ngokuya ngomgomo osungulwe lapha walesi silinganiso, kunenani
kuphela ledatha yokubuka, yona uqobo engathetheleli noma yikuphi ukuqonda
ngobudlelwano bomthethosisekelo bezinzwa
Zisuka nje umuntu angakhumbula ukuthi, uma kubhekwa ukwehluka okukhulu
kokuzwela ngokuya ngokwehluka kwabantu, isikhathi nezimo ezingenakubalwa
zangaphakathi nezangaphandle, kuzothela izithelo ukuzama ukuzikala, kanye ngoba
akekho noyedwa okwazi ukuchaza into eguquguqukayo njalo Isilinganiso
siyatholakala, okwesibili, ngoba imiphumela ayinakho ukuguquguquka ngakho-ke
ayinanani, inqobo nje uma imiphumela ebonwe kubantu abathile, ngezikhathi
ezithile, ezimweni ezithile, ibingatholakali kwenye indawo nangezinye izikhathi.
Ngempela, akunakuphikwa ukuthi kukhona ubunzima kulokhu maqondana
nesilinganiso emkhakheni wethu we-psychophysical ongekho ngokwesilinganiso
emkhakheni womzimba noma wezinkanyezi. Kepha esikhundleni sokuqeda
isilinganiso noma ukuthi kungenzeka kutholakale imiphumela ethelayo, ubukhulu
bophenyo bukhuliswa ngaleyo ndlela, futhi kwethulwa ukubhekwa okungekho kulezo
ezinye izindawo.
Uma nje ukuzwela kuguquka, asinaso isilinganiso saso esingasibheka
njengesilungisiwe; kepha singabheka 1) amanani akhawulelwe, 2) amanani
asetshenziswayo lapho; 3) hlola ukuncika kwezinguquko zabo ezimweni; 4) Bheka
imithetho egcinwa ngokushintshwa kwayo. Lezi zokugcina zibaluleke
kakhulu. Ekufuneni nasekuphenyweni kwakho konke lokhu, noma kunjalo, izindlela
zokulinganisa ukuzwela okuzoxoxwa ngazo azinikezi izindlela ezanele kuphela,
kepha futhi nobukhali obanele.
Uphenyo oluphelele maqondana nalokhu, noma kunjalo, ludlulela phambili
kakhulu kunalolo lwento engaguquki, engaguquguquki, alukwazi ukwenziwa
amandla womuntu oyedwa, futhi alukaze lwenzelwa noma iyiphi indawo
yomqondo. Ngokuphambene nalokho, kulokhu kunenkundla ecebile yophenyo
lwesikhathi esizayo, ikakhulukazi emabuthweni amancane, ngezindlela
ezizodingidwa ngezansi, uphenyo olungenzima ngokwalo, kodwa oludinga
ukubekezela, ukunakwa, ukubekezela, nokwethembeka.

VII. Umgomo wokulinganisa kwemizwa.


Isilinganiso sokuzwela okukhulunywe ngaso esahlukweni esedlule,
njengesilinganiso samandla emizwa nje, akufanele sididaniswe nesilinganiso
sokuzizwa uqobo, futhi, futhi, singazwisisi ngomqondo oshiwo, sicabanga okunjalo,
kepha kuphela ukubonwa kwamacala okufana kwemizwa, ngokwengxenye phakathi
kwawo , ngokwengxenye ngaphansi kwezimo ezivuselelwe,
zokuvuselela. Eqinisweni, asilinganisi umuzwa, kepha kuphela isisusa noma
umehluko ezintweni ezakha umuzwa omkhulu ngokulinganayo noma umehluko
omkhulu ngokulinganayo emuzwa; futhi umbuzo uphakama ukuthi kungenzeka
nokuthi ngezinga elingakanani isilinganiso semizwa uqobo kanye nesomoya
kungenzeka nhlobo.
Eqinisweni, kuze kube manje ayikho leyo nto noma, ukuyibeka ngokuqapha
okukhulu, ibisaziwa kanjalo, kunalokho iye yangatshazwa noma yenqatshwa kuze
kube muva nje ukuthi into enjalo ingatholakala nhlobo. Ngisho nomzamo kaHerbart
we-psychology yezibalo wawungeke usekelwe entweni enjalo; ukuphikisana
okubaluleke kakhulu okuhlale kuphakanyiswa ngokumelene naye; yize uHerbart
wayenesilinganiso ezandleni zakhe, ngomqondo ongokomfanekiso. Okwamanje,
umgomo walesi silinganiso usunguliwe, futhi ukuthi kungenzeka yini ukuthi
kukhonjiswe ngokomqondo nangokuzama. Ekuqaleni lokhu kuzokwenziwa kuphela
ngemizwa; ngoba ukusetshenziswa kwesimiso se-psychic yokukala kuhamba kude
kakhulu kunemizwa, njengoba kuzokhonjiswa ngokuzayo, indawo yokuqala kufanele
ithathwe kulokhu,
Kusukela ekuqaleni futhi ngokujwayelekile akunakuphikwa ukuthi okomoya
kuncike ebudlelwaneni obuningi nakancane. Ngoba hhayi kuphela umuntu
angakhuluma ngamandla amakhulu namancane emizwa, kukhona namandla ehlukene
wemvelo, kunamazinga amakhulu futhi amancane okunaka, ukucaca kwememori
kanye nemifanekiso yezinganekwane, ukukhanya kokuqonda ngokuphelele,
njengalokho Ukuqina kwemicabango yomuntu ngamunye. Kumuntu olele, ukwazi
kuyacimeka ngokuphelele, ekucabangeni okujulile kukhushulwa ngamandla
amakhulu; futhi imibono nemibono engayodwana iyaphakama futhi iwe ekukhanyeni
okujwayelekile. Ngakho-ke umoya ophakeme awuncikile ekuzimiseleni
kokulinganisa kunokwenyama, umsebenzi womoya uwonke awuncikile
ekuzimiseleni kobuningi kunomuntu.
Okokuqala nokuphambili, nokho, sinesinqumo kuphela mayelana nokuncane noma
okuncane noma okulinganayo kubo bonke lobu budlelwano, hhayi ukuthi kukangaki
okudingekayo ngezinga leqiniso nokuthi yini okufanele izuzwe. Ngaphandle kokuba
nesilinganiso sangempela semizwa - futhi kwanele kusukela manje ukulandela into
maqondana nokuzwa - singasho ukuthi: lobu buhlungu bunamandla kunalokho, lokhu
kuzwa kokukhanya kunamandla kunalokho; Kodwa ingxenye yesilinganiso semizwa
ukuthi besingasho ukuthi le mizwa iphindwe kabili, kathathu, imvamisa inamandla
futhi iphindwe kaningi kunaleyo, futhi ngubani okwazile ukusho lokhu kuze kube
manje. Siyakwazi ukwahlulela ukulingana endaweni yokuzwa; zonke izindlela zethu
zokulinganisa ukuzwela, esizobhekana nazo ngokuningiliziwe ngokuhamba
kwesikhathi, izindlela zethu zokulinganisa i-photometric zithembele kuyo; kepha
ngakho konke lokhu asinaso isilinganiso somuzwa.
Asikabi nasilinganiso; kodwa ngawo, sinesisekelo sesilinganiso esikufunayo
kangaki, futhi ngaphezu kwakho konke ukwahlulelwa okufanayo endaweni
yokuzwa, Eqinisweni, kuzokhonjiswa ukuthi isilinganiso sethu sezengqondo
ngokomthetho siphume sibe yilutho ngaphandle kwalolo lomzimba, kuze kube
ukufingqwa komsindo izikhathi eziningi ngokufanayo.
Ngeze, vele, sizozama ukwenza isifinyezo esinjalo ngqo. Umuzwa awuzihlukanisi
ngokwawo ngamasentimitha noma ama-degree alinganayo esingabala futhi
sihlanganise. Kepha masikhumbule ukuthi akukho okuhlukile ngobuningi
bomzimba. Ngabe-ke siyazibala izingxenye zesikhathi ngqo kusuka esikhathini lapho
silinganisa isikhathi, izingxenye zesikhala ngqo kusuka esikhaleni lapho silinganisa
isikhala? Esikhundleni salokho, sisebenzisa indinganiso yangaphandle, okuyisikhathi
sesilinganiso esingaqukethe isikhathi nje, ukubeka indinganiso engaqukethe isikhala
nje, ukubheka indinganiso engaqukethe udaba nje. Isilinganiso ngasinye salezi
ezintathu sidinga zombili ezinye izinto. Kungani kufanele ngokomoya, izindawo
ezingokwengqondo zingafaneleki? Iqiniso lokuthi umuntu ubelokhu efuna
isilinganiso semimoya endaweni emsulwa yemilingo kungaba ngesinye sezizathu
eziyinhloko zokuthi kuze kube manje ayitholakalanga.
Kubukeka sengathi izinto bezilokhu zixubene kulokhu. Usayizi ngamunye
ungahlotshaniswa kuphela neyunithi eyodwa yokukala yohlobo lwayo; Futhi kulelo
banga, umuntu angasho ngokuqinisekile, isikhala singalinganiswa kuphela
ngesikhala, isikhathi kuphela ngesikhathi, isisindo kuphela ngesisindo; kepha
kwehlukile ngezindlela zokulinganisa nenqubo yokulinganisa. Ngokwenani
lezilinganiso okufanele zilinganiswe azikho ngokusobala esimweni sezinto futhi
azikwazi ukukhishwa komunye nomunye futhi ziphathwe ngokungaqondakali
komunye nomunye, umuntu akakwazi ukuthola iyunithi yokulinganisa engabonakali
kanye nendlela yokulinganisa ngohlobo lwezinto; futhi kumane nje kuyindaba
yokuhlelela inqubo yokulinganisa esebenzayo ngezinyathelo zikakhonkolo
ezingokoqobo ngendlela yokuthi ubukhulu besayizi yalokho okuzolinganiswa
neyunithi yokukala kuvele kube msulwa.
Ngakho-ke, uma sifuna ukucabanga ngesilinganiso se-psychic, njengamandla
emizwa nokushayela futhi, ekuqhubekeni kokuqhubeka, ukuqina kokunakwa kwethu,
ukukhanya kokuqonda kwethu, njll., Ngokuqinisekile kuzofuneka sifune isilinganiso
sohlobo olufanayo, kepha Akudingekile ukufuna izindlela zokulinganisa kanye
nendlela yokukala endaweni ehlanzekile ye-psychic, okungukuthi, ukuqonda
kwangaphakathi, kodwa kufanele uzihlele ngendlela yokuthi ubuhlobo obumsulwa
neyunithi yokulinganisa buvele kubo. Akusoze kwenzeka ukubeka umuzwa owodwa
ngokushesha ngaphezu komunye ngendlela yokuthi isilinganiso esithile sivele
ngesinye; kodwa kungenzeka ngokwengeza enye into lapho imizwa ixhumeke kahle
njengokunwetshwa kwengalo endabeni yengalo,
Kodwa yini okufanele sicabange ngayo kulokhu?
Ngaphandle kokuya emathubeni angenamkhawulo, ngithuthukisa umgomo
wokulinganisa nami.
Njengoba nje, ukukala isikhala, sidinga ingalo yento equkethwe esikhaleni, ukuze
silinganise okwengqondo, sizodinga okwenyama, okungaphansi kwayo; kodwa
njengoba singenakukubona ngqo lokho okuqondana ngqo nakho, ukusebenza
kwengqondo, umfutho ojabule ngawo, okhula ngawo nokwehla ngawo umthetho,
ungathatha indawo yaleli khithi kuma-psychophysics angaphandle, lapho evela khona
okungathenjelwa ukuthi sifike kukho ekufinyeleleni kwengalo yangaphakathi kuma-
psychophysics angaphakathi.
Manje lokhu bekungaba lula kakhulu uma ubukhulu bemizwa bungangenziwa
bulingane nobukhulu besikhuthazi. Ngemuva kwalokho kuzofanele sithathe umuzwa
ophindwe kabili ngobukhulu, lapho kusebenza khona isikhuthazi esiphindwe kabili
kakhulu. Kepha lokhu akuvunyelwe. Ngoba asikho isizathu sokucabanga
ngokulingana kwesikhuthazo nemizwa inqobo nje uma singenaso isilinganiso
semizwa eqinisekisa ubuqiniso balokhu kulinganiswa; futhi nesilinganiso empeleni
esifinyelelwe ngeke sikuqinisekise. Kodwa-ke, isikhuthazi asikwazi ukusetshenziswa
ekuzweleni njengokulula nje kwengalo ebonakalayo. Manje kunengqondo ukuthi
bonke obunye ubudlelwano obusebenzayo phakathi kwesikhuthazi nokuzwa
kunalokho kokulingana okuqondile kungadlulisa nje isilinganiso sesimo ngokuya
kwesilinganiso sokukhuthaza, uma nje kuphela ubuhlobo obunjalo bungatholakala
ngaphandle kokucabanga isilinganiso semizwa ethile. Ngoba uma sikusibaloy
evezwe njengomsebenzi ka- x , singasebenzisa y ngokwenani le- xokuphambene
nalokho, uma indlela ezishintsha ngayo enye nenye ihluke kakhulu kuleyo
yenqubekela phambili elingana. Ngakho-ke kungaba yindaba nje kuphela yokuveza
ubukhulu besikhuthazo kanye nobukhulu bemizwa njengokusebenza komunye
nomunye, kungakhathalekile ukuthi yimuphi umsebenzi lo msebenzi ongafuna ukuba
nawo ukuze ukwazi ukuthola okunye okuguqukayo ngokuya ngalokhu; kuphela
ukuthi kufanele sibe nomsebenzi osungulwe ngokoqobo ukuze sikwazi ukwenza
ukusetshenziswa kwawo kube ngokoqobo futhi. Lokhu kusibuyisela ebunzimeni
obukhulu, bungatholakala kanjani, bungafakazelwa kanjani ukuthi empeleni
buyalungisiswa, ngaphandle kokuba silinganise ukuzwa ukuze sikwazi ukukhombisa
ukuthi ukuzwa kuthuthuka kulokhu futhi akukho okunye ukuhlobana
Umsebenzi. Ngamafuphi, isilinganiso semizwa, ukuthi yini okufanele uyibheke
kuqala
Umuntu kumele abenze lobu bunzima bucace kahle ukuze athole ukuqonda
okucacile okushiwo ukuphakama kwabo. Ngamafuphi, lokhu kuphakama kusekelwe
ekuhlanganisweni kwezimo ezimbili. 1) Ukuthi sithola umsebenzi phakathi
kwesikhuthazi nemizwa kusuka emsebenzini ophakathi kwamabanga aphansi, lapho
kungabonakala khona njengomuntu omdala; 2) ukuthi sisekela lo msebenzi
ekwahlulelweni kokulingana endaweni yokuzwa, okungenzeka ngokuhlangenwe
nakho futhi kuqinisekiswe ngezindlela eziqondile.
Lokhu kuchazwa ngokuningiliziwe ngokulandelayo:
Umehluko phakathi kukasayizi owodwa wesikhuthazi nokunye kungaqondakala
njengokukhula okuhle noma okubi kuye noma kwesinye isayizi yokuvuselela futhi
konke ukukhuthazeka kungabonakala ngokwezibalo njengokukhula kusuka
ekukhuleni okuhle kusuka ku-zero ngokungeza njalo ukwanda kwisamba ucabanga
ukuthi ujoyine ngaphambili kuze kube yilapho umfutho ogcwele ukhona. Ngendlela
efanayo, ngokwemigomo yezibalo, umehluko ekuzweleni ungabukwa njengokukhula
okuhle noma okubi maqondana nomuzwa owodwa noma omunye, futhi umuzwa
ophelele ungabhekwa njengokukhule kusuka ekukhuleni okuhle kusuka ku-zero kuya
emandleni agcwele. Uma manje sesiyazi ubudlelwane obusebenzayo phakathi isamba
ukwenyuka umfutho kusuka zero futhi isamba inyuka elihambisana e ukuzwa, khona-
ke siba ke eo ipsokonke ukukhuthaza nokuzwa konke okudala.
Izindlela ezintathu zokukala ukuzwela umahluko, ezichazwe esahlukweni
esilandelayo, manje ziyafundisa ngokulinganayo, nazo ezakhonjiswa okwesikhashana
esahlukweni 6, ukuthi ukwanda kwesikhuthazi, okudingeka ukukhiqiza ukwanda
okunikeziwe kwemizwa, noma ukuzwa kuhlala kuguquka ukwandisa inani
elilinganayo, akuhlali kufana, kuya ngokuthi kwenzeka yini kwisikhuthazi
esibuthakathaka noma esinamandla, kepha kuyazikhulisa
ngokwengeziwe. I.e. ukwanda kwesikhuthazi kufanele kube ngaphezulu
kwesikhuthazi esinamandla kunaleso esibuthakathaka, ukuze sibonakale
njengokukhuphuka, noma sibonakale ngokulinganayo. Uma inkatho eyi-1 inika
ukwanda okubonakalayo kokuzwela ekuzweleni kwesisindo sikakhilogu
njengokukhuphuka kupondo elilodwa, ngeke kube khona ukwanda okunjalo
ngamakhilogremu amabili,
Ngakho-ke isidingo sokuvele sinesilinganiso salo lonke umuzwa ukuze
kunqotshwe ukusebenza kwaso konke ukusebenza kwesikhuthazo siphendulwa
ngokubuyela ebuhlotsheni obuphakathi kokukhula okuyisisekelo lapho umfutho
nemizwa kungathathwa njengokukhulile, Akukabi yisilinganiso semizwa, kepha
yilokho kuphela esikutholayo futhi okungalethwa ebukhali obukhulu ngezindlela
zokulinganisa ukuzwela umehluko, ukuhlolwa kokulingana kokungezwani
kwemizwa, ukukhuphuka kwemizwa, okunikezwe ukukhushulwa okuguquguqukayo
okulinganayo, nokuthi thina ubudlelwane obusebenzayo bezibalo sithola
ukukhushulwa kuso, lapho sithola khona isilinganiso semizwa ngokuya ngesikhuthazi
esilinganisiwe.
Ngokomthetho-ke isilinganiso sethu semizwa sizoholela ekuhlukaniseni yonke
imizwa ngezigaba ezilinganayo, okungukuthi ukukhuphuka okufanayo okuvela kuso
isimo se-zero, kanye nenani lalezi zigaba ezilinganayo njengamasentimitha entambo
yegceke ngenombolo yalabo abangabakhe ukucabanga ngokwenyuka kokuzimisela
kokuguquguqukayo okwaziyo ukukhiqiza ukwanda okufanayo kokuzwa; sikala
kanjani ucezu lwezinto ngokunquma inani lamakamelo alo alinganayo ngenani
lezingalo abangazimboza; kuphela lokho esikhundleni sokumboza, kukhona
umkhiqizo lapha. Ngamafuphi, sinquma ubukhulu bezinzwa, esingakwazi ukunquma
ngqo, ukuthi into efanayo equkethwe kuyo iphindwe kangaki, esikwazi ukuyinquma
ngqo; kepha ungafundi inombolo emuzwa, kepha kunalokho kusuka kusikhuthazo
esithwala umuzwa ngaso futhi sikwenze kube lula ukufunda. Ekugcineni, sibuyisela
ukubalwa kwenombolo engapheli yokwenyuka okuncane okungenamkhawulo,
okuyisisekelo esingenakwenzeka, ngesifinyezo esilinganiselwe esifanayo, esisinikeza
umphumela wesibalo ngaphandle kokukwenza ngokuningiliziwe.
Lesi silinganiso, okunzima ukusibona kuqala, singancishiselwa emibonweni elula,
ecacile yokubuka, izindlela namafomula. Ngaphambi kokuthi siye ekubulaweni
ezahlukweni ezilandelayo, noma kunjalo, ezinye izingxoxo ezijwayelekile
zingasebenza ukuchaza lo mthetho ngokuncane.
Isilinganiso somzimba sisuselwe, esizathwini saso esijwayelekile nesokugcina,
eqinisweni lokuthi ukuvela okuningi ngokulinganayo nangokwengqondo kukhiqizwa
ngezimbangela zomzimba eziningi futhi ezilinganayo ngokulingana, ukuthi zingaki
izikhathi ezinqunywa izikhathi ezingakanani lezo zimpawu zemilingo, ubukhulu
besizathu okudala umbono oyingqayizivele wemilingo, noma esinye isamba salokhu,
kubhekwa njengeyunithi. Njengoba nje singathola isilinganiso somzimba ngendlela
enjalo kuphela ngesisekelo sobudlelwano bomzimba nemimoya, ngokwesimiso sethu,
ngakolunye uhlangothi, sithola isilinganiso se-psychic ngesisekelo sobudlelwano
obufanayo, esilandelwa kuphela kolunye uhlangothi.
Ngokuya ngomgomo jikelele wokuqhubeka, akukho ukuzwa okungazelelwe futhi
okungazelelwe ekuphakameni okugcwele okungadluli, kepha kunalokho kudlula
kuwo wonke amabanga aphakathi ukusuka ezingeni lokungabonakali, kaningi
ngesikhathi esifushane kangako, ukuthi . Ukwanda kokuzwa kusuka ku-zero kuya
ekukhuphukeni okusha kuze kufike ekuphakameni kwayo ngakho-ke akuyona
inganekwane, kepha kusekelwe esimweni sento leyo; kepha ukubhekiswa kukho
ngasikhathi sinye ubuqili obukodwa obwenza isilinganiso saso sikwazi
ukusenza. Akunasilinganiso esingasetshenziswa ekuzweleni kwabantu asebekhulile,
uma kungekho ubuningi obuningi obungabonakala kulo. Kepha emuzwa okhulayo
ukwanda okunikezwayo kukhula
Ngokombono othile, leli qhinga lokwelapha okuguquguqukayo kwengqondo
linezinzuzo ezihambisanayo kunenkohliso efanayo yokwelashwa kwamasayizi
egumbi. Ijika, indawo inikezwa; kepha isibalo esilinganiselwe, esikhundleni
sokuyithwala njengesinikezwe sisonke, siyivumela ukuthi sikhule sikhuphuke, futhi
sinikeze iz. B. ukuqonda okuqonde kakhulu ebudlelwaneni bonke benkambo yejika
ngokunikeza isichasiso esijwayelekile sokuthi ukukhuphuka okuguqukayo
kokushintshiwe kuguqulwa kanjani ekukhuleni okuqhubekayo kwe-abscissa,
kanye nedayi eguquguqukayo ku- dx eqhubekayo iziphatha. Ngendlela
ehambisanayo, sizonikeza ukuqonda okuqonde kakhulu enkambweni ehambisanayo
yokukhuthaza nokuzwa ngokunikeza ukubonakaliswa okujwayelekile kokuthi
ukukhuphuka okuguqukayo kwesikhuthazo kuhlobene kanjani nokwanda
okuqhubekayo kokuzwa, bese kusungulwa umsebenzi phakathi kwesikhuthazo
nemizwa okungabonakaliswa okuncane nge-equation phakathi kuka- x no- y , futhi,
uma ufuna, ingamelwa ijika. Ngokuzayo sizodinga
kuphela izinhlamvu ß no- g esikhundleni sika- x no- y . Okwamanje lokhu
kuyithemba langoku nje, hhayi ukuqonda esivulayo.
Isilinganiso se-psychic sizohlala sikhanya kancane futhi silula, kokubili ekwakheni
nasekusebenziseni, kunokuphathekayo ikakhulukazi ngesizathu sokuthi esimweni
sesilinganiso somzimba, ngokujwayelekile, ukwahlukana okufanayo kwesikali
kufanelana nokuhlukaniswa okufanayo kwento okufanele kukalwe, kanti Ukuze
kufakwe ukwenyuka okufanayo kokuzizwa, ngomqondo othile kufana necala lokuthi
ukwahlukana okungalingani kwesikali kufana nokuhlukaniswa okufanayo kwento
ezolinganiswa. Njengoba ngishilo, lokhu akuvimbi, uma ubudlelwano phakathi
kwalaba bobabili buyaziwa, kusukela kwisamba salokho kuya kwesinye, ukwenza
lokho okubalulekile nalokho okubalulekile. Kodwa ubukhulu besikhuthazo nemizwa
abasakwazi ukulingana ngokuphelele, futhi ubuhlobo obulula kakhulu
obungacatshangelwa phakathi kwesikali nento okwenzeka ngempela ezinyathelweni
zomzimba zesikhala, isikhathi nesisindo, ngakho-ke kukhona phakathi kwento
yemilingo futhi hhayi izinga lakhe lomzimba. Lesi yisizathu sesibili esibambezele
ukutholakala kwesilinganiso se-psychic.
Okwamanje uphenyo lokuhlola lukhombisa ukuthi kunobudlelwano obulula
obulandelayo obabungacatshangelwa lapha. Kutholakala ukuthi,
ngenkathi usayizi ophelele wokwenyuka kwesikhuthazi sokwenyuka okufanayo
kokuzwela ukhula ngokwengeziwe ngokuzwa okwandayo, ngaphansi kokucabanga
kokuzwela okungaguquki nangaphansi kwezimo ezijwayelekile noma eziphakathi
nendawo usayizi ohlobene nalokhu kukhuphuka uhlala uhlala ukwenyuka
okulinganayo
kokuzwa; ukuze ukwanda okufanayo okuhlobene nokukhuthaza njalo kuhambisane
nokwanda okufanayo kokuzwa uma, njengakuqala, siqonda ngokwanda okulinganayo
usayizi wokwenyuka okuphelele maqondana nosayizi wesikhuthazo noma
ohlukaniswe ngosayizi wesikhuthazo esenzeka kuso.
Iqiniso lokuthi ngokuzwa okwandayo usayizi ophelele wokwenyuka
kwesikhuthazo sokwanda okufanayo kokuzwela kuyanda kakhulu futhi
ngokwengeziwe kungumphumela kuphela, inqobo nje uma esimweni sesikhuthazo
esanda ngomuzwa, inani elifanayo lesikhuthazo kufanele libe likhulu ngokuphelele
kunokuba isikhuthazo siba sikhulu , ingxenyana ayakhe.
Njengoba manje sifuna ukufuna, ngokufanisa nezindinganiso zomzimba nomqondo
wezinga le-psychic, ukuthi ukwahlukana okulinganayo kwesikali kufana
nokuhlukaniswa okufanayo kwento ezolinganiswa, sizokwazi futhi ukuhlangabezana
nale mfuneko ngokubheka amasentimitha angempela noma ukuhlukaniswa
kwengqondo Cabanga ngokunyuka okuhlobene kwesikhuthazo kunokuba kube
ngokuphelele. Ukuzimisela nokufingqwa kokukhula okulingana okulingana
okuqhubekayo kokuvuselelwa ekukhuphukeni kwesikhuthazo nokuzwela kubonisa,
ngokusho kwalokhu, ukufingqwa kokunyuka okuningi okuhlobene, okulinganayo
kokuzwa, isamba okufanele sizihlobanise kuphela neyunithi yohlobo lwayo ukuze
sibe nesilinganiso salo lonke umuzwa.
Ngokweqiniso, lesi sifinyezo kufanele senziwe ngokunyuka okuncane kakhulu,
ngoba ukukhushulwa okuhlobene nezihlobo okuhlobene kunenani elinqunyelwe
ngokunembile lokunyuka okuncane kakhulu kwemizwa. Ngoba, uma sifuna
ukubheka ukwanda okulinganayo kwesikhuthazo sokwenyuka okuphelele kokuzwa
ngasikhathi sinye, kufanele kucatshangelwe ukuthi isikhuthazo uqobo sisebenza
ngosayizi ohlukile njengoba sikhuphuka, ngasinye saso sithi sivela njengomhlukanisi
ngokwanda maqondana nokwanda okuhlobene ukunika. Ubunzima obubonakala
buvela kulokhu, nokho, buphakanyiswa ngendlela eseyithintiwe ngeqiniso lokuthi
kungasethwa umsebenzi olula wezibalo, okuthi, ngaphandle kokuzimisela
okuyisisekelo kanye nokubalwa kwenani elingapheli lama-increments amancane
angenamkhawulo wesikhuthazo, kudinga imininingwane.
Futhi ngakho-ke isixhumanisi sokugcina esiphakathi kwesilinganiso se-psychic
ekugcineni sihlala ekusebenzeni okungabhekwa ngokwaso njengokomoya, kuyilapho
okungokwenyama kunesixhumanisi saso sokugcina esiphakathi ngamazinga
omzimba, kuphela leso sixhumanisi esiphakathi besingatholakali ngokuhamba
endaweni emsulwa , noma kuvunyelwe ekusetshenzisweni kwayo ukuthi
kukhawulelwe kulokhu, ngoba kusekelwe ebudlelwaneni obuphakathi
kokungokwenyama nokomoya, njengesilinganiso somzimba.
Umthetho wokuthi ukukhuphuka okukhulu kwesikhuthazo kuyadingeka
ezingxenyeni eziphakeme zesikali sokukhuthaza kunasezansi ukuze kukhiqizwe
ukukhuliswa okulinganayo kokuzwa kudala kwaziwa, njengoba kuyindaba
yokuhlangenwe nakho kwansuku zonke.
Izwi likamakhelwane wakhe lizwakala ngokucacile ngokuthula noma ngesikhathi
semisindo emincane yosuku; ngakolunye uhlangothi, njengoba isisho sihamba,
umuntu akasalizwa izwi lakhe, okungukuthi, ukwanda okuvelayo
akunakucatshangwa lapho kunomsindo omkhulu.
Umehluko ofanayo ngesisindo, ozwakala unamandla kakhulu ngezisindo ezincane,
awutholakali ngezisindo ezinkulu.
Amandla okukhanya aqinile, ahluke kakhulu kunombono we-photometric, avele
acishe acishe afane ngokulingana nasesweni.Isibonelo, ukukhanya esibukweni
kubonakala kucwebezela njengokukhanya ngaphandle, noma ngabe kukhona
ukulahleka okunamandla kokukhanya ngesikhathi kukhanya.
Izibonelo ezifanayo zingasethwa kalula endaweni yazo yonke imizwa.
Kepha leli qiniso elijwayelekile alonelanga njengesisekelo sesilinganiso
sokusebenza kwengqondo. Isitatimende esiqonde ngqo sokuthi usayizi wokwanda
kwesikhuthazi kufanele siqhubeke sikhula ngokulingana nosayizi wesikhuthazi
esivele sikhulile ukuze sikwazi ukwenza okufanayo ekukhuleni kwemizwa
Ngikubiza ngomthetho kaWeber .
Ezimweni ngazinye lapho kubhekwa khona, noma kunjalo, sekushiwo ngaphambili
futhi kwaboniswa ngaphambili, njengoba kungabonakala ngokuningiliziwe
eSahlukweni 9, lapho kubhekwana ngqo nalo mthetho.
Umsebenzi wezibalo, ngakolunye uhlangothi, oxhumanisa ubukhulu besikhuthazo
nobukhulu bemizwa, ubusuka endaweni ethile yokubuka, obesevele uneminyaka
engaphezu kwekhulu eyedlule ngu-Euler, kamuva waphindwa nguHerbart
noDrobisch, wokuncika kokuzwela kwezikhawu zethoni kubudlelwano bezinombolo
zokudlidliza; Ngandlela-thile ngaphambi Euler uDaniyeli Bernoulli, kamuva Laplace
futhi Poisson, ngoba ukwencika eshisiwe morale ku fortune Imizimba, ekugcineni
Steinheil futhi Pogson ngoba ukwencika ubukhulu inkanyezi umehluko, okuyizinto
lutho ngaphandle umehluko izinto eziningi sezinzwa, ku umfutho photometric
yezinkanyezi, engizobuya kuyo ngokwengxenye esahlukweni sesishiyagalombili
futhi ngokwengxenye esahlukweni sakamuva somlando.
Ukube umuntu ubekwazi ukujwayeleka nencazelo yalowo mthetho kanye nalo
msebenzi ngaphambili, isilinganiso se-psychic besizobonwa phambilini.
Umthetho kaWeber, wokuthi isihlobo esifanayo esikhulayo ekuvuseleleni
sihambisana nokwanda okufanayo kokuzizwa, kufanele kuthathwe
njengokubalulekile ekulinganisweni kwemimoya ngenxa yobukhulu bayo obukhulu
nangenxa yobubanzi bemingcele lapho kusebenza khona ngokuqinile noma
cishe; kepha ukuba semthethweni kwayo kunemikhawulo futhi kungaphansi
kwezinkinga okufanele zixoxwe ngokucophelela ngokuhamba kwesikhathi. Ngisho
nalapho lo mthetho uyeka ukusebenza noma umsulwa, umgomo wesilinganiso se-
psychic okuxoxwe ngaso lapha usalondoloze ukusebenza kwawo okumsulwa
nokugcwele; ekuthi bonke obunye ubudlelwane phakathi kokuzizwa okungapheli
nokunyuka okuvuselelayo okuguquguqukayo, noma ngabe kutholakala kuphela
ngokwamandla futhi kuzwakale ngefomula yobuciko, kungasebenza njengesisekelo
sesilinganiso sokwengqondo futhi kufanele sisebenze ezingxenyeni zesikali
sokukhuthaza, lapho lowo mthetho ulahlekelwa ukusebenza kwawo. Eqinisweni,
ifomula enjalo kanye nomthetho kaWeber kuzokhipha ifomula lokwehlukanisa
eliholela kufomula ehlanganayo equkethe ukubonakaliswa kwesilinganiso.
Leli iphuzu lokubuka eliyisisekelo, kulowo mthetho kaWeber onemikhawulo
yokusebenza kwawo awubonakali njengokubeka imikhawulo yesilinganiso se-
psychic, kepha kuphela njengezindlela ezilinganiselwe zaso, lapho umthetho
owengeziwe wesilinganiso udlulela khona. Eqinisweni, lokhu akuboleki ukusebenza
kwaso emthethweni kaWeber, kepha ukusetshenziswa komthetho kaWeber kungena
kuphela esimisweni.
Ngakho-ke, ngenhloso yokwenziwa kokujwayelekile kokulinganisa kwengqondo,
uphenyo ngeke ludinge ukuqala ngokuhlanganisa umthetho kaWeber
ngangokunokwenzeka, okungaholela kalula ekuthambekeni okungabazekayo
kokukwenza kube ngaphezu kwemikhawulo ebekwe yimvelo noma ukuba
nokukhathazeka ifuna ukuvusa ukuthi yenziwe yaba yileyo nzalo; kepha umuntu
uzokwazi ukubuza ngokungakhethi: kuhamba ibanga elingakanani, akuhambi
kangakanani; ngezindlela ezintathu ezisebenzela isilinganiso, futhi ngaleyo ndlela
ulinganise, futhi iya lapho ingafinyeleli khona.
Ngamafuphi, umthetho kaWeber wakhe kuphela isisekelo sezicelo eziningi kakhulu
futhi ezibalulekile zesilinganiso se-psychic; kepha hhayi okujwayelekile futhi
okudingekayo. Isisekelo esivamile kakhulu, esikude kakhulu sesilinganiso se-psychic
silele kuzona izindlela lapho ubudlelwane phakathi kwesikhuthazo nemizwa benyuka
kakhulu, ngaphakathi nangaphandle kwemikhawulo yomthetho kaWeber,
kunganqunywa; futhi ukuthuthukiswa kwalezi zindlela kuya ekucijweni okukhulu
nokuphelela ngakho-ke okubaluleke ngaphezu kwakho konke ekulinganisweni
kwengqondo.
Kukho konke lokhu, izinzuzo ezinkulu bezingalahleka uma umthetho kaWeber,
olula kangaka, ubungeke usetshenziswe njengesisekelo se-psychophysics,
ngokunembile ngaphakathi kwemingcele ebanzi noma ngokulinganisa
okugculisayo. Izinzuzo ezifanayo njengokungathi kusayensi yezinkanyezi
asikwazanga ukusebenzisa imithetho kaKepler njengesisekelo, emfundisweni
yezinsimbi zomculo asikwazi ukuzisekela ku-lens refraction elula. Kepha manje
sekufana kakhulu nalowo mthetho ngokuqondene nale mithetho. Emithethweni
kaKepler, ukuphazamiseka lapho ukukhishwa kwelensi elula kukhishwe
ekuphambukeni okubonakalayo. Yebo, zingavumeleka ngokuphelele uma izidingo
ezilula abazisebenzisayo zingasekho. Kepha zihlala zenzelwe izimo eziyinhloko
ezibandakanyeka kwi-astronomy ne-dioptrics, hlala unegunya. Futhi ngakho-ke
umthetho kaWeber ungalahlekelwa nokusebenza kwawo ngokuphelele uma izimo
eziphansi noma ezijwayelekile lapho izenzo zesistim zokuzwa zidlulwa kakhulu
noma zishiyiwe; kepha ngokwabo kuzohlala njalo kungukunquma.
Kwi-psychophysics, futhi, akukho ngaphansi kwesimo se-physics ne-astronomy,
ukuze sazi futhi singanaki okujwayelekile, ubudlelwano obuyinhloko,
esibukhathalele kakhulu ngabo, ekuqaleni saziqhenya ngokuphazamiseka
nokuphambuka okuncane komthetho ngakho-ke, ngaphandle kokukhohlwa ukuba
khona kwabo, ukuqeqeshwa okuhle nokuqhubekisela phambili imfundiso kanye
nethuba lokunquma nokubala ukuphazamiseka nakho kuzoba nomsebenzi
wokuzimisela nokubala.
Ukunqunywa kwesilinganiso se-psychic kuyindaba ye-psychophysics
yangaphandle, futhi izinhlelo zayo ezisebenza ngokushesha zingena ngaphansi
kwesizinda esifanayo; kepha ukusetshenziswa kwayo okunye kanye neziphetho
empeleni kungenelela emkhakheni we-psychophysics yangaphakathi, futhi kulapho
kunencazelo ejulile. Masikhumbule ukuthi umfutho awusebenzi ngqo ekuzweleni,
kepha kuphela ngokulamula imisebenzi yomzimba lapho umuzwa uhlobene khona
ngqo. Ubudlelwano obuningi bokuncika kokuthokozela ekuvuseleleni buhumushela
kokukodwa emisebenzini yomzimba ebhekene ngqo nokuzwa, ngamafuphi,
imisebenzi yengqondo, kanye nesilinganiso semizwa ngosayizi wesikhuthazo ube
munye ngamandla aloku kuhamba. Kule nguqulo kuyadingeka ukwazi ubudlelwane
obuphakathi kwalezi zinyakazo zangaphakathi nesikhuthazi; kepha njengoba
kungeyona into ehlangabezana ngqo nokuthuthuka okunjalo ngendlela
eqondile. Empeleni, lonke lolu phenyo lungenziwa ngendlela eqondile, futhi ngeke
lwehluleke nangelilodwa ilanga - uma inhloso ingakafinyelelwa - ukuba
nempumelelo yophenyo ngqo.
Ngenkathi umthetho kaWeber, maqondana nobudlelwano phakathi kwesikhuthazi
nemizwa, ukhombisa ukusebenza okulinganiselwe emkhakheni we-psychophysics
yangaphandle, uwudlulisele ebudlelwaneni obuphakathi kokuzizwa namandla
aphilayo noma omunye umsebenzi othile wenhlangano engaphansi kwengqondo.
mhlawumbe ukusebenza okungenamkhawulo kusizinda sangaphakathi; njengoba
konke ukuphambuka kulo mthetho esikubonayo ekukhiqizeni ukuzwa ngamandla
angaphandle kungavela eqinisweni lokuthi umfutho kuphela ngaphansi kwezimo
ezijwayelekile noma eziphakathi uvusa amandla aphilayo okunyakaza
kwangaphakathi ngokulingana nosayizi wawo, aqondiswe ngqo
emuzwa. Ngokwalokhu kungabonakala ukuthi lo mthetho, ngemuva kokuba
ubukhona ukwenza ukudluliswa kokunyakaza kwengqondo ngendlela eqondile
kuzuza ukubaluleka okubalulekile, okujwayelekile, okuyisisekelo emkhakheni
wobudlelwano phakathi komzimba nomphefumulo njengomthetho wamandla
adonsela phansi wensimu yokunyakaza kwasezulwini. Ibuye ibe nomlingiswa olula
esijwayele ukukuthola emithethweni eyisisekelo yeqiniso.
Ngakho-ke ngenkathi isilinganiso se-psychic emkhakheni we-psychophysics
yangaphandle singasuselwa kuphela kumthetho kaWeber kuze kufike emikhawulweni
ethile, kufanele sithole isisekelo esingenamibandela lapho emkhakheni
wezangaphakathi. Okwamanje, nokho, lokhu kungumbono namathemba okulindeleke
ukuthi kuvikelwe kuphela ngokuzayo.
Lesi yisimiso sesilinganiso se-psychic ngokujwayelekile. Ukulungiswa
nokuqaliswa kwayo okucacile manje kuzofaka okulandelayo.
Okokuqala , kufanele kuxoxiswane ngezindlela ezenza ukuthi kwenzeke nhlobo
ukuthola ukuthi kukhulu kangakanani, ukukhuphuka okulinganayo kokunyusa
esikalini esikhuphukayo semizwa nokuzwa kuyadingeka ukukhiqiza
ngokuqhubekayo ukwanda okufanayo kokuzwa. Lezi zindlela zihambisana nezindlela
zokulinganisa ukuzwela umehluko, njengoba lesi silinganiso, ngokuya ngomqondo
waso omisiwe, siqukethe kuphela ekunqumeni umehluko wezikhuthazo ohambelana
nomehluko ofanayo ekuzweleni. Kuze kube manje isilinganiso esinjalo ngokwaso
sibalulekile futhi sinesithakazelo, lezi zindlela nazo, ngaphandle kwesisekelo
ezihlinzeka ngazo ngesilinganiso esithile semizwa, zinokubaluleka kwazo
nentshisekelo yazo, futhi zisetshenziswa ekuqaleni kungakhathalekile lezo
ezizolandela kamuva okufanele kubhekwane nakho.
Okwesibili , kuzofanele kukhonjiswe ukuthi, kumuphi ujwayelekile futhi
kungakanani imikhawulo umthetho weWeber osungulwa ngokusebenzisa ucwaningo
usebenzisa lezi zindlela, futhi lo mthetho uqobo kufanele kuxoxwe ngawo. Lo
mthetho, futhi, njengomunye wemithetho ejwayelekile yokusebenza kwengqondo,
ubaluleke kakhulu ngaphandle kokuthi isilinganiso se-psychic sisekwe kuso.
Okwesithathu , iqiniso (iqiniso lomkhawulo) nomunye umthetho (umthetho
ofanayo) kuzofanele kuxoxwe ngawo, ngaphandle kokufakwa ngokuqinile
emthethweni kaWeber, oxhumene nawo futhi ungenele ekulungisisweni
okujwayelekile kwesilinganiso.
Okwesine , kuzofanele kukhonjiswe ukuthi umsebenzi wezibalo jikelele
ungasuselwa kanjani kule mibhalo, eveza ubudlelwano phakathi kosayizi
wesikhuthazo nosayizi wokuzwa, ngaphandle kokucabanga ukuqhathanisa usayizi
wemizwa futhi ngaphandle kokubuyela emuva ekubaleni ukwanda komuntu
ngamunye ekuzweleni.
Okwesihlanu , lo msebenzi kuzofanele usethwe, uxoxwe futhi ulandelwe
kuzinhlelo zawo.
Okwesithupha , kuzofanele kukhonjiswe ukuthi, nalapho umthetho kaWeber uyeka
ukusebenza, isilinganiso sezengqondo sisengenzeka.
Okwesikhombisa, futhi ekugcineni, ngalesi silinganiso, ukuguqulwa kusuka
emkhakheni we-psychophysics yangaphandle kuya kokungaphakathi kufanele
kufunwe.
Okuthathu kokuzivocavoca okuphathelene nalokhu kubhekwane nakho, okunye
kokulandelayo.

Izindlela zokukala ukuzwela.


Ngokwemigomo esungulwe eSahlukweni 6, isilinganiso sobuzwela obuphelele
bezinzwa ezijulile yinani eliphindayo lobukhulu besikhuthazo ngokuphelele,
ngemizwa ebanzi inani eliphindayo lobukhulu obuphelele obukhipha umuzwa
omkhulu ngokulinganayo, futhi isilinganiso sobuzwe obulula ekuhlukaneni yinani
eliphindayo lokwehluka kwesikhuthazi noma ukwehluka kokunwetshwa okuveza
umehluko wezinzwa olinganayo; njengesilinganiso sokuzwela okuhlobene
nokwehluka, inani eliphindayo lesilinganiso sezinto ezishukumisayo noma
ukunwetshwa okuveza umehluko omkhulu ngokulinganayo emuzwa.
Izindlela zokulinganisa ukuzwela okulula nokuhambisana nomehluko azihlukani,
ngoba okubalulekile kuzo zombili izimo ukunquma izikhuthazi ezimbili ezinikeza
umehluko owunikiwe emuzwa. Kepha umuntu anganaka usayizi ophelele womehluko
noma isilinganiso sesikhuthazi, futhi alinganise ukuzwela ngokuya ngamanani
wokuphindaphinda kokunye noma okunye. Isilinganiso ngasinye kulezi ziba
nencazelo yaso; kepha lapha kuzokwanela ukuxoxa ngezindlela eziphathelene
neyokuqala.
Ukuqaliswa kwesilinganiso ngesisekelo salezi zinqumo kusikisela ukuthi siyakwazi
ukwahlulela futhi simise ukulingana kwemizwa nokwehluka kwemizwa ngaphansi
kwezimo ezahlukahlukene, lapho ekuqaleni kungabonakali kulula kakhulu. Njengoba
sekushiwo ngaphambili, isilinganiso esaziwayo se-photometric sincike ekuhlolweni
kokulingana kwemizwa; emculweni umuntu uvame ngokwanele ukuhlola
isivumelwano samathoni amabili, kanye nokulingana kwezikhawu ezimbili
zamathoni, okungukuthi, umehluko wethoni; kanye nezindlela ezijwayelekile
kakhulu zokuthola ukulingana kokwehluka kwemizwa kungekudala kuzoxoxwa
ngazo. Ngisho nezindlela zokukala ukuzwela, ezibhekisa okwehlukile, kuze kube
manje sezithuthuke kakhulu kunalezo eziphelele, ngakho-ke sizobhekana nazo
kuqala.
Lokhu kufanele kwenziwe lapha ukuze ukuqonda okujwayelekile ngemvelo
nobudlelwano bobabili balezi zindlela nezimo ezijwayelekile zokunemba kwazo
kungenzeka, ukuthi okubalulekile, okubalulekile ekuhlolweni nasekubalweni kwabo,
kubekwe ngokwanele ukufaka izicelo yezindlela nokuthi imiphumela ezonikezwa
ezahlukweni ezilandelayo iyaqondakala. Kepha uma bengifuna ukuchaza lapha konke
okukhethekile kohlangothi lokuhlola nolokubala lwezindlela, olungacatshangelwa
ekuphenyweni okuningiliziwe, kutholakale ukuthi yonke imithetho okufanele
inikezwe futhi ifakazelwe ngocwaningo lokucwaninga, ngakho-ke, ngokuphikisana
nezintshisekelo zalabo abenza lokho okuningi ngokuqonda okujwayelekile
ngezindlela kunokuzisebenzisa ngokwakho, inkambo yokucatshangelwa kufanele
yehliswe kakhulu iqiniso lokuthi ngincamela ukubhekisa kokungezelelwe kulo
msebenzi maqondana nencazelo eningiliziwe yezindlela kanye nochungechunge
lwezilingo olwenziwe ngemuva kwalokho, engihlose ukulufaka ngaphansi
kwesihloko esithi "Izindlela zokulinganisa nezilinganiso emkhakheni we-
psychophysics" futhi sizocaphuna kafushane ngezansi ngaphansi kwesihloko esithi
"izindlela zokukala". Okuningi kwalokho okungakhonjiswa kafushane futhi
kusikiselwe lapha kuchazwa lapho futhi ngokwengxenye kufakazelwe ngokunembile
ngokwengqikithi, ngokwengxenye kutholakala ngokusobala ngokuhlolwa. engihlose
ukukufaka ngaphansi kwesihloko esithi "Izindlela Zokukala Nokunquma
Kwezinyathelo Emkhakheni Wezifundo Zengqondo" futhi engizoyicaphuna
kafushane ngezansi ngaphansi kwesihloko esithi "Izindlela Zokukala". Okuningi
kwalokho okungakhonjiswa kafushane futhi kusikiselwe lapha kuchazwa lapho futhi
ngokwengxenye kufakazelwe ngokunembile ngokwengqikithi, ngokwengxenye
kutholakala ngokusobala ngokuhlolwa. engihlose ukukufaka ngaphansi kwesihloko
esithi "Izindlela Zokukala Nokunquma Kwezinyathelo Emkhakheni Wezifundo
Zengqondo" futhi engizoyicaphuna kafushane ngezansi ngaphansi kwesihloko esithi
"Izindlela Zokukala". Okuningi kwalokho okungakhonjiswa kafushane futhi
kusikiselwe lapha kuchazwa lapho futhi ngokwengxenye kufakazelwe ngokunembile
ngokwengqikithi, ngokwengxenye kutholakala ngokusobala ngokuhlolwa.
l) Izindlela zokukala ukuzwela kokwehluka .
a) Isethulo esijwayelekile.
Kuze kube manje kunezindlela ezintathu zokukala ukuzwela komehluko, ngenxa
yobufushane engibubizile
1) Indlela yokwehluka okuqaphelekayo,
2) Indlela yamacala alungile nawamanga,
3) Indlela yamaphutha amaphakathi

Kusho.
Ukuze kuvuswe ukuqonda kokuqala okuphezulu emvelweni kanye nobudlelwano
bobabili balezi zindlela ezintathu, kungahle kuchazwe kafushane ngokubhekisele
kowodwa futhi umsebenzi ofanayo, okungukuthi lowo ufuna ukuhlola ubumnandi
lapho umehluko wesisindo owaziwa khona, noma ngabe lezi zindlela
zisetshenziselwe le nhloso kuze kube manje.
Ukuze usebenzise indlela yokwehluka okubonakalayo emsebenzini wethu,
imikhumbi emibili A, B, elethwe esilinganisweni esihluke ngokuphelele ngokulayisha
ngesisindo esinikeziwe, igcinwa ukuze iqhathaniswe. Uma umehluko wezisindo
mkhulu ngokwanele, uzozwakala, ngaphandle kwalokho ngeke ubonakale. Indlela
yomehluko obonakalayo nje iqukethe ukunquma usayizi wokwehluka kwesisindo,
okudingekayo ukuze kubonakale njengokubonakalayo nje. Usayizi wokuzwela
kokuhluka kwesisindo usebenza ngokulingana nosayizi womehluko otholakala ngale
ndlela.
Ngokuvamile, ngale ndlela kuyasiza ukwehlisa umehluko kusuka kokuqapheleka
ngokweqile kuze kube sezingeni lokuqapheleka kaningi njengokuwukhipha
ungabonakali kulokhu bese uthatha umphumela oqondile.
Uma umehluko wesisindo uthathwa ukuthi mncane kakhulu, kwesinye isikhathi
umuntu uyokwenza iphutha ngokuqondiswa komehluko uma isivivinyo siphindwa
kaningi, ngokuthi umkhumbi empeleni okhanyayo kakhulu usetshenziselwa lowo
osindayo futhi okuphambene nalokho; kepha lapho isisindo esikhulu ngokweqile
noma ukuzwela, kukhula inani lamacala alungile ngokuqhathaniswa nenani lamacala
angamanga noma inani eliphelele lamacala okwahlulela. I indlela izimo okulungile
nokungalungileiqukethe ukunquma inani lesisindo esingeqile, lapho, ngaphansi
kwezimo ezahlukahlukene lapho ukuzwela kufanele kuqhathaniswe khona,
okudingeka ukuthi kukhiqizwe isilinganiso esifanayo samacala alungile futhi
angalungile, noma amacala afanele enanini eliphelele lamacala. Ubukhulu bokuzwela
ngaphansi kwalezi zimo ezahlukahlukene busethwe ngokulingana kubukhulu balesi
sisindo eseqile.
Amacala lapho umuntu ehlala enokungabaza akumele ashiywe eceleni, kepha
kufanele engezwe uhhafu kwesokudla nengxenye emacaleni angalungile.
Uma umuntu ezinike nje isisindo somkhumbi owodwa
njengesisindo esijwayelekile ngezikali, omunye angazama ukwenza
esinye, isisindo esingalungile , silingane nalokho ekwahlulelweni nje
kokuzwa. Lapha umuntu uzokwenza iphutha elithile, iphutha, alitholayo uma umuntu
enesisindo somkhumbi wesibili ngemuva kokusihlola ukuthi siyafana
nesokuqala. Uma uphinda isivivinyo kaningi, uzothola amaphutha amaningi, lapho
ungathola khona iphutha elisho ngokudweba maphakathi. Ukuzwela kokwehluka
kwesisindo kuzodingeka kusethwe ngokulingana ngosayizi wephutha elitholakalayo
ngale ndlela. Le yindlela yamaphutha.
Njengoba amaphutha amahle nalawo ancike ngendlela efanayo ekungabini
nokuqonda okulungile, nawo kufanele asetshenziswe ngendlela efanayo
yokulinganisa, okusho ukungasusi komunye nomunye ngokwamanani aphelele,
kepha ukuwahlanganisa.
Ngendlela efanayo naleyo emkhakheni wezinzwa zesisindo, umuntu angasebenzisa
izindlela ezifanayo emkhakheni wezinzwa zokukhanya, imizwa yomsindo, njll, kanye
nemizwa ebanzi. B. Kulokhu kokugcina, usebenzisa indlela yokwehluka
okubonakalayo, uphenya ukuthi mkhulu kangakanani umehluko phakathi
kwezikhawu zezinkampasi ezimbili ezibanjwe phambi kwamehlo noma ezibekwe
esikhunjeni ukuze ubonakale uphawuleka; ngokwendlela yamacala alungile
nengalungile, kwenziwa kanjani ukwahlulela okulungile nokuthi kukwahlulelwa
okungalungile ngamabanga ayisiyingi angafani lapho umuntu ezama ukulinganisa
ukuthi yikuphi okukhulu; ngokwendlela yephutha elijwayelekile, likhulu
kangakanani iphutha elijwayelekile lelo elenziwa lapho umuntu ezama ukusungula
ibanga elilodwa eliyindilinga elilingana nelinye.
Lezi zindlela ezintathu ziholela enhlosweni efanayo ngezindlela ezahlukahlukene,
ezihambisanayo. Esimweni sokuqala, umngcele ophakathi kokwehluka okukhulu
nokungadalulwanga ubonwa njengomehluko obonakalayo, uma kwenzeka owesibili,
umehluko omkhulu kakhulu ubalwa (okuthi, ngokuvumelana nezimo, kwesinye
isikhathi kube okulungile, kwesinye isikhathi ngomqondo ongalungile), kuthi
okwesithathu, umehluko ongaphansi ubalwe.
Zombili lezi zindlela zisebenzisa okuncane kakhulu uma kuqhathaniswa, kwezinye
izimo kuncipha ngokunyamalala, umehluko njengesilinganiso
sobuzwe Kuzokhonjiswa ngokuhamba kwesikhathi ukuthi lokhu yikho kanye
okuzuzisa kakhulu uma kuyindaba yokufuna isisekelo sesilinganiso semizwa
esilinganisweni sobuzwe.
Kangangokuthi kunganakwa, ngayinye yalezi zindlela ingasetshenziswa kuzo
zonke izindawo zemizwa, kepha kuningi okusamele kwenziwe ekusetshenzisweni
kwanenye yalezi zindlela yibo bonke, futhi njengoba kuncane nje bobathathu
abaqaliswe ngokuphelele yodwa.

Indlela yokwehluka okubonakalayo 1) kungenzeka isetshenziswe phambilini


ezimweni ezithile; ngakho-ke von Delezenne wokuhlola ukuzwela kokuphambuka
ekuhlanzekeni kwezikhawu zethoni; kepha ngezinga elikhulu kakhulu
nangempumelelo enkulu kakhulu eyenziwe ngu-EH Weber ukuphenya ubudlelwano
bokuzwela endaweni yesisindo esizimele, ukulinganisa okuthintekayo kanye
neso *) . Mina ngokwami ngenze kuphela izivivinyo ezimbalwa, ezingabanzi kakhulu
emkhakheni wokuzwa okukhulu kokukhanya, ukulinganisa iso, nokukala izinga
lokushisa ngisebenzisa le ndlela.
1) Ukubukeza k. 119 ff.
*)Cf. kulokhu ikakhulukazi umsebenzi wakhe ngomuzwa wokuthinta
nokuzizwa komphakathi, kanye nohlelo lwakhe lokuqoqa.

Ngokuqondene nendlela yamacala afanele futhi angalungile, angazi noma yimiphi


imizamo yangaphambilini noma ehlukile efanayo naleyo kaHegelmayer
** ) , stud. med. eTübingen emkhakheni wokulinganisa iso, noRenz
noWolf *** ) emkhakheni wesilinganiso somsindo, zombili ngabantu abasha
abangaphansi kwamagunya eVietordt, ngakho-ke umuntu angahle acabange ukuthi
iVerordt inikeze indlela, yize lokhu kungaphawulwa ngokucacile . Mina ngokwami
ngisebenzise ekuhlolweni okubanzi kakhulu emkhakheni wesisindo 2) .
**) I -Arch yaseVierordt. XI. Ikhasi 844.
*** ) IKhothamo lase Vierordt. 1856. H. 2. S. 185 noma iPogg. U-
Ann. XCVIII. P. 600.
2) Ukubuyekeza p.84 ff.
Indlela yephutha elisho ukuthi, ngomqondo othile, indala njengokubonwa, futhi
ukunemba kwayo kunqunywa ngosayizi wamaphutha enziwe; Ngokwazi kwami,
kuze kube manje kubhekwe kuphela futhi kwasetshenziswa kusukela ekubonweni
kokunqunywa kwenhloso yokunemba kokubuka ngokomzimba nangokwezinkanyezi
noma ukuthola ubukhulu bemithombo yephutha †) , kepha hhayi njengendlela
yokulinganisa kwengqondo yokuphenya ubukhali bezinzwa. Manje kubonakala kimi
kungenye yezinhle kakhulu ngale njongo, futhi ngiyisebenzise ngokubambisana
neVolkmann ukuphenya ubukhali besilinganiso seso nokuthinta 3) .
†)Ngakho-ke von Steinheil kuzinto zakhe zokukala kokukhanya p. 75; kusuka
kuLaugier eCompt. khipha. I-XLIV. k. 841 njll.
3) Ukubuyekeza k. 104 ff.

Ngamagama asebenzayo, indlela yokwehluka okubonakalayo phakathi kwezindlela


ezintathu zokukala iyona elula, eqonde kakhulu, eholela ngokushesha kakhulu
enhlosweni, futhi idinga usizo oluncane lokubala. Ngenkathi ngezinye izindlela
umuntu wokuqala kufanele abheke inani elikhulu lamacala alungile noma angalungile
noma amaphutha ukuze akhiphe isahlulelo ngokulingana kokuzwa komehluko futhi
adlulise lesi sahlulelo ngomsebenzi wokubala, umehluko obonakalayo ubanjwe lapha
ngqo ukulinganisa ngokushesha ukuzwa; futhi noma ngabe kudingeka
ukuphindwaphindwa lapha ukuze kuqinisekiswe ukwahlulelwa komuntu ngamunye
kanye nendlela yokudonswa ngokunemba, lokhu kungasuselwa ezimweni ezimbalwa
kakhulu, ngoba icala ngalinye lomuntu ngamunye linikeza
umphumela. Ekuzimiseleni kokuqala kwedatha eyisisekelo futhi lapho umuntu
engadingi ukuphendukela ekuqaphelisweni isikhathi eside, le ndlela izovame
ukubonakala ingcono kakhulu. Kodwa-ke, kubukeka kungafanele kangako
ekuphenyweni okuningiliziwe futhi kungenakutholakala ukucacisa okucacile
njengalezi ezinye izindlela ezimbili, okufanele umuntu ngaso sonke isikhathi azithole
eqhutshwa lapho kwenziwa uphenyo. Ikakhulu, liyaphikisana neqiniso lokuthi izinga
lokubonakala ngokulinganayo lishiya indawo enkulu yokwahlulela okuzithobayo
kunalokho okwenzeka kwezinye izindlela. Akayena umphelele; Noma iphuzu
lokuqala, lapho umehluko wezinzwa ubonakala, noma lapho linyamalala khona,
linganqunywa ngokunembile; umuntu uhamba ngesikathi sokungabaza ukuthi
siyabonakala noma cha.
Kodwa-ke, okuhlangenwe nakho kufundisa ukuthi umuntu, ngomqondo
ongokomfanekiso, angaqonda kuye ngokwakhe ngomuzwa womehluko omncane
osazwakala ngokuqiniseka okwanele, ukukhiqize lokhu, uma kungenjalo
ngokuphelele, kodwa cishe impela, ekuhlolweni okuhlukahlukene nangokwandisa
izivivinyo ungathola imiphumela emihle. Lezi zinkulumo ezingenhla azihloselwe
neze ukunciphisa inani lale ndlela, kepha kuphela ukubeka ubuhle nobubi bayo
ngokumelene nezinye izindlela ngendlela efanele. Ngayo, i-psychophysics,
ngomqondo ongokomfanekiso, izolahlekelwa ithuluzi layo elihamba
phambili. Iziveze kahle ezandleni zenkosi yayo ngemininingwane eyisisekelo
etholwe ngendlela efanayo, kanti abanye, nami uqobo, bathole ithuba elanele
lokuziqinisekisa ukuthi ilusizo.
Indlela yamacala alungile nengalungile kungenzeka yide kakhulu, futhi kungcono,
uma umuntu engenaso isikhathi esiningi nokubekezela, ukungazibandakanyi, ngoba
ngamacala ambalwa alungile noma angalungile njengoba kungenziwa lutho,
kuyilapho eyodwa kokuningi ukwazi ukuthola okuhle kakhulu, okungukuthi,
ukuhleleka kahle, imiphumela, ukunquma nokusungula izimo zomthetho endaweni
yezinzwa. Lokhu kudinga usizo lokubala, olungalandelwa emuva emisebenzini
engenziwa kalula. Ngenkathi kusendleleni yokwehluka okubonakalayo eyodwa
iqondiswe ngomehluko owodwa, okuqaphelekayo nje, njengesilinganiso sokuzwela
komehluko, ngendlela yamacala alungile nalawo angazami umehluko omncane
kakhulu futhi omncane ngentando.
Auch die Methode der mittleren Fehler bedarf großer Versuchszahlen und einer
leichten Rechnungshilfe. Beide letztgenannten Methoden haben hierbei den großen
Vorteil, sich auf die bewährten Prinzipien der Wahrscheinlichkeitsrechnung stützen
und selbst etwas zu deren Bewährung beitragen zu können. In der Tat ist das
Interesse, was ich in der langen Ausübung dieser Methoden gefunden, durch diesen
Gesichtspunkt sehr mit unterhalten und gesteigert worden4).
4)Über die Methode der mittleren Abstufungen: In Sachen S. 22, 178 f.
Psychische Maßprinzipien S. 182 ff.

b) Allgemeine Rücksichten und Vorsichten 5).


So einfach die vorstehends kurz erörterten Methoden für den ersten Anblick
scheinen und im Prinzip auch sind, erfordern sie doch in ihrer Ausführung und
Durchführung viele Rücksichten und Vorsichten, teils der Beobachtung, teils der
Berechnung, die sich zum Teil nach der Methode und dem Versuchsfelde
spezialisieren. Mehr oder weniger allgemein aber gelten folgende.
5) Revision S. 25–42.
Bei allen drei Methoden spielen unregelmäßige Zufälligkeiten, welche teils den
Manipulationen anhaften, teils in subjektiven Verhältnissen der Auffassung der
verglichenen Größen begründet liegen, eine große Rolle. Ist der Spielraum der
Zufälligkeiten beträchtlich, so wird bei der Methode der eben merklichen
Unterschiede der aufzufassende Unterschied dadurch bald stark vergrößert, bald stark
verkleinert erscheinen, und, um ihn sicher als merklich zu erklären, eine
beträchtlichere Größe haben müssen, als ohnedem; der Wert, den man als eben
merklichen Unterschied aufzeichnet, wird sich also durch große Zufälligkeiten
vergrößern. Lassen bei der Methode der richtigen und falschen Fälle die zufälligen
Einflüsse das eine Gewicht bald viel schwerer, bald viel leichter erscheinen, als das
andere, so daß der Einfluß des Mehrgewichtes gegen diesen Einfluß der
Zufälligkeiten nicht sehr in Betracht kommt, so wird in Rücksicht dessen, daß die
unregelmäßigen Zufälligkeiten durchschnittlich eben so oft vermehrend als
vermindernd nach dieser und jener Seite wirken, die Zahl der richtigen und falschen
Fälle merklich gleich groß, jedenfalls die der richtigen Fälle gegen den Fall
vermindert werden, daß keine oder geringere Zufälligkeiten Platz hätten. Bei der
Methode der mittleren Fehler endlich übersieht man unmittelbar, daß die Fehler
durchschnittlich um so größer ausfallen müssen, je mehr durch Zufälligkeiten die
verglichenen Größen bald größer, bald kleiner gegen einander erscheinen.
Kurz, je stärkere unregelmäßige Zufälligkeiten einwirken, desto kleiner fällt nach
allen drei Methoden der Wert aus, welcher das Maß der Empfindlichkeit gibt, und es
gibt überhaupt keinen Weg, ein von diesen Zufälligkeiten freies Maß zu erlangen;
ihre Durchschnittsgröße geht stets als Faktor in das Maß mit ein. Das hindert nun
nicht, vergleichbare Maße der Empfindlichkeit zu gewinnen, so lange dieser Faktor
konstant bleibt, d. h. so lange die unregelmäßigen Zufälligkeiten im Durchschnitte
gleiche Größe behalten; ja es würden ohne diese Zufälligkeiten die Maßmethoden der
richtigen und falschen Fälle und mittleren Fehler gar nicht existieren. Aber es knüpft
sich an die vorige Betrachtung die wichtige Rücksicht, eben auch nur solche Maße
der Empfindlichkeit als vergleichbar anzusehen, wobei man ein gleiches Spiel der
Zufälligkeiten voraussetzen kann, was eine genaue Vergleichbarkeit der äußeren und
inneren Versuchsumstände fordert. Wenn bei den Versuchen die Manipulation sich
irgendwie ändert, tritt auch sofort ein anderes Spiel der Zufälligkeiten ein und hören
die Maße auf vergleichbar zu sein; eben so kann man wegen möglicher Abänderung
innerer Verhältnisse bei verschiedenen Individuen und zu verschiedenen Zeiten bei
demselben Individuum nicht denselben Spielraum der Zufälligkeiten voraussetzen.
Überall, wo sich Abweichungen zwischen Empfindlichkeitsmaßen zeigen, muß man
daher auch stets erst fragen, ob sie von wirklichen Abweichungen der
Empfindlichkeit, oder von mangelnder Vergleichbarkeit der Umstände, unter denen
sie geprüft wurden, abhängen.
Die Versuche müssen im Allgemeinen sehr vervielfältigt werden und, wie schon
bemerkt, ist insbesondere bei der Methode der richtigen und falschen Fälle und
mittleren Fehler eine sehr große Zahl derselben nötig, um zuverlässige Resultate zu
erhalten. Die große Zahl der Beobachtungen hat hier in der Tat eine wesentlich
andere Bedeutung als bei den physikalischen und astronomischen Messungen. Eine
physikalische oder astronomische Größe kann man durch ein Mittel weniger genauer
Maße nach den üblichen Verfahrungsweisen auch schon sehr genau bestimmen.
Hingegen ist bei der Methode der mittleren Fehler und richtigen und falschen Fälle
die große Zahl der Versuche selbst wesentliche Bedingung der Genauigkeit. Die
einzelne Beobachtung hat hier so gut als gar keine Bedeutung, und eine geringe Zahl
noch so genauer Beobachtungen führt zu keiner Genauigkeit. Die einzelnen richtigen
und falschen Fälle, die einzelnen Fehler fallen in der Tat ganz Unregelmäßig; kleine
Versuchsfraktionen, trotzdem, daß sie äußerlich unter ganz vergleichbaren
Umständen angestellt sind, können noch gewaltig abweichende Resultate geben,
wogegen man oft erstaunt, aus diesen Unregelmäßigkeiten in den größeren
Versuchsfraktionen die übereinstimmendsten Resultate hervorgehen zu sehen. Es gilt
hier durchaus das, in der Wahrscheinlichkeitsrechnung unter dem Namen des
Gesetzes der großen Zahlen bekannte, Gesetz, welches den Zufall beherrscht, sofern
sich derselbe häuft.
Man kann in dieser Hinsicht unsere Methoden kaum mit etwas treffender
vergleichen, als mit einem Proteus, der, statt auf die gestellten Fragen einfach und
willig zu antworten, sich durch die wechselndsten Formen, die er anzieht, jeder
Antwort zu entziehen scheint; aber es reicht hin, unbeirrt dadurch, ihn nur stetig auf
demselben Punkte festzuhalten, so zwingt man ihm eine sichere Antwort ab. Ich habe,
namentlich mit der Methode der richtigen und falschen Fälle, früherhin viel Zeit
verloren, indem ich aus wenigen Versuchsstunden oder Tagen schon Resultate ziehen
wollte, ohne zu etwas Festem kommen zu können; bis ich mich entschloß, die
Versuche immer bezüglich desselben Punktes ganze Monate lang, täglich mit etwa l
Stunde Versuchszeit, zu wiederholen, wo ich Resultate erhielt, mit denen ich Ursache
habe zufrieden zu sein.
Abgesehen von dem, nicht eliminierbaren, Einflusse, welchen nach (s. o.) die
Größe des Spielraums der unregelmäßigen Zufälligkeiten auf die Größe der
Maßwerte hat, müssen sich die Zufälligkeiten durch öftere Wiederholung der
Versuche in der Art kompensieren, daß man, so lange jener Spielraum und die
Empfindlichkeit dieselben bleiben, in zu verschiedenen Zeiten angestellten Versuchen
übereinstimmende Maßwerte wiederfindet, der Einzelzufall also seinen Einfluß
verliert, und die Definitivresultate insofern unabhängig vom Zufalle werden. Um
sicher zu sein, daß dies der Fall ist, wird man jede Versuchsreihe so lange
fortzusetzen oder so oft zu wiederholen haben, bis die größeren Fraktionen oder die
Wiederholungen derselben in dem betreffenden Resultate übereinstimmen, unter
Gestattung natürlich von Abweichungen so kleiner Ordnung, wie man auch als
Beobachtungsfehler bei physikalischen Beobachtungen gestatten muß; denn die nicht
absolut ausgleichbaren Zufälligkeiten vertreten bei unseren Methoden die
Beobachtungsfehler. Bei einer Übereinstimmung kleiner Fraktionen darf man sich
nicht beruhigen, indem sie selbst auf Zufall ruhen kann. Im Übrigen gewährt die
Wahrscheinlichkeitsrechnung die Mittel, einerseits den Grad der Genauigkeit, den
man mit gegebener Wahrscheinlichkeit durch eine gegebene Anzahl Beobachtungen
zu erlangen erwarten darf, voraus zu bestimmen; anderseits den Grad erlangter
Genauigkeit nach der Zahl der Beobachtungen und dem Grade der Übereinstimmung,
welche die einzelnen Beobachtungen oder Fraktionen einer Beobachtungsreihe
zeigen, zu berechnen.
Die Versuche sind zwar von vorn herein in Bezug auf einen bestimmten Zweck
möglichst planmäßig einzurichten; doch kann ein vorläufiges Tatonnement oft von
großem Nutzen sein, die für die Messung günstigsten Verhältnisse und dabei zu
berücksichtigenden Nebenumstände zu ermitteln, um den Plan der Versuche danach
festzustellen, außerdem da, wo es nicht auf Mituntersuchung des Ganges, den die
Übung nimmt, abgesehen ist, den Vorteil haben, das erste Stadium der Übung schon
durchschreiten zu lassen und hiermit einen Teil der davon abhängigen Änderungen
bei der Hauptuntersuchung in Wegfall zu bringen. Inzwischen bleibt der Einfluß der
Übung immer ein zu berücksichtigendes Element; und es ist daher nützlich, gleich bei
den ersten vorläufigen Versuchen auf die Erkenntnis und Verfolgung desselben
Bedacht zu nehmen; da spätere Versuche, wo die Übung schon teilweise eingetreten
oder bis zur Grenze gediehen ist, dies nur noch unvollkommen oder gar nicht mehr
gestatten.
Um nicht einseitige und nur für partikuläre Verhältnisse gültige Resultate zu
erhalten, ist eine möglichst ausgedehnte methodische Abänderung der Umstände in
Anwendung zu bringen. Ich habe so oft die Erfahrung gemacht, daß das, was unter
gewissen Verhältnissen ganz gesetzlich erschien, unter anderen Verhältnissen ganz
anders ausfiel 6), daß ich sehr vorsichtig geworden bin, Resultate, die nicht unter sehr
verschiedenen Umständen sich bewährt haben, als allgemeine auszusprechen. Nun
aber tritt ein Konflikt ein. Je mehrerlei Umstände in Verbindung man dem Versuche
unterwirft, desto weniger Versuche kann man auf jeden einzelnen wenden, mit desto
weniger Genauigkeit also im Ganzen das Maß bezüglich darauf feststellen. Man muß
sich daher eben so sehr hüten, Alles so zu sagen auf einmal untersuchen zu wollen,
wodurch man nichts recht erreicht, als zu einseitig das Verfahren auf gewisse
festgehaltene Umstände zu beschränken.
6) Dies
gilt ganz besonders von den Verhältnissen der weiterhin zu
erwähnenden konstanten Fehler.

Um es am Beispiele der Gewichtsversuche zu erläutern, so kann man untersuchen,


wie sich die Empfindlichkeit für Gewichtsunterschiede je nach der Größe der
Hauptgewichte ändert. Aber gesetzt, man hat die Verhältnisse in dieser Hinsicht
ermittelt bei Hebung der Gewichte mit der einen Hand, wird man auch dieselben
Resultate wiederfinden, wenn man die Gewichte mit der anderen Hand hebt, oder
wenn man, anstatt beide mit einer und derselben Hand, das eine mit der einen, das
andere mit der anderen Hand hebt? Oder wenn man den Handgriff oder die
Angriffsweise der Gefäße oder die Lage der Gewichte in den Gefäßen ändert? Wird
nicht die Geschwindigkeit der Hebung jedes Gefäßes, die Zwischenzeit zwischen der
Hebung beider, die Folge, ob das schwerere das erst- oder zweitaufgehobene ist, die
Höhe der Hebung Unterschiede mitführen? Wird man auch dieselben Resultate
erhalten, wenn man die Versuche mit den Hauptgewichten von den kleineren zu den
größeren aufsteigend und wenn man sie in umgekehrter Folge anstellt ? Welchen
Einfluß hat es, wenn man sie mit ermüdetem und nicht ermüdetem Arme anstellt?
Wie ändert sich das Verhältnis der richtigen und falschen Fälle mit der Größe des
Zusatzgewichtes ? u. s. w.
Zu einer erschöpfenden Untersuchung über die Empfindlichkeit für
Gewichtsunterschiede gehört wirklich eine Bestimmung aller dieser Einflüsse, und in
anderen Versuchsfeldern der Empfindlichkeit treten nur andere Einflüsse dafür auf,
die es zu untersuchen gilt. Aber jeder solcher Einfluß fordert, um sicher nach seiner
Größe, Richtung, Abhängigkeit von Mitumständen festgestellt zu werden, eine große
Reihe darauf bezüglicher Versuche.
Wo es den Einfluß verschiedener Umstände zu vergleichen gilt, sind die Versuche
darüber abwechselnd und im Wechsel auf- und absteigend mit den größeren und
kleineren Werten anzustellen, sei es an denselben Tagen oder im Wechsel der Tage,
um den Einfluß, den die Folge der Versuche durch Abänderung der Empfindlichkeit
oder aus anderen Gründen auf den Erfolg hat, teils erkennen, teils kompensieren, teils
in Rechnung ziehen zu können. Dies findet bei dem Beispiele der Gewichtsversuche
Anwendung auf die Reihe verschiedener Hauptgewichte, verschiedener
Zusatzgewichte, verschiedener Zeitintervalle der Hebung u. s. w., die man dem
Versuche unterwirft.
Seien z. B. die Versuche mit einer Reihe verschiedener Hauptgewichte anzustellen,
so kann man so verfahren, daß man am selben Tage die Reihe erst aufsteigend, dann
absteigend durchläuft, am nächsten Tage dieselbe erst absteigend, dann aufsteigend
durchläuft; oder auch so, daß man sie am einen Tage bloß aufsteigend, am folgenden
bloß absteigend durchläuft; welche Wechsel methodisch durch die ganze Reihe der
Tage, welche die Versuchsreihe in Anspruch nimmt, fortzusetzen sind.
Kochungechunge oluthile lokuhlola, esikhundleni sokuhlala ngiqala futhi ngivala
ngenani elincane kakhulu noma elikhulu kunawo wonke, ngaqala futhi ngavala
ngokulandelana ngenani ngalinye elizobhekwa, ngidlule ochungechungeni ngiye
emuva nangaphambili sengathi lihlelwe kumbuthano lapho iphuzu lokuqala ukuya
embuthanweni lingathathwa noma yikuphi. Mhlawumbe, nokho, inzuzo engalindelwa
kulokhu ukuthola isinxephezelo esiphelele sethonya lokulandelana kokuhlolwa
ayikudluli ububi bokuncipha kwendlela noma ikudlula kuphela ngaphansi kwezimo
ezikhethekile.
Ngokuvamile, uma kunikezwa ithonya lokulandelana kwesikhathi kokuhlolwa,
izimo ezahlukahlukene, ngezinye izikhathi eziphikisanayo, ziyacatshangelwa,
kwesinye isikhathi ziyaphikisana, futhi kwesinye isikhathi zingadlula omunye
ngomqondo, kwesinye isikhathi ngalowo mqondo. Ngakolunye uhlangothi,
ikakhulukazi esimeni sokungasebenzi ngokwanele, ukunakwa kanye nokusebenza
kwezitho zemizwa kuthola kuphela ukudonsa, ngomqondo othile, ngesikhathi esithile
semizamo bese kuqala ukusebenza ngokufana okuthile; ngakolunye uhlangothi, uma
beqhubeka isikhathi eside, bayashuba, bakhathele noma bahambe kancane Izimo
ezisetshenziswe ngokweqile; Ekugcineni, kusukela ekuqaleni, futhi kaningi
ngochungechunge olude lwezivivinyo, ithonya lomkhuba owandayo liyaziqinisa
lifike emikhawulweni ethile. Wonke la mathonya angenziwa izinto zokutadisha
okukhethekile; kepha uma kwenzeka zisebenza ngokuzenzakalela ekuhloleni konke,
Uma bona ngokwabo bengeyona indaba yophenyo, khona-ke umuntu kufanele
agweme ukuqina, ukuncika, ukushintsha ngangokunokwenzeka, okungukuthi
angaqhubeki nemizamo aze akhathale kakhulu noma acasuke, futhi azame kancane
noma ngemuva kokuphothula inqubekela phambili yokuvivinya ngaphezu kwalabo
abanenqubekela phambili esheshayo. Kodwa njengoba ukuqhubeka okuqhubekayo
kokuhlolwa, ngokwengxenye nsuku zonke, ngokwengxenye yokulandelana
kwezinsuku, ngakolunye uhlangothi, kunenzuzo yokufana kanye nokwenzeka
kokufana ngesikhathi esithile, umuntu unokuthile okunqunywe ngokunembile
ngokusho kobuntu nezimo, Ukubheka isilinganiso kulokhu, okumele kushiyelwe
esigqini ngasinye, kepha kunoma yikuphi ukungasekeli ukubala ekukhipheni, kepha
ekuzimiseleni ngqo nokunxeshezelwa kwalawo mathonya, okungeke kukhishwe
ngokuphelele; Lokhu kufaka ukuhleleka okuhambisanayo kokuhlolwa, nokuthi
yiluphi ulwazi olunemininingwane oluthe xaxa okufanele lufunwe engxoxweni
yezindlela ngazinye.
Njengoba kuwusizo futhi kudingekile njengokushintshwa kwezimo ukwenzeka
ukuze kuhlolwe ithonya lokwehluka kwabo, ukuqinisela okukhulu kunakho konke
okudingekayo kuyaqondakala, noma, kuze kube manje njengoba lokhu kungeke
kufezwe, isinxephezelo esikhulu kunazo zonke sokuhlukahluka kwabo siyadingeka
kukho konke ukuhlolwa okuvela ezimweni ezithile kufanele ihlangane nomphumela
ofanayo. Uma umuntu elawula izimo zangaphandle maqondana nalokhu, okungenani
hhayi okwangaphakathi; ekuthini ukuzwela uqobo, kanye nezimo ezithile
zangaphakathi ezisezingeni elifanele, kuncike ekuhlukeni okungacabangi ngenxa
yezimbangela ezingenakubalwa noma zisuswe. Lokhu kwenza ukucatshangelwa
okubili kudingeke, ngakolunye uhlangothi ukuthi izilinganiso ezivela ezinkathini
ezahlukahlukene, uma sezivele zenziwe ngaphansi kwezimo ezifanayo
zangaphandle, kungathathwa kalula njengokuqhathaniswa uma umuntu
engakholwanga ngokuqhathaniswa ngeqiniso uqobo; Okwesibili, lolo chungechunge
lokuhlola olude aluhlukaniswanga nje kuphela ngezingxenyana ngokuya ngezimo
ezahlukahlukene zokuhlola, kepha futhi ngokwesikhathi, ukuze kuhlolwe lokho
ikakhulukazi, futhi ngokuvamile kuncamela ukuhlanganisa umphumela wokubala
wezingxenyana zochungechunge olude lokuhlola kunomphumela ovela kulo lonke
uchungechunge olungafakwanga ngasikhathi sinye ukudonsa.
Ngokuvamile, ukuhlukaniswa kunenzuzo yokusiqinisekisa ngemiphumela
emikhulu noma emincane yemiphumela, yokuvumela inqubekela phambili
yokuvivinya umzimba ukuthi ilandelwe futhi, okubaluleke kakhulu, ithonya
lokuphazamiseka kwangaphakathi, okuchungechunge olude lokuhlola okuvame
ukusebenza kolunye uhlangothi ukukwazi ukuqeda ngokuthembeke kakhulu
ngokubala kunokuthi uma umuntu ephatha ukubonwa konke; njengoba kuvela
engxoxweni ekhethekile yezindlela.
Kodwa-ke, ngenxa yenani elincane lokubonwayo okungena kulo, imiphumela
yokubala yengxenyenamba ngayinye incane kakhulu kunaleyo ephelele. Kodwa
ukubalwa kwamathuba kukhombisa ukuthi ngokuhlanganisa imiphumela
yezingxenyana umuntu ubuyisa isiqiniseko sokuthi yini elahlekelwe ngumuntu
ngokusebenzisa isiqeshana; ngokusho izinzuzo ezichaziwe zokuhlukaniswa
okukhona
Ngakolunye uhlangothi, noma kunjalo, ngokuhlukaniswa, ubunzima bokulashwa
nokwethulwa kokuhlolwa kuyakhula, futhi nenani lezivivinyo eziqoqwe ndawonye
ngendlela yamacala alungile nalawo angalungile namaphutha amaphakathi ayanda,
kuphela ukunyamalala nenani elikhulu lokuhlolwa. maqondana nezincane okufanele
zicatshangelwe ukulungiswa, noma zenziwe zingenabungozi ngokusebenzisa inani
elifanayo lezivivinyo njalo, ithonya kusayizi wamanani alinganisiwe, njengoba
kungakhonjiswa ngokomqondo futhi kufakazelwe ngokuhlangenwe nakho.
Njengoba lonke uchungechunge olunzulu lokuhlolwa ludinga ukuqhubeka
kwezinsuku ezimbalwa noma ngisho amasonto nezinyanga, ukuhlolwa
kuzokwenziwa ngezikhathi ezijwayelekile futhi kuhlukaniswe njalo, iminyango
ehlelwe ngokulinganayo noma ngokulingana enenani elifanayo
lokuhlola. Ukugcinwa okuqinile kokuhleleka okuhleliwe kulobu budlelwano akugcini
nje ngokunikela kakhulu ekwenzeni nasekugcineni izivivinyo zezinsuku
ezahlukahlukene eziqhathaniswayo nezihlobene, ukuvikela ukuxubana namaphutha
ekuhlelweni kwezimo zokuhlola, kepha nokwenza lula ukubala nanoma yini
Ukwenza lula ukusetshenziswa kokubukwa nhlobo. Ngenkathi umuntu ebonwa
kaningi kangaka kungekudala, kungekudala, kungekudala kungekudala kulokho
kulandelana, manje ngaphansi kwalezi zimo, manje ngaphansi kwalezo zimo,
ngaphandle komthetho ohleliwe, usizo lokubonwayo luhlupheka ngazo zonke
izindlela. Inzuzo ejwayelekile yokuthi i-oda inayo yonke indawo itholakala kuphela
ngendlela yethu, imininingwane eminingi kufanele i-odwe futhi igcinwe
ngokulandelana.
Ngokuvamile ngizama uchungechunge olufanayo lokubonwayo, oluqhubeka
ngochungechunge lwezinsuku, ngaso sonke isikhathi ngasikhathi sosuku; ngoba
ibanga ukusuka esikhathini sokulala nokusetshenziswa kokudla lingaba nomthelela
ebudlelwaneni bokuzwela obuzohlolwa. Mhlawumbe ithonya elinjalo livame
ukunganakwa, ikakhulu uma lihlala lithinta izimo uma liqhathaniswa nenani
elifanayo; kodwa-ke, lokhu kuzofanele kuqala kuphenywe ikakhulukazi, futhi
ngaphambi kwalolo phenyo kuhlale kutuswa ukuba uqaphele, okungena kuphela
emthethweni jikelele wokugcina ukuhleleka okuhlelekile ebudlelwaneni besikhathi
sezivivinyo.
Uma nje ukwahlulelwa kwezindlela zethu kufanele kusekelwe esitatimendeni
esimsulwa semizwa, kufanele kuqashelwe kakhulu ukuthi ayithonywa ithonya
lomcabango, ukulindelwa kwemiphumela ukutholakala, ngamafuphi, yilokho
okubizwa ngokuthi yithonya lomcabango ngeke uzimisele ngokubambisana. Kusuka
kolunye uhlangothi, kepha, ukuze kugwenywe ithonya elicatshangwayo lomcabango,
umuntu akumele enze inqubo ibe yimpumputhe, ngomqondo
ongokomfanekiso. Izindlela zethu zinikeza izizathu zakho zombili.
Ukuhlelwa kwezimo zokuhlola, ukurekhodwa kwamanani agciniwe, inani
lamaphutha noma amacala alungile nalawo angalungile, kanye nazo zonke izibalo
ezizosuselwa kuzo, kufanele zisethwe futhi zilawulwe ngokuphindwaphindwa noma
ngenye indlela, ukuze inani lalokho okuzorekhodwa, kwengezwe futhi kubalwe
ngenye indlela ukuqapha okungenakugwenywa kugwenywa
ngangokunokwenzeka; nokubona ukwethembeka okungapheli ekuqopheni
nasekusebenziseni wena.
Ukuhambisana nemithetho yokugcina kubaluleke kakhulu futhi kunzima kakhulu
kunalokho umuntu angakucabanga ekuqaleni. Ngokokuhlangenwe nakho
engikwenzile nami kanye nabanye engibukele nabo, angithembi noma ikuphi
ukungezwa nokubalwa okungalawulwa ukuphindaphinda noma okunye. Noma
ngokubala okuphindaphindwayo, ukubala, ikakhulukazi uma kwenzeka ngokushesha
ngemuva komunye nomunye ngendlela efanayo, umuntu uwabuka amaphutha enziwe
kalula njengephutha lokulungisa kuskripthi. Ukunakekelwa nokuqapha kulokhu
akukhuthazwa ngokwanele; futhi kube nzima njengoba ukuphindaphinda noma
okunye ukulawula kokusebenza okuyisicefe kungaba yikho, kuyadingeka ukuze
kungaphazamisi ukusetshenziswa kwaso ngokubuka okungaqondiwe.
Ngisho nangaphambi kokurekhoda, noma kunjalo, ushintsho oludingekayo
olujwayelekile ezimweni lungenziwa kalula ngephutha ngokudida isimo esisodwa
kwesinye kuhlelo, noma ngokugcina iminyango eminingi yokuhlola ngaphandle
koshintsho oludingekayo; ngakho-ke umuntu kufanele enze ukunganakwa
okulawulayo kulokhu.
Mayelana nokwethembeka kokurekhodwayo, umuntu uzizwa evivinywa kaningi,
ngisho nangaphandle kokufuna ukuqamba amanga ngemiphumela, ukuthola
izindinganiso ezingavamile ezigcinwe, isb. B. ngendlela yamaphutha amaphakathi,
amaphutha amakhulu ngokungavamile, ngokwesibonelo abangelwa ukuncipha
kokunakwa, angafakwa ngaphandle. Kepha lokho akunamigomo noma umkhawulo
futhi kuholela ekuzikhetheleni okumele kususelwe ku-apercu engapheli. Kuyiqiniso
ukuthi amacala anjalo kufanele agwenywe, kepha uma enzeka kufanele azame
ukuwanxephezela ngokwenza imizamo eminingi. Ukwenzeka okungajwayelekile
kwamacala angajwayelekile kubuye kuthethelelwe emithethweni yamathuba uqobo
lwayo, lapho izindlela zamacala alungile nengalungile namaphutha asho ukuthi
asekelwe khona; futhi bekungeke kube nenzuzo ngaphandle kwabo
kwizikweletu, okumele bathembele kule mithetho. Endabeni yochungechunge olude
lwezivivinyo, akunakwenzeka ukuthi unakekelwe ukugcina amandla afanayo, uma
umuntu kufanele azame ukuwagcina ngangokunokwenzeka. Manje ukuhluka
okungahlosiwe kwalokhu ngokwako kungokwesimo salezi zindlela, futhi umthetho
walezi zigameko, ovela ngobuningi obukhulu, akumele uphazanyiswe ukungenelela
okungafanele.
Kubalulekile ukuqaphela usuku lokubukwa ngokufanayo hhayi kuphela
ngentshisekelo ejwayelekile yokuhleleka, kepha futhi ikakhulukazi ngoba izinguquko
zesikhashana noma eziqhubekayo ekuzweleni, okungenzeka ngenkathi kwenziwa
izivivinyo, zaziwa kuphela ngale ndlela nasekuhlanganisweni nasekusebenziseni
izivivinyo okudingekayo kungabhekwa. Ngaphezu kwalokho, umuntu uzokwenza
kahle ukubheka zonke izimo zesibili ezingaba nomthelela empumelelweni noma
ekuqhathanisweni kokuhlolwa, okufana B. ukurekhoda izinga lokushisa, noma lapho
ithonya elinjalo lingakaqinisekiswa, futhi kulokhu kuncono ukwenza okuncane
kakhulu kunokuncane kakhulu.
Kusiza kakhulu emkhakheni wethu wokubuka lapho ababukeli abaningana
behlangana ngenhloso yophenyo ngokuhlanganyela, ukuze basizane ngokwengxenye,
basekelane ngokwengxenye futhi balawule ngokwengxenye. Akulula kumuntu
obukelayo ukuthi aphumelele futhi aqedele ukuzenzela yedwa uphenyo lwendawo
eyodwa yezinzwa noma isici esibaluleke kakhulu sayo, ngokwengxenye ngenxa
yokwandiswa komsebenzi, odinga ukuhlukaniswa okufanayo nokuxhunyaniswa
okufanayo kusukela kolunye uhlangothi ngokwengxenye kungenxa yokuthi
ukubambisana okuqondile kwezingqapheli ezimbili, noma okungenani oyedwa
obukeleyo kanye nomsizi, kuyingxenye yemizamo eminingi, ngoba ukulawula
imiphumela etholwe ngumqapheli ngomunye noma ngaphezulu kwabanye
emkhakheni wethu kubaluleke kakhulu kunanoma iyiphi enye indawo, ngenxa
yengozi yokuthi umphumela uncike kakhulu kubuntu bomuntu obukayo. Ngakho-ke,
kuya ngezimo, kwesinye isikhathi ukwahlukaniswa komsebenzi phakathi
kwababukeli ngokuhlukanisa indawo yokubuka, kwesinye isikhathi ukubamba iqhaza
okuvamile kokufanayo ekuhlolweni okufanayo, futhi kwesinye isikhathi
ukuphindaphinda okuzimele ngokuphelele kokuhlolwa okufanayo kwabo bobabili
kungathatha inzuzo.
Mhlawumbe umuntu angasho ngokujwayelekile ukuthi emkhakheni wethu awukho
umphumela otholwe ngumbukeli onokwethenjelwa ongathathwa njengokuqinisekile
uma ungazange uhlolwe abanye ababukeli abanokwethenjelwa, ngoba ukuthembeka
kombukeli kuyisiqinisekiso sokwethembeka nokunemba kuphela amanothi akhe,
kodwa hhayi ngokuba semthethweni okujwayelekile kwalokho akubonile kuye; yize
obunye ubudlelwano nemithetho injalo umuntu angacabanga zisuka nje ukuthi
akuyona nje indaba yobuntu obuthile.
Kubaluleke kakhulu njengoba ukubambisana kwabaqapheli abahlukahlukene
ekuphenyweni ngokuhlanganyela kuvela emibonweni enikeziwe, kungaba
okungenangqondo kakhulu ukubheka ukuthi kungenzeka ukuthi izilinganiso
zengqondo zikhawulelwe ekubambeni komuntu obuka naye noma
umsizi. Esikhundleni salokho, kubaluleke njengokulawula noma yikuphi ukubonwa
kule ndawo ngokusebenzisa ukubonwa okuzimele, kubaluleke kakhulu ukwenza
zonke izinhlobo zokubheka kule ndawo zingaphazanyiswa ngangokunokwenzeka,
ngokufanayo ngangokunokwenzeka, nangaphansi kokulawulwa okugcwele
ngokuhamba kwesikhathi, izimo zokuhlola kanye nokulandelana lapho umuntu
ezama ukufeza khona, njengoba kungabekwa engcupheni kuphela ukuthi ulwazi
lwezimo zokuhlola, ithonya umuntu afuna ukuliphenya, lunikeza umcabango wokuba
ngumkhondo, ukuqamba amanga ngemiphumela. Ngakho-ke, ngaphandle kokuthi
kudingeke umsizi ngesizathu esithile noma ngesinye isizathu, ngeke abe nanzuzo,
ngoba noma iyiphi inkinga yemishini engadingekile iyingozi. Ingxoxo ekhethekile
yezindlela zokulinganisa izonikeza amathuba amaningana okubuyela kulesi sihloko
ngezingxoxo ezikhethekile ezibhekise esimweni sezimo kanye nokuhlangenwe nakho
okwenziwe, ngoba i-apercu ejwayelekile ayanele ukubeka imithetho ikakhulukazi
kuyo.
c) Ukucatshangelwa maqondana nesikhathi nezikhala zezilingo, amaphutha
aqhubekayo. 7)
Ngokwazi ukuthi kubaluleke kangakanani ukuqhathanisa amanani amabili
ezindleleni zethu, umbono olandelanayo ungcono kunalowo owenziwa ngasikhathi
sinye, futhi lokhu kokugcina akunakwenzeka ngokuguqula ukunaka komuntu
kushintshe inani elilodwa nokunye. Umzamo ngakho-ke kufanele usethwe
ngokushesha ukuze kubhekwe amanani okufanele aqhathaniswe, yize eshesha
ngokulandelana, kepha ngakunye kungaphazanyiswa ngangokunokwenzeka
ngokungenelela kwabanye, nokubabeka ememori kuphela. Ikhono lokuqhathanisa
ubuningi ngale ndlela liyamangaza kakhulu, njengoba u-EH Weber esevele
egcizelele, futhi ukucaciswa kwayo kungalindelwa esikhathini esizayo kuphela
kusuka entuthukweni ye-psychophysics yangaphakathi. Okwamanje, iqiniso lawo
kufanele lithembele kulo.
7) Ukubuyekezwa kk. 130-138.

Iqiniso lokuthi ukukhulelwa kobukhulu obuqhathaniswayo akuhambelani ngqo


ngokuhamba kwesikhathi, kepha, kuholela empumelelweni ebandakanya isilinganiso,
njengoba kunjalo neqiniso lokuthi aziqondani ngqo emkhathini futhi ngaleyo ndlela
zingene ebudlelwaneni obuhlukile nezitho zokubamba. Ngizobabiza ngobufushane
ubudlelwano obunjalo ubudlelwano besikhathi nendawo yesikhala samanani
aqhathaniswa. Ubunzima obukhulu bezinga eliqondile, elilinganayo lokuzwela
buhlala phezu kwalo, futhi ukuthuthukiswa kwezindlela kufanele kuqondiswe
ikakhulu ekunqumeni nasekuqedweni kwazo ngenqubo nokubala, lapho umuntu
ekwazi khona ukwenza okungaphezu kokwokuqala Amehlo angase abonakale
engenzeka; kepha lapho ukunakwa kuze kube manje kubhekiswe ngaphansi
kwesihloko esifanele.
Ngokuvamile, maqondana nobudlelwano besikhathi, kufanele kuqashelwe ukuthi:
1) isikhathi lapho kubonakala khona ubuningi, isb. B. isisindo siyathuthumela uma
kukhulunywa ngokuhlolwa kwesisindo, sithatha ibanga ekucabangeni uma
kukhulunywa ngomqondo wokulingana, njll. 2) Isikhathi esiphakathi esivunyelwe
ukugeleza phakathi kokukhulelwa kokunye; 3) ukulandelana kwezikhathi, noma
ngabe umuntu ubamba eyodwa noma enye kuqala; 4) ukuphindaphindwa kaningi
noma okuncane kombono wokuqhathanisa ngaphambi kokuba kwenziwe
isinqumo. Ngokuvamile, umkhuba uphatha ukufana okuthile kulezi zimo, futhi
ithonya lokwehluka okuncane okwenzeka ekuhlolweni ngakunye kulinganiselwa
kunani elikhulu lazo. Kodwa-ke, uma ukuhlolwa kwenziwa ngendlela ethile,
kungasiza ukusungula ukufana okuphelele noma ukufaniswa kulobu budlelwano
nokwengezwa kwenombolo, nokuhlola amandla abo ngokukuguqula ngamabomu,
lapho kuncane kakhulu okwenzekile kuze kube manje. Ekuvivinyweni kwesisindo
engikwenzile ngisebenzisa indlela yamacala alungile nalawo angalungile, noma
kunjalo, ngikubonile lokhu kucatshangelwa.
Angifuni ukungena kunoma yikuphi okuvamile lapha mayelana nobudlelwano
besikhala sendawo sezinto eziningi eziqhathaniswayo, okumele zicatshangelwe
ngokucophelela, ngoba zishintsha kakhulu ngokwehlukana ngokwendlela
nangendlela yokuhlola kunaleyo yesikhathi sesikhathi futhi zisikhumbuza
kusengaphambili ukuthi ubuhlangothi obubili bezitho zethu zomqondo kulokhu
Inhlonipho idinga ukucatshangelwa okukhethekile, ngakolunye uhlangothi, njengoba
inikeza isizathu sokuqhathanisa izinga lokuzwela kwezitho eziphindiwe,
ngokwengxenye ngokwazo, ngokwengxenye ngokubambisana, kanti ngakolunye
uhlangothi, njengoba ukubambisana kwezitho zombili ezinhlangothini zombili
kungeke kubeke kalula izitho ezimbili ngokulingana okufanayo nosayizi
oqhathanisiwe.
Lapho usebenzisa indlela yephutha elijwayelekile, kwenza umehluko ukuthi ngabe
ibanga elijwayelekile, lapho omunye azama ukwenza elinye lilingane,
lingakwesokudla noma ngakwesobunxele salokhu, ngenhla noma ngezansi,
kwesokudla noma kwesobunxele salo. Ekuhlolweni okuhambisanayo ngesilinganiso
sokuthinta kwesikhumba, uma umuntu ezenzela yena izivivinyo, noma ngabe
kusetshenziswa amakhampasi azungezisiwe, akuyona indaba yokunganaki ukuthi
ngabe umuntu ubamba ikhampasi enquma ibanga elijwayelekile ngesandla sokudla
kanti enye ngesandla sobunxele , noma okuphambene nalokho, ngendlela
okusetshenziswa ngayo amakhampasi ngandlela thile ngemuva kwalokho, njll.
Ngokwazi ukuthi ubudlelwano besikhathi esithile nendawo yesikhala, obehlukile
ngobuningi obuqhathanisiwe, buhlala buhlala njalo ngochungechunge lwezivivinyo,
bathethelela lokho ngokuvamile okungabizwa ngokuthi yiphutha eliqhubekayo kuze
kube sezingeni elifinyelelwe.
Endleleni yamacala alungile futhi angalungile emkhakheni wokuhlolwa
kwesisindo, iphutha eliqhubekayo likhonjiswa eqinisweni lokuthi uma ngihlanganisa
inani elikhulu lamacala lapho umkhumbi enezisindo ezingeziwe bekungowokuqala
ukuphakanyiswa, ngenombolo enkulu lapho bekungokwesibili khona Endabeni
yezimo ezifanayo ncamashi, isilinganiso selungelo kumacala angalungile kwesinye
isikhathi sihluke kakhulu kunokunye, kufana nokuthi ngihlanganisa inani elikhulu
lamacala lapho isisindo esingeziwe sasisesandleni sobunxele nalapho sasisesitsheni
esifanele. 8th) Endleleni yephutha elisho emkhakheni wokuhlola iso nokuthinta,
iphutha elihlala njalo likhonjiswa eqinisweni lokuthi okushiwo amabanga,
engiwalinganisile ngasikhathi sinye njengebanga elijwayelekile elinikeziwe,
akuvumelani ngokuphawulekayo nebanga elijwayelekile ngemuva kwanoma ngabe
yimizamo emingaki, kepha nxazonke eyodwa, evame ukucatshangelwa, ethembele
ngokomthetho endaweni nendawo yesikhashana yamanani aqhathanisiwe, iphambuka
ngokuhle noma kabi ngalokho, futhi, okuhlobene nokuthi inani lokuphambuka okuhle
okuvela ebangeni elijwayelekile, isamba sephutha elihle, esikhundleni se-im
engemihle Amanani aphelele ajwayelekile, ngokuvamile avela ehluke kakhulu kuwo,
ngokungenakuqhathaniswa ngaphezu kokubhalwa ngokungahleliwe okungalingani.
8)Ekuhlolweni kwabo komsindo besebenzisa indlela yamacala alungile
nawamanga, uRenz noWolf baphinde babone ukuthi omunye wabo wayevame
ukuthambekela ekubhekeni umsindo ozwakale kuqala kanti omunye umsindo
wawuzwa okwesibili njengamandla, okufakazela ukuthi ithonya Isikhathi
semiphumela siyaziqinisa lapha, okungukuthi ngendlela eshintsha
ngokwezimo.

Umuntu angahle asole lezi zitatimende futhi acabange ukuthi okuningi


okubonwayo ngale ndlela kusekelwe emathonyeni omcabango, kepha uma nje
engazizamanga izindlela okukhulunywa ngazo, lapho umuntu ezokholiseka
maduzane ukuthi , uyiqala ngendlela ofuna ngayo, awukwazi ukugwema amaphutha
ahlala ekhona. Kodwa kwakukhona ukucabanga okuncane kakhulu lapho ngidlala
kulokhu engangikubonile maqondana nokuthi kwakungalindelekile ngokuphelele
kwamaphutha aqhubekayo kule mizamo eyangimangaza kakhulu ekuqaleni,
nangaphambi kokuba ngivale ukuqedwa kwabo, banamahloni kakhulu; nanamuhla,
ngemuva kokuzama isikhathi eside endaweni, ikakhulukazi isisindo nezilinganiso
ezithintekayo, isizathu sokugcina sayo asikacaci kimi, futhi iqiniso laso kuphela
eliqinisekile. Izinto ezihambisanayo zitholakale nakwabanye ababukeli
engibakhuthaze ukuba baphinde ukuhlolwa kwami.
Das Dasein der konstanten Fehler bringt übrigens nur eine Komplikation, nicht eine
Ungenauigkeit in das Maß durch unsere Methoden, insofern sie sich bei wirklicher
Konstanz durch geeignete Maßnahmen eliminieren und zugleich ihrer Größe nach
genau bestimmen lassen, wie ich bei spezieller Betrachtung der Methoden zeige.
Leider findet die Konstanz der konstanten Fehler nicht in strengem Sinne statt. Ich
bin eines Tages nicht eben so geneigt als des anderen Tages, das erstaufgehobene
oder linksstehende Gefäß, die rechts- oder linksbefindliche Distanz in bestimmtem
Sinne als größer oder kleiner aufzufassen; sondern bei gleichgehaltenen äußeren
Umständen ändern sich die inneren Dispositionen in dieser Hinsicht in einem oft
höchst auffallenden Grade. Unsere Methoden lassen diese Veränderungen leicht
verfolgen, finden aber auch, wenn es auf letzte Genauigkeit ankommt,
Schwierigkeiten darin, sofern sich die Variationen der konstanten Fehler bei der
Methode der mittleren Fehler mit dem reinen variablen Fehler vermischen und ihn
verunreinigen, bei der Methode der richtigen und falschen Fälle aber in anderer Weise
das Maß beteiligen; daher die hauptsächlichste Sorge dahin gehen muß, solche
Variationen teils durch die Anstellungsweise, teils Behandlungsweise der
Beobachtungen (Fraktionierung) möglichst auszuschließen oder unschädlich zu
machen.
Abgesehen hiervon darf man in der Komplikation unserer Methoden durch den
konstanten Fehler keinen Nachteil derselben sehen, vielmehr einen wichtigen Vorteil,
sofern die Bestimmung des konstanten Fehlers selbst ein Teil des dadurch
gewinnbaren psychophysischen Maßes ist; indem eben der Einfluß jener die
Empfindung mit beteiligenden Umstände dadurch repräsentiert und gemessen wird,
zugleich aber die Möglichkeit vorliegt, ihn von dem Maße der
Unterschiedsempfindlichkeit, um das es uns allerdings jetzt nur zu tun ist, zu
eliminieren. Der konstante Fehler ist daher auch nicht als ein müßiger Abfall
überhaupt wegzuwerfen, sondern nur von diesem Maße sorgsam auszuscheiden,
übrigens selbst nach seinen Verhältnissen, Gesetzlichkeiten,
Abhängigkeitsverhältnissen in jedem Versuchsgebiete und nach jeder Versuchsweise
zu untersuchen. Ja es dürften unsere Beobachtungsmethoden in dieser Hinsicht der
Beobachtungskunst überhaupt zu Statten kommen, indem dadurch nicht nur ein so
allgemeines Vorkommen konstanter Fehler, als man wohl kaum gedacht hätte,
sondern auch Quellen derselben, an die man bisher kaum gedacht hat, aufgedeckt
werden; worüber ich jedoch vielmehr auf meine "Maßmethoden" als diese Schrift
verweise.
Zugleich liegt in der Empfindlichkeit, welche die Methoden für den Einfluß der
Versuchsumstände auf den konstanten Fehler zeigen, ein Beweis ihrer Feinheit.
Das Vorige ist weit entfernt, alles das zu erschöpfen, was dem zu wissen und von
dem zu beachten nötig ist, der sich der vorstehenden Methoden selbst zu Versuchen
bedienen will. Indem ich aber genötigt bin, genauere Ausführungen hierüber den
"Maßmethoden" vorzubehalten, beschränke ich mich darauf, folgends noch
hinsichtlich der beiden letzten Methoden die wesentlichsten Spezialpunkte teils zu
bezeichnen, teils in kurzer Übersicht darzulegen, die künftig ausführlicher
besprochen werden sollen. Dabei lege ich für die Methode der richtigen und falschen
Fälle die Gewichtsversuche, hinsichtlich der Methode der mittleren Fehler die
Augenmaß- und Tastversuche unter, über die mir allein eigene Erfahrungen zu
Gebote stehen. Die Bezeichnungen, die ich im Folgenden brauche, werden später
überall bei Bezugnahme auf die betreffenden Methoden wieder gebraucht werden.
d) Spezielles zur Methode richtiger und falscher Fälle, in Anwendung auf die
Gewichtsversuche.9)
Die (im Jahre 1855 begonnenen) Versuche, auf deren Grundlage die folgenden
Ausführungen über die Methode der richtigen und falschen Fälle beruhen, wurden
zuerst nur in der einfachen Absicht einer genaueren Prüfung des Weber’schen
Gesetzes unternommen, später im Interesse der Ausbildung der Methode selbst
fortgeführt und weiter ausgedehnt, nachdem sich gezeigt hatte, daß die Prüfung, die
ich im Auge hatte, eine zuvorige Untersuchung der Bedingungen der Genauigkeit der
Methode, eine Ausbildung ihrer experimentalen und Rechnungsseite erst forderte,
welche zur Zeit noch nicht vorlag. Während mehreren Jahren betrachtete ich es als
eine Art täglicher Arbeit, ungefähr 1 Stunde lang Versuche in diesem Interesse
anzustellen, und solche konsequent in Bezug auf die Ermittelung dieses oder jenes
bestimmten Verhältnisses eine größere Zahl von Tagen hindurch fortzusetzen.
Hierdurch ist ein, in dieser Schrift bei Weitem nicht zu erschöpfendes, Material von
Versuchen erwachsen, wovon die, in einigen der folgenden Kapitel vorkommenden,
großen Versuchszahlen, und die mehrfache Wiederholung von Versuchsreihen zur
Feststellung wichtiger Punkte zu verschiedenen Zeiten und unter abgeänderten
Umständen, Zeugnis geben, auch ist dadurch eine große Übung in Handhabung der
Methode entstanden.
9) Revision S. 42–104, 358 ff. Über die Methode der richtigen und falschen
Fälle in Anwendung auf den Raumsinn. Abh. der kgl, sächs. Ges. d. W. XXII,
Nr. II. 1884. In Sachen des Zeitsinns und der Methode der r. u. f. F. Phil. Stud.
III, S. 12 ff.

Insofern es bei unserer Methode darauf ankommt, das Verhältnis der Zahl der
richtigen Fälle zur Zahl der falschen Fälle oder zur Totalzahl der Fälle zu bestimmen,
werde ich, unter vorzugsweiser Anwendung des letzten Verhältnisses, die Zahl der
richtigen Fälle mit r, die der falschen Fälle mit f, die Totalzahl der Fälle
mit n bezeichnen, also das Verhältnis, mit dem wir uns hauptsächlich zu beschäftigen

haben werden, mit , so aber, daß, wenn eine Versuchszahl bezüglich eines
Beobachtungswertes in gleiche Fraktionen geteilt wird, und diese besonders in
Rechnung genommen werden, r und n auf die Zahl der richtigen und gesamten Fälle
einer jeden Fraktion insbesondere geht, indes mit v die Anzahl der Fraktionen
bezeichnet wird, wo dann vn die Totalzahl der Fälle für den betreffenden
Beobachtungswert ist. Bezieht sich die ganze Beobachtungsreihe, wie dies in der
Regel der Fall ist, auf mehrere unter einander zu vergleichende Beobachtungswerte,
so muß dann natürlich vn noch mit der Zahl derselben multipliziert werden, um die
Totalzahl der Fälle für die ganze Reihe zu erhalten.
Wo das Urteil zweifelhaft bleibt, ist ein solcher Fall bemerktermaßen halb den
richtigen, halb den falschen Fällen zuzuzählen. Um aber hieraus hervorgehende halbe

Fälle zu vermeiden, rechne ich, weil es bei der Bildung des Bruches nur auf
Verhältnisse ankommt, jeden richtigen Urteilsfall als zwei richtige, jeden falschen als
zwei falsche Fälle; und jeden, wo das Urteil zweifelhaft bleibt, als einen richtigen,
einen falschen.
Mit P wird das Hauptgewicht, d. i. das Gewicht eines jeden der vergleichsweise
gehobenen Gefäße samt Belastung ohne D, mit D das Zusatzgewicht (Mehrgewicht)
bezeichnet werden, das beim Versuche angewendet wird, mit h ein Wert, welcher der
Unterschiedsempfindlichkeit direkt proportional, mithin dem Zusatzgewichte D, das

ein gleiches zu liefern vermag, umgekehrt proportional ist, oder kurz das Maß der
Unterschiedsempfindlichkeit, um das es zu tun ist.
Die Methode läßt sich in doppelter Weise ausführen: nach einem ersten Verfahren
so, daß man sich erst nach wiederholtem Hin- und Herwiegen der belasteten Gefäße
entscheidet, welches schwerer oder leichter ist; nach einem zweiten so, daß man sich
unverbrüchlich nach jeder einzelnen vergleichsweisen Aufhebung beider Gefäße
entscheidet, oder bei Zweifel das Urteil zu den unentschiedenen legt, welche halb den
richtigen, halb den falschen beigezählt werden.
Früherhin habe ich immer das erste Verfahren angewandt; aber später alle damit
angestellten Versuche verworfen, und mich ausschließlich an das zweite gehalten,
nachdem ich mich von der weit größeren Vorzüglichkeit desselben überzeugt habe.
Nicht nur läßt es sich gleichförmiger herstellen als das erste, sondern es kann auch
eine genaue Elimination und Bestimmung der, von der Zeit- und Raumlage
abhängigen Miteinflüsse, welche einen konstanten Fehler begründen, nur nach dem
zweiten Verfahren, durch angemessene Entgegensetzung dieser Einflüsse gegen
einander, erzielt werden, wie sich unten ergeben wird.
Natürlich begeht man nach dem zweiten Verfahren leichter einen Irrtum bezüglich
der Richtung des Unterschiedes als erstenfalls, und die Zahl der unentschiedenen und
falschen Fälle fällt unter Anwendung eines gleichen D bei gleicher Totalzahl der Fälle
größer aus, als nach dem ersten Verfahren, was aber die Methode nicht ungenauer
macht, sofern diese ja auf der Begehung von Irrtümern zu fußen hat, und was durch
Anwendung eines größeren D kompensiert werden kann, um nicht zu kleine

Verhältnisse zu erhalten, welche eben so wenig als zu große vorteilhaft für das
Maß sind. Von anderer Seite liefert die zweite Methode in gleicher Zeit viel mehr
Fälle als die erste, und es kann dabei jede einzelne Doppelhebung mit der anderen
ganz gleich oder vergleichbar hergestellt werden.
Eine Nichtkenntnis der Lage des Mehrgewichtes und mithin Zuziehung eines
Gehilfen zur Bestimmung der jedesmaligen Lage desselben, um einen Einfluß der
Einbildungskraft auf das Urteil auszuschließen, ist bei dem ersten Verfahren
wesentlich, bei dem zweiten nach der unten zu beschreibenden Ausführungsweise
desselben nicht nur nicht nötig, sondern auch nicht einmal anwendbar. Dies wird sich
nach genauerer Darlegung der ganzen Sachlage der Methode bestimmter motivieren
lassen.
Gemäß der Bemerkung (s. o.) ist die Hebung der Gefäße immer sukzessiv
vorzunehmen, und eine Doppelhebung des zweiten Verfahrens, welche ein Urteil
begründet, entsteht also durch folgweise einmalige Hebung des einen und des
anderen Gefäßes, schließt somit zwei einfache Hebungen ein. Insofern aber nach der
(s. o.) angegebenen Weise jedes Urteil zu zwei Fällen gerechnet wird, wird die
Totalzahl der Fälle durch die Zahl der einfachen Hebungen, nicht der
Doppelhebungen bestimmt.
Wenn ich beide Gefäße mit derselben Hand hebe, so bezeichne ich es als
einhändiges Verfahren; wenn ich das eine mit der einen, das andere mit der anderen
Hand hebe, als zweihändiges. Auch das einhändige ist aber immer von mir mit beiden
Händen insofern ausgeführt worden, als die Linke und Rechte in wechselnden
Versuchsabteilungen angewandt wurden. Hierbei hat sich in jeder größeren
Versuchsreihe die Rechte etwas, doch wenig empfindlicher, als die Linke gezeigt; das
einhändige Verfahren aber überhaupt nicht unerheblich empfindli-cher, als das
zweihändige. Die konstanten Einflüsse der Zeit- und Raumlage der Gefäße sind nach
einhändigem, zweihändigem, linkshändigem, rechtshändigem Verfahren sehr
verschie-den. Es ist jedoch hier nicht am Orte, in die Spezialitäten einzugehen, die
mir darüber zu Gebote stehen.
Besondere Rücksichten erforderte die Einrichtung der Gefäße, welche mit den
eingeleg-ten Belastungsgewichten zusammen das Hauptgewicht P geben; und erst,
nachdem ich viel Zeit durch Versuche mit unvollkommenen Einrichtungen verloren,
bin ich bei der unten kurz zu beschreibenden Einrichtung mit einer drehbaren
Griffrolle und fixierten, mit den Gefäßen so zu sagen einen zusammenhängenden
festen Körper bildenden, Belastungsgewichten stehen geblieben, welche genügt hat.
Vielleicht hat es einiges Interesse, wenn ich als ein Beispiel — und in der Tat ist es
nur ein Beispiel — durch wie viel Kleinigkeiten man bei Versuchen dieser Art in
Verlegenheit gesetzt und aufgehalten werden kann, zuvor etwas von jenen
unvollkommenen Einrichtungen erwähne.
Anfangs wandte ich als Gefäße einfache hohle Holzzylinder an, die ich mit der
Hand von oben umfaßte. Aber bei schweren Hauptgewichten mußte die Hand stark
zusammen geknippen werden, damit die Gefäße nicht aus der Hand glitten, indes bei
schwachen die Hand von selbst geneigt war, leise zuzugreifen. Auch ließ sich die
Gleichförmigkeit der Fassung nicht wohl verbürgen. Dann ließ ich die Gefäße mit
Messingbügeln versehen, die sich um Stifte drehten, welche an den entgegengesetzten
Enden eines Diameters des Gefäßes angebracht waren, damit die Gefäße sich beim
Heben von selbst nach der Schwere orientieren möchten. Aber diese Vorrichtung
wurde bald schlottrig. Dann ließ ich die Bügel fest annieten; da sie aber, um die
Gefäße nicht durch sich selbst zu schwer zu machen, von dünnen Messingblech
waren, zogen sie sich, wenn ich zu größeren Hauptgewichten überging und konnten
nicht mehr für vergleichbar gelten. Nachdem ich stärkere substituiert hatte, habe ich,
nach Verwerfung aller früheren Versuche, mit diesem Apparate fast ein Jahr lang
sorgfältige und mühsame Versuche angestellt, und diese zuletzt alle ebenfalls, wenn
auch nicht geradezu, verworfen, aber als der Wiederholung und Kontrolle bedürftig
erachtet, die seitdem von mir so weit durchgeführt ist, daß alle jene früheren
Versuche dadurch als überflüssig oder ihrerseits nur als zu einer beiläufigen
Kontrolle der Resultate der neueren dienlich gelten können; auch ist im Folgenden
ganz davon abstrahiert. Dies hing an folgendem Umstande. Die früher von mir
angewandten, aus dem Verkehre genommenen und nur durch Nachwiegen
kontrollierten Belastungsgewichte hatten nach ihrer verschiedenen Schwere auch
verschiedene Größe. Da nun die Gefäße weit genug sein mußten, daß auch die
größten darin Platz hatten, waren die kleinen und selbst größere nicht vor
Verschiebung beim Heben der Gefäße gesichert. Ich setzte voraus, daß der Druck
doch immer mit der ganzen Schwere des Gefäßes auf dieselben Punkte der die Bügel
umfassenden Hand fallen müsse, also kein Nachteil aus einer etwaigen Verschiebung
der Gewichte in den Gefäßen hervorgehen könne, unterließ aber bei der Menge sonst
zu untersuchender und nach einander untersuchter Nebenumstände, welche von
Einfluß bei dem Verfahren sein können, dies zum Gegenstande besonderer
Untersuchung zu machen. Diese Vernachlässigung hat sich schwer gerächt. Denn als
ich endlich doch der Sicherheit halber die Untersuchung darauf richtete, indem ich
absichtlich vergleichungsweise Versuche mit in der Mitte und ganz seitlich im Gefäße
fixierten Belastungsgewichten anstellte, zeigte sich, daß vermöge zwar nicht anderer
Größe, aber anderer Verteilungsweise des Druckes die Erfolge beidesfalls ganz
entschieden verschieden ausfallen, das Gefäß nämlich am schwersten erscheint,
wenn das Gewicht die Mitte des Gelasses einnimmt, und daß der Unterschied sogar
nicht unbeträchtlich ist, wenn man extreme Lagen in dieser Hinsicht vergleicht. Nun
konnten allerdings bei meinen Versuchen nur viel geringere, und nach
Wahrscheinlichkeit durch die große Menge Versuche sich in der Hauptsache
kompensierende Verrückungen stattgefunden haben, was sich auch teils durch die
Übereinstimmung der einzelnen größeren Fraktionen in den gewonnenen Zahlen,
teils dadurch bestätigt hat, daß die späteren Versuche mit der vollkommeneren
Einrichtung wesentlich zu ganz denselben Resultaten geführt haben; indes machten
mir jene früheren Versuche keine Freude mehr, und die Schärfe und bindende Kraft
derselben war, wenn nicht im Ganzen, aber in den Einzelbestimmungen, zu prekär
geworden, um nicht die Mühe einer Wiederaufnahme derselben mit einem neuen
Apparate der Beruhigung bei den bisherigen vorzuziehen.
Alle Versuche, auf die ich mich folgends zu beziehen haben werde, sind nach dem
zweiten Verfahren (s. o.) unter sehr gleichförmigen Umständen ausgeführt, welche
ich hier als Normalumstände oder Normalverhältnisse beschreibe, Nebenpunkte dabei
übergehend, die ich in den "Maßmethoden" nachzutragen mir vorbehalte. Von diesen
Normalverhältnissen wurde nur insofern abgewichen, als der Erfolg solcher
Abänderungen selbst zum Gegenstande der Untersuchung gemacht werden sollte.
Die Gefäße bestanden nach der Einrichtung, bei der ich zuletzt stehen blieb, nur in
einer Art Gestellen, aus 4 vertikalen, unten durch ein horizontales Kreuz
verbundenen, Messingstä-ben, zwischen welche die, genau einpassenden
rechteckigen, nur in der Dickedimension verschiedenen, Gewichte (teils von Blei,
teils Zink) eingelegt wurden, so daß sie eine feste Lage darin hatten und sich bei den
Hebungen nicht verschieben konnten. Das Gefäß mit dem eingelegten Gewichte und
einem darauf aufgelegten Deckel, auf dessen Mitte ein kleines offenes Kästchen
aufgelötet war, bildete zusammen das Hauptgewicht P, welches sorgfältig gleich für
beide Gefäße gemacht wurde. In das Kästchen des Deckels des einen beider Gefäße
ward dann das Zusatzgewicht D gelegt, das solchergestalt auch seinen festen Platz,
auf der Mitte des Hauptgewichts, behielt. Der Handgriff der Gefäße war eine, um
eine horizontale Achse drehbare, hölzerne Rolle von 1 par. Zoll Durchmesser, welche
mit der ganzen Hand umfaßt wurde.
Ngokuya ngokusetshenziswa kwesivalo esikhanyayo noma esisindayo, umkhumbi
ngamunye wawunesisindo esingama-gramu angama-300 noma angama-400, ukuze
amagremu angama-300 kube isisindo esikhulu kunazo zonke u- P , ongasetshenziswa
uma kungafakwa ezinye izinsimbi zokulayisha kusetshenziswa isivalo
esikhanyayo. Isisindo esikhulu engisisebenzisile kwakungu-3000 grams; izinto
zokusebenza kungenzeka ukuthi azizange zikhuthazelele umthwalo osindayo
ngokuhamba kwesikhathi. Lapho bekungadingekile khona ukuhlola impumelelo
yokusetshenziswa kwezisindo ezahlukahlukene eziyinhloko, ngivame ukusebenzisa
amagremu ayi-1000 njengesisindo esikhulu.
Imvamisa osayizi u-0.04 P no-0.08 babesetshenziswa njengezisindo
ezengeziwe uP.
Akunandaba ukuthi zombili lezi zikebhe zakhiwa ngendlela efanayo, ukuze
kunxeshezelwe ithonya lomehluko ongazange unakwe, ochungechungeni ngalunye
lokuhlola u- D wafakwa esitsheni esisodwa kaningi njengoba esinye ngaphansi
kwezimo ezihlukile.
Ukuphakama kokuphakanyiswa kunqunyelwe yibhodi enezingqimba ebekwe
ukuphakama ngaphezulu kwetafula lokuhlola ukuze libe ngu-2 inches 9
lin. EParis. ukukopela.
Amalifti ayenziwa ngezandla ezingenalutho, ngemikhono yehembe elingenalutho.
Imodi yokuphakama yayiwukuthi uma, ekuphakameni kokuqala okuphindwe
kabili, ngokwesibonelo, umkhumbi wesobunxele waphakanyiswa kuqala, kowesibili
lokhu kwenziwa ngeyakwesokudla, njalonjalo ngokunye. Ukuphakamisa okunjalo
okuphindwe kabili kwenziwa ngokushintshana ngokulandelana noma ngamakheshi
alula angama-64, afakazela amacala amaningi, ngifingqa njengomnyango wokuhlola,
lapho uD ehlala njalo emkhunjini ofanayo. Maphakathi kwegumbi ngalinye,
isb.emuva kokuphakanyiswa okulula okungama-32, ukuma kwemikhumbi
kwashintshwa kusuka kwesobunxele kuye kwesokudla isikhathi
ngasinye. Esikhathini esingu-4 nesikhala sesikhala esihlukile, lapho isisindo
esingeziwe uD Lokhu kuphakamisa okubizwa ngamacala amakhulu ayi-4 endlela
okuzoxoxwa ngayo kabanzi ngezansi, ngalinye lawo limelwe ngokufanele ngamacala
aphakeme ayi-16 noma amacala emnyangweni ngamunye wokuhlola. Iminyango
enjalo yamacala angama-64 lilinye, eshintsha izimo ezizophenywa (P, D, njll.)
Zazivame ukuqashwa eziyi-8 kuye kwezi-12 ngokulandelana ngosuku ngalunye
lokuhlola, futhi ochungechungeni olukhulu lokuhlola luvame ukuqhubeka inyanga
eyodwa.
Isikhathi sokuphakanyiswa ngakunye komkhumbi, okulawulwa yikhawunta,
bekungumzuzwana owodwa, ukuthi ukubeka ngakunye phansi kube yisekhondi
elilodwa, isikhathi esiphakathi kokubeka umkhumbi owodwa nokuphakamisa esinye
futhi bekungumzuzwana owodwa, isb.isikhathi sokuphakanyiswa kabili ngakunye,
obekufanele ukuqhathanisa noma amacala ama-2, ncamashi 5 imizuzwana. Ngishiye
isikhathi esimaphakathi kakhulu, okungukuthi, imizuzwana emi-5, phakathi kokunye
nokuphakamisa okuphindwe kabili okulandelayo, lapho umphumela warekhodwa
khona. Enkambisweni yesandla esisodwa, ukuqoshwa kwakwenziwa ngaso sonke
isikhathi ngesandla sokungenzi lutho; ngezandla ezimbili, kushintshana ngesinye
noma esinye isandla ngemuva kwezinsuku zokuhlolwa.
Ngokushesha omunye wenza ukwenziwa kwale mishini ngokusetshenziswa
kwekhawunta, futhi ukusetshenziswa kokunakwa ngokushesha kuba yimishini
ngokuphelele futhi kufane, ukuze kuthi, njengoba ngikwazi ukuzibonakalisa ngivela
ezinombolweni zami zokuhlola, kungabonakali ekupheleni kwehora lokuhlola
lansuku zonke kukhombisa ukubuthaka; Izahlulelo ezinqunywa
ngokuhlanganyela ngesisindo esingeziwe D, ukuthintana okungaguquki kwesikhathi
nesikhathi sendawo, kanye nokuqondana okungajwayelekile, kuguquka
ngokungaqondile ngakunye: kusinda kwesokudla, kusindwe ngakwesobunxele,
kungacaci, kwehle ukukhuluma ngomlingiswa oyinhloso ekuphakameni okubili
Isandla, ngaphandle kwesidingo sokuzikhethela nokuzindla, okuyiqiniso impela
ngendlela yokuqala.
Ihlelwe kanjani indlela yokuqopha ukuze ingadideki futhi ikwazi ukwengeza kalula
amacala afanele atholakala emacaleni amakhulu ayi-4 icaciswe kabanzi ku "Izindlela
zokukala".
Kakhulu okwamanje mayelana nezimo zangaphandle zokuhlolwa. Ngemuva
kwalokhu ngizoqhubeka nobudlelwano obujwayelekile bendlela.
Injongo jikelele indlela ngaphansi kwezimo ezihlukahlukene ngaphansi kwazo
ukuzwela umehluko ngoba izinsimbi ukuba elithe wahlola ngayinye izimo

kuqhathaniswa ngumuntu inombolo ezanele ukuhlolwa value , noma ngaphansi

division of isibalo novivinyo v Group, v amagugu ukuze win, futhi kulokhu


ukuthola izinga lokuzwela umahluko, lapho umsebenzi wesibili ungahlobene khona
ukunquma usayizi kanye nokuqondiswa kwethonya lesibili elihilelekile ekuhlolweni.
Ubunzima obuyisisekelo manje bubonakala buziveza zisuka nje.
Siyazi ukuthi zonke ezinye izinto ziyalingana, isilinganiso sanda ngokuzwela

komehluko osindayo; kodwa ukuphindwa kabili kokukhulu


akuhambelani nokuzwela okuphindwe kabili kunokwehluka , uma sifuna ukuhlala
sithembekile esilinganisweni esisisungulile, kodwa isisindo esikhulu njengo- D

sisikhulu, esinikeza okufanayo , sihambisana nokuzwela okuphindwe kabili; futhi


ngokubuka okujwayelekile lokhu okulandelayo kungabonakala.
Noma ngabe ukuzwela kuncane kakhulu, kuzohlala njalo
kunokwenzeka ukuthatha isabelo D maqondana no- P ukuze cishe wonke noma
empeleni wonke amacala azolunga, futhi kusobala ukuthi ngisho nokwenyuka

okukhulu kokuzwela ngeke kube ukwanda ubuhlobo bungaqhubeka; ukuthi kulesi


simo, njengoba ingahlala cishe noma ingaguquguquki ngokuphelele ngokuzwela
okushintshe kakhulu, akukho silinganiso esifanelekile sokuzwela okufanele
sifunwe; kanti ngokuzwela okukhuphuke kakhulu umuntu uzokwanela ngesisindo

esingezansi esiphansi, isilinganiso esilinganisweni esifanayo bese ukwahlulela


ukuqiniswa kokuzwela, ukuze umuntu abhekiswe esilinganisweni esisisungule yona
le ndaba. Kepha kufanele ithole kanjani indawo yayo endleleni yethu?
Ake sithi, ngokwesibonelo, ngifuna ukuqhathanisa ukuzwela kwesandla sobunxele
nangakwesokudla nokwehluka kwesisindo, futhi ngesisindo esikhulu
esifanayo P kanye nesisindo esifanayo esengeziwe D siphakamisa zombili izitsha
ngakwesobunxele (L.), ngesinye isikhathi kwesokudla (R.), ngakho-ke ekuqaleni

ngithola kuphela okwehlukile ku-L no-R, okungivumela ukuthi nginikeze


ukuzwela okukhulu noma okuncane kwesandla esisodwa noma esinye, kepha akukho
silinganiso esilinganayo salokhu kuzwela; futhi kuphakama umbuzo, ngithola
kanjani ukuthi ngithola osayizi abehlukene besabelo D esizonikeza isilinganiso

esifanayo sikaL no-R.


Ngokufanayo, uma ngifuna ukuhlola ukuzwela kwesandla esisodwa nesinye, noma
zombili izandla ngokwesilinganiso, ku- P ehlukile . Okuhlangenwe nakho
kukhombisile ukuthi isabelo esifanayo D sinikeza isilinganiso

esikhudlwana nge- P encane kunesikhulu, kepha bekuyindaba enkulu yokuthola


i- D ehlukile , enikeza okufanayo kuma- P ahlukile , ukuze, kunani eliphindayo
lale- D, izinga lokuzwela komehluko phakathi kokuhlukile Ukuba namanani kaP.
Ngokwalokhu kubuka, indlela yamacala afanelekile nengaqondile kuhlelo
lokusebenza olwaziwa kusukela ngaleso sikhathi empeleni yayifanelekile kuphela
ekunikezeni inkomba yokuya ngokuya, kepha hhayi isilinganiso esilinganayo
sokuzwela. Kepha indlela ingaqeqeshwa ukunikeza into enjalo.
Okokuqala, kunenketho yokudwetshwa.Ungashintsha isibonelelo sesisindo

ngaphansi kwezimo uma uqhathanisa uze uthole into efanayo . Kodwa-ke


njengoba umphumela othize ungadonswa kuphela kwinani elikhulu lezivivinyo
ngisho naku- D ofanayo , le nqubo, edinga inani elikhulu lokuhlolwa
kwe- D's ngayinye esetshenzisiwe, ayikhathazi nje kuphela, kodwa futhi iholela
ngemuva kokuzama okunzima kakhulu akunembile.
Noma kunjalo, ungaguqula phakathi kwamanani asondele kuwe; futhi isikhathi
eside ngazama ukuzisiza ngale ndlela; kepha ukuphazamiseka kokusebenza kanzima
nokunganemba kungalungiswa kuphela ngokungaphelele. Ngenhlanhla, noma
kunjalo, ingasuswa kalula futhi ngokuphelele.
Ngokomthetho oqondile oyinhloko ovivinywe yimina futhi osuselwe
ekuhlaziyweni kwezibalo kepha okungahunyushelwa kalula ekusebenzeni, kuyo

yonke imithetho etholakale ku- D othile , kungenzeka kutholakale ukuthi iyiphi


i- D ye- P efanayo futhi, ngaphezu kwalokho, efanayo Ngokuya ngezimo,

bekuzodingeka ukunikela nganoma yini enye , kufaka phakathi lokho umuntu

afuna ukukugcizelela njengokulungisiwe, inqobo nje uma lokho umuntu anqamula


kukho okutholakala ku- n omkhulu ngokwanele . Yebo, ungakwazi ngqo, ngaphandle

imvoyisi, kunoma ubani ukuba lapho ngokwanele


ezinkulu n kungaphansi 10)Ukuthola, ngokwethebula, izinga lokuzwela umahluko
okufanele wenziwe ngendlela yokuthi lihambelane nomqondo walesi sigaba
esisungule; futhi kuzokhonjiswa ngasikhathi sinye ukuthi lokhu kuzokwenziwa
kanjani, ngemuva kokusho nje amagama ambalwa asendleleni okuholele kuyo.
10)Uma umuntu ehla ngokuhlukanisa inani elikhulu lezivivinyo aze afike
ku- n omncane ezingxenyeni ngazinye, khona-ke umuntu ulahlekelwa
ukunemba ezingxenyeni ngazinye, kodwa aphinde azuze lokhu
ngokuhlanganisa imiphumela yezingxenyana.

Bei einem Studium der Wahrscheinlichkeitsrechnung, zu dem ich mich immer von
Neuem durch das Interesse der Ausbildung unserer Methoden getrieben fand, bot sich
mir die Betrachtung dar, 1) daß nach der Sachlage unseres Verfahrens das Maß der
Empfindlichkeit für Unterschiede durch den, gewöhnlich mit h bezeichneten, Wert
vertreten werden könne, der nach Gauss das Maß der Präzision von Beobachtungen
bietet, sofern bei vergleichbar gehaltener Modalität des Verfahrens die Präzision nur
noch von der Empfindlichkeit, womit der Unterschied aufgefaßt wird, abhängt; 2)

daß zwischen dem durch die Versuche gebotenen und dem Produkte jenes

Maßes h in das Zulagegewicht D, bei welchem gefunden ist, d. i. zwischen


und h D, eine mathematische Beziehung stattfinden müsse, welche eine Ableitung

von hD aus , und hiernach durch Division mit D das Maß der
Unterschiedsempfindlichkeit h finden lassen müsse.
Es galt nur noch, diese Beziehung erstlich theoretisch festzustellen, zweitens durch
den Versuch zu bewähren, drittens für unsere Maßmethode praktisch zu verwerten.
Diese drei Aufgaben glaube ich befriedigend gelöst zu haben, womit die Methode der
richtigen und falschen Fälle erst die Bedeutung einer wirklichen Maßmethode erlangt
haben dürfte.
Was die mathematische Deduktion anlangt, so gebe ich sie, da es für die praktische
Anwendung der Methode nicht nötig ist, davon Einsicht zu nehmen, in folgender
Einschaltung. Die experimentale Bewährung kommt wesentlich darauf heraus,
experimental zu zeigen, daß, wenn man bei konstanter Empfindlichkeit einen

gewissen Wert bei einem gewissen Werte D erlangt hat, der nach unserer

mathematischen Beziehung berechnete Wert für ein anderes D, was zu jenem in


bestimmtem Verhältnisse steht, sich durch Versuche richtig wiederfindet, unter
Gestattung natürlich so kleiner Abweichungen, als auf nicht ausgeglichene
Zufälligkeiten zu schreiben; — oder, was nur eine andere Form derselben Bewährung
ist, daß die, bei gleicher Empfindlichkeit aber verschiedenem D durch den Versuch

erhaltenen Verhältnisse nach der, auf unsere mathematische Beziehung


gegründeten Tabelle Werte von hD geben, welche proportional mit D sind. 11) Zum
Belege hiervon aber stehen mir sehr ausgedehnte Beobachtungsreihen zu Gebote, die
ich in den "Maßmethoden" mitteilen werde. Auch werden wir auf einige derselben im
9. und 12. Kapitel von selbst geführt werden.
11) Da die Unterschiedsempfindlichkeit, um die es sich hier handelt, mit P (aber
nicht mit D, so lange D klein bleibt) variabel ist, so wird zu Versuchen mit
gleichbleibender Empfindlichkeit ein konstantes P erfordert.

Hiernach wird sich der Gegenstand rein praktisch so darstellen lassen, daß Jeder
auch ohne Einsicht in die Gründe der zu gebenden Regeln und selbst ohne
mathematische Vorkenntnisse sich der Methode messend bedienen kann. Auch wird
man dies mit Zutrauen tun können, nachdem sich die theoretische Ableitung
derselben der Kontrolle durch eine berühmte mathematische Autorität zu erfreuen
gehabt, und die Kontrolle durch die Erfahrung ebenfalls entscheidend gewesen ist.
Mathematische Aufstellung; und Deduktion der Rechnungsregel der Methode
der richtigen und falschen Fälle.12)
Indes bis jetzt kein aprioristisches Prinzip vorliegt, wie je nach der Größe des

Hauptgewichtes P sich das Verhältnis bei konstantem Zusatzgewichte D ändern


muß, vielmehr dies nur als Sache eines durch das Experiment zu konstatierenden
Gesetzes anzusehen ist, so ist dagegen möglich, nach den Prinzipien der

Wahrscheinlichkeitsrechnung a priori anzugeben, wie sich das Verhältnis ändern


muß (ein großes n vorausgesetzt), wenn bei gleichbleibendem Hauptgewichte P und
überhaupt gleichbleibender Unterschiedsempfindlichkeit h das Zusatzgewicht sich
ändert, oder überhaupt der Einfluß sich ändert, welcher das scheinbare Übergewicht
bestimmt, und der hier ein- für allemal durch D vertreten werden mag. Es sind
nämlich hierbei dieselben Prinzipien maßgebend, nach welchen man auch,
gleichbleibende Präzision der Beobachtung vorausgesetzt, die Änderung der
verhältnismäßigen Zahl der Beobachtungsfehler nach den Änderungen ihrer Größe

bestimmen kann. Die Beziehung zwischen und Dh, um die es sich hier handelt, ist
jedoch nicht durch einen endlichen Ausdruck, sondern nur durch einen
Integralausdruck darstellbar, der zur praktischen Verwertung der Beziehung
tabellarisch repräsentiert werden muß, wie unten geschehen wird.
12) Revision S. 84–104.
Der folgends mit Q zu bezeichnende Integralausdruck, welcher hierbei ins Spiel
kommt, ist derselbe, durch welchen die relative Zahl oder Wahrscheinlichkeit der
Fehler in gegebenen Grenzen der Größe bestimmt wird, nur daß an die Stelle des,

gewöhnlich mit D bezeichneten, Fehlers das halbe Mehrgewicht tritt, nämlich

wo p die Ludolf’sche Zahl, e die Grundzahl der natürlichen Logarithmen, t =

hD = , h das Präzisionsmaß im Gauss’schen Sinne ist. Der Wert von t, welcher


einem gegebenen Werte von Q zugehört, findet sich an manchen Orten tabellarisch
repräsentiert, so im Berlin. astronom. Jahrb. f. 1834 S. 305 ff. bis t = 2,0; und in einer
besonders erschienenen, jetzt nicht mehr im Buchhandel zu habenden

lithographierten Tabelle bis t = 3,0; so daß man, wenn Q nach gegeben ist, hiermit

zugleich t oder gegeben halten kann.


Nun werden alsbald folgende, für unsere Methode fundamentale, Gleichungen

bewiesen werden, mittelst deren Q aus ableitbar ist.

und hiernach

Von diesen Beziehungen reicht es hin, die zwischen und Q wie folgt in

Anwendung und Betracht zu ziehen. Man leitet aus dem beobachteten den

Wert Q nach der Gleichung ab, sucht in einer Tabelle des Integrals Q den

Wert dazu auf, und dividiert ihn mit , um h zu erhalten, oder mit D, wenn
man, wie von uns geschehen soll, das h der Methode der richtigen und falschen Fälle
bloß halb so groß nimmt, als das der Fehlertheorie. Um aber nicht erst aus dem durch
die Beobachtung gefundenen jedesmal erst den Wert besonders bilden zu

müssen, habe ich die Tabelle des Integrals Q , wo die Beziehung zwischen

und t gegeben ist, in eine solche umgesetzt, wo sie gleich zwischen und t gegeben
ist. Dies gibt die unten folgende Fundamentaltabelle.

Die mathematische Ableitung vorstehender Beziehung zwischen und Q hat die


Prüfung des Herrn Prof. Möbius, dem ich sie vorgelegt, bestanden, wonach man sie
mathematischerseits als einwurfsfrei ansehen kann. Er hat aber die Gefälligkeit
gehabt, meiner etwas unbehilflichen Ableitung eine kürzere und präzisere, übrigens
zu demselben Ziele führende, zu substituieren, die ich demnach vorziehe, statt der
meinigen im Folgenden mitzuteilen.
Die Möbius’sche Ableitung legt als Beispiel statt der Abweichung zweier Gewichte
von der Gleichheit die Abweichung zweier Teile einer geraden Linie von der
Gleichheit unter. Das Prinzip ist aber eines- und andernfalls dasselbe.
Es sei allgemein

die Wahrscheinlichkeit, daß der bei einer Messung einer Größe begangene Fehler
innerhalb der Grenzen von - D und + D fällt, in welchem Ausdrucke h wie oben das
Maß der Präzision der Messung, p die Ludolf’sche Zahl.
Seien nun beispielsweise:
A C B
drei Punkte in einer geraden Linie; C sehr nahe, aber doch nicht ganz in der Mitte
zwischen A und B gelegen. Bei n Beobachtungen nach der Methode der richtigen und
falschen Fälle halte ich a-mal dafür, daß C dem A näher liegt, als dem B; mithin CB
> CA; n - a = b mal dafür, daß C dem B näher liegt, als dem A, mithin CB < CA.
Hiernach verhalten sich die Wahrscheinlichkeiten für CA < CB und für CB <

CA, wie a und b, und diese zwei Wahrscheinlichkeiten selbst sind und .
Sei nun in der Linie
A CM B
M der wirkliche Mittelpunkt von AB, und C liege von M etwas Weniges nach A zu, so
ist amal mein Urteil ein richtiges gewesen, und bmal habe ich mich geirrt. Ich habe
nämlich bmal den Punkt C zwischen M und B liegen geglaubt; habe also bei jeder
dieser b Schätzungen den Punkt um mehr als die kleine Linie CM irrig, und zwar
über M hinaus nach B zu angenommen, habe also jedesmal einen Fehler, > CM, nach
einerlei Seite hin, begangen.

Amathuba alokhu ngakolunye uhlangothi = , ngakolunye uhlangothi


lapho i- CM izothathwa njengobuningi obuhle. Manje kunjalo

ngakho- ke

.
Ekugcineni:

Lezi amafomula ezimbili kanye nawo ayengase wachaza kanje: Uma


umugqa ACMB ibhekwa n izikhathi , kodwa kuphela
amaphuzu A kanye B ebonakalayo, omunye okholwa a izimo
ukuthi M amanga endaweni ethile phakathi C kanye B (njengoba iqiniso
kuyinto); ezimweni b (ngokungalungile) ukuthi u- M ulele ndawo phakathi
kuka- A no- C. Esikhathini esifanayo izingxenye ezimbili CB futhi AC ngokwayo

kodwa futhi imikhawulo ukuhlanganiswa, njengoba i-ezihlobene ××× -

UH. CM kanye ¥ , ngoba × maqondana - ¥ futhi - h. Ama-CM anjalo. Uma


ukuqondiswa kwe- ACMB kuthathwa nge-positive ne- M njengendawo yokuqala,
khona-ke ama-abscissas ka- C no- B = - CM no- MB, ama -abscissas ka- A no- C =
- AM no - CM; Nokho, AM kanye MB kukhona kumelwe libhekwe njengelingcwele
elingapheli kuqhathaniswa CM .
Kakhulu ngokutholwa kukaMöbius.
Ukuze kuncishiswe isibonelo emigqeni esibonelweni izisindo, omunye
ngeke uqhathanise eyodwa isisindo P ne -

AC, omunye P + D ne BC, ubude nge P + , ngaleyo ndlela

ucezu CM nge , isb for CM e sangaphambilini Yiba namafomula wokufaka

esikhundleni. Ngaphezu kwalokho ilingana neyethu futhi ilingana


neyethu, okuholela kumafomula okusetshenziswa ngqo kundlela yethu:

noma uma sisebenzisa okubalulekile

Kusho kafushane uQ

.
Iqiniso lokuthi, njengoba kuphawuliwe ngenhla, sithatha isilinganiso sokunemba
noma sokuzwela sendlela yethu h elingana nengxenye yesilinganiso sokunemba
kwethiyori yephutha ayinalo ithonya kuzicelo ezingaphakathi kwendlela yethu, ngoba
lapha kuphela izilinganiso zika- t noma h ezibalulekile; kepha kungacatshangelwa
uma umuntu efuna ukuqhathanisa imiphumela yendlela yamacala alungile namanga
ngokusho kwamanani aphelele nalawo atholwe ngendlela yamaphutha amaphakathi,
lapho i- Q ebalulekile ihlinzeka ngokulamula, njengasesibalweni sokuqala Iphutha

noma ukungaqiniseki noma i- t , esingabhekani nakho lapha.


Manje ake sibuyele kokusebenzayo:

Umthetho esibhekene nawo umane ubuye ekufuneni inani


elihambisanayo t = hD (ngokungezwa kokuhlanganiswa) kwamanani encwadi
anikezwe ukuhlolwa kwethebula elilandelayo, engikubiza ngokuthi itafula

eliyisisekelo lendlela yamacala alungile nalawo angalungile uma inani


lingatholakali ncamashi etafuleni) nangokuhlukanisa leli nani
ngo- D ukuthola inani h , okuyisilinganiso sokuzwela esidingekayo, noma ngisho
no- D njalo , ukusebenzisa inani t = hD elitholwe ngale ndlela ngqo esilinganisweni,
okuyinto elula ezimweni eziningi.
Lo mthetho wenele uma, ngaphandle kwesisindo eseqile ngokweqile D, awekho
amanye amathonya ahlala njalo anganquma ukuthi isisindo esingeqile siwela kuphi,

noma uma lokhu kungabhekwa njengokunxephezelwa ngokuhlelwa kwezivivinyo


lapho inani litholwa. Uma kungenjalo, ukuhlangana okukhona njalo kufakiwe
kunani t ; lapho-ke akusanciki ku- h no- D kuphela , uma ngo- D kuhlala
kuqondakala kalula ukuthi kuyisisindo esingeziwe, kepha futhi kuya ngalezi
zithonya; ukuhlukaniswa okulula kwenani t ngu- D kungenzeka ngaleso
sikhathi hayisatholakali kahle, futhi inani t , noma likhona njalo nge- D, ngeke
lisasetshenziswa esikhundleni se- h ngezinga elifanayo uma ukuthonya
okubambisanayo kungahambisani no- D ngasikhathi sinye. Kodwa-ke, inqubo
esungulwe kahle nokusetshenziswa okufanele kwetafula eliyisisekelo iphinde inikeze
indlela elula yokulungisa lokhu, okuzoxoxwa ngakho ngezansi.

Ithebula eliyisisekelo lendlela yamacala alungile nengalungile 13) .

t = hD hluka. t = hD hluka. t = hD hluka.


0.50 0.0000 177 0.71 0.3913 208 0 , 91 0.9481 455
0.51 0.0177 178 0.72 0.4121 212 0.92 0.9936 500
0.52 0.0355 177 0.73 0.4333 216 0.93 1.0436 358
0.53 0.0532 178 0.74 0.4549 220 0.94 1.0994 637
0.54 0.0710 180 0.75 0.4769 225 0.95 1.1631 748
0.55 0.0890 178 0.76 0.4994 230 0.96 1.2379 918
0.56 0.1068 179 0.77 0.5224 236 0.97 1.3297 1234
0.57 0.1247 181 0.78 0.5460 242 0.98 1.4531 1907
0.58 0.1428 181 0.79 0.5702 249 0.99 1.6438 ¥
0.59 0.1609 182 0.80 0.5951 257 1.00 ¥
0.60 0.1791 183 0.81 0.6208 265
0.61 0.1974 186 0.82 0.6473 274
0.62 0.2160 187 0.83 0.6747 285
0.63 0.2347 188 0.84 0.7032 297
0.64 0.2535 190 0.85 0.7329 310
0.65 0.2725 192 0.86 0.7639 326
0.66 0.2917 194 0.87 0.7965 343
0.67 0.3111 196 0.88 0.8308 365
0.68 0.3307 199 0.89 0.8673 389
0.69 0.3506 202 0.90 0.9062 419
0.70 0.3708 205
13)Ukubuyekeza p. 66 f. Amatafula ayisisekelo wezivivinyo ezibanzi bheka:
Mayelana nokunqunywa kobukhulu bomqondo wendawo, Abh. Dks Ges.
D. W. XX, ikhasi 204 ff.

Amazwi. 1) Uma kuphela ukulinganiswa kwendaba ka- t noma h , ngisebenzisa


amadijithi kumanani t asetafuleni njengezinombolo eziphelele esikhundleni
sezingxenyana zedesimali. Lokhu kuzohlala kunjalo ngamanani esikhathi esizayo

abalwa ngokwetafula. 2) Kudingeka kuphela ukusetha itafula lamanani amakhulu


kuno-0.5. Woza kaningi ngaphansi kwezimo zokuhlola ezinikiwe azinkulu kakhulu
u- D kulokhu noma ezibandakanya ukuxoxwa ngesikhala semicimbi emikhulu

ngezansi, amanani angaphansi kuka-0.5 akhona, kuthathe kakhulu

kukholamu ye-Ta belle seek, futhi inani elihambisanayo tukwethulwa


ngesibonakaliso esingesihle ezilinganisweni ezizonikezwa ngokuhamba kwesikhathi

ukuthola i- hD, hp, hq . 3) Itafula linikeza inani elingapheli le- t for = 1, okusho
ukuthi wonke amacala alungile . Uma kukhulunywa ngokuqinile, lokhu kuveza
isibalo esingapheli sokubukwa. Ngokuvamile, umuntu kufanele enze
u- D abe mncane ngokwanele futhi abe n mkhulu ngokwanele ukuthi lokhu
kungenzeki.
Indlela elula kunazo zonke yokusebenzisa ithebula elingenhla ukuthatha n =
100 unomphela ekubhekeni kwakho , okungukuthi, ukunquma r ngamacala ayi-
100 isikhathi ngasinye , nokuhlukanisa uchungechunge olukhulu lokuhlola lube
izingxenyana ze-100 ukuze unikeze amanani wodwa we-t atholakele kubo
Ukuhlanganisa amanani we-sum noma we-mean, ngoba ukwelashwa okuyingxenye
kuyadingeka noma kuyasebenziseka nakwezinye izindawo zokubuka. Eqinisweni,
umuntu kufanele ahlukane no-zero kanye nokhoma phambi kwekholomu
ukuze athole izinombolo r ezitholwe ngokuhlolwa ngqo kuyo; futhi eyodwa ayigcini

ngokuhlukanisa ukwahlukanisa ukwakha amanani , kepha futhi ayidingi


ukuhlanganiswa, kusukela lapho zonke izinombolo zesilingo r itholakala ngqo
etafuleni.

Uma ukhetha u- n ohlukile kune-100, uzohlala uhlangabezana namanani wawo


angatholakali ngqo kuthebula langaphambilini. Ngemuva kwalokho, ngosizo
lokwehluka kukholamu yomehluko , ama- t- Value ahambisanayo anganqunywa

kalula ngokuhlanganiswa okulula, lapho kufinyelela cishe ku- 0.85 iphuzu


lokugcina ledesimali ku- t -velu lingahle lilahleke okungenani amayunithi ayi- 1
kuye kwayi- 2 , okungasebenzi kusukela Ukungeza idesimali lesi-4 kokubonwa
kwalolu hlobo kungabonakala njengokunethezeka noma kunjalo. Ngamanani

aphakeme, noma kunjalo, umuntu uzobe engalungile kakhulu ngalokhu


kuhlanganiswa, ayanda lawa manani; ngakho-ke ngengeza amatafula ambalwa

angeziwe ukwengeza ingxenye yokugcina yetafula, lapho amanani zisondelene


komunye nomunye, futhi ngokufakwa kwazo eyodwa izokwanela njengesisekelo
sokuqhubeka nokuhlanganiswa kuzo zonke izimo.
Ithebula elengeziwe I.

t = hD hluka. t = hD hluka. t = hD hluka.


0.8300 0.6747 70 0.8825 0.8397 91 0.9300 1.0436 133
0.8325 0.6817 0.8850 0.8488 0.9325 1.0569
71 92 137
0.8350 0.6888 0.8875 0.8580 0.9350 1.0706
0.8375 0.6960 72 0.8900 0.8673 93 0.9375 1.0848 142
0.8400 0.7032 0.8925 0.8768 0.9400 1.0994
0.8425 0.7105 72 0.8950 0.8864 95 0.9425 1.1145 146
0.8450 0.7179 73 0.8975 0.8962 96 0.9450 1.1301 151
0.8475 0.7253 0.9000 0.9062 0.9475 1.1463
0.8500 0.7329 74 0.9025 0.9164 98 0.9800 1.1631 156
0.8525 0.7405 75 0.9050 0.9267 100 0.9525 1.1806 162
0.8550 0.7482 0.9075 0.9373 0.9880 1.1988
76 102 168
0.8575 0.7560 0.9100 0.9481 0.9575 1.2179
0.8600 0.7639 77 0.9125 0.9591 103 0.9600 1.2379 175
0.8625 0.7719 0.9150 0.9703 0.9625 1.2590
0.8650 0.7800 78 0.9175 0.9818 106 0.9650 1.2812 182
0.8675 0.7882 79 0,9200 0,9936 108 0,0675 1,3048 191
0,8700 0,7965 0,9225 1,0056 0,9700 1,3297
0,8725 0,8049 80 0,9250 1,0179 110 0,9725 1,3569 200
0,8750 0,8134 0,9275 1,0306 0,9750 1,3859
81 112 211
0,8775 0,8221 0,9775 1,4175
0,8800 0,8308 82 115 222

83 118 236

84 120 249

85 123 272

86 127 290

87 130 316

89

Zusatztabelle II.

t = hD diff. t = hD diff. t = hD diff.

0,970 1,3297 107 0,980 1,4522 150 0,990 1,6450 278


0,971 1,3404 0,981 1,4672 0,991 1,6738
109 156 304
0,972 1,3513 0,982 1,4828 0,992 1,7032
0,973 1,3625 112 0,983 1,4991 163 0,993 1,7375 343
0,974 1,3740 0,984 1,5164 0,994 1,7764
0,975 1,3859 115 0,985 1,5345 173 0,995 1,8214 389
0,976 1,3982 0,986 1,5337 0,996 1,8753
0,977 1,4110 119 0,987 1,5742 181 0,997 1,9430 450
0,978 1,4242 0,988 1,5961 0,998 2,0352
123 192 539
0,979 4,4380 0,989 1,6195 0,999 2,1851
128 205 1,000 ¥ 677

132 219 922

138 234 1499

142 260 ¥

An sich hat die Zahl n = 100 keinen besonderen Vorzug; und ich selbst habe statt n
= 100 immer n = 64 zu Grunde gelegt, alle meine größeren Versuchsreihen in
Fraktionen mit n = 64 geteilt, die aus den Fraktionen besonders berechneten t-Werthe
nachher addiert, und diese Summenwerte oder die daraus gezogenen Mittelwerte
verwandt. Der Grund war der, daß 64, als Potenz der 2, einer größeren Subdivision
mit 2 fähig ist, als 100, und ich mir diese anfangs für beliebige Fraktionierung offen
halten wollte. Später bin ich dabei stehen geblieben, um alle Versuchsreihen in dieser
Hinsicht vergleichbar zu halten, da, wie nachher zu bemerken, die Größe des n, was
man zu Grunde legt, einen gewissen Einfluß auf die Größe der Maßzahlen hat, den
man überall vergleichbar halten muß. Die von mir gewöhnlich gebrauchte

Fundamentaltabelle ist daher, um die Übersetzung des Bruches in einen


Dezimalbruch und Interpolation eben so zu ersparen, als für obige Tabelle angegeben
wurde, gleich für r, zugehörig zu n = 64, eingerichtet; und ich füge sie hier noch
hinzu, falls sich Andere derselben Grundzahl bedienen wollen.
Fundamentaltabelle für n = 64.

r t = hD r t = hD
33 0,0277 49 0,5123
34 0,0555 50 0,5490
35 0,0833 51 0,5873
36 0,1112 52 0,6273
37 0,1394 53 0,6695
38 0,1677 54 0,7143
39 0,1964 55 0,7619
40 0,2253 56 0,8134
41 0,2547 57 0,8696
42 0,2844 58 0,9320
43 0,3147 59 1,0026
44 0,3456 60 1,0848
45 0,3772 61 1,1851
46 0,4095 62 1,3172
47 0,4427 63 1,5231
48 0,4769 64 ¥
Um meine größeren Reihen, die stets Multipla von 64 Fällen enthalten,
vergleichungsweise mit der fraktionsweisen Behandlung, doch auch im Ganzen oder
in größeren Abteilungen gleich bequem behandeln zu können, habe ich noch eine
größere Tabelle für n = 512, worin 64 8mal enthalten ist, konstruiert, woraus sich
unmittelbar auch Tabellen für n = 64, = 2.64, = 4.64 ziehen lassen. Durch Rückgang
auf die, (s. o.) angezeigte, Tabelle des Q Integrals und Zuziehung der (s. o.)

angegebenen Gleichung zwischen und Q wird übrigens der Sachverständige (mit


Hilfe von Interpolation) leicht Tabellen für beliebige Grundzahlen n entwerfen
können. In jedem Falle aber wird man wohl tun, welche Grundzahl n man auch
wählen mag, immer dieselbe für alle Versuche beizubehalten, bei größerer
Versuchszahl immer durch Fraktionierung auf dieselbe zurückzugehen und seine
Tabelle ein- für allemal darauf einzurichten.
Vorstehender Fundamentaltabellen kann man sich nun auch bedienen, um aus

dem , was man bei einem gegebenen D und P erlangt hat, auf das D zu schließen,
was bei derselben Empfindlichkeit h und mithin demselben P (da h sich mit P, aber

nicht mit D ändert) erforderlich sein würde, irgend ein beliebiges anderes zu

geben, indem man nur nötig hat, zu dem anderen in der Tabelle das zugehörige t zu

suchen und folgende Proportion anzusetzen: Wie sich das t = hD beider verhält, so
verhält sich das D derselben. Umgekehrt kann man nach der Tabelle zu

gegebenen D’s die zugehörigen Werte finden, wenn ein solcher für ein D gegeben
ist, so lange h konstant bleibt. Jedoch wird man auf diese Anwendungen nicht leicht
praktisch durch unsere Methode geführt, indem die obige Bestimmungsweise
von h oder auch nach Umständen bloß t das bleibt, worauf zuletzt Alles ankommt.
Man darf nicht vergessen, daß der angegebene einfache Gebrauch der Tabelle nur
unter der angegebenen Bedingung stattfindet, daß das scheinbare Übergewicht,
abgesehen von den Zufälligkeiten, bloß von D abhängt; in Wirklichkeit aber hängt es
noch von konstanten Einflüssen der Zeit- und Raumlage mit ab; und der nach der

Tabelle aus abzuleitende Wert t ist in diesem Falle nicht bloß = hD, sondern
= h (D + M), wo M die algebraische Summe aller konstanten Miteinflüsse ist, die
noch außer D das scheinbare Übergewicht bestimmen. Mit Rücksicht darauf besteht
die praktische Aufgabe darin, die Versuche und deren Berechnung so zu kombinieren,
daß M kompensiert wird, und man auf denselben Wert hD zurückkommt, welcher
ohne das Dasein der Miteinflüsse nach obigem einfachen Gebrauche der Tabelle
erhalten werden würde.
Was nun die Versuchsweise anlangt, so ist unsere normale Ausführungsweise, von
der oben die Rede war, gleich für diesen Zweck berechnet. Hier wird nach einem
ganz regelmäßigen Modus zwischen 4 Hauptfällen entgegengesetzter Zeit- und
Raumlage des Mehrgewichtes gewechselt, nämlich 1) wo dasselbe im linksstehenden
Gefäße liegt, und wo dieses zuerst aufgehoben wird; 2) wo es im linksstehenden
Gefäße liegt, und wo dieses zuzweit aufgehoben wird; 3) und 4) entsprechend mit
dem rechten Gefäße; also, um die 4 Hauptfälle übersichtlich aus einander zu halten,
wo es liegt:

1) im linksstehenden zuerst aufgehobenen Gefäße,


2) - linksstehenden zuzweit - -
3) - rechtsstehenden zuerst - -
4) - rechtsstehenden zuzweit - -

Kurz bezeichne ich diese 4 Hauptfälle nach voriger Reihenfolge mit


I >, II >, I <, II< .
Die dabei erhaltenen, für jeden Hauptfall besonders zusammengezählten, richtigen
Zahlen mit
r1, r2, r3, r4

und die, ihren Quotienten durch n zugehörigen Werte t der Fundamentaltabelle


(welche nicht mehr einfach = hD zu setzen sind) mit
t1, t2, t3, t4

wobei für alle Hauptfälle ein gleiches n vorausgesetzt ist.


Indlela ukuze sivale lapho sisilela ngokugcwele M ke based, njengoba kulula show,
e kwengezwa t sika le i amacala main ngaleyo ndlela wathola futhi sokuhlukanisa by
4 ngokuba

ngokusho ukuthi iyiphi ukwahlukaniswa no- D okunika inani elimsulwa


le- h njengakuqala , esikhundleni salokho umuntu angaphinda futhi asebenzise
i- hD noma i-4 hD uqobo ngesilinganiso, uma i- D igcinwa njalo.
Le ndlela yokunxephezela ngokuphelele ama-co-influences M isuselwa kula
maphuzu alandelayo. Ngokusho (bheka ngenhla) kukhona ukuthonya
okubambisanayo ekunqunyweni kwesisindo esibonakala ngokweqile, ngokuya
ngokulandelana kwesikhathi sokuphakanyiswa kanye nendawo yendawo
yemikhumbi. Ngizobiza ithonya lincike ekulandelaneni kwesikhathi
kwesiphakamiso p, kanye nomthelela oncike endaweni yendawo q . Uma isikhathi
nesikhathi sendawo kuphambene, u- p no- q banezimpawu eziphikisanayo. Yisiphi
isibonakaliso esifuna ukusisebenzisela isikhundla esinikeziwe esinokuphikisana,
kuphela ukuthi sisebenzisa okuphambene nokuphikisana. Ngakho-ke ake sisethe
u- p no- q esimweni sokuqala esikhulu ngesibonakaliso esivumayo, khona-
ke uM uthatha inani + p + q esimweni sokuqala esikhulu , kwesibili - p + q, kuthathu
+ p - q, kwesine - p - q , bese sithola amanani alandelayo ezimweni ezi-4 eziyinhloko
Ngoba
t=h(D+M)
t 1 = h (D + p + q)
t 2 = h (D - p + q)
t 3 = h (D + p - q)
t 4 = h (D - p - q )

Ukwengezwa kwala manani amane nokuhlukaniswa ngo-4 kunika i- hD ; futhi


ukwengezwa kwesilinganiso sokuqala nesesine, kanye nesibalo sesibili nesesithathu,
ngokuhlukaniswa okulandelayo ngo-2, kusanele ukuthola i- hD .
Izibalo ezifanayo zilungele ukunikeza amanani we- hp ne- hq futhi ngenxa
ye- p no- q ngenhlanganisela eyengezelayo neyesusayo . Lokhu kungenxa yokuthi
uthola:
.

Ukuhlukanisa amanani we- hp, hq atholwe ngale ndlela ngamanani


atholwe ngaphezulu kunika isilinganiso se- p, q kuya ku- D , futhi ukuphindaphinda
lesi silinganiso ngo- D kunika inani le-p, q ngamagremu, uma u- D uqobo evezwa
ngamagremu . Futhi hp, HQ kanye hD kungaba ngamunye azimisele ngeduplikhethi
yi t ngolukaNkulunkulu izimo ezimbili eziyinhloko, kanye isheke kungenziwa wafuna
isivumelwano lamanani etholwe ngale ndlela.
Ngokuya ngokuqondiswa kwamathonya p, q nazo zingavela ngokungenalo
uphawu njengesibonakaliso esihle ngale ndlela yokuzimisela, ukuze ngobukhulu
umuntu athole ukuqondiswa kokufanayo okunqunywe yile ndlela ngasikhathi
sinye; lapho uphawu kumele luqondwe maqondana nendlela i- p ne- q
engeniswa ngayo ezibalweni eziyisisekelo.
Isixazululo esichazayo sayo yonke inkinga ngemisebenzi yaso yesibili kuholela
ekunqumeni i- h , p, q ngokulinganisa okulandelayo:

Kodwa-ke, ukuze kuqhathaniswe amanani we- hD, hp, hq noma ama-4 hD , ama-
4 hp , ama- hq ama- 4 , noma, uma kuyinhlanganisela yemiphumela evela
kumaningana, ihlala ifana njalo, izingxenyenamba zokuphindaphinda okukhudlwana
kwalawo manani zivame ukusetshenziswa ingama, njengoba uchwepheshe
engakubheki kalula.
Ngale ndlela, ngesikhathi esifanayo ethola ukuqedwa okuphelele nokuzimisela
okunembile kwamathonya p, q , zonke izilinganiso engizolandela kamuva
(ezahlukweni 9 no-12) mayelana nokuzwela komehluko emkhakheni wokuhlolwa
kwesisindo kuyatholakala, futhi Imiphumela ezokwenziwa lapho isebenza
ngezindlela eziningi ukuchaza nokufakazela okushiwo lapha ngale ndaba
ngokujwayelekile. Ukuphelela okuphelele nokubumbene kulokhu kuzonikezwa yi
"Izilinganiso".
Uma kufanele ngibhekise kuyo ngokuzayo, ngokuvumelana nokukhethwa
kwezimpawu ezenziwe (ngenhla), ngizothatha ithonya p, elixhomeke ekulandelaneni
kwesikhathi sokuphakama, njengokuhle, uma ngenxa yalokhu umkhumbi
ophakanyiswe kuqala ezimele ngo-D zibonakala njengezisindayo, ithonya q,
elixhomeke endaweni yendawo, livela njengelihle, uma ngenxa yalo umkhumbi
ongakwesobunxele, njengo-negative, uma umkhumbi ongakwesokudla ubonakala
njengosinda kakhulu. Ngakho-ke ngithi z. B., ithonya p lalingama-10 amagremu,
lokhu kusho ukuthi, ngaphandle kwesisindo eseqile, umkhumbi ophakanyiswe kuqala
uvele ngama-gramu ayi-10 osindayo kunokwesibili ophakanyisiwe. Isahluko 12
sizonikeza ithuba lokwenza izinhlinzeko ezinjalo.
Noma ubudlelwano besikhathi nendawo yesikhala semikhumbi buhlala bunjalo, i-p
ne-q zingashintsha ngenxa yezizathu zangaphakathi, ngoba lobo budlelwane
bezinhloso bungabhekwa kuphela ngokwendlela yabo yokuqonda okuzimele,
okungathi ngezizathu ezingaziwa kuguquke kakhulu.
Kodwa-ke ukuguquguquka kwamathonya p no-q kuya ngezimo zangaphandle
nezangaphakathi, ukuphelela kokuhlolwa kwami, okwenziwe ngokuguqulwa
okuningi, kukhombisile ngokungaguquki ukuthi ithonya p kungenxa yesisindo
esandayo sezisindo eziyinhloko noma ukukhathala kwangaphambilini kwezingalo
esandleni esisodwa inqubo enezinhlangothi ezimbili inenkambiso yokushintsha
ngomqondo ongemuhle, isb.ukwamukela amanani amancane amahle noma amakhulu
wegethivu, noma ukushintsha ukusuka kokulungile kuye kwamanani amabi,
ukuqhubekisela phambili u-p no-q enkambisweni yesandla esisodwa nangaphansi
kwezinye izimo ezifanayo amanani amakhulu amahle noma amancane amabi Yiba
namanani ngakwesokunene kunakwesobunxele; Ekugcineni, ukuthi ubukhulu
nokuqondiswa kwalezi zithonya akuncikile kakhulu kubukhulu buka-D. Ayikho
imininingwane eyengeziwe edingekayo lapha.
Man könnte die Kompensation der Miteinflüsse p, q auch dadurch bewirken
wollen, daß man das r der 4 Hauptfälle vor der Berechnung der t’s zusammennähme,

und aus dem so erhaltenen gemeinsamen nach der Fundamentaltabelle ein


gemeinsames t ableitete, welches man = hD setzte. Dieses Verfahren kann unter
Umständen Dienste leisten, wird aber von mir als das der unvollständigen
Kompensation bezeichnet, indem sich wie folgt zeigen läßt, daß man nicht wirklich
hierdurch genau auf den Wert hD und mithin h zurückkommt, der ohne das Dasein
der Miteinflüsse erhalten worden wäre.
Uma, ngokwesibonelo, ithonya p lisekela umkhumbi wesibili, futhi uma senza
ihaba ngokucabanga ukuthi likhulu ngokwedlulele, likhulu ngokungenamkhawulo,
ngakho-ke akunakushiwo ukuthi ukwengezwa komkhawulo D komunye wale
mikhumbi emibili bekungeke kube nethonya ngokuphelele, ukuzimisela, futhi ngaso
sonke isikhathi futhi ngaso sonke isikhathi lapho umkhumbi wesibili uphakanyiswa
wawuyobonakala usinda ukuthi, Ngakho-ke, uma umkhumbi D wacosha lokuqala
kaningi njengokuthanda ngakubili, njengoba kwenzeka e ucwaningo lwethu, futhi
uma izimo lezi izikhala ezimbili ngesikhathi zithathwa ndawonye, iyiphi ungase
ulingeke ukuba, kuthiwa kufinyeleleke nokuqedwa pinani lamacala afanele namacala
angalungile azolingana ngokufana nokuthi ukuzwela komehluko wesisindo bekuyi-
zero, lapho umuntu ethola khona nenombolo elinganayo yamacala alungile futhi
angalungile. Ukuzwela ku- D kubonakala sengathi kukhungathekile
yithonya. Ngenkathi, uma umthelela wokulandelana kokuphakanyiswa wawungekho
nhlobo, uD ukuqinisa ukujula kwakhe ngokulinganayo kuzo zombili izikhathi, futhi
kungavumela ukwehliswa kwamacala afanele omkhumbi alele kuwo, ngokulingana
nosayizi wawo nokuzwela okukhona. Ngakho-ke ukuhlanganiswa kwamacala afanele
esimweni sezikhathi eziphikisanayo akunakulinganiswa necala lapho isikhundla
sesikhathi sasingenalo nhlobo ithonya. Ngoba kuyaqondakala ukuthi umuntu
usondela ocabanga ukuthi ngokweqile ukusondela komthelela
onamandla. Futhi okuyiqiniso nge- p kulokhu futhi kuyiqiniso nge- q nangobukhona
obubodwa ngasikhathi sinye. Ngakolunye uhlangothi, umuntu usebenzisa indlela
yethu yesinxephezelo esiphelele, lapho izinombolo r zamacala amakhulu ahlukene
ngokuhlukile ukuthola u- tempeleni ancishiselwa kumphumela ofanayo maqondana
ne- hD ngokungathi awekho amandla okubambisana p no- q ; ngokuthi ngaleyo
ndlela izisuse.
Njengoba kungabonakala kalula, njengoba nje ithonya lika- D ngokumelene
no- p noma u- q linganyamalala, okuphindayo kufanele nakho ukwenzeka. Uma i- D
inkulu kakhulu, ngeke lisazwakala ithonya lokuqedwa okulandelanayo noma ithonya
lesikhundla sesandla, kepha ukwahlulela kusekelwe kuphela endaweni ka- D, futhi,
inqobo nje uma i- D ithatha isikhundla esiphikisayo nezindawo zesikhala kaningi
njengoba kwenza Uma lokhu kuyindlela yethu yokuhlola, inani lamacala okuqala
nawesibili, amacala angakwesokudla nangakwesobunxele, kufanele afane, noma
okungenani, ngokunyuka kuka- D, lokhu kulingana kufanele kusondele kakhulu.
Yize konke lokhu kungatholakala kalula ngokwethiyori, ngiyavuma ukuthi
ngangiqondiswa isipiliyoni uqobo lwaso, ngoba ngezisindo ezisindayo ezinkulu
ithonya p kwesinye isikhathi lalinkulu kakhulu kangangokuba lolo hlobo lokuvala
izindlebe lwethonya lika- D lwalubonakala ezivivinyweni ngaphandle kokubala
nangemva kokubala ubudlelwano bezomthetho bokuncika kokuzwela komehluko
babonakala buguqulwe kakhulu, ngoba ngangivame ukuthatha amacala
afanele ezikhathi ezahlukahlukene nezikhala zesikhala ndawonye ngaphambi
kokubala amanani we- t .
Njengoba kungabonakala kalula, inqubo ephindaphindwayo enesisindo
semikhumbi (bheka ngenhla), engavumeli ukwahlukaniswa kwamacala amakhulu
ayi-4, ingaqinisekisa kuphela le mpumelelo yesinxephezelo esingaphelele.
Ngenye indlela, umuntu angakhipha inqubo yenxephezelo ephelele uma
kungewona umbuzo wezinga langempela lokuzwela umehluko, kepha kuphela
ngokuhlola okungaphezulu, okuncane nokulingana, futhi uma kungekho zinguquko
ezinkulu emathonyeni p, q enkambweni Uphenyo kufanele luthathe. Ngemuva
kwalokho umuntu ngeke athathe izinombolo zawo wonke amacala amakhulu ayi-4
ndawonye, kepha futhi ukubheka njengokungenasidingo ukusuka ezinombolweni
ezifanele kuye kuma- t- amanani kuqala ngokungeza inani elilinganayo, elikhulu
noma elincane r le- n enikeziwe usebenzisa i- D enikezwe ., lapho-ke kufakazela
ukuzwela okulingana, okukhulu noma okuncane umahluko Kepha umuntu akumele
akhohlwe ukuthi lokhu kuhlala kuboshelwe esimweni sokuqina kwamathonya p,
q . Nokho, ngokuvumelana ngenhla, it has impumelelo efanayo, njalo ngomqondo
okuphambene ekushintsheni amathonya njalo, njengoba ube usayizi omkhudlwana
kunalokho ngokuvumelana (bheka isithombe esingenhla) ubukhulu enkulu irregularly
ekushintsheni randomness, isb ekunciphiseni izinombolo ezifanele r , ukuze nge
ukuzwela efanayo noma nakakhulu umehluko lohlanganisiwe izinombolo
ezifanele rkwamacala amakhulu ama-4 angavela abe aphansi uma ukuhlangana
okukhona njalo kukhulu, ukuze kuvele ubudlelwano obungebona ngale ndlela,
obunyamalala kuphela endleleni yesinxephezelo esiphelele. Kuze kube manje, uma
kunikezwe ukwehluka okukhulu kwalawo mathonya ngenxa yezizathu zangaphakathi
(cf. ngenhla), noma ngabe izimo zangaphandle zigcinwa ngokuqhathaniswa, umuntu
akasoze aqinisekisa ngokuphelele ukuthi ayafaniswa ngempela kumanani okufanele
aqhathaniswe, indlela eyinkimbinkimbi kakhulu yesinxephezelo ephelele iba, yebo,
indlela eyinkimbinkimbi Ngalesi sikhathi ukwahlukaniswa kwamacala amakhulu ayi-
4 kanye nokwehla kwezinga le- t kuhlala kunika isiqiniseko esikhulu, futhi
ukuqhathaniswa kwezinombolo nje r kungasebenzela izinqumo ezingaphezulu nje
nezesikhashana.
Ukunamathela okuhlelekile kwenani elifanayo lokubonwayo kanye noshintsho
olujwayelekile lwamacala amakhulu ayi-4, ngaphandle kokuqedwa ngqo
nokunqunywa kwethonya eliqhubekayo p, q alikwazi ukufinyelelwa, kudinga
ushintsho olujwayelekile lwesikhundla sesisindo eseqile ngakhoke ulwazi
oluqhubekayo lwalesi sikhundla. Endabeni yendlela yokuqala ebaluliwe, lapho zonke
izinqumo ezenza umnikelo kwinombolo r zenziwa njengohlobo lokucaciswa kuphela
ngemuva kokukalwa kaninginingi kwemikhumbi, lolu lwazi luyoba nomthelela
onqumayo ekwahlulelweni okwenzayo okwesibili, lapho ukwehluleka kwakho konke
ukuphakama okukodwa okukodwa kunomthelela ku- rizimpahla, ngoba kuyaziwa
ukuthi lokhu kwehluleka kunqunywa ngendlela engenakulinganiswa ngokuqondana
kanye nokuma kwendawo kanye nesikhathi semikhumbi, okungukuthi
umcabango awutholi ukwesekwa ekwazini isikhundla se- D , impumelelo ethile
yokuphakama okuphindwe kabili komuntu khona-ke ukulindela, kodwa kuphela
ukunamathela esitatimendeni semizwa Ukubona kwamatafula ami wokubuka
kuyakufakazela lokhu. Ukwehluleka kwezahlulelo ngazinye kuboniswe lapha
ngokungajwayelekile futhi kunqunywa inani kanye nezilinganiso ze- p,
q ngokuphelele futhi kaningi kakhulu kunesikhundla sika- D , yebo, inani lamacala
amanga, okuphambene nalokho indawo eyaziwayo ka- D kungadinga,
ochungechungeni lwezivivinyo eziningi kwezinye izimo eziyinhloko ikakhulu
ngaphezu kwaleyo elungile.
Ngokusho kwalokhu, ukusetshenziswa komsizi obaluleke kakhulu enkambisweni
yokuqala, ongashintsha isikhundla sesisindo esingeziwe ngaphandle kokwazi kwethu,
nakho akudingekile kunqubo yesibili, futhi akuvunyelwe lapha, ngoba ukulawula
amandla okuhlala njalo phezu kwesikhundla sesisindo esithe xaxa nokuphelele
Ukuphazamiseka kwemifaniswano engaphazanyiswa ngesikhathi sokuphakama
okuqhubekayo kubalulekile kule nqubo.
Ngemuva kokuzama indlela yokuqala ezinyangeni ezimbalwa, ngibheka
ngokucophelela ukungazi kwesimo sesisindo eseqile, ngaphambi kokudlulela
kwesesibili, nginolwazi lwesimo esifanayo, mhlawumbe ngisesimweni sokwahlulela
ubudlelwano phakathi kwalezi zinhlobo ezimbili zendlela ngokuqhathaniswa, futhi
bengingeke ngime okwesibili ukube bengingaqiniseki ngokwanele ukuthi ulwazi
lwesikhundla sesisindo eseqile nalo luphephile.
Uma lezi zincazelo zingatholakali zanele ukukhipha izinsolo zokubandakanyeka
komcabango ekucwaningeni kwami okwenziwe ngokwenqubo, khona-ke kufanele
futhi ngibheke "nezindlela zokulinganisa", lapho ngokwengxenye incazelo
eningiliziwe yesimo sale ndlela yokuhlola, ngokwengxenye indlela noma, njengoba
imiphumela yayo ikhombisa, kufanele ihlangabezane nayo ngempumelelo
enkulu. Kunoma ikuphi, ngivumela kuphela ukuphikiswa kusuka kuleli phuzu
ngesisekelo sokuhlolwa ngokucophelela kwenqubo ngokwami.
Bei der Berechnung pflege ich die Versuchsreihen nicht bloß nach den 4
Hauptfällen, sondern bemerktermaßen auch in Fraktionen nach der Zeit und anderen
Umständen in der Art abzuteilen, daß jedem einzelnen t-Werte eine Fraktion von 64
einfachen Hebungen oder Fällen untergelegt wird, und die aus den Fraktionen
gewonnenen t-Werte zu Summen- oder Mittelwerten zu kombinieren, statt die
Ableitung des t jedes Hauptfalles aus dem Total-n, was die Reihe dafür gibt,
vorzunehmen, aus Gründen, die schon mehrfach im Allgemeinen angedeutet sind und
in den "Maßmethoden" näher besprochen werden.
Allerdings wird die Berechnung auf diese Weise, namentlich bei größeren
Versuchsreihen, ziemlich umständlich; doch werden Variationen der konstanten
Einflüsse dadurch weniger schädlich.
Dabei ist zu berücksichtigen, daß der Wert hD zur Ableitung aus Fraktionen im
Durchschnitte etwas größer als aus der Totalität erhalten wird, um so mehr, je kleiner
die Fraktionen genommen werden, wovon die Gründe sich theoretisch angeben
lassen, was ich aber für jetzt übergehe. Demnach muß man zur Vergleichhaltung der
Werte die Ableitung immer aus Fraktionen mit demselben n vornehmen, und
das n angeben, auf welches fraktioniert worden ist. Dies n ist also bei den von mir
künftig anzuführenden Resultaten, wo nichts Anderes ausdrücklich angegeben ist,
stets 64 gewesen, bezüglich auf einfache Hebungen.
Es gibt noch praktisch nützliche Bemerkungen über die Größe des bei den
Versuchen anzuwendenden D, das man zweckmäßig weder zu klein noch zu groß
nehmen darf, über die Sicherheitsbestimmungen der Resultate und manche
Nebenpunkte zu machen, deren Erörterung ich auf die Maßmethoden verspare.
e) Spezielles zur Methode der mittleren Fehler, in Anwendung auf die
Augenmaß- und Tastversuche 14).
Die experimentale Seite betreffend, bemerke ich, daß man sich bei
Augenmaßversuchen besser paralleler Fäden oder Spitzen oder distanter Punkte als
Zirkelweiten unter Anwendung von Schenkelzirkeln, zur Herstellung der Distanzen
bedient, auf welche die Schätzung anzuwenden ist, um nicht die Schätzung der
Winkelweite mit ins Spiel zu bringen; es sei denn, daß solche selbst zum
Gegenstande der Beobachtung gemacht werden soll.
14) Revision S. 104–119.

Zu den Tastversuchen wende ich gestielte Schenkelzirkel mit eingelassenen


englischen Nähnadelspitzen an, und fasse die Zirkel bei den Versuchen an den
Stielen15). Die Spitzen sind nicht oder kaum merklich abgestumpft, um die Distanzen
an einem Maßstabe mit Transversalen genau bestimmen zu können, werden aber nur
sehr leise aufgesetzt und die Versuche nicht bis zur Reizung fortgesetzt. Ich habe die
meisten Tastversuche an mir selbst, aber vergleichsweise auch solche mit Applikation
der Zirkel durch einen Gehilfen angestellt, wobei geringere konstante, aber, wegen
der ungleichförmigeren Applikation der Zirkel durch eine fremde Hand, wodurch das
Spiel der Zufälligkeiten vergrößert wird, viel größere variable Fehler erhalten
wurden, von deren Unterscheidung und Trennung sofort die Rede sein wird.
15) Die Anwendung ungestielter Zirkel mit Fassung der Zirkel an den
Schenkeln und Selbstapplikation derselben gibt nach vergleichenden
Versuchen, die ich angestellt habe, größere konstante sowohl als variable
Fehler.

Normaldistanz nenne ich die Distanz, welche dem Vergleiche bei den Augenmaß-
und Tastversuchen konstant untergelegt wird, Fehldistanz die, im Allgemeinen mit
einem Fehler behaftete, Distanz, welche ihr gleich geschätzt worden ist. Die
Differenz einer Fehldistanz von der Normaldistanz gibt das, was ich den rohen Fehler
nenne und mit ¶ bezeichne, zur Unterscheidung von dem gleich zu betrachtenden
reinen Fehler D .
Njengoba sekushiwo, ibanga lesiphambeko elisho okususelwa ekubonweni
okuningi ngokuvamile liphambuka ebangeni elijwayelekile ngenani
elicatshangelwayo, futhi inani elihle nelibi lamaphutha aluhlaza alifani
ngokwemigomo ephelele, kepha imvamisa elinye lidlula kakhulu elinye . Ukuze
ngibheke leli qiniso, ngithatha ukuphambuka kwebanga elingalungile kusuka
ebangeni elijwayelekile njengephutha elihlala likhona, nokuphambuka kwebanga
elilodwa elingalungile lisuka encazelweni njengephutha eliguqukayo elihlanzekile,
futhi esikhundleni sokucatshangelwa kwalawa maphutha amabili ngokucatshangelwa
kwamaphutha aluhlaza. Njengoba iphutha eliluhlaza lenziwe nge-algebra iphutha
elaguquguqukayo nelimsulwa, ngibiza zombili izingxenye zephutha
eliluhlaza. Ngichaza iphutha elihlala njalo ngec , abahlanzekile iphutha variable
ne D , futhi isibalo amaphutha okumsulwa etholakala inikezwe observation
uchungechunge noma ingxenyenamba nge ad . Kuphela amaphutha amsulwa
okufanele asetshenziswe njengesilinganiso sokuzwela umehluko, futhi kuphela kuwo,
hhayi amaphutha aluhlaza, iphutha elisho ukuthi lisetshenziselwe lesi silinganiso
lingadonswa. Iphutha eliqhubekayo lisuselwa kumathonya angaguquki esikhathi
nendawo yesikhala samanani aqhathanisiwe nendlela ukwahlulela okuthinteka ngayo
kubo, nayo enqunywa yizimo ezizithobayo.
Isidingo sokuxazulula iphutha elingahluziwe ezingxenyeni zaso sincike kwizizathu
zezibalo kanye nezokuhlola, engixoxa ngazo "Ngezindlela Zokukala"; kukhona
nobudlelwano bezibalo phakathi kwephutha elingathi sína nezinto zalo ezingakusiza
ukwazi ekusingatheni le ndlela, okuzophinde kube yisihloko sengxoxo ekhethekile
ku- "Izindlela Zokukala", ngizibekele kokusemqoka kukho konke ukuxoxa ngale
ndlela.
Okubaluleke kakhulu kulendlela ukuzimela okubalulekile kwephutha elihlanzekile
elihlanzekile kusuka kokungaguquguquki, okukhonjiswe yimizamo, ukuze
ngezikhundla eziphambene zendawo nezesikhashana zamabanga aqhathanisiwe,
lapho iphutha elihlala liguquka ngomqondo ophambene nokuluhlaza Isibalo
samaphutha ngokuvamile sivela sihluke kakhulu, sithola ngokusobala isamba
sephutha elihlanzekile elifanayo; ngaphandle uma isimo esiphikisayo
esingaguquguquki sendawo nesesikhashana ngasikhathi sinye sifaka umdlalo
wokungahleliwe okungajwayelekile kosayizi ojwayelekile ohlukile, okungelula
ukwenzeka ngokwesipiliyoni. Ngokwalokhu, kuvame ukubonakala kungadingeki
ukunquma ubukhulu bephutha elihlanzekile lokuphinda ukuphinda ukuhlolwa
ngezindawo eziphambene nezendawo zesikhashana zamabanga aqhathanisiwe,
kepha uma kukhulunywa ngokuthola lokho kwephutha
eliqhubekayo. Ngokuhlanganisa ngendlela efanele amanani atholakalayo anezindawo
eziphikisanayo nezesikhashana, umuntu angakuhlukanisa kube izingxenye
ezahlukahlukene ngokuya ngobudlelwano bokuncika, njengoba ngikhombisa
ngokuningiliziwe "Ezingxenyeni Zokukala" futhi uchwepheshe ezibuka yena; inqubo
evumelana ngokusobala nendlela yamacala afanele futhi angalungile wokunqunywa
okuhlukile kwamathonya khombisa okuningi futhi uchwepheshe akazinakile; inqubo
evumelana ngokusobala nendlela yamacala afanele futhi angalungile wokunqunywa
okuhlukile kwamathonya khombisa okuningi futhi uchwepheshe akazinakile; inqubo
evumelana ngokusobala nendlela yamacala afanele futhi angalungile wokunqunywa
okuhlukile kwamathonyap, q wakhonza.
Endabeni yokulinganiswa, umuntu kuzodingeka ahlukanise phakathi kwesimo
sokudla nesobunxele noma indawo engenhla nengezansi yebanga elijwayelekile
ngokuqhathaniswa nebanga elingalungile (kuya ngokuthi amabanga amade noma
amile ayasebenza); Endabeni yokuhlolwa kokuthinta, indingilizi ejwayelekile isethwe
ngesandla sokudla, indingilizi engalungile ngesandla sobunxele futhi okuphambene
nalokho, noma, uma omunye ezama ngesandla esisodwa kolunye uhlangothi, futhi
ngakho-ke ephethe zombili amakhampasi esandleni esisodwa, eyodwa isethwe
ngenhla kanti enye nayo ingxenye engezansi yesandla futhi okuphambene
nalokho. Ngaphezu kwalokho, ngesikhathi sokuhlolwa okuthintekayo, ngiphinde
ngenza umehluko ngokuya kwesikhathi, kuya ngokuthi umbuthano ojwayelekile
noma ongalungile usetshenzisiwe kuqala ngokuqhathanisa ngakunye.
Lapho kubalwa iphutha elishiwoyo kusuka kunephutha elihlukile elihlanzekile,
kukhona ukukhetha phakathi kwezinhlobo ezimbili zephutha elisho. Leyo, engiyibiza
ngokuthi yiphutha elisho kalula noma ukuyihlukanisa nephutha elilandelayo elisho
okuncane engilikhetha ngo- e , itholakala ngokumane uthathe okushiwo kunani
lesiphambeko elimsulwa, ngokusho kwesibalo
iwine uma m inani lamaphutha afaka isandla ku- åD . Enye, okuyinto izazi
zezinkanyezi zisebenzisa igama kusho iphutha ubuhle par, kodwa lapha kubizwa
ngokuthi isikwele Iphutha asho is ebekwe e q , eyatholakala ngokuvusa amaphutha
ngamunye esikweleni, isamba lezi tikwele å ( D 2 ) ihlukaniswe ngenani
le- m efanayo , futhi kusukela ku-quotient kudonsa impande eyisikwele, ngakho-ke
ngokusho kwesibalo

.
Ngamagama, kuyimpande eyisikwele yephutha lesikwele elisho. Womabili la
maphutha asho, uma etholakala kunombolo enkulu yamaphutha, kuthathwe ngokuthi
kuthathwe ngokuthi, ngokusho kokubala okungenzeka, anokulinganiswa
okungaguquki komunye nomunye, okungukuthi

lapho p inombolo Ludolf'sche, ngemva kwalokho isikwele iphutha kusho kubonakale


kahle 5 / 4 ilula. Ngokuhlola inani elikhulu lochungechunge lokuhlolwa,
ngiziqinisekisile ukuthi isipiliyoni sihambelana ngqo nalobu budlelwano, ukuze kuthi
okungahleliwe kuphela, futhi nenani elanele lezivivinyo, kwehle kakhulu
ukuguquguquka okuncane kulobu budlelwano obujwayelekile. Ukuze uthole
ubufakazi, bheka izindlela zokulinganisa; umuntu futhi angakuthola okunjalo
emiphumeleni enikezwe esahlukweni se-9 sokuhlolwa kwamehlo. Ngokwalokhu,
kungabonakala kungenangqondo ukuthi umuntu unamathela ku- e noma e q . Kodwa-
ke, kukhona ukukhetha ukuthi e kuncane kakhulu ekutholeni, eq inesiqiniseko esithile
sokunquma kusuka kwinani elilinganayo lokubonwayo, ukuze (ngokwemigomo
yokubala okungenzeka) ukubukwa okungu-114 kuyadingeka ukunquma nge- degree
efanayo yokuqiniseka kune- e q kunqunywa kusuka ekubonweni okungu-100. Ngemva
kwezingxoxo okunemininingwane "Kukhuluma Izindlela", Ngikholwa ukuthi
ukucabangela esiwusizo inombolo kancane elikhulu ngekucaphelisisa, njengoba
liyadingeka yonke indawo indlela yethu, ukhuluma ogxile ngoba e , ngaphandle
elincane preponderance we, okuyinto azinakwa okwesikhathi esikhulu m Ukuphepha
kwe- e q inxephezela inzuzo ebonakalayo. Kepha ukukhetha kushiyelwa kuwo
wonke umuntu. Nomaphi lapho kwenziwa khona inani elifanayo lokubuka ukuthola
umphumela, isamba sephutha elihlanzekile
singasetshenziswa ngqo esikalini ngo- e , okungukuthi ukwahlukana no- m
kungagcinwa .
Iqiniso lokuthi abahlanzekile iphutha isamba, kanye okumsulwa iphutha kusho
kungaba nge noma e q , okudingeka siwuphendule ekhethekile. eine etwas
verschiedene Größe erlangt, je nachdem man die mittlere Fehldistanz, gegen welche
man die reinen Fehler rechnet, als Mittelwert aus der Totalität einer Fehlerzahl
bestimmt, oder die Fehlerzahl in Fraktionen teilt, für jede Fraktion insbesondere die
mittlere Fehldistanz bestimmt, hingegen die reinen Fehler insbesondere rechnet, und
dann die Resultate zu Summen- oder Mittelwerten zusammenlegt, was dem für die
Methode der richtigen und falschen Fälle bemerkten Umstande analog ist und
analoge Gründe hat. Im Allgemeinen, unter sonst gleichen Umständen, fällt die reine
Fehlersumme und der reine Mittelfehler um so größer aus, je weniger weit man die
Fraktionierung getrieben hat; größer also z. B., wenn man eine reine Fehlersumme
aus 100 rohen Fehlern auf einmal ableitet, als wenn man diese 100 Fehler in 2
Fraktionen à 50 teilt, aus jeder dieser Fraktionen insbesondere die reine Fehlersumme
ableitet, und diese beiden Fehlersummen zusammenlegt. Diese Summe aber wird
wieder größer sein, als wenn man das Resultat aus 4 Fraktionen à 25 zusammengelegt
hätte, und so fort. Doch ist der Unterschied nur sehr unerheblich, wenn man mit der
Fraktionierung nicht zu sehr kleinen Fraktionen herabgeht.
Der Grund ist ein doppelter. Der eine liegt darin, daß durch eine kleine
Beobachtungszahl die mittlere Fehldistanz und mithin die dagegen gerechneten
reinen Fehler abweichend von den wahren Werten erhalten werden, wofür die
anzusehen sind, die man unter gleichen Beobachtungsverhältnissen aus einer
unendlichen Zahl Beobachtungen erhalten würde, und es läßt sich aus der
Wahrscheinlichkeitsrechnung beweisen, und bestätigt sich in der Erfahrung, daß der
quadratische mittlere Fehler hierdurch notwendig, der einfache durchschnittlich
(ebenfalls notwendig bei normaler Fehlerverteilung) zu klein ausfällt. Der andere
Grund liegt in den bei längeren Versuchsreihen nie ganz auszuschließenden
Variationen des konstanten Fehlers, wodurch die reinen Fehlersummen verunreinigt
und vergrößert werden, wenn man Beobachtungen, welche solche Variationen
einschließen, zusammenfaßt, und zur Ableitung der mittleren Fehldistanz und reinen
Fehler benutzt.
Wegen der ersten dieser Ursachen läßt sich eine Korrektion anbringen, die ich die
Korrektion wegen des endlichen m nenne, wodurch die Fehlersumme oder der
mittlere Fehler auf den Fall zurückgeführt wird, daß die wahre mittlere Fehldistanz
aus einer unendlichen Zahl Beobachtungen bestimmt und hiergegen die reinen Fehler
gerechnet werden. Diese Korrektion ist schon längst beim quadratischen mittleren
Fehler angewendet worden, wenn er zu Genauigkeitsbestimmungen bei
physikalischen und astronomischen Beobachtungen diente, und besteht darin, daß

man eq statt = vielmehr = nimmt, woraus man schon übersieht, daß sie
um so unbedeutender ist, und um so leichter vernachlässigt werden kann, je
größer m ist. Für den einfachen Mittelfehler e ist die demgemäße Korrektion bisher
noch nicht entwickelt gewesen, weil sich bisher noch keine praktische Verwendung
desselben dargeboten hat. Ich finde, daß sie sich nach einem analogen Gange, als der
Ableitung der Korrektion des quadratischen Mittelfehlers unterliegt, dahin annehmen

läßt, daß man mit dem Faktor multipliziert, wenn p die Ludolf'sche

Zahl. Einfacher und genau genug läßt sich dafür setzen , welches noch etwas

mehr approximiert als das sich zunächst darbietende , wie man durch die
Ausführung selbst findet 16).

I-16)Isici sokulungisa futhi siyisilinganiso esilinganayo, esimele isisho


esihlangene esingamelwe ngendlela ephelele, kepha sisuka kuso
ngokungabonakali.

Isazi sezibalo esingochwepheshe sibe nentokozo yokuhlola ukutholwa kwalokhu


kulungiswa ukuthi kudluliswe ngezindlela zokulinganisa. Kungokufanayo
ukulungiswa isici kufanele usetshenziselwe kokulungisa iphutha tibalo kusukela
ezilinganiselwe m uma oyekayo ngesikhathi tibalo iphutha ngaphandle kokuthatha
kusho iphutha e kuzo. Uma uchungechunge kokuma iphathwa fractionally,
okuwukuthi, uma amaphutha okumsulwa zinqunywa ngokukhethekile ngokwalokho
kusho iphutha amabanga we amafraktjhini ukhathazekile ke ukulungiswa ngenxa
ezilinganiselwe m ngoba ingxenyenamba ngamunye, ngokukhethekile
ngokuvumelana m kuziwa, kufanele usetshenziswe sisonke, hhayi ngokwalokho inani
eliphelele kugcinwa zonke izingxenyana . Ukuze uthole izibonelo, bheka iSigaba 5
seSahluko 9.
Lapho kuphela kuyindaba yokunquma ubuhlobo, umuntu
angabona ugcine ukuzihlupha ukulungiswa ngenxa ezilinganiselwe m ngokuhlala
njalo ukuthatha okufanayo m njengesisekelo, noma, uma umuntu enza inombolo
ehlukile kokuma, njalo fractionating ku okufanayo m , e labo kusukela Finiteness
we m okuholela ukuncipha amaphutha anonya noma iphutha tibalo zonke zisebenza
ingxenye efanayo.
Akukho ukulungiswa okungenziwa ngenxa yesizathu sesibili; kepha ingaqedwa
ngokubonakalayo ngokuhlukaniswa okuqine ngokwanele. Njengoba imbangela
yokuqala manje ingenziwa ingenabungozi ngokulungiswa noma yi- m efanayo ngaso
sonke isikhathi , ukuze kunikezwe okwesibili okungenabungozi, ngivame ukukhetha
ukuhlukaniswa okuqinile kunokwelashwa okungaxutshiwe kochungechunge olukhulu
lokuhlola. Ngo Tastversuchen kwami njalo kuze m fractionated = 10
(lokho e futhi AD ukulungiswa isici 31 / 30 lapho), kanye nokubonwa okungu-10
kwengxenyana ngayinye lapho kungenzeka khona ngaphandle kokucasuka
okunamandla kakhulu, njalo kwenziwa ngokushesha ngokulandelana. Kodwa-ke,
ezinye izingxenye, ezifana nebunzi ikakhulukazi, azikwazi ukuma imizamo eminingi
ilandelana endaweni efanayo.
Kunoma ikuphi, ne indlela yamanje, njengoba ne indlela izimo ezifanele
nokungalungile, kuba nesidingo ukuze ubonise imiphumela ngabe nezinga esingenza
ngalo m noyedwa owayefikile fractionated lapho bethola kubo. Kulokhu
ngizosebenzisa i- m ne- m ukuthola izindlela zamaphutha ngendlela efanayo
ne- n ne- v indlela yamacala alungile nawamanga, okungukuthi, uma kusetshenziswe
ingxenyenamba, m ngenani lokubonwayo okuya
engxenyeni , ngidinga m ngenombolo yamaqhezu ukuze m m inani eliphelele
lokubonwayo elinikela emphumeleni maqondana nenani elifanayo lokuhlola,
elizobe selihlanganiswa nemiphumela yomuntu ngamunye.
Endabeni yezibalo zamaphutha ezinikeza iphutha elincane kakhulu, kungahle
kudingeke ukuthi kubhekwe ezinye izilungiso ezimbili, engikubiza ngokuthi
ukulungiswa ngenxa yobukhulu bezikhawu nangenxa yokulinganiselwa
kokwahlukaniswa. Esokuqala siphathelene neqiniso lokuthi umuntu wake aqophe
amaphutha ahlukaniswe ngezikhathi ezithile, lapho kuncipha kakhulu
ukwahlukaniswa kwezinga lapho amaphutha alinganiswa khona, kanti
ukwahlukaniswa kwamadesimali kuqhutshwa ngokulinganisa , inani
elingenamkhawulo lamaphutha angenelelayo kodwa ancishiselwa
kwabangomakhelwane kulesi sikali. Lokhu kunomthelela ephutheni
elishiwoyo. Owesibili uphathelene neqiniso lokuthi ekulinganiseni amaphutha
esikalini uqobo umuntu wenza amaphutha futhi.nquma i-priori ; okwesibili kudinga
uphenyo lokuhlola ukuthi amaphutha wokulinganisa wesigaba aziphatha kanjani
ezingxenyeni ezahlukahlukene zezinga, lapho isifundo esithandekayo sikaVolkmann
emibikweni yeSaxon Soc. Unyaka ka-1858 k. 173 uyatholakala. Kodwa-ke,
ngikhipha lapha ikakhulukazi ekungeneni kulezi zilungiso njengoba cishe zihlala
zinganaki.
Okubaluleke kakhulu amafomula kanye nemithetho okungenziwa ngayo ukunquma
ukungaqiniseki kwamaphutha amaphakathi kanye nezibalo zamaphutha ngokuya
ngosayizi wenombolo yokubuka, kanye nemithetho okuya ngayo imiphumela
yomuntu ngamunye etholakele ingahlanganiswa nomphumela ongaba khona
kakhulu. Konke okudingekayo ukwazi maqondana nalokhu kungadonswa
kumcabango wamathuba futhi kwethulwe ngokwenza ukuze kusetshenziswe; kodwa-
ke, ukuze sikwazi ukwenza lokhu ngokwanele, ezinye izingxoxo zokuqala
kungadingeka, okufanele ziholele kude kakhulu lapha.
Ukusetshenziswa okuqondakalayo kwendlela yephutha elisho ukuthi kudinga
ulwazi lwamaphuzu asemqoka wethiyori yephutha lezibalo, okuyingxenye yombono
wokuthi kungenzeka. Ngicabanga ukuthi nginganikeza okubalulekile kulokhu
mayelana "nezindlela zokulinganisa" eziqondakalayo kulabo abangafuni ukungena
kule mfundiso ngokwabo; kepha kuyaqondakala ukuthi lokhu ngeke kwenzeke lapha.

f) Ubudlelwano bezibalo balezi zindlela ezintathu.


Umbuzo ungaphakanyiswa ukuthi iziphi ubudlelwane izilinganiso ezitholwe
ngalezi zindlela ezintathu zinomunye nomunye. Uma kucatshangelwa ukuzwela
okufanayo komehluko endaweni enikeziwe yezinzwa, ake umehluko obonakalayo

nje, iphutha elishoyo, isilinganiso futhi ngaleyo ndlela t


= hD kunqunywe. Umbuzo uwukuthi, ziyohlobana kanjani? Impendulo kufanele
isuselwe kokucatshangelwa okulandelayo:
Uma sikhuluma ngokuqinile, umuntu kuzofanela athi: umehluko obonakalayo nje
ngobuningi yilokho, okusetshenziswe njengomehluko phakathi kwamanani okufanele
aqhathaniswe nendlela yamacala alungile namanga, awuniki amacala angamanga,
kepha akumele ancishiswe ngaphandle kokuvuma lokho nika; ngoba kusabonakala,
ukuvela kwaso futhi ngenxa yalokho wonke amacala amanga akhishiwe, futhi iqiniso
lokuthi liyabonakala kuphela kusho ukuthi ngeke lisazwakala ngokuncipha
okuncane. Kepha empeleni, uma umuntu engafuni amacala angamanga ngomehluko
owunikiwe, umuntu kufanele awathathe aphakeme ngokwanele ukuthi izehlakalo
azizilethi ngaphansi kokuqashelwa, nokuthi ziphakeme kangakanani, noma mangaki
amacala amanga avela kuningi asalungile ufuna ukuvumela
Iphutha elishoyo, ngakolunye uhlangothi, lincane kakhulu kunomehluko
obonakalayo nje, uma lokhu kungavumeli noma yimaphi amacala angalungile. Ngoba
uma kunomehluko endleleni yephutha elisho isb. B. Uma amabanga amabili
ayindilinga esabonakala, ibanga liyashintshwa lize lingabonakali; futhi
ngokujwayelekile, wonke amaphutha avela ku-zero mancane kunomehluko
obonakalayo nje afaka isandla ekunqumeni kwephutha elishoyo. Isilinganiso
esimisiwe somehluko obonakalayo nje kuphutha elisho asinakunikezwa ngezizathu
ezinikeziwe.
Ngakolunye uhlangothi, kunobudlelwano obunjalo bezibalo phakathi kwendlela
yamacala alungile namanga kanye nendlela yephutha elijwayelekile, elixhunyaniswa
nokuhlanganiswa okuyinhloko kwezibalo zamathuba, okungashiwo ukuthi
isilinganiso samacala afanele futhi angalungile sizovela uma umuntu ebheka
ubukhulu bezinto ezilula noma impande isho iphutha lesikwele lisetshenziswa
njengomehluko wobungako D ngendlela yamacala alungile nalawo angalungile
ngaphansi kwezimo ezifaniswa ngenye indlela. Futhi okungukuthi, njengoba
Ngizobonisa in the "izindlela nesilinganiso", njengoba umehluko ngobukhulu
usebenzisa iphutha elula isilinganiso (isisindo angeziwe kule imizamo isisindo)

isilinganiso kubonakale 2 / 3 ngokunembile 0,658032.

Okwamanje, lobu budlelwano bemibono kusamele bufakazelwe ngokuhlolwa,


okungenzeka kube nobunzima obuthile njengoba kudingeka ukwenza izimo
zezindlela zingaqhathaniswa nokuqhathaniswa ngendlela yokuthi izingozi zithole
ithonya elifanayo.
2) Izindlela zokukala zokuzwela ngokuphelele.
Umkhakha walezi zindlela kuze kube manje ubususondele ekungeneni maqondana
nokuzwela okukhulu, futhi ngaphandle kokuzimisela kukaShafhautut mayelana
namandla ezwakala aphelele okuzwakalayo, izinqumo zika-EH Weber, kanye
nezikaKammler mayelana namanani wengcindezi asabonakala namanje, lapho
kunqunywa khona esahlukweni se-11 Uma kukhona isenzo esiseduze, angiboni
okungadonswa lapha. Emkhakheni wezinzwa zokukhanya, ngisho nokuzimisela
okumsulwa kobuzwe ngokuphelele akunakwenzeka, ngoba umuntu akakwazi
ukuqeda umthombo wangaphakathi wokuzwa kokukhanya, engikhuluma ngakho
eSahlukweni 9.
Ngakolunye uhlangothi, izindlela zokulinganisa ukuzwela ngokuphelele zithole
uhlelo lokusebenza oluningi kakhulu endaweni yemizwa ebanzi, inqobo nje uma
umuntu evame ukuzibandakanya nokuthola osayizi ababonakalayo noma amabanga
ku-retina noma esikhumbeni. Ekugcineni ukuhlolwa okwaziwa kakhulu nokuphayona
kuka-EH Weber mayelana namabanga aqaphelekayo nje esikhunjeni, okukhombisa
uhlobo olulodwa lwenqubo engasetshenziselwa ukuzwela okuphelele, uhlobo
lwenqubo olufana nale ndlela engenhla, lwaziwa kakhulu futhi lonke i-psychophysics
umehluko obonakalayo wezinga lokuzwela komehluko uyafana. Ezinye izindlela
ezimbili zalesi silinganiso nazo zidluliswa kwi-analogue kuya esilinganisweni
sokuzwela ngokuphelele.
IVolkmann ibisuselwa enkulumweni etholakala kalula yokuthi ububanzi
bamaphoyinti esiyingi, okunikeza ibanga elibonakalayo, alulungisiwe ngokuphelele,
kepha lushintsha phakathi kwemingcele ethile, ngokuthi ububanzi obufanayo
kwesinye isikhathi busetshenziswa njengebanga futhi kwesinye isikhathi hhayi
ekuhlolweni okulandelanayo kungazwakala njengokuthi uma nje umkhawulo
ongaphezulu ungeqi, lapho ubukhulu buhlale buzwakala khona njengebanga, noma
umkhawulo ophansi, ngaphansi kwalo ongakaze uzwakale unjalo, kepha
okuyimingcele ngokwabo abakwazi ukuzimisela okuqondile ngokuphelele. Lokhu
akuvimbeli, njengoba isipiliyoni uqobo sibonisile, ngokwendlela eyedlule,
ngokuthinta okuningi kwesikhumba ngamaphoyinti ekhampasi ngobubanzi
obushintshiwe, ukuqondana okusondele nomkhawulo ongaphezulu, noma ibanga
eliwela phakathi komkhawulo ongaphezulu nophansi njengebanga elijwayelekile
elibonakalayo, liqhathaniswe kangako emizameni ehlukahlukene yokuwina ukuthi
isilinganiso esithile singasuselwa kuso. Ukube bekungenjalo, izivivinyo zikaWeber
nemiphumela eqinisekiswe abanye bekungeke kwenzeke. Kepha kulokhu kuphawula
kungasetshenziswa ukuguqulwa kwendlela kaWeber, lapho iba isifaniso sendlela
yamacala alungile nengalungile, futhi empeleni yayisuselwa kuyo nguVolkmann,
equkethe iqiniso lokuthi 1) eyodwa) ekuhlolweni okuphindiwe Ngobubanzi
bombuthano obunikeziwe phakathi komkhawulo ochaziwe ongaphezulu nophansi,
qaphela umphumela wesicelo ngasinye sombuthano, bese ubala inani lamacala lapho
kwenzeka ibanga elibonakalayo nelingabonakali; lowo 2) uphinda le nqubo
kububanzi obuhlukahlukene bombuthano kuleyo mikhawulo. Kukhula ukuzwela
okukhulu kwendawo yesikhumba okukhulunywa ngayo, kukhula inani lamacala
amele lawo afanelekile wobubanzi bombuthano onikeziwe, okungukuthi, lapho
ibanga langempela lizwakala sengathi liyabonakala, futhi nebanga lincane ukuletha
inani elifanayo lamacala afanele. Manje noma yisiphi isilinganiso senani elifanele
lenombolo ephelele yamacala singasetshenziswa njengezinga elijwayelekile
lokuqhathanisa nokuzwela; ngokufuna ububanzi bendilinga yezingxenye
ezahlukahlukene zesikhumba, lapho zinikeza isilinganiso esifanayo; kepha
isilinganiso esithandwa nguVolkmann maqondana nalokhu mhlawumbe sinconyiwe
kakhulu, lapho ukubonakala kwenzeka kaningi ngokungabonakali. Njengoba
amabanga ayindilinga ahambisanayo engakwazi ukuhlangatshezwa ngokunemba
okuphelele, kuzokwenzeka ukufeza lokhu ngokwanele ngokufaka amabanga
angomakhelwane abengaphansi kocwaningo. Ukuhlolwa okwenziwe nguVolkmann
ngokusho kwale ndlela ngenkathi kusetshenziswa ukuzwela okuthintekayo
kuqukethwe emibikweni yeSaxon Societät 1858, ikhasi 47 ff., Futhi kufakazele
ukusetshenziswa kwale ndlela ngemiphumela yabo ethokozisayo.
Enye indlela yokuguqulwa kwendlela kaWeber, engiyibiza ngokuthi indlela
yokufana, isetshenzisiwe futhi yathuthukiswa endaweni yokuthinta ngokwami
mayelana nendlela yephutha elishoyo, i-analog emele yona; emva EH Weber
wayesevele wasebenzisa ekuqaleni izivivinyo on the uzwela ngokuphelele izingxenye
ezahlukene ukuzwa ingcindezi 17) .
Empeleni, lapho kusetshenziswa isilinganiso sokuthinta, esikhundleni
samakhampasi amabili endaweni eyodwa yesikhumba, amabili, ngokulandelana u- A,
B, ezindaweni ezimbili ezihlukene zesikhumba u- A, B, ukuzwela okukhulu okufanele
kuqhathaniswe, ngokunye
nangokuqinile A ibanga A isiyingi A isikhundla B ibanga B isiyingi B.-Ukubeka kuze
kube yilapho isikhumba sizwa ibanga elifanayo kuzo zombili izindawo, yize
empeleni singahluka kakhulu ngokuya ngokuzwela kwesikhumba. Ngale ndlela,
ukutholakala kwamabanga amakhulu alinganisiwe ngokulinganayo kuyatholakala
kuzo zombili izindawo zesikhumba, inani lokuphindaphinda, elinqunywa
njengencazelo evela enanini elikhulu lokuhlola, lingasebenza njengesilinganiso
sokuzwela okukhulu 18) .
17) uhlelo coll. P. 97.
18)
Mayelana nobukhulu bomqondo wesikhala njll., Kuya ngomphakathi
wasebukhosini weSaxon. W. XXII, ikhasi 273 ff.

Umuntu angazikholisa kalula ukuthi le ndlela ilunge kakhulu futhi inembile, ngoba,
lapho ukuzwela kwezindawo zesikhumba kugcina isilinganiso njalo, kunika
imiphumela engaguquki ngokushabalala kokungaqiniseki, lapho okwakuqala
ngokuqhathanisa izingxenyana ezahlukahlukene zokuhlola, okwedlule iphutha
elibonakalayo elibalwa kalula lomphumela wesilinganiso liyafakazelwa; kepha uma
lesi silinganiso sihluka, kungenzeka ukulandela lokhu kwehluka
ngokuningiliziwe. Eqinisweni, ezivivinyweni ezaqhubeka izinyanga ezingxenyeni
ezifanayo, ngibonile isilinganiso esihlala sigcinwa sigcinwa lapho kwenziwa
izivivinyo ezimbalwa kuphela usuku ngalunye; kodwa futhi yanquma kaningana,
lapho kwenziwa khona imizamo eminingi nsuku zonke, okuholele ekutheni kube
nomthelela omkhulu wokuzivocavoca umzimba,
Ngaphezu kwalokho, inzuzo yale ndlela ngaphezu kwalezi ezimbili ezedlule ukuthi
ayigcini nje ngokuqhathanisa ukuzwela kwezindawo zesikhumba ngaphakathi
kwemikhawulo yamabanga aqaphelekayo nje, kepha ivumela ukuba iqhathaniswe
nanoma ibuphi; kuyilapho kunenkinga yokuthi kunikeza kuphela idatha
yokuqhathanisa ngokuzwela okuphelele, kanti inani lebanga elibonakalayo nje noma
inani elilinganayo lamacala aqaphelekayo futhi angabonakali lingathathwa
njengedatha ekhombisa ukuzwela okuphelele kwezindawo zesikhumba ezinikeziwe
ebonakala ngendlela ephelele. Ngayinye yalezi zindlela kuzodingeka ukuthi
yamukelwe ngendlela yayo.
Kulula ukunganaki ukuthi inqubo elandelwe ngendlela yokufana ngokuyisisekelo
iyafana nendlela yamaphutha amaphakathi, kuphela ukuthi ukulingana kwamabanga
amabili ayindilinga okuzwa akwenziwanga ngokufanayo kepha ezindaweni
ezahlukahlukene zesikhumba. futhi awunaki mehluko, kepha kwisilinganiso
samanani aqhathaniswa. Kepha akukho okuvimba indlela yephutha elishoyo futhi
kusilinganiso samanani wokuqhathanisa, isb.ibanga elijwayelekile nebanga
elingalungile, nangendlela yokulingana kokuphambuka komuntu ngamunye B -
distances from the mean B -distance as so much pure Iphutha D Ukucatshangelwa,
nokubhekwa kwalokhu, indlela yokufana ngokujwayelekile iyindlela ejwayelekile
kakhulu yamaphutha amaphakathi, futhi lokhu kuyicala elikhethekile lendlela
yokulingana, okungukuthi, lapho umuntu engathola phakathi kwazo zonke izindawo
okungenzeka ukuthi umuntu uphikisana
nalokho A isikhundla ungenza i- B isikhundla, lo A isikhundla uqobo kwenza kube,
ukuze A ibanga iba ibanga evamile, B-Ububanzi buhlangana nebanga
elilahlekile. Lokhu kungabonakala futhi ekutheni ubudlelwano obuphakathi
kwephutha eliqhubekayo nephutha elihlanzekile lokuguquguquka kwendlela
yamaphutha asetshenziswayo buya kuphela ngendlela yokulingana ngendlela
ejwayelekile. Njengendlela yamaphutha asetshenziswayo, indlela yokufana nayo
idinga ukucatshangelwa okuhlukahlukene kanye nezinyathelo zokuqapha ezihlobene
nalezo zendlela.
Ukubuyiselwa emuva kokuqhathanisa konke kubaluleke kakhulu. Unoyedwa u-
z. Njengoba okulingana B -Lippe ngokumelene A kunqunywa -Kinn, ke kumelwe
ithathelwe isikhundla nenani elilinganako imizamo okulingana esiphikisayo ka B -
Kinn ngokumelene A ukunquma -Lippe, nakuba inothi Imiphumela kokubili
ikakhulukazi, kodwa ekugcineni zamukele indlela ukuze a ukuthola umphumela
ohlangothini olulodwa ngamaphutha ahlala ekhona. "Izindlela zami zokulinganisa"
zizohlinzeka ngobufakazi obenele nezincazelo zokuthi kubaluleke kangakanani lokhu
kuqaphela. Usayizi wephutha eliqhubekayo ungatholakala lapha ngokubala okulula.
Imithetho eyisisekelo namaqiniso.
IX. Umthetho we-Weber 1) .
Umthetho, okukhulunywe ngawo kuphela esahlukweni sesi-7 njengombhalo
oyinhloko wesilinganiso se-psychic, engiwunikeza igama likaWeber, manje
usuzodingidwa kabanzi ngokwencazelo yawo, ukulungiswa kwawo nemikhawulo
yawo, njengoba nje kuze kube manje kukhona ngawo Uphenyo lunikeza inkomba
yalokhu.
Umuntu angaphimisa into efanayo ngezindlela ezahlukahlukene, okuthi endabeni
ziphume ziye entweni efanayo, kepha yikuphi okunye noma okunye okungakusiza
ngokubhekisa kukho, kuya ngezimo.
1) Ezindabeni p. 42 ff. Ukubuyekezwa k. 146 ff.

Okokuqala nokubaluleke kakhulu, umuntu angasho ukuthi: umehluko phakathi


kwezinto ezimbili, obuye ubonakale njengokukhula okuhle noma okungekuhle
kwesinye noma esinye isikhuthazi, uhlala ubonwa njengosayizi ofanayo, noma
unikeza umehluko ofanayo ekuzweleni noma ekwandeni kokuzwa, uma ubudlelwane
bawo nesikhuthazi esiphakathi kwaso noma uma icatshangwa njengokukhula, uma
ukuhlobana kwayo nesikhuthazo esikuyo kuqhubeka kufana, njengoba nje usayizi
waso ophelele ushintsha. Ukuze i-z. B. ukwanda kusuka ku-1 kuye ekuvuseleleni,
amandla okuvezwa yi-100, kuzwakala ngamandla njengokunyuka kusuka ku-2 kuye
ekuvuseleleni kuka-200, kusuka ku-3 kuye ekuvuseleleni kuka-300, njalonjalo
Izinkulumo ezimfushane ezilandelayo ziyalingana nesitatimende esandulele:
umehluko kwezwakala, ukwanda kokuzizwa kusalokhu kufana uma umehluko
ophathelene nesiqhumane noma ukwanda kwesikhuthazi uhlala unjalo; futhi:
umehluko emuzwa, ukwanda kwemizwa kuhlala kufana uma isilinganiso
sesikhuthazi sihlala silingana; umuntu kufanele akhumbule (bheka isigaba VI.) ukuthi
ngokungaguquguquki kokwehluka kwesikhuthazi esihlobene noma ukwanda
kwesikhuthazo, ukuqina kwesilinganiso sezinto ezishukumisayo, futhi okuphambene
nalokho, kunikezwa kukodwa, okuvumela ukubonakaliswa kokugcina komthetho
ukuthatha indawo owokuqala ukubeka.
Ekugcineni, maqondana nezingxoxo zemiqondo mayelana nokuzwela komehluko
eSahlukweni 6, umthetho ungabuye uvezwe ngokulandelayo: ukuzwela okulula
kokwehluka kusilinganiso esiphambene sosayizi wezingxenye zomehluko, isihlobo
sihlala sinye kungakhathalekile ubukhulu baso.
Umuntu angacabangela umthetho endaweni yokuzwa okukhulu nokujulile, futhi
okokuqala ngamandla namandla nokuphakama (uma nje kunesici esilinganiselwe
sekhwalithi esimweni samathoni ukuphakama), ngaphandle kokuvunyelwa ukubanga
zisuka, Ukubheka ukufakazelwa okufanayo kunoma iyiphi indawo ekhethekile
yemizwa njengokuvumelekile ngasikhathi sinye njengokusebenza kwenye,
kunalokho kudinga ukuba kwenziwe uphenyo olukhethekile endaweni ngayinye.
Embuzweni wokuthi umthetho uqinisekisiwe yini endaweni yemizwa ebanzi,
umuntu kufanele afake esikhundleni sokwehluka kwesikhuthazi nokuvuselela
ekumenyezelweni komthetho ubukhulu besandiso kanye nomehluko wesandiso
obonwa ngamehlo noma izitho zokuthinta. Umthetho uzotholakala uqinisekisiwe uma
u-z. Isibonelo, ngemigqa emibili emide ngokuphindwe kabili, umehluko kufanele ube
mkhulu ngokuphindwe kabili ukuze ubonakale ubonakala, noma ngaphezulu
ngokufanayo ngokufanayo.
Mayelana nokuphakama kwamathoni, kuyinombolo yokudlidliza okubala usayizi
wesikhuthazi.
Ngokunemba komthetho, ukunemba kokucatshangelwa okuningi kuthunyelwa
ngokuzenzakalela; kanye nobufakazi bokuthi lokhu kucatshangelwa kuqinisekisiwe
ngokuhlangenwe nakho, ngakho-ke kufanele kuthathwe njengengxenye yokuhlolwa
komthetho. Esikhundleni sokungena kulokhu okubonakalayo, kepha ngincamela
ukubhekiswa kuzilingo ezikhethekile zomthetho ezindaweni ezahlukahlukene, futhi
kulokhu ngibhekisa ngqo endaweni yokuzwa kokukhanya.
Mayelana nomlando, sengivele ngiphawulile ukuthi u-EH Weber akayena
owokuqala owamemezela futhi waqinisekisa umthetho nhlobo, kodwa owokuqala
ukuwubeka ngandlela thize, ukuwufakazela nokuwethula ngokusuka ekubukeni
kwentshisekelo jikelele . Ngokwenza njalo, uthembele ekuhlolweni ngomehluko
obonakalayo wezisindo, ulayini, kanye nemigwaqo, okungathi, njengoba umuntu
engabona, kuyizibonelo zezici ezintathu eziyinhloko zemizwa, umfutho, ukunweba,
ukuphakama, okungaze kufike embuzweni, okwenza kube ngaphezulu kuvumela
ngokwengeziwe ukuthi umthetho siwubize ngegama lawo. Kuyiqiniso ukuthi
ngemuva kokuthakaselwa nje okuhlobene nalokhu nomthetho kuze kube manje,
akazange akwenze uphenyo olunemininingwane eminingi, kepha uma sikhuluma nje
amaphuzu okuhlaselwa kwalo lonke uphenyo oluqhubekayo anikezwa
nguyena. Ngakho-ke ngafaka nemininingwane yakhe ngayo ngaphambi kokuba
ngiqhubekele phambili nophenyo olwengeziwe ngomthetho, olwaba nesidingo
ngemuva kokwenza isimangalo sokuthi sithathwe njengombhalo wesilinganiso
sezengqondo, ngoba imibhalo kumele iqiniswe futhi inwetshwe, ngokusho komthetho
kufanele ithembele kakhulu futhi ngaphezulu kuyo. Ngokunaka ukubaluleka
okuyisisekelo komthetho kithina maqondana nalokhu, ngizosebenzisa konke
okusemandleni, konke engikwazile mayelana namaqiniso angaphambili
nangakamuva, angaphandle nawomuntu ahlobene nokuvivinywa kanye nemikhawulo
yomthetho ukuxhumana ngokugcwele. ngaphambi kokuba ngiqhubeke nokuqhubeka
kophenyo ngomthetho, oludingekile ngemuva kokuthi isimangalo sithathwe
njengombhalo wesilinganiso sezengqondo, ngoba imibhalo kumele iqiniswe futhi
inwetshwe ngokwalokho okusindayo nokuningi okumele kusekelwe
kuyo. Ngokunaka ukubaluleka okuyisisekelo komthetho kithina maqondana nalokhu,
ngizosebenzisa konke okusemandleni, konke engikwazile mayelana namaqiniso
angaphambili nangakamuva, angaphandle nawomuntu ahlobene nokuvivinywa kanye
nemikhawulo yomthetho ukuxhumana ngokugcwele. ngaphambi kokuba ngiqhubeke
nokuqhubeka kophenyo ngomthetho, oludingekile ngemuva kokuthi isimangalo
sithathwe njengombhalo wesilinganiso sezengqondo, ngoba imibhalo kumele
iqiniswe futhi inwetshwe ngokwalokho okusindayo nokuningi okumele kusekelwe
kuyo. Ngokunaka ukubaluleka okuyisisekelo komthetho kithina maqondana nalokhu,
ngizosebenzisa konke okusemandleni, konke engikwazile mayelana namaqiniso
angaphambili nangakamuva, angaphandle nawomuntu ahlobene nokuvivinywa kanye
nemikhawulo yomthetho ukuxhumana ngokugcwele.
Ngemuva kocwaningo lokuqala kwalokhu, kufanele kuvunywe ukuthi kuningi
okusamele kwenziwe mayelana nokuhlolwa ngokuphelele nokuzihlola
komthetho. Okuningi kwalokhu kwenziwa maqondana nokuzwa okunamandla
kokukhanya, ukuzwa kwamandla omsindo nokuphakama kwephimbo, ukuzwa
kobunzima bezisindo, nasemkhakheni wokuqonda. Impela umthetho lapha ukhona
ngaphakathi kwemingcele ebanzi noma ebanzi. Mayelana nemizwa yokushisa,
kusazobhekwa njengenkinga; Endaweni yemizwa ethintekayo ebanzi, izivivinyo
zikhuluma ngokungavumelani nokusebenza kwazo. Akukabikho mizamo eyenziwe
okwamanje mayelana nezinye izindawo zemizwa.
Izitatimende zikaWeber uqobo.
UWeber ukhuluma kakhulu ngeqiniso lomthetho endabeni yakhe ngomqondo
wokuthinta nokuzizwa okuvamile, ikhasi 559 ngaphansi kwesihloko esithi:
"Mayelana nomehluko omncane kakhulu ezilinganisweni esizithinta ngokuthinta,
ubude bemigqa esiyithinta ngobuso, nangamathoni esingawahlukanisa ngokuzwa ",
ngokuya ngemibandela ethile ekhethekile, ngokulandelayo:" Ngikhombisile ukuthi
impumelelo ekunqumeni izisindo iyafana noma ngabe umuntu uthatha ama-ounces
noma i-plumb bobs, ngoba inani lezinhlamvu alinandaba ezakha isisindo esingeqile,
kepha kunalokho ukuthi isisindo eseqile sakha ingxenye yesisindo engama-30 noma
engama-50, esiqhathaniswa nesisindo sesibili. Okufanayo kuyasebenza
ekuqhathaniseni ubude bemigqa emibili nokuphakama
kwamathoni amabili ). Akuwenzi mehluko ukuthi uqhathanisa imigqa engamayintshi
ama-2 ubude noma i-intshi eli-1 ubude uma ubheka eyodwa bese enye futhi
ungayiboni yomibili ngasikhathi sinye ngasikhathi sinye, kepha ucezu luseduze
nokuthi iyiphi Imibhoshongo yolayini idlula enye, esimweni sangaphambilini futhi
yayinkulu njengakamuva. Vele, uma imigqa emibili isondelene futhi iqondana,
omunye uqhathanisa kuphela ukuphela kwemigqa futhi abheke ukuthi umugqa
owodwa uphuma kangakanani kolunye uhlangothi, futhi kulokhu okuwukuphela
kwento ebaluleke ukuthi ingakanani ingxenye ephumayo yomugqa nokuthi
isondelene kangakanani yomibili imigqa. - Noma uqhathanisa ukuphakama
kwamathoni amabili, akunandaba ukuthi womabili amathoni angamathoni ayi-7
aphezulu noma aphansi, uma nje engekho ekugcineni komugqa wethoni, lapho
ukwehlukana ngqo kokuhlukahluka kwethoni okuncane kuba nzima
kakhulu. Ngakho-ke akusilo inani lokudlidlizela ukuthi ithoni eyodwa
inezingaphezulu kunezinye ezibalulekile, kepha isilinganiso senani lokudlidlizela
kwamathoni amabili esiwaqhathanisa "......
2) Delezenne ku- Recueil des travaux de la soc. des sc. de
Lille 1827, eshicilelwe eBull. des sc. nat. XI, k. 275 nakuFechner's
Repertor. ye-physics yokuhlola. Leipzig 1832. Umq. I. k. 341.

"Umqondo wobudlelwano bawo wonke ubukhulu, ngaphandle kokulinganisa


ubukhulu ngesilinganiso esincane nokwazi umehluko ophelele phakathi kwalokhu
okubili, kuyinto ethakazelisa kakhulu ngokwengqondo. Emculweni siqonda
ubudlelwano bamathoni ngaphandle kokwazi izinombolo zokudlidlizela
ekwakhiweni kwezakhiwo ubudlelwano bezindawo eziningi ngaphandle
kokuzinquma ngokusho kukaZollen, futhi yileyo ndlela esiqonda ngayo ubuningi
bokuzwela noma ukuphoqa ubuningi uma kuqhathaniswa izinsimbi. "
Mayelana nemibhalo yezobuciko lapho u-Weber asekela khona umthetho wakhe,
kunolwazi olujwayelekile kuphela mayelana ne-pitch kanye ne-ratios ratios, okuthe,
nokho, ngokunikezwa ukwethembeka okuphelele kwalowo obukayo, isisindo
samaqiniso abonwayo singananyathiselwa. Mayelana nokukalwa kwesisindo,
ukuhlolwa kwakhe kuchazwe kuhlelo lokuqoqa. k. 81, 86 f. Ukutholakala.
I-Weber yehlukanisa phakathi kwezinhlobo ezimbili zokuhlolwa, eyodwa lapho
kusetshenziswa khona umuzwa wesikhumba lapho ucindezela izinsimbi ezinamandla
neziba buthakathaka esandleni sokuphumula esibekwe etafuleni, enye lapho umuzwa
wamandla emisipha ongasetshenziswa lapho uphakamisa izinsimbi ngasikhathi sinye
kubandakanyeka nokuphakamisa isandla ngezisindo. Noma kusetshenziswe ama-
ounces angama-32 noma ama-drachmas angama-32 njengesisindo esikhulu,
umehluko osabonakala wesisindo esincanyana usalokhu ucishe ufane kuzona zombili
izinhlobo zokuhlola, futhi ubumaphakathi ngokulinganiselwa ku-10.1 kubantu abane
nakuzo zombili izinhlobo zezisindo esivivinyweni sokuqala ( Ama-ounces noma
ama-drachms), owesibili u-3.0.
Incazelo enemininingwane eminingi yokuhlolwa kwakhe (i-Progr. Coll. P. 86) yile:
“Ku-piurimorum hominum manibus, mensa quiescentibus, pondera duarum
librarum collocavi, tabulamque papyraceam interposui. I-Postea, i-insciis illis, i-
pondus alterutrum imminui, i-manusque pondera ferentes mutavi, levius nimirum
pondus nunc ad dextram nunc ad sinistram transferendo. Saepe etiam pondera a
manibus ablata denuo iisdem manibus imposui, ita quidem, ut homo non suspicari
potuerit, sed tactu tantum percipere, in quonam latere pondus gravius collocatum
esset. Jikela hhayi homo iteratis periculis et mutatis saepe manibus gravius pondus a
leviori recte kuzindikiraebat, notavi. "
»I-Postea eadem experimenta ku iisdem hominibus iterabantur, hoc modo tamen,
ut manus, et manibus simul pondera, extollerent, et pondera manibus
pensitarent. Empeleni, lokhu kungenxa yami, e-quanta ponderum differentia
diversitas eorum certe cognita fuerit, iterum notavi, numerosque, differentiam
ponderum exprimentes, inter se comparavi.
Ngemuva kokuxhumana kochungechunge lwezilingo ezahlukahlukene, ezibhekisa
ezimeni ezingezona ezomthetho wakhe, u-Weber ube eseqhubeka k. 91 kwaqhubeka:
»Okungaxhunyiwe ku-inthanethi okungahlosiwe, ukuhlolwa kwe-quibus, i-tactum
kanye ne-coenaesthesin etiam e-pondandibus yezinhlobo eziningi zamabanga
aphansi phakathi kwezizathu ezithile, okuyi-quam si librae duae seu. triginta duae
unciae cuilibet manui imponuntur. Eorundem enim hominum manibus, quibus antea
duo pondera triginta diiarum unciarum imposueram, nuno pondera triginta duarum
drachmarum ie octavam ponderis illius partem imposui. Etiamsi suspicatus eram,
fore, ut difierentiam ponderis duorum corporum octies minorum non tam clare
sentirent, camouflage experimentis probatum est, differentiam minorum ponderum
tactu non minus subtiliter varii, quam differentiam eandem majorum ponderum.
I-Quatuor afferam experiinenta hoc probantia. Postquam nimirum quattuor
homines, quos numeris signare lubet, pondera majora, triginta duabus unciis
constantia, aequalia, manibus immotis imposita, comparaverant, alterutrum pondus
magis magisque imminuere coepi, usquedum bomines illi differentiam ponderum
animadverterent. Qua differentia notata experimentum idem hoc modo repetii, ut
pondera manibus tollerentur, adeoque simul ope tactus et coenaestheseos
musculorum aestimarentur. Quo facto differentia ponderum, quae illorum
observationem fugiebat, iterum notata est. "
"I-Nunc loco majorum ponderum minora pondera, triginta duabus drachmis
constantia, indiza ye-eodem modo adhibui, i-differentiasque ponderum e-
experimentis non observatas, sensum scilicet fugientes, annotavi."
"ILam si differentias ponderum graviorum et leviorum observationi nostrae
subtractas comparas, easdem paene esse obserabis."

INumerus hominum, Differentia minima unoiarum vel


in quibus experi- drachmarum, manibus imposita- menta
instituta rum, in qua diversitas ponderis
sunt. percipiebatur.

1. iqhinga. ....... 32 unc. 17 unc. hlela u-15 unc.


tactu et coenaesthesi 32-30 1 / 2 - - 1 1 / 2 -
tactu. ....... 32 idrakhm. 24 idrakma. - ama-8 amadrakma.
I-tactu et coenaesthesi 32 - 30 - - 2 -
2 amasu. ....... 32 unc. 22 unc. - 10 unc.
tactu et coenaesthesi 32-30 1 / 2 - - 1 1 /2 -
ubuhlakani. ....... 32 idrakhm. Izidraki ezingama-22. - amadrakma ayi-10.
I-tactu et coenaesthesi 32 - 30 - - 2 -
3. tactu. ....... 32 unc. Ama-20 unc. - 12 unc.
I-tactu et coenaesthesi 32 - 26 - - 6 - i-
tactu ne-coenaesthesi 32 idrakhm. 26 idrakma. - 6 idrakhm.
4. iqhinga. ....... 32 unc. 26 unc. - 6 unc.
I-tactu et coenaesthesi 32 - 30 - - 2 -
I-tactu et coenaesthesi 32 idrakhm. I-drakm engama-29. - 3 idrakma.

1) ukukhanya. 3)
Nginokwethulwa okuningiliziwe kokusebenza komthetho wethu endaweni
yokubona okukhanyayo okukhulu ezincwadini zeSaxon Society of Sciences, math.-
phys. Cl. IV. IV. P. 457 ff. Ngaphansi kwesihloko esithi: "Mayelana nomthetho
oyisisekelo wokusebenza kwengqondo, kanye nobudlelwano bawo nokulinganiswa
kosayizi bezinkanyezi", okunikezwe nesengezo emibikweni yomphakathi ofanayo
1859. p. 58 ff Yikuphi ukuphatha engikunikeza okubalulekile lapha ngezengezo
ezimbalwa.
3) Ezindabeni amakhasi 149-160, 178-186. Ukubuyekezwa kk. 152-168. Izimiso
Zokulinganisa, ikhasi 181 ff.
Umthetho emkhakheni wokuzwa ukukhanya usuvele usungulwe yizilingo
zangaphambilini zikaBouguer, Arago, Masson, Steinheil, ngezikhathi ezithile
mayelana nolunye uphenyo, muva nje yimina noVolkmann; kepha ngaphandle
kokuthola ukunakwa okuningi esikhathini esedlule.
Zonke izivivinyo zangaphambilini zomthetho zisuselwa kunqubo yokwehluka
okubonakalayo, ngaphandle kwalokhu okwenziwe nguSteinheil, okuncike emgomeni
wendlela yamaphutha amabi, kanye nokuhlolwa okungaqondile okuthole umthetho
ekulinganisweni kosayizi bezinkanyezi.
Njengoba imizamo yami uqobo, uma kungenjalo ukufakazela okubukhali kodwa
okulula kakhulu komthetho, nolwazi lokuqala lomthetho kuxhunyaniswe nawo,
ngizoqala ngawo futhi lapha futhi ngixhumanise incazelo ejwayelekile yomthetho
kuwo.
Lapho isibhakabhaka simbozwe ingxenye, kuvame ukuba lula ukuthola ama-
nuances amafu angomakhelwane abonisa kuphela umehluko wokulandela umkhondo
esweni, noma ifu elihluka ngokusobala esibhakabhakeni. Ngemuva kokubheka
izingxenye ezimbili ezinjalo zomehluko obonakalayo ekukhanyeni esibhakabhakeni,
ngabeka izingilazi ezimpunga phambi kwamehlo ami, njengoba manje sezitholakala
kochwepheshe bamehlo babantu abanamehlo anamahloni, ngalinye lawo, phambi
kwalokhu iso elithathiwe ngemuva kepha kuphela ukuhlolwa kwe-photometric
okukha phezulu, cishe u- 1 / 3 , womabili ehlangene kungabi ngaphezu
kwe- 1 / 7vumela ukukhanya. Thatha, ngoba ngaphambi nje kokuba amehlo akhe
athathe izibuko ukukhanya kwento ngayinye ku- 1 / 7 kunciphile, ngakho-ke
umehluko nalokhu wawufana ngasikhathi sinye ku- 1 / 3 wehlisiwe, futhi
kwakungokwemvelo ukucabanga ukuthi umehluko obuthaka kakhulu, njengoba
wawunjalo ngaphambili kwakubonakala nje, kungabonakali ngokubuthaka, noma,
uma umkhawulo wokuqashelwa ungafinyelelwanga ngaphambi kokuba
kusetshenziswe izingilazi, okungenani bekungacaci ngokusobala. Kepha
akubonisanga kanjalo. Umehluko uhlale okungenani ubonakala njengakuqala, kanti
abanye ebenginabo ukuhlolwa bazichaza ngendlela efanayo.
Ukuhlolwa okufanayo kuphindwe iso elilodwa kuphela ekugcineni kwelinye
ngokusebenzisa izibuko ezigoqiwe kusetshenziswa, lapho izingxenye kanye
nokwehluka kwazo kuze kufike ku- 1 / 7 kwehle, umehluko usalokhu okungenani
uhlukile ngokuphawulekayo.
Ekugcineni, ukuba buthakathaka ngenxa yezingilazi ezinemibala, okwathi kwesinye
isikhathi ngiye ebumnyameni obukhulu ngokwengeziwe, kwanikeza umphumela
ofanayo. Lapha-ke, lapha, amafu anemibala ehlukile noma ifu elimele isibhakabhaka
esiluhlaza okwesibhakabhaka akumele libanjwe esweni, ngoba izibuko ezinemibala
ziveza ukumuncwa okulinganayo okuhlukile kwemibala ehlukene.
Uma manje sibona ukuthi lapho umehluko ophelele phakathi kwezakhi
ubuthakathaka ekuhlolweni kwangaphambilini, isilinganiso sezinto futhi nawo
umehluko ohlobene phakathi kwazo uhlala ungashintshi, lapho-ke sizobona
isiqinisekiso somthetho wethu ekuqapheleni okuphawulekayo komehluko, okuhlala
kungapheli.
Ukuze uqala ngempela kungase kubacacele kakhulu futhi kuphambene abanolwazi
kwansuku lowo, ku 1 / 3 , 1 / 7, yebo, umehluko we-photometric owehliswe kakhulu
kufanele okungenani ubonakale ekuzweleni ngaphandle kokuncipha; ngoba sibona
umehluko ekukhanyeni uncipha futhi unyamalale nsuku zonke
ngokuncishiswa. Kepha umuntu akumele asikhohlwe isimo somthetho, ngaphansi
kwawo uwedwa ofuna impumelelo nokwenzeka ngaphansi kwawo, okungukuthi
umehluko ekukhanyeni, lapho wenziwa buthaka, ugcina ubuhlobo obungashintshi
ezingxenyeni zawo, ezinobudlelwano obufanayo nezinto ezibuthakathaka. Uma lesi
simo sihlangatshezwa, icala lokuqala elikhulu liyabizwa. Umehluko, nokho,
ungancishiswa ngenye indlela, ngokuthi ingxenye enamandla ibalwa iye ngokuncipha
okukodwa, noma ingxenye ebuthakathaka ngokwanda okukodwa. Esimweni
esinjalo, noma ngabe yiliphi icala eliyinhloko lesibili, umehluko, nokwehla kwawo
ngokuphelele, uhlangabezana nokuba buthakathaka maqondana nezinto zalo; bese
empeleni, njengoba kungakhonjiswa kalula ngezindlela zakamuva zokuzama
ukuvumelana nokuhlangenwe nakho okujwayelekile, ukubonakala komehluko
kuyehla, futhi kunyamalale ngokuphelele lapho izingxenye zisondelana ngokwanele.
Icala lesithathu eliyinhloko lingangezwa kulawa macala amabili amakhulu, akwazi
ukunikeza isiqinisekiso esingaqondile sokuqinisekiswa okuqondile komthetho wethu
ngecala lokuqala: okungukuthi, ukuhlanganiswa okulinganayo kuyengezwa noma
inani elilinganayo likhishwe kuzo zombili izingxenye esikhundleni sokuziguqula
ngokulingana okulinganayo iba. Kulesi simo sesithathu, ngokungafani nesokuqala,
umehluko ophelele uhlala unjalo, ushintsho oluhlobene. Iyancipha lapho sifaka i-plus
elinganayo ezintweni, futhi iyanda lapho sikhipha inani elifanayo kuyo. Uma nje
umthetho ungaxhumanisi ukubonwa okufanayo nokulingana okuphelele kepha
ngomehluko ohlobene, kuzodingeka silindele, sicabanga ukuthi ulungile, ukuthi
esimweni sethu sesithathu esiyinhloko umehluko ngeke uhlale unjalo, ngaphandle
kokuthi umehluko, uthathwe ngokuphelele, uhlala unjalo; ngokuphambene nalokho,
kuyehla noma kukhuphuke njengoba kufakwa okufanayo okufanayo noma okufanayo
kukhishiwe.
Manje ukufakazela ukuthi kunjalo ngempela; Akudingi isivivinyo esiklanywe
ngokukhethekile, noma ngabe ukuqinisekiswa ngokuhlolwa kulula. Kodwa-ke,
isinikeza umkhakha ofanayo wokubuka osisebenzisele kuze kube manje,
kokuhlangenwe nakho kwansuku zonke isiqinisekiso esanele.
Ebusuku wonke umuntu ubona izinkanyezi, ekukhanyeni kwelanga eligcwele
akaboni ngisho izinkanyezi ezinjengoSirius noJupiter. Kodwa umehluko ophelele
wokukhanya phakathi kwezindawo ezisezulwini lapho izinkanyezi zikhona
nezindawo ezizungezile mkhulu kakhulu njengasebusuku. Ukuhlanganiswa
okulinganayo kungezwe kuphela ekuphakameni kwakho kokubili ngokukhanya
kwemini.
Mhlawumbe umuntu ubengachaza impumelelo yemizamo yethu yokuqala ngama-
nuances amafu ngale ndlela elandelayo: ngokusebenzisa izibuko ezimnyama
umehluko phakathi kwabo ubuthakathaka kakhulu impela, kepha wawusekhona
impela, ngakho-ke wawusacatshangelwa ngokuphelele I-Dasein kufanele ibonwe
ngaphandle kokwenza ukubonwa okuqhubekayo kuncike ekuqhubekeni kobukhulu
obufanayo. Kodwa umuntu angabona kokuhlangenwe nakho okungenhla ukuthi
ukuba khona okuphelele komehluko ekukhanyeni akwanele neze ukukwenza
kubonakale, impela nokuthi umehluko omkhulu kakhulu impela unyamalala
ngokuphelele emehlweni uma ekhombisa usayizi omncane kakhulu Akekho oyogcina
umehluko ekukhanyeni phakathi kwezinkanyezi uSirius noJupiter nesibhakabhaka
esizungezile siphansi ebusuku, futhi akekho noyedwa ozokwazi ukuthola lezi
zinkanyezi ngokunakekela okukhulu emini; ukuze okuqinisekisiwe kubonakale
kuhlaba umxhwele ukuthi umehluko wokukhanya phakathi kwalezi nendawo
ezungeze mkhulu kakhulu emini njengasebusuku. Empeleni ingokomzimba, kanti
ekuzizweleni ingu-zero ngokuphelele, incane kune-zero, ngoba okokuqala idinga
ukukhuliswa okuthile ngaphambi kokuba ifinyelele lapho iqhamuka khona.
Ngenhlanhla, umuntu akufanele anciphise lo mkhuba kumaphoyinti
okukhanya. Ukuhlolwa kwezithunzi, esizoqhubeka nokukusho, kunalokho kunikeza
ithuba elikahle kakhulu lokubona into efanayo ezindaweni zokukhanya kwanoma
yisiphi isayizi ngokuhluka okuphelele okuphelele; kepha nakho kwempilo yansuku
zonke kungacashunwa kulobu budlelwano.
Kuyaziwa ukuthi izibalo zemidwebo kawoyela e-varnished, kuma-daguerreotypes,
amapuleti apendiwe, amatafula ane-lacquered nokunye okunjalo azaziwa
ngokuphelele ngamalambu akhanyayo. Manje, njengoba sazi, ukuqina kokukhanya
okukhanyayo akuxhomekile kumbala noma ebumnyameni bendawo okuvela kuyo,
kepha, ngenxa yesimo esifanayo, kuphela ebushelelezi bendawo efanayo ne-engela
yesigameko; ngaleyo ndlela ingeza ukuhlanganisa okulinganayo ezindaweni
ezimnyama nezikhanya kakhulu zezinombolo nomhlabathi, futhi ngaleyo ndlela
kwenze umehluko phakathi kwazo ungabonakali.
Lokhu okungenhla kufanele kwenele ukufakazela umthetho jikelele. Kepha
kungaba yiqiniso impela?
Ngakusho ngokuzimisela ukuthi umehluko kuma-nuances wefu uvele okungenani
ubonakale uma ubukwa ngezibuko ezimnyama kunokuba ubonakale ngeso
lenyama. Kwabanye balabo engike ngazama ngabo ukuvivinya bakuthola kucijile
kancane kunezibuko kunokungenazo izibuko, futhi kuvame ukubonakala kimi
ngaleyo ndlela, yize kungenjalo njalo. Ngokuya ngalokhu, umuntu angaqiniseka
ukuthi umehluko ekukhanyeni awenzi, njengoba umuntu ebengalindela kalula,
ulahlekelwe ukubonwa kwakhe ngokwenza buthakathaka ubukhulu bawo
ngokuphelele ngenkathi egcina usayizi ofanayo wesihlobo. Kepha ukuzuza
okuphawuleka lapha okungenani kungaba ukuphambuka emthethweni okuxhumanisa
ukubonwa okuqhubekayo nomehluko ohlobene njalo.
Ngaphandle kokuthi lapha, kungenzeka ukuthi ubudlelwano bemisebe obuguquliwe
bungasebenza, umuntu angacabanga nokukhohlisa okuzenzekelayo, kohlobo
aluthambekele ekucabangeni umehluko obonakalayo ngokulinganayo ukuze
ubonakale, inqobo nje uma kuhlobene nalowo obuthakathaka Ukuvela kwezinto
kuyinto. Ukuze kuzuzwe umphumela ozimele ngokukhohlisa okuzenzakalelayo
ngangokunokwenzeka, ngihlanganisa lokhu kulwa okuphikisayo okulandelayo
nokuhlolwa kwangaphambilini.
Ngenkathi nginezibuko phambi kwamehlo ami, ngibheka umehluko obuthakathaka
ongaba khona, olinganiselwa ukuthi uyabonakala kuphela, engiwuthola
esibhakabhakeni, bese ngisusa izibuko emehlweni ami. Uma ukuqaphela kwandiswe
kakhulu yizibuko, umehluko obonakala nje ngezibuko kufanele unyamalale lapho
kususwa izingilazi. Kepha lapho ngiphinda umzamo kaningana, ngezibuko ezilodwa
nezigoqiwe kabili, angikaze ngikwazi ukuthola umehluko, noma ngabe kuncane
kangakanani, ebengingakwazi ukukubona ngisho nangemva kokukhipha izibuko,
ukube nje umbono wokuqala wokukhanya kwesikhashana usudlulile, okuso iso
lishaywa ukukhanya okuqhamuka ngokuzumayo lapho kususwa izingilazi.
Kuzo zonke izivivinyo ezikhonjiwe, kuhlala kubalulekile ukusebenzisa umehluko
omncane kakhulu onobunjalo obonakalayo ngokulinganayo. Ngoba, uma umthetho,
njengoba uzokhonjiswa ngezansi, uvumela ukunwetshwa kokungezwani okukhulu,
akulula ukukufakazela ngqo kulokho kwehluka. Isahlulelo sokuthi labo abanezibuko
nabangenazo zicace ngokulinganayo asiqinisekile futhi siyaguquguquka, futhi
ngokungangabazeki sithonywe iningi lezimo. Noma kusetshenziswe umehluko
owubonakalayo kuphela, ukwahlulelwa kokulingana okufanayo kungakhonjelwa
ekukhohlisweni, noma ngabe, kuthathwe ngokuphelele, akunakubaluleka njengalapho
kusetshenziswa umehluko omkhulu. Kepha inzuzo enkulu yokusebenzisa umehluko
omncane kakhulu ukuthi ukuthi inhlanganisela yomzamo nomzamo wokuphikisa
yenza kube lula ukuzimela ngokuphelele ekwahlulelweni mayelana nokulingana
noma ukungalingani, futhi ukusekela isiphetho ngokutholakala komehluko wokwehla
kwemizwa, lapho umuntu engeke enze iphutha kalula njengalokho Ukulingana. Uma
umehluko obuthakathaka kakhulu, osengabonakala ngaphandle kwezingilazi, ubuye
ubonakale nakancane ngamalensi amnyama kakhulu, futhi uma, ngakolunye
uhlangothi, umehluko obuthakathaka obonakalayo, owaziwa ngamalensi amnyama
kakhulu, usaziwa nhlobo, khona-ke lolu uhlobo lobufakazi obunenhloso, ukuthi
umehluko ngezibuko awukwazi ukuzuza noma ulahlekelwe yinoma yiliphi izinga
elibonakalayo lokuqashelwa. ukwenza ukuzimela ngokuphelele ekwahlulelweni
mayelana nokulingana noma ukungalingani, futhi isisekelo sesiphetho sisuselwa
ebukhoneni bokwehluka kwemizwa, okungenakudukiswa kalula ngakho
ngokulingana. Uma umehluko obuthakathaka kakhulu, osengabonakala ngaphandle
kwezingilazi, ubuye ubonakale nakancane ngamalensi amnyama kakhulu, futhi uma,
ngakolunye uhlangothi, umehluko obuthakathaka obonakalayo, owaziwa ngamalensi
amnyama kakhulu, usaziwa nhlobo, khona-ke lolu uhlobo lobufakazi obunenhloso,
ukuthi umehluko ngezibuko awukwazi ukuzuza noma ulahlekelwe yinoma yiliphi
izinga elibonakalayo lokuqashelwa. ukwenza ukuzimela ngokuphelele
ekwahlulelweni mayelana nokulingana noma ukungalingani, futhi isisekelo
sesiphetho sisuselwa ebukhoneni bokwehluka kwemizwa, okungenakudukiswa kalula
ngakho ngokulingana. Uma umehluko obuthakathaka kakhulu, osengabonakala
ngaphandle kwezingilazi, ubuye ubonakale nakancane ngamalensi amnyama kakhulu,
futhi uma, ngakolunye uhlangothi, umehluko obuthakathaka obonakalayo, owaziwa
ngamalensi amnyama kakhulu, usaziwa nhlobo, khona-ke lolu uhlobo lobufakazi
obunenhloso, ukuthi umehluko ngezibuko awukwazi ukuzuza noma ulahlekelwe
yinoma yiliphi izinga elibonakalayo lokuqashelwa.
Kunoma ikuphi, inhlanganisela yesilingo ne-counter-experiment yandisa amathuba
okuphambuka ekusebenzeni komthetho ngaphakathi kwemikhawulo yokukhanya
lapho isivivinyo sisekulo kuze kube manje, okungazange kuze kufike ekusondeleni
ebumnyameni ngokuphelele noma ngisho nasezibanini ezingaboni kakhulu , kufakwe
phakathi kwemikhawulo emincane kakhulu. Okwamanje, noma kunjalo, lokhu
akubangi noma kukhombise ukusebenza komthetho okungenamkhawulo, kepha
kunalokho ukuphambuka kuwo, okungenani ngomzamo, phezulu nangaphansi,
ngokuqinisekile. Futhi ngaphambi kokuba siye kolunye uvivinyo, kuzosiza
ukukhuluma ngale mikhawulo yomthetho, ngoba izivivinyo ngokwazo zingenzeka
kuphela futhi ziqondwe mayelana nemikhawulo.
Impela akekho noyedwa obengabona amabala elangeni ngeso lenyama (okungenani
uma liphakeme), noma ngabe ukubonwa kungenziwa ngaphandle kwengozi, kanti
wonke umuntu uzibona ngezibuko ezimnyama. Kepha uma umthetho ungadlulela
emazingeni aphakeme okukhanya, amabala kuzofanele kube lula ukwahlukanisa
kusuka kokukhanya okuzungezile ngamehlo anqunu njengokufakwa kwezibuko
ezimnyama. Akunakuphikiswa ukuthi kukhona ukuphambuka emthethweni ngisho
nasekukhanyeni okuphansi kakhulu, mhlawumbe yonke indawo lapho iso lizizwa
likhanya, yize ingekho imizamo ethile kulokhu.
Ngakho-ke kungenzeka futhi ukuthi, ngokukhanya kwamafu okukhanyayo
kakhulu, inzuzo encane empeleni izuzwe ngezingilazi ezimnyama ekucaciseni
umehluko kuma-nuances amafu, kuphela ngemuva kokwehluleka kwenhlanganisela
yokuhlola kanye ne-counter-experiment kungaba inzuzo nje encane kakhulu,
ekuhlolweni ngokukhanya kwefu okukhanyayo ngokulingene, angikwazanga
ukukusho ngokusobala; ngenxa yokucasuka okukhulu kwamehlo ami, empeleni,
angikwazanga ukwenza imizamo ngokukhanyisa okungaboni kahle futhi kaningi
ngokwanele ukuthi ngikwazi ukusho noma yini ethile ngayo.
Ngokuqondene nomkhawulo ophansi, kuyacaca kusukela ekuqaleni ukuthi uma
umuntu efuna ukweqisa ngokwenziwa mnyama kwezibuko, akukho lutho, ngakho-ke
akukho mehluko, olungabonakala noma kuphi, noma ngabe luzovela lukhulu
kangakanani ngaphandle kwezingilazi futhi kube; nokuthi, ngokwesimiso
sokuqhubeka, umuntu kufanele azizwe ukucaca okunciphile uma umuntu esondela
kuphela kulo mkhawulo kakhulu, njengoba nesipiliyoni siqinisekisa. Eqinisweni, uma
umehluko mkhulu ngendlela efunwa ngayo, kuyohlale kunokwenzeka ukuthola
izinga lokumnyama kwezibuko lapho kubonakala kungacaci khona ngaphandle
kwezingilazi. Amabala elanga afanayo acacayo ngezingilazi ezimnyama
ngokulinganisela ayacaci kakhulu futhi ekugcineni awaziwa ngokuphelele
ngezingilazi ezimnyama kakhulu.
Ngakho-ke esikhundleni sokukwazi ukugomela ukusebenza komthetho
okungenamkhawulo, singasho kuphela, ngokusho kwezitatimende zezilingo, ukuthi
emingceleni ebanzi kakhulu yokuqina lapho umbono ojwayelekile uhamba khona,
kuyaqinisekiswa kuze kube sezingeni lokuthi ukuphambuka Imithetho ayibonakali.
Kepha ukuba semthethweni kokufanayo kungathathwa ngandlela thile kusuka
kolunye uhlangothi lokuphambuka kuye phezulu naphansi. Ngokukhanya okukhulu,
ukucaca kuyanda ngokuncishiswa, ngokukhanya okubuthakathaka kakhulu
ngokuqiniswa kwezingxenye ngesilinganiso esifanayo. Ngakho-ke, ngokubuka
kwezibalo, kufanele kube khona isikhawu esithile esiphakathi nendawo lapho ihlala
ingashintshi ngokuqinisa nokwehlisa amandla. Ngaphandle kokuthi ubukhulu
obukhulu besikhawu esinjalo abukwazanga ukubonwa ngombono wezibalo nje.
Ngibeke izivivinyo zangaphambilini phambi kwabo, hhayi nje ngoba yibo engiqale
ukuza nabo ngenkathi ngiphenya umthetho, ngaphambi kokuba ngazi ukuthi yini
ebengiyenzile ngaphambili maqondana nalokhu, kepha futhi ngoba zilula kakhulu,
zifinyeleleka kalula kuwo wonke umuntu , futhi ngokuyisisekelo kufakazela okuningi
njenganoma yikuphi okunye ngomthetho ojwayelekile. Munye kuphela ongenakho
ukuzimisela, noma ukulondolozwa okufanayo, noma ukuguqulwa kwemibala
yokukhanya emandleni omuntu, ngakho-ke umuntu akanakukhiqiza womathathu
amacala amakhulu ngokuthanda kwakhe; futhi kusukela kulo mbono, kungakuhle
ukuthi ufake ezinye izinhlobo zezinqubo ezenza ukuthi ukuhlolwa kubonakale
kakhudlwana.
Manje kunezindlela ezihluke kakhulu. Ukwakha ukukhanya kokukhanya
kwezinhlobonhlobo ezahlukahlukene kuze kube umehluko nje obonakalayo komunye
nomunye, ngemuva kwalokho umzamo ungathatha amafomu ahlukile. Kulula
kakhulu ukusebenzisa i-inki yase-India ukukhiqiza i-shades encane kunawo wonke
ephepheni le-vellum, okuthi, noma linikeza umehluko omncane nje olinganisiwe
njengamafu, abe nokusizakala kokulondolozwa okufanayo, ukubekwa phansi
ngokungalawuleki nokuphatha.
Empeleni, muva nje ngiphindaphinde imizamo nemizamo yokulwa nalokhu futhi
ngathola impumelelo efanayo naleyo engayithola ngaphambili kuma-nuances
amafu. Noma sekuhlanganiswa ingilazi emnyama ngemuva kokulinganisa
okucophelelayo kwe-photometric kuphela i- 1 / 100 idlulisa ukukhanya, ngiyabona
ngemuva kokuthi ngibheke isikhashana, noma imithunzi ye-schwächstmöglichen
engiyithola kuphela ngamehlo. Ukuhlolwa kuphela okufanele kwenziwe emini
enhle; ngoba uma ngikubeka ngokukhanya kwesibani sokutadisha engijwayele
ukubhala ngaso, ukufiphazwa okunobumnyama obufanayo kuba yinto
engaziwa; noma kunjalo ukucima u- 1 / 12 noma ngaphezulu, kungabonakala kakhulu
ngaphandle kokucima ugesi.
Enye indlela yokulinga, elula futhi elula, futhi evumela izilinganiso ezithile
ngasikhathi sinye, futhi engaguqulwa kuwo womathathu amacala amakhulu,
ukusetshenziswa kwezithunzi ezimbili ezingomakhelwane, ezikhiqizwa ngamalambu
amabili noma amalambu entweni efanayo, ngoba isilinganiso se-photometric
yezithunzi ezimbili kulula ukulawula kuphela, kepha futhi, usebenzisa imithombo
ekhanyayo ngokulinganayo, elinganiswa kalula ngesilinganiso esilinganayo
sezikwele zamabanga aphakathi kwale mithombo emibili nezithunzi zazo, kanti
ukulingana kwe-photometric kwemithombo kungabonakaliswa kalula ngokukhanya
okufanayo kwezithunzi ebangeni elifanayo kuzo , futhi ingakhiqizwa ngokuhlanza
amalambu noma ukugoqa amalambu. Noma kunjalo, kukho konke kuyasiza kakhulu
Imithombo emibili ekhanyayo engu- L, L ' no- L' kube yiyo ofuna ukubona isithunzi
sayo. Lesi sithunzi siphinde sikhanyiswe ngokunye ukukhanya u- L, umhlabathi
ozungezile ngamalambu womabili, u- L, L ' . Uma umuntu ehambisa ukukhanya u- L
' aqhubeke futhi abuyele emuva kuphaneli ebamba izithunzi, ngenkathi u- L ehlala
emile, khona-ke umhlabathi ozungeze isithunzi uthola inzuzo ekhanya ngokuya
ngokukhanyayo evela ku- L', futhi ekugcineni lokhu kuba yinto engabalulekile
kangangoba ize ingabonakali kweso, okungukuthi, isithunzi siyanyamalala
emhlabathini osizungezile. Uma usufinyelele kuleli qophelo, ukushintsha okuncane
kwelinye lamalambu amabili noma izikulufo kwelinye lamalambu amabili kwanele
ukulenza libonakale futhi.
Manje umuntu angaqala aphindaphinde isivivinyo kanye ne-counter-experiment
ngezibuko ezimnyama; futhi ngalokho uzokwazi ukusungula umthetho kanjalo
nomkhawulo ophansi womthetho.
Esikhundleni sokunciphisa izingxenye zombili ngezilinganiso ezifanayo
ngokusebenzisa izibuko ezimnyama, ukuncishiswa okufanayo kungalethwa
ngokubeka imithombo emibili ekhanyayo L, L ' njalo, kepha kugcinwe isilinganiso
esifanayo, amabanga ukusuka kuphaneli ebamba izithunzi. Lokhu kwenzeka kulezi
zivivinyo ezilandelayo. Ngasikhathi sinye, ukuqondiswa kwenqubo kwahlehliswa
ngendlela yokuthi esikhundleni sokubheka ukubonwa okuhlukile komehluko ngenxa
yokwehliswa okulinganayo kwezinto, njengoba kwakunjalo ngaphambili,
kwaguqulwa ukuthi lokhu kwabonwa njengomphumela wokuveza ukubonakala
okufanayo, njengoba kucaca kulokhu okulandelayo kuzovela. Njengomphumela,
indlela entsha yokulinga iba yengezelela nokulawula kunokuphinda eyedlule.
Njengoba amehlo ami abuthakathaka kakhulu engakwazanga ukuzibandakanya
kulolo vivinyo, lapho ukunakwa okunamandla nokubheka okucijile kuyadingeka
ukuze kuqondwe imikhondo yethunzi eselizonyamalala noma liphinde livele,
uVolkmann, ngosizo lwabanye abambalwa ababukele ngamehlo amahle,
ubasebenzisile yamukelwa. Okulandelayo kungumongo wenqubo nempumelelo.
Induku ebekwe ime mpo phambi kwebhodi elimhlophe ime mpo yenza izithunzi
ezimbili ebhodini ngaphansi kwemithombo emibili ekhanyayo engu- L, L
' . Umthombo owodwa wokukhanya L , ikhandlela elivuthayo le-stearin, wagcinwa
ebangeni elinikeziwe ukusuka ebhodini, kanti omunye, ukukhanya kwawo
okwakukhonjiswe ngezindlela ezimbili, ngomunye wabaqapheli ababebuye kude
kakhulu ebhodini isithunzi leso iso elibukhali elibukhali, elisiphonsa, sivele saphela
ukubonakala. Ngenxa yalokhu, emehlweni kaVolkmann, ibanga phakathi
kwekhandlela L ' nesithunzi bekufanele liphindwe kashumi kunekhandlela L,okusho
umehluko ekukhanyeni, lapho isithunzi sayeka ukubonakala nje, i- 1 / 100 yenani
eliphelele lokukhanya. Isilinganiso esifanayo samabanga futhi ngakho-ke ukukhanya
lapho leli phuzu livela khona kwatholwa nokuqina okuhluke ngokuphelele
kokukhanyisa, okwathi, njengoba kuphawuliwe, kwatholakala ngokwengxenye
ngokushintsha ubukhulu bamalangabi ngokwawo, ngokwengxenye ngokuguqula
ilangabi uL libe elikhulu noma elincane Ibanga ukusuka ebhodini. Ibanga lelangabi
u- L ' bekufanele njalo liphawuleke ngokuphindwe kayishumi ukuze
kuhanjiswe isithunzi size sinyamalale. Ngakho-ke ukuzama ngamandla
okukhanyisa uLilingana no-0.36 ngamandla = 1, = 2.25, = 7.71 kuye ku-38.79, lapho
oku-1 kungukukhanyiswa kwekhandlela le-stearin ebangeni lamadeimitha amathathu
ukusuka ebhodini elimhlophe, ngaphandle kwesilinganiso sebanga lamanye
Umthombo wokukhanya ebhodini wawubonakala noma wehluke kakhulu. Kuphela
ngamandla abuthakathaka (0.36) lapho kwakukhona ukwehla okuncane
okuphawuleka, okungukuthi, ibanga lokukhanya L ' kwakudingeka libe ngaphansi
kokuphindwe kayishumi ibanga lokukhanya L (ngokwethebula lemiphumela izikhathi
eziyi-9, 6) ukwenza isithunzi sinyamalale, kusukela umkhawulo ophansi, umthetho
onawo wokuzama, waqala ukwedlulwa.
Ngenxa yobufushane, ngikhulume kuphela ngephuzu lokunyamalala kulesi
sethulo. Empeleni, nokho, umthombo wokukhanya u- L 'ubushukunyiswa
ubuye unyikinywe ngasendaweni yokunyamalala , ukuze iphuzu lokuzwakala
ligcinwe ngokunembile ngangokunokwenzeka phakathi kwephuzu lokunyamalala
nokuvela kwesithunzi; futhi njengoba ukufuduswa komthombo wokukhanya u- L
' ngumsizi kwenzeka kuphela ekubizweni kombonisi, owayegxile ngokuphelele
ekutholakaleni kwesithunzi, ukulungiswa okucacile kwebanga kwenzeka ngaphandle
kolwazi lwakhe kongqapheli ngakho-ke akakwazanga ukudlula Ulwazi olunjalo
lungathonywa, lapho umphumela walezi zivivinyo uba sobala ngokwengeziwe.
Lezi zivivinyo zenziwa nguVolkmann ngosizo lukaProf. Knoblauch,
uDkt. UHeidenhain eHalle noDkt. Ngiqashe intsha evela eBerlin, futhi enye yayo
yaphindwa lapho ngikhona. Futhi ngokumangazayo, kwatholakala kubo bonke laba
ababukeli okuncane kuya ku- 1 / 100 okuguquguqukayo kokukhanyisa inani eliphelele
kunomehluko obonakalayo futhi.
Kodwa-ke, le ndlela ayikwazi ukucija okukhulu ekuhlolweni ngakunye
ngokukhanya L ' ngaphakathi kwebanga elithile, iVolkmann engaba
ngu- 1 / 10 kungaba ibanga eliphelele, ihlukane, ngaphandle kokwazi kahle lapho
iphuzu le-Ebenmerklichkeit yesithunzi kufanele ilungise; ngakho-ke okushiwo
ucwaningo oluningi kwakubhekwa njengokuthatha isinqumo kuwo wonke umuntu
obukayo; kepha imiphumela yomuntu ngamunye ivame ukushintshashintsha kancane
kakhulu mayelana nencazelo, futhi ukungaqiniseki okusala ngemuva kwendlela
kuncane kakhulu.
Lokhu kuhlolwa kwezithunzi kufana necala lokuqala eliyinhloko; kodwa
kuyaqondakala ukuthi ingahambisana kalula neyesibili ngokwenza ukukhanya
okukodwa kuphela, ngaphandle kokunye, ukusondela etafuleni noma ukulisusa,
likwenze kukhanye noma kube mnyama; okwesithathu ngokukhanyisa izithunzi
ezimbili ezenza umehluko, noma isithunzi esisodwa nomhlabathi, kanye nokukhanya
kwesithathu okukhanyayo ngokwanele, lapho umuntu akwazi ukwenza umehluko
ocacile unyamalale iso.
Kakhulu ngemizamo yami kanye nalezo eziqalwe yimina. Akunandaba ukuthi
empeleni abemisha ngemuva kwalokhu osekuphawuliwe ekuqaleni, ukucaphuna
kwabo kusengaba lusizo ngisho nangemva kwalabo abake basebenza phambilini,
inqobo nje uma beqashwe ngokuzimela futhi benokuguqulwa okuthile, ngaleyo
ndlela kube nomthelela ekuvikelekeni nasekuchazweni komthetho. Kepha manje
kufanele kungezwe okubalulekile kwalokhu okwaziwa kimi kancane kancane
mayelana nokuvivinywa kwangaphambilini. Okokuqala nokuphambili, uBouguer
walandela isici se- d'optique sur la gradation de la lumière par Lacaille. 1760. k . 51
senze isilingo ngesithunzi esinyamalayo ngendlela efanayo neVolkmann 4) ,
sayichaza ngaphansi kwesihloko esithi:"Ama-faites atholakalayo athululela i-
déterminer, i-quelle force il faut qu'ait une lumière pour qu'elle en fasse disparaitre
une autre plus faible."
4) Ngithatha imininingwane emayelana nokuhumusha ngokwezwi nezwi
amagama akhe nguMasson ku- Ann. de Ch. et de Ph. 1845. T. XIV.
k. 148; ngoba ukubhala kukaBouguer uqobo kwakungeyona eyami.

Yize kumane nje kungumphumela wokulinga ibanga elilodwa zombili izibani,


ngemuva kwalokho isithunzi cishe esingu-1 / 64 umehluko (esikhundleni
se- 1 / 100 siyanyamalala eVolkmann); kepha uyaqhubeka nokusho ukuthi leli banga
lokuzwela kufanele lehluke ngokweso lomuntu obukayo; kodwa-ke, wakholwa
ukuthi uthole ukuthi uzimele emandleni okukhanya kwamehlo akhe.

Ngokwokuxhumana ngomlomo okuvela kuMasson 5) , u-Arago waphinda


izivivinyo zikaBouguer waphinde wasebenza ngamalambu anemibala. Arago
ngokwakhe uyachaza yena kwezokuhlolwa kwezinkanyezi nesayensi yakhe
ethandwa 6) kahle mayelana admissibility yomthetho ngokuthi, ngemva kokuxoxa
indlela Bouguer sika zokuhlola: "okuyilona elisebenzayo futhi ukukhanya
eliphelele M futhi L (okubili izibani lokuhlolwa Bouguer sika), ukuhlolwa kuzohlala
kuholela emphumeleni ofanayo (umehluko ofanayo oqaphelekayo ohlobene).
" Kodwa lapha akasho noma yiziphi izivivinyo zakhe maqondana nendaba.
5) Ann. de Chim. et de Phys. 1845. T. XIV. P . 150.
6) Kuhlelwe nguHankel, Th. IS 168.

Ngisho nakwincwadi yakhe ethi Mémoires sur la photométrie (ikhasi 256) akabuyeli
emthethweni, kodwa, kubonakala sengathi ngaphansi komthetho, wenza izivivinyo
ezifakazela ukuthonya kokunyakaza kokubonakala komehluko, futhi engikwenzayo
izokhuluma ngezansi.

UMasson 7) wahlangabezana nemizamo yakhe yokufakazela umthetho ngokwenzekile


ngesikhathi kwenziwa ucwaningo olunzulu nge-photometry kagesi. Inqubo yakhe
ihlakaniphile futhi ilula, futhi imininingwane yakhe yenza ukuthi ukuhlolwa kwecala
kuvele ngokucijile nangokuphelele kunolwazi olunikezwe uBouguer no-
Arago. Empeleni, bekuyilokhu: Idiski emhlophe engamasentimitha ayi-6 ububanzi,
emkhakheni owodwa, ngokwesibonelo, u- 1 / 60 wendawo eyisiyingi betragend,
kwezinye izingxenye mn ngendlela ebhalwe phansi ye-beige yenziwa mnyama,
yayizungeza ngokushesha

offset ukuze ngenxa yeNachdauer ukubukwa kwengxenye emnyama kwandiswe


kwaba yindandatho noma umqhele wediski emhlophe, ngokuya ngokwaziwayo, le
mithetho ekhona mayelana nokulinganisa kokukhanya izidumbu ezihamba
ngokushesha ziye ku- 1 / 60 zazimnyama kune-white disk base. Iso kulokho
okusakwazi ukuhlukanisa umqhele kusuka ezansi ngemuva kwalokhu lizokwazi
ukwenza umehluko ongenayo i- 1 / 60 , ukubona ngamandla. Masson manje wenza
eziningi tincetu enjalo Yenza, lapho isilinganiso ubukhulu emincane kwemkhakha
endaweni isiyingi isihlobo 1 / 50 , 1 / 60, 1 / 70 futhi njengoba ngokuqhubekayo 1 / 120 ,
lapho-ke wafakwa isikhundla ukucacisa imingcele ephakathi okuyinto kumkhawulo
ukuzwela uyekiwe. Lokhu okulandelayo kuholela emiphumeleni engaguquguquki
nale ndlela, okuthi, uma iqhathaniswa neyedlule, nayo inentshisekelo yokukhombisa
ukuthi ukukhanya okuzenzakalelayo kuziphatha ngendlela efanayo nokukhanya
kwaphakade maqondana nomthetho.
7) Ann. de Chim. et de Phys. 1845. T. XIV. P. 150.
Njengoba kwaziwa kahle, uma uvula idiski eyindilinga, ihlukaniswe yahlukaniswa
yaba imikhakha yabamhlophe nabamnyama, ekhanyiswa yimini noma isibani,
ibonakala impunga efanayo. Uma uyikhanyisa ngenhlansi kagesi esheshayo,
ungabona yonke imikhakha ihluke ngokuphelele. Uma zombili izinhlobo
zokukhanyisa zisetshenziswa ngasikhathi sinye, kuya ngesilinganiso samandla ukuthi
ngabe umuntu ubona mpunga ofanayo noma wehlukanisa imikhakha; Esokuqala
lapho isibani sikagesi sibuthakathaka kakhulu, esokugcina uma sinamandla
anele. Emehlweni abantu abehlukene, ngokusho kukaMasson, isilinganiso samandla
amabili akhanyisayo lapho okuvela khona impunga efanayo kuhlukile, kuyilapho iso
lomuntu obukayo lifana nse. Le mikhakha iyanyamalala bese kuthi impunga efanayo
ifane lapho ukukhanya okukhanyayo kwemikhakha emhlophe ngokukhanya kukagesi
(abamnyama kungakhiphi ukukhanya okukhulu) akusabaniki ukuzethemba okwanele
phezu kombala ofanayo ompunga obuzokwenzeka ngaphandle kokukhanya kukagesi
ukuthi ingahlukaniswa ngeso; futhi ngokuya ngobubanzi obulinganiselwe
bemikhakha emnyama nomhlophe, lapho okumpunga kuguquka khona, ukukhanya
okuhlukile kukagesi kuyadingeka ekukhanyeni okufanayo okungaguquki. Ngemuva
kokuhlolwa kwangaphambilini, iso lisengakwenza lapho ukukhanyiswa okwenzeka
ngaleso sikhathi kwemikhakha emhlophe ngokukhanya kagesi (abamnyama
kungakhanyisi noma yikuphi ukukhanya okuphawulekayo) kungasabaniki ukugcwala
okwanele phezu kombala ofanayo ompunga obuzokwenzeka ngaphandle kokukhanya
kukagesi okungahlukaniswa yiso; futhi ngokuya ngobubanzi obulinganiselwe
bemikhakha emnyama nomhlophe, lapho okumpunga kuguquka khona, ukukhanya
okuhlukile kukagesi kuyadingeka ekukhanyeni okufanayo okungaguquki. Ngemuva
kokuhlolwa kwangaphambilini, iso lisengakwenza lapho ukukhanyiswa okwenzeka
ngaleso sikhathi kwemikhakha emhlophe ngokukhanya kagesi (abamnyama
kungakhanyisi noma yikuphi ukukhanya okuphawulekayo) kungasabaniki ukugcwala
okwanele phezu kombala ofanayo ompunga obuzokwenzeka ngaphandle kokukhanya
kukagesi okungahlukaniswa yiso; futhi ngokuya ngobubanzi obulinganiselwe
bemikhakha emnyama nomhlophe, lapho okumpunga kuguquka khona, ukukhanya
okuhlukile kukagesi kuyadingeka ekukhanyeni okufanayo okungaguquki. Ngemuva
kokuhlolwa kwangaphambilini, iso lisengakwenza ngokufanele, ukukhanya kwegesi
kwamandla ahlukene kuyadingeka ekukhanyeni okufanayo okungaguquki. Ngemuva
kokuhlolwa kwangaphambilini, iso lisengakwenza ngokufanele, ukukhanya kwegesi
kwamandla ahlukene kuyadingeka ekukhanyeni okufanayo okungaguquki. Ngemuva
kokuhlolwa kwangaphambilini, iso lisengakwenza1 / 100 ukuhlukanisa ke
kungakhanyi ukukhanya kwezindaba imikhakha ezimhlophe ukukhanya kagesi uma
ukulingana yemikhakha abamhlophe nabansundu 1 / 200 kumele okungenani
ukukhanya yayo ngokukhanya asele yilo isigamu okukhanyisa ngu ukujikeleza disk
ompunga we ukukhanya kwe-photometric kwenziwa buthaka. Ukuhlolwa okwenziwe
ngale ndlela kwenziwa nguMasson ngezinhloso ngaphandle kokufakazela umthetho
wethu, ngokuguqulwa okukhulu, kepha isivumelwano semiphumela yabo naleso
sendlela edlule sakhiwa.
UMasson unikeza imininingwane yemiphumela yakhe, okokuqala maqondana
nendlela yokuqala yokubuka, bese ephendukela kwesesibili, ngale ndlela
elandelayo : 8) :
"En essayant différentes vues, j'ai trouvé que uthele celles que l'ku considere comme
faibles, la sensibilité a varié de 1 / 50 e 1 / 70 . Elle a Ete de 1 / 80 e 1 / 100 pour les
vues Ordinaires, et pour les Bonnes vues de 1 / 100 e 1 / 120 et AudeLA. J'ai Deux
Bantfu Rencontre apercevant baqhubeka distinctement la couronne produite sur un
disque donnant le 1 / 120 "

»En faisant varier l'intensité de l'éclairement, j'ai trouvé que, quand il était
suffisant, pour qu'on pût facilement lire dans un inoctavo, la sensibilité ne variait pas
pour un même individualu. Ainsi, comme Bouguer l'avait reconnu, la sensibilité de
l'oeil est indépendante de l'intensité de la lumière. J'ai fait varier de plusieurs
manières la puissance du rayon lumineux réfléchi par le disque. J'ai pris la lumière
d'une carcel placée à amabanga ahlukahlukene e disque, l'éclairement par un temps
sombre et couvert; j'ai opéré à la lumière diffuse après le coucher du soleil; j'ai hireé
la lumière solaire réfléchie par un héliostat, et quelquefois j'ai rendu le faisceau
divergent au moyen d'une lentille. La distance de l'oeil an disque est sans influ sur la
sensibilité,
»Imiphumela ayifakwanga modifiés, futhi isivele yashintshwa le ripoti entre le
diamètre du disque et la largeur de la couronne. Ngiqashe ama-disque, ngidonsela
ama-laqules a surface parcourue par le secteur noir était le tiers ou le quart de celle
du cercle. I-placenta la partie noire noma i-bord du disque, i-au centre, ne-entre le
isikhungo kanye ne-circonférence. Enfin j'ai disposé sur un même cercle plusieurs
izingxenye noires appartenant à des secteurs ayant avec le cercle des rapports
différents, et j'ai employé le disque no.5 9) . Kuwo wonke ama-Cas Cas, umkhawulo
wokuzwela uzobuya ungenzeki. "
»En éclairant le disque mobile par des lumières colorées, ngiyabonga ukuthi
ngiyazi ukuthi ngizokwenzenjani lapho ngibona imvelo yama-rayons
lumineux. Imikhawulo yokuphuza ama-quelque ayifuni ukusebenzisa ama-parler,
ngakho-ke ngiyazi ukuthi kunjani ukukhunjulwa okusetshenziswayo. Futhi, i-vois
aussi ehlukanisa i-couronne noma i- 1 / 100 , ngakho-ke le disque j'éclaire par la
lumière naturelle, ngakho-ke ifana ne-rayons colorés. "
»I-producti des lumières de diverses couleurs en faisant passer au travers de verres
colorés les rayons du soleil ou ceux d'une lampe de Carcel. Ngibona lezi zinhlelo
ezithile, et enin de l'appareil photométrique de M. Arago. "
8)Iqiniso lokuthi, ngokwazi kwami, umsebenzi kaMasson awufakwanga
kunoma yimuphi umagazini wezesayensi waseJalimane, kuzothethelela
ukuxhumana okuthe xaxa ngezwi.
9) Le disc iqukethe ingxenye yomkhakha omnyama ephazamisekile.
“Les verres que je dois à l'obligeance de M. Bontemps ont tous été essayés au
specter. Ngaphandle kwabafundi abadlulayo, laba bantu abadlulayo abangaphezu
kwalokhu, laba bantu abadlula kuzo zonke izinto eziguquguqukayo. Quelques-uns, le
rouge par example, absorboient une telle quantité de lumière, qu'on voyait
difficilement la couronne. "
»Dans les essais précédents, l'observateur ayant l'oeil fixé sur le disque pendant un
temps plus ou ouins long, nous ne pouvons affirmer que les limites de sensibilité,
ainsi déterminés, resteront les mêmes quand l'éclairement sera instantané. "

»Après avoir éclairé les secteurs du photomètre 10) par une lampe Carcel, j'ai
placé une lumière électrique à la distance limite, puis j'ai fait varier, soit la distance
de l'étincelle, soit celle de la lampe, de manière à rendre très-sensibles les
secteurs. J'ai opéré pour intensités d'éclairement ehlukahlukene. En comparant ainsi
la variation de distance nécessaire pour produire l'apparence des secteurs to a
distance absolue des lumières, j'ai trouvé, et cela résulte aussi des expérience que je
citerai plus loin, qu'on pouvait prendre pour limit de sensibilité dans mes izibonisi
photométriques les nombres obtenus pour les lumières fixes. "
»En soumettant à mes expériences plusieurs individualus, j'ai constaté un fait de la
plus ukubaluleka okuphezulu kuthululela i-photometry absolue, je veux dire pour the
comparaison des lumières fixes à une lumière instantanée price pour unité. J'ai
trouvé que deux personnes, qui avaient la même sensibilité, donnaient, après avoir
acquis suffisamment l'habitude des expériences, les mêmes nombres au photomètre
électrique. "
»Ukushintshwa kwamaphepha ama-blancs nama-papiers blancs éclairés par des
lumières colorées, des papiers éclairés par de la lumière naturelle. La limite de
sensibilité m'a toujours paru plus petite dans ce dernier cas, and un peu variable
avec la color des paper. Angikhathaleli ukubheka okuhlukile ngaphandle kwe-règle
que j'ai établie. Il est en effet à peu près impossible de se procurer des papiers
uniformément colorés; la lumière qu'ils réfléchissent est toujours très-faible, et le
noir qu'on dépose à leur surface adhère difficilement et réfléchit lui-méme une
quantité de lumière blanche qui varie dans des limites assez étendues relativement
lesà lumi . Ukuthembela, uthele ama-papiers rouges et bleus,
»Ayant remarqué qu'à la limite de la couronne décrite par la partie noire du
secteur, il yituit toujours un certain contraste qui, rendant la couronne plus obviouse
sur ses bords, aidait to the vision, ngizoqedela le partie noire du secteur par une
bordure frangée no. 6 et 7. umkhiwane «(bheka okwangempela).
10). UMasson ubhekise kwidivayisi ye-photometric echazwe encwadini yakhe
yoqobo, equkethe i-disc eyindilinga ejikeleza ngokushesha, ekhanyiswa
yinhlansi kagesi futhi ihlukaniswe yaba imikhakha yabamhlophe
nabamnyama. Qhathanisa P. 153.

»Il résulte aussi des expériences, que j'ai faites sur plusieurs individualus, que la
sensibilité de leur organe restant la même pour toutes les couleurs, ils éprouvaient,
en fixant le disque éclairé par le rouge, une fatigue, un malaise quz indiqui I-Eux une
espèce de repugnance ithela umbala we-cette. Il serait curieux d'examiner si cet effet
nest pas productit sur quelques yeux par une couleur autre que le rouge. "
Ekugcineni ngiza ekuhlolweni kukaSteinheil. Embhalweni wakhe odumile we-
prism photometer 11) uthole isizathu sokuphenya ukuthi ngabe iphutha elenziwa
umuntu ekulinganiseni ukulingana kwamandla okukhanya liyahluka ngosayizi kuye
ngobukhulu bamandla, futhi kukhona (ikhasi 14 lesivumelwano sakhe okufutshane)
umphumela kokuma ngenhla senziwa khona: "lokhu kukhombisa ukuthi uqaphela
iphuzu ngokunemba okukhulu, lapho evele amabili ngokulinganayo esikhanyayo,
ukungaqiniseki ukulinganisa uhlobo ngalunye ayikapheli. 1 / 38 Ekukhanyeni
okukhulu Imininingwane, lokhu ingaba nkulu noma incane. "
11)Izinto zesilinganiso sokukhanya esibhakabhakeni esigcwele izinkanyezi
nguSteinheil, e-Abhandl. izibalo. isigaba se-can. i-bair. U-Akad. 1837.
Lesi sisho sibandakanya nokushiwo ngumthetho wethu. Ukungaqiniseki
kokulinganiswa kokulingana kwamandla okukhanya amabili kuncike
ngokuqondakalayo ngosayizi womehluko osabonakala, futhi uma, ngamandla
ahlukene, inani elikhulu ngokulinganayo loniwe ngokwesilinganiso sobuningi
bezilingo, umkhawulo wokubonakala komehluko nawo kufanele inani elikhulu
ngokulinganayo lale mandla.
Yile ndlela uSteinheil uqobo ayibona ngayo lapho ethi (ikhasi 71) ebhekise
kokubonwayo okufanayo: "Esigabeni B kuzokhonjiswa ... ukuthi lapho kulinganiswa
ukukhanya okufanayo umuntu uswela i-aliquot yenani eliphelele lokukhanya njalo
manje kuyalandela ukuthi uma indawo ekhanyayo yenziwa buthakathaka ize ifike
eqophelweni lokuqina lapho ingasakwazi ukuhlukaniswa nesibhakabhaka, khona-ke
iba namandla ayo alingana nawezulu. "

Inkomba ngokuphelele 1 / 38 , obumbile 1 / 64 bis 1 / 120 isihlobo ugqame futhi


luhlala nombuzo wokuthi ngabe incike umehluko kwamehlo noma indlela; kepha
lokho akusebenzi emthethweni ukuthi kwenzekeni lapha. Kufanele kuqashelwe
ukuthi ingxenyenamba 1 / 38 , ngokusho ukungaqiniseki Steinheilstraße izinyathelo,
umehluko nje lubonakale, lapho amafraktjhini 1 / 64 bis 1 / 120ngokusho kwabanye
ababukeli, kufanele kuthathwe njengokulingana, kodwa hhayi njengokuhambisana
nakho; yize lokhu kuphawula kungabuchazi ubukhulu nokuqondiswa komehluko
phakathi kwemiphumela.
Imizamo kaSteinheil (p. 73 ff. Yencwadi yakhe), uma kungathiwa ingafaniswa
nokuqhathaniswa kokuqinisekiswa komthetho wethu, ihlobene kuphela nesikali
samandla amathathu, ahlobene no-1 000, 1,672 kanye no-2,887; ngakho-ke ungabi
nezinga elikhulu; kodwa zibaluleke kakhulu futhi zibalulekile, hhayi nje ngoba zivela
komunye wababuki abahle kakhulu, abaqeqeshwe ekusetshenzisweni kwamadivayisi
wokulinganisa we-photometric; kodwa futhi ngenxa yokuthi zisuselwa kumthetho
ohlukile wokulingwa kunaleyo eyedlule, ngakho-ke zifakazela ngokwengeziwe
ukuthi umthetho udlulisa lonke uhlobo lokuhlolwa.
Eqinisweni, kulula ukungalinaki iqiniso lokuthi ekuvivinyweni kukaSteinheil
umgomo wendlela yamaphutha amaphakathi ungaphansi kwawo, kanti izivivinyo
zangaphambilini zisuselwa kumgomo wendlela yomehluko obonakalayo.
Njengoba ukwethulwa nokubalwa kokuhlolwa kukaSteinheil kungenakwenziwa
kalula, ngibhekisa kokwangempela noma esivumelwaneni sami ekhasini. 477 lapho
ngithole ukubalwa okuguqulwe kancane futhi lapho kungekho okuqhathanisanayo
nolunye uchungechunge lokuhlola olungesona ngempela ingxenyenamba
engu- 1 / 38 ngathola u- 1 / 40 . Kuphela ukuhlanganiswa kokutholakele, namaphutha
asho okulula abalwa ngokusho kokucabanga komthetho, kobungako bokubona
okulingana nezimpande zesikwele sobukhulu obungalandela lapha.

Ukuqaphela. Ber.
2.517 2,426
1.712 1,846
1.471 1.428
Ukuhlolwa okwedlule komthetho kuhlobene nokwehluka okuncane kakhulu,
okuthi, njengoba sibonile eSahlukweni 7, kubalulekile esilinganisweni sezengqondo
esisuselwe kuso. Ukuvezwa ngqo kokufanayo kokungaphezu kokwehluka
okubonakalayo kunenkinga ethile, ngoba kuyaphawuleka ukuthi ukwahlulelwa
kokulingana kwabo akuyona into ethile, futhi inhlanganisela yemizamo nokuzama
ukuzama lapha akuyona nje njengoba injalo nomehluko obonakalayo nje kusuka
ekubeni khona nje kuye iphakamisa ukubonwa okufanayo. Kepha embhalweni wami
ekhasini 489 Nginokuhlangenwe nakho kokuthi lapho iso elilodwa limboziwe,
kunesithunzi esincane esiphonswayo phezu kwensimu yombono,
okungathambekanga ukukugcina kukhanya noma kumnyama, noma ngabe umuntu
ubheka umlilo noma udonga eyodwa yalezo engena ngaphansi komthetho wethu
ngombono othile, futhi ingahunyushwa njengobufakazi bayo bokunye okungaphezu
kokwehluka okubonakalayo. Ingxoxo yalolu lwazi kufanele ibhekwe phezulu
kusivumelwano uqobo.
Kepha kusekhona okunye, futhi okungaqondakali kakhulu, okufakazela umthetho
ngokuya ngomehluko ophawuleka kakhulu, ngasikhathi sinye owokuqala okhona
ngomthetho, futhi futhi kuleyo nsimu ephakeme yokubuka, lokho okwenziwe
ekuqaleni athathwa, okuwukulinganisela kosayizi bezinkanyezi, lapho kufanele
kucatshangwe ukuthi iso eliqeqeshiwe lezazi zezinkanyezi linqobe ngenjabulo
ubunzima bokulinganisa ngomqondo womthetho wethu.
Kuyaziwa ukuthi kusukela ezikhathini zasendulo (i-Hipparchus) osayizi
bezinkanyezi abalinganiselwa hhayi ngokwamanani abo wokukhanya we-
photometric, kodwa ngokuya ngomqondo abawenzayo esweni, ngendlela yokuthi
izazi zezinkanyezi zisebenzise izinkanyezi zobukhulu boku-1, 2, no-3 njll. bazamile
ukuhlukanisa phakathi komehluko obonakalayo ofanayo ekukhanyeni, kepha
bavumele izinombolo zosayizi bezinkanyezi ukuthi zehle ngenkathi ukukhanya
okucacayo kukhuphuka. Ngokomthetho wethu, umehluko obonakalayo wokukhanya
phakathi kwamakilasi osayizi alandelanayo angafana kuphela inqobo nje uma
isilinganiso se-photometric phakathi kwawo silingana, okusho ukuthi ubukhulu
bezinkanyezi obungujometri bungochungechunge lwezibalo lobukhulu bezinkanyezi,
ukuze kukhonjiswe kafushane inani le-photometric lenkanyezi enamandla
wenkanyezi.
Kodwa-ke, lokhu kuyaphikisana neqiniso lokuthi ngokwesitatimende esisekelwe
kuphenyo lukaJ. Herschel ku-v. Umkhathi kaHumboldt, uchungechunge lobukhulu
bezinkanyezi ezingosayizi bezinkanyezi ezilandelanayo esikhundleni
sochungechunge lwejometri, kunalokho uchungechunge lwamandla we-quadratic,

Ukube bekuwuchungechunge lwejometri, khona-ke inombolo ngayinye


bekuzodingeka ukuthi ivele kokulandelayo okuyandulele ngokuphindaphinda
ngenombolo efanayo, futhi umuntu kufanele abe nezinombolo ezilula ngokuxhumeka
okusondele kakhulu ochungechungeni olwedlule

Ekuboneni kokuqala, lokhu kuphikisana kubonakala kubaluleke kakhulu njengoba


uchungechunge lwamandla luthandwa nguHerschel ngokwakhe ochungechungeni
lwejometri futhi, njengokubuyekezwa kwakhe ngokucophelela kosayizi bezinkanyezi
nokuqhathanisa kwabo namandla ezinkanyezi ngokuya ngezinqumo zakhe ze-
photometric, ungomunye wemibhalo ebanzi futhi ebaluleke kakhulu umuntu
angakwazi ukuma nokuqiniseka okuthile embuzweni oseduze. Okwamanje
enginakho, ngikholwa ukuthi, ngikhombisile esivumelwaneni sami ngaphandle
kokuphikisa ukuthi ukuphikisana kuyabonakala nje, futhi lapho kuhlolisiswa
kuyancibilika kusiqiniseko esigcwele somthetho wethu. Nawa amaphuzu abaluleke
kakhulu:

Umahluko omkhulu phakathi kwalezi zingqimba ezimbili ezingenhla

kanye kutholakala kuphela ku-l. Isigaba sosayizi


esikhundleni. Kulokhu, nokho, ukuqina kwezinkanyezi ngazinye kuyahluka kusuka
kokulula kuye cishe izikhathi eziyi-16, ukuze kuthi uma umuntu ekhetha
ngokuzithandela ubukhulu benkanyezi yalesi sigaba njengommeleli wokuqina
kwesigaba sonke, umuntu angaletha ngokuvumelana naso ngokuvumelana nalokhu
noma lolo chungechunge; futhi ngempela ukucindezelwa okunjalo kwenzeka
noHerschel. Ngoba yayinokukhetha kochungechunge lwe-quadratic yamandla
amakhulu, ngalokho, uma kucatshangelwa okufanayo, ubukhulu bezinombolo
ezikhombisa ubukhulu ngesikhathi esisodwa buzokhetha ubukhulu bamabanga abame
kuwo kithi; futhi ngokufanele akhethwe njengommeleli wezinkanyezi zobukhulu be-
1 oyifanela kahle le nkolelo i- Centauri, ngenkathi uHerschel
ngokwakhe echaza enye inkanyezi, i- Orionis (iBeteugeuze) ezindaweni eziningana ,
njengeyesikhundleni esiphakathi phakathi kwezinkanyezi zobukhulu bokuqala ,
njenge "specimen ejwayelekile" yezinkanyezi zobukhulu bokuqala, njengeyodwa I-
Stern "yobukhulu bokuqala obumaphakathi." Empeleni, futhi kuyenzeka kule ndawo
ngokuya kwedatha yokubona kaHerschel, ngokusho ukuthi phakathi kwezinye
izinkanyezi eziyi-14 ezinqunywe nguyena ngokufotokhishwa futhi kukalwa
ngokufakwa kwamafraktri osayizi, 8 abe nokuncane, 6 ngamandla amakhulu, 6
okuncane, 8 inombolo enkulu, njengo - Orionis.
Kulokhu kusobala ukuthi uma umuntu efuna inani elilinganisiwe noma
elijwayelekile lezinkanyezi zobukhulu bokuqala ngaphandle kokuzivumelanisa
ngokungenasizathu kunoma yikuphi okudingekayo, umuntu
akudingeki akhethe i- Centauri, kodwa i- Orionis. Manje, ngokusho siqu
nokuzimisela Herschel sika photometric , a Orionis imele i- a Centauri e isilinganiso
0,484 ukuze 1. Uma we shintsha 0,484 1 ochungechungeni quadratic kwamandla,
ishintsha

0,484 kodwa sehlukile kancane njengoba 0.5 noma 1 / 2 futhi 1 / 9 ka 1 / 8 , ukuthi,


ngokucabangela lo Herschel ngokwayo egqanyisiwe nobunzima ekutholeni
ngokunembile ubukhulu futhi ufake umfutho owengeziwe, ucabangela futhi ukuthi
ngokwayo Uchungechunge lwamandla we-quadratic akumenyezelwa ukuthi
luyiqiniso ncamashi nokubhekiwe, umehluko ungabonakala njengowenele ukuba
yijometri yochungechunge lwe-quadratic

ukuthola okufakwa esikhundleni. Endabeni yamakilasi osayizi abakhulu, lezi ziqephu


zombili ziyohluka ngokuhlukana, kepha izinqumo zeHerschel's photometric azidluli
ikilasi lesayizi lesi-4, ngakho-ke asikho isidingo sokuqhathanisa okuthe xaxa.
Ukubalwa okuphelele, okufanele ngikubhekisele endabeni yami, kukhombisile
futhi ukuthi uchungechunge lwejometri lokuqina kwezinkanyezi aluhambisani
kuphela nedatha yokubuka kaHerschel, kepha lumelela okungcono kakhulu
kunalapho luhlobene kahle nabo kanye nezinciphisi zochungechunge uchungechunge
lwamandla we-quadratic, lapho inhlanganisela yokubuka nokubala ngokwendlela
kaHerschel, ngokususelwa ekucatshangweni kochungechunge lwamandla we-
quadratic, ishiya isamba samaphutha ayizikwele u-2.719, ngokwefomula yethu
ngokususelwa ekubekweni kochungechunge lwejometri, kuphela 2.2291.
Uphenyo lukaJ. Herschel, uma lubaluleke kakhulu, akusilo kuphela olungabanjwa
ngalolu daba; futhi ukuba khona kochungechunge lwejometri lobukhulu bezinkanyezi
ochungechungeni lwezibalo zosayizi wezinkanyezi kwenziwa ngokungangabazeki
ngokunye ukuphenywa okuningiliziwe, konke lokhu, ngokuzimela komunye
nomunye, okuholele kumphumela ofanayo, njengo-von Steinheil, von Stampfer,
noJohnson nakuPogson. Ukuhlanganiswa kwalolu phenyo kungatholakala
ngokwengxenye esivumelwaneni esikhulu engisanda kusikhomba, ngokwengxenye
esengezweni emibikweni yomphakathi waseSaxon.
Ngokwemiphumela yalolu phenyo oluhlukahlukene, ukukhishwa kochungechunge
lwejometri akwehli ngokweqile kakhulu cishe ngo-2.5 noma ngo-0.40; kuya ngokuthi
umuntu ulandela uchungechunge lobukhulu ekukhuphukeni noma ekwehleni kwehle,
okungukuthi kunqunywa ngokulandelayo:

Sukuma abst.
ngemuva kukaD. J. 2.241 0.4427
Herschel
- USteinheil 12) (1). . 2.831 0.3588
(2). . 2.702 0.3705
- rammer 13) (1). . 2.519 0.3970
(2). . 2.545 0.3929
- UJohnson 14) (1). . 2.358 0.424
(2). . 2,427 0.412
- UPogson ...... 2,400 0.417
12) (1) Ngokwesibalo sikaSteinheil uqobo, (2) ngokuya ngesibalo esishintshiwe

ngandlela thize, bheka incwadi yami yokuqala ekhasini 518 ff.


13) (1) Ngemuva kokuzimisela ezinkanyezini ezihleliwe, (2) Ngemuva
kokuzimisela emaplanethi.
14)(1) Ngemuva kokubuyekezwa kwakho kosayizi bezinkanyezi, (2)
ngokufaka ezinye izilinganiso zosayizi.

Ukungafani phakathi kwalezi zinqumo ze-exponent kuchazwa ngokungafani


okuyingxenye phakathi kokulinganiselwa kosayizi futhi ngokwengxenye phakathi
kokunqunywa kwe-photometric kwababukayo abahlukahlukene. Inani eliphelele
lokunqunywa kungenzeka futhi ukuthi lithonywe iqiniso lokuthi umfutho womhlaba
wasezulwini awuzange unakwe, njengoba ngizoxoxa ngokuningiliziwe encwadini
yami yesibili. Lapha, kepha-ke, bekungeke kube khona ukungena esihlokweni
ngokuningiliziwe, ngoba isivumelwano jikelele salolu phenyo kumphumela
sibalulekile kithi, okungukuthi, ukusebenza kochungechunge lwejometri lokuqina
kwezinkanyezi, kwanele.
Emva kwakho konke lokhu okungenhla, kufanele kuqashelwe ukungqubuzana
okwenzeka, okuzotholakala ezitatimendeni zikaJ. Herschel eziphikisana nomthetho
wethu, futhi, njengoba kuvela kumuntu obuka okunjalo onokwethenjelwa, akumele
singakunaki uma kungukuthi kuyaphikisana nomphumela, lokho ngokwengxoxo
engenhla evela kolunye uhlangothi, kuphuma ophenyweni lukaHerschel, futhi ngeke
kukhansele imiphumela yalo lonke uphenyo lwangaphambilini.
Ngenkathi echaza ukubala kwakhe ngezinkanyezi (Capreise, p. 357), uHerschel
uphawula encwadini ukuthi kuyasiza ukusebenzisa i-equalateral prism ukwenza
ulayini wokuxhuma wezinkanyezi ezimbili uqhathaniswe ngokulingana nomkhathi
ngokusebenzisa umphumela wawo wokukhanyisa, futhi uyanezela engeza:
“Ngezikhathi ezithile, futhi, ingasetshenziswa ukukhubaza ukukhanya kwezinkanyezi
ezicwebezelayo ezicishe zilingane, ngokuboniswa kwangaphandle ngesilinganiso se-
eqaal (ngokuletha umugqa ojoyina izithombe zazo ezibonisiwe ngokuhambisana
nalezo ezijoyina ngqo). Kulesi simo esintekenteke, kubonakala ukungalingani,
okungaphunyula ekutholakaleni. Ngokwandisa noma ngokunciphisa
(ngokulinganayo) ama-angles wesigameko, izithombe ezibonisiwe zingancishiswa
kakhulu. Isibuko sensimbi singasetshenziselwa inhloso efanayo. «(A passage parallel
in Outlines p. 522.)
Noma ngabe yikuphi kulokhu kuphikisana, kubonakala kimi nganoma yisiphi
isikhathi ngemuva kwakho konke okungenhla ukubona ukuphambuka okuphawulwe
nguHerschel ngaphezu kokuphambuka kohlelo oluncane, olwenzeka ngaphansi
kwezimo ezithile zokubuka. Kubukeka sengathi ukubonile lokhu kuphambuka
"ngezikhathi ezithile" ngaphandle kokwenza noma yimiphi imizamo ethize, futhi
ngemuva kokuba yena uqobo ekhulume kwenye indawo ngezimbangela
"ezingenakubalwa" "ezinquma ukwahlulela kwethu kulolucwaningo ngendlela
engakholeki", Ungacabangi ukubonwa kwanele ukwenza izizathu ezifanayo
maqondana nokuhlolwa okuthile njengoba kwethulwe ngenhla. Kusuka kolunye
uhlangothi, noma kunjalo, umuntu angacabanga ukuthi iso elimatasa futhi
eliqeqeshwe ekubhekeni okunjengelikaHerschel ekugcineni lithola ukuzwela
komehluko ocashile futhi ngenxa yalokho ukuphambuka okucashile emthethweni,
okumelela inani elincane kakhulu lesilinganiso, ngamandla lapho kusekhona iso
elingaqeqeshiwe kungabonakali; futhi akunakwenzeka ukuthi isitatimende
sikaHerschel sibhekise kakhulu ezinkanyezini eziqhakazile, lapho ukuphambuka
ngenxa yomkhawulo ophezulu womthetho mhlawumbe sekuvele kubonakala kuyo
yonke indawo, ngoba uHerschel uqobo ugcizelela ubunzima bokunquma
ngokunembile izinkanyezi eziqhakazile, futhi lapha kungcono ukuthi kungenzeka
ukuthi usebenzise izindlela ezithile. Ngeshwa, ngokushoda kolwazi oluthile, akukho
okunganqunywa ngalokhu. Kepha lowo, ngokuqinisekile osuselwe entweni eyiqiniso,
ufuna lokho
Okushiwo kuze kube manje kuthinta ukuboniswa kokuthi umthetho nhlobo ukhona
ngaphakathi kwemingcele ethile, ngaphandle kokucacisa le mikhawulo
ngokunembile; obekungakenzeki nhlobo. Kepha kusazoba nezingxoxo ezithile
ngezimo, isizathu, kanye nohlobo lwale mikhawulo; kokunye kuyalulekwa
ukwengeza amanye amaphuzu okuthi, ngaphandle kokubandlulula ukusebenza
komthetho, abe nomthelela ekubukekeni komehluko ekukhanyeni, okungukuthi
kufanele kugcinwe kufana noma kuqhathaniseka ekuhlolweni kokusebenza
okufanayo; Ngokuvamile, lapha, lapho kubhekwa khona kuqala, kufanele futhi
kubhekwane nabo ngokwanele ukuze kubhekwe kamuva.
Umkhawulo ongaphezulu womthetho, lapho iso lizizwa likhanya,
ngokungangabazeki lixhumene neqiniso lokuthi iso lithinteke kabi. Ngomqondo
othile, umkhawulo ophezulu wezinhlobo uyabonakala. Akunakuphikiswa ukuthi
ukunyakaza kwangaphakathi lapho umuzwa uncike khona akunakwandiswa kudlule
umkhawulo othile ngaphandle kokubhubhisa isitho futhi kuqede nethuba
lokuqhubeka nokwanda kwabo. Ngisho namandla amabili okungalingani afinyelela
futhi adlule lo mkhawulo wenjabulo azokwazi ukuletha kulelo banga elifanayo
lokuzwa, ngakho ngeke kusaba nomehluko emuzwa. Kunoma ikuphi, indlela eya
kulo mkhawulo iholela ekuphambukeni komthetho.
Kunengqondo ukumane unikeze ukuphambuka okuphezulu emthethweni ngenxa
yokuthi iso ngasikhathi sinye alizweli kakhulu umahluko ekukhanyeni ngokudonswa
ekugqugquzelweni kokukhanya, futhi lokhu kubonakala kuthola isiqinisekiso salo
esiphelele sokuthi ngemuva kokuwela ngokuzumayo kusukela emini egcwele umuntu
ungena egumbini elimnyama Ezikhathini ezimbalwa zokuqala awukho umehluko,
kepha kancane kancane ifunda ukuhlukanisa kangcono futhi kangcono. Kepha manje
into efanayo isebenza ngakolunye uhlangothi. Noma ngubani ongena ekukhanyeni
ngokungazelelwe ngemuva kokuhlala isikhathi eside ebumnyameni ekuqaleni
akakwazi ukwahlukanisa izinto, futhi uzifunda kancane kancane. Uma ukufiphaza
bekuyisizathu sokuthi umuntu angaboni kalula umehluko ekukhanyeni okukhulu
kakhulu, ngakho-ke ngomzuzwana wokuqala umuntu bekufanele ahlukanise
ngokucacile futhi kancane kancane abe mubi ngokwedlulele lapho engena esuka
ebumnyameni angene ekukhanyeni. Leli cala elikabili selivele lazigomela lapho
lizama futhi lizama ukuphikisana nama-nuances amafu.
Ngokwalokhu, umuntu angahle athambekele ekuhlukaniseni ukwehluleka
ukwahlukanisa izinto ngokushesha lapho engena ekukhanyeni engena ebumnyameni,
kunokuphikelela kombono wokukhanya, njengokufiphaza umbono, kanye
nokwehluleka okuhambisanayo kokungena ekukhanyeni kusuka ekukhanyeni kuye
ekubeni ngusomandla onke lapho okuvela khona ukuthi bagudluza. Uma ubumnyama
bamehlo buhlala bukhanyisiwe isikhashana ngemuva kokungena ebumnyameni
busuka ekukhanyeni, khona-ke, ngokwesimiso sokunyamalala kwezinkanyezi emini,
umbono ophelile ubungeke ubonwe, futhi ngokuhamba okuphambene nomqondo
onamandla uzokwenziwa kancane buthakathaka, ngakho umehluko phakathi
kokukhanya okuqinile awuzange utholakale ekuqaleni. Eqinisweni, kungenzeka
ukuthi ngenze lesi simemezelo encwadini yami "ngomthetho oyisisekelo wokusebenza
kwengqondo" ekhasini 487. Kepha ekuhlolisisweni, zombili izinhlangothi
zesimemezelo azisabonakali zinamandla kimi. Ngoba, ngokwako konke
okuhlangenwe nakho kwangaphambilini, isimo sokuphikelela sinyamalala masinya
kakhulu ukungacabangi ngobunye ubunzima; kanye nomcabango wokuthi ukukhanya
okunamandla kokukhanya kusebenza kancane kancane kunokubuthakathaka,
kuphikisana nemizamo emihle eyenziwe yi-Swan15) .
15) Sillim. J. 1850. IX. k. 443.

Uma ngingaphosisi, ukwehluleka kokuqala ukubona kusuka ekukhanyeni kungene


ebumnyameni ngemuva kokungena kwenzeka ikakhulu emibonweni ezodingidwa
eSahlukweni 12; Kodwa-ke, ukwehluleka okufanayo ukuchaza ukungakwazi
okufanayo lapho weqa usuka ebumnyameni uye ekukhanyeni mhlawumbe
kungezelelwa njengencazelo yokuthi, njengoba isenzo sangaphambilini sesikhuthazo
sokukhanya esinamandla ngokumelene nokuzwela okuphelele kobuthakathaka
obuncane noma obuncane okwesikhashana, kanjalo yenza isenzo sangaphambilini
somehluko oqinile ekukhanyeni ngokumelene nokuzwela okulandelayo komehluko
obuthakathaka kakhulu noma kancane okwesikhashana. Noma ngabe sidlula sisuka
ekukhanyeni okukhanyayo size siye ekukhanyeni okuntekenteke kakhulu, noma
okuphambene nalokho, lokhu umehluko omkhulu ekukhanyeni okuthi, nakuba
kuqondwa kancane kancane, kepha futhi kungathula kancane noma kuncane
umahluko ekukhanyeni, okuzobanjwa ngasikhathi sinye kamuva,
isikhashana. Kodwa-ke, le ncazelo isenenkinga kakhulu kuze kube manje.
Noma kungaba kanjani, kuhlala kuhlala kunokwenzeka, ngokususelwa kuzizathu
ezizobekwa esahlukweni 12, ukuthi uma iso lifinyezwe ngendlela efanayo kuzo
zombili izingxenye, lokhu ngeke kube nenye impumelelo ngaphandle kokuthi
zombili izingxenye zenziwe buthakathaka ngaphandle kwesilinganiso esifanayo
lapho umehluko uhlala ubonakala ngokushesha, ukuze ukuphazanyiswa komthetho
kungenzeki kusuka lapha.
Ngokuya ngomkhawulo ophansi womthetho wethu, uma usuhlolisiswa akumele
uthathwe njengomkhawulo weqiniso, futhi okuye kwabonakala njengokuphambuka
emthethweni kuze kube manje, uma uhlolisiswa, umphumela womthetho. Ukuze
ukhombise lokhu, ingxoxo yokuqala iyadingeka, ebaluleke futhi ngomphumela
ngemuva kobudlelwano obuningi.
Ngokungajwayelekile, imizwa ingavela kuzo zonke izindawo zemizwa
ngokusebenzisa izimbangela zangaphakathi (izinto ezingaphakathi ngaphakathi)
ngokuzimela ngaphandle kwesikhuthazi sangaphandle, esaziwa njengama-
hallucinations; ubufakazi bokuthi kukhona amandla okwenza njalo kuzo zonke
izindawo zezinzwa, ezizimele ezintweni ezingaphandle. Mayelana nalokhu, ngeke
kube khona okushayayo kukodwa uma into enjalo iziveza njalo futhi
ngokujwayelekile endaweni enikeziwe. Isibonelo salokhu empeleni sinikezwa
umuzwa wokubona, lapho kufanele sivume lokho okubizwa ngokuthi i-hallucination
ejwayelekile. Eqinisweni, okumnyama esikubona ebumnyameni futhi ngamehlo
avaliwe ukuzwa kokukhanya okwenzeka ngaphandle kwesikhuthazi sangaphandle,
hhayi ukudideka nokungaboni lokho okwenzeka ngomunwe noma ngemuva
kwekhanda, futhi akumele kuqhathaniswe nokungalaleli uma ungekho umsindo
wangaphandle. Kunalokho, umnyama esinawo iso elivalwe kuphela umuzwa
wokukhanya ofanayo esinawo lapho sibheka indawo emnyama, engadlula kuwo
wonke ama-gradations iye ekuzizweleni okuqine kakhulu kokukhanya; yebo,
emnyama yangaphakathi yeso kwesinye isikhathi iyashintsha ibe ukukhanya
okukhanyayo ngisho nangezimbangela zangaphakathi kuphela, futhi iqukethe izinto
ezikhanyayo, ngomqondo ongokomfanekiso, zifafazwe kuyo.
Ngokunakwa ngokucophelela umuntu uthola uhlobo lothuli olukhanyayo
olumnyama emnyama yeso elivalekile, elikhona ngobuningi obuhlukile kubantu
abahlukahlukene nasezifundeni ezahlukahlukene zeso, nasesimweni sokugula
lingakhuphukela kwizimo zokukhanya ezicacile. Emehlweni ami kube nokukhanya
okuqinile okuqhubekayo, okuqhubekayo kusukela esikhathini eside sesifo samehlo,
esikhuphuka lapho ukucasuka kweso lami, okungaphansi kokushintshashintsha
okukhulu, kukhuphuka. Isehlakalo esinjengalesi esikhanyayo singaba ngezindlela
ezihluke kakhulu kubantu abahlukahlukene, engingeke ngichaze kabanzi ngakho
lapha, kepha ngibhekise emibhalweni yezifo zamehlo kanye nezahluko ezenzakalweni
zokukhanya ezenzakalelayo emibhalweni yomzimba. Qhathanisa z. B. I-Ophthalmol
kaRute. Uhlelo lwesibili k.
Isisekelo esimnyama seso naso singakhuphuka futhi sehle ngokujula. Ubufakazi
balokhu kulula ukubunikeza. Uma ubheka kahle futhi ngokuqhubekayo kudiski
emhlophe ephepheni elimnyama, uzobona ukujula okumnyama okujulile kwediski
ngemuva okuncane, ngisho nasesweni elivaliwe izandla ziphakanyisiwe (ukuvimbela
ukukhanya ukuthi kungangeni ngamajwabu amehlo); ngasikhathi sinye isikhumba se-
retina endaweni yangemva kokubukeka kubonakala kufiphele ekukhanyeni
kwangaphandle; ngoba uma umuntu eqondisa iso lapho umuntu enesithombe
esivulekile khona obala ebusweni obumhlophe, ubona lapho indawo emnyama
ngokumelene nesizinda esimhlophe. Ngakho-ke amehlo amnyama ayajula lapho iso
likhathele futhi likhanya ngokwengeziwe lapho iso lizolile.
Impumelelo efanayo lapho ukukhathala okukhona kutholakala ngokukhubazeka,
okungaba okuyingxenye noma okuphelele, okungaphelele noma okuphelele,
okwesikhashana noma okungapheli, kuthinta kuphela i-retina noma izingxenye
ezimaphakathi zensiza yokubuka. Akuvamile ukuthi kube nezingxenye ezithile ze-
retina kuphela ezikhubazekile, bese kuthi ngeso elivuliwe isiguli sibone okumpunga,
okumnyama noma (uma kubhekwa ubuthakathaka obuhlukile bokuzwela kwemisebe
ehlukahlukene) amabala anemibala ezintweni ezihambisana nezindawo
ezikhubazekile 16) . Kwezinye iziguli lokhu kwenzeka okwesikhashana. Umkhakha
wonke wokubuka ungaba mnyama okwesikhashana ngenxa yezizathu zangaphakathi,
njengoba kwenzeka unomphela. Isifundo 17) "Kubhekwe intokazi okwathi, ngaphansi
kokukhanya okuqhubekayo, isigubhu esiphelele ngokuzumayo sathela phezu
kwamehlo, lapho izinto ezibonakalayo zavela khona njengama-phantoms kaningi
futhi zanyamalala futhi lapho isiguli sizama ukuzilungiselela."
16) Rute, Ophthalmol. II. 458.
17) ophthalmol. I. 156.

Uma kungeyona i-retina kuphela kepha nezingxenye ezisemqoka zomqondo


obukekayo zikhubazeke ngokuphelele, umuntu ubengalindela ukuthi kungezona nje
kuphela inkambu yokubuka ebingaba mnyama, kepha abamnyama benkambu
ebonakalayo bazonyamalala (njengoba inyamalala emikhawulweni yensimu
ebonakalayo esweni elivalekile ) futhi akukho okunye okubonwa ngamehlo
ngaphandle komunwe noma intambo yezinzwa efile. Angikatholi lutho ngakho, futhi
angikwazanga ukuthola imininingwane enganqumayo kongoti bezamehlo abadumile
ukuthi ngabe into enjengale iye yabonwa ngokuphelele ngokuphelele futhi
unomphela; akubonakali kunjalo; okwesikhashana futhi ngokwengxenye kodwa
kungokwemininingwane elandelayo i-Rüte's 18) icala: "Kuza ngezifundo
ezinokwesaba kwesinye isikhathi kwenzeka ukuthi zingabantu ezingxenyeni zamanje
zokukhubazeka ze-retina, ucezu lomhlaba ongaphandle, oluhlangana nezidumbu
ezikhubazekile, njengoba zingaveli esikhaleni esitholakalayo 19) " Mhlawumbe izimo
ezisemqoka zomuzwa wokubuka. ebuchosheni obuxhunywe ngokuyisisekelo nezimo
zokuphila ukuze kuphele ngokuphelele futhi kungapheli okwenzeka ngaphandle
kokunye.
18) ophthalmol. I. 154.
19)Isivumelwano sikaGräfe "Ekuphazanyisweni kwensimu ebonakalayo
ekuthandweni kwe-amblyopic" e-Gräfe's Arch. F. Ophthalmol. II Abth. 2.
Ikhasi 258 libukeka likhathaza kuphela amacala lapho izingxenye zomkhakha
wombono zingashiywanga zombili futhi zimane zisithekile.

Ukuthatha ukusebenza komthetho okungavinjelwe phansi, ngisho nokuqina kwe-


photometric yeso elimnyama kunganqunywa yizilingo ezifana ncamashi nalezo
ezazisetshenziswa ngaphambili ukufakazela umthetho kaWeber. Ngale njongo,
umuntu kufanele asuse kuphela ukukhanya okukodwa emzimbeni onika izithunzi
ebumnyameni bobusuku kuze kube yilapho isithunzi, esigcwele kuphela mnyama
ngamehlo, singasakwazi ukuhlukaniswa ngemuva, esikhanyiswa ngasikhathi sinye
iso elimnyama nokukhanya kwangaphandle . Icacisa i-wathola omunye Volkmann
ncwadi value 1 / 100 ngaleso ibanga ngezansi, njengoba kungakhanyi ukukhanya
ukuthi ukungeza ukukhanya black iso, 1 / 100 ukuqina kwamehlo amnyama.
Lo mzamo wenziwe ngempela, noma ngabe kuze kube manje kuphela
ngokunganaki. Ngamehlo kaVolkmann isithunzi sanyamalala emhlabathini we-velvet
emnyama lapho ukukhanya, ikhandlela le-stearin elalivame kakhulu, ephaseji elide,
elimnyama, elalinwetshwa kwamanye amakamelo, lahlehliselwa kumamitha angama-
87. Ngaphandle kokuthi manje kuleli banga, ukukhanya, ukukhanya kukhanyise iso
elimnyama, u- 1 / 100 kwakungokuKhanya koMnyama, babezokwenza ngo- 1 / 10 lelo
banga, okusho ukuthi, ezinyaweni eziyi-8.7, belingalingana. Isivivinyo sisho kanjalo
ukuthi kuyinto.
Mhlawumbe umuntu angathola inani elinjalo lokukhanya kweso elimnyama
ligqame futhi likhulu kakhulu, uma nje lingalingana nokukhanyisa kobuso
ngekhandlela elijwayelekile ebangeni eliseduze kwamamitha ayi-9. Kepha umuntu
akumele akulibale iqiniso lokuthi kungukukhanya kwendawo emnyama lapho
kufaniswa ukulingana, ngoba kufakazelwa ukuhlolwa. Kodwa-ke, indawo emnyama
ngokuphelele ayinakukhanyiswa ngisho yilangabi eliseduze kakhulu, noma likhulu
kangakanani, njengoba ligwinya konke ukukhanya, futhi iqiniso lokuthi akukho
mzimba omnyama ngokuphelele esivumela ukuba sikhulume ngezinga eliphansi
lokukhanyisa isizinda esimnyama nhlobo . Ngakho-ke, umhlabathi omnyama
waphonsa emuva okunye, kepha kuncane kakhulu, ukukhanya endaweni ezungeze
isithunzi, okusho ukuthi ukukhanya kwamehlo amnyama kwakungaba kuhle kakhulu
ngendlela okuboniswe ngayo.
Nginike kuphela umphumela wamehlo kaVolkmann kusuka ekuhlolweni okuqaphe
kakhulu asekwenzile kuze kube manje; Abanye abantu ababili abalethele yena ukuze
benze isivivinyo babona isithunzi kulelo banga elingamamitha angama-87
okwakungeke kwenziwe kuso isivivinyo ngokwendalo yendawo, okufakazela ukuthi
ukukhanya kwamehlo abo kumnyama noma ukuzwela kwabo kwehlukile
kwaba. UVolkmann uhlose ukunikeza lezi zivivinyo incazelo eqonde
ngokwengeziwe, ukwenziwa okuqhubekayo nemiphumela. Okwamanje umphumela
awutholile wanele ukukhombisa ukuthi umfutho we-photometric weso elimnyama
awuncane ngokungenakulinganiswa futhi awuncane ngokungenakulinganiswa
ngokwawo; futhi yilokhu okubalulekile lapha kuqala.
Kuze kube manje, ngokusho kwakho konke okungenhla, okumnyama kwenkambu
yokubuka kusazobhekwa njengokuzwa kwangempela kokukhanya ngaphandle
kokukhanya okuphelele kwangaphandle, akumele kunganakwa lapho kuhlolwa
umthetho kaWeber. Ngokucabanga ukuthi sibheka ama-nuances amabili noma
izithunzi ezisondelene ngamehlo, ukukhanya kwamehlo amnyama kungezwa kuwo
womabili amafu noma izithunzi. Uma sinciphisa ukukhanya kwawo womabili amafu
okukhanya noma izithunzi ngokubamba ingilazi empunga phambi kwesilinganiso
esinikeziwe, ukukhanya kwamehlo amnyama kuhlala kungavinjelwe, futhi ukuqina
kwawo okungaguquki kusenezela kuma-nuances noma izithunzi ezimbili zamafu,
ngakho-ke okungezona isilinganiso esifanayo futhi ngalokhu ungagcini umehluko
ofanayo wesihlobo njengakuqala, kodwa encane, okufanele ngokuya komthetho
iholele ekwehliseni umehluko ekuzweleni. Yebo, uma siqhubeka siqhubeka
nobumnyama bezibuko, iso elimnyama ekugcineni lisale esikhundleni sobabili
bokuqonda kuphela, futhi wonke umehluko uyanyamalala. Ngempela, noma ngabe
lokhu kungavela kuxake kanjani, okumnyama esweni empeleni kusebenza
njengokukhanya okukhanyayo kwesibhakabhaka lapho izinkanyezi zinyamalala
khona. Ngakho-ke umthetho kaWeber ungaqinisekiswa kuphela maqondana
nesikhuthazi sangaphandle sokukhanya futhi uma nje ukubona kwangaphakathi
kunyamalala ngokuncane uma kuqhathaniswa nengaphandle, njengoba nje noMasson
efuna kuphela ukuba semthethweni komthetho kusukela lapho kuya phambili, lapho
umuntu angafunda khona ukubhala okujwayelekile; kanti uma umuntu ehlela
ebumnyameni obukhulu nezivivinyo, umehluko kuma-nuances kufanele ungacaci
ngokwengeziwe. Okufanayo kusebenza kukho konke ukuguqulwa okukhonjiwe
kokuhlolwa futhi kuqinisekiswa yonke indawo ngesipiliyoni.
Incazelo enhle yalokhu okushiwo ngenhla iqinisekisa ukuthi ukukhanya okwehluke
kancane kakhulu kokumnyama kweso kungenziwa ukuthi kunyamalale ngezindlela
ezibonakala ziphikisana ngokuphelele, kepha ngokomthetho ofanayo.
Uma umuntu ebuka inkanyezi kusihlwa, okungamane nje ahlukane nayo ngemuva
kwesibhakabhaka esimnyama, umuntu angayenza futhi inyamalale uma ethatha
ingilazi emnyama phambi kwamehlo akhe sengathi ususa isibani esweni esondela
ekhasini. Okuhlangenwe nakho okuhambisanayo kungenziwa kahle kakhulu
ngenkanyezi enomsila enhle kakhulu yango-1858 ekuqaleni kuka-Okthoba. Kokubili
izingilazi ezimpunga nezinemibala, kanye nokusondela kwesibani esikhanyayo
ohlangothini, kwenza umsila wancishiswa ngokukhethekile, nengilazi ebomvu
emnyama lapho engabona khona ama-nuances amahle kakhulu wefu emini yaze
yanyamalala yonke inkanyezi enomsila. Owokuqala uchazwa ngeqiniso lokuthi
ngokusebenzisa izibuko ukukhanya kwenkanyezi noma inkanyezi enomsila, hhayi
okomnyama esweni, kubuthaka kakhulu, okwesibili ngu
Ngakolunye uhlangothi ukukhanya kukhanya nge-sclerotica ne-choroid ngombala
obomvu, lapho ezinye izenzakalo ezimangazayo zokufaka umbala ezinhlosweni
nasekuhloleni izithombe, ibhuloho lasePoggend. U-Ann. LXXXIV. Ifundwe ikhasi 418
ngokucophelela; Okwesibili, kusukela esithombeni kunombono oqondile,
ohlukanisayo kwezinye izingxenye ze-retina, kanye nokubuyela emuva ku-cornea,
lapho ukukhanya kukhonjiswa khona emuva ku-retina, okukhomba, ngokubhekisele
kokulandelayo, ikakhulukazi i-Helmholtz ePogg. U-Ann. LXXXVI. P. 501 ff.
Uqokomisile; okwesithathu, ngenxa yokwakheka okuncane kakhulu kwemidiya ye-
ocular yamaseli, imicu kanye nolwelwesi, ukusakazwa kokukhanya
okungajwayelekile kwenzeka, njengoba kubonakala ngokomthetho
wokusabalalisa, lapho amagceke anemibala abonakala ezungeze amalangabi ancike
khona, lapho uMeyer ePogg. U-Ann. XCVI. P. 235 wenze isihloko sesifundo
esikhethekile. Ngenxa yesizathu sokugcina, futhi nangenxa yokubonisa okuqondile,
okuhlukile kwesithombe somthombo wokukhanya kuyo yonke i-retina, ukukhanya
kwe-retina kunamandla kakhulu eduze kwesithombe, kepha empeleni kudlulela,
kunciphe, phezu kwawo wonke amehlo.
Ngenxa yomphumela ohlangene walezi zimbangela, ukukhanya okubuthakathaka
kwenkanyezi noma umsila wenkanyezi enomsila, njengokukhanya kwenkanyezi
emini, kulapho kucwila kalula lapho kuseduze kakhulu nomfanekiso womthombo
wokukhanya esweni, kusukela ekukhanyeni kwesisekelo seso endaweni eseduze
kwaso iqine kakhulu.
Ngakho-ke inkomba kaBrewster's 20) :
“Lapho ukukhanya okuvela elangabini lamakhandlela, elibanjwe eduze kweso
langakwesokudla, kusebenza engxenyeni ethile ye-retina, kwenza zonke ezinye
izingxenye ze-retina zingabi nandaba nakwezinye izinto ezikhanyayo. Ukungazweli
kufinyelela okuphezulu kakhulu endaweni ekhanyayo futhi kunciphe ngebanga
ukusuka kuyo. Izinto ezikhanyiswe ngokulingene ziyanyamalala endaweni
yezingxenye ezijabule kakhulu, futhi imizimba yemibala egqamile ayincishwa
kuphela ukukhanya kwayo, kodwa futhi ishintshiwe ngombala. "

Kususelwa kwisizathu esifanayo sokuthi, ngokwendlela kaHelmholtz 21) , umuntu


angabona imisebe ebizwa ngokuthi yi-super-violet ye-spectrum yelanga,
engabonakali ngendlela evamile, ngisho nangaphandle kokusebenzisa izinto ze-
fluorescent, uma umuntu eyihlela ukuze ihlukaniswe nayo ngokuphelele ezinye
izingxenye zesibuko, ezikhungathekiswe ukukhanya okuhlukanisiwe, zingabonakala.
20) uPogg. XXVII. P. 494.
21) uPogg. LXXXVI. P. 513
Isiphetho esijwayelekile esivela kulokhu okungenhla ukuthi, ngaphandle
kokukhanya okwandisiwe, inani lokukhanya okukhanyayo ezindaweni ezimnyama
nezimhlophe lenyuka ngezilinganiso ezilinganayo, kepha umehluko phakathi
kokumhlophe nokumnyama ubonakala mkhulu ngokukhanya okwandayo, ngoba
ukukhanya kwamehlo amnyama ngaso sonke isikhathi kwenza iningi kugcina
ukukhanya okumnyama. Lokhu isb. B. isizathu esilula sokuthi umuntu afunde
kangcono ekukhanyeni kunasebumnyameni.
Ngaphandle kwemingcele yomthetho, ehlobene nezinga lokuqina kokukhanya,
umuntu akumele akhohlwe ukuthi ukuqinisekiswa okufanayo ngokuqaphela
kungalindelwa kuphela uma, ngaphandle kwezilinganiso zokuqina, ezinye izimo
zihlala zinjalo, ezithinta Ukubukwa komehluko ekukhanyeni kungaveza
ithonya. Manje uphenyo ngezimo ezingaba nomthelela omkhulu kulokhu
alusaphelele; kodwa-ke, kufanele kubhekwe amaphuzu ambalwa, ngokuya
ngesipiliyoni sangaphambilini, afanele ukunakwa.
Kakade (lapho) kwathiwa i-Arago ibone ithonya lokuhamba kwezingxenye
ekubukeni komehluko wazo. UVolkmann naye wezwa leli thonya. Ukuze ubambe
iminonjana emihle kakhulu yethunzi elivelayo noma elinyamalalayo, ukukhanya
okunikeza isithunzi kwakudingeka kususwe, leso sithunzi sasihamba ngasikhathi
sinye; futhi umehluko obonakalayo u- 1 / 100 unqunywa ngaphansi kwethonya
lokunyakaza.
Ekuvivinyweni kuka-Arago maqondana nalokhu, izingxenye zazingenazo izithunzi
ezimbili, kodwa zatholwa ngendlela yokuthi isibonakude, esasinesigaxa se-Rochon
ngaphakathi (sakha isithombe esiphindwe kabili), kanye ne-prism yeNicol phambi
kwelensi yaso Ukushintshaniswa kwesithombe esisodwa okungenziwa buthakathaka
kunoma iyiphi ingxenye elinganisekayo ngokuqhathanisa nesinye, bekuqondiswe
ekuvulekeni okwenziwe ngamakhadibhodi amnyama, okukhonjiswe esibhakabhakeni
esigubuzele, lapho izingxenye ezinkulu zikaNicol zingabonakala zisendaweni futhi i-
Rochon prism ngokumelene nomunye inganquma ukuqina okuhlobene kwezithombe
ezimbili ezikhiqizwe yamuva.Ngokuhambisa isicwecwe sikaRochon kusibonakude
ngomugqa oqonde ngqo ohlangothini olusuka kwi-ocular luye enhlosweni, isithombe
esibuthakathaka saqala ukusebenza, ukuze ngesikhathi esilinganisiwe sidlule sisuka
lapho ibhande laso linqamula maphakathi nelinamandla laya kulolo lapho umphetho
walo wawuthinta umphetho walo.
Ochungechungeni lwezilingo ezintathu, olwenziwe ngale ndlela
ngokubandakanyeka kwezingqapheli eziningana, ngejubane lokunyakaza
kwesithombe semizuzu eyi-12 engxenyeni yesibili, ukunyamalala kwesithombe
esibuthakathaka esineqhwa esweni kwenzeka lapho ukuqina kobuthakathaka
kulandela inani le-fractional okunamandla kwakungu:
Kuthule kuthi cwaka. Lapho uhamba.
I. 1 / 39 1 / 58

II. 1/ 51 1 / 87

III. 1 / 71 1 / 131

Ngokuphathelene nomehluko omkhulu okhonjiswa yizinombolo eziphelele zalezi


zilingo ezintathu, u-Arago umane athi: “Nginomuzwa wokuxhumana nomuntu
oxhumene naye uma efika e-eta de repos. 'okuhlangenwe nakho. C est là un
phénomène physiologique , sur lequel il y aura à revenir. «. Umehluko wawungeke
uncike komehluko wababukayo , ngoba u-Arago uthi: okungenhla "imiphumela à
très-peu concordants, obtenus par M. Laugier, par M. Goujon et par Charles
Mathieu;"umahluko omncane kakhulu ekuqineni ngokuphelele, okuyingxenye ethile
ephikisana nokuqashelwa okucacile komthetho wethu kusayensi yezinkanyezi
ethandwayo, ngokwengxenye isitatimende esijwayelekile asengeza kuzo zonke
izivivinyo: , que l'isithombe faible, lorsqu'elle se projetait zu dehors de l'isithombe
Forte, a disparu Quand indodana intensité était de 1 / 2100 . "
Ngokuphathelene nomthelela wokuhamba, amazwi alandelayo
kaForster 22) , awasho maqondana nokusebenzisa i-photometer yakhe, nawo
ayathakazelisa :
Ngaleso sikhathi, egumbini elimnyama kakhulu, sasibuka amaphepha amakhulu
ahlukaniswe ngamamitha ambalwa, lapho kwakukhona izinombolo ezimnyama,
ezihlukaniswe izikhala ezinkulu, futhi kwakubalulekile kithina ukugcina amehlo ethu
ezolile. Igumbi belimnyama kangangokuba izinombolo zivele zavela kithina
njengamabala amnyama. Uma ngilungisa okukodwa kwalokhu, akuzange kuthathe
isikhathi eside - ngokukhanyisa okuthile okubuthakathaka kakhulu - ngaphambi
kokuba zombili izinombolo ezihleliwe nazo zonke ezinye zanyamalala ngokuphelele
kwimpunga yephepha, elaliba mnyama kakhulu. Lapho lo mzuzu usufikile,
ukulungiswa kwaba yinto engenakwenzeka, kwaba nomuzwa ongakhululekile
emzileni, amehlo enza ukunyakaza okuncane futhi i-arc yonke enezindawo
zezinombolo yabonakala ngokushesha futhi.
22) Mayelana ne-hemeralopia p. 13

Akukacaci namanje ukuthi ithonya lenhlangano lisekelwephi. Umuntu uwufune


ngokuthi umehluko wehlela endaweni entsha, engakhathele okwamanje, kepha
njengoba izingxenye zomehluko azishintshwanga ukunyakaza, kepha kuphela indawo
yomehluko omncane kakhulu oguquliwe, akubonakali sengathi Ukuzivocavoca
umzimba kungakunciphisa kakhulu ukukhathala.
Esikhathini esizayo esiseduze kungenzeka ukuthi kunalokho ukucabanga
okuphindaphindwayo komehluko ngokusebenzisa amaphuzu amaningi
kunokuqabuka kwalawa maphuzu, okubangela ukubonakala okukhulu komehluko
ekuhambeni, kuze kube mhlawumbe kuyisifinyezo somqondo wamaphuzu
atholakalayo ngokulandelana ngesikhathi kuze kube imikhawulo ethile
iyenzeka. Ekugcineni, lobu budlelwano obulandelayo, obungekachazwa okwamanje,
kepha ngenxa yobuningi babo ngezinga elithile bumele isizathu sencazelo,
bungabandakanyeka. Noma yikuphi ukuqhathaniswa kwamasayizi amabili ahlukene
kusebenza kangcono uma siwaqonda ngokulandelana ngezitho zomzimba ezifanayo
kanyekanye nezinhlobonhlobo, njengoba u-EH Weber egcizelele futhi ekhombisa
ngokuhlola, futhi njengoba sekuqinisekisiwe (Isahluko 8). Singawubona umehluko
omncane phakathi kwezisindo ezimbili kalula ngokuzilinganisa ngokulandelana
ngesandla esifanayo kunangezandla ezahlukahlukene ngasikhathi sinye. Kodwa-ke,
ngokuhamba kwezingxenye ekuhlolweni kwethu okukhanyayo, umehluko
ngesikhathi esisodwa samaphoyinti e-retina ahlukile uguqulwa ube owalandelayo
ngokufanayo. Emaphuzwini afanayo lapho ukukhanya okuqinile kakhulu kuwele
khona, abuthakathaka awele ngokushesha, futhi okuphambene nalokho, futhi lapho
ukunyakaza kwenzeka ngokushesha okukhulu, amaphuzu amaningi azongena
kulokhu kulandelana ngesikhathi esithile. Noma kunjalo, le ncazelo ingukuqagela
kuphela kuze kube manje. Kodwa-ke, ngokuhamba kwezingxenye ekuhlolweni
kwethu okukhanyayo, umehluko ngesikhathi esisodwa samaphoyinti e-retina ahlukile
uguqulwa ube owalandelayo ngokufanayo. Emaphuzwini afanayo lapho ukukhanya
okuqinile kakhulu kuwele khona, abuthakathaka awele ngokushesha, futhi
okuphambene nalokho, futhi lapho ukunyakaza kwenzeka ngokushesha okukhulu,
amaphuzu amaningi azongena kulokhu kulandelana ngesikhathi esithile. Noma
kunjalo, le ncazelo ingukuqagela kuphela kuze kube manje. Kodwa-ke, ngokuhamba
kwezingxenye ekuhlolweni kwethu okukhanyayo, umehluko ngesikhathi esisodwa
samaphoyinti e-retina ahlukile uguqulwa ube owalandelayo
ngokufanayo. Emaphuzwini afanayo lapho ukukhanya okuqinile kakhulu kuwele
khona, abuthakathaka awele ngokushesha, futhi okuphambene nalokho, futhi lapho
ukunyakaza kwenzeka ngokushesha okukhulu, amaphuzu amaningi azongena
kulokhu kulandelana ngesikhathi esithile. Noma kunjalo, le ncazelo ingukuqagela
kuphela kuze kube manje.
Ngaphezu kwalokho, esinye sezimo ezinomthelela ekubonakaleni komehluko
ukunwetshwa kwezingxenye, ngaphandle kokushintsha umthetho maqondana
namandla lapho ukwanda kuhlala kufana ngaso sonke isikhathi, njengoba kubonakala
ngokushesha ngoba kuyafana nezinkanyezi kufakazelwe ukuthi kuvumelekile
kwizithunzi ezinwetshiwe. Kepha iphuzu lokukhanya ngamandla afanayo
alihlukaniseki kalula emhlabathini njengobuso bokukhanya. Njengoba lesi sihloko
manje sesidingidwe ngokuningiliziwe eSahlukweni 11, ngeke ngiphinde ngiye kuso.
Okwesithathu, kukhonjisiwe ukuthi umehluko okhanyayo okhanyayo ekukhanyeni
ubonakala kalula uma izingxenye zawo zitholakala zimnyama emhlabathini
okhanyayo kunokukhanya emhlabathini omnyama. Akukhona nje kuphela ukuthi
kunesitatimende esivelile esivela e-Arago esisuselwa kokuhlangenwe nakho
maqondana nokukhethwa kwesilinganiso esisodwa noma esinye kuzinto ze-
photometric azicacisile ezingama- 23) ; kodwa uHankel uphinde wathola into efanayo
ngesikhathi sokuhlolwa okunye kwe-photometric okungakashicilelwa.
23) Imisebenzi ka-Arago, ehlelwe nguHankel.

Ekugcineni, ukuphawula okulandelayo: Endabeni yokufaniswa phakathi kwemigqa


nemibala, okuvame ukubhekwa njengokuvumelekile, kuyisimo esiphawulekayo,
esivela ngokuphelele kulesi sifaniso, ukuthi umthetho kaWeber emkhakheni
wemibala awukho njengoba kwenzeka ngokushesha ngemuva kwalokho Ukwaziswa,
endaweni ye-pitch, okungukuthi, umehluko obonakala ngokulinganayo enanini
lokudlidliza awufani nakancane nezinombolo zokudlidliza kwemibala. Ngempela,
emikhawulweni yesibuko, iso alikwazi ukubona ushintsho kumbala ngezikhathi
zesilinganiso esincane noma esikhulu, kanti endaweni ephuzi nokuluhlaza ukuguquka
kombala okulandelanayo kulandelana ngokushesha okukhulu kangangokuthi zonke
izigaba zokuguquka phakathi kokuphuzi nokuluhlaza ziwela esikhaleni esisodwa
amathoni amancane uhhafu ahlanganiswe ndawonye 24). Ngenhlanhla, kukhona
amanye amaphuzu, okungafanele kuxoxwe ngawo lapha, lapho ukufana phakathi
kwamathoni nemibala kwehluleka. 25)
24) Helmholtz emibikweni ye-Berl. 1855, amakhasi 757 ff.
25) Ezindabeni p. 166 ff.

2) umsindo 26) .
Emkhakheni womsindo kubalulekile ukuhlukanisa phakathi kwemisindo nje,
engenalo iphimbo elithile, lapho kuphela amandla acatshangelwa njengokuthile
okulinganisekayo, namathoni lapho amandla ancike khona kububanzi be-oscillation
futhi kulingana nesikwele sawo, Ukuncika kwenombolo yokudlidliza, ngenxa yobude
obulinganayo obulinganiswa ngokomzimba, kufanele kucatshangelwe
ikakhulukazi. Ubukhulu bamandla bufana ncamashi nakokunye, okungaphenywa
kuphela kulokhu ngokokuphakama. Ake sibheke amandla kuqala.
26) Odabeni p. 160. Ukubuyekeza p. 367-419.

URenz noWolf 27) , ngaphansi kokuqondiswa kukaVierordt, benza izivivinyo


ekuzweleni kwendlebe ekuhlukeni kwamandla emisindo ku-tiktak yewashi,
eyayinamathiselwe emabangeni ahlukahlukene asuka endlebeni ngaphansi
kwezinyathelo ezifanele, kusetshenziswa indlela yamacala afanele futhi
angalungile. Umphumela oyinhloko wokuhlola kwabo ngukuthi:
27) IKhothamo lase Vierordt. 1856. H. 2. P. 185. Poggend. U-Ann. XCVIII.

"Uma imisindo emibili yemisindo ngokuphelele kodwa ebuthakathaka ibonakala


ngokushesha ilandelana, isiqiniseko sokwahlulela siyakhuphuka ngokuhlukahluka
okwandayo kwamandla emisindo ngendlela yokuthi ubuningi bemisindo
esilinganisweni sika-100 : 72 bahlukaniswe ngokusobala omunye komunye
ngaphansi kwazo zonke izimo. eziziphatha njengo-100 : 92, isibalo sezinqumo
ezifanele sidlula nje kuphela inani lezinqumo ezingalungile nezinganqunywa. "
Lezi zivivinyo, ezenziwa ngokucophelela, zifanelwe ukunakwa njengezibonelo
ezikhombisayo ekusetshenzisweni kwendlela yamacala alungile nalawo angalungile,
futhi, uma nje ekhomba ezingeni eliphansi lokuqiniseka ngokwazi kokwehluka
kwamandla omsindo, okuzophinde kubhekelwe okulandelayo kodwa ayifanelekile
ukunquma ngokusebenza komthetho wethu, ngoba ayengahloselwe ukulingana
komehluko obonwayo ngamandla ahlukene ngokuphelele omsindo. Ukuhlolwa
okulandelayo kuhlobene nalokhu.
Ngenkathi ngikhuluma noVolkmann ngokubaluleka okukhulu kokuqinisekiswa
okujwayelekile komthetho kaWeber ngemuva kokwenza izivivinyo ze-photometric,
wenza ngcono lezi zinsiza ezilandelayo zokufakazela umthetho wamandla omsindo,
owenziwa ngalo lolo suku ngemali enganakwa.
Imane iqukethe isando se-pendulum esishaya ipuleti elenziwe ngento ethile
ezwakalayo noma engakhali. Inaliti yokuluka eqinile, ejikeleza emigodini yethusi,
yayisebenza njenge-eksisi yaleli pendulum, phakathi kwezinsika ezimbili
ezixhunywe ebhodini futhi exhunywe phezulu ngogodo
lwesiphambano. Kuyaqondakala ukuthi, kuya ngokuthi wenza isando sisinde noma
sikhanyise, ake siwe ukusuka ekuphakameni okukhulu noma okuncane uma
kuqhathaniswa nepuleti, noma uma usondela kuzinto zokusebenza noma uqhela kude
naso, umsindo uzoba namandla ngokomzimba noma ube buthakathaka. Njengoba i-
apharathasi enguqulweni yayo emabi yayingenaso isigaba esiyisiyingi sokunquma
ukuphakama kwesando isikhathi ngasinye, I isando senziwa ngokhuni washaya
isikwele ingilazi ibhodlela. Manje kwaphakanyiswa izando ezimbili ezazinikeza
imisindo ehluke ngokwanele ukuthi umuntu obukele owayemi ngqo
kulesisetshenziswa wayengaphazami uma eqagela ukuthi imuphi umsindo onamandla
ngaphandle kokwazi ukuphakama; kepha kwehluke kancane ngokwanele ukuthi uma
umehluko wehliselwa waba cishe uhhafu, ukwahlulelwa kwakungaqinisekile futhi
kwanikezwa amacala ayengalungile, ngokwengxenye
ayengalungile. Lapho umqapheli wanyakaza ngokulandelana ama-6, 12, 18
amagxathu, ukuze ibanga lokuqala lokulingana okufanayo kusuka ku-apharathasi
okungenani libe yishumi nambili. Kuwo wonke lawa mabanga, isivivinyo esifanayo
saphindaphindwa kaningana ngalezo zikhuphelo ezimbili ezazinikeze obukayo
endaweni ngomehluko owawubonakala impela kepha ubuthaka kakhulu. Kusukela
ku-12X ibanga lomuntu obukeleyo, amandla womsindo
ngokomzimba afika ku- 1 / 144 ehle ngama- 28)ngakho-ke umehluko oseduze
kwakungafanele unyamalale kakhulu ngaphesheya komehluko obonakalayo nje uma
wawuncike ngokuphelele emandleni aphelele omsindo. Kepha kuwo womathathu
amabanga obuka, isahlulelo sombukeli sahlala siqinisekile futhi silungile
njengasesiseduze kakhulu.
28)Vele, lokhu bekungaba ngqo kuphela uma ukuhlolwa kwenziwa endaweni
evulekile. Lokhu okungenhla kwenziwa egumbini elikhiyiwe.

Njengoba ubucwebecwecwe bezinto zokusebenza kanye nokuhlola bekuhlonishwa


ngandlela thize, okubalulekile bekubhekwe njengokubhekwe ngokwanele futhi
umphumela waba nezinqumo ezinkulu kangangokuba kwabonakala ukuthi
ukwenziwa okunembe kakhudlwana kwensimbi eyakhiwe ngokucophelela ngeke
kuholele eminye imiphumela. Eqinisweni, lokhu kukhonjiswe esikalini sokuhlola
esikhulu kakhulu esinamandla omsindo kusuka kokulula kuya kumakhulu
amaningana lapho kuzivivinyo zakamuva zikaVolkmann, kodwa, ezingazange
zenziwe nge-pendulum ewayo, kepha ngamabhola wensimbi awela ngokukhululeka
kupuleti lensimbi ngaphansi kwezinyathelo ezidingekayo futhi okunye engibambe
iqhaza kukho. Kulezi zivivinyo ukuphakama kokuwa, isisindo samabhola awayo,
nebanga lomuntu obukayo kwakwehlukahluka ngaphakathi kwemingcele
ebanzi; kodwa-ke, ukuphakama kokuwa nokwehluka kwazo kunqunywa
ngokunembile esikalini esime mpo lapho ukuwa kwenzeke khona. Ngaphandle
kwalokho, indlela yokuqashwa kanye nokuphumelela kokuhlolwa kwakucishe kufane
nokwedlule. Ngokuqina okuhlukahlukene kakhulu kwemisindo, isilinganiso
samabanga aphakeme okuwa sivele 3: 4, lapho i-ratio alinganayo umsindo izimfanelo
oluhambisana kuya bheke ngezansi, nje esanele uzoletha umehluko
esinokwethenjelwa izingqapheli ezimbili abanokuqonda ezinhle, okuyinto cishe
kuhambisana Imiphumela etholwe Renz kanye Wolf.
Lapha kulandela incazelo enemininingwane eminingi yokuhlolwa okukhishwe
kuphephabhuku likaVolkmann lokuhlola.
"Induku ye-prismatic iyathweswa iziqu futhi ibekwe ibheke phezulu ebhodini,
engatholwa ngokuvundlulwa ngezikulufo ezi-3. Abagijimi ababili banamathiselwe
kule nduku, lapho izingalo ezimbili a , b zeluleka ngokuvundlile . Kusukela
ekuphakameni kwezingalo ezimbili ibhola liphonswa ebhodini, ibhola ligcinwa
phakathi kwesithupha nomunwe wangaphambili, kuthi ichopho lomunwe lathinta
ingalo a noma b, bese iminwe isuswa ngokucophelela komunye nomunye ukuze
ilahle ibhola. Benginamabhola amabili anesisindo esifanayo, ngibambe elinye
ngesandla sami sobunxele elinye ngesandla sami sokudla ukuze kungadingeki
ngithathe ibhola ukuzama okwesibili ngemuva komzamo wokuqala wokuliwisa noma
kuze kudingeke ngilifune. "
"Owayebukela kakhulu izinsimbi zokudonsa kwakungu-1 imitha, okuyibanga
elikhulu kunawo wonke amamitha ayisithupha."
"Ukuphakama okuphelele kokuwa okusetshenziselwe ukuqhathanisa kuhluke
njengo-3 : 11.0."
"Izisindo zamabhola awayo ziyehluka njenge-1.35 grmm .: 14.85 grmm ......."
"Izilingo eziningi phakathi kwalokhu kwehlukahlukana kwemisindo zikhombisile
ukuthi mina noHeidenhain siyakwazi ukuhlukanisa ngokuqiniseka phakathi
kwamandla omsindo ahlobene omunye nomunye njengo-3 : 4. Uma umehluko
wehliselwa kwisilinganiso esingu-6 : 7, kuzovela eyodwa Amaphutha futhi kaningi
ukungazinqumi ekwahluleleni. "
"Ngakolunye uhlangothi, uFechner, ubevele engalungile kakhulu ngesilinganiso
esingu-3 : 4. Ngokusobala, noma kunjalo, ukuzivocavoca umzimba kube nomthelela
ekwandiseni ikhono lakhe lokuhlukanisa, ngoba ekugcineni kochungechunge olude
kakhulu lokubheka wayehlala ehlukanisa kahle amandla omsindo ngokulinganisa
kuka-3 : 4, ngenkathi ekuqaleni wayevame ukungalungi uzwe njengolungile
nangemva kokulingwa isikhathi eside imininingwane engu- 1 / 3 engamanga lapho
u- 2 / 3 elungiswa. "

Ukuhlolwa kwangaphambilini kusekelwe esimisweni sendlela yomehluko


obonakalayo; futhi njengoba, ngenxa yezizathu ezinikezwe ngaphambili, le ndlela
ayinakusetshenziswa ukufeza ubukhali obufanayo nendlela yamacala alungile
namanga namaphutha amaphakathi, akunakuphikwa ukuthi imizamo yokusebenzisa
lezi zindlela isafunwa. Kepha ngokuhlukahluka okukhulu kakhulu emandleni
omsindo aphelele abenendawo ezivivinyweni, banqume ngokwanele ukuba
semthethweni komthetho ngokujwayelekile, futhi okungenani ukuhleleka okuncane
kokuphambuka kuwo kungenzeka ngaphakathi kwemikhawulo yokuhlolwa,
ngaphandle kwalokhu kusungula amathuba akho.
Kufanele kube wusizo ukwengeza ezinye izinto ezimbalwa mayelana nezinto
zokusebenza ezizosetshenziswa ekuhlolweni kwalolu hlobo nangethiyori yabo.

I-Schafhäutl 29) isivele inikeze insimbi enamabhola awayo ukukala ukuzwela


kwamandla wezwi, kepha isebenzise okufanayo ukukala ukuzwela okuphelele.
I-pendulum yomsindo isetshenziselwe le njongo hhayi ngaphansi. U-
Itard 30) usebenzise lo mshini ukwenza uphenyo ngokuzwela kokulalelwa kwezifo
zokuzwa ngaphansi kwegama elithi Akumeter, eliqukethe indandatho yethusi
eshaywayo, elenga phezu kwenduku engenamshini emiswe yikholomu esisekelweni,
futhi lapho I-pendulum ishaya, ukuphakama kwayo kukalwa ku-arc.

29) ukuphatha. d. baier. I-Akad. VII. 2nd Abth.


30) Izwi likaGehler. Ubuciko Ukuzwa. P. 1217.

Mina ngokwami ngangine-pendulum yomsindo ophindwe kabili eyenziwe nge-


degree arc, lapho ama-pendulum amabili afanayo ashaya avela ezinhlangothini
ezimbili ebhekene ne-slate 31) ; kepha angikasitholi isikhathi sokuzama.
31) Ngokhuni angikwazanga ukufeza umsindo ofanayo kuwo womabili ama-
pendulum.
Okulandelayo mayelana nombono wezinsimbi:
Man findet leicht, daß, wenn ein Körper sei es durch freien Fall oder als Pendel auf
einen anderen Körper herabfällt, die Stärke des Schalls, der dabei entsteht, im
zusammengesetzten Verhältnisse der Fallhöhe und des Gewichtes des herabfallenden
Körpers steht32), insoweit sich der Einfluß des Luftwiderstandes und etwaige andere
störende Einflüsse auf die Fallgeschwindigkeit vernachlässigen lassen.
32) Schafhäutlsetzt die Schallstärke proportional der Quadratwurzel der
Fallhöhe des schallgebenden Körpers (München. Abhandl. VII. S. 17), was ich
nach der oben folgenden Herleitung nicht richtig finden kann.

In der Tat: die Stärke des Schalls ist proportional dem Quadrate der
Schwingungsamplitude des schallenden Körpers; die Schwingungsamplitude des
schallenden Körpers ist (nach bekannten Formeln) proportional der Geschwindigkeit,
mit der die Teilchen durch ihre Gleichgewichtslage durchgehen, d. i. derselben, mit
der sie daraus entfernt werden. Diese steht in zusammengesetztem Verhältnisse der
Geschwindigkeit, mit welcher der fallende Körper auftrifft und seines Gewichtes. Die
Geschwindigkeit, mit welcher der Körper auftrifft, d. i. die Endgeschwindigkeit
seines Falles, ist nach den Fallgesetzen proportional der Quadratwurzel der Fallhöhe.
Mithin ist das Quadrat dieser Endgeschwindigkeit proportional der Fallhöhe, mithin
ist auch das Quadrat der Geschwindigkeit, mit der sich die Teilchen aus der Ruhelage
entfernen, u. s. f. proportional dieser Fallhöhe. Da es nun bekanntlich keinen
Unterschied betreffs der Endgeschwindigkeit macht, ob ein Körper durch freien Fall
oder auf krummem Wege durch eine gewisse Höhe fällt, so kann man die vorige
Betrachtung eben so auf den Hammer des Fallpendels (die Reibung an der Achse als
verschwindend vorausgesetzt) als einen freifallenden Körper anwenden. Man muß
sich nur beidesfalls hüten, dem fallenden Körper zu Anfange eine Geschwindigkeit
mitzuteilen, wenn die angegebene Abhängigkeit der Schallstärke von der Fallhöhe
gültig bleiben soll. Der Luftwiderstand dürfte bei den geringen Fallhöhen und
Geschwindigkeiten, mit denen man im Allgemeinen operieren wird, um so mehr
vernachlässigt werden können, wenn man Blei als fallenden Körper anwendet.
Aus Vorigem erhellt, daß die Stärke des Schalls beim Schallpendel nicht im
Verhältnisse des Elevationswinkels j des Pendels, sondern der Vertikalhöhe, um
welche der Hammer über seine tiefste Stelle gehoben ist, d. i. im Verhältnisse

von steht, wonach das Instrument gleich graduiert werden könnte.

Da beispielsweise der Cosinus von 45º gleich 0,707 und der Cosinus von 90°
gleich null, so ist hiernach das Verhältnis der Schallstärken bei diesen beiden
Elevationen das von 1 - 0,707 = 0,293 zu 1 oder nahehin wie 3 zu 10. Die
Elevationswinkel 60°, 90°, 180° entsprechen einem Verhältnisse der Schallstärken
½ : 1 : 2. So lange die Elevationen 60° nicht übersteigen, kann man die Schallstärke
approximativ dem Quadrate derselben proportional setzen, so daß einer doppelten
Elevation die vierfache, einer dreifachen die neunfache Schallstärke nahehin
entspricht 33).

33) Dies folgt aus der bekannten Formel - etc.


Hier folgen zwei kleine Tabellen, welche die zu den Elevationen eines
Schallpendels von 0° bis 90° zugehörigen Schallstärken und umgekehrt geben, wenn
die Stärke bei 90° gleich 1,0000 (in Tabelle I) oder 10 (in Tabelle II) gesetzt wird. Bei
180° ist sie dann doppelt so groß als bei 90°, und alle Stärken bei Elevationen
zwischen 90° und 180° fallen hier zwischen, man wird aber nicht leicht ein Pendel
bei Elevationen über 90° anwenden.
Tabellen über den Bezug zwischen den Elevationen eines Schallpendels und der
Schallstärke.
I. II.
Elevat. Stärke Elevat. Stärke Stärke Elevat. Stärke Elevat.
90° 1,0000 45º 0,2929 10 90º,00 3 45º,57
85° 0,9128 40º 0,2340 9 84°,26 2 36°,87
80° 0,8264 35° 0,1808 8 78°,46 1 25°,84
75° 0,7412 30º 0,1340 7 72°,54 ½ 17°,19
70° 0,6580 25° 0,0937 6 66°,42 ¼ 12°,97
65° 0,5774 20° 0,0603 5 60°,00 1/8 9°,07
60° 0,5000 15° 0,0341 4 53°,13 1/ 6°,41
16
55° 0,4264 10° 0,0152
50° 0,3572 5° 0,0038
In Betreff der Tonhöhen, bei welchen die Schwingungszahl die Größe des Reizes
zu vertreten hat, liegen außer Weber’s allgemeiner Angabe die, auch von Weber
zitierten, Angaben Delezenne’s vor; doch beziehen sich dessen Beobachtungen, wie
ich mich aus seiner Originalabhandlung überzeugt habe, in der Hauptsache vielmehr
darauf, welche Abweichungen von der Reinheit noch bei dieser und jener Art
Intervall (Einklang, Oktave, Quinte u. s w.) unterscheidbar sind, als darauf, ob die
Abweichung von der Gleichheit zweier Töne bei gleichem Verhältnisse der
Schwingungszahlen oder in verschiedener Höhe der Tonskala gleich groß erscheint,
was die eigentliche Frage des Weber’schen Gesetzes ist. Inzwischen bedarf es zur
Bestätigung des Gesetzes in dieser Hinsicht nicht erst besonderer Versuche, da es die
einfache und so zu sagen notorische Aussage des musikalischen Gehöres ist, daß
gleichen Verhältnissen der Schwingungszahlen eine als gleich groß empfundene
Tondifferenz in verschiedenen Oktaven entspricht, so daß man das Gesetz hier
direkter als sonst irgendwo und zwar auch für große Unterschiede erwiesen halten
kann. Auch haben Euler, Herbart und Drobisch hierauf bei ihrer mathematischen
Betrachtung der Tonverhältnisse gefußt.
Ich befragte mehrere Personen mit gutem musikalischen Gehöre bei gelegentlicher
Anstellung von Versuchen mit einem hölzernen Schallpendel, was auf Holz
aufschlug, ob sie nicht einen Vergleich des Verhältnisses der Schallstärken bei 45°
und 90° mit einem Verhältnisse von Tonhöhen zu ziehen vermöchten. Manche
erklärten sich dazu unfähig; merkwürdigerweise aber stimmten die meisten, welche
sich auf einen Vergleich einließen (unabhängig von einander und ohne von dem
Urteile der Anderen etwas zu wissen) dahin überein, dieses Verhältnis mit dem einer
Quarte zu vergleichen. Doch will ich auf diese Versuche bei ihrer bisherigen nur
rohen und beiläufigen Anstellung um so weniger etwas geben, als jene
Übereinstimmung nicht ausnahmslos war, und halte es selbst noch für sehr fraglich,
ob ein direkter Vergleich zwischen Verhältnissen der Stärke und Höhe durch das
Gefühl überhaupt zu ziehen. Jedenfalls tritt das Ergebnis dieser Versuche bestätigend
in das von Renz und Wolf, so wie von Volkmann erhaltene hinein, wonach man nicht
geneigt ist, ziemlich bedeutende Unterschiede der Schallstärken (3 : 10) als hoch zu
taxieren.
In derselben Beziehung war mir interessant, von einem Musiker (dem
Violinvirtuosen v. Wasilewski) die Angabe zu hören, man habe bei den Rheinischen
Sängerfesten die Erfahrung gemacht, daß ein Chor von 400 Männerstimmen keinen
bedeutend stärkeren Eindruck mache als von 200.

3) Gewichte. 34)
Die mittelst der Methode der eben merklichen Unterschiede erlangten Resultate
Weber’s, wodurch die erste Bestätigung unseres Gesetzes im Felde der
Gewichtsversuche geboten ist, sind schon angeführt worden. Seine Versuche haben
das besondere Verdienst, daß bei einem Teile derselben die Druckempfindung der
Haut von dem Muskelgefühle gesondert ist, und die auf diese Weise erlangten
Resultate mit denen verglichen worden sind, welche bei gemeinsamem Anspruche
beider Empfindungen erhalten wurden, indes die von mir selbst nach der Methode der
richtigen und falschen Fälle angestellten Versuche, von welchen im Folgenden näher
die Rede sein wird, sich auf die, bei den Hebungen der verglichenen Gewichte
stattfindende, natürliche Verbindung beider Empfindungen beziehen. Eine genaue
Trennung beider war nämlich nach der Modalität des Verfahrens nicht wohl
ausführbar, doch erschien eine gemeinsame Bewährung des Gesetzes für beide, in
Betracht der Genauigkeit, welche die Methode versprach, nützlich, außerdem waren
diese Versuche nicht minder zum Studium der Methode als zur Prüfung des Gesetzes
bestimmt.
34) In Sachen S. 164, 186–199. Revision S. 168–173, 358–367.
Zum Verständnisse des Folgenden wird vielfach eine Bezugnahme auf Dasjenige
nötig sein, was im Kapitel über die Ausführung der Methode gesagt ist, ohne daß ich
es nötig halte, hier eingehend darauf zurückzukommen. Von anderer Seite werden im
Folgenden manche Belege und Erläuterungsbeispiele zu dem dort Gesagten zu finden
sein.
Meiner Hauptversuchsreihen über den betreffenden Gegenstand sind zwei, eine
zweihändige und eine (mit Rechter und Linker besonders ausgeführte) einhändige,
welche, beide vergleichbar, durch eine Reihe von 6 Hauptgewichten, 300, 500, 1000,
1500, 2000, 3000 Grammen durchgeführt, zu sehr übereinstimmenden Ergebnissen
geführt haben. Die einhändige Reihe ist im Oktober und November 1856, die
zweihändige im Dezember 1856 und Januar l857 angestellt. Die Umstände der
Versuche beider Reihen waren im Allgemeinen die angegebenen Normalumstände.
Speziell ist Folgendes dazu zu bemerken:
Jede beider Reihen umfasst in 32 Versuchstagen à 12 Abtheilungen à 64 Hebungen
im Ganzen 32 . 12 . 64 = 24576 einfache Hebungen oder Fälle. Zu jedem
Hauptgewichte P wurden (periodisch damit wechselnd) zwei bestimmte
Verhältnisteile als Zusatzgewicht D angewandt, nämlich 0,04 P und 0,08 P. Letzteres
Zusatzgewicht kann groß erscheinen, gibt aber doch, wie man sich aus den folgenden
Versuchstabellen überzeugen kann, noch genug falsche Fälle, was mit der
Einrichtung des beschriebenen Verfahrens zusammenhängt, jeden (zu 2 Fällen
gerechneten) Vergleich auf eine einfache Doppelhebung, statt auf wiederholtes Hin-
und Herwiegen zu begründen, wo ein D = 0,08 P schwerlich noch falsche Fälle
liefern möchte. An jedem Versuchstage von 12 . 64 = 768 Hebungen wurden
sämtliche 6 Hauptgewichte, jedes in 2 Abteilungen à 64 Hebungen, alle mit
demselben verhältnismäßigen D geprüft, und dieses nur nach Tagen oder Wochen,
wie unten anzugeben, gewechselt. Außerdem wurde nach Tagen wechselnd in
aufsteigender ( ) und absteigender (¯ ) Folge der Hauptgewichte verfahren. So
kommen in jeder beider Versuchsreihen auf jedes der sechs Hauptgewichte im
Ganzen 32 . 128 = 4096 Hebungen oder Fälle; 2048 mit D = 0,04 P und eben so viel
mit D = 0,08 P; je 1024 davon und eben so viel ¯. In der zweihändigen Reihe wurden
mit jedem Hauptgewichte die 128 Hebungen jedes Tages incontinuo angestellt, in der
einhändigen folgenweis 64 mit der Linken, 64 mit der Rechten, wobei nach Tagen
wechselnd die Linke oder Rechte den Anfang machte. In der zweihändigen Reihe
wurde nach je zwei Tagen, in der einhändigen nur nach je 8 Tagen zwischen D =
0,04 P und D = 0,08 P gewechselt. Dies hat den Unterschied mitgeführt, daß in der
zweihändigen Reihe die Empfindlichkeitswerte bei beiden D’s ganz vergleichbar
sind, so daß diese Reihe mit zu einer Bestätigung des Gesetzes dienen kann, nach

welchem das Verhältnis der richtigen zur Totalzahl der Fälle von der Größe D bei
konstanter Empfindlichkeit h abhängt 35), während dies nicht so der Fall ist mit der
einhändigen Reihe, wo die Wochen mit 0,08 P verhältnismäßig kleinere
Empfindlichkeitswerte als die mit 0,04 P geben, was in die Bemerkung (Kap. 8)
hineintritt. Aber in Betreff des Einflusses der Größe des Hauptgewichtes auf die
Maßwerte, worauf es hier allein ankommt, ist die einhändige ganz eben so
vergleichbar in sich, als die zweihändige.
35) Dies Gesetz wird nach den Erörterungen im 7. Kapitel durch die Beziehung

der Werte zu t = hD in unserer Fundamentaltabelle ausgedrückt, wonach ein


doppeltes D ein doppeltes t gibt, wenn die Einflüsse p, q eliminiert sind.

Ich gebe nun zuvörderst, um mit der einfachsten, wenn schon nicht genauesten,
Benutzungsweise dieser Beobachtungsreihen zu beginnen, die Gesamtzahl der
richtigen Fälle r bei den verschiedenen Hauptgewichten P, spezifiziert nach einigen
Hauptumständen, aber ohne Sonderung der 4 Hauptfälle und ohne Rückgang auf die
genauen Maßzahlen, d. i. die Werte t = hD, die sich daraus berechnen lassen, indem
sich auch schon ohne solche Berechnung die in Betracht kommenden Hauptresultate
aus den Verhältnissen der für alle Hauptfälle zusammengefaßten richtigen
Zahlen r werden ziehen lassen, wonach die schärfere Behandlung der Reihen auch
weiter nichts wird leisten können, als dieselben Resultate noch etwas schärfer
herausstellen.
Die gebrauchte Gewichtseinheit im Folgenden ist überall der Gramme.
Um über die Bedeutung der Zahlen in den nächstfolgenden Tabellen keinen
Zweifel zu lassen, gebe ich dieselbe ausdrücklich für die erste Zahl der ersten Tabelle
an. Die Zahl 612 bei P = 300, D = 0,04 P, n = 1024, sagt, daß bei einem
Hauptgewichte = 300 Grammen und einem Zusatzgewichte = 0,04 des
Hauptgewichtes, also 12 Grammen, die Zahl der richtigen Fälle aller Tage, wo die
Hauptgewichte in aufsteigender Folge ( ) angewandt wurden, 612 war, indes die
Totalzahl der Fälle, richtige und falsche zusammen, unter denselben Umständen 1024
betrug, wonach die Zahl der falschen 1024 - 612 = 412 war. Hiernach wird die
Bedeutungder übrigen Zahlen von selbst verständlich sein. Den Zahlen r ikholomu
lokugcina elime mpo ngokwemvelo lifaka izikhathi ezi-
4 n zezinombolo ezikumakholomu akhethekile , okusho ukuthi 4096, njengoba
kukhonjisiwe ngokufakwa , ngoba u- r wamakholomu akhethekile abheke phezulu
afakwa kukholamu lokugcina eliqondile elime mpo; ngakolunye
uhlangothi, amahlandla ayisithupha n wezinombolo ezikhethekile , okungukuthi
u- 6144 , angaphansi kwezinombolo r zekholamu lokugcina eliqondile , ngoba
i- r, engabakwa-6 P kukholamu efanayo evundlile, ifakiwe kukholamu yokugcina
ephelele evundlile.
Inani lamacala afanele r ochungechungeni lwezandla ezimbili .

n = 1024 okuphelele
P d = 0.04 P d = 0.08 P
( n = 4096)
¯ ¯
300 612 614 714 720 2660
500 586 649 701 707 2643
1000 629 667 747 753 2796
1500 638 683 811 781 2913
2000 661 682 828 798 2969
3000 685 650 839 818 2992
Ingqikithi 3811 3945 4640 4577 16973
( n = 6144)

II.Inombolo yamacala afanele r ochungechunge lwesandla esisodwa.


n = 512 okuphelele
d = 0.04 P d = 0.08 P
P ( n = 4096)
kwesokunxele kwesokudla kwesokunxele kwesokudla
¯ ¯ ¯ ¯
300 352 337 344 318 387 372 386 342 2838
500 339 332 348 335 383 402 413 366 2918
1000 325 343 382 388 383 412 389 422 3044
1500 353 358 371 383 406 416 435 430 3152
2000 378 353 369 382 413 418 414 421 3148
3000 367 343 364 386 426 433 429 438 3186
Ingqikithi 2114 2066 2178 2192 2398 2453 2466 2419 18286
(n=
3072)
Njengoba kungeyona eyalapha, ngidlulisa zonke izingxoxo ngomehluko
emiphumeleni yalawa mathebula ngokuya ngezimo ezahlukahlukene (njengosayizi
ohlukile we- D, ukusetshenziswa kwesobunxele nangakwesokudla, kanye ne-
¯ ), ongazibona kalula, futhi okuzoxoxwa kabanzi ngayo "Izindlela
Zokukala". Lapha ukucaciswa kwemiphumela ngokuya ngalezi zimo kwenziwa
ikakhulukazi ngenhloso yokukhombisa ukuthi inani lamacala afanele r maqondana
nezisindo eziyinhloko uP.ilandela isilinganiso esifanayo ngaphansi kwazo zonke
izimo, okungukuthi, inyuka kancane ngezisindo eziyinhloko, futhi iguquka kancane
kakhulu ngezisindo ezisemqoka kakhulu, ama-2000 no-3000 amagremu. Uma uke
wakucabangela lokhu kubhalelana ngezimo ezahlukahlukene zokuhlola, ungagcina
futhi unamathele kumakholomu wokugcina mpo athe mpo, kuwo womabili
amatafula anikeza izinombolo ezifanele zezisindo eziyinhloko ngazinye ze- n = 4096.
Uma umthetho manje utholakala ngqo nangokuqondile ngokufakazelwa yilezi
zivivinyo, ngakho-ke, ngenxa yokuthi isilinganiso esifanayo sesisindo esingeziwe
esisindweni esikhulu sikhona yonke indawo, zonke izinombolo rhhayi nje cishe,
kepha ngokufana ncamashi ngezisindo ezahlukahlukene ezahlukahlukene. Lokhu
akunjalo. Nokho, ukuphambuka okusele kule fomu kokuzama komthetho kuncane
kakhulu ukuthi kuthathwe njengokuphambuka kweqiniso njengokuphambuka
esikutholile esifundeni sokuzwa kokukhanya emkhawulweni ophansi, kunalokho
njengoba imibono efana neyimfuneko yomthetho. Njengoba nje ngokuzwa
kokukhanya kufanele sicabangele ukukhuthazeka kwangaphakathi kokukhanya
okukhona ngisho nangaphandle kokungeniswa kokukhanya kwangaphandle, ngakho-
ke lapha isipho noma ngaphandle kwesisindo sangaphandle P , lapho siphakamiswa
ngesisindo sengalo nanoma iyiphi into yokumboza ( imizamo yami kuphela umkhono
wehembe elikhanyayo 36). Und wie sich das Gesetz im ersteren Gebiete durch den
Versuch direkt nur nach Maßgabe bestätigen kann, als sich das innere Augenlicht
gegen das äußere vernachlässigen läßt, so im anderen Gebiete nur nach Maßgabe, als
das Gewichtsmoment des hebenden und zugleich gehobenen Armes gegen das des
gehobenen Gewichtes vernachlässigt werden kann.
36) Außerdem bleibt fraglich, in wiefern der Druck der Luft auf die Haut nicht
mit einem gewissen Werte in Rechnung gebracht werden muß, doch scheint
dieser so zu sagen in den Organismus mit verrechnet.

Nokho, Ngempela, sibona kuphela ukuphambuka impela kusukela izidingo


zomthetho e izinsimbi yethu eliphakeme main, futhi izifundo jikelele ukuphambuka
ngomqondo lapho, ngokuvumelana umbono langaphambilini, thina ungalindela
ukuthi izinombolo ezifanele sikhule kancane
nge P. Okungukuthi, ezilinganisweni eziyinhloko P, ezikhuphuka ngosayizi, ngaso
sonke isikhathi engeza ukwengeza okuphelele ngokuphelele kwe- A ngenxa yesisindo
sengalo, kuyilapho u- D ekhula ngokulingana kuphela no- P , njengoba kunjalo

ezivivinyweni zethu, ngakho-ke , kulokho inani elifanele elixhomeke kulo,


lapho i- A against P inyamalala kakhulu kusihlukanisi, iba nkulu I-P uqobo, futhi iba
ngokuqhubekayo ngokusobala kusuka lapho uP abe mkhulu ngokwanele ukuthi
i- A ingasakwazi ukubhekwa njengengasasebenzi; njengoba nje ukuhlolwa kubonisa.
Njengoba kunikezwe isisindo esingacabangeki sengalo, ekuqaleni kungaqashelwa
kuphela ukuthi ukwanda kwezisindo ezisemqoka ezisuka ku-300 kuye ku-3000
amagremu akubonakalwanga ngokwanda okukhulu kakhulu kwamanani afanele
nge- P ekhulayo , futhi ikakhulukazi ukuthi lokhu akusikho kuyabonakala kakhulu
ekuguqukeni phakathi kwezisindo ezimbili ezincane kunazo zonke ama-300 no-800
amagremu, lapho ngisho nasesigcawini sezandla ezimbili kukhona ukwehla
okuncane. Kepha beka eceleni lokhu kudideka kwesikhashana okwamanje,
engizobuya ngakho emuva kwesikhathi, okokuqala, akunakuthathwa njengokumisiwe
ukuthi umthwalo osengalweni ngesisindo sawo uzofakwa ekunciphisweni ngendlela
efanayo nesisindo sangaphandle esengezwe kuso; okwesibili, kufanele kubhekwe
ukuthi isisindo Pekugcineni kwengalo yesigwedlo eyakhiwe yingalo ephakamisayo,
isisindo sengalo esisebenza maphakathi namandla adonsela phansi engalo sisebenza
esifushane, esinciphisa umfutho waso ngokuqhathaniswa; okwesithathu, ukuthi
ukwengezwa kwalesi sikhathi kumzuzu weP kungacatshangelwa kuphela umuzwa
wemisipha, kepha hhayi umuzwa wengcindezi, ngoba isisindo P kuphelakodwa hhayi
isisindo sengalo esicindezela isikhumba; okwesine, ekugcineni, ukuthi izibalo
ezifanele kumatafula angaphambilini azinikezi isilinganiso esiqondile sokuzwela,
kepha zingakhombisa kuphela inkambo yobuzwe ekukhuphukeni nezisindo
eziyinhloko. Eqinisweni, obekuxoxwa ngakho eSahlukweni 8 kusebenza lapha; futhi
ikakhulukazi isimo esishiwo sicatshangelwa ukuthi ithonya lokulandelana
kwesikhathi kokuphakama puma isisindo esikhulu sanda kakhulu, siyakhula, futhi
ngenxa yalokho kuphawulwe kuChap. 8 yenza isamba samacala afanele sibe sincane
kancane kunalokho ebesingaba nakho ngaphandle kwaleli thonya eliphazamisayo,
ukuze kuthi ngaphandle kwalokhu kuphazamiseka izinombolo ezifanele zezisindo
ezisemqoka kakhulu empeleni zibe zikhudlwana ngandlela thile bese zihluke kakhulu
kwezingezansi. Lokhu kuza libhekelele ngokukhethekile ne ezincane ezengeziwe
isisindo 0.04 P, kuyilapho ithonya p ubalekela ethe xaxa ngokumelene emikhulu
0.08 P. Ngakho-ke emgqeni wezandla ezimbili wezisindo eziyinhloko u-1500 no-
3000 njengezinombolo ezifanele ku-0.04 P isamba esingu-1321 no-1335, ku-
0.08 Pnokho, u-1592 no-1657; kwisandla esisodwa njengoba nje kuku-
0.04 P izinombolo 1465 no-1460; 0.08 P 1687 futhi 1726. Umehluko ke imizila
emibili olukhudlwana at 0.08 P 0.04 P .
Ukuphazamiseka okubangelwe ngamathonya wesibili p, q kususwa ngokuphelele
ukunxeshezelwa okuphelele kwalokhu, okuxoxwe ngakho ekuqaleni (Isahluko 8),
okuncike ekuhlukanisweni nasekubalweni okuhlukile kwamacala amakhulu ayi-
4. Isinyathelo sokuqala lapha ukucaciswa kwama- r- value ngokuya ngamacala
amakhulu ayi-4 etafuleni lokuqala (III) kanye nama- t- amanani atholakala lapho
ngokusebenzisa itafula eliyisisekelo (namanje ngaphandle
kokuhlukaniswa) ngomzuzwana (IV). Kuzindlela "Zokukala" ngizophinde nginikeze
ukucaciswa okuhambisanayo komugqa wesandla esisodwa; lapha ngifisa
ukunganqwabeli izinombolo eziningi kakhulu. Imiphumela
ecacile ezobhekwa maqondana nombuzo womthetho wethu ngemuva kwengxoxo
engezansi inikezwe kumakholomu 4hDno-8 wahlanganisa i- hD yeThebula
IV; amakholomu asele aleli thebula kanye nalo lonke ithebula III kubhekelwa
kuphela inhloso yethu yamanje njengemibhalo yaleyo miphumela eqondile; kepha
futhi kungasiza ekuchazeni indlela okuzotholakala ngayo lokho, namanye amaphuzu
endlela ngokujwayelekile, njengoba ngengeza.
Ukuze kucace, ngizophinda ngixoxe ngezinombolo zokuqala ematafuleni amabili
alandelayo:
Inombolo r 1 = 328 nge P = 300, D = 0.04 P, n = 512 kuThebula III uthi lena nge P =
300 amagremu, D = 12 amagremu, 512 amacala icala lokuqala main, okungukuthi
lapho D esimweni sokuqala imikhumbi ngakwesobunxele, nikeza amacala ayi-328
afanele.
Inombolo ehambelanayo t 1 = 2547 kuThebula IV itholakala ngokuya ngethebula

eliyisisekelo ngokuthatha inani elihambisanayo t . Ukucaciswa n =


512, v = 1 ngenhla kuThebula IV kusho ukuthi inani ngalinye le- t lisuselwa
kuzikhathi ezi-1 izikhathi ezingama-512 (okungukuthi, ngaphandle kokuhlukaniswa).
III. Ngemuva kwamacala amakhulu ayi -4 amanani
achaziwe r ochungechunge olunezandla ezimbili.
n = 512 okuphelele
P D = 0.04 P D = 0.08 P
( n = 4096)
r1 r2 r3 r4 r1 r2 r3 r4
300 328 304 328 266 404 358 372 300 2660
500 352 274 321 288 399 339 364 306 2643
1000 334 318 335 309 377 365 410 338 2796
1500 346 323 308 344 408 402 399 383 2913
2000 296 365 309 373 404 385 439 398 2969
3000 244 393 265 433 392 447 390 428 2992
okuphelele 1900 1977 1866 2013 2384 2296 2374 2153 16973

IV. Amanani t ochungechunge lwezandla ezimbili asuselwa kuthebula


langaphambilini .
n = 512, v = 1.
D = 0.04 P D = 0.08 P
Summe
P Summe Total
t1 t2 t3 t4 t1 t2 t3 t4
4 hD 4 hD 8hD

300 2547 1677 2547 346 7117 5679 3692 4260 1535 15166 22283
500 3456 624 2290 1112 7482 5444 2958 3932 1749 14083 21565
1000 2769 2181 2807 1856 9613 4469 3973 5971 2920 17333 26946
1500 3224 2363 1820 3147 10554 5873 5584 5444 4726 21627 32181
2000 1394 3973 1856 4301 11524 5679 4813 7558 5397 23447 34971
3000 - 416 5168 312 7200 12264 5123 8067 5034 6915 25139 37403
Sa. 12974 15986 11632 17962 58554 32267 29087 32199 23242 116795 175349
Man sieht, wie sehr sich nach der Beschaffenheit der 4 Hauptfälle die
Zahlen r ändern, und wie sehr diese Änderungen von der Größe des Hauptgewichtes
mit influiert werden. Bei P = 3000 ist die richtige Zahl r = 244 sogar kleiner als die
falsche 268 (welche durch Abzug der richtigen Zahl von der Totalzahl 512 erhalten
wird), was dann einen negativen Wert t (in Tabelle IV) mitgeführt hat (vgl. Kap. 8).
Solcher Fälle kommen übrigens genug in meinen anderen Beobachtungstabellen vor.
Man kann nun die Tabelle III benutzen, die im Kap. 8 gegebenen Regeln zur
vollständigen Kompensation und Bestimmung der Einflüsse p, q selbst in Ausübung
zu bringen, auf welche Bestimmung hier einzugehen kein Interesse vorliegt.
Ferner kann man sich durch Vergleich der bei D = 0,04 P und D =
0,08 P erhaltenen Summenwerte der Tabelle der t’s überzeugen, daß diese
Summenwerte den D’s merklich proportional sind, nämlich die bei 0,08 P erhaltenen
merklich das Doppelte der bei 0,04 P erhaltenen, was die Statthaftigkeit des
Rechnungsbetriebes nach der (s. Kap. 8) gemachten Bemerkung verbürgt 37). Jedoch
ist auf alles dies hier nicht näher einzugehen.
37) Hierzu liegen mir übrigens auch noch andere Versuchsreihen vor.
Worauf es hier ankommt, ist, daß wir zusehen, inwiefern die Summenwerte 4hD,
8hD, welche durch Addition von t1, t2, t3 , t4 entstanden sind, konstant bei den
verschiedenen P’s sind, was sie eben so, wie die Summen der Zahlen r, aus denen sie
abgeleitet sind, sein müssten, wenn unser Gesetz gilt, und wenn das Armgewicht
nicht zu P zuträte.
Die Zahlen der Spalten 4hD, 4hD, 8hD stellen nämlich, erstere für jedes der beiden
verhältnismäßigen Zusatzgewichte insbesondere, letztere addiert für beide, die
eigentlich hier in Betracht kommenden Maßzahlen dar, welche ohne die Miteinflüsse
der Zeit- und Raumlage der Gefäße p, q erhalten worden wären, d. h. Produkte aus
dem Maße der Unterschiedsempfindlichkeit h in das 4- oder 8fache
Zusatzgewicht D, woraus sich durch Division mit 4 oder 8D 38) das
Unterschiedsmaß h selbst für die verschiedenen Hauptgewichte finden lassen würde.
Dieses müßte ohne Zutritt des Armgewichtes nach unserem Gesetze den
Gewichten P und mithin den ihm proportionalen Zusatzgewichten D umgekehrt
proportional gefunden werden, und hiernach eben die Produkte 4 hD oder 8 hD bei
den verschiedenen Hauptgewichten gleich gefunden werden. Da sich nun
Abweichungen von der Gleichheit leichter beurteilen lassen, als von der
Proportionalität, so ist bei den Produkten 4hD, 8hD stehen geblieben, ohne
auf h selbst zurückzugehen.
38) Dist für die Spalte 8hD im Mittel 0,06 P. Bei genauerer Berechnung ist aber
die Berechnung von h für D = 0,04 P und D = 0,08 P besonders aus den
Spalten 4hD vorzunehmen, und hieraus erst der wahrscheinlichste Mittelwert
von h zu suchen.

Der leichteren Übersicht wegen stellen wir nun die Werte der drei Hauptspalten,
durch Division respektiv mit 4 oder 8 auf den einfachen Wert hD zurückgeführt, in
folgender Tabelle zusammen. Die Bezeichnungen v = 4, v = 8 über den Spalten
besagen, gemäß der im Kap. 8 angegebenen Bezeichnungsweise, daß jede Zahl der
Spalten respektiv aus 4- oder 8mal n Beobachtungen abgeleitet ist; n aber ist = 512.
V. Werte hD dar zweihändigen Reihe.
n = 512.
D = 0,04 P D = 0,08P Mittel
P
(v = 4) (v = 4) (v = 8)

300 1779 3792 2785


500 1871 3521 2696
1000 2408 4333 3368
1500 2639 5407 4023
2000 2881 5862 4371
3000 3066 6285 4675
Summe 14639 29200 21918
Um die abstrakte Bedeutung der Zahlen hD, mit der wir hier nur bezüglich der
Konstatierung unseres Gesetzes zu tun haben, in eine Bedeutung für das Experiment
zu übersetzen, so ist es diese: wenn man bei jedem der angewandten Hauptgewichte,
anstatt dasselbe relative Zusatzgewicht anzuwenden, wie geschehen ist, dieses
dividiert mit der Zahl hD oder einem gegebenen Multiplum oder Bruchteil

von hD, angewandt hätte, so würde überall eine gleiche Zahl erhalten worden sein.
So wird man z. B. in der zweihändigen Reihe folgender Seite nach der Aussage der
Versuche die zu dem Hauptgewichte 2000 und 3000 Grammen gehörigen
Zusatzgewichte, welche in demselben Verhältnis-se als diese Hauptgewichte stehen,
respektiv mit Zahlen zu dividieren haben, welche 4500 und 4909 proportional sind,
damit sie gleich stark in die Empfindung fallen.
Wenn schon diese Rechnungsresultate noch nicht die definitiven sind, zu denen ich
folgends erst komme, habe ich sie doch hier mit Fleiß gegeben, weil sie von den
definitiven nicht wesentlich abweichen, so daß man sich immerhin an sie halten
könnte, und weil sich ohne zu große Weitläufigkeit alle Unterlagen derselben geben
ließen, woraus man sie nach den im 8. Kapitel angegebenen Regeln selbst
reproduzieren kann. Dabei sind alle richtigen Zahlen, welche für denselben Hauptfall,
dasselbe P und D während des ganzen Beobachtungsmonats erhalten wurden,
zusammengenommen, und ohne Fraktionierung zur Ableitung der t-Werte aus der
Fundamentaltabelle benutzt worden. Indessen habe ich, wie (s. Kap. 8) bemerkt, bei
allen meinen Versuchsreihen vorgezogen, um die Variationen der Einflüsse p,
q sicherer zu eliminieren, die t-Werte für jeden Hauptfall aus lauter Fraktionen
mit n = 64 besonders zu berechnen, und diese zu Summen- oder Mittelwerten
zusammenzulegen. So ist es denn folgends auch sowohl bei der zweihändigen als
einhändigen Reihe geschehen. Die richtigen Zahlen dieser Fraktionen à 64 und
daraus abgeleiteten einzelnen t-Werte hier einzeln zu reproduzieren, würde aber zu
viel Raum kosten, ich beschränke mich daher folgends, das aus sämtlichen
Fraktionen zusammengelegte, mit der Zahl v ukwahlukanisa izingxenyana ukunikeza
umphumela ocacile wawo womabili la machungechunge, ekugcineni okumayo.
VI. Amanani hD womugqa wezandla ezimbili.
n = 64.
D
D = 0.08 P
= 0.04 P okulingene
P
( v = 32)
( v = 32) ( v = 64)

300 2023 3918 2971


500 Ngo- 3705 2835
1965
1000 2530 4637 3584
1500 2774 5910 4342
2000 2966 6034 4500
3000 3296 6520 4908
okuphelele 15554 30724 23140
VII. Amanani hD ochungechunge lwesandla esisodwa.
n = 64.

kwesokunxele kwesokudla L. u. R.
P D = 0.04 P D = 0.08 P okulingene D = 0.04 P D = 0.08 P okulingene Ingqikithi
( v = 16) ( v = 16) ( v = 32) ( v = 16) ( v = 16) ( v = 32) yesikhungo

( v = 64)

300 3916 4845 4381 3658 5360 4509 4445


500 2876 5246 4061 3349 5584 4467 4264
1000 2906 5649 4278 5103 6230 5667 4973
1500 4016 6426 5221 4638 7647 6143 5682
2000 4700 6515 5608 4517 6821 5669 5639
3000 4455 8084 6220 4551 7616 6084 6152
okuphelele 22869 36765 29769 25816 39258 32539 31155
Ngezikhathi ezithile ngizobhekisa ephuzwini elisendleleni eboniswa
ngokuqhathanisa Ithebula VI neThebula V. Womabili amatafula asebenza
ochungechungeni olunezandla ezimbili asuselwa kumanani wokubuka afanayo futhi
ahluke kuphela kulokho kuThebula V amanani we- hD atholakale ngaphandle
kwanoma iyiphi enye ingxenyenamba kunangemva kwamacala amakhulu ayi -4,
kusetshenziswa n = 512, kuThebula VI kepha ngokuhlukaniswa okuqinile
kusetshenziswa n =64. Ngokwamazwi (Isahluko 8), kuya ngalokhu ukuthi wonke
amanani asetafuleni lokugcina athe ukuba makhulu kunalawo
asekuqaleni. Ukuphambuka bekungaba yinto engasho lutho uma isilinganiso
sokukhulisa besilingana kuwo wonke amanani, ngoba lapha kumane nje kuyindaba
yokulinganisa. Kepha amanye amanani akhuliswa ngezilinganiso ezihlukile
kunamanye. Njengoba kungabonakala engxoxweni ekhethekile yochungechunge
lokubuka, lokhu kuncike ekutheni i- p ne- q ayizange ihlale ingaguquguquki
ngokuphelele phakathi kochungechunge lokuqapha olwenziwe inyanga eyodwa,
kepha yehluka ngokungafani. Ngokuhlukanisa uchungechunge lube izingxenyana
ezincane kakhulu kangangokuthi ukwehluka phakathi ngakunye kwazo kunganakwa,
okususwa kwep kuyasuswafuthi q kusimo yilo, futhi ngenxa yalesi sizathu amagugu
etholiwe kuThebula VI kukhona akukhetha labo Ithebula V Okwamanje bekungekho
mehluko ophawulekayo ekuhambeni kwamanani phakathi kwamatafula amabili,
ukuze umuntu akwazi ukuhlala kowokuqala, ongatholwa ngokufushane
kakhulu. Kunoma ikuphi, ukuqhathaniswa kwalawa amatafula kunganikeza inkomba
yokuthi amanani wokulinganisa aphelele angashintsha kanjani ngokuya ngezinga
lokuhlukaniswa.
Uma umuntu eqhathanisa amanani wencazelo achazayo atholwe nochungechunge
lwesandla esisodwa nezandla ezimbili, umuntu uthola

P isandla
izandla
ezimbili
300 1.496
800 1.504
1000 1.325
1500 1.309
2000 1.253
3000 1.254
wonach das Verhältnis beider Werte sich mit wachsendem Hauptgewichte langsam
verkleinert, aber der Konstanz zu nähern scheint.
Der Blick auf den Gang der Werte hD in vorigen Tabellen VI und VII lehrt nun
wohl, daß derselbe wesentlich auf dasselbe führt, als der Gang der Zahlen r in den
ersten Tabellen, nur daß das Wachstum der Werte hD mit P aus angegebenem Grunde
bei den höchsten P-Werten etwas mehr spürbar ist, als das der Zahlen r. Immer noch
aber stellt sich die zunehmende Approximation an die Gleichheit mit Wachstum
von P deutlich genug heraus.
So finden für die drei höchsten P-Werte =1500, 2000 3000 Grammen in der
zweihändi-gen Reihe im Mittel die Werte hD = 4342, 4500, 4908; in der einhändigen
5682, 5639, 6152 statt. Während P von 1500 auf 3000, also vom Einfachen aufs
Doppelte steigt, steigt hD verhältnissmäßig nur noch wenig, nämlich vom Einfachen
respektiv aufs 1,13 fache oder 1,08 fache.
Es schien mir nun von Interesse, diese, für die Bewährung des Gesetzes wichtigste,
approximative Gleichheit von hD bei höheren Gewichten für die beiden höchsten
Hauptge-wichte 2000 und 3000 nochmals insbesondere zu konstatieren; und ich
nahm dazu Gelegen-heit bei einer Versuchsreihe, die zugleich bestimmt war, das
einhändige und zweihändige Verfahren in abwechselnden Versuchen zu vergleichen,
indem die vorigen beiden Reihen, als im Ganzen hinter einander angestellt, keine
Sicherheit eines solchen Vergleiches gewähren (s. o.); nebenbei auch die, schon durch
anderweite Versuche konstatierte, Proportionalität der t-Werte mit dem
angewandten D des Weiteren zu bewähren.
Lolu chungechunge, nezinsuku ezingama-32, lwenziwa ngoDisemba 1858
nangoJanuwari 1859 ngaphansi kwezimo ezijwayelekile (bheka ngezansi), ngakho-
ke, yize sekudlule isikhathi eside, lucishe lufane nolwangaphambilini. Usuku
ngalunye lokuhlolwa lufaka izigaba eziyi-8 ngamakheshi angama-64 lilinye, okusho
lonke uchungechunge lwama-32 . 8 . Amakheshi angama-64 = 16384. Phakathi
kwezisindo ezimbili eziyinhloko kube noshintsho kusuka osukwini olulodwa kuya
kolunye, phakathi kwenqubo yesandla esisodwa neyesandla njalo ezinsukwini
ezimbili, futhi nsuku zonke ngemuva kweminye iminyango emibili kwakukhona
ushintsho phakathi kwesisindo esengeziwe D = 0.04 P no-0.08 P , okuyicala likaP. =
2000 ngokulandelana 80 no-160, ku- P = 3000, 120 no-240 amagremu,
ngokulandelana. Ngaphezu kwalokho, ngenqubo yesandla esisodwa, njengoba
ngihlala ngenza, kwesokunxele nakwesokudla kushintshana ngemuva kokuthi
umnyango unamakheshi angama-64 ngamunye.
Ukukuhlukanisa nokweledlule, ngibiza lolu chungechunge lwezivivinyo
ezinyaweni zombili nezandla esisodwa. Okokuqala, nginikeza izinombolo
ezingeziwe r zamacala amakhulu ayi -4 kuThebula VIII nge-apercu
yokuqala; kuThebula IX, noma kunjalo, amanani we- hD abalwa kusuka
ezingxenyeni ezingama-64, acishe afane namaThebula VI no-VII, ngokuhlukaniswa
kwamacala amakhulu ayi-4 , ngaphandle kokukwazi ukuxhumana nemibhalo yalokhu
kubalwa ikakhulukazi ngenxa yobukhulu bayo.
VIII. Inani lamacala afanele r ochungechungeni lwesandla esisodwa nesinye.

Izandla ezimbili Isandla esisodwa


kwesokunxele kwesokudla
n = 2048
k n = 1024 n = 1024

D D D D
D = 0.04 P D = 0.04 P
= 0.08 P = 0.08 P = 0.04 P = 0.08 P
2000 1280 1503 708 840 681 863
3000 1297 1536 737 882 703 847
okuphelele 2577 3039 1445 1722 1384 1710

Isamba r ku- P = 2000


singu-5875
- - - - - = 3000 - 6002.

IX. Amanani hD womugqa wesandla esisodwa nesandla esisodwa.


n = 64.

k Izandla ezimbili Isandla esisodwa


( v = 16)
( v = 32)
kwesokunxele kwesokudla
D D
D = 0.04 P D = 0.08 P D = 0.04 P D = 0.08 P
= 0.04 P = 0.08 P
2000 2461 5018 3456 7078 3709 9464
3000 2702 5326 4270 8310 4212 8028
okuphelele 5163 10344 7726 15388 7921 17492
Isamba se- hD ku- P = 2000
singama-31186
- - - - - - = 3000 - 32938.

Uma izimo zangaphandle nendlela yokubala yalolu chungechunge


nochungechunge olwedlule ziqhathaniswa ngokuqinile, izibalo ezikuthebula IX
kufanele zivume nalawo akuMathebula VI no-VII we- P = 2000 no-3000. Kodwa-ke,
mancane kakhulu ochungechungeni lwezandla ezimbili, futhi ochungechungeni
lwesandla esisodwa bavumelana ngokuseduze nezinombolo zika-0.08 P, kepha
zincane kakhulu ku-0.04 P, bekhumbula ukuthi izinombolo zochungechunge
lwesandla esisodwa ku- D = 0 , 04 P no-0.08 Pngokwazo azinakuqhathaniswa
nezinye, okufakazelwa iqiniso lokuthi ezokugcina azibonakali kabili ezokuqala, futhi,
njengoba sekushiwo (ngenhla), kuncike ekutheni zigcinwa emavikini
ahlukene. Lokhu kunganikeza ubufakazi balokho okushiwo, ukuthi umuntu
akanakuthembela ekuqhathanisweni kwezilinganiso ezitholwe ngezikhathi
ezahlukahlukene, noma ngabe izimo zangaphandle bezifana. Okwamanje,
ukuqhathaniswa kochungechunge ngalunye maqondana nobudlelwano
obubandakanyekayo lapha akukwenzi ukungena.
Iqiniso lokuthi ochungechungeni lwethu lwamanje, lapho ushintsho phakathi
kwama- D amabili lwenzeka ngosuku olufanayo, amanani we- hD abalwa ukusuka
ku- r alingana ngokulingana nama- D anikezwe , kungenye yezivivinyo zomthetho
wethu wokubala.
Ngokomphumela wokugcina , i- hD inyuke isuka ku- P = 2000 yaya ku- P = 3000
kuphela ngesilinganiso esingu-31186 kuya ku-32938. Ukuphambuka kwezinombolo
zombili kusuka ekulinganeni kusho ukuphambuka kokudingekayo okuqondile
komthetho kaWeber, esikuchaza ngesisindo sengalo. Kodwa-ke, inombolo engu-9464
etafuleni elidlule ayinakuphikiswa ukuthi inkulu kakhulu ngemuva kokuqhathanisa
nazo zonke ezinye izinombolo ngenxa yokuqondana kwezinto; futhi ngenxa yalokho
ukuphambuka kuvele kwaba kuncanyana kunalokho obekuzoba ngenye
indlela. Ngaphandle kwalokho, umphumela obalulekile walolu chungechunge
ukuqinisekiswa okuphelele komphumela wakudala.
Njengoba isilinganiso lapho umzuzu wengalo ephakanyisiwe ezokwengezwa
kuleso sesisindo esiphakanyisiwe singenakunqunywa kwasekuqaleni,
ngokwengxenye ngoba umzuzu wokuphila awufuni ukulinganiswa ngokunembile,
ngokwengxenye ngoba awaziwa kahle Ngokwalokho isilinganiso umthelela
womuzwa wemisipha ongena kuwo umphumela ophelele, umuntu angacabanga
ngokunquma inani elizonikezwa i- P kusuka kumanani ethu hD ngesisekelo
sokusebenza komthetho wethu; kepha okunye okukhombisa kukhombisa ukuthi
abakwenele lokho.
Uma izimiso zivumelekile ekubaleni amathuba wamaphutha maqondana
nokusebenzisana kwezimo zokunemba ezizimele zisetshenziswa njengesisekelo,
uma-ke imizwa yemisipha iyodwa ingaba nenani t ' = h'D nokuzizwa kwengcindezi
kukodwa kuzoba nenani t "= h" D kokunye Izisindo ezingeziwe D bezizokhiqiza
inani t = lokuxhumana kwazo

zu erwarten, und hiernach eine etwa versachte Rechnungzu führen sein. Nun steht t'
nach unserem Gesetze im umgekehrten Verhältnisse von P + A, wenn A wie oben
verstanden wird, t" bloß im umgekehrten Verhältnisse von P, mithin hat man

wenn c' und c Konstanten sind. Die drei Unbekannten c', c", A wären dann aus
unseren für die verschiedenen P’s erlangten Werten hD zu bestimmen. Aber selbst,
wenn die Schwierigkeit dieser Berechnung zu überwinden wäre, würde die Anomalie
bei kleinem P, wovon gleich die Rede sein soll, einer genauen Berechnung im Wege
stehen.
Daß im Übergange von P = 300 zu P = 500 Grammen sich t statt erhöht vielmehr
etwas vermindert zeigt, ist eine Anomalie, die aus dem bisher Angeführten nicht
erklärbar ist. Ich glaube kaum, daß sie auf Zufälligkeiten wegen noch nicht
hinreichender Beobachtungszahl ruht, wenn schon die Möglichkeit davon nicht
schlechthin ausgeschlossen ist, da sie allerdings nur gering ist, und sehr große
Versuchszahlen erforderlich sind, um kleine Unterschiede sicher begründet zu halten;
aber abgesehen von der Übereinstimmung beider Versuchsreihen darin, deren jede
eine große Menge Versuche zählt, sollte auch gerade bei den kleinsten Werten
von P die Erhöhung von t mit Wachstum von P verhältnismäßig am stärksten sein,
indem der Zuwachs zum Momente von P durch das Moment des Armes hier
verhältnismäßig am größten ist. Und wenn nicht besondere störende Umstände bei
den kleinsten Gewichten vorliegen, die bei den größeren durch deren Einfluß
überboten werden, hätte dies sich meines Erachtens notwendig im Maße geltend
machen müssen.
Ungeachtet ich nun keinen sicheren Aufschluß über diese Anomalie geben kann,
deren sichere Konstatierung durch neue Versuche sogar vielmehr noch
wünschenswert sein möchte, scheint mir doch Folgendes einige Wahrscheinlichkeit
für den Fall darzubieten, daß sie wirklich in der Natur bestände.
Es läßt sich denken, daß ein zunehmender Druck noch abgesehen von der
Verminderung der Empfindlichkeit, die nach unserem Gesetze proportional mit der
Zunahme des Reizes besteht, durch die mechanische Kompression der Nervenenden
oder bei der Apperzeption des Druckes mitbeteiligten Hilfsapparate einen
vermindernden Einfluß auf die Empfindlichkeit äußert, der bei größeren Gewichten
gegen den unserem Gesetze folgenden Einfluß, der einen allgemeineren und
tieferliegenden Grund haben muß, verschwindet; aber bei kleineren sich überwiegend
geltend machen könnte. Damit wäre die Verminderung von t bei beginnendem
Wachstume von P erklärt. Ich bin nicht abgeneigt, hiermit den Umstand in Beziehung
zu setzen, der mir sonst ebenfalls rätselhaft erschiene, daß wir eine leise
Kitzelberührung stärker empfinden, und stärker zur Reflexbewegung dadurch
angeregt werden, als einen etwas stärkeren Druck, obwohl das Übergewicht der
Empfindung immer für einen sehr starken Druck bleibt. Doch gebe ich gern zu, daß
dies nur Gedanken sind, die eine weitere Prüfung fordern und Anregung dazu geben
mögen.
Es ist sehr wahrscheinlich, daß, so wie das Feld der Gewichtsversuche die untere
Grenze des Gesetzes mit dem Felde der Lichtversuche teilt, dies auch in Betreff der
oberen Grenze der Fall sein wird, nur daß die Versuche nicht bis zu einer solchen
Grenze von mir fortgesetzt worden sind, wo die Belastung nachteilig zu wirken
anfängt, und auch natürlich nicht nach der Methode der richtigen und falschen Fälle,
welche eine gewaltige Menge Versuche fordert, ohne dauernden Nachteil hinreichend
lange fortgesetzt werden könnten, um sichere Resultate zu erzielen. Doch würden
sich nach der Methode der eben merklichen Unterschiede vielleicht beweisende
Erfahrungen in dieser Hinsicht machen lassen, ohne Nachteil besorgen zu dürfen; da
der Grad der Genauigkeit, der überhaupt mit dieser Methode zu erlangen ist, weniger
an die Zahl der Versuche gebunden ist.
Überblicken wir das Vorige, so ist die Untersuchung über die Gültigkeit und
Grenzen unseres Gesetzes im Gebiete der Gewichtsversuche noch weit entfernt,
abgeschlossen zu sein; und meine eigenen Versuche zur Lösung der Aufgabe nach
denen Weber’s nur ein zweiter Schritt zu dem ersten, dem noch mancher mit neuen
Modifikationen der Methode wird folgen müssen. Man kann nach dem bisher
Geleisteten nur sagen, daß die Beobachtungen im Allgemeinen so gut zu dem Gesetze
stimmen, daß man an seiner approximativen oder genauen Gültigkeit in gewissen
Grenzen nicht zweifeln kann; aber die Anomalie an der unteren Grenze, die Frage
nach der oberen Grenze, die genauere Konstatierung und Bestimmung des Einflusses
des Armgewichtes, die vollkommene und genaue Scheidung des Druckgefühles und
Muskelgefühles, sind noch Punkte, welche der Erledigung durch künftige Versuche
harren. Weber’s Versuche haben das Gesetz zuerst im Allgemeinen bewiesen, ohne
daß die Methode geeignet war, die Abweichungen davon sicher zu konstatieren;
meine Versuche haben solche erkennen lassen, ohne hinzureichen, sie dadurch wieder
zu eliminieren, daß sich die Umstände, von denen sie abhängen, genau in Rechnung
nehmen ließen.
Während es keinem Zweifel unterliegen kann, daß die Isolierung des
Druckgefühles durch die eine Versuchsweise Weber’s erreicht ist, wo das Gewicht auf
die letzten Fingerglieder der auf dem Tische aufliegenden Hand gelegt wird; scheint
mir allerdings die Isolierung des Muskelgefühles nicht eben so sicher durch die
andere, in der Abhandlung über Tastsinn und Gemeingefühl S. 546 von ihm
angegebene erreicht, wo der Beobachter mit der Hand die vereinigten Zipfel eines
Tuches umfaßt, in welchem ein Gewicht hängt; da das Gewicht notwendig um so
mehr dahin wirken muß, die Zipfel durch die Hand gleiten zu lassen, je schwerer es
ist, wenn dem nicht durch ein stärkeres Zufassen, mithin einen stärkeren Druck
begegnet wird. Sollte aber auch der Druck konstant gehalten werden können, so
würde ein konstanter Druck um nichts weniger als Komplikation bei den Versuchen
in Rechnung kommen.
Eine Methode, das Muskelgefühl genau bei den Versuchen zu isolieren, will mir
überhaupt nicht beifallen. Zur Isolierung des Druckgefühles dürfte sich vielleicht
unter Beibehaltung unserer Methode die Anwendung von Kugeln oder Hämmern, die
aus gegebener Höhe auf die Haut herabfallen, noch besser eignen, als die
Anwendung ruhender Gewichte; und eine Vergleichung der so erhaltenen Resultate
mit denen, welche die Hebung von Gewichten gewährt, von nicht geringem Interesse
sein.
Ohne Rücksicht auf die Frage unseres Gesetzes läßt sich das direkte Resultat der
im Vorigen mitgeteilten Versuche wie folgt aussprechen.
Wenn man ein gegebenes Gewicht vergleichungsweise mit einem anderen hebt,
welchem ein gewisses Mehrgewicht gegen das vorige zugefügt ist, so wird das
Mehrgewicht absolut genommen um so mehr betragen müssen, je größer das
Hauptgewicht ist, um noch gleich merklich als Unterschied beider Gewichte in die
Empfindung zu fallen.
Läßt man das Mehrgewicht proportional mit dem Hauptgewichte wachsen, so daß
nicht seine absolute, aber seine relative Größe in Bezug zum Hauptgewichte immer
dieselbe bleibt, so wächst die Merklichkeit dieses relativen Mehrgewichtes
einigermaßen mit Aufsteigen zu höheren Hauptgewichten; tendiert jedoch dabei
immer mehr zur Gleichheit, so daß der Unterschied der Merklichkeit gleicher
relativer Mehrgewichte bei Hauptgewichten von 1500 und 3000 Grammen nur noch
gering ist, etwa dem Verhältnisse 10 :11 entspricht. Das heißt, die relativen
Mehrgewichte bei 1500 und 3000 Grammen Hauptgewicht müßten, statt gleich zu
sein, sich ungefähr wie 11 :10 verhalten, um noch gleich merklich zu erscheinen, also
ein gleiches Verhältnis richtiger zu den falschen Fällen bei der demgemäßen Methode
zu liefern.
Dieser aufsteigende Gang der Merklichkeit gleicher relativer Mehrgewichte mit der
Größe der Hauptgewichte erleidet jedoch eine Ausnahme bei sehr niedrigen
Hauptgewichten, indem die Merklichkeit beim Aufsteigen von 300 bis 500 Grammen
vielmehr etwas ab- als zunimmt; wogegen über 800 Grammen der aufsteigende Gang
fortgehends eingehalten wird.
Der Grund des exzeptionellen Ganges bei niederen Hauptgewichten ist so gut wie
unbekannt, und nur (s. o.) eine beiläufige Vermutung deshalb ausgesprochen; der
Grund der Abweichung von der gleichen Merklichkeit relativ gleicher Mehrgewichte
beim Aufsteigen zu höheren Hauptgewichten kann mit Wahrscheinlichkeit darin
gesucht werden, daß das Gewichtsmoment des hebenden und bei der Hebung mit
gehobenen Armes als eine Vergrößerung des Hauptgewichtes in Anschlag kommt,
welche der relativen Gleichheit des, eigentlich zu diesem vergrößerten
Hauptgewichte in Bezug zu setzenden, Mehrgewichtes Eintrag tut.
Uma ufaka izinsimbi ezingeziwe kulesisindo esisodwa nesisodwa, ukuqaphela
kuyanda ngosayizi wesisindo esingeziwe. Lokhu kukhuphuka kokuqaphelisisa
kubangela isilinganiso esandisiwe samacala afanele kuya kokungalungile, kanye
nenani eliphelele lamacala, uma umuntu esebenzisa indlela yamacala alungile futhi
angalungile ukuqhathanisa izisindo. Inani lamacala afanele alikhuli ngokulingana
nosayizi wesisindo esingeziwe, kepha ngezilinganiso ezincane.
Umthetho onikeziwe (Isahluko 8), kusetshenziswa ithebula eliyisisekelo ukuthola
ukuthi inombolo elungile ishintsha kanjani ngokuya ngesisindo esingeziwe,
uqinisekiswa ngokuhlangenwe nakho.
Le miphumela itholakala ngokuhlolwa ngezisindo ezisemqoka = 300, 800, 1000,
1500, 2000, 3000 amagremu kanye nezisindo ezengeziwe ezilingana no-0.04 no-0.08
wesisindo esikhulu, okuhambelana lapho kuphakanyiswa izinsimbi ngesandla
esisodwa nangezandla zombili, ngokususwa amaphutha aqhubekayo atholakele,
ancike esikhathini nendawo yesisindo sezisindo eziphakanyisiwe.

4) izinga lokushisa. 39)


Umbuzo wokuthi umthetho wethu usebenza kangakanani embonweni wokushisa
usabandakanya ukungacaci. I-EH Weber 40)uthambekele ekwamukeleni; "ukuthi
singabona isenzo sokukhuphuka nokuwa kwezinga lokushisa kwesikhumba sethu
kunokuthi sikhuphuke noma sehle kangakanani izinga lokushisa. Isibonelo, asiqondi
ukuthi ibunzi noma isandla sethu sifudumele kuze kube sithola." Beka isandla
esiphongweni, lapho esivame ukubona umehluko omkhulu phakathi kwalokhu
okubili, futhi kwesinye isikhathi sithola isandla, kwabanye sifudumele ebunzini,
"okungangezelelwa kukho okunye okuhlangenwe nakho okwenziwe ngu-Weber,
okukhomba kuleli phuzu. Okwamanje kubonakala sengathi siyakwazi ukubona
ukufudumala okuqhubekayo njengokufudumala nokubanda okungapheli
njengokubandayo, uma kuphambuka ngokwanele emazingeni okushisa ajwayelekile
noma amaphakathi.
39) Ukuhlwaya. nomphakathi. Ikhasi 549.
40) Ngo-okubaluleke p.165.
Noma kunjalo, uma umuntu efuna ukucubungula umbuzo womthetho kaWeber
maqondana nokwehluka kwezinga lokushisa, izinga lokushisa elisuka ku-zero
eliphelele kuye phambili alinakusetshenziswa njengesikhuthazi, kepha umehluko
kuphela kusuka kuthempelesha esikulo Ungazizwa ufudumele noma ungabandi,
ngoba ubukhulu bezinhliziyo ezifudumele nezibandayo buxhomeke kulokhu
kuphela. Lo mehluko manje usungakhuphuka futhi wehle, futhi umbuzo womthetho
kaWeber uzoba ukuthi ukwanda okulingana ngokulingana okukhulu hhayi ekushiseni
okuphelele kepha kulomehluko wokushisa kubangela ukwanda ngokusobala
okuphawuleka ngokulinganayo noma ngokujwayelekile ngokulinganayo kokuzwela
kokushisa.
Ngemuva kwemizamo embalwa engiyenzile kulo mbuzo, kodwa kungenele
ngokwanele kulo mbuzo, lokhu kubonakala kungaphakathi kwemikhawulo ethile
yamazinga okushisa aphakathi nendawo, kanti akusenjalo neze emazingeni okushisa
abanda kakhulu futhi ashisa kakhulu.
Ukuhlolwa kwami kulokhu kwenziwa ngezinsuku eziyi-6 (ngoDisemba 1855)
ngokwendlela yokwehluka okubonakalayo, ngisebenzisa indlela kaWeber yokufaka
ngokushintshana iminwe emibili yesandla esifanayo ngaso sonke isikhathi ekujuleni
okufanayo ezitsheni ezimbili ezinamanzi afudumele ngokungalingani . Ama-
thermometer ama-Greiner angama-degree-degree anembile futhi aqhathaniswa
ncamashi anezinga le-Reaumur elivela kwikhabethe lomzimba laseLeipzig
asetshenziselwa ukubheka, lapho ingxenye yeshumi yesigamu, okungukuthi
amashumi amabili ezinga lonke angacatshangelwa. Njengomunye wabo
esitatimendeni sikaHankel, esasinomusa ngokwanele ukunginikeza izivivinyo ukuze
ngibe neKonstatierung ngo-0 °, 05 noma ngo- 1 / 20Izinga eliphakeme kunelinye,
ukubonwa ngakunye ngakho-ke kulungisiwe. Mayelana nobudlelwano obusele
ochungechungeni lwezivivinyo, ngizokusho okudingekayo ngemuva kwemiphumela.
Ngaphakathi kwamazinga okushisa angaba ngu-10 ° kuya ku-20 ° R. Ngithole
ukuzwela komehluko wokushisa kukhulu kakhulu kangangokuthi umehluko
obonakalayo nje awuvumelanga ukucaciswa okuqondile. Ubukhulu bokuzwela, lapho
umehluko wokunyamalala noma ocishe ushabalala ubonwa, kulele kunoma ikuphi
kule mikhawulo, ngaphandle kokuvumela ukuzimisela okuqondile ngqo. Ngaphezulu
kuka-20 ° kuze kufike ekufudumaleni kwegazi, lapho ukuhlolwa kwami kungahambi
kakhulu, ngithole imiphumela kahle kakhulu ngokuya ngomthetho kaWeber, uma
(ngokwesimo esinamandla) njengesilinganiso sesikhuthazi sokushisa, izinga
lokushisa elingaphezu kwezinga lokushisa eliphakathi kokushisa nokubanda kwegazi
= 14 °, 77 R. 41) kucatshangwe ukuthi umehluko obonakalayo wokushisa ubulingana
nalokhu kuphakama ngaphezu kwezinga lokushisa elisho. Okulandelayo umehluko
lokushisa D, eqoshiwe kangako ngaphambi yimuphi ukubala, ne okushisa t ngaso
babonakala, inikezwe njengoba kusho phakathi okushisa ezimbili phakathi lapho
umehluko D ukuthi ebuka futhi amagugu D ibalwa ngaphansi nokucabangaukuthi
umehluko obonakalayo nje ulingana nokushisa okweqile ngaphezu kuka-14 °,
77. Ikhasi lokuqala (I) laleli thebula alinakwa ngoba umehluko obonwe lapha mncane
kakhulu, futhi ungakhombisa kuphela ukungabaluleki komehluko obonakalayo nje
emikhawulweni yamazinga okushisa ale ngxenye yetafula; kanti uhlangothi lwesibili
(II) olusuka ku-19 °, imigqa eyi-13 kuye phambili ingacatshangelwa
ngokwesivumelwano sayo phakathi kokubuka nokubala.

Mina. II
Usuku UD º R. UD º R.
Usuku
of t º R. t º R.
vesi. obs. ber. of obs. ber.
vesi.
I-Decbr. I-Decbr.
2 15.03 0.19 0.009 26 19.13 0.15 0.16
26 15.40 0.10 0.023 26 20.45 0.20 0.21
26 15.55 0.09 0.028 26 20.63 0.15 0.21
26 16.18 0.15 0.051 26 21.20 0.20 0.23
21 16.70 0.20 0.070 26 21.73 0.25 0.25
**
26 16.71 0.09 0.070 21 23.30 0.30 0.31
21 16.75 0.10 0.072 21 25.35 0.40 0.39
**
21 16.88 0.25 * 0.076 21. 26 26,80 0,40 0,42
21 17,00 0,00* 0,081 21. 26 28,80 0,60 0,51
*
26 17,20 0,20 0,088 26 30,50 0,60 0,57
21 17,30 0,10* 0,092 26 31,35 0,60 0,60
*
26 17,69 0,23 0,106
26 18,78 0,15 0,145
41)
Diese Temperatur basiert auf die Wärmebestimmungen des menschlichen
Körpers durch Lichtenfels und Fröhlich in den Abhandl. der Wien. Akad.

Man erhält die berechneten Werte der Tabelle, indem man den
Temperaturüberschuß über 14°,77, also t - 14°,77 mit 0,03623 multipliziert. Diese
Konstante ist bloß aus den Beobachtungen von t = 19°,13 bis 31°,35 abgeleitet; doch
sind auch die beobachteten und die nach jener Konstante berechneten Werte
von D über 14°,77 und unter 19°,13, welche, wie gesagt, nur Spuren sind, auf der
ersten Seite der Tabelle beigefügt. Die Beobachtungen der Tabelle gehören nur 3 von
den 6 Versuchstagen an; indem sich die Beobachtungen an den anderen 3 bloß auf
Temperaturen unterhalb der Mitteltemperatur beziehen, die ich unten besonders gebe.
Was die mit Sternchen bezeichneten Werte von D der ersten Seite der Tabelle
anlangt, so sind es solche, die nicht bloß als eben merklich, sondern als merklich (1
Sternchen) oder als deutlich (2 Sternchen) im Beobachtungsregister verzeichnet sind,
was mehr als eben merklich gilt. Einer dieser für die Empfindung deutlichen
Unterschiede (bei 17°) ließ sich am Thermometer (die erforderliche Korrektion um
0,05° dabei gemacht) nicht mehr erkennen. Überhaupt könnte man geneigt sein, die
Mitteltemperatur größter Empfindlichkeit nach diesen Werten vielmehr bei 16° bis
17° als 14°,77 anzunehmen, und es ist möglich, daß sie da liegt. Aber man kann auf
die fast verschwindenden Werte von D in der Nähe der Mitteltemperatur überhaupt
nichts Sicheres bauen, wenn man bedenkt, daß abgesehen von den Schwankungen der
Empfindlichkeit, des Maßstabes der Merklichkeit, den Irrtümern des Ablesens eine
ganz geringe Abweichung zwischen der Temperatur des Wassers und Thermometers
hinreicht, solche Unterschiede herbeizuführen oder zu verdecken, wenn auch
möglichst Sorge getragen war, diese Quellen des Irrtums auf das Kleinste zu
reduzieren. Der Ausgang der Berechnung von 14°,77 entspricht doch im Ganzen
besser den Beobachtungen.
Im Übrigen, wenn schon jene Spuren von D unterhalb t = 20° fast in die Ordnung
der Beobachtungsfehler treten, können sie nicht rein als solche selbst gelten, weil die
Prüfung im Allgemeinen geschah, ohne daß ich wußte, für welches Wasser ein
Übergewicht der Temperatur stattfand, und mich erst nach wiederholtem
abwechselnden Eintauchen entschied, wenn ich des Resultates ganz sicher zu sein
glaubte, was in dem Grade stattfand, daß ich mich bei einer sehr großen Anzahl
Versuchen nur einmal in der Nähe der Mitteltemperatur getäuscht habe, wo die eben
merklichen Differenzen fast verschwindend werden, indem bei der nachherigen
Konstatierung der als eben merklich angenommene Unterschied sich in dem
entgegengesetzten Gefäße fand, als wo ich ihn angenommen, wogegen sich sehr
häufig Fälle darboten, wo ich keinen Unterschied zwischen beiden Wässern finden
konnte, und nachher immer auch wirklich keinen oder einen unter der, dieser Gegend
zukommenden, Grenze des Merklichen liegenden an den Thermometern fand, was
durch eine Art gegenseitiger Kontrolle zugleich beweist, daß die
Thermometerangaben und daß die Angaben des Gefühles im Allgemeinen verläßlich
waren.
Mit dem aus der Tabelle ersichtlichen, dem Weber’schen Gesetze hinreichend
entsprechenden, Gange der eben merklichen Unterschiede oberhalb der
Mitteltemperatur, insoweit er sich wegen der Kleinheit der Unterschiede beurteilen
läßt, fand jedoch keine Symmetrie unterhalb derselben statt. Bis etwa 10° abwärts
waren die eben merklichen Unterschiede immer noch zu klein, um auf ihre
Verhältnisse etwas zu geben, weiter abwärts aber stiegen sie ohne Vergleich rascher
mit zunehmender Kälte, als mit dem Gange oberhalb und mit dem Weber’schen
Gesetze verträglich ist; so daß sie empirisch ziemlich gut repräsentiert wurden, wenn
man eine Proportionalität derselben mit der dritten Potenz von T - t annahm, wo T =
14°,77, t die Temperatur, bei welcher der eben merkliche Unterschied beobachtet
wurde, und 0,002734 der Wert ist, mit dem man (T - t)3 zu multiplizieren hat, um den
eben merklichen Unterschied am Thermometer zu erhalten, was unstreitig auf einer
starken Abnahme der Empfindlichkeit mit der Kälte beruht. Wahrscheinlich würde
man eine ähnliche Abweichung finden, wenn man über die Blutwärme hinaus sich
der Temperatur näherte, wo das Gefühl des Brennens eintritt, wobei jedoch immer
auffallend bleibt, daß die Abweichung oberhalb der Mitteltemperatur erst in höheren
Graden beginnt, indes sie unterhalb der Mitteltemperatur alsbald beginnt.
Hier folgen die nach der Formel

D =(14,77 - t)3 . 0,002734


amanani abaliwe ngokuhlanganiswa namanani abonwayo ngaphakathi komkhawulo
wokushisa + 10 °, 5 no + 4 °, 5 R. Phansi ngithole amanani aphambuke kakhulu
ezinsukwini ezimbalwa ukwakha noma yini kuwo.

usuku lwe D.
14 °, 77 kuqashelwe kubaliwe
t º R. umehluko
uyazama -tº

Disemba
5. 4.60 10.17 2.80 2.88 + 0.08
23 5.32 9.45 2.54 2.31 - 0.21
23 5.43 9.34 2.40 2.23 - 0.17
21 5.65 9.12 2.00 2.07 + 0.07
23 5.69 9.08 2.54 2.05 - 0.49
5. 5.73 9.04 2.22 2.02 - 0.20
2. 5.81 8.96 1.62 1.97 + 0.35
5. 5.85 8.92 1.80 1.94 + 0.14
2. 5.88 8.89 1.75 1.92 + 0.17
2. 6.11 8.66 1.55 1.78 + 0.23
1. 25 6.98 7.79 1.06 1.29 + 0.23
25 7.15 7.62 1.40 1.21 - 0.19
23. 25. 7.18 7.59 1.49 1.20 - 0.29
25 7.20 7.57 1.30 1.19 - 0.11
2. 7.21 7.56 0.91 1.18 + 0.27
23 7.64 7.13 0.93 0.99 + 0.06
26 8.18 6.59 0.75 0.78 + 0.03
5. 8.20 6.57 0.80 0.78 - 0.02
23 8.43 6.34 0.65 0.70 + 0.05
23 8.56 6.21 0.61 0.66 + 0.05
23. 26. 8.71 6.06 0.53 0.61 + 0.08
23 8.73 6.04 0.45 0.60 + 0.15
Okwesibili 9.15 5.62 0.48 0.49 + 0.01
15
2. 25 9.77 5.00 0.40 0.34 - 0.06
5. 10.5 4.27 0.40 0.21 - 0.19
33.38 33.40
Ngenxa yobunzima obuhlukahlukene obulethwa yilezi zivivinyo ezinhle, futhi
ikakhulukazi ukuthi amanani avela ezinsukwini ezahluke kakhulu ahlanganisiwe
kuzo, lapho ngokwengxenye ukuqhathanisa okuphelele kobuzwe, ngokwengxenye
ukugcinwa ngqo kwezinga elifanayo lokuzwakala, akunakubalwa ngokuqiniseka,
lokhu kunikeza Imiphumela ikhombisa ukuxhumana phakathi kwamanani abaliwe
nawabonwayo kanye noshintsho kumehluko omuhle noma ongemuhle phakathi
kokubuka nokubala, umuntu angagculiseka ngakho. Vele, isivumelwano
besingangezwa kakhulu ukube bengifuna ukushiya amanani angafanelekile impela,
kepha ngikhiphe konke okurekhodwe njengokuqaphelekayo ngaphambi
kokubala. Kepha ngikude ukucubungula ifomula enikeziwe engaphezu kweyodwa,
eyanele ngaphakathi kwemikhawulo ethile. Ngenxa yokuphelela, ekugcineni ngifaka
amanani we-10 °, 5 kuze kufike ku-14 °, ama-20 aqashelweD nge, uma kungekho
okunye okungabonakala ngokuqiniseka okuvela kubo kunalokho kuncane
kakhulu. Kodwa-ke, zisakhulu kakhulu kunalokho okufanele zibe ngemuva
kokubalwa uma ifomula yangaphambilini isetshenzisiwe, njengoba inhlanganisela
yamanani abalwa ngemuva kwalokho namanani abonisiwe ekhombisa.

usuku D.
lwe obs. bala
t º R.
uyazama

Disemba
25 10.88 0.15 0.161
23 11.36 0.13 *) 0.108
5. 11.45 0.30 0.100
5. 12.15 0.30 0.049
5. 12.40 0.20 0.036
25 12.50 0.15 0.032
21 13.30 0.20 0.009
21 13.40 0.25 0.007
5. 13.50 0.15 0.006
5. 13.90 0.25 0.002
5. 21. 14.20 0.15 0.001
*) Sula esikhundleni sokubonakala.
Yize lezi zivivinyo zenziwe ngokucophelela okukhulu, zisenza ukuphindaphindeka
kubonakale kufiseleka ngokombono wokuthi izivivinyo zenziwa kuphela ngamazinga
okushisa akhulayo ngaphansi kwezinga lokushisa futhi ngamazinga okushisa ancipha
ngaphezu kwezinga lokushisa, okungenza ukuqhathanisa okuthile
ngokuqhathaniswa. Ukuqinisekisa umthetho kaWeber, inani elikhulu kakhulu
lokubonwa lingadingeka ngenhla ukushisa okushisayo kunalokho okutholakala lapha,
ukuze kuthi ngemuva kwakho konke ngikwazi ukunikeza kuphela imiphumela
yalokhu kuhlola njengokuqala, okungenzeka kusengaphansi
kokuguqulwa. Ngikubeka ngokusobala kanjalo, futhi ngicabanga ukuthi umthetho
kaWeber ngaphakathi kwemikhawulo enikeziwe ukuthi kungenzeka, kepha akukaze
kufakazelwe. Kwakuyinjongo yami ukuqedela noma ukuvuselela imizamo ngemuva
kwalobu budlelwano. Kepha ngiphazanyisiwe futhi angisitholanga isikhathi
sokubuyela kukho kusukela lapho.
Ngifaka futhi okulandelayo mayelana nesimo sokuhlolwa:
Imikhumbi emibili lapho amanzi wamazinga okushisa ahlukene ayequkethe
amatheku amakhulu obumba, ukuze anciphise ukushintsha kwezinga lokushisa
ngangokunokwenzeka. Zazigcwaliswa ngamanzi kangangokuthi lapho inkomba
nomunwe ophakathi wesandla sokunene ucwiliselwa phansi, amanzi avele afinyelela
ekuhlanganeni phakathi kwesitho sokuqala nesesibili somunwe wenkomba (ukubala
kusuka kupalma). Ngale ndlela, inani elifanayo lokuxhumana namanzi lihlala
lisungulwa. Ama-thermometer, afakwe kuma-racks afanelekile, acwiliswa namabhola
phakathi kwamanzi, ashukunyiswa kahle ngaphambi kokubuka ngakunye. Izinga
lokushisa kwamanzi laguqulwa ngokwengxenye ngokuwanyakazisa ngeqhwa,
ngokwengxenye ngensimbi noma izitsha zobumba ezazimi esitofini
esishisayo. Iminwe emibili ezame ukuhlolwa yinde kakhulu kolunye lwale mikhumbi
emibili Icwiliswe ezansi, ishiywe ize ifike ezingeni lokushisa elingaguquguquki, bese
kuthi ngenye indlela icwiliswe komunye nomunye umkhumbi kuze kube kwakhiwa
ukwahlulela. Uma umuzwa wokushisa ubungaphezu kwalokhu engivele ngikuchaze
njengokubonakalayo, izinga lokushisa lashintshwa ngokugudlukela kolunye
uhlangothi, ukuze ngingazi ukuthi izinga lokushisa ngokweqile selidlulile yini
komunye umkhumbi noma cha, futhi ukubonwa kuphindaphindiwe kwaze kwaba ,
imvamisa kuphela ngemuva kokuphindwaphindwa okuningana kwalolu shintsho,
lapho kutholakale khona umehluko obonakalayo, inqubo ende impela. Izinga
lokushisa lafundwa ngokushesha ngemuva kokwenziwa kwesinqumo. kuze kube
kwakhiwa ukwahlulela. Uma umuzwa wokushisa ubungaphezu kwalokhu engivele
ngikuchaze njengokubonakalayo, izinga lokushisa lashintshwa ngokugudlukela
kolunye uhlangothi, ukuze ngingazi ukuthi izinga lokushisa ngokweqile selidlulile
yini komunye umkhumbi noma cha, futhi ukubonwa kuphindaphindiwe kwaze kwaba
, imvamisa kuphela ngemuva kokuphindwaphindwa okuningana kwalolu shintsho,
lapho kutholakale khona umehluko obonakalayo, inqubo ende impela. Izinga
lokushisa lafundwa ngokushesha ngemuva kokwenziwa kwesinqumo. kuze kube
kwakhiwa ukwahlulela. Uma umuzwa wokushisa ubungaphezu kwalokhu engivele
ngikuchaze njengokubonakalayo, izinga lokushisa lashintshwa ngokugudlukela
kolunye uhlangothi, ukuze ngingazi ukuthi izinga lokushisa ngokweqile selidlulile
yini komunye umkhumbi noma cha, futhi ukubonwa kuphindaphindiwe kwaze kwaba
, imvamisa kuphela ngemuva kokuphindwaphindwa okuningana kwalolu shintsho,
lapho kutholakale khona umehluko obonakalayo, inqubo ende impela. Izinga
lokushisa lafundwa ngokushesha ngemuva kokwenziwa kwesinqumo. kuze kuvele
umehluko obonakalayo, imvamisa kuphela ngemuva kokuphindaphindwa okuningana
kwalolu shintsho, inqubo eyisidina impela. Izinga lokushisa lafundwa ngokushesha
ngemuva kokwenziwa kwesinqumo. kuze kuvele umehluko obonakalayo, imvamisa
kuphela ngemuva kokuphindaphindwa okuningana kwalolu shintsho, inqubo
eyisidina impela. Izinga lokushisa lafundwa ngokushesha ngemuva kokwahlulelwa
Obwohl ich nur den Empfindungswert eben merklich als maßgebend angenommen
habe, so habe ich doch in meinem Beobachtungsregister auch folgende, so viel wie
möglich konstant festgehaltene, Empfindungswerte, nach der aufsteigenden Reihe
ihrer Größe, verzeichnet.
Unmerklich, kaum merklich, eben merklich, merklich, deutlich, entschieden, stark,
sehr stark. Natürlich ist auf scharfe Scheidung dieser Werte nicht zu rechnen. Die
Werte kaum merklich waren solche, wo ich nicht ganz sicher war, mich nicht zu
täuschen, und obwohl dies nach der Beobachtung kontrolliert werden konnte, so war
doch eine zufällige Übereinstimmung dann möglich; daher ich solche Werte nur
insofern benutzt habe, als ich, wenn kaum merklich mit merklich oder deutlich an
demselben oder auch verschiedenen Beobachtungstagen nahe zusammentraf, das
Mittel aus diesen Bestimmungen als eben merklich in Rechnung brachte, was
einigemale geschehen ist.
Unstreitig wird es erwünscht sein, wenn auch in diesem Gebiete Versuche nach den
anderen Methoden zu denen nach der Methode der eben merklichen Unterschiede
hinzutreten.
Volkmann hat Herrn Lindemann, stud. med. veranlaßt, Versuche nach der Methode
der mittleren Fehler anzustellen, und seine Doktordissertation darüber zu schreiben,
welche derselbe unter dem Titel: ".De sensu caloris. Halis 1857" verteidigt hat. Aber
aus diesen Versuchen läßt sich nicht viel schließen, weil die Temperaturskala dabei
zwar respektiv von 7° und 14°,6 bis 45°,55 C. zweimal aufsteigend und zweimal
absteigend durchlaufen ist, aber so, daß auf jedes Temperaturintervall nur wenige
Versuche kommen, was keine Benutzung nach dem Prinzipe der Methode der
mittleren Fehler gestattet. Die rechte Hand tauchte dabei bis zur Handwurzel ein, und
zwar bei der aufsteigenden Reihe stets zuerst in das anfangs wärmere, bei der
absteigenden stets zuerst in das anfangs kältere Wasser, was dann durch Zuguß
respektiv von kälterem oder wärmerem Wasser dem anderen für die Empfindung
gleich gemacht wurde.
Endabeni yemigqa emibili ekhuphukayo, okungukuthi, lapho uLindemann aletha
khona ukulingana kwamazinga okushisa womabili uquqaba lwamanzi ukuzwa
ngokulandelana emazingeni okushisa aphakeme kakhulu, iphutha elihle lihlale
lenziwa, ngemigqa emibili eyehlayo, ngakolunye uhlangothi, njalo iphutha
elibi. Umuntu angabuza ukuthi ngabe lokhu kungenxa yokuthi ekuqhubekeni
kokwehla nokwehla kwenqubekelaphambili kwenziwa ngomqondo ophambene
ngesikali sokushisa, noma ukuthi kulowo nalowo mqondo ulingo lwenguquko
lwenzeka ngomqondo oguqukayo phakathi kwamanzi okuqala afudumele
namakhaza. Kodwa-ke, kusukela eqinisweni lokuthi imizamo yokuqala
yochungechunge ngalunye lwe-4 ikhombisa isilinganiso esibekiwe, lesi sakamuva
singafakwa. Ngenhlanhla, njengakwezinye izici, kunokushoda kwemininingwane
enembile mayelana nezimo okukhulunywa ngazo.
Ngakho-ke lapha sinemiphumela ethintwa amaphutha angaguquguquki, futhi
ngokuya ngokujwayelekile lapho amaphutha ngamanye kumugqa ngamunye eguquka
njengoba ekhuphuka noma ewela esikalini sokushisa, wonke amaphutha abonakala
ecishe abe njalo, ngoba ayahlukahluka Amaphutha kuzofanele akhombise
ngokuningiliziwe okungahambi kahle okuningi. Ukungabaluleki kokufanayo
kuyamangaza.

Phakathi kuka-26º, 4 no-38º, 8 C. 42) (zombili zifaka phakathi) imizamo engu-23


ochungechungeni olukhuphukayo lokuqala yanikeza +0.05 njengephutha ngaphandle
kwemizamo emi-5 kuphela. Emazingeni okushisa aphezulu naphansi, iphutha
likhuphukile, kepha lincane, futhi liya phezulu ngokungajwayelekile, ukuze kuthi
isikhawu sisuke ku-39.4 kuye ku-45.5 amaphutha kuphela u-0.5; 0.6; 0.7; 0.8
kwenzeka, kuqina phansi (+ 0.5 at 14.6, lapho uchungechunge olukhuphukayo luqale
khona, + 0.4 at 16 ° and 18 °, 2 etc.). Ochungechungeni lwesibili olukhuphukayo,
kusuka ku-31.35 kuye ku-42 °, izivivinyo eziyi-9 kwezingu-14 ezikhuphukayo
ngaphandle kokukhetha +0.05 zitholwe njengephutha; lokhu kukhuphukele phezulu
kwafika ku-0.1 ku-44.8 naku-45.1, futhi kwehlela phansi kwaba ngu- + 0.25 ku-7 °, 9
no-8.4. Emgqeni wokuqala owehlayo, iphutha - 0.05 kusuka ku-41.5 kuye ku-19.5
kwabonwa ekuhlolweni kwehla okungama-22 ngaphandle kokuthathu, kwanda
kwaba ngu - 0.1 ku-44.7 naku-0.29 ngo-7 °;
42)Ngihlala njalo ngisho okuphansi kwamazinga okushisa amabili lapho
umehluko wawukhona khona.
Le mizamo iyavumelana neyami ukuthi kusukela esikhaleni kuya phambili lapho
amaphutha ecishe anyamalale, amaphutha ohlangothini lweqhwa akhuphuka
ngokushesha okukhulu noma ngesilinganiso esinamandla kakhulu kunasohlangothini
olufudumele. Banikeza amaphutha amancane kakhulu lapha kunomehluko
obonakalayo otholwe yimina noWeber phambilini, kepha lokhu akusikho
ukuphikisana ngoba, ngokwalokho okushiwo (Isahluko 8), amaphutha kumele abe
maphakathi ngokwesilinganiso esincane kunokwehluka okubonakalayo nje kuyo
yonke indawo; Ngokwengxenye kungabuye kuncike eqinisweni lokuthi kufakwe
izitho ezimbili kuphela zeminwe emibili kimi naso sonke isandla sisuka
kuLindemann. Ukuphambuka okukhulu ukuthi uLindemann uthola umkhawulo
wesici esincane kunazo zonke ezungeze ukufudumala kwegazi, esikhundleni
sesikhawu phakathi komehluko omncane kakhulu obonakalayo oseduze kwezinga
lokushisa elisho. Okwamanje, njengoba amaphutha akhe ngokusobala
engaguquguquki, akunakubhekwa ukuthi lokhu kungukuphikisana kwangempela
yini; nokuhlolwa okusha ngale ndaba kunoma ikuphi lapho kudingeka
khona. Kusukela ekuhlolweni kuze kube manje sekuvele ukuthi ukungabaluleki
komehluko osengabonakala, kanye namaphutha enziwa ngokwesilinganiso,
kuphikisana nobunzima obukhulu ekulinganisweni okuqondile.
Mhlawumbe okufaneleke kakhulu ekuhlolweni ngale ndaba kungaba
ukusetshenziswa okufanisayo kwendlela yamacala alungile nengalungile kulokho
okwenzekile ekuhlolweni kwami kwesisindo. Kuyiqiniso ukuthi ngeke kube lula
ukugcina ukwehluka kwamazinga okushisa nokwehla kwamazinga okushisa
njengoba kutholakala izinsimbi nokwehluka kwesisindo; uma okwamanje unciphisa
izimbangela zokushintsha kwezinga lokushisa ngangokunokwenzeka, kanye no-
z. Isibonelo, njalo ngemuva kokubonwa okuyishumi, izinga lokushisa liyarekhodwa
futhi, uma kunesidingo, liyalawulwa, kusabonakala, ikakhulukazi maqondana
nokuncishiswa okuvunyelwa itafula eliyisisekelo, ukuthi imiphumela elusizo kumele
itholakale.

5) osayizi Olubanzi. 43)


(Umqondo wokulingana nomuzwa wokuthinta.)

Ngaphandle kwesitatimende esijwayelekile sikaWeber, uF. Hegelmayer 44),


stud. med. eTübingen, kwanikezwa isiqinisekiso somthetho kaWeber ngokwendlela
yamacala alungile nalawo anganembile, okwathi, nokho, wakwazi ukubamba zombili
maqondana nenani elincane kakhulu lemizamo kanye nokuntuleka kokuqhathaniswa
phakathi kwezindlela ezimbalwa ezazithathwa shiya okuningi ongakufisa ukubhekwa
njengokugunyazwe kakhulu. Empeleni, imizamo bekungukuqhathanisa imigqa
yobude obunikiwe, ingxenye ivundlile, imile kancane, neminye imigqa ebonwe
phambilini eyahluka ngezingxenyana ezithile ezinkulu noma ezincane, ezahlukahluka
okwamanje, ukutadisha umthelela inhloso enkulu yombukeli bekubalwa, futhi
kubalwa ukuthi isilinganiso, noma sikhulu noma sincane, besilungile, sinamaphutha
noma simisiwe wahlala. Njengoba ukubheka kwakhe kusivumela ukuba siphethe,
isilinganiso samacala alungile nalawo awazange abonakale encike ngokuphelele,
kepha kuphela ngosayizi wezingxenyana, noma yimuphi umphumela uHegelmayer
uqobo awudonsayo; kepha imiphumela ngokuvamile ayijwayelekile, ngakho-ke
ngidlulisa ukuxhumana kwabo okuqondile.
43)Ezindabeni 174-178. Cishe umuzwa wokubuyekezwa kwesilinganiso p.
334-358 Mayelana ne-gauge efanayo. Kk. 423-427. Mayelana nokunqunywa
kobukhulu bomqondo wesikhala, u-Abhandl. der kgl. sächs. Ges. dW XXII,
No. II. p. 111 ff. Ngokusebenza komthetho kaWeber endaweni yomqondo
wesikhathi, ukubukezwa p. 419-423, Abhandl. umphakathi wasebukhosini
weSaxon d. W. XXII. Cha, ikhasi 9 ff.
44) I -Arch yase-Vierordt XI. k. 844,853.

Imizamo yami neyikaVolkmann endleleni yamaphutha amaphakathi, ukubuka


amabanga phakathi kwamaphoyinti amancane noma imicu ehambisanayo, kunikeza
isiqinisekiso esinamandla somthetho kunoma yiliphi ibanga elibalulekile,
okungukuthi, ukusuka kumamilimitha ayi-10 kuye kwangama-240 ebangeni
elihlanganayo elingu-1 unyawo liye ku-800 Amamilimitha, ngokuthi izibalo
zamaphutha amsulwa noma amaphutha asetshenzisiwe atholakele lapha afana
ngokulingana namabanga njengoba umuntu angalindela nje. Ngakolunye uhlangothi,
izivivinyo zikaVolkmann, kanye nokuhlolwa kuka-Appel's (umfundi onamehlo
abukhali kakhulu) owaqalwa nguye, ngamabanga we-micrometric ka-0.2 kuya ku-3.6
wezigidi emabangeni wamehlo azungeze uhla olubukwayo olujwayelekile,
akuvumeli ukuthi lokhu kulinganiselwa kutholakale;45), bei den verschiedenen
Normaldistanzen konstant, die andere, die ich die Weber’sche Variable nenne, im
Sinne des Weber’schen Gesetzes den Distanzen proportional geht. Wahrscheinlich ist
erstere auch bei den Versuchen mit den größeren Distanzen im Spiele, aber sie ist so
klein, daß sie gegen die letztere, den Distanzen proportionale, Komponente bei
größeren Distanzen merklich verschwindet, und in der Unsicherheit von deren
Bestimmung untergeht, indes sie bei ganz kleinen Distanzen den größeren Teil der
variabeln Fehlersumme bildet. Bei den allerkleinsten Distanzen von 0,2 und 0,3
Millimeter war für Volkmann’s Auge der Fehler auch wie es scheint durch Irradiation
abnorm vergrößert.
45) Sieist nicht mit einem konstanten Fehler in dem Sinne von Kap. 8 zu
verwechseln, sondern so gut aus variabeln Fehlern erwachsen, als die andere
Komponente, und nur deshalb Konstante ihr gegenüber genannt, weil sie, in
obiger Weise bestimmt, konstant bei Variation der Normaldistanz bleibt, nicht,
wie die Weber’sche Variable, sich damit ändert.

Man sieht also, daß wir auch hier mit einer unteren Grenze des Gesetzes für den
Versuch zu tun haben; und wahrscheinlich würden sehr große Distanzen auch eine
obere finden lassen.
Imiphumela esemqoka iqukethwe kokulandelayo. Bonke ihlobana okumsulwa
iphutha variable D ngomqondo inikezwe ngaphambili (Isahluko 8), futhi yonke
indawo ukunikeza okumsulwa iphutha isamba isikhangiso , ikakhulukazi futhi
(lapho nginqumile ukuthi ngizakuhlala ke) iphutha okumsulwa isamba
square å ( D 2 ), ngazo zonke ibanga etholakala ikakhulukazi
kusukela m kukhishwa nezingxenyana ezithile m kokuma 46 ngamunye wenza
ngokuvumelana nesikhathi , ukuze lonke inani amaphutha ziye zaba nomthelela
ngamunye isamba olukhethekile m m . Izinombolo m no mzinikezwa ngokwehlukana
ngochungechunge ngalunye lokubonwayo. Kumakholamu wezibalo ezinezingqimba
kusebenza imitha ephindwe kabili , inqobo nje uma izibalo ezikulo zihlala zakhiwa
izamba ezimbili ezikhethekile, ngokulandelana ku-L no-R noma u-O no-U. Inombolo
efanayo yokubukwa yayihlale yenziwa ngezikhundla ezingakwesokunxele
nangakwesokudla zebanga elijwayelekile (kwesobunxele nangakwesokudla), uma
amabanga ebewaphezulu, noma enesikhundla esiphezulu nesingezansi (phezulu
nangaphansi), uma ebheke phezulu, ngayiphi injongo imiphumela icacisiwe.
46)Ngokusho kukaChap. 8 kukhombisa umehluko othile kumanani aphelele
esamba samaphutha amsulwa, noma ngabe sitholakala kuzingxenyana noma
ngokuphelele kumongo.

Kusetshenziswa umugqa we-micrometric V kuphela ngamabanga amile, isb.


Phakathi kwemicu evundlile, konke okunye kunamabanga amade, okusho phakathi
kwemicu emile (lapho kwakusetshenziswa khona imicu).
Ukulingana ngamabanga kungabonakala

ngqo kwizibalo ezilula ngaphandle kokuthola iphutha elivela kuwo kuqala.


Izibalo zezikwele zamaphutha, uma umuntu efuna, zingasebenzela ukuthola isikwele

sisho iphutha , ngokusho ukuthi ubani angaqiniseka


ngokuqina nokuvumela ubudlelwano obujwayelekile ngokuvumelana nethuba,
nokho uphenyo engizoludlula lapha. Ngendlela efanayo bangabusa ukufakazela lokho
kalula lusobala kukho ubudlelwane langaphambilini, engithemba sizoxoxa kabanzi
kwenye indawo, ukuthi isamba sezikwele amaphutha å ( D ²) , zihlukaniswe
skwele isamba amaphutha ( AD ) 2 futhi andisa ngokuphindwe kabili inani
lokubonwayo, isb.lapha nge-2 m m , cishe inombolo kaLudolfp lapho. Umehluko
kuphela ukuthi ukubonwa kochungechunge I no-II akululungele ibanga elincane
kakhulu ngenxa yeqiniso elizoshaywa indiva lapha. Kodwa-ke, lobu budlelwano
abusithinti lapha.
Lonke uchungechunge olunikezwe lapha belunamaphutha acishe abe maningi,
angenantshisekelo kule ndawo, kepha azokwenzeka "ezindleleni zokulinganisa"
zami.
URow I Fechner (Disemba 9, 1856 kuya kuJanuwari 17, 1857).
Amabanga ama-5 avundlile, anqunywa ngamaphuzu amancane aqhamukayo
(okuthunga inaliti) wezinkampasi ezimbili ezihlanganiswe ngengozi zilele eduze
komunye etafuleni ngami, futhi zisuka ebangeni elicace bha cishe le-1
par. Kucatshangelwa unyawo. Ukunqunywa kwebanga kusetshenziswa isilinganiso
esikwehlukanayo, izingxenye eziyishumi zesigamu par, lapha ezakha
iyunithi. Umugqa wedesimali (wona uqobo ulingana no-0.72 ulayini ophindwe kabili
wedesimali). Amakhampasi amboziwe ukuze kukhishwe umthelela we-engeli
esilinganisweni. Kodwa-ke, le ndlela igcina iphutha elincane lokuthi ikhampasi
ekhomba ophahleni ithambile emabangeni amakhulu kunasemabangeni amancane,
iphutha eligwenywe ochungechungeni olulandelayo lwezivivinyo ngokusebenzisa
imicu efanayo.
Ukuze ngishiye ngaphandle kokungabaza ngokuhunyushwa kwezibalo
ezikulethebula, ngikhombisa ikakhulukazi ezokuqala, ngokuya ngokuthi ezinye
zonke zingachazwa kanjani kalula .
Ebangeni D = 10, okuthi ngemuva kwe-10 eyedlule kube uhhafu wama-
paris. Imigqa yedesimali, = 3.6 duod. Imigqa, isamba sephutha
elihlanzekile åD = 20.27 sitholwe ngebanga elijwayelekile kwesobunxele
(L.) ; okusho ukuthi, uma umuntu engeza konke (L.) athole amanani aphelele amahle
nengaqondile we- D = 10 ngokuya ngephutha elifanayo elihlanzekile ngokuya
ngamanani aphelele, ingqikithi ingu-20.27 half par. Imigqa yedesimali
iphumile. Incazelo m = 60, m = 2 ngaphezulu kwetafula bese isho ukuthi leli nani
lesiphambeko, njengabo bonke abanye abasemakholomu uL, R., lisuselwa ku-2 .60 =
120 amaphutha ngamanye ahlanganisiwe; ukuthi sonke isamba sephutha elinjalo
asitholakali kumongo wokubukwa okungu-120, kodwa kunalokho kuvela
ezingxenyeni ezimbili zokubhekwayo okungama-60 ngakunye; ngayinye lapho
ibanga lephutha elisho khona futhi, ngokumelene nalokhu, amaphutha amsulwa
anqunywa ngokukhethekile.
m = 60, m = iyunithi yesibili ½ isig. Umugqa wedesimali.

Umhlaka-
D. 10 30 40 50 okuphelele
20
UL. 20.27 35.98 60.42 85.29 85.85 287.81
åD
R. 18.37 40.87 60.49 69.19 99.55 288.47
okuphelele 38.64 76.85 120.91 154.48 185.40 576.28
UL. 4,621 17.36 50.56 88.41 105.99 266.94
å ( D ²)
R. 4.056 23.06 47.11 57.74 122.47 254.44
okuphelele 8,677 40.42 97.67 146.15 228.46 521.38
Uchungechunge II Volkmann (Mashi 22 kuya ku-Ephreli 1, 1857).
Amabanga ayi-8 amile, anqunywa ngokufana okuthathu, esebenzisa izinsimbi,
enwetshiwe futhi esikalini esime mpo, esivundlile esingashintshwa, kunalokho,
isikali esime mpo, esivundlile, esibukwa ngesizinda esimnyama, imicu yobude
obuyizigidi ezingama-220 ebangeni eliyizigidi ezingama-800 ukusuka esweni Isikali
sinikeza ama-millimitha ngqo, lapho kulinganiselwa phakathi.
Nginikela tibalo isikhangiso lapha ngemuva ukubala siphindwa kabili, ngokuba m
= 48, m = 1, futhi m = 16, m = 3, onikeza ithuba ukuzitshela wena ngokwehluka
ahlobene (bheka Isahluko 8).
1) m = 48, m = 1 . Iyunithi elingu-1 millimeter.

Umhlaka-
D. 10 40 80 120 160 200 240 okuphelele
20
UL. 7.552 7.914 26.95 39.90 75.05 102.30 87.11 117.96 464.7
åD
R. 5.050 10,800 24.50 42.89 58.70 93.82 96.63 145.82 478.2
okuphelele 12.602 18.714 51.45 82.79 133.75 196.12 183.74 263.78 942.9
UL. 1.657 2.558 22.66 48.67 199.96 371.83 229.63 394.45 1271.41
å ( D ²)
R. 1.021 3.406 18.11 60.47 117.37 314.56 331.57 612.95 1459.46
okuphelele 2.678 5.964 40.77 109.14 317.33 686.39 561.20 1007.40 2730.87
2) m = 16, m = iyunithi lesithathu imilimitha elilodwa.

Umhlaka-
D. 10 40 80 120 160 200 240 okuphelele
20
UL. 7.13 7.59 20.08 39.79 75.45 103.65 86.40 108.92 449.01
åD
R. 4.86 11.06 23.58 42.10 58.45 77.23 96.20 140.20 453.68
okuphelele 11.99 18.65 43.66 81.89 133.90 180.88 182.60 249.12 902.69
Kungabonakala ukuthi umehluko phakathi kwezindlela ezimbili zokubala mncane
kakhulu kumanani amaningi, kepha ubaluleke kakhulu kumugqa ongu- D = 40 no- D
= 1 imigqa engu-60, ehlobene nokwehluka okunamandla kwamaphutha aqhubekayo
okwenzeke lapha, okungakhonjiswa emininingwaneni yochungechunge
bekune- 47) . Njengoba lokhu kwehluka kususwe kangcono ngokuhlukaniswa,
ukubalwa 2) kufanele ukuthandwa ngaphezu kuka-1).
47)Iqiniso lokuthi amanye amanani kuthebula 1 mancane kancane kunethebula
2 kuya ngendlela ethile lapho amaphutha asatshalaliswa khona.

Umugqa III. Volkmann (Disemba 6 no-17, 1857).


Lokhu ukuphindwaphindwa kwamuva kochungechunge olwedlule ngaphansi
kwezimo ezifanayo, kuphela ngokushiywa kwamabanga amancane kakhulu.
m == 16, m = Iyunithi yesithathu imilimitha elilodwa.

D. 40 80 120 160 200 240 okuphelele


åD UL. 21.1 42.4 57.0 90.0 81.4 98.2 390.1
R. 8.4 32.1 63.5 63.2 106.3 117.9 391.4
okuphelele 29.5 74.5 120.5 153.2 187.7 216.1 781.5
Akukona ngaphandle kwenzalo ukuthi emigqeni eyedlule umuntu uzobona
ukuxhumana okukhulu phakathi kukaL no-R kumakholomu esamba wokugcina amile
mpo; Ubufakazi bokuthi amaphutha amsulwa aguqukile azimele ngesikhundla u-L
no-R, kanti amaphutha aqhubekayo, angashiwongo lapha, azibonakalise encike
kakhulu kuwo, futhi aletha umehluko omkhulu kwizibalo zamaphutha aluhlaza u-L
no-R. .
Imigqa emithathu ihlale ikhombisa ukulingana
kwe- AD ngamabanga, okunganakwa kalula lapho umuntu ehlukanisa lezi zibalo
ngamabanga, lapho umugqa ngamunye ukhombisa ukufana okubonakalayo kwama-
quotients. Kusuka ezibalweni zika-L. no-R (emgqeni wesibili ngemuva kuka m =

16, v = 3) amanani alandelayo atholakele

phakathi

Mina. II III
3.864 1,260 0.738
3.843 0.936 0.932
4.030 1.286 1.004
3.862 1.035 0.958
3.708 1.114 0.939
1,226 0.900
0.919
1,099
Ukuze uthole iphutha elijwayelekile elenziwa yiyunithi yebanga ekuboneni
okukodwa, noma ingxenyana yebanga elenziwa yiphutha ngokwesilinganiso
ekuboneni okukodwa, umuntu angahlukanisa okushiwo amanani wangaphambilini
ochungechungeni ngalunye ngenombolo yokubuka, ezinikele enanini, lapho umuntu
kufanele athathe umkhiqizo we- m no- m ngaphezu kwamatafula wokubuka kabili,
ngoba i- m lapho isebenza ikakhulu ku-L no-R, kepha lapha zombili
zihlanganisiwe. Njengoba, noma kunjalo, izibalo ezinkulu zamaphutha zethembisa
amanani aqonde kakhulu amabanga amakhulu kunamancane, eyodwa izoqhubeka
ngokunembile ngama- 48)Uma umuntu ehlanganisa zonke izizumbulu zamaphutha,
okufakiwe okwenziwe kumakholomu wokugcina mpo, ahlukanisa isamba salokhu
ngesamba sawo wonke amabanga, lapho kutholakala khona isamba sephutha
leyunithi yebanga, futhi lokhu kwehlukaniswa ngo-2 m m . Ngakho-ke uthola

Mina.

II. 1)

2)

III.
48)Indlela yezikwele okungenani inikeza indlela yokunquma, okuyisisekelo,
esiqonde ngokuthe xaxa, kepha esiyinkimbinkimbi, umphumela wayo
ophambuka kancane kulokhu okungenhla ukuthi awufanele umzamo
wokungena kuwo.

Ngemuva kwalokhu ngicabanga ukuthi ngilinganisela ibanga cishe


ngo- 1 / 60 Volkmann emizameni yakhe yangaphambilini (II) cishe ngo- 1 / 90 ,
ekuhambeni kwakhe (III) cishe okungu- 1 / 100 okungalungile, futhi lesi silinganiso
sisafana emabangeni ahlukahlukene. Uma ufuna, ungathola iphutha okungenzeka
livele kuleli phutha lisho ngokumane uliphindaphinde ngo-0.845347, okusho ukuthi
iphutha elidlulwe kaningi ngokungafinyelelwanga, ngakho-ke lincane kunephutha
elishoyo ngenxa yamaphutha amancane zenziwa kaningi kunezinkulu, kepha
isilinganiso esivamile esichaziwe sinemininingwane eminingi kuzindlela zami
zokulinganisa.
Uyabona ukuthi isilinganiso sikaVolkmann sasinembe kakhulu kunesami. Lokhu
kungenzeka ukuthi kungenxa yokuthi amabanga aphakathi kwemicu emithathu
efanayo kulula ukuwaqhathanisa kunaphakathi kwamathiphu wezinkampi ezimbili
ezilele eduze komunye nomunye, noma ekucijeni okukhulu kweso kunokwami,
okubonakala sengathi kuyenzeka, noma kuzo zombili ndawonye; okufanele uthathe
isinqumo bekungadinga ezinye izivivinyo zokuqhathanisa. Futhi uphenyo olunzulu
ngokwedlulele nolususelwa kumanani wokucija kwenani elikhudlwana labantu kanye
nezimo ezahlukahlukene zokubukwa, kuya ngokuthi umuntu uyigudluza yini intambo
eseceleni, njengakucwaningweni lukaVolkmann, noma intambo emaphakathi, kuya
ngokuthi iso elilodwa noma womabili ashiye indawo, alinakuphikiswa
esetshenziselwa ukubuka, kuya ngokuthi isifundo esisodwa sinamabanga amile,
aqondile noma angama-angular phakathi kwamaphoyinti, phakathi kwemigqa,
nosayizi wesiyingi, ukuzungeza kwesikwele nendawo, njll., kumzamo
wokukhombisa intshisekelo encane; nomaphi lapho kufanele kubhekwe
ngokucophelela ubukhulu nobunjalo bamaphutha aqhubekayo. Lapha, nokho,
bekuyindaba nje yokulandela isihloko maqondana nomthetho, okusithintayo manje.
Uma uchungechunge lwesibili lukaVolkmann lokubonile lukhombisa iphutha
elilinganiselwe elingalindelekile futhi ngenxa yalokho linemba kakhulu
kunelokuqala, khona-ke umehluko ungabangelwa yimpumelelo
yomsebenzi; kusukela phakathi kwe-l. Emugqeni wokuqala nowesibili bekukhona
ngisho nolunye uhla lwezivivinyo zobuhlakani, kufaka phakathi lonke
uchungechunge lwe-micrometric oluzofakwa kuhlu ngezansi, yize ukwelashwa
okuyingxenye yomugqa wokuqala kungakhombisanga leyo nqubekela phambili,
njengoba uphenyo olukhethekile lwamaqhezu lukhombisa.
Mhlawumbe umuntu angakuthola kunentshisekelo ukuthi iphutha likaVolkmann
elijwayelekile ohlangothini olubanzi lokuzwa kobuso lihambisana ngokuqondakalayo
nomehluko obonakalayo ohlangothini olunamandla ecaleni lakhe; kepha akukho
lutho olusemthethweni ngokujwayelekile olungabonakala esivumelwaneni esinjalo.

Enginakho izinombolo 1 / 60 , 1 / 90 , 1 / 100 kukhonjisiwe Raw, yi-ngaphambilini


kushiwo izibalo ngokuqondile kokuvela 1 / 62.5 futhi sf. Ngokwabo Awukwazi
kubhekwe njengendlela olunembile kakhulu futhi efanayo, ngoba
ehlukile m ngenkathi ithathwa , futhi le m iphela yonke indawo. Ngokwamazwi
(Isahluko 8), noma kunjalo, izibalo ezincane zamaphutha zincane ngakho-ke
amaphutha asho okuncane, okuncane okutholakele, okuncane kube m . Ubufakazi

balokhu bunikezwa emugqeni II, lapho ngemuva kuka-1) 0.01187 noma ,

ngemuva kuka-2) 0.010808 = njengephutha elilinganiselwe leyunithi


yebanga. Kokubili ukunqunywa kuncike ekubonweni okufanayo, okwathi, nokho,
kwahlukaniswa kwaba izingxenyana ze- m = 48 ku-1) nakumaqhezu ka- m = 16 ku-
2) lapho kwenziwa khona ukutholwa. Uyabona ukuthi umehluko emiphumeleni
awubalulekile, kepha ukhona futhi kufanele ubhekwe.
Ukuze kubuyiselwe wonke amanani esimweni esijwayelekile lapho kuzoba khona
isibalo esingapheli sokubukwa, amanani ngamunye atholakele ngaphambilini afakiwe
ngokuya ngefomula yokulungisa engizoyinikeza kafushane nangokwethiyori

"ezindleleni zami zokulinganisa" ukuphindaphindeka, lapho u- m engu-60, 48,


16, 16 ngokulandelana, umuntu ethola:

Mina.

II. 1)

2)

III.
Sollte diese Korrektion vollkommen ausreichen, so müßten bei Reihe II die Resultate
l) und 2) dadurch zu vollkommener Übereinstimmung gebracht sein. In der Tat sieht
man, daß sie sich so nahe kommen, daß man den Unterschied nicht mehr sehr
beachtenswert finden wird, und geneigt sein könnte, ihn darauf zu schreiben, daß
diese Korrektion keine absolut genaue und sichere, sondern nur eine auf
Wahrscheinlichkeitsgesetzen fassende ist, welche nach Zufälligkeiten kleine
Unterschiede übrig lassen kann. Jedoch ist der Unterschied in der Tat nicht zufällig,
wie mich eine hinreichende Untersuchung anderer analoger Fälle gelehrt hat, indem
er sich stets in derselben Richtung findet 49) futhi lokhu kuncike, njengoba nami
ngingaqinisekisa futhi sengivele ngiphawule kafishane eSahlukweni 8, ukuthi
ukulungiswa kwethu akubandakanyi ukwahluka kwephutha eliqhubekayo, elingakaze
lilahleke ngokuphelele, futhi elingcolisa iphutha elihlanzekile

elihlanzekile nge- m enkulu . Mayelana nalokhu, inani elilungisiwe ku- m =

16 lizokhethwa kunani eliku- m = 48.


49)Uma-ke umuntu esola ukulungiswa okungenhla, ngiyaqaphela ukuthi
ukulungiswa kwesikwele kusho iphutha elamukelwe yibo bonke abesayensi
yezibalo kanye nezazi zezinkanyezi, engikushoyo (bheka iSahluko 8),
kukhombisa ukungalingani okufanayo ngesizathu esifanayo Ngiyakwazi futhi
ngizozibonakalisa ngokwanele ngokusekelwe kulwazi.

Njengoba iphutha elihlala njalo ekuboneni kwami ochungechungeni bengingenalo


ubukhulu obukhulu, noma ikuphi ukwahlukahluka kulo ngeke kube nomthelela

emiphumeleni kakhulu, ukuze inani elilungisiwe libhekwe linembe


ngokwanele. Angizange ngiye kuphenyo oluthile mayelana nayo.
Manje ngiqhubeka nokwethulwa kwemiphumela yochungechunge lwe-
micrometric. Yonke le migqa ihlelwe nge-micrometric screw apparatus okuthi,
ngokufunda ikhanda le-screw, linikeze izingxenye zamamilimitha ayi-0.01, kuthi
ingxenye yeshumi ilinganiswe phakathi, eyakha iyunithi ematafuleni alandelayo,
ukuze izigidi ezingu-0,001 ziyunithi kuyo yonke indawo kokulandelayo, futhi z. B.
ibanga elilingana no-300 lisho ibanga langempela = 0.300 millimeters, isamba
sephutha esilingana no-265 sisho lelo banga elilingana no-0.265 millimeters. Lapho
kusekhona izingxenyana ezithile, okuthi, ngasendleleni, zingasebenzi, zivele
ngokunciphisa amaphutha angcolile abe msulwa.

Amabanga akulezi zinsiza 50) anqunywa ngemicu emithathu yesiliva ehambisanayo


eyi-0.445 million no-11 million ubude, ebibhekiswe emthunzini wengilazi
yesithwathwa noma isibhakabhaka esikhanyayo ezindaweni ezahlukahlukene
zokubukwa, ezikhonjiswa yonke indawo ngamamilimitha aphelele.
50) Kuchazwe ngokuningiliziwe emibikweni yeSaxon Soc. 1858. Ikhasi. 140
Ochungechungeni lweVolkmann umuntu uthola amanani kubakaki amabanga
amancanyana kakhulu, njengalawo avela emthethweni wochungechunge futhi ngenxa
yalokho awanakwa kulesi sibalo esilandelayo. Isizathu salokhu kuphambuka ukuthi
imisebe yayidlange kakhulu lapha, futhi imicu yasondela kakhulu ekugelezeni,
kangangokuba nangesikhathi sokuhlola uVolkmann wezwa ukungaqiniseki
kwesilinganiso, okwakungeke kuqhathaniswe nokuqhathaniswa namanye
amabanga. Emehlweni ka-Appel abukhali kakhulu, angathinteki kangako ngemisebe,
lokho kukhishwa akubonisanga ukuthi kuyadingeka.
Ngaphezu kochungechunge lwe-micrometric olunikezwe lapha, kukhona ezinye
ezimbili ezifanayo, engizidlulayo ngoba bebeqashwe ngamabanga ambalwa kakhulu
futhi asondele kakhulu, futhi aqukethe amanani angavumelani kakhulu kukodwa.
Umugqa IV. IVolkmann (Mashi 22 kuya ku-Ephreli 1, 1857).
Amabanga ayi-7 avundlile. Ibanga elibonakalayo izigidi ezingama-333
m = 30, m = 4.

D. 200 400 600 800 1000 1200 1400 okuphelele


UL. (694.5) 534.0 630.6 740.5 824.2 1023.2 1057.6 5504.6
åD
R. (630.5) 611.3 672.3 801.0 952.8 1097.6 1218.1 5983.6
okuphelele (1325.0) 1145.3 1302.9 1541.5 1777.0 2120.8 2275.7 11488.2
UL. (13439) 8327 11721 14344 16561 29964 31144 125500
å ( D ²)
R. (11134) 10968 12504 17655 22564 32419 38835 146079
okuphelele (24573) 19295 24225 31999 39125 62383 69979 271579
Umugqa V. Volkmann (Ephreli kuya kuJuni 1857).
6 amabanga amile. Ububanzi obubonakalayo obuyizigidi ezingama-333. Lokhu
kuhlolwa ngamabanga amile kwenziwa ngezibuko, ngoba ukulinganisa okunzima
lapha bekucacile ngokunganele ngokwanele, kanti konke ukuhlolwa ngamabanga
avundlile kwenziwa ngaphandle kwezingilazi.
m = 96, m = 1.

D. (400) 600 800 1000 1200 1400 okuphelele


O. (1429.2) 1645.3 1618.9 2417.4 2388.2 2993.6 12492.6
åD
U. (1563.0) 1335.0 1998.7 2070.0 2810.3 3150.0 12843.3
okuphelele (2998.2) 2980.3 3617.6 4487.4 5198.5 6143.6 25338.9
O. (28170) 42981 45016 97527 89314 155248 458256
å ( D ²)
U. (50708) 27011 72011 73199 128531 176638 528098
okuphelele (78878) 69992 117027 170726 217845 331886 986354
Umugqa Vl. I-Appel (ngoMeyi nangoJuni 1857).
Amabanga ayi-7 avundlile. Ibanga elibonakalayo izigidi ezingama-370
m = 48, m = 2.

D. 200 300 400 500 600 700 800 okuphelele


UL. 592.44 508.00 653.02 643.90 726.64 739.12 716.00 4579.12
åD
R. 594.20 679.00 681.00 575.50 719.52 649.00 778.61 4676.83
okuphelele 1186.64 1187.00 1334.02 1219.40 1446.16 1388.12 1494.61 9255.95
Umugqa VII. Appel (Okthoba 1857).
6 amabanga amade. Ububanzi obubukwayo obuyizigidi ezingama-300.
Ukubalwa kwe- D kulandela kabili lapha, ngo- m = 2 no- m = 6.
m = 33, m = 2.

D. 200 400 600 800


1000 1200 okuphelele
UL. 442.6 647.8 661.9 929.2
941.9 1070.8 4694.3
åD
R. 450.6 623.9 715.8 720.5
838.8 1027.0 4376.6
okuphelele 893.2 1271.7 1377.7 1654.9
1780.7 2097.8 9070.8
UL. 4773 10046 9805 18422
Ngo- 23595 86540
å ( D ²) 19899
R. 4385 8620 11895 13149 15810 22901 76960
okuphelele 9358 18666 21700 31571 35709 46496 163500
m = 11, m = 6.

D. 200 400 600 800 1000 1200 okuphelele


UL. 422.8 646.7 661.9 848.4 901.3 1049.1 4530.2
åD
R. 455.2 620.4 688.8 691.2 812.0 976.0 4243.6
okuphelele 878.0 1267.1 1350.7 1539.6 1713.3 2025.1 8773.8
Uma umuntu ebheka imiphumela yalolu chungechunge, lapho amanani kubakaki
angahle anganakwa kanyekanye ngenxa yesizathu esinikeziwe, akaboni nje kuphela
phakathi kochungechunge lwengqapheli efanayo, kodwa futhi bobabili ababukeli
abahlukene isilinganiso esingaguquguquki, okungukuthi ukwanda kwesibalo
samaphutha Ibanga, kepha ngesilinganiso esincane kakhulu kunesilinganiso, futhi
uchungechunge ezimbili ezidluliswe lapha nazo ziyaziveza kulo mphumela
ojwayelekile ngokuvumelana ngazwinye. Njengoba kuphawuliwe, noma kunjalo,
izamba zamaphutha zingamelwa njengomphumela wezinto ezimbili, enye yazo ehlala
njalo emabangeni ahlukene, futhi ngaphansi kwegama likaVolkmann njalo
no- Vkuzobhekiswa kukho, kepha, amanye amabanga ayalingana, futhi ngaphansi
kwegama likaWeber eliguqukayo leyunithi yebanga no- W kuzobhekiswa kulo, emva
kwalokho u- W noma nebanga D kufanele liphindaphindwe ngebanga elilinganayo
ngalinye Inani lokunikeza i- WD .
Ngokwethiyori yokuthi imiphumela yemithombo yamaphutha ihlangana kanjani,
ukwakheka kwenani lephutha elihlanzekile kunoma iliphi ibanga elinikeziwe kusuka
ezingxenyeni ezimbili i- V ne- WD ngeke kumelwe ngokufakwa okulula kwazo
zombili izingxenye, okungukuthi umuntu akakwazi ukusetha
I-D-D = V + WD
kepha isamba sezikwele zombili izingxenye kufanele sisethwe silingane nesikwele
se- åD , ukuze umuntu abe naso

(i- D ) 2 = V 2 + ( WD ) 2
ngakho-ke

Njengoba isikwele sesamba sephutha, i-di ( åD ) 2, ngokusho kombono wephutha,


ine- priori isilinganiso esinqumekayo esilinganisweni
sezikwele zamaphutha ( D 2 ), umuntu angafaka ezinye izamba zezikwele
zamaphutha ezilinganisweni ezedlule esikhundleni sezikwele zezibalo
zamaphutha. Inzalo yomzimba engizongena ngayo ngezansi, nokho, kungenzeka
kakhulu ukuthi ixhunyaniswe nefomu langaphambili, ngenxa yalokho ebengikusekele
kulokhu okulandelayo.
Eqinisweni, kulula ukufakazela inkolelo-mbono kanye nokufakazela
ngokuhlangenwe nakho ukuthi uma kunemithombo emibili yamaphutha azimele,
omunye wayo ubungadala isiphambeko u- A bese omunye ube nephutha isamba B ,
bese kuthi ngengozi yabo kungabi isiphambeko esingu- A + B.kungavela, kepha kube
nenani elincane lephutha, ngoba ngokwesilinganiso amaphutha kaningi ophawu
oluphambene njengophawu olufanayo oluvela kuzo zombili izimbangela ahlangana,
kepha kuphela laba bokugcina abanikeza iphutha elivelayo elilingana nesamba sabo,
esokuqala silingana nokwehluka kwabo; Kepha inkolelo yamaphutha ikhombisa
ukuthi isamba sezikwele zamaphutha wezinto ngokuvamile (isb. Ngokuqinile
ngenani elingapheli lamaphutha atholwe ngaphansi kwezimo ezifanayo) lilingana
nesamba sezikwele eziba nomphumela wamaphutha, njengoba nesibalo sezikwele
zezibalo ezilula zamaphutha kuvame ukuba yisikwele umphumela wephutha
olinganayo uyalingana, futhi isiqinisekiso salo mphumela wethiyori ngokuhlangenwe
nakho singatholakala kalula, uma amaphutha ochungechunge lweziphambeko
ezimbili ezizimele ngandlela thile etholwe ahlanganiswa njengezakhi ngokungezelela
kwe-algebraic ekwakhiweni kwamaphutha, lapho umuntu ethola okulingana
nokuqondana kwempumelelo yemithombo yamaphutha azimele. Empeleni, ngale
ndlela ngiziqinisekisile ngokuqinisekiswa komphumela wethiyori mayelana nesibalo
sezikwele zephutha kanye nesikwele sesamba samaphutha ngokuhlolwa
okuphindaphindiwe futhi ngizonikeza ubufakazi kwenye indawo.
Ngokuphathelene nomthombo wephutha ozimele amabanga nomthombo wephutha
oncike emabangeni ngomqondo ocacisiwe kufanele ube khona esweni, okungenhla
kuzofanela futhi ukuthi kufake isicelo kuzinto ezincike kukho, futhi izibalo
ezingenhla zizolungiswa ngalokhu. Ukuthi ukucatshangelwa kwemithombo enjalo
yamaphutha kuvumelekile, noma kunjalo, kuzodingeka kunqunywe kusukela
ekubonweni uqobo, inqobo nje uma, uma kusebenza, amanani anjalo V, W kufanele
abalwe ukuze amanani agciniwe amelwe emuva kusetshenziswa amafomula
angenhla.
Ngokubala okunjalo kwe- V , W ukubonwa emabangeni amabili ahlukene
kwanele. Uma sithatha izamba zamaphutha ze- D = 800 ne- D = 1400,
ngokulandelana i-1541.5 ne-2275.7 kulayini IV , ngokuhlanganisa uL no-R, kufanele
siqale

V 2 + 800 2 W 2 = 1541.5 2

V 2 + 1400 2 W 2 = 2275.7 2
kusuka kulokhu u- V 2 no- W 2 bangatholakala kalula njengezinto ezimbili ezingaziwa
ezinqunywa izibalo ezimbili, ngokusho ukuthi isizinda sezimpande sinikeza
i- V ne- W ngokwabo.
Ngokuya ngemizamo eseduze yokuthola ukuthi ngabe kukhona amabanga
angaphezu kwamabili, i- V ne- W kungabalwa kusuka ezinhlanganisweni eziningi
ezinjalo, lapho ukuba semthethweni kwento edingekayo kumele kulungiswe ngisho
nangaphambi kokubalwa emuva kwamaphutha abalelwa ku- V no- W ngokuthi
amanani we- V , W, atholakala ezinhlanganisweni ezahlukahlukene, avumelana
ngokuseduze ngokwanele ukuthi akwazi ukubhala okuphambukile okusele ezingozini
ezingalingani ekubhekweni. Ngokudweba okushiwo kumanani amaningana
anqunywe ngale ndlela, i- V ne- W bese zinqunywa ngokunembile.
Okuwukuphela kwento ebuyayo kule nqubo ukuthi ukukhetha phakathi kwamanani
wokubuka, umuntu afuna ukuwahlanganisa abe mabili, kuyaphikisana, futhi zonke
ezinye izindlela zokuhlanganisa zivumela izindlela ezithile ezicacile
zokutholakala; noma, uma ukubukwa kunemba ngokwanele ekucabangeni, umehluko
emphumeleni ocacile mncane kakhulu ukuthi inani elilodwa lingasetshenziswa kanye
nokunye. Okwamanje, noma kunjalo, ukubalwa ngokwendlela yezikwele okungenani
kusamele kukhethwe, okungafaki konke ukuzikhethela nokuvumela umphumela
oqondile kakhulu ongatholakala, noma yini engatholwa ochungechungeni
lokubonwayo. Ngokwezibalo ezihlanganisiwe zikaL noR ngaphandle
kokuncishiselwa kumamitha afanayofuthi ngesikhathi wokubuka elifanayo, okuyinto
kuphela elandelayo ngezansi, imiphumela elandelayo ngokushesha unikezwa 51) ,
iphutha kungenzeka ayengezwa ukuzimisela nge ± , kanye m esivumelekile
inhlanganisela L. futhi R., isb kabili bungangobubanzi m ngaphezu kwamatafula
wokubuka.
51) Kusetshenziswe okufanayo ngendlela yokuthi izibalo
zabekwa ngendlela V 2 + D 2 W 2 = ( åD ) 2 , eqondana ngqo uma
i- V 2 , W 2 iseshwa njengengaziwa. Kusukela kumanani atholwe ngaleyo
ndlela u- V 2 , W 2 yi- V, W etholwe yi-Wurzelausziehung. Amaphutha
okungenzeka abe yi- V, W asuselwa ekuphambukeni kokubalwa kusukela
kokutholakele ( åD ) 2 ku- V 2 noI-W 2 iyabalwa, futhi ihlobene nemigomo
yokubalwa kwephutha ngokuhlukanisa u- 2V, 2 W we- V, W wehlisiwe.

Amanani we- V no- W wezibalo zamaphutha ezingancishiswanga ngemuva


kwalokho

Isibalo V 2 + D 2 W 2 = ( SD ) 2 .

Ibanga
umugqa m m V UW.
elibonakalayo.
IV. IVolkm. 30 4 333 million 974.36 ± 34.34 1.5008 ± 0.02628
V. IVolkm. (vert.) 96 2 333 - 1398.20 ± 4.2411 ± 0.01332
49.35
VI. I-Appel 48 4 370 - 1169.90 ± 1.1603 ± 0.10008
33.76
VII Izikhalazo 33 4 300 - 1008.60 ± 1.5668 ± 0.051576
121.97
Ukuze sinqume ngemuva kwalokho ukuthi ukucabanga kwethu kokuguquguquka
okungaguquguquki kukaVolkmann nokuqinisekisiwe kukaWeber kuqinisekisiwe yini
ngomqondo oshiwo, okokuqala sinaka amaphutha okungenzeka ekuzimiseleni
kwawo, okuvame ukuba mancane kakhulu maqondana namanani we- V,
W bonisa. Okwesibili, singasebenzisa amanani we- V, W kuthebula
langaphambilini ukubala amanani we- ( åD ) 2 noma åD ahlobene
nama - D ahlukahlukene kumatafula wokuhlola , okwakuqala ngokuya nge -
equation V ² + D ² W ² = ( åD ) ², eyokugcina ngokusho Isibalo ,
futhi ungaqhathanisa umphumela wokubala nokubuka, lapho kukhonjiswa
isivumelwano esenelisa kakhulu. Kokulandelayo nginika ukuhlanganiswa kwe-
( åD ) 2 , okuthi ngenxa yobufushane ngishiye ukucashunwa kwamabanga
angafakwa kusuka kumatafula wokubuka kukhishwe labo abanamanani kubakaki.
Ukuhlanganiswa kokuqashelwe kanye nangokuya ngamanani we- V no- W

Amanani abalwe kuthebula langaphambilini ( åD ) 2 .

IV V VI I-VII
obs. ber. obs. ber. obs. ber. obs. ber.
1311700 1309780 8882200 8430000 1408000 1422444 797820 1210970
1697600 1760270 13087000 134660001409000 1489750 1617300 1392280
2376300 2390980 20137000 199400001779600 1583980 1898100 1861120
3157700 3201880 27023000 278550001486900 1705130 2738700 2517500
4497800 4192980 37744000 372080002091500 1853200 3170900 3361400
5178800 5364280 1926800 2028200 4400700 4392900
2233900 2230110
Ukuxhumana phakathi kokubala nokubuka kuyanelisa kakhulu, ngaphandle
kwamanani ambalwa aphambuka ngokuqinile ochungechungeni VII. Ngokuya
ngalokhu, umuntu angasho ukuthi umthetho kaWeber uqinisekisiwe endaweni
yomqondo wokulinganisa uye ezincwadini ezincane kakhulu, kuphela ukuthi
kungaphansi kwenkinga okufanele ixazululwe kuqala ukuze ikwazi.
Kimi kubonakale kungithakazelisa ukwenza ukubalwa kokubonwayo ngezindlela
ezimbalwa eziguquliwe, ezingaholeli kunoma yimaphi amanani ahluke kakhulu
kunalawo angaphambilini, kepha angakhombisa ukuthi ukukhetha okungenzeka
phakathi kwalezi zindlela ezahlukahlukene zokubala akuwenzi mehluko obalulekile
ngokususelwa kumphumela. Lezi zindlela ezihlukile zokubala zisetshenzisiwe
ochungechungeni lwe-IV.
1) Esikhundleni sokubala uL no-R kuhlanganiswe njengangenhla, ngibala kokubili
ngokwehlukana, ngenhlanhla ngisebenzisa ifomu elifanayo; ngakho ngitholile
VW

Kwesobunxele 436.82
0.7540
Kwesokudla 500.23 0.8005

—————————————
937.05 l, 5545
2) Mhlawumbe indlela ye-equation isetshenziswa ngokuyisisekelo

ngokubala ngokwendlela yesikwele esincane, lokhu kunembe kakhulu kunalokho


okusetshenziswe ngaphezulu, ngoba hhayi ( åD ) 2 , kepha i- åD ibonwa
ngqo. Kepha lokhu kubangela ukuthi i-equation ilahlekelwe yifomu yayo yomugqa,
futhi kulindelwe ukulungiswa, okuthi, njengoba isazi sizokuthola kalula, kuholele
ekwandeni okukhulu. Okwamanje ngenze lokhu kubalwa kuka-L no-R ikakhulukazi
kweRow IV, enikeze
VW
L. 441.1 0.7517
R. 502.0 0.7970

——————————————
946.1 1.5487

La magugu ahluka ngokungabaluleki kuphela kulawo atholakala ngaphansi kuka-1),


futhi ngeke kuwufanele umzamo wokunamathela endleleni enzima kakhulu.

3) Esikhundleni esigcawini iphutha isamba ( AD ) 2 enginakho isamba izikwele


iphutha å ( D 2 ) I-ukubala constants V ¢ , W ¢ ngokuvumelana kwesibalo V'² + D'² W
' 2 = å ( D 2 ) ngokusekelwe ku. Ngakho-ke ngithole uL
V'² W¢²

L. 6084
0.013591 R.7429 0.016234
———————————
13513 0.029825
Manje ngokusho kombono wephutha å ( D 2 ) no ( åD ) ² nge-equation

kuxhunyaniswe lapho p inombolo yeLudolf'sche, ecishe ifane namanani


wangaphambilini we- V no- W Return.
Kochungechunge VI no-VII, futhi, ngenze isibalo ngokwendlela uL. No-R eyaqala
ukusetshenziswa (ngaphansi kuka-1). Ngithole nge-VI
VW
L . 507.88 0.69166
R. 609.47 0.41611
————————————
1117.35 1.10777

ye-VII
VW
L . 515.66 0.81175
R. 447.48 0.75605
———————————
963.14 1.56780
Ithebula lamanani V, W, esiwanikeze ngenhla, linikeza okufanayo kwizibalo
zamaphutha ezitholwe ochungechungeni ngalunye lwamaphutha ezinhlotsheni
zezinhlobo, futhi ngaleyo ndlela ngokulingana kulezi zibalo. Kodwa-ke, njengoba
uchungechunge olwehlukile lungaphansi kwenani elihlukile lamaphutha ebangeni
ngalinye, elinikezwa ngumkhiqizo m m wethebula elifanayo, amanani
ochungechunge oluhlukile kufanele aqhathaniswe nenani lamaphutha,
ngokulandelana ngo-120, 192, 192, I-132 ingahlukaniswa, lapho amanani
we- V , W atholakala njengoba eba yisilinganiso sokuqashelwa okukodwa. Kufanele
futhi kunakwe ukuthi, njengoba i- m ehlukile senzeka ngesikhathi kubhekwa, ngenxa

yokuthi m mncane ukulungiswa kokuphindaphinda kufanele kwenziwe,


okwenzeka ukuthi kube kuncane kakhulu; Okokugcina, kufanele kubhekwe ukuthi
ububanzi obubukwayo lapho amabanga abonwa khona abufani yonke indawo, okuthi,
noma bungeke bube nethonya kunani W , inqobo nje uma amabanga abonakala
emancane ebangeni elikhulukazi azohlala enikeza iphutha lesilinganiso esifanayo W ,
kepha iphutha Vkumele ibambe iqhaza, okuyisayizi yephutha eliphelele efanayo
kuwo wonke amabanga, okuthi, ukuze iqhathaniswe lapho itholwa kusuka
kumabanga ahlukene okubukwayo, kufanele yehliswe ibanga elifanayo lokubuka
ngokuya ngamanani afanayo wobubanzi obubonakalayo obenzeka njalo; kodwa
ngakunye, kukalwa maqondana ne-cornea, amabanga wamehlo ukwengeza izigidi
eziyi-7 njengebanga eliphakathi kwezimpambano zemigqa yokuqondisa ne-
cornea, B. ebangeni elibukwayo izigidi ezingama-333 zilandelana IV. Izigidi
ezingama-340 kufanele zithathwe ekwehlisweni, njll.
52) Cf. Ezindabeni, p. 216 f. Ukubuyekeza p. 110 f. 339.
Uma lokhu kuncishiswa noma ukulungiswa ezintathu kwenziwa ngokunciphisa
wonke amanani uma kwenzeka ukubonwa okukodwa njengenhloso yenani
elingenamkhawulo lokubonwa ku-333 + 7 million, esikhundleni samanani asetafuleni
elingenhla, okulandelayo kuyatholakala.
Amanani alungisiwe futhi ancishisiwe we- V no- W ngephutha kumabanga
ayizigidi ezingama-340 ukusuka ezimpambanweni zemigqa yokubona.

Ulayini. V UW.
IV. IVolkm. 8.210 0.01265 =
V. IVolkm. (vert.) 7.319 0.02220 =
VI. I-Appel 5.5331 0.00608
=
VII Izikhalazo 8.5476 0.01172 =
Amanani akuleli thebula akhombisa izinto ezithile ezithokozisayo nezinye

ezibonakalayo. Inani lochungechunge lukaVolkmann IV olunamabanga

amade we-micrometric evundlile aliphambuki kakhulu kumanani


ochungechunge II atholwe kungekudala nguVolkmann emabangeni amakhulu
kakhulu , okungelutho ngaphandle kwenani W , elisuselwa ochungechungeni lapho
inkinga nge- V iyanyamalala. Umehluko osekhona phakathi kwamanani womabili
ungabangelwa izimo ezihluke kakhulu zokuhlola.
Ngakolunye uhlangothi, kunomehluko obonakala kakhulu kunani lika- W phakathi
kochungechunge lwe-micrometric IV ngamabanga amade (phakathi kwemicu emile)
nochungechunge lwe-micrometric V ngamabanga amile (phakathi kwemicu
evundlile) , yize kungenjalo ukuthi zombili azikude kakhulu ngesikhathi, njengoba
i- W ime mpo Amabanga acishe aphindwe kabili kunalawo avundlile; ngakho-ke
ukulinganisela kokwedlule kuncane kakhulu kunalokho, okwakuzwakala ngqo
kuzilingo ngokwazo. Amaphutha aqhubekayo, angabhalisiwe lapha, nawo
abemakhulu kakhulu kumabanga amile kunalawo avundlile. Amanani we-
Appel uWochungechungeni lwezingqapheli ezimbili u-VI no-VII amabanga amade
ahluka kakhulu, futhi inani le-VI lincane kakhulu kangangokuba livusa
izinsolo. Ekubonweni ngokwabo, nokho, akukho lutho olwenza izinsolo noma

zichaze umehluko. Inani elikumugqa VII livumelana kakhulu neVolkmann


; ngaphandle kolwazi ngemiphumela kaVolkmann ebikhona futhi okungenzeka
ukuthi ube nesandla esivumelwaneni. IV eqhubekayo kaVolkmann inesithakazelo
esithile . Ngaphandle kochungechunge lwe-Appel VI, olunhlanhlatha
ngokuqinile, olunokuthile okusolisayo ngo- W , amanye amanani amathathu
we- V alungile izibukeli ezimbili ezihluke ngokuphelele, amabanga amile futhi
avundlile afaniswe ngokuseduze kangangokuthi umuntu angacabanga ukuthi kukhona
okungaguquguquki ngokuphelele okusungulwe emvelweni; umahluko ka-7.319 no-
8.210 phakathi kuka- V webanga eliqondile nelime mpo awudluli lokho, ngemuva
kokungahleliwe kokuqashelwa nangokucatshangelwa ukuthi inkinga
yobukhulu V enephutha elingaguquki kanye no- W kumaphutha aluhlaza 53) ukuqeda
ngqo okufanayo kunzima, futhi mhlawumbe kusengabhekwa njengengozi. Inani le-
Appel elingu-8.546 ngokumangalisayo livumelana nenani leVolkmann elingu-
8.210. Isiqinisekiso esiphelele sokuqina kwalesi sayizi kubantu abahlukene
nangaphansi kwezimo ezahlukahlukene zokubuka, kuzodinga ukuphindaphindwa
okukhulu kakhulu nokwandiswa kokuqhubeka kokuhlolwa kunalokho
okutholakalayo manje.
53)I eluhlaza iphutha d yakhiwa okumsulwa iphutha eziguquguqukayo D kanye
njalo iphutha c ndawonye njengoba izingxenye, futhi V kanye W futhi kukhona
yezingxenye okumsulwa iphutha eziguquguqukayo D .

Umbuzo uvela ukuthi lokhu kubaluleka kungaba yini nokubaluleka. Ngilindele


ukwethulwa okwenziwe ikusasa lakhe uVolkmann azonikeza ngophenyo lwakhe,
ngifuna ukusho kafushane iphuzu elenza ukuthi uVolkmann asole ubukhona bento
enjalo kwasekuqaleni, futhi eyahola izivivinyo zakhe ezinzima. Ngoba, empeleni,
ukuba khona kwalokhu bekucatshangwa ngaphambili, lapho bekungabazeka ukuthi
okutholakele ngabe yilokho obekucatshangelwa ngempela yini.
Uma umbono kaWeber uqinisile ukuthi usayizi webanga ulinganiselwa
ngokwenani lezinto ze-retina elizigcinayo phakathi kwalo, khona-ke umugqa noma
ibanga ku-retina kufanele libonakale lilingana, noma ngabe ukuphela kwalo kufana
namaphuzu asondele kakhulu noma akude kunawo womabili Hlangana nama-
elementi we-retinal, futhi umugqa omncane ungavela usayizi ofanayo
nowakhudlwana; ngakho ezimweni ezivezwe uhlelo olulandelayo; lapho imibuthano
imele izakhi zemizwa yezinzwa ezithathwa njengeyisiyingi,

yiluphi uhlelo olwenza kube lula ukunganaki iqiniso lokuthi umugqa noma ibanga
elibonakala ngobubanzi obubili bento eyodwa ye-retinal enkulu noma encane
kunenye, ngaphansi kwezimo ezithile, lingathathwa njengelikhulu kakhulu, iphutha
elenzeka ngemigqa emikhulu noma amabanga, anezinto eziningi ze-retinal ukuqonda
ngokwakho, kepha ukunganakwa, kepha kungenjalo ngemigqa ye-micrometric
namabanga. Ekuhlolweni kwe-micrometric kusetshenziswa indlela yephutha elisho,
iphutha elibonakalayo ekulinganisweni okulinganayo kwamabanga kufanele
lithembele kulokhu; usayizi wephutha lesilinganiso elincikile kumele uhlobane
nobubanzi bezinto ze-retinal; Ukuhlala kukaVolkmann kungamela leli phutha
elishiwoyo, bese kuvumela isiphetho mayelana nobukhulu bezakhi ze-retinal,
Ukuze uphenye kabanzi umbuzo wokuthi ngabe leli phutha elishiwoyo lingamelwa
yini ngokungaguquguquki kukaVolkmann, bekudingekile ukuba 1) kunqunywe
ubuhlobo besayizi iphutha elisho ukuthi eligeleza lisuka ezimweni ezinikeziwe
okufanele libe nalo nobubanzi bento ye-retinal; 2) ukuphenya ukuthi ngabe
okufanayo kungaba ncamashi yini noma ngokwanele cishe ngokungaguquguquki
amabanga ahlukahlukene ajwayelekile akwazi ukukhomba okuqhubekayo
njengalokho uV azibonakalisile eyikho, 3) ukuthi ngabe ubukhulu balesi simiso
sanele ngokwanele ngalobo budlelwano iyavumelana nobukhulu obunqunywe
ngokomzimba bezakhi ze-retina.
Umbuzo wokuqala nowesibili ngokwawo kuyindaba yokubalwa kwamathuba, futhi
nenqubo yokubala inganikezwa, kepha ukwenziwa kwalokhu kunzima kakhulu
nakubantu bezibalo abanolwazi 54) . Umuntu angangezelela ngomzila wokuhlola
osungula izimo okungenzeka zenzeke esweni, nokuthi iyiphi uVolkmann
ayithathile. Umbuzo wesithathu ubhekene nobunzima bokuthi izingxenye zokugcina
zokubona ze-retina kungenzeka zingakaziwa kahle. Kepha ngeke ngiphinde ngingene
engxoxweni eqhubekayo ngalesi sihloko sonke, ukuze ngingalindele kude kakhulu
ukuxhumana kukaVolkmann uqobo, okunguphenyo lwayo lolu. Lokhu okungenhla
bekufanele kube kwenele ukuqondisa intshisekelo kulokho okukhulunywa ngakho.
54)Ngaphandle kwezahlulelo zami uqobo, ngingabhekisa esahlulelweni
sikaProfesa Möbius maqondana nalokhu.

Ukuphetha ukucatshangelwa kwangaphambilini kokungaguquguquki


kukaVolkmann, kufanele kubalwe kuphela ukubalwa, okuyothi ubukhulu obubonwe
ekuhlolweni bungabuyiselwa emuva kulokho okumele khona ku-retina uqobo,
ukwehliswa okudingekayo uma umuntu ufisa ukuphenya umbuzo wobudlelwano
babo nosayizi wezakhi ze-retinal.
Ngokusho kwetafula (iphuzu V), okuqhubekayo kukaVolkmann ngebanga
elibonakalayo = 340 millimeters, okubalwa kubhekiswa empambanweni yolayini
ohlangothini, bekungu-8.210 di 0.008210 millimeters, inqobo nje uma iyunithi lapho
yonke imiphumela yokuhlolwa kwe-micrometric ivezwa khona kukhona, yizigidi
ezingu-0,001. Uma omunye manje eqala ibanga iphuzu empambana emigqeni
isiqondiso kuyi-retina ngo inombolo round 15 million, bese ubuningi okuyinto V
limelela kuyi-retina lihlobene V observation njengoba 15 : 340, okusho ukuthi
njalo Vemugqeni onikeziwe umele usayizi = 0.0003621 wezigidi ku-retina. Lokhu
kucatshangwa ukuthi usayizi oqondile umfanekiso wesigcawu obonwe ku-retina
uhlala unikezwa ingxenye ye-retina okungukuthi yemingcele yangaphandle Bamba
imisebe edwetshiwe ezimpambanweni zemigqa yokuqondisa phakathi
kwakho. Kunjalo-ke ukubalwa okujwayelekile.
Umbuzo uvela, yebo, - ukuphawula engikukweleta u-EH Weber - ukuthi ngabe
iphuzu lokuhlangana kwemigqa yokuqondisa liyinqumela lapha. Ngokuvamile, sikala
amabanga ngosizo lokunyakaza kwamehlo, ngokuhambisa i-eksisi yamehlo usuka
komunye umngcele uye komunye, futhi ukusuka kuleli phuzu lokubuka kubonakala
sengathi kuthatha indawo ezungeza iso kunaleyo lapho imisebe kufanele idonswe
khona emingceleni yendlela yangaphandle ukwenza indlela isithombe esifanayo ku-
retina. Kepha lokhu ngama-55) 5.6 Lin. = 14.224 million ngemuva kwephoyinti
lokuqala, okungaba izigidi eziyi-7.778 phambi kwe-retina, lapho ubukhulu obubalwe
ngenhla buzoncishiswa cishe uhhafu. Kufanele ngibeke eceleni isinqumo salo mbuzo.
55) Ngokusho kukaVolkmann kusilulumagama sikaWagner. Ubuciko. Bheka. P.
234.
Umuntu angacabanga ukuthi ukungaguquguquki kukaVolkmann kuncike
eqinisweni lokuthi iphutha lenziwa lapho kulinganiswa ukwahlukaniswa, okuyinto
engeke incike kubukhulu bebanga eliboniwe, ngakho-ke linikeza iphutha elisho
okuhlala njalo kuwo wonke amabanga. Kepha i- V yethu inkulu kakhulu kulokhu,
ngoba ukufundwa okuqondile esikulufini se-micrometer kunikeze i-0.01 noma i-10
lamawaka ayisigidi; U-V, nokho, ulinganiselwa cishe ezigidini eziyisi-8
zesigidi.Isilinganiso asinakuphutha ngokulingana okungako
ngokwesilinganiso. Kepha akunakuphikwa ukuthi okuqhubekayo kukaVolkmann
kuthole ukwenyuka okuncane okuvela kulo mthombo.
Uma inomhlabathi oqinile ophilayo esweni layo, lapho-ke endaweni yokuzwa
okukhulu kokukhanya sibona ukufana okuphawulekayo kulokho esikuthole endaweni
yokuqina, njengoba umthetho kaWeber usebenza lapha kuphela kuqinisekiswa lapho
sicabangela ubukhulu obungaguquki obungezwe izizathu zangaphakathi zezinto
eziphilayo kumthelela wangaphandle oguqukayo.
Ngaphambi kokusebenzisa indlela yamaphutha amaphakathi, ngiphinde ngenza
izivivinyo ezithile ngokwendlela yomehluko obonakalayo ngisebenzisa isilinganiso
sebanga ngeso, okuthi, yize empeleni zenziwe yisikhathi ngenxa yezindlela ezinembe
kakhulu nezithembekile zaleyo ndlela, ngifuna ukukhuluma lapha kuphela , ngoba
uma kungenjalo azikho ezithile ezisuselwa kule ndlela.
Ngemuva kokuhlolwa kokuqala kokubukhali kokubona kwami, amakhampasi
amabili athola isamba esingu-1 par. UDuod. Amasiko, enye yoku-1 kanye
no- 1 / 40 Ukunikezwa amasiko, nezinkampasi zididekile kangangoba bengingazi
ukuthi iyiphi elandelayo. Manje ngazama ukuthola, ngeso nje,
okulandelayo. Ngithatha isinqumo esifanele ngaso sonke isikhathi, kodwa ngemuva
kokuhlolwa isikhathi eside kwesilandelayo. Amakhampasi abanjwa eduze komunye
nomunye ebangeni elicacile lokubona phambi kweso, ukuze amabanga aqhathaniswe
namaphuzu wekhampasi abe avundlile. Kepha ngiphinde ngenza isinqumo esifanayo
esinzima kepha esilungile impela ngemuva kwesikhala nomehluko ophindwe kabili
kanye, esinye saphindeka kane, ukuze ekugcineni ubude besiyingi esisodwa bube
ngu-4.0 nakulowo omunye u-4.1 amayintshi. Lolu chungechunge oluncane
lwemizamo emithathu luphindwe yimina kathathu ngempumelelo efanayo, kabili
ngosuku olulodwa, kanye ngosuku olulandelayo. Futhi, ekuzweni umehluko
esikhathini, akwenzanga mehluko ukuthi ngabe ngangibambe amakhampasi ebangeni
elikhudlwana noma elincane ukusuka emehlweni, kuphela ukuthi imingcele
yokuhlala kweso ayangeqiwa. Ngingahle ngibe muhle kancane kuneU-1 / 40 uhlale
ehlukaniswe kahle. Kepha sengibonile ukuthi uma umuntu engathathi umkhawulo
walokho okubonakala kuphakeme kancane, ungena endleleni yamacala afanele
nalawo angalungile, anembe kakhudlwana ekubhekeni okuningi, kepha made futhi,
ngokuzama okumbalwa, engaqinisekile. Umehluko wawumncane ngokwanele ukuthi
uma ngiwusika phakathi ngeke sisaba khona isinqumo esithembekile, futhi sasidinga
ukunakwa okukhulu ngeso lami, okwakungathi namanje kwakungelona ulwazi,
ukuze lwaziwe.
Kanye nomthetho kaWeber uqinisekisiwe endaweni yesilinganiso, umuntu kufanele
aphakamise umbuzo wokuthi lokhu kuqinisekiswa kusho ukuthini ngempela
ngemizwa ebanzi. Ngomqondo wokubuka kukaWeber mayelana nokulamula
kobukhulu bemizwa ebanzi, umbuzo oyisisekelo esingathanda ukuwuphendula
ngokuphathelene nencazelo yomthetho kaWeber kulo mkhakha kungaba ukuthi
umehluko emabangeni ezindawo ubonakala ukhulu ngokulingana noma ubonakala
ngokulinganayo, uma inani lemijikelezo yemizwa efakwe emabangeni lihluka
ngokulingana ngenani elifanayo, nokuthi ngabe ubukhulu besikhuthazo emizweni
enamandla bungabonakaliswa ngomthetho wethu ngenani lemibuthano esebenzayo
yokuzwa emizweni ebanzi. Kodwa konke lokhu kuhlolwa okushiwo ngenhla
akunikezi lwazi ngomqondo wokulingana, ngoba, ngokwendlela yemvelo lapho
amehlo ethu asetshenziswa ngayo, konke kwenziwa ngaphansi kwethonya lokuhamba
kweso, lapho amabanga amancane namakhulu angahambisani nenombolo
ehlukahlukene yemibuthano yemizwa equkethwe , kuye kwaqhathaniswa, kepha
ngokweqiniso lokuthi iphuzu elifanayo lombono ocacile liholwe ibanga elikhulu
noma elincane. Ngempela, ngobuningi bokusatshalaliswa kwezinzwa, kwehla kusuka
endaweni ekade ye-retina, umuntu ubengeke alindele ngisho nokuqinisekiswa
okuqondile komthetho kusuka ekuhlolweni kwethu uma bekungenziwa
ngokunyakaza. Amabanga amancane namakhulu awazange aqhathaniswe
ngokwenani elihlukile lemibuthano yezinzwa ayiqukethe, kepha ngokweqiniso
lokuthi iphuzu elifanayo lombono ocacile liqondiswe ebangeni elikhudlwana noma
elincane. Ngempela, ngobuningi bokusatshalaliswa kwezinzwa, kwehla kusuka
endaweni ekade ye-retina, umuntu ubengeke alindele ngisho nokuqinisekiswa
okuqondile komthetho kusuka ekuhlolweni kwethu uma bekungenziwa
ngokunyakaza. Amabanga amancane namakhulu awazange aqhathaniswe
ngokwenani elihlukile lemibuthano yezinzwa ayiqukethe, kepha ngokweqiniso
lokuthi iphuzu elifanayo lombono ocacile liqondiswe ebangeni elikhudlwana noma
elincane. Ngempela, ngobuningi bokusatshalaliswa kwezinzwa, kwehla kusuka
endaweni ekade ye-retina, umuntu ubengeke alindele ngisho nokuqinisekiswa
okuqondile komthetho kusuka ekuhlolweni kwethu uma bekungenziwa
ngokunyakaza.
Ngokwalokhu, umuntu angacabanga ukuthi isiqinisekiso sethu sihlobene kakhulu
nokuzizwa kwemisipha ngesikhathi sokunyakaza, ngoba lokhu kusiza ukudlulisa
isilinganiso sebanga, kunenani lemibuthano yezinzwa ebandakanyeka ngebanga
elilinganisiwe, futhi futhi kulokhu Uma kungavunyelwa ngempela, ukulingwa
okuwinelwe umthetho kuyohlala njalo kubalulekile; kepha noma kunjalo lo mbuzo
oyisisekelo ongenhla awusaphendulwa, futhi ukuhlobana nomuzwa wemisipha nakho
kubhekene nobunzima, engingeke ngiye kukho okwamanje.
Indlela manje ukuzama ukuphendula lowo mbuzo esikhumbeni, okufaniswa
nezitho zobuso kugcizelelwe kahle ngu-EH Weber maqondana nomqondo wokuningi,
nalapho umuntu engahlangene nethonya lokunyakaza . Ngaphandle kokuthi nalapha,
umuntu akanakulindela ukusatshalaliswa okufanayo kwezinzwa noma kuphi. Noma
kunjalo, bekubonakala kuwusizo ukubona ukuthi impumelelo kulokhu ihanjiswa
kanjani ezindaweni ezahlukahlukene zesikhumba, futhi kunemizamo ehambisanayo
ngedwa ebunzini lami, okuthi, ngenxa yendawo yayo enkulu, ebushelelezi enobuso
obuqinile, ibonakale inikela ngensimu enhle kakhulu yokubuka, nguVolkmann ku-
phalanx yangaphambili yomunwe ophakathi kwesobunxele nangemuva kwesandla
usebenzisa indlela yephutha eliphakathi. Kepha umphumela ngazwilinye wale
mizamo ngu ukuthi akukho ukulingana okulinganiselwe kwamaphutha amsulwa
ngamabanga, kepha ngokujwayelekile akhula kancane kakhulu, nangaphezulu
kwemingcele ethile noma ngezikhathi ezinkulu, hhayi ngamabanga, ngakho-ke
ingamelwa yinhlanganisela yengxenye elingana namabanga kanye nengxenye
engaguquki maqondana namabanga, ngokufanisa nalokho okwatholakala
ekuhlolweni kwamehlo kwe-micrometric. Ngokwalokho le mizamo, noma
ingenakuthathwa njengebukhali maqondana nokuphenywa kombuzo wethu ngenxa
yokungahambi kahle kokusatshalaliswa kwemizwa, awushiyi amathuba amancane
okuba khona komthetho kule ndawo uma umuntu ewufuna ngale ndlela.
Okwamanje kuphakama umbuzo omusha, ukuthi ngabe umuntu kufanele awufune
ngale ndlela yini emkhakheni wezinzwa eziningi; Lokhu, kubonakala, kuyabonakala
lapho uqala ukubona, uma umuntu efuna ukuba semthethweni kokufana komthetho
endaweni yemizwa ebanzi nejulile, inqobo nje uma kutholakala ngale ndlela
ekugcineni. Kodwa umuntu akumele alikhohlwe iqiniso lokuthi amabanga
esiwachazayo esweni nasesikhunjeni ancishiswe kuphela emkhakheni onikeziwe
wokubona nokuthinta, futhi ukunwetshwa kwale nsimu akukhuli njengomphumela,
kanti umfutho wokukhanya okukhulu awuyona nje imingcele ngaphakathi kwalowo
onikezwe Ukuqina kunqunyiwe, kepha ukukhiqizwa kwangaphambilini kokungabi
khona kokuvuselelwa kwenziwa, okubeka isimo ngokwehlukile. Esahlukweni sale
ngxenye elandelayo, lapho ngibuya khona namazwi ambalwa emizweni ebanzi
ikakhulukazi, ngizobuyela kuleli phuzu futhi; kodwa uchungechunge lwezivivinyo
lapho umphumela omubi ovezwe ngenhla usekelwe luzokwaziswa "ngezindlela
zokulinganisa".
6) Umzimba we-Fortune et morale.
Umthetho weWeber usengalandelelwa ungene endaweni ejwayelekile. Izinto
ezibonakalayo esinazo ( inhlanhla yomzimba ) azinanani noma zisho kithi
njengabantu abafile, kodwa kuphela uma nje kuyizindlela
zangaphandle zokukhiqiza isamba semizwa ebalulekile ( fortune morale )
kithi; maqondana nokuthi kamuva bazothatha indawo yesikhuthazo. Mayelana
nalokhu, okwebayo unenani elincane kakhulu kwabacebile kunalabo abampofu, futhi
uma lenza umuntu ocelayo ajabule usuku lonke, akazizwa njengokwenyuka
kwengcebo yesigidigidi. Lokhu kungabekwa ngaphansi komthetho
kaWeber. Ukukhula okulinganayo kulokho iLaplace the fortune moraleukuze
isibonelelo, nesanda ukuba Imizimba eshisiwe kumelwe ume maqondana
lokhu eshisiwe Imizimba .
Lesi simiso sitholakala okokuqala esincwadini sikaDaniel Bernoulli kuMazwana. I-
Acad. isayensi. imp. I-Petropolite. I-TV 1738, enesihloko esithi: "Specimen theoriae
novae de mensura sortis." Kamuva kuvela kwaLaplace in Theory analytique des
probabilités p. 187.432 wakhiqiza futhi waqhubekela phambili wakhula waba
nemiphumela, wabalula futhi wamukelwa nguPoisson ku s. Recherches sur la
probabilité with his conclusions.
Amagama womzimba we-fortune kanye ne-fortune morale awakasetshenziswa
nguBernoulli, kepha nguLaplace kuphela. Ngemuva kwezingxoxo zokuqala,
uBernoulli uthi: "I-Nempe valor non est aestimandus ex pretio rei, sed ex
emolumento, quod inacquququeque que capessit. Pretium ex re ipsa aestimatur
omnibusque idem est, emolumentum ex conditione personae. Ita procul dubio
pauperis magis refert "quam divitis, etsi pretium utrique idem sit;" nokuqhubeka
(ikhasi 177) "I-Ita vero valde probabile est, lucrulum quodvis semper emolumentum
afferre summae bonorum reciprocae proportional." Kulokhu ubeka ip. 181 ifomula
lokwehlukanisa nep. 182 ifomula ye-logarithmic, kamuva esiyisekela
ngokujwayelekile emthethweni kaWeber.
I-Laplace ithi (ikhasi 187): “On doit vanoer dans le tuen espéré, sa valeur relative,
de sa valeur absolue: celle-ci est indépendante des motifs, qui le font désirer, au lieu
que la première croit avec ces motifs. On ne peut thunder de regle génerale pour
apprécier cette valeur isihlobo; kuxhomeke kulokho okushiwo yi-valeur relative
d'une somme innniment petite, en raison directe de sa valeur absolue, en raison
inverse du bien total de la personne intéressée. En effet, il est clair qu'un franc a très-
peu de prix pour celui qui en possède un grand nombre, et que la manière la plus
naturelle d'estimer sa valeur relative, est de la supposer en raison inverse de ce
nombre. «P. 432: »D'après ce principe, x étant la fortune physique d'un individualu,
i'accroissement dx, qu'elle recoit, imvelisoit à l ' umuntu ngamunye unelungelo
lokuziphatha okuhle réciproque à cette fortune; I'accroissement de sa fortune morale

peut donc être exprimé par , k étant une njalo. I-ainsi en décignant par y la
fortune morale correspondante à la fortune physique x, ku-aura
y = k log x + log h,
hétant une constante arbitraire, que l'on déterminera au moyen d'une valeur de y
correspondante à une valeur donnée de x. Sur cela, nous observerons, que l'on ne peut
jamais supposer x et y nuls ou negatifs, dans l'ordre naturel des choses; imoto
ilungile, ikwazi ukubakhona kwendodana, okungukuthi, ukubakhona kwendodana,
akunakuqhathaniswa nomzimba womuntu, akunjalo, kungukutholwa komzimba
omningi, akunjalo ne peut fixer au-dessous de ce, qui lui serait rigoureu-sement
nécessaire pour exister; imoto ngokuqhudelana, qu'il ne consentirait point à recevoir
une somme modique, telle que cent francs, avec la condition de ne prétendre à rien,
lorsqu'il l'aurait dépensée. "
UPoisson uthi p. 72: “Comme l'avantage, qu'un gain procure à quelqu'un dépend de
l'état de sa fortune, on a ideé cant avantage relatif, de l'espérance mathématique, et on
l'a nommé espérance morale. Lorsqu'il est une quantité infiniment petite, on prend
son rapport à la fortune actuelle de la personne, pour the mesure de l'espérance
morale, qui peut d'ailleurs être positive ou négative, selon qu'il s'agit d'une
augmentation ou d'une diminution ekugcineni de cette fortune. Par le calcul intégral,
on déduit ensuite de cette mesure des conséquences, qui s'accordent avec les règles,
que la prudence indique sur la manière, ungafuni ukwenza izinto ezintsha! ons. "

X. Iqiniso lomkhawulo. 1)
Ukuzwa, umehluko wokuzwela uvama ukukhuphuka ngosayizi wesikhuthazo
esiyimbangela, umehluko wovuselelo, futhi ekuboneni kokuqala kubonakala
kungokwemvelo ukucabanga ukuthi iphuzu lapho umuzwa, umehluko wezinzwa
uqala ukubonakala, ngephuzu le-zero lesikhuthazo, Umehluko wesikhuthazo
uqondana. Kepha iqiniso liyaphikisana nalesi simiso; Esikhundleni salokho, kuvela
ukuthi sonke isikhuthazi, njengokwehluka kwesisusa, kufanele ukuthi sifinyelele
usayizi othize ngaphambi kokuba sibonakale, okungukuthi, ngaphambi kokuba siveze
umuzwa othinta kakhulu ukwazi kwethu noma usungule umehluko obonakalayo
wokuzwa. Ngakolunye uhlangothi, ukubonakala kwesikhuthazi, umehluko
wesikhuthazo, kuyanyamalala ngaphambi kokuba kwehle ku-zero. Iphuzu le-zero
lokuzwa
1)Ezindabeni, k. 7.82 ff. Revision p. 177-180. Izimiso Zokulinganisa, ikhasi
196 ff. Mayelana nombundu wokuxubana (bheka ngezansi k. 330 f.): Ku-
Matters p. 105 f., Revision p. 179 f. Izimiso Zokulinganisa, ikhasi 204 f.

Iphuzu lapho ukuqhamuka kwesikhuthazi noma umehluko ezenzakalweni uqala


khona futhi unyamalale, sizobiza kafushane umkhawulo, okuyinkulumo esebenza
ekuzweleni nomehluko ekuzweleni emikhawulweni yokubonakala kanye
nokukhuthaza noma umehluko wesikhuthazo, noma ubuhlobo besimo noma ukuletha
umehluko ekuzweleni kuze kube manje, ukuze sikwazi ukukhuluma ngomkhawulo
wokuzwa noma umehluko ekuzweleni kanye nenani lomngcele we-stimulus noma i-
stimulus umehluko noma isilinganiso se-stimulus, emgodini omfushane
wokuvuselela, umkhawulo wokuhluka, umkhawulo wokulinganisa
wesikhuthazo. Njengoba, unikezwe osayizi bezinto ezimbili, ubudlelwano babo futhi
okuphambene nabo kulandela ngokuzenzakalela kusuka komehluko, ngokuvamile
kwanele
Ngokuya ngobukhulu obukhulu nokwehluka okuvela kulokho kudinga nenani
elithile ukuze kubonakale ngesikhumba noma iso njengesandiso noma umehluko
ekwandisweni, sizokwazi ukudlulisela umqondo womkhawulo kuwo, futhi sizobiza
umkhawulo ophathelene nemizwa enamandla kakhulu, bhekisa emizweni ebanzi
njengokubanzi.
Mayelana nalokhu, ngaphandle kwemizwa, ezinye izinto ezijwayelekile futhi
eziphakeme kakhulu zokwazi, z. Uma, ngokwesibonelo, ukwazi konke komuntu
ngokuya ngokulala nokuvuka, ukwazi kwemicabango yomuntu ngamunye, ukunakwa
esiqondisweni esinikeziwe kunephuzu lokuqothuka nokuvela, sizokwazi ukwenza
umqondo nomqondo womkhawulo walokhu. Kulezi zimo akusekho inani
lomkhawulo wesikhuthazo sangaphandle esibeke ukuphakama kolwazi embundwini
noma okuhambelana nalo; Kepha umbuzo ungaphakanyiswa ukuthi ngabe
akudingeki yini ukuthi sithathe inani lomkhawulo wokunyakaza okuyisisekelo
kwengqondo, nokuthi ngabe umkhawulo wokuvuselela, umkhawulo wokwahluka,
umkhawulo wesilinganiso, ngoba imizwa ikhona kuphela njengoba ingahunyushelwa
kulokho, umbuzo okuzobhekwana nakho ekwethulweni kwengqondo
yangaphakathi. Okwamanje, kepha-ke, kuzoba yindaba yokuxoxa ngobudlelwano
obunamandla kuphela obungatholwa ngqo, futhi impela kulesi sahluko ngizozama
ngokwengxenye ukukhombisa nokuchaza ubuningi beqiniso lomkhawulo
wokuvuselela kanye nomngcele wokwehluka, ngokwengxenye ukuxoxa ngeziphetho
nezicelo, ukutholakala komkhawulo kuthwala nakho endaweni
yesipiliyoni; Kokulandelayo, noma kunjalo, sizobhekana nezinhlinzeko ezikhethekile
mayelana namanani womkhawulo. futhi empeleni kulesi sahluko ngizozama
ukukhombisa futhi ngichaze ngokwengxenye ubuningi beqiniso lomkhawulo
wokuvuselela kanye nomkhawulo wokwehluka, ngokwengxenye ukuxoxa
ngeziphetho kanye nokusetshenziswa ubukhona bomkhawulo obuletha nakho
endaweni yesipiliyoni; Kokulandelayo, noma kunjalo, sizobhekana nezinhlinzeko
ezikhethekile mayelana namanani womkhawulo. futhi empeleni kulesi sahluko
ngizozama ukukhombisa futhi ngichaze ngokwengxenye ubuningi beqiniso
lomkhawulo wokuvuselela kanye nomkhawulo wokwehluka, ngokwengxenye
ukuxoxa ngeziphetho kanye nokusetshenziswa ubukhona bomkhawulo obuletha
nakho endaweni yesipiliyoni; Kokulandelayo, noma kunjalo, sizobhekana
nezinhlinzeko ezikhethekile mayelana namanani womkhawulo.
l) Umbundu omkhulu.
a) Umkhawulo.
Endaweni yokuzwa okukhulu kokukhanya, ubufakazi obuqondile bokuthi amandla
athile esikhuthazo sokukhanya ayadingeka ukuvusa umuzwa, isb.Umbundu wethonya
lokukhanya likhona ngenani elilinganiselwe lesikhuthazi sokukhanya, alinakwenziwa
ngoba iso, njengoba kuxoxwe ngalo kaningi, alikwazi ukwenzeka ihlala njalo
ingaphezulu komkhawulo ngenjabulo yangaphakathi, lapho konke ukuvuselelwa
kokukhanya kwangaphandle kunikeza kuphela isengezo. Amaqiniso afundisa ukuthi
lesi sibonelelo sidinga amandla athile ukuze siqashelwe kunalokho asengxenyeni
esemngceleni wokwehluka.
Ngokuphathelene nokuguqulwa, nokho, esikubeka njengombala, lezi zimo
ezilandelayo zingasungulwa ukuze zibonakale: 1) ukuthi ukwephuka futhi ngaleyo
ndlela inani lokudlidliza lidlula umkhawulo othile; 2) ukuthi ubukhulu noma
ukuphakama kokudlidliza kweqe umkhawulo othile; 3) ukuthi umbala usebenza
ngokulingana okwanele, okumele kube kukhulu izingxenye ezingaphezulu ze-retina
umbala owela; 4) ukuthi awukho omhlophe omningi kakhulu oxutshwe nawo.
Ngokwazi eyokuqala, umuntu uyazi ukuthi ngale komkhawulo obomvu we-
spectrum ngeke kusabonakala imibala, noma ngandlela thile ingenziwa
ibonakale; noma kunjalo, izenzakalo zokushisa zifakazela ukuba khona kwemisebe
engaphezulu kwalomkhawulo. Manje imisebe ebomvu inokushukuma okuhamba
kancane, futhi ukungakwazi ukubona imisebe ebomvu kakhulu kubonakala
kungakwazi ukubhala noma yini ngaphandle kokuthi ukudlidlizela kwayo kuhamba
kancane. Ngakolunye uhlangothi, imisebe ebizwa nge-ultraviolet, engenakwenziwa
ibonakale lapho ama-prism ajwayelekile esetshenziswa ngaphansi kwezinyathelo
ezijwayelekile, futhi ubukhona bayo obabunikezwa ngaphambili kuphela
emiphumeleni yabo yamakhemikhali, kusanda kwenziwa kubonakale ngezinyathelo
ezifanele, ngoba kudingeka kuphela ukwenza lokho ukubenza babone ngamandla
anele,
Eqinisweni, ingxenye ye-ultraviolet ye-prismatic spectrum isabonakala ngenkathi
usebenzisa ama-rock crystal prism, avumela imisebe efanelekile yombala ukudlula
okuthe xaxa kunama-prism engilazi, lapho kungabonakali lutho ngayo lapho
usebenzisa izingilazi ze-glass, ikakhulukazi uma isuswa I-Spectrum edizayinelwe
nge-quartz prism, ehlukaniswe ngesikrini esinezicucu futhi ibhekwe ngesibonakude
esenziwe ngamalensi engilazi ane-prism yesibili yengilazi ngaphambili. Ubufakazi
bokuthi imisebe engaphezulu kwe-violet nayo idlula kuma-prism engilazi futhi
ayisabonwa kuphela ngenxa yokuthi umfutho uphansi kakhulu ukuthi isengabonakala
kumkhakha owenziwe ama-prism engilazi nge-fluorescence etholwe yi-Stokes.

Mayelana neyesithathu, u-EH Weber 2) uphawula ukuthi ngegebe elincanyana


kakhulu umuntu akasakwazi ukubona indawo eluhlaza njengokuluhlaza, futhi
uphetha ngalokhu ukuthi indawo enemibala kufanele ibe nosayizi othize ukuze iveze
umbala wayo othize. Ngakolunye uhlangothi, umuntu angasho ukuthi umuntu ubona
ezinye izinkanyezi ezingaguquki zisenombala ngandlela thile; kepha umbala
awugqamile kangako, futhi kufanele kucatshangwe ukuthi isithombe sezinkanyezi,
njengoba kunjalo nangokusikwa, sihlala sikhula ngandlela thize ngemisebe, ukuze
singathathwa njengeyipunifomu ngokuphelele.
2) IKhothamo likaMüller. 1849. k. 279.

U-Aubert 3) wenze ucwaningo oluningiliziwe nolunakekile ngale ndaba maqondana


nokuziphatha kwezingxenye eziseceleni ze-retina , imiphumela ekhethekile yayo,
nokho, engatholi ndawo kulokhu okwethulwayo okujwayelekile.
3) IGräfe Arch. F. Ophthalmol. LIl. 38 ff.

Ngokuphathelene neyesine, kuhlala njalo kungancipha uketshezi lokufaka umbala


ezingeni elinjalo, noma ukuxuba into efakwe umbala ngombala omhlophe kakhulu,
ukuze umbala ungabonakali kweso. Leli cala lizoxoxwa ngokuzayo esahlukweni
sezinto ezixubekayo.
Mayelana nokuqina komsindo, iqiniso lomkhawulo lingatholakala kalula.
Lapho umzimba ozwakalayo uhambela kude kakhulu, ekugcineni asisakuwuzwa
nhlobo, kungakhathaleki ukuthi amaza omsindo ashaya izindlebe zethu kodwa angabi
zero. Ukusondela komzimba ozwakalayo kunomphumela kuphela wokwenza
umbono, ongabonakali ngenxa yobuthakathaka bawo, kepha hhayi ngenxa
yokungabikho kwawo, obonakala ngokuqiniswa.
Ngakho-ke asisayizwa insimbi ekude kakhulu. Kepha uma izinsimbi eziyi-100,
ezingekho esizizwayo ngakunye, zingakhala ndawonye ebangeni elifanayo,
besizozizwa. Ngakho-ke yonke insimbi eyodwa kuleli banga kufanele futhi ibambe
iqhaza ekulaleni, okungukuphela kwayo akwanele ukukhiqiza umuzwa ophawuleka
womsindo.
Isibungu esisehlathini asizwakali sidla, kepha uma kukhona isibungu
esijwayelekile esidla ehlathini, umuntu angasizwa kahle; kodwa umsindo owenziwa
amacimbi amaningi kuphela isamba semisindo eyenziwe yizibungu
ngazinye. Ngakho-ke sonke isibungu esisodwa kufanele futhi sinikele ngokuthile
ekulaleleni sonke isibungu, kungakhathalekile ukuthi umuntu akazizwele
ngokwakhe; kepha lokhu akunamandla ngokwanele ngokwako ukuvusa ukuzwa
okubonakalayo kokuzwa.
Ngaso sonke isikhathi sosuku umsindo othile ugcwalisa umoya, kepha uma ungeqi
amandla athile sicabanga ukuthi asizwa lutho.
Ngisho nento ebabayo ayisakwazi ukunambitheka ekuhlanzeni i-
homeopathic. Kwanele ukugxila ekuqothulweni futhi ukunambitheka kuzobonakala.
Akunakuphikiswa ukuthi kunezinto eziningi kakhulu ezinukayo ezisemoyeni
ngasikhathi sonke esingazinuki ngoba zithambe kakhulu. Kodwa inja nesihluku,
ngezitho zazo ezibukhali, ziwuzwa ngephunga umkhondo esingasawunuki, kepha
uzonuka sengathi uyaqina.
Ipuleti elilodwa le-galvanic alinikezi ukuzwa okuqaphelekayo, kuyilapho ikholomu
enamacwecwe angamapuleti angashadile.
Noma yikuphi ukucindezela emzimbeni wethu kudinga ukuthi kusatshalaliswe
ngokwanele ukuze kungabonakali lapho kungekho lutho.
b) Umngcele owehlukile.
Iqiniso lokuthi umehluko ezintweni ezishukumisayo kufanele libe ngosayizi othile
ukuze kubonakale njengomehluko ngokuvamile alingabazeki, futhi indlela
yomehluko obonakalayo, ongasetshenziswa kuzo zonke izindawo zemizwa,
ixhomeke ngokuphelele kuwo.
Kepha ubukhona bomkhawulo umehluko abungeke butholakale kahle
ngokwengeziwe, ngokulula nangokubabazekayo kunasendaweni yokubona
ukukhanya ngokuhlolwa kwesithunzi esikukhombisile ukufakazela umthetho
kaWeber. Masikhumbule izimo zesilingo:
Ubeka amalambu amabili eduze komunye nomunye naphambi kwawo umzimba
onikeza isithunzi. Isinye sezibani ezimbili sinikeza isithunzi esikhanyiswa kuphela
ngesinye isibani, kuyilapho inhlabathi ezungezile ikhanyiswa ngamalambu
womabili. Uma ujijela intambo yesibani esisodwa phansi ujule kakhulu, noma uma
uyiqhubekisela phambili futhi uye kude nomzimba onikeza isithunzi, ungabona
isithunzi esisiphosa siba buthakathaka futhi sibe buthakathaka njengoba ukukhanya
kwesikhala esiseduze kuye kwehluka kancane nangaphansi kuso, futhi ekugcineni
lesi Izithunzi ziyanyamalala, njengoba zamuncwa ukukhanyisa okujwayelekile
komhlaba, noma ngabe imithombo yomibili yokukhanya isekhona yini. Ngimangele
impela lapho kuqala ukungishaya ukuthi amalambu amabili enza isithunzi
nje. Womabili amalambu avutha ngokusobala kodwa kunesithunzi kuphela. Ngelinye
igama, lapho umehluko phakathi kokukhanyisa kwesithunzi nendawo ezungezile
uhamba ngaphansi komkhawulo othile, umehluko unyamalala ngokuphelele ukuzwa
futhi awusakwazi ukubonwa nhlobo.
Lo mzamo ushaya ikakhulukazi ngoba umuntu angabona izingxenye lapha
ngasikhathi sinye, futhi aqondise iso ngokucijile, ngokuthula nangokuzinza emugqeni
womngcele ofanayo, ngenkathi wenza umehluko wawo unyamalale; Ngakho-ke
akunakubuzwa ngokukhohlwa umbono wangaphambilini noma ukungawubheki
umehluko, lapho umuntu engathambekela ekuboniseni ukungabonakali noma
ukunyamalala komehluko kweminye imizamo.
Ukuhlolwa kuvumela ushintsho oluthile. Ngokuvamile: uma esinye sezithunzi
siphawuleka, kudingeka kuphela ukuthi isikulufa sikhanyise isibani siphansi kancane
noma esinye siphakeme kancane, lapho-ke kuba sobala; futhi uma kungabonakali,
udinga kuphela ukuthi isibani sakho siphezulu, noma ukuskena esinye ngokufanayo,
bese siyabonakala. Esikhundleni sezikulufo eziphakeme futhi ezijulile, okufanayo
kuyasebenza: ukusondela kakhudlwana nokususa.
Into efanayo nalokhu kulinga ifundisa okwenzekile, nakho osekuqinisekisiwe,
ukuthi ngokunakekela okukhulu kakhulu asikwazi ukubona inkanyezi
esibhakabhakeni sasemini.
Ngokujwayelekile njengoba neqiniso lomkhawulo wokwehluka yiqiniso lokuthi
liyanda ngosayizi wesikhuthazo. Ngaphandle nje kokuthi umthetho kaWeber ukhona,
ubukhulu bomehluko obonakalayo futhi ngakho-ke umehluko umkhawulo ulingana
ngqo nosayizi wesikhuthazi, umehluko phakathi kokufanele kuqondwe; uma
ungekho, kusekhona ukuthembela kubukhulu besikhuthazo, okungeyona nje
yokulingana okulula.
Uma usayizi wokwahluka okuhlobene nesikhuthazi uhlala unjalo, uma isilinganiso
sesikhuthazi sihlala silingana futhi okuphambene nalokho, kungashiwo ukuthi
umehluko oqondakalayo ekuzweleni wenzeka ngomehluko ofanayo wesihlobo
kusikhuthazo kanye nenani elifanayo lesikhuthazi, kungakhathalekile ubukhulu
besikhuthazi. Kepha uma zombili ziyinto efanayo, ngombono osemthethweni
kwesinye isikhathi kungaba lula kakhulu noma kufaneleke ukunamathela kokunye
kunokunye. Ngokunjalo, ngokuzayo sizokhetha umehluko omkhulu ngokuphelele,
oqondana nomehluko obonakalayo nje, umehluko ophelele wokuvuselela,
umkhawulo wokulingana noma umehluko uhlala njalo umehluko wesikhuthazo
esihlobene,a , w , v ngayo. Ukuhluka komehluko w ngamandla okukhanya
kungukuhlala kwesilinganiso ngokwendlela kaVolkmann .
Ngokuvamile umuntu unakho
v = 1 + w no- w = v - 1.
I-logarithm ye- v izosetshenziswa kaningi kokulandelayo . Uma manje
u- w kwisisho v = 1 + w kuhlala kuyinto encane kakhulu, amandla aphakeme
anganakwa uma kuqhathaniswa neyokuqala, umuntu angafaka i- M w ye-log (1
+ w ) ngokuya ngemibono eyaziwa ngezibalo , lapho uM eyi -modulus ye-logarithmic
Uhlelo, ngakho-ke beka
log v = M w .
Kubalulekile ukukhumbula ukuthi uma umehluko wesikhuthazo esihlobene
nesilinganiso sesikhuthazo, ngakho-ke futhi umehluko uhlala njalo futhi ulinganisela
njalo, uhlala uhlala njalo lapho ushintsho luguqulwa, akunakwenzeka uma elinye
lalawa magugu liguquka, elinye liguquka ngokulingana izinguquko. Ngakolunye
uhlangothi, i-logarithm yesilinganiso sokukhuphuka kwesilinganiso inyuka
ngokulingana nomehluko oqhubekayo ngokuya nge-equation engenhla, futhi i-
log w ingafakwa esikhundleni se- v noma kuphi lapho kuphela ama-ratios
abalulekile .

2) Umkhawulo obanzi.
Uma indingilizi emhlophe engemuva elimnyama noma okuphambene nalokho
incane kakhulu noma ibukwa kude kakhulu, ngeke isaziwa. Lapho amaphuzu amabili
noma imicu ehambisanayo isondelene kakhulu komunye nomunye noma ibukwa
buqamama kakhulu, igelezela kude iso bese ibanga eliphakathi kwayo
lingabonakali. Umkhawulo lapho okwenzeka kuqala khona kungabhekiswa
njengomkhawulo wobungako obubonakalayo, ukuthi lapho okwenzeka okokugcina
kungabizwa khona njengomkhawulo webanga elibonakalayo.
Njengoba kwaziwa kahle, amaphuzu amabili ayindilinga asondelene kakhulu
ahlangana abe nombono ofanayo esikhunjeni, futhi kunomkhawulo webanga
elibonakalayo lapha.
Okungenzeki lapho okuvelayo okubili kuncibilika kube umbono owodwa
ongahlukaniseki uma kwenzeka ngokushesha okukhulu ngokulandelana. Ngakho-ke
kukhona futhi umkhawulo obanzi maqondana nebanga lesikhathi.
Uma into, njengesandla sehora noma inkanyezi esibhakabhakeni, ihamba kancane,
ukunyakaza ngeke kubonwe; uma kusheshiswa ngokwanele, kuzokwaziwa. Ngakho-
ke kukhona umkhawulo wejubane elibonakalayo.
Lapha isikhathi nendawo kuyacatshangelwa ngasikhathi sinye. Mhlawumbe
ijubane liqala ukubonakala lapho umkhawulo wesikhathi uhlangabezana
nomkhawulo wesikhala, okungukuthi lapho isikhala sichazwa esikhathini esincane
kakhulu esingangeni endaweni yesikhathi somphefumulo, esingangeni endaweni
yesikhala seso.
3) Ukucatshangelwa okuningana okujwayelekile maqondana nomkhawulo.
Kukhona okuthile okuxakayo kusukela ekuqaleni eqinisweni
kombundu. Umehluko wesikhuthazi noma wesikhuthazo ungakhuphukela
emikhawulweni ethile ngaphandle kokuzwakala; kusukela kumkhawulo othile
kuyezwakala nokukhula kwayo kuzwakala. Kungenzeka kanjani ukuthi lokho
okungenamthelela ekwazini lapho kubuthakathaka, kuqale ukusebenza okuthile
kukho ngokuqinisa? Kubukeka sengathi ukufingqwa kwemiphumela emibi
kunganikeza okuthile komphumela. Kodwa uma lobu budlelwano bungadala
ubunzima kumethaphysician, ngokombono wezibalo abunankinga, futhi lokhu
kungaphakamisa ukuthi iphuzu lokubuka kwezibalo, ngokusho kobukhulu bemizwa
njengokusebenza kobukhulu besikhuthazi (noma ukunyakaza kwangaphakathi
okubangelwe yikho) kungabuye kubhekwe njengokufanelekile kwe-metaphysical
is. Ngempela, uma u- y kungumsebenzi ka- x , y unganyamalala kumanani athile
we- x , ube yinto engeyinhle noma ocatshangelwe, kuyilapho kwanele ukukhuphula
u- x ngale kwaleli nani ngo- y ukubona amanani amahle ebuyiswa.
Iqiniso elilandelayo lixhumene neqiniso lomkhawulo. Ukujula kobukhulu
besikhuthazi noma umehluko wesikhuthazo uwela ngaphansi kombundu, lapho
umfutho noma umehluko wesikhuthazo ungazwakala, futhi ukwanda kuzodingeka
ngaphambi kokuba uzwakale. Uma nje umfutho noma umehluko wesikhuthazo uhlala
ungaphansi kombundu, ukuzwa kwawo kuhlala, kuthiwa, uqulekile, futhi ukungazi
kuya kujula ngokwengeziwe, njengoba ubukhulu besikhuthazi noma umehluko
wesikhuthazo uwela ngaphansi kombundu. Ngakho-ke umsindo okude, amandla we-
olfactory asemkhathini ahlala ngaphansi kombundu futhi ngalokhu umuzwa ovuswa
ngaleyo ndlela uhlala ekuqulekeni kuze kube yilapho amandla alezo zici eqa usayizi
othile, umkhawulo. Kakade lapha iyazinikela
Ukungabonakali kokungafani okuncane ngokwemvelo kuphakamisa umbuzo
ocashile futhi ongabalulekile wendlela yokulinganisa ukuzwela usebenzisa indlela
yamacala alungile futhi angalungile.
Uma ucabanga ukuthi umehluko ezinsikeni noma, ikakhulukazi, ezintweni
ezishukumisayo, ezisetshenziswa ekuhlolweni, mncane kakhulu ukuthi uwe
ngaphansi komkhawulo lapho ungabonakala khona ngokuqaphela, umbuzo
uphakama ukuthi ngabe kungenxa yenani lezinto ezifanele nezingalungile Amacala
angathola ithonya nakancane; noma ngabe ayilungile nje ebudlelwaneni phakathi
kwalaba bobabili sengathi bekungekho mehluko nhlobo, kuze kube yilapho
umehluko weqe umkhawulo lapho ungazizwa unjalo, nokuthi ngabe akunjalo
ukusuka lapho ukuya phambili ubukhulu obukhulu bomehluko, ngokuya ngomehluko
phakathi kwawo nenani eliqala ukuzwakala ngalo ngempela.
Ekuqaleni lokhu kubonakala kuyabonakala, ngoba umehluko ongathinti ukuqonda
kwethu unganquma kanjani ukwahlulela kwethu? Ngaphandle kokunaka lokhu,
umuntu akanakwemukela ngaphandle kokumemezela ngasikhathi sinye
ukungasebenzi, kanye nemigomo yendlela yokukala okukhulunywa ngayo, imigomo
leyo umuntu abala ngayo amathuba wamaphutha ngokuya ngosayizi wawo, nokuthi
leyo ndlela yokulinganisa isekelwe ngokuphelele; ukubhekisisa okuseduze kuholela
nomphumela obonakala ngokusobala futhi ophambene ngokuphelele. Ngaphandle
kokuthi umehluko ngokwawo awubonakali, ngenombolo eyanele yokuqhathanisa
kuzoholela ekucabangeni kwamacala afanele ngokuya ngesisindo esinzima,
imvamisa enkulu.
Kumele kucatshangwe ukuthi ngasikhathi sinye nokwehluka okufanele kuqondwe,
amathonya engozi enza okuthi, uma enikezwe isisindo esifanayo, ngokwesilinganiso
anqume ukwahlulelwa kaningi evuna omunye njengokunye. Umehluko manje
usungeziwe kumathonya anquma ukwahlulela ngokuthanda okukodwa; futhi
ngokwengxenye ukuze amathonya anjalo, obekungenzeka ukuthi angatholakali
ngaphandle kwalokhu, abe ngokuthanda kakhulu lolu hlangothi, ngokwengxenye
aqinisa amathonya asevele abonakala ngakulolu hlangothi futhi enze ukuthi abe
ngaphezu kwamathonya ahlukile kunalokho okuncane. Lokhu-ke akuvimbi ukuthi
ezimweni eziningi ithonya lesisindo eseqile kanye nokuphazamiseka okukhona
kusala ngaphansi kokubonwayo, lapho-ke ukwahlulelwa kuhlala kungacaci
Ngale ndlela umuntu ubona ukuthi umehluko ongacaci uqobo lwawo uqobo,
ngokungeza namanye amathonya, ungaba kanjani nemiphumela ebonakalayo; kanye
namathuba, okusho ukuthi, inani elilinganisiwe lamacala okulungile nokungalungile
enanini elikhulu kakhulu lezilingo, kuncike kubukhulu bomehluko ngendlela evumela
isilinganiso esithile sobuzwe ukuthi sitholwe lapho, njengoba kukhonjisiwe
ekuqaleni.
Inani lomngcele womabili umehluko nogqozi likwazi ukwenza ushintsho olukhulu
nolwehlukahlukene kakhulu ngenxa yezimo zokukhathala, ukujwayela, ukuvivinya
umzimba, izimbangela zangaphakathi zenjabulo noma ukukhubazeka, imithi,
isikhathi sokuphila, umthethosisekelo ngamunye, njll. lapho lezi zimo zingalethi
zinguquko kuzo. Ukuphenywa kwalobu budlelwano bokuncika kungenye
yemisebenzi ebaluleke kakhulu ye-psychophysics futhi kuqondana nophenyo
olujwayelekile lobudlelwano bokuncika kokuzwela okuphelele nokwehlukile noma
ukucasuka kanye nokuzwela, ngoba ukuzwela okuphelele komkhawulo wokuvuselela
nokuzwela okwehlukile kombundu ohlukile kuyabuyisana.
Uma iqiniso lomkhawulo lingadluliswa lisuswe ekuvuseleleni liye enyakeni we-
psychophysical obangelwe yilo - esizozama ukukufakazela kamuva - ngakho-ke,
ngokusho komcabango wethu ojwayelekile wokuthi ubudlelwane obuzinzile phakathi
kwezinguquko zomzimba nezengqondo buyenzeka kithi, inani lomngcele we-
psychophysical nalo liba Umsebenzi ohambelana nokuqala kwemizwa ethile kufanele
uthathwe njengongaguquguquki, ukuze umuzwa uqale ngokuqinisekile lapho
umsebenzi oxhunywe kuwo ufinyelele ezingeni lomkhawulo. Kodwa njengoba,
ngokuya ngesimo esishintshayo somzimba, isikhuthazi singakuthola kulula noma
kube nzima kakhulu ukuqala umsebenzi we-psychophysical kula mandla, inani
lomkhawulo wesikhuthazo esihlanganiswe kuleli phuzu aliguquki,
Lo mehluko, noma ngabe sihlobanisa inani lomngcele lapho umuzwa unyamalala
khona ekuvuseleleni noma ekunyakazeni okubangelwe yiwo, kufanele kugcinwe
engqondweni; ngomqondo wokuthi kuphela umkhawulo ngomqondo wokugcina
ongaba njalo, ngenkathi ngomqondo wokuqala ushintsha ngokuzwela
kokugqugquzela kanye nendlela isikhuthazi esisetshenziswa ngayo.
4) Iziphetho ngokutholakala kombundu.
Iziphetho eziningi zentshisekelo nokubaluleka kunamathiselwe ekubeni khona
komkhawulo wokuvuselela kanye nomkhawulo wokwahluka.
Uma kwenzeka sonke isikhuthazi esincanyana singaqashelwa nhlobo, kuzodingeka
sizwe inhlanganisela engapheli kanye nokushintshana okungapheli kwemizwa ethule
yazo zonke izinhlobo, okungenjalo, ngoba minima yezisusa zazo zonke izinhlobo
zihlala zisizungezile. Iqiniso lokuthi sonke isikhuthazi kufanele siwele umkhawulo
othile ngaphambi kokuba sivuse umuzwa siqinisekisa ukuthi umuntu unesimo
esingaphazanyiswa yizinto zangaphandle ezifika emikhawulweni ethile. Akudingeki
ezehlisele phansi ku-zero, angakwazi ukukwenza ukuze ahlale engaphazanyiswa
yibo, kepha amane ahoxe ibanga elanele ukusuka kulabo abenziwa buthaka ibanga,
noma ngokujwayelekile behlise ngaphansi komkhawulo othile .
Njengoba ukungabonakali kwaso sonke isikhuthazi lapho siwela ngaphansi
komkhawulo othile kuqinisekisa isimo esingaphazanyiswa yimibono yabokufika,
ngakho-ke ukungabonakali kwanoma yimuphi umehluko ezintweni lapho wehla
ngaphansi komkhawulo othile kuqinisekisa isimo sokuqonda esifanayo.
Ngenxa yezimbangela zangaphakathi nezangaphandle, inkuthazo ayisoze yaba
nomphumela ofanayo ngokuphelele ngesikhathi nangesikhala, kepha lokhu
akusivimbi ekuboneni ukukhanya nendawo enemibala ngasikhathi sinye, ukuzwa
amathoni afanayo,
Ukuhlolwa okwaziwayo kwediski ejikelezayo enezinhlaka ezimhlophe
nezimnyama yisibonelo esilula. Iphendulwe masinyane ngokwanele, ibonakala
imhlophe ngokufana. Kepha ukushuba komqondo ezinhlangothini zombili
zomkhakha akukwazi ukufana, ngoba njengoba kudlula umkhakha omnyama,
umbono ulahleka ngokuqhubekayo futhi omhlophe uzuza njengoba uqhubeka. Kepha
njengoba umehluko ezinhlangothini zombili uba mncane kunomkhawulo
wokwehluka, ukuvela kwempunga efanayo kuyenzeka. Ngempela, uma ukuzungeza
kushesha ngokwanele, ukufana kubonakala kulungile, ngakho-ke akunakwenzeka
ngokunakekela okukhulu ukuthola enye indlela.
Icala lokufanisa livela lapho ubamba umunwe wakho onqenqemeni lwegiya
elijikeleza ngokushesha (igiya le-spur). Ngenkathi amazinyo ngamanye
esahlukaniswa nokujikeleza okuhamba kancane, lokhu akusafani nalawo
asheshayo. UValentin 4) wenze ucwaningo olunzulu ngalokhu. I Uyaphawula ukuthi
uma ububanzi bamazinyo bubonisa ukuphambuka okungabalulekile kuphela, lokhu
akubandakanyi ukuphazamiseka okukhulu, kanti uma esondweni lamazinyo ayi-160
u-3 noma u-5 ngokushesha osondelene omunye nomunye uphindwe izikhathi ezi-3
noma ezi-4 njengezinye, Ukufana ngeke kusatholakala ngokugcwele ngisho
nangesivinini esikhulu.
4) I -Arch yase-Vierordt 1852. k. 438,587.
Njengoba nje idiski enemikhakha emhlophe nomnyama ibonakala iba mpunga
ngokufanayo lapho ijikelezwa ngejubane elanele, indawo enezikwele ezimhlophe
nezimnyama ezijwayele ukubonakala iba mpunga ngendlela efanayo ibanga
elanele. Kungaba nezizathu ezimbili zalokhu; noma ngabe lawo mabanga
awasakwazi ukucatshangwa ngokukhethekile kusuka engxenyeni encane kakhulu,
lapho-ke isimo sizoncika embundwini omkhulu; noma ukuthi imisebe yezikwele
ezimhlophe ivumela ukuba zigobhoze zivela kolunye uhlangothi oluncane
kakhulu; lapho-ke lesi simo sizoncika embundwini omkhulu
wokwehluka. Mhlawumbe zombili izimbangela zingasebenza ndawonye; akukho
okubonakala kimi kunganqunywa ngokubukwa okwenziwe kuze kube manje.
Ake siphinde sithathe ukubona kusengaphambili okuyisisekelo kwalawa maqiniso
we-psychophysics yangaphandle ngokubaluleka abangakuthola ngaphakathi. Uma
isikhuthazi singahunyushelwa ekunyakazeni kwengqondo, umphefumulo uzokwazi
nokusebenza esimweni esingenamizwa futhi esifanayo, naphezu kokuba khona
nokudlalwa kokunyakaza kwengqondo, uma kuphela imikhawulo ethile ingeqi. Icala
lokuqala, njengoba ngizobonisa ngokuzayo, litholakala ngokulala, okwesibili ukuthi
ukunyakaza kwengqondo akukwazi ukufana ngokwemvelo yabo. Kungenzeka ukuthi
zibe zemvelo ye-oscillatory. Kepha izinguquko ekunyakazeni kwengqondo azizwa
ngaphandle kokuthi zeqe umkhawulo othile;
Ngasikhathi sinye, lokhu kwenza kube lula ngathi ukuthola umbono wokuthi
ikhwalithi ehlukile yomuzwa ixhunywe kuphi. Ngenkathi ukungahambi kahle
kokunyakaza kwengqondo kungathathwa njengokungajwayelekile kwemizwa,
ikhwalithi yakho ingaxhomeka kwimodi yayo. Kodwa-ke, ukwenziwa kwalezi
zinkomba akusikho lapha; futhi nakwi-psychophysics yangaphakathi manje
kungabhekwana nayo ngesilinganiso esikhulu nokusekelwa.
Iqiniso, eseliphawulwe kaningi, ukuthi iso, maqondana nokuzwa okunamandla
kokukhanya, lihlala lingaphezu kombundu ngenxa yenjabulo yangaphakathi
ebuthakathaka, kuphakamisa umbono okhethekile wobuchwepheshe.
Uma kufanele kuqala kudinge amandla athile wesikhuthazi sangaphandle
sokukhanya ukuze kuphakanyiswe ukunyakaza kwangaphakathi lapho ukuzwa
kwethu kokukhanya kuxhunywe khona embundwini, khona-ke izinto ezikhanyiswe
kancane nezimnyama ngeke zibonakale okungangabazeki ukuthi kungacasula
kakhulu. Uma ngakolunye uhlangothi, iso liphakanyiselwa kude ngaphezu kombundu
ngenxa yenjabulo yangaphakathi, ngakho-ke, ngokomthetho kaWeber, ukwanda
okuncane kokukhanya bekungeke kusabonakala ngokucacile. Okumnyama esweni
lethu langaphandle elingakuthokozisi, njengoba kumelela isilinganiso
esibuthakathaka sokukhanya, ngokungangabazeki into enenzuzo enkulu kunazo
zonke engenzeka ekusungulweni komuzwa wethu wokubona.
Asikho isisusa se-teleological esihambisanayo sendlebe; ngokuphambene nalokho,
kungabonakala kunesicefe lapha uma wonke umsindo omncane kakhulu
uzwakala. Eqinisweni, noma sibeka indlebe yethu, ezimweni ezijwayelekile
asinalutho olufana nombono omnyama, kepha umuzwa wokuthula kuphela.
Kepha njengoba nje indlebe ingaphakanyiswa ngokungaphezulu ngokungaphezulu
kombundu ngenxa yesikhuthazo sangaphakathi, lapho kukhona khona ukubhonga,
ukukhala, njll., Ngakho-ke futhi ingacwila phansi ngaphansi kombundu ngenxa
yokushoda kokucasuka. Yilapho okuhlangenwe nakho kungokwakho, okuthola manje
ukutolikwa kwangempela, ukuthi abantu abaphethwe i-torpor ye-nerve auditory
bangaqonda kuphela lokho okukhulumayo lapho bezwa umsindo, njengokushaya
isigubhu, ukushayela emotweni. Ngokusobala umsindo onamandla kufanele usebenze
ukuphakamisa indlebe embundwini, ngemuva kwalokho ukwanda komsindo,
obekungeke kwenele ukwenza lokhu, nakho kungazwakala.
Ngisafuna ukukhumbula iqiniso lomkhawulo umehluko kuzicelo ezilandelayo.
Uma, njengoba manje sekuvame ukubonwa, lokho okubizwa ngokuthi imisebe
esweni kuncike kakhulu ekuphambukeni okubonakalayo kwamehlo kanye
nokwehlukaniswa kwezinto kunokusakazeka komphumela wokukhanya ku-retina
ecatshangwe yiPlateau, khona-ke le irradiation engokomzimba enokuqina okukhulu
kokukhanya ayinakwenzeka Ukunwetshwa, kepha kukhuphuka ngamandla. Kodwa
ukuhlolwa kwePlateau 5) kukhombisile ukuthi imisebe ebonwa iso ayikhuli
ngokulingana nobukhulu bokukhanya, kepha ayikhuli ngokungenamsebenzi ngalokhu
ngamandla kuze kube sezingeni elithile elingadlulwa.
5) iPogg. U-Ann. L. Isengezo. Ikhasi 412 ff.

Ngokusho ucwaningo lakhe, kwemibala elandelayo


ukukhanya i sihambisana ngemisebe elandelayo ebonakalayo nobubanzi j on isizinda
black; lapho isilinganiso esiphezulu i = 16 kwakuwukuqina kwesibhakabhaka
esikhanyayo okuboniswa yisibuko esingezansi kwama-30 ° (kubalwa
ngokuqhathaniswa nesibuko):
i= 1 2 4 8 16
j = 40 ", 9 47", 6 55 ", 7 56", 0 56 ", 0.
Mayelana nomngcele wokwehluka, lo mphumela, otholwe yiPlateau, uveza ukuthi
imisebe ebonakalayo ikhula ngezinga lokuqina kokukhanya, kepha ngezinga elincane
hhayi ngaphezu komkhawulo othile, wobubanzi bemisebe yomzimba obuhlala njalo
njengobudingekayo.
Umkhawulo omkhulu kakhulu we-irradiation ebonakalayo kufanele ulele
nomkhawulo womzimba. Kepha njengoba, ngokuqina okubuthakathaka kokukhanya
okukhanyayo, kufanele kube sekusondele kakhulu kumnyama womhlaba kusondele
kakhulu kunqenqemeni lwemisebe okungasakwazi ukuhlukaniswa nakho,
umkhawulo wemisebe ebonakalayo kufanele ususe konke ukusondela
emaphethelweni okukhanyisa, buthakathaka ukukhanya kwemisebe.

I-Babinet 6) ikhomba endabeni yobuningi bezinhlayiya zezazi ukuthi izazi


zezinkanyezi ezinokwethenjelwa eziqanjwe nguye ziye zabona izinkanyezi
zobukhulu be-10, 11 kanye nangaphansi kwalapho nge-nucleus ye-comet ngaphandle
kokwehla okubonakalayo kwazo Ngenkathi, ngokusho kukaValz, inkanyezi yesi-7
icime ukucwazimula kwenkanyezi enomsila ekhazimulayo cishe
ngokuphelele. Ngemuva kwalokho wenza lokhu okulandelayo ebhekisa kuBouguer
umehluko njalo:
«Puisque l'interposition d'une comète éclairée par le soleil n'affaiblit pas
sensiblement l'éclat de l'étoile devant laquelle elle forme un rideau lumineux, il
s'ensuit que l'éclat de la comète n'est pas le soixantième de celui de l'étoile, car
autrement l'interposition d'une lumière égale à un soixantième de celle de l'étoile eût
été enengqondo. On peut donc admettre tout au plus, que la comète égalait en éclat le
soixantième de la lumière de l'étoile. Ainsi, dans cette hypothèse, en rendant la
comète soixante fois plus lumineuse, elle aurait eu un éclat égal é celle de l'étoile, et
si on the d''eût rendue soixante fois plus lumineuse qu'elle n'était, c'est- à-dire trois
mille six cents fois, la comète eût été alors soixante fois plus lumineuse que l'étoile,
et, to son son, noma yikuphi ukungaboni ngaso linye okungaqondakali kahle kunakho
konke. " .... «On peut admettre que le clair de lune fait disparaître toutes les étoiles
au-dessous de la quatrième grandeur; "
6) Compt. khipha. 1857. Ikhasi. 357

IBabinet ibophezela okunye kulokhu, lapho ithola khona ukuthi ukuminyana


nobuningi bezinkanyezi ezinomsila, okungathathwa njengokungenamqondo
ngokwedlulele kokunye okucatshangelwayo, kuncane kakhulu ngokunganakwa,
okungakuthinti thina lapha. Nginikeza kuphela ukucatshangelwa kwangaphambilini
njengesibonelo sokusebenzisa okungenzeka kube khona umehluko, kepha
angikubheki ukusetshenziswa kwenani likaBouguer ezinkanyezini
njengokuvunyelwe, ngezizathu engizoxoxa ngazo esahlukweni
esilandelayo; ngemuva kwalokho yonke imiphumela yokubalwa kwe-Babinet iba
yingozi.

XI. Imininingwane eningiliziwe ngosayizi nokuncika kwamanani embundu


ezindaweni ezahlukahlukene zezinzwa.
Ukunqunywa okungaguquguquki ngokuphelele futhi okuvumelekile
ngokujwayelekile ngosayizi womkhawulo wokuvuselela kanye nomngcele
owehlukile akunakwenzeka kunoma yiziphi izindawo zemizwa, inqobo nje uma inani
lomkhawulo lincike kakhulu ekusetshenzisweni kwangaphandle kwesikhuthazo
kanye nesimo sobuzwe bezitho, okuyizinto eziguquguqukayo kakhulu, lapho kuvela
khona ubunzima, ukunquma ngokunembile inani lapho ukuzwa noma umehluko
wezinzwa uqala khona. Okwamanje, okushiwo maqondana nalokhu (bheka iSahluko
6) maqondana nokukalwa kobuzwe jikelele kuyasebenza lapha. Ukuzimisela, noma
ngabe kusondele kuphela, kwamanani asetshenziswayo, okuvame ukuvela
ngakolunye uhlangothi, namanani weqise kolunye uhlangothi, kuhlala kugcina
intshisekelo yawo futhi ezimweni eziningi akukwazi ukunikezwa.
Ukwehla kombundu, kukhulu ukuzwela, zonke ezinye izinto
ziyalingana. Akunakuphikwa ukuthi kunomkhawulo ekusungulweni komzimba
womuntu okungenakudlulwa kulokhu maqondana nalokhu; kanti izimo eziningi,
kwesinye isikhathi ukungajwayelekile komthethosisekelo, kwezitho, izingozi zazo
zonke izinhlobo, zingakhuphuka umkhawulo; wonke amanani omkhawulo atholakele
empeleni-ke kufanele athathwe kuphela njengemikhawulo ephezulu ngaphansi
kwawo, okungukuthi, umkhawulo ofanele wamanga, ongatholakala ngaphansi
kwezimo ezinhle kakhulu. Amanani amancanyana omkhawulo, uma nje esekelwe
ekubukeni okuhle, ngakho-ke anentshisekelo enkulu yokuthi aletha umkhawulo
ongaphezulu kakhulu ngangokunokwenzeka kumkhawulo wangempela.
Akunakuphikiswa ukuthi okulandelayo akuqukethe isifinyezo esiphelele salokho
okutholakala ezindaweni ezahlukahlukene zolwazi ngamanani womkhawulo; noma
kunjalo, imininingwane elandelayo izokwazi ukunikeza indawo yokuqala
ukuphothula eminye. Iningi lolu lwazi luzokwazi kuphela ukuhlobana nomkhawulo
wokwehluka, ngoba kuncane okutholakalayo mayelana nomkhawulo wokuvuselela
ophelele.

1) Umbundu omkhulu.
a) ukukhanya nombala.
Iqiniso lokuthi umkhawulo wokuvuselela maqondana nemizwa yokukhanya
awukwazanga ukufakwa ekuhlolweni kuxoxwe ngakho ekuqaleni (Isahluko
10). Mayelana nomngcele wokwehluka, imininingwane eyedlule inikezwe
eSahlukweni 9 futhi okulandelayo yikhomishini.
I-Bouguer etholwe ukuhlolwa kwesithunzi, okungabazekayo noma ngabe kukhona
noma ngaphandle kokuphazamiseka, umkhawulo umehluko ulingana
no- 1 / 64 wokuqina; Arago ngaphandle ukunyakaza abantu
ezahlukene 1 / 39 bis 1 / 71 , ne ukunyakaza 1 / 58 bis 1 / 131 (.. Bheka isahluko
9); UVolkmann mayelana nokuhlolwa kwezithunzi kubantu abahlukahlukene
nge- 1 / 100 (bheka isahluko 9 ..); Masson ngu ucwaningo nge kudiski sizungeziswe
ngesikhathi abantu ezahlukene 1 / 50 bis 1 / 120 nangaphezulu (bheka iSahluko 9).

Ngokusho kukaMasson, inani lihlala lilingana ngemibala ehlukene, kepha lehlukile


emehlweni abantu abahlukene.
Ekuhlolweni lapho kutholwe khona izinqumo ezingenhla, izindawo zokukhanya
noma isithunzi sezinga elithile nombono oqondile zisetshenzisiwe yonke
indawo. Kuyiqiniso, nokho, ukuthi umkhawulo womehluko ubuye uncike,
okungenani kuze kufike emikhawulweni ethile, ebuningini bobuningi obubonakalayo,
nokuthi iziphatha ngendlela ehlukile ezingxenyeni ezisemuva ze-retina
kunasemaphakathi.
Ngokuvamile, indawo emnyama emnyama emhlabathini omhlophe noma
okuphambene nalokho inyamalala kalula emhlabathini, okungukuthi, ayihlukaniseki
kuyo, lapho i-engeli yokubuka incane khona lapho ibonwa khona nasezingxenyeni
eziseceleni ze-retina ehlangana nayo. Imigqa enobukhulu obufanayo isabonakala
ngamaphoyinti lapho ingasaziwa khona. Umbala nawo wenza umehluko.
Ngokwazi kwethonya likasayizi, imisebe kufanele ibe nomthelela wokuthi izinto
ezinobukhulu obuncane kakhulu, ebangeni elifanayo ukusuka esweni, zivele
zinyamalale kalula kunezinkulu, okungadingeki ukuthi kucatshangwe ngaso sonke
isikhathi Kumele kuqashelwe lapha ukuthi umugqa omnyama noma iphuzu
elimnyama ngemuva okumhlophe lisakazeka ngokufanayo ngemisebe, kunciphisa
umnyama, njengomugqa omhlophe ngemuva okumnyama, kunciphisa
ukukhanya; okuyiqiniso kanye nomqondo owasungulwa ngokunembile futhi
wakhiwa yiVolkmann 1) .
1) Imibiko evela eLeipz, Soc. 1858, ikhasi 129 ff.
Ngempela, kungokwemvelo ukuthi ukukhanya, okusakazeka ngemisebe, kuqhume,
noma kube mnyama, okuthe ngaleyo ndlela kugcwale ukukhanya; ingahlukaniswa
kalula kusuka kusizinda esimnyama noma esimhlophe; futhi leli qiniso kumele
likhathaze amaphuzu ngesilinganiso esinamandla kunemigqa. Ngakho-ke
akunakuphikwa ukuthi umkhawulo wokwahluka phakathi kwezinkanyezi ezihleliwe
mkhulu kakhulu kunenani laseBouguerian, iBabinet elincike
ekubalweni; okungukuthi inkanyezi fixed isivele ngesikhathi okukhulu ngegalelo
umehluko kuka 1 / 64 ungabahlukanisa ngokumelene esibhakabhakeni, ngenxa
yokuntuleka, futhi-ke, kubalulekile kwabanye ngezabelo yezinkanyezi kakhulu, nge
ukulinga izinkanyezi yokufakelwa kuye ngqo
ukunquma 2).
2)Lapha kuzoba wusizo ukubhekisa ekuhlolweni kukaStampfer ngomsebenzi
ohlobene kuseshini. d. I-Vienna. 1852. k. 504.511 ukucabangela.

Lokhu okungenhla kwanele ukukhombisa ukuthi imibundu ebanzi futhi ebanzi


yemizwa yokukhanya inganqunywa kuphela maqondana nomunye
nomunye. Ngakho-ke ngishiya lesi sihloko okwamanje ukuze ngibuyele kuso
ngaphansi kuka-2), ngibheka umkhawulo obanzi, bese ngiqhubeka nokuxoxa
ngomthelela wemisebe.
Kuye kwaqashelwa ukuthi imibala, nayo, ukuze ibonakale inemibala, kumele
yethulwe iso ezingeni elithile. Sekuvele kunjalo ngombono oqondile; ngisho
nangaphezulu ngokungaqondile. Akunakuphikwa ukuthi ubudlelwano bemisebe
kanye nokungeniswa (ngomqondo kaBrücke) womhlaba obhekene nezindawo
ezinemibala emincane kudlala indima ekunyamalaleni kombala, okungakachazwa
nokho. Aubert ukwenze kokuma kakhulu ngokucophelela wonke amaqiniso, 3 kodwa,
ukuze sifinyelele eziphethweni ocacile ngaphezulu, imibono yakhe ku ukuziphatha
izikwele ezinemibala Ngobujamo omnyama nomhlophe ezingxenyeni lateral yensimu
umbono kuyohambisana ukuziphatha izikwele abamhlophe nabansundu Ngobujamo
enombala kusamele kungezwe.
3) IKhothamo likaGräfe F. F. Ophthalmol .. III. Ikhasi 38 ff.

b) Amandla womsindo nephimbo.

I-Sheepskin 4) yenze izivivinyo ezingaphezu komkhawulo wokuzwakala komsindo


zisebenzisa amadivayisi wokulinganisa afanele, uma umsindo ubangelwe ukuwa
kobuhlalu 5)yakhiqizwa kusuka kubude obulinganisiwe yangena epuletini elenziwe
ngakwesokudla elakhiwe ngengilazi ejwayelekile yesibuko, ebanjelwe ezindaweni
zalo zokudlidliza ngezikulufo, nezindlebe ziqiniswe zaqina ngokumelene
nerekhodi. Ibanga eliqondile phakathi nendawo kwerekhodi, lapho ibhola lishaye
khona, kusukela maphakathi nokuvulwa kwendlebe, obekuhloselwe ukuzwa
umsindo, bekungu-55 million, the vertical 74, the straight line 91 million.
"Experience has me kufundisiwe, kusho umlobi, ukuthi leli ibanga elihamba phambili
lapho indlebe ingezwa khona umsindo omncane kakhulu ongakwazi ukuwuthinta.
" Umbhali usho umphumela omkhulu walezi zivivinyo (ezingachazwanga
ngokuningiliziwe) ngokulandelayo:
"Emizamweni yami yokuthola ubuningi bomsindo izindlebe zami ezingase
ziwuzwe, ngithole ukuthi umsindo okhiqizwe yibhola likakhokho oyi-milligram
eliwela ebangeni elilodwa le-millimeter usesezingeni lendlebe yami uma kuthule
ngokuphelele, okungukuthi ebusuku Emizameni engama-30 yalolu hlobo ngehora le-
12 ebusuku ngokuzola okuphelele, ngezwa umsindo okhiqizwe yilesi silingo
esingenhla amahlandla angama-25 ngokuzimisela okugcwele, ubuhlobo obufanayo
nabo benzeka ezindlebeni ezithile zabantu abasha eziqeqeshwe ngomculo.
Kwatholakala abantu abadala kuphela bambalwa abebesakwazi ukuzwa lo msindo
ngesikhathi bengazange bazijwayeze indlebe yabo; kodwa-ke, ngemuva
kokuzijwayeza okuphindiwe, abanye baphumelela ukuzwa lo msindo ongenhla
ngokuqiniseka. "
4) Ukwelashwa. d. EMunich. I-Akad. VII. P. 501.
5) Ize iwe, iyabanjwa ngothwathwa, avulwa ngama-pusher amabili.
"Ngakho-ke angikho sesimweni sokwamukela ubukhulu bomsindo, obudalwe ukuwa
kwebhola likakhokho elingu-4 milligram lisuka kubude obuyi-1 millimeter, njenge-
acoustic dynamis, okusho umkhawulo wesilinganiso sobukhulu bemisindo
esazwakala endlebeni yomuntu enempilo ngaphansi kwethonya lempucuko yethu."
Akunakuphikwa ukuthi ukuhlolwa okunemisindo ebaluleke kakhulu kude kakhulu
nendlebe kungaba kuhle, ngoba impela amathonya amancane aphazamisayo
namaphutha wokulinganisa alahlekelwa yithonya lawo. Futhi kufanele kucatshangwe
ukuthi, ngokwesimo sezivivinyo ezedlule, ukuzwa kungenzeka ngokusobala
ngendlebe eyodwa kuphela, kanti ngokuvamile sisebenzisa zombili izindlebe
ukuzwa.
Ngokuya kocwaningo lukaRenz noWolf kanye noVolkmann, kubonakala sengathi
kukhona ukuzwela okuphansi kakhulu kokwehluka kwamandla emisindo
kunokwehluka kwamandla okukhanya, inqobo nje uma amandla emisindo acishe abe
ngu-3 : 4 asekhona ahlukaniswe ngokuqiniseka, kepha kuya ngesilinganiso
esingaqiniseki kangako kunaleso abasondela ngaso kusukela lapho.
Ngokuphathelene ne-pitch, kuvunywa kabanzi ukuthi kunomkhawulo ophansi
ekuzwisiseni ngokuphelele kwamathoni, futhi kuvame ukucatshangwa ukuthi kube
ukudlidliza okungama-30 (Chladni) noma ukudlidliza okungama-32 (Biot)
ngomzuzwana. Okwamanje, ngokusho kocwaningo lwakamuva
lukaSavart 6) ngenhlabamkhosi yenduku, ithoni ehambisana nokudlidliza okungu-14
kuye kwayi-16 ngomzuzwana isazolokhu izwakala, futhi uthambekele ekukholweni
ukuthi kumane nje kuyindaba yokwandisa ukubonakala komuntu okudingekayo
ukuze ukwenza amathoni ajulile azwakale, ukuze kungabikho mkhawulo
wangempela. Okwamanje uDespretz uphikisana no- 7)ophindaphinde ukuhlolwa
kukaSavart ngokunakekela, ngokuqiniseka izitatimende zakhe, futhi udweba
njengomphumela: "ukuthi okwamanje akufakazelwanga ukuthi indlebe yomuntu
iyakwazi ukuzwa futhi inqume amathoni angaphansi kokudlidliza okulula okungama-
32." USavart kungenzeka ukuthi wadukiswa wukuqina okukhulu kwethoni ye-
apharathasi yakhe, empeleni enika amandla amakhulu, kepha engasekho amathoni
omculo noma amathoni anganqunywa ngokuya kwephimbo lawo, okungakho-ke
angaba nesimo semisindo.
6) Ann, de Chim. et de Phys. XLVII. k. 69 noma iPogg. U-Ann. XXII. P. 596.
7) Ngiqhamukile. i-rend, XX . k. 1214; I-Pogg. U-Ann. I-LXV . k. 440.

Ngempela, uma u-Despretz eqinisile, bekungumsindo wokuthi yonke into


eyishaywayo eyodwa eyenzelwe i-siren izenzele yona, ngenxa
yesikhathi esiqhubekayo sokushaya , kuzwakale ku-continuo , okunikeza ukukhohlisa
kwethoni.
Noma ngabe yikuphi umahluko phakathi kukaSavart noDespretz,
kungabubudedengu ukungathathi umkhawulo ophansi wamathoni endlebe
yomuntu. Umsindo owawukhiqizwa yimidlidlizo eyayizohlala ihora lonke
wawungeke usazwakala ngabantu njengomsindo. Mhlawumbe ngezidalwa ezihlelwe
ngokuhlukile, kepha ngokuqinisekile hhayi ngabantu.
Ukuzwakala kwamathoni kubonakala sengathi akunamkhawulo ophansi kuphela
kepha futhi kunomkhawulo ongaphezulu.
Sauveur ku Mem. de i'Acad. U-Ann. I-1700 ibeka umkhawulo ophezulu kuma-beet
ayi-12400 ngomzuzwana. UWollaston ukholelwa ukuthi izwi lelulwane nendlu
yasensimini kwakha umkhawulo wamathoni abonakala kakhulu. Kusukela kumanothi
aphansi kunawo wonke wesitho kuya kwezinambuzane eziphakeme kakhulu,
ukudlidlizela kushesha ngokuphindwe ka-600 kuya ku-700, obekungaletha
umkhawulo ongaphezulu kube ukudlidlizela okulula okungu-19,000 kuya ku-
22,000. IBiot ize ithathe ama-8192 kuphela, iChladni 12000, i-Olivier 8) i- 16000, i-
Young 18000 kuya ku-20,000 njengomkhawulo ophezulu.
8) Izinto zoqobo zeM. Spr. P. 12.

Okwamanje, uSavart uthole ukuthi uma umuntu ekhiqiza kuphela amathoni


aphezulu ngamandla anele, okusetshenziselwe isondo elinamazinyo, amazinyo awo
ashaya umzimba omncane, amathoni ahambisana nokudlidlizela okulula okungama-
48,000 (= 24,000 beats) kusazwakala, futhi uDespretz udonsa umphumela
ekuhlolweni kwakhe ngezimfoloko ezincane zokulungisa izindlebe ezisengazizwa,
zinqume , zihlukanise (entender, apprécier, classer) amathoni afinyelela ku-73,000 ,
"kepha ukuthi ukuzwa amathoni aphakeme kakhulu akwenzeki ngokushesha
okukhulu kangangokuba umuntu angakwazi "
Ngemuva kwakho konke, umuntu usengabuza ukuthi umkhawulo wokuzwakala
kwamathoni aphezulu usufinyelelwe nokuthi amathoni aphakeme kakhulu ngeke yini
ezwakale ngokukhulisa okukhulu. Ngakolunye uhlangothi, kungenzeka ukuthi
izinzwa ngokwazo azikwazi ukuzwa amanothi aphakeme ngokweqile, noma i-
eardrum enezijobelelo zayo ayikwazi ukuwathola.
Okwedlule bekuthinta ukuzwakala ngokuphelele kwemisindo. Ngokwazi umehluko
phakathi kwezingodo, ukuzwela kwalokhu ngaphandle kokuqhathanisa kubonakala
kukhulu kunokuhlukanisa phakathi kwamandla emisindo.

A. Seebeck 9) ukwazile ukubona izimfoloko ezimbili zokushuna, ezazicishe


zihambisane, ukuze eyodwa yenze u-1209, okunye ukudlidliza okungu-1210
ngomzuzwana (kunqunywa ngosizo lokushaqeka ngenkathi kuzwakala ngasikhathi
sinye) 10)leyo bekungukuthinta okujulile "kunomunye". "Lesi sikhathi esincane
sisanda kuhlukaniswa (kusho uSeebeck) ekuvumelaneni okuphelele. Akudingeki
kukhunjulwe ukuthi lo mehluko udinga indlebe eqeqeshwe kahle; kepha yize
nginesizathu sokukholelwa ukuthi ukuzwa kwami kubukhali ngapha, ngakho-ke
angikungabazi ukuthi indlebe yeshuna, isidlali se-violin, njll. ingaya ngisho
nakulokhu.Abadlali ababili be-violin abahle kakhulu, engibanikeze lezo zimfoloko
ezimbili, bebengangabazi nakancane ukuthi ngubani kubo ophakeme kunabo bonke
Kulokhu amathoni amabili ayefana ngethoni, angahle abe wusizo ekuhlukaniseni
ngokunembile ukuphakama kwawo; futhi, mhlawumbe akunakwenzeka ukufeza
ubukhali obufanayo ncamashi kuzo zonke izindawo eziphakemeyo. "
9) uPogg. U-Ann. LXVIII. P. 463.
10) Akunakuphikwa ukuthi uma ebavumela ukuba bazwakale belandelana, yize
lokhu kungashiwongo ngokucacile.

Imininingwane yangaphambilini mayelana nozwelo lwendlebe ekuhlukeni


kwethoni akukho ndawo esondele njengaphezulu. W. Weber 11) kwesinye isikhathi
uphawula ukuthi ngaphansi kwezimo ezinhle indlebe iyakwazi ukunquma amathoni
ngqo (okungukuthi, ngaphandle kosizo lwemithelela nangaphandle kokuthatha
amanani abalulekile) ngokunembile kangangokuba iphutha ngakunye kokushaywa
okungama-200 alikaze libe ngaphezu kokushona okukodwa.
11) uPogg. XIV. P. 398.

I-Delezenne 12) ayigcinanga nje ngokunquma ukuphambuka okubonakalayo


ekuhlanzekeni kokuvumelana, njengoba kunjalo ngezinqumo
zangaphambilini; kodwa futhi kwezinye izikhawu njenge-octave, yesihlanu, enkulu
yesithathu, enkulu yesithupha. Kungabonwa ukuthi lokhu kusho ukunganqumi
ukuphambuka okubonakalayo kwethoni eyodwa kusuka kolunye, kepha kunalokho
kunqume umehluko wethoni noma ukuhlobana kwethoni kusuka kwelinye; ngokuthi
sonke isikhawu esihlanzekile esiphakathi kwamanothi amabili sishaye esinye emva
kwesinye simele umehluko, isikhawu esingahlanzekile simehluko ohluke
kancane. Kepha icala lapho umuntu enquma khona ukuphambuka okubonakalayo
kusuka ebumsulweni bokuvumelana kungathathwa njengecala elikhethekile lecala
elijwayelekile, okungukuthi njengoba lapho umuntu enquma khona ukuphambuka
komehluko onguziro phakathi kwamathoni amabili.
12) Recueil des travaux de la soc. de Litte. 1827. ikhasi. 4

Ukuhlolwa kwenziwe kanjena. Intambo yelulelwe phezu kwamabhuloho amabili


kwi-monochord (sonometre), ubude bayo obuphakathi kwamabhuloho
kwakungamamilimitha ayi-1147 ncamashi, futhi okwenza ama-oscillations ayi-120
ngomzuzwana, yahlukaniswa ngasikhathi sinye sobude yibhuloho eligudlukayo
elibekwe ngaphansi ukuze izingxenye zombili ze I-String inikeze esinye sezikhathi
zethoni ezingenhla ngamathoni abo. Ibhuloho elihambayo liyalolwa: lalibekwa
ngaphansi kwentambo ngendlela yokuthi lingakwandisi ukuqiniswa kwentambo, futhi
layicindezela ngomunye umphetho obukhali. U-Delezenne manje wayeseqinisekisa
ubumsulwa besikhawu sethoni. Lapho-ke ibhuloho elihambayo liyasuswa kancane,
lifike ku-1 noma kumamilimitha ambalwa liye kwesokudla noma kwesobunxele, bese
lihlulelwa obukayo uma ngabe ukuphambuka ebumsulweni besikhawu
bekubonakala; ngesinye isikhathi futhi,
Yize lokhu kuhlolwa kubonakala sengathi kwenziwe ngokuzikhandla okukhulu
nokunakekela, ngeshwa ayikho indlela eqondile impela, ukuze umuntu angathembi
ukufaniswa kwezinombolo ezitholakale kakhulu. Ngakho-ke kungathenjwa kakhulu
ukuthi lezi zinqumo, ezibaluleke kakhulu ekusebenzeni komculo njengakwethiyori
yezinzwa zomculo, ngokwengxenye zazisekelwe endleleni yamacala alungile
namanga, ngokwengxenye ngesisekelo samaphutha aphakathi nendawo, isikhathi
ngasinye ngokugcina ukufaniswa, nabantu abahlukile bokubi nangokuzwa kahle,
ngoba indlela esetshenziswe ngumlobi ayinakunika umphumela obukhali ngokwanele
komehluko obonakalayo noma amaphutha asemaphethelweni awenzayo.
Okulandelayo kungumphumela wokuhlolwa kuka-Delezenne.
Uma entanjeni eyi-1147 millimeters ubude, enikeza ukudlidliza okungu-120
ngomzuzwana, ibhuloho elibekwe ngezansi maphakathi belihlanya kancane futhi
ukuvumelana kwezingxenye ezimbili zezintambo kuphazamisekile, bekudingeka
izindlebe ezinhle kakhulu ukuthola umehluko phakathi ukubona amathoni
alandelanayo alezi zingxenye zombili lapho ibhuloho laliyisigidi esisodwa kuphela

ukusuka enkabeni, okungukuthi, ingxenye eyodwa yentambo ,

esinye isigidi, kwakuyisilinganiso sobude babo futhi ngasikhathi sinye inani

labo lokudlidliza . Kwesinye isimo umehluko waqashelwa ngisho


nangendlebe engaqeqeshiwe kakhulu.
"Njengoba sihlala endaweni enama-millimeter ayi-mobile deux millimeters ku-
droite ou à gauche, umahluko unhlanhlatha ngokunengqondo noma ngama-oreilles
les moins exercées, ngakho-ke lokhu kuzokwenzelwa ukuthi kuqinisekiswe ama-
plusieurs personnes. Ukuze ufunde kabanzi mayelana nesicelo sakho, uzokhipha
isinqumo sakho lapho uzothumela khona. La personne soumise à cette épreuve ferme
les yeux, soit pour n'être pas distraite par les objets environnants, soit pour ignorer
les déplacements feints ou réels du chevalet et éviter ainsi de se prévenir dans le sens
du changement qu'elle verrait opérer. Une oreille trèsdélicate est donc enengqondo
ku cette légère différence. I-Admettons que ce so la laite limite de la sensitité de
l'oreille humaine, kanye nezibalo ezizwakalayo zifaka phakathi izinzwa ezingekho
ezihlukile. Ama-verrons kaNous
L'oreille la mieuxux organisée is donc sensible to diff diffence de 4 vibrations sur
1149 !! «

"Thela izikhawu zokuqhathanisa i-celui réprésenté par le comma , et que nous


prendrons partout pour unité, dirous dir, que l'oreille est à peine sensible to un quart
de comma, sur l'unisson."
“Nous avons vu, qu'an deplacement de 2 millim. était enengqondo aux personnes qui
n'avaient jamais essayé de comparer des sons. - Nous trouvons, pour les sons ainsi
comparés, l'intervalle

Laba bantu abazwani nemizwa yokudideka okungu-3 ngaphezulu kuka-1151, noma


izikhathi ezingekho ngaphansi komuntu oyedwa noma i-demmi-comma. "
Uma sifaka imiphumela enqunyelwe ngokufanayo yezinye izinkathi, ngakho-ke,
ngokusho kuka-Delezenne, indlebe ebucayi kakhulu isengakwazi ukuhlukanisa
ukuphambuka kuzikhawu ezilandelayo uma isilinganiso sezinombolo zokudlidliza
sikhona namathoni azwakala ngokulandelana.

Kanye kanye

I-Octave 13)

Okwesihlanu

enkulu yesithathu

enkulu yesithupha 14)


noma
Njengoba ukwazi ukubona, ukuphambuka kusuka kwesihlanu kuzwakala kucace
kakhulu.
13) Kubantu ababengenalwazi ngokuphelele ngokuqhathanisa amathoni,

umphumela waba ngu-


14)
Ngokuya ngokuthi ibhuloho lihanjiswe kanjani laya kwesokudla noma
kwesobunxele.

c) izinsimbi.
Mayelana nesisindo esincane kunazo zonke, ingcindezi yayo engazwakala
ezindaweni ezahlukahlukene zesikhumba, uKammler wenze ucwaningo oluningi
ngokuhlangana nabanye abasebenzi (i-Aubert, iFörster, iTrenkle), kanye
nemiphumela kuleyo ncwadi: I-Experimenta de variarum cutis regionum minima
pondera sentiendi enemfanelo . IVratislaviae yashicilelwa ngo-1858. Indlela
yokuhlola kwakuwukuthi izisindo ezilula zomnkantsha omdala, ukhokho, iphepha
lamakhadi, le-9 qu. Isigidi ngobukhulu nokuhlukahluka, kukhuphuke ngokuxhaswa
ngokwezimo, izinsimbi zehliswa kancane kakhulu nangokuma mpo engxenyeni
ezohlolwa, ngayiphi injongo intambo enhle, eyakhiwe ngethusi noma ingulube
yengulube yayixhunywe emakhoneni amabili elele ku-diagonal ukuze isisindo
sithathe ukwakheka kwesikhuthazi,
Umbiko okhethekile wayo yonke imiphumela uzoholela kude kakhulu lapha, ngoba
yonke indawo yomzimba womuntu ihlolwe ngababukeli
abahlukahlukene. Ngiphawula lokhu okulandelayo kuphela: Ukuhleleka kokuzwela
kwezingxenye akuhlangene ngalutho nalokho u-Weber amisa ngemuva kokuzama
kwakhe ngamathiphu wombuthano ngomqondo wokuthinta. Cishe bekuvumelana
nababukeli abane, kepha hhayi ngokuphelele. Izingxenye ezibucayi kakhulu zifaka
phakathi isiphongo namathempeli, amajwabu amehlo, uhlangothi lwengxenyeni
engaphambili, lapho bekuzwakala kakhulu amagremu angu-0,002; iminwe
ngokuvamile yayingazweli kakhulu.
Okulandelayo ukucaciswa okukhethekile kwezingxenye ezibucayi kakhulu, lapho
izinsimbi ezilula kakhulu zazizwakala nje.
Kwazwakala amagremu angu-0,002 kusuka ku-Aubert ku: ebunzini, amathempeli,
izingalo zangakwesokudla nangakwesobunxele ngokuhlanganyela ezinhlangothini
zombili ohlangothini lwevolar nolwasemuva, ingxenye engaphandle ye-metacarpus
yesithupha nangemuva kwezandla zombili. - Kusuka kuKammler ku: esiphongweni,
emathempelini, ohlangothini lwenxele lwengalo yangakwesokudla, emuva kwezandla
zombili. - Kusuka kuFörster ku: ebunzini, amathempeli, amajwabu amehlo aphezulu
nangaphansi, ikhala. - Kusuka eTrenkle ku: ikhala, izindebe.
0.003 amagremu, kusuka ku-Aubert ku: ingxenye engaphandle ye-metacarpus
yesithupha sokudla. - Kusuka kuKammler: kuya: Ingxenye yeVolar yomibili imikhono
kanye nezingxenye zangemuva zengalo yesobunxele; izingxenye zangaphandle ze-
metacarpus yesithupha sangakwesokunxele.
0.04 amagremu, kusuka kuKammler kuya phambili: ingxenye engaphandle ye-
metacarpus yesithupha sokudla.
0.05 amagremu, kusuka ku-Aubert ku: ikhala, izindebe, isilevu, amajwabu amehlo
aphansi nangaphezulu, maphakathi kwesisu, njll. - Kusuka kuKammler ku:
amakhala, izindebe, isilevu, amajwabu amehlo aphansi nangaphezulu, maphakathi
kwesisu, njll. - Kusuka kuFörster ku: izindebe , Isisu, njll. - Kusuka eTrenkle ku:
esiphongweni, izindebe, amajwabu amehlo aphansi nangaphezulu, isisu, izingalo
zangaphambili, njll.
Isisindo esinzima kunazo zonke esasizwakala nje u-1 gram kuzipikili zeminwe
kanye (no-Aubert) isithende esifanele.
Mayelana nokwehluka kwesisindo, imiphumela seyivele inikiwe (bheka iSahluko
9), u-EH Weber ayinqobile ngezikhathi ezithile ngokufakazela umthetho
kaWeber. Isivumelwano sakhe 15) , nokho, siqukethe ucwaningo olunemininingwane
eminingi ngomehluko omncane kakhulu obonakalayo wesisindo, kuya ngokufakwa
komuzwa nje wengcindezi noma umuzwa wengcindezi kanye nemisipha
ngokuxhuma, futhi kuya ngomehluko ezingxenyeni lapho ukucindezelwa kuvezwa
khona.
15 ) Uhlelo oluqoqiwe p. Isikwele esingu-81.

Ekuhlolweni okulandelayo, izinsimbi ezimbili ezazizolinganiswa zazisezandleni


zombili ezihlukene, futhi umehluko obonakalayo phakathi kwazo wawunqunywa
kusetshenziswa inqubo enikeziwe (bheka iSahluko 9): a) ngokusebenzisa umuzwa nje
wengcindezi ngenkathi izandla zisetafuleni wahlala; b) Ngokuzwa okuhlanganisiwe
kwengcindezi nemisipha, ngokuphakamisa izandla. Ngenkathi isandla ngasinye
sithatha ama-oun angu-32 wesisindo esandleni ngasinye, umehluko wawubonakala
lapho isisindo ngakwesinye isandla sehliswa ngamanani alandelayo:
a
————
1) Umthengisi, ongenalwazi. .... 6
1
2) Isazi, isazi sezibalo. . 6 2.5
3) U-EH Weber
uqobo. . . . 16 2
4) Merchant, untrained ..... 8
4
5) Virgo ........... 16 2
6) Owesifazane ............. 16 4
7) Owesifazane .............
12 2
8) Isitshudeni .......... 8 3
9) Isitshudeni ........... 12 2
10) Isitshudeni ........... 8 1.5
11) ................ 15 1.5
12) ........... ..... 10 1.5
13) ................ 18 8
14) ................ 12 6
15) ................ 6 4
16) ........ ........ 8 1
17) ................ 8 4

————————

Isilinganiso 10.88 2.93


Ekuhlolweni okulandelayo 16) obonayo ukala izisindo ezimbili ngesandla
esisodwa, ezazilengiswe kumathawula amabili agoqiwe, izeluleko ezihlanganisiwe
zazo zazibanjwa ngesandla. "Kubantu abayi-10 ababa yingxenye yowesilisa
oqhathanise ama-ounces angama-78 kanye nama-80 ngendlela echazwe
ekuphakamiseni amathawula, babili kuphela abangakwazanga ukuhlukanisa isisindo
esisindayo kunaleso esikhanyayo, abangu-7 babo abazimisele ngo-3 Ngaso sonke
isivivinyo esenziwe, lungisa ukuthi yisiphi isisindo esisindayo. Ezinye zazo zenziwe
izivivinyo ezi-4 kuye kwezi-7, futhi kuzo zonke lezi zimo zanquma isisindo kahle.
Omunye wababukeli abayi-10 uzimisele kahle futhi kasikhombisa ezivivinyweni
eziyi-8 ezenziwe naye akulungile kanye. "
16) Ukunambitha. futhi ezivamile. k. 546.
U-Weber ucabanga ukuthi kulokhu kuhlolwa imizwa yemisipha iyodwa
iyacatshangelwa, lapho, ngemuva kokuphawula (bheka iSahluko 9), bengingeke
ngivumelane naye ngokuphelele.

Ekuhlolweni okulandelayo 17) isisindo esingaguquguquki sabaphangi abayisithupha


abanqwabelana ngaphezulu, ngasinye sinesisindo esingaphansi kwama-ounces
amabili, sabekwa ezingxenyeni zegama elifanayo ezinhlangothini zombili zomzimba
(ezingxenyeni ezimbili zokugcina kulayini ophakathi), ukuze isisindo esiphelele
ohlangothini ngalunye yayiseduze kwama-ounces ayi-12. Uhlangothi olulodwa
ngesikhathi salaba badli bezinkukhu lwasuswa kwaze kwaba yilapho umehluko
wesisindo uzwakala. Ithebula elilandelayo (ikhasi 96) linikeza inani labaphangi
abakhethekile okwakudingeka bathathwe ukuze umehluko ubonakale (isihloko
sokuhlolwa asibonisiwe).
Ubuso beVolar yeminwe ...... 1
Ubuso beVolar yesandla 18) .... 2
Ubuso be- Dorsal beminwe ..... 2
Ingalo engaphakathi ......... 4
Unyawo lonyawo ku-capitulis
metatarsi. 1
ngilugweda ingxenye ematheni onyawo
kuze kufike. . 4
isithende sonyawo ......... 3
17) Progr. Coll. P. 96.
18) Superficies volaris metacarpi manus.

Gastrocnemii ........... 4
ohlangothini izingxenye ebunzini ...... l
onoboya ingxenye ngemuva ekhanda 4
phambi ingxenye esifubeni .... 4
isiphanga ............
Izingxenye ezi-2 zesisu esiswini ... 1
umugqa ophakathi nendawo ongemuva
ehlombe lamahlombe ....... . . 5
umugqa Median esiswini ... 5
Ngalezi zivivinyo umuntu angakwazi ukusetha lezo ngokwendlela yokulinganisa
ngokuhlobene, ezinikezwe esahlukweni 12.
d) izinga lokushisa .
U-EH Weber 19) usinikeze imininingwane ethile ngosayizi wamazinga okushisa
aqaphelekayo , ngokusho kwawo, lapho kunendlela yokufaka izandla ezitsheni
ezimbili ngamanzi afudumele ngokungalingani, ngokunakekela okukhulu ngesandla
sonke, umuntu usengathola umehluko phakathi kwamazinga okushisa
amabili, 1 / 5 bis 1 / 6 degrees R .; kepha akazange anqume ngokunembile amazinga
okushisa lapho lo mehluko ubonakala khona. Ngithole ukuthi umehluko omncane
kakhulu ungabonwa emazingeni okushisa asetshenziswayo, nokuthi ahluke kakhulu
kuye ngezinga lokushisa. Qhathanisa nalokho okwaziswe eSahlukweni 9, amakhasi
202 ff.
19) Umuzwa wokuthinta nomuzwa womphakathi, igama likaWagner. P. 534.
Ukuhlolwa nezingxoxo zika-EH Weber kuleyo ncwajana, ikhasi 571 ff.,
Kungafundwa ngamazinga okushisa namakhaza akwaziyo ukukhiqiza ubuhlungu.

2) Umkhawulo obanzi.
a) Ukubona.
Ngokuyinhloko zonke izandiso esizibona ku-retina zihlukaniswe emkhakheni
ovamile wokubona, futhi umuntu angaphakamisa umbuzo wokuthi iyiphi inombolo
yemibuthano yokuzwa engaba eyokukhiqiza insimu yombono yokwandiswa
okubonakalayo kokuzwa nhlobo, umbuzo ongaba lapho umuntu kufanele ahlukanise
khona: iyiphi ingxenyenamba yenombolo esivele ikhona ingeyengxenye yomkhakha
wombono ojwayelekile njengokwehluka kwabanye uma ijabule ngendlela ehlukile
kwabanye. Kuze kube manje, noma kunjalo, ayikho indlela yokunquma lowo mbuzo,
ngakho-ke ngiyawususa lapha, yize empeleni kungumbuzo oyisisekelo womkhawulo
obanzi, kuphela ukubuyela kuwo ngezinto ezimbalwa esahlukweni esiseduze kusuka
endaweni yokubuka ithiyori.
Yibuphi osayizi abancane kunabo bonke, amabanga, umehluko ngosayizi nebanga
okungabonakala nje ngeso?
Umsebenzi wokunquma ibanga elincane kunawo wonke aqondakalayo empeleni
uqondana nalowo wokunquma inani elincane kakhulu elisaqondakalayo, inqobo nje
uma ububanzi banoma yiliphi inani elisaqondakalayo ngesikhathi esifanayo ibanga
elibonekayo phakathi kwamaphuzu alo anomkhawulo, futhi okuphambene nalokho
ingathatha ibanga elibonakalayo njengobuningi obubonakalayo. Kodwa izivivinyo
zehlukaniswe zaba lapho kwakubonwa khona iphuzu, umugqa, intambo, indawo
encane endaweni ebanzi, efanayo futhi lapho ibanga lemehlo, ngakho-ke ngaliphi i-
engeli, lobukhulu obuncane babusabonakala noma bunyamalala, futhi kulezo lapho
izindawo ezimbili noma ngaphezulu ezikude, imigqa, imicu, izindawo ezincane
endaweni enikeziwe ziye zabukwa futhi zabukwa, lapho ukuhlangana komfaniswano
wesikhala sabo bobabili kwenzeka. Imizamo yokuqala ingabhekiswa njengaleyo
ngaphezu kwamanani amancane asabonakala, lena yokugcina ingaphezu
kwamabanga amancane kakhulu. Izimo zokuhlola zihlukile ngokwendawo yakudala
i-irradiation, edlala indima ebaluleke kakhulu empumelelweni yokuhlolwa,
icatshangelwa kuphela kusuka emikhawulweni emibili, ekugcineni kusuka
emikhawulweni emi-4.
Bonke ubukhulu obusazokwaziwa ngobuso buzovela ngesisekelo esithile
ngokujwayelekile, futhi ngaleyo ndlela buqashelwe kuphela ngokuya ngomehluko
ovela phansi, lapho umbuzo womkhawulo obanzi wobuso uxhunywe nombuzo
womngcele omkhulu womehluko, futhi sekuxoxiwe ngayo maqondana
nalokhu. Ngokwandiswa okufanayo, lapho kukhulu khona umehluko wokukhanya
okuhlobene, kuba lula kakhulu ukuhlukanisa inani elibonakalayo, ngakolunye
uhlangothi (kuze kube yimikhawulo ethile okungenani) ngomehluko ofanayo
wesihlobo, kuba lula ngokwengeziwe. Umhlabathi ungaba mnyama futhi indawo
ezokwehlukaniswa kuyo ibe mhlophe, noma okuphambene nalokho, lokhu kuzohlala
kusebenza.

I-Twining 20) ihlose ngamabomu ukusungula ubudlelwane obusemthethweni


kulokhu, ngokunquma ukuthi amabanga asuka kusibani esikhanyayo amnyama,
ayindilinga, ahlelwe njalo amabala emhlabathini omhlophe, owathola ukukhanya
kwawo kuphela kulesi sibani, abonakala ahlukile kwaphela lapho iso lilethwa
emabangeni ahlukahlukene ukusuka kulo, ngaleyo ndlela limholele emthethweni
wokuthi ngenkathi amabanga eso encipha ekuqhubekeni kwejometri, amabanga
wezibani ahambisanayo akhuphuka ekuqhubekeni kwezibalo 21) .
20) I-
Twining, Imibuzo ephathelene nemikhosi ye-Stellar eyenziwe yiNyanga
namaPlanethi, - ukuhlolwa kweLight and Magnitude maqondana noMbono, e-
American J. of sc. Julayi 1858, VC XXVI. [2]. k. 15
21) Umbhali uqobo lwakhe uveza umphumela walezi zivivinyo (ikhasi 23)
ngokulandelayo:
"Ukuthi ngenkathi amabanga esweni ancipha ngesilinganiso sejometri,
amabanga ahambisanayo wokukhanya akhuphuka ngesilinganiso se-
arithmetical. Ngamanye amazwi, ibanga lokukhanya yi-logarithm yomphumela
wokukhulisa oqondile." "Umphumela owodwa omangalisayo walomthetho
ngukuthi ushintsho oluncane lwelambu elifiphele lunamandla amakhulu
okulinganisela umphumela okhulisiwe njengoshintsho olukhulu lwengxenye
ekhanyayo."

Uma omunye amasethi umfutho ukukhanya J izigcawu amabanga isibani L, kanye


sobala ubukhulu D we namabala amnyama amehlo ngezikhawu A okuhambisanayo,

kungaba ngenxa L esikhundleni futhi A esikhundleni ; ngokusho

kwenkulumo okuhumusha ngokuthi ubudlelwano obulinganayo bungokwehluka

okulinganayo . Umthetho onjalo awenzeki ngasese, futhi ukucabanga


okwenziwe nguTwining ukuthi u- A kuyaphindeka no- D ngokungangabazeki
ayamukeleki ngenxa yethonya le-irradiation, okungenakwenzeka ukungayinaki
ngaphansi kwezimo zalezi zivivinyo, ezizoxoxwa maduzane. Kungakhathalekile
ukuthi yimiphi imizamo yombhali, njengoba kungabonakala ngezansi, uvumelana
kahle nomthetho onikeziwe, kungenzeka ukuthi uyinkulumo enamandla, ubuqiniso
obujwayelekile umuntu angangabaza ngaphansi kwezinye izimo zokuhlola,
kunomthetho wangempela wemvelo. Okwamanje, noma kunjalo, lezi zivivinyo
azinayo inzalo, inqobo nje uma kuvela kubo ukuthi amandla okukhanyisa lapho
ukuqashelwa okucacile kwamabala kuqala noma aphela khona, ayanda
ngezilinganiso ezinamandla kakhulu lapho ibanga elikhulu lemehlo likhulisiwe
ngesilinganiso esinikeziwe, ngakolunye uhlangothi ngesilinganiso esincane, uma
ibanga elincane lokuxhuma likhuliswa ngesilinganiso esifanayo. Amabanga amabili
amakhulu wokuhumusha ahambelana no-107.29 no-134.11 engl. Amasiko
asetshenziswa ngumlobi, isilinganiso saso esingu-4: 5, isikhala sesibani esingu-29.5
no-15.5 engl. Amasentimitha, isb. Isilinganiso samandla okukhanyisa 1 : 3.62,
ngakolunye uhlangothi amabanga amabili amancane kakhulu awasebenzisayo,
amasentimitha angama-28.12 kanye nama-35.16, isilinganiso sawo esibuye sibe ngu-
4 : 5, amabanga ebani ayi-131.6 kanye no-110.5, di isilinganiso samandla
okukhanyisa 1 : 1.419. Futhi lapha uzokwazi njalo ukuthola ukuholwa
okujwayelekile.
Ingqikithi yesisetshenziswa esisetshenziswe umbhali siqukethe ibhokisi elenziwe
mnyama ngaphakathi nangaphandle, kepha futhi livaliwe yonke indawo, kepha
elinokuvuleka okuyisikwele ngaphambili, lapho ukukhanya kwehla ngasohlangothini
olulodwa, ngenkathi kubonakala ngakolunye uhlangothi isibani esikhanyayo neso
kusekude ngokwanele ohlangothini (ohlangothini oluphambene nokuvula) ukuze
kungaphazamisani lapho kukhanyiswa futhi kubhekwe kuwo. Odongeni olungemuva
ngaphakathi kwebhokisi kunephepha elinamabala amnyama amancane, ayindilinga,
ahlukaniswe njalo 22)yimuphi othola ukukhanyisa nokuthi yikuphi
okubonwayo. Ngenkathi iso selibekwe ezivivinyweni ezahlukahlukene emabangeni
ahlukene ukusuka odongeni lwangemuva lwebhokisi, isibani siyasuswa njalo uma
sisondela eduze noma kude kude kuze kube yilapho amabala amnyama enyuka
kakhulu kepha aqala noma ukuhlukaniswa okuphawulekayo okufanayo kuya kuphela
ku- 23). Isibani besivalwe ngaphandle kokuvulwa okudingekayo ukuze ukukhanya
kuphume, futhi iso libone nge-tube-eye, u-0.16 inch circular aperture kanye no-3
intshi ubude, kubekwe otendeni. Tube futhi emoyeni zaphoqeka ngamapulangwe iziqu
eside noma battens, okuyinto yafinyelela engela ezincane ebhokisini, futhi ngempela
ebhodini lapho amehlo tube washukumiseleka ukuba umkhuba oqhubekayo
wokubuka weJiyomethri ne exponent 5 / 4 ihlukaniswe. Ngaphambi kokuvulwa
kwesikwele ebhokisini bekukhona isikrini esimnyama esinokuvula okuhambisana
naleso sivalo ukuze kungangeni ukukhanya kwegumbi okusakazekile.
22) "Iphepha elihlale limakwe ngamabala amancanyana amnyama ayindilinga
futhi lishaywa njalo." Akukho okunikezwayo ngobukhulu nebanga phakathi
kwamabala.
23)
"Kuze kube yilapho iqoqo lamachashazi amnyama selivele laxazululwa -
noma lalivele lingabonakali njengeqoqo elihlukile."

Ithebula elilandelayo liqukethe imiphumela yokubukwa 24) . Ngokwolwazi


lwasekuqaleni, ngazimbili ukubukwa okwenziwe ngebanga ngalinye leso, kepha
itafula linikeza kuphela izinombolo ezi-4 lilinye, okungenzeka ukuthi ziyizincazelo
ezimbili. Ibanga elilandelanayo ukuya iso lisebudlelwaneni bejometri u- 4 / 5 , futhi
ikholomu lokugcina linikeza isibani amabanga abaliwe abalwa ngokwesimo sokuthi
lezo zimo zejometri zamabanga wamehlo, umehluko wezibalo ohlinzekiwe wezwa
ngamasentimitha ayi-16.0 webanga lesibani.

Ibanga Kusho Isikhala


Isikhala samalambu kubaliwe
lepupillary samalambu
134.11 14.5 14.8 18.2 14.5 15.5 14.8
107.29 34.3 29.5 27.6 26.4 29.5 30.8
85.83 40.5 51.7 50.6 46.5 47.3 46.8
68.66 57.4 69.2 61.9 64.7 63.3 62.8
54.93 74.9 77.1 74.7 79.1 76.5 78.8
43.95 99.0 90.5 88.3 90.2 92.0 94.8
35.16 114.1 106.5 110.0 111.4 110.5 110.8
28.12 138.4 122.6 132.1 133.4 131.6 126.8
24)Mayelana nebanga lokugcina, elincane, elincane, umbhali uyaphawula:
"Esiteshini esiseduze (nebanga elihambisana kakhulu nelambu) ukukhanya
okukhanyayo nokuxinwa kwamehlo okwalandela kudala imidwebo emifushane
yombono ohlukile futhi okhulisiwe owaletha ukungaqiniseki."

Phambilini kwaqinisekiswa ukuthi amandla okuhlukanisa phakathi kwamanani


amancane, abonakalayo ancike kakhulu emiphumeleni yemisebe. Leli thonya manje
selizobhekwa kakhulu. Ngaphansi kwemisebe sifingqa ukusakazwa kokukhanya
komzimba ku-retina, okuncike ekuphambukeni okubonakalayo nasekuhlukaniseni.
Kuzo zonke izivivinyo kusayizi omncane kakhulu noma ibanga umuntu uyehlela
kusayizi omncane kangako ngosayizi noma ibanga, noma asuke kude kuze kube
manje ngaphandle kokuthi ngemisebe isithombe esiku-retina iba yiphuzu noma
umugqa izinkontileka zobubanzi obungabalulekile kangako, futhi ngokujwayelekile,
ngaphandle kukaVolkmann esivumelwaneni sakhe sakamuva ngemisebe ye- 25), ibala
ububanzi besithombe esibonwa esincane kunazo zonke noma ibanga elincane
kakhulu elibonakalayo ngaphandle kwemisebe. Kodwa izivivinyo ezinhle
zikaVolkmann, imiphumela yazo elandela ngezansi, zikwenze kwangabazeka ukuthi
noma ngamehlo amahle futhi ahlelwe kahle kunokusabalala okubonakalayo nokukala
kombono wokukhanya ngemisebe; Futhi uma ugcina idatha yakho ngosayizi
wombuthano wemisebe ndawonye ngenkathi ubona ngokucace
ngangokunokwenzeka, kungaba okwakho noma ngemininingwane yabanye ababukeli
ngosayizi abancane kunabo bonke obonakalayo, uzothola ukuthi ububanzi
bomjikelezo wemisebe buhambisana nobubanzi bezithombe ezibalwe ngaphandle
kwemisebe osayizi abancane kunabo bonke ababonakalayo (noma amabanga
amancane kakhulu abonakalayo) akagcini nje ngokuthola isilinganiso esikhulu
kakhulu,
25) Imibiko yeSaxon Soc. 1858. ikhasi 129.

Eqinisweni, ngokwezilinganiso zikaVolkmann ezingezansi, unqenqema lwentambo


yesiliva oluvela ngokukhanya okuphezulu ngemuva okungemnyama luyakhula
lubheke ohlangothini olumnyama ngo-0.0012 kuya ku-0.0032 26) Mill. = 0.000532
kuye emigqeni engu-0.001418. ku-min. kanye nobukhulu babantu abangu-6
abanendawo yokuhlala engcono kakhulu yeso, futhi, uma intambo ibonakala
imnyama ngokuqhathaniswa nokukhanya okulula, ngo-0.0003 kuya ku-0.00185
wezigidi. B. Ngokusho kukaHueck, i-engeli yombono lapho umugqa omhlophe
ongemuva elimnyama uvele unyamalale, okukhomba umkhawulo wobubanzi
bolayini obungaqashelwa nje, yimizuzwana emi-2, emele u-0.000145 wezigidi ku-
retina
26) Njengengxenye yenani uR.

Njengoba, ngokwamazwi ashiwo (bheka iSahluko 10), ubukhulu be-irradiation,


obuxhomeke ezimeni zomzimba, abungeke bukhule ngamandla okukhanya,
ukukhanya kwephuzu elinamandla nelibuthakathaka ngaleyo ndlela kusakazeka
endaweni efanayo, kepha lelo phuzu elibuthakathaka ngaleyo ndlela ibuthakathaka
ize ifinyelele eqophelweni lokungabonakali komhlabathi, kuyilapho leyo ekhanyayo
isabonakala.
Uma iphoyinti lokukhanya lingashubile ngokwanele ukuthi lingahlukaniswa
nomhlabathi enkabeni yombuthano wemisebe ngomkhawulo wokwehluka, ngeke
lisakwaziwa. Uma kusetshenziswa iphuzu elimnyama kungemuva elimhlophe
esikhundleni sendlela ezungezile, kuyacatshangelwa okufanayo, uma nje izindawo
zokukhanya ezizungezile zincishiswa ngemisebe futhi zivumela ukukhanya kugcwale
iphuzu elimnyama, okwenza ukuthi iphuzu elimnyama likhule ngokusebenzisa
imisebe bese liyenza buthaka Ubumnyama buba khona njengoba ukusabalala
kwamachashazi amhlophe esimeni esimnyama, njengoba uVolkmann kuxoxwe
kabanzi (op. OS 120) futhi kufakazelwe ngokuhlolwa.

UBergmann 27) uphawula ukuthi amaphuzu noma imigqa esetshenziswa


ekuhlolweni kosayizi abancane kunabo bonke ibonakala ibuthuthu kude kakhulu,
ukuze iso elicindezelayo likwazi ukwenza iphutha elincane kubo, nokuthi ngaso
sonke isikhathi lapho umuntu ebuka umdwebo wegridi wemigqa emnyama
nobumhlophe obubanzi obuyi-millimeter buqamama lapho babonwa khona
okokuqala, usondela kancane kancane, umhlophe uthola ubumsulwa, ukujula
komnyama kumnyama. Lezi yizimo ezingachazwa kalula ngeqiniso lokuthi kude
kakhulu kunezinga elibonakalayo elibonakalayo, ukusabalala kokukhanya kuyanda
ngenxa yokuphambuka okubonakalayo.
27) UHenle noPfeufer Zeitschr. III. F. Umq. 11. ikhasi 93.

Ngenxa yethonya elikhulu amandla okukhanya analo ekubonakaleni kwamanani


amancane kakhulu, angachazwa kalula kulokhu okungenhla, imizamo yamabanga
amancanyana abonakalayo iye yamenyezelwa ukuthi ilungele kakhulu ukuhlola
ubukhali bomqondo wendawo 28). Okwamanje ithonya le-irradiation
liyinkimbinkimbi kuphela lapha, alilahlekile. Uma amaphuzu amabili agqamile noma
imigqa isondele kakhulu ukuthi imibuthano yayo ye-irradiation ingenele, futhi
ubuncane bokukhanya esikhaleni abusafani nalokho okuphezulu maphakathi
kwamaphoyinti okukhanyisa ngomkhawulo wokwahluka, ngeke kusakwazi
ukuhlukaniswa nakho. Lapha futhi, okuhlangenwe nakho kukhombisa ukuthi ukuqina
kokukhanya kunethonya elithile. Ngoba ngithola encwadini kaSteinheil photometric
treatise (ikhasi 17) amazwi athi izingilazi ezibuthakathaka ezimnyama ziveza
impumelelo emangalisayo ngokumayelana nokuhlukaniswa kwezinkanyezi
ezisondelene kakhulu; kodwa ngiyavuma ukuthi angikwazi ukuthola leli thonya
ezimeni zemisebe engiyaziyo. Ngoba bekubonakala kimi, inqobo nje uma
lokho ukuthi ngamandla amakhulu ukwanda kwesiyingi semisebe ye-irradiation
akukhuphuki, ukuthi isilinganiso sobuncane kanye nezilinganiso eziphezulu
zamandla kufanele zihlale zinjalo ngokukhanya okuqinile futhi okubuthakathaka,
okungashiya ukuqaphela komehluko kungashintshiwe; Mayelana nokukhula
komhlaba, noma kunjalo, inzuzo ethile yokukwazi ukuhlukanisa kufanele yenzeke
ngamandla amakhulu.
28) Weber, imibiko yeSaxon Soc. 1853. ikhasi 141.

Uma kuhlanganiswa ndawonye, kuvela ukuthi imizamo yangaphambilini


yobukhulu namabanga amancane kakhulu asabonakala ku-retina ngeke
isetshenziselwe ukuthola iziphetho ezinokwethenjelwa mayelana nokuhle komqondo
wesikhala noma izinga lokuzwela okukhulu, inqobo nje uma umbuzo wokuthi
kanjani Imisebe ibambe iqhaza elikhulu kulokhu, futhi le ngxenye isusiwe, nokuthi
ukubalwa kosayizi wezithombe ezincane kunazo zonke ku-retina kusuka kubukhulu
nebanga lezinto nokuhlolwa kobudlelwano phakathi kwalezi zinto nezinto zokugcina
ze-retina stand, kuyinkohliso futhi kunamaphutha njengoba imisebe
inganakwa. Mayelana nalokhu uVolkmann uphetha incwadi yakhe ngemisebe (ikhasi
48) ngale ndlela elandelayo: "
Umbuzo uphakama ukuthi ngabe umthelela wobukhulu bezinto ekubukekeni
komehluko wazo ubangelwe ngokuphelele ithonya le-irradiation, okungacabanga
ukuthi maduzane izothola umkhawulo wayo ngokukhulisa okwandayo. Ngeshwa,
kusenokusilela kwemizamo efanelekile efanelekile ebhekiswe entweni leyo
ngenhloso. Zimbalwa kuphela, kepha azihlobene kakhulu nazo, izivivinyo
zikaFörster 29) Uma ngingaqondana nombuzo obonakala ukhombisa ukuthi ithonya
losayizi ekuqapheleni empeleni lidlula lokho okungabhalwa ngemisebe. Lezi
zivivinyo zenziwa ngokulandelayo: "Ibhokisi elimnyama, elineparalepipedal, livaliwe
kuzo zonke izinhlangothi, cishe ngamasentimitha angama-36 ubude futhi cishe
ngamasentimitha angu-8 ububanzi nokuphakama, kwakha igumbi elimnyama lapho
into ezokhanyiselwa khona ihlelwe khona. ukuvuleka ezimbili eziyindilinga 2½
amayintshi ukusuka enkabeni amehlo eceleni kwabo ngesikhathi ibambene efanayo
elikhulu, 25 > I-Centim. esigcawini esiphethe umthombo wokukhanya. Ukuvulwa
kokugcina odongeni lwangaphakathi lwebhokisi kumbozwe ngephepha elihle
elimhlophe lekhansela, futhi ebangeni elingu-1½ intshi kukhona ikhandlela le-wax
elivuthayo (eligcina livutha ngokulinganayo ngangokunokwenzeka ) . Isikwele
sephepha esikhanyiswe ngale ndlela sisebenza njengomthombo wokukhanya wezinto
ezizonamathiselwa odongeni ngaphakathi kwebhokisi. Usayizi womthombo
wokukhanya ushintshwe ngentando ngokusebenzisa izifingo (ojantshi bamakhadi
anokuvula) kobukhulu obuthile, obududulwe busondele kuye. "
29) Mayelana ne-hemaralopia. 1857. Ikhasi. 5. 10.
30) izingcezu eziyi-12 ngephawundi , 4½ ¢¢ ubude, ¾ "ububanzi.

Manje umbhali uyaphawula (ikhasi 10): ka-12 par. inches = 32.5 centimeters. from
the eye) imelwe ngosayizi womthombo wokukhanya wamamilimitha ayizi-2-5
wesikwele. Uma umthombo wokukhanya uwela ngaphansi kwalenombolo, izinto
kumele zibe nkulu kakhulu. "
Kungabalwa ukuthi isithombe sesentimitha esingu-2. imivimbo ebanzi ku-retina,
emabangeni wamehlo akhonjisiwe, ingu-0.9 wezigidi, edlula kude inani le-irradiation
emehlweni ahlanganisiwe ngokusho kwedatha engenhla. Uma izinto ezinkulu
zingabonakala ngokukhanya okuntekenteke, ithonya losayizi alikwazi ukuncika
kwimisebe yodwa. Okwamanje, ukuhlolwa okuningana okubhekiswe ngqo entweni,
ngoshintsho ngosayizi nokukhanya okuphelele, kusamele kufiswe.
Ngakho konke okungenhla, kugcizelelwa kuphela ukuthi izinqumo
zangaphambilini zosayizi obonakalayo obuncane kakhulu namabanga awavumelekile
ngaphandle kwemisebe, kepha akuqinisekiswa ukuthi awukho umkhawulo
wokwelulwa kweso elizimele ngemisebe. Kungahle kube yiqiniso ukuthi
ukunwetshwa kombono ku-retina noma esikhumbeni kungaba kuncane ngokuthanda
futhi umuzwa ungavela uma kuphela ukuphela kwethambo lokuphila kushaywa futhi
umbono udlula inani lomkhawulo omkhulu; Kepha lokhu akusho ukuthi lo mbono
uzwakala ngempela njengokweluliwe, okungukuthi, ngendlela yokuthi amaphuzu
amaningi angahlukaniswa uma ukwandiswa komqondo kuwela ngaphansi
komkhawulo othile, kanye nalokho okuxhumene nakho,
Ngempela, kucatshangwa manje okwamukelwa ngokujwayelekile ku-physiology
yesistimu yezinzwa ukuthi ukuvela kungabonakala kuphela uma kwenziwa
emibuthanweni ehlukene yomuzwa, uma indingilizi yezinzwa isho ukuphela noma,
uma kuhlanganiswa ukuhlanganisa . Umbuthano wokuzwela, noma ngabe
ungowentambo engagxiliwe noma enegatsha, empeleni unobubanzi obuthile, futhi
ngokusho kwalokhu, ukuvela okuwela eduze komunye nomunye kumbuthano
ofanayo womuzwa akusakwazi ukwahlukaniswa. Emkhakheni wobuso, ubufakazi
bokuhlola bokuthi lokhu kunjalo impela kubhekene nobunzima
obungenakunqotshwa, ngoba indilinga yemisebe yephuzu lokukhanya kufanele ihlale
inkulu kunobubanzi besiyingi semizwa; kepha sivunyelwe ukubheka ngaphezulu
kwesikhumba, isitho semizwa ebanzi efana ne-retina. I-Irradiation ibamba iqhaza
nasezivivinyweni ezithintekayo, inqobo nje uma ingcindezi yethiphu ethintayo
kufanele idluliselwe ezindaweni ezingomakhelwane. Kepha futhi akunakwenzeka,
njengoba u-Weber abonile, lelo lin ezimbili. amaphuzu ayindilinga akude ngemuva,
ingalo nethanga ngendlela eyodwa, noma enze umehluko obonwe phakathi
kwezingxenye zesikhumba ezahlukahlukene maqondana nebanga elibonakalayo
elincike kulokhu.
Okushiwo kuze kube manje kukhombisa ukuthi ekuhlolweni nasekuchazweni
kokuhlolwa kwesihloko sethu, ngakolunye uhlangothi, kubalulekile ukwazi usayizi
ophelele wemisebe, engenzeka ngokuhlala okuhle kakhulu kweso, futhi ngakolunye
uhlangothi, ukwazi ukuthi iziphi izakhi ze-retinal okufanele zithathwe njengabamele
imibuthano yezinzwa. futhi banamaphi ubukhulu. Okokuqala ngizolandela
imiphumela uVolkmann ayithola kuye nakwabanye abantu; Ekugcineni ngiphawula
kafushane ukuthi lokho okubizwa ngokuthi yizigaxa manje sekuthathwa njengezakhi
zethina ezibona ukuzwa ezinamathuba amakhulu, nokuthi ngokwezilinganiso
zikaKölliker ububanzi besigaxa endaweni ephuzi, lapho umbono ocacile wenzeka
khona, kungama-2-3,000ths womugqa. Umvukuzi31) kutholakale okuncane kwalawa
manani kuqinisekisiwe lapho i-fovea lutea ilinganiswa ngaphandle.
31) UHenle noPfeufer Zeitschr. III. F. II. BS 37.

Ukuhlolwa kukaVolkmann ku-irradiation 32) .


Isiliva imicu kwezigidi ezingu 0,445 ububanzi kulokhu okulandelayo esicace
ezibukwayo ezahlukene S (ngamamilimitha) Kucatshangwa, wanika, kuye
ngokuthi ngabe Babeyimbangela) njengoba izindikimba black ngokumelene
nengemuva elikhanyayo, ezifana esibhakabhakeni, noma b) endaweni ukukhanya
sigqamile njengoba izindikimba ezimhlophe ngomunye ingemuva elimnyama livele,
ngokwesilinganiso senombolo elandelayo yokuhlolwa kwe- Z , lapho inombolo
yokuqala iya ku-a), eyesibili kuye ku-b), imibuthano ye-irradiation yobubanzi
obulandelayo u- R ngamamilimitha.

obukele ZS R.
a b
AW Volkmann (umbhali). . 39. 24 333 0.0035 0.0046
Indodana yakhe u-Otto V., oneminyaka Okweshumi 250 0.0037 0.0064
engama-23, amehlo amahle ............ nanhlanu
Indodana yakhe, u-Edmund V., 15 Disemba 250 0.0024 0.0058
oneminyaka engama-26 ubudala,
muhle, amehlo ajwayele kakhulu. . .
UDkt. R. Heidenhain 33) ..... ? 40 100 ? 0.0051
E. Appel, mfundi, amehlo abukhali 20. 20 300 0.0006 0.0025
kakhulu ............
Intombazane esencane, eneminyaka Okweshumi 112.5 34) 0.0017 0.0024
engu-16 ubudala, enamehlo amancane, nanhlanu
kungenjalo ukubona okuhle. .
32) Imibiko yeSaxon Soc. 1858. ikhasi 129.

33) a) UHeidenhain akazange anikeze noma yimuphi umfaniswano, ngakho-ke


awucashunwanga, imiphumela; kodwa iningi lemizamo yokucabanga ukuthi
imisebe yenzeka ayizange ivune, okuchazwa nguVolkmann njengecala
elihlukile elingazange liphinde libuye kuye.
34) Ku-A) S = 115, ku-b) = 110.

UVolkmann uphawula ukuthi, ngaphezu kochungechunge locwaningo, imiphumela


yalo enikezwe lapha, unezinto eziningi azibonayo (eziqalwe nguyena) ezivela
kuSolwazi Knoblauch, Hankel, Ruete, Czermak nabanye, konke okunemiphumela
ehambisanayo (okusho ubufakazi balokho okukhona Irradiation) kuhanjisiwe. Le
miphumela itholwe kanjena. Oqaphelayo uletha insimbi yemicrometric ebesikhuluma
ngayo (bheka iSahluko 9) enezintambo zesiliva ezihambisanayo eziyizigidi
ezingama-0.445 ububanzi ukuya kude ukusuka esweni lapho abona khona imicu
kakhulu, futhi ayibheke ngokuguqula isikulufa ukunikeza imicu ehambisanayo
ibanga elilingana nobubanzi bezintambo. Kodwa-ke kuvela ukuthi isikhathi ngasinye
lapho edala ibanga elikhulu kakhulu kunobubanzi bangempela bezintambo, ngoba le
ububanzi ibonakala ikhuliswa ngemisebe. Ngokwesibalo, lokhu kutholakala ngale
ndlela elandelayo: Mayelana nosuku, kungabonakala ukuthi ukuhlangana kolayini
ohlangothini lwe-eksisi iso kuyizigidi eziyi-9 ngemuva kwephuzu lokuqala le-cornea
nezigidi eziyi-15 phambi kwe-retina, ngemuva kokuthi imicu ye-micrometer isusiwe
Iso nebanga labo lokubonisana hhayi kuphela ububanzi 2Bala u-r wesithombe se -
retina sentambo ngayinye ye-micrometer, kodwa futhi nebanga e le -eksisi yocingo
olulodwa ukusuka kolunye esithombeni se-retinal, ngaphandle kokuhlakazeka
ngemisebe; ngokusho lapho ukucutshungulwa okulula kwecala kutholakele
ekuhlolweni ukuthi ibanga d phakathi kwamaphethini wensimbi
enwetshiwe libonakala lilingana nobubanzi 2 r wephethini yocingo enwetshiwe

kubangela ububanzi bendilinga yemisebe = ; okungukuthi ngu- e = d + 2 r no-

2 r = d = . Manje uVolkmann uthole isilinganiso semizamo engama-39 ibanga


elikhanyayo = 0.207 million, ebonakala ifana nentambo emnyama ebanzi 0.445

million ububanzi ebangeni leso = 333 million, ngemuva kwalokho = 2 r = 0.0055

million; 2r = 0,00199 million, futhi ngenxa yalokho - 2 r = million 0.0035.


Njengokulawula, uVolkmann wenza ezinye izivivinyo eziyi-10 ngendlela yokuthi
wazama ukwenza ibanga phakathi kwezintambo ngokusobala liphindwe
kabili kubukhulu bobubanzi bezintambo. Ngokwesisekelo semiphumela yezivivinyo
zangaphambilini kungabalwa (ikhasi 144) ukuthi leli banga kufanele lifinyelele
ezigidini ezingama-0,328, okusho ukuthi umphumela osuselwe ekuhlolweni okuyi-10
uqondaniswe ngokusobala nezigidi ezingama-0.337; okukhombisa ukuthi le ndlela
yokuhlola idinga ukuzethemba.
La maphuzu alandelayo asafanele ukunakwa: I-Irradiation iziphatha ngendlela
ehlukile kuzikhombisi-ndlela eziqondile nezingaphezulu Ngenkathi uVolkmann
ebuka izintambo endaweni evundlile ukusuka ebangeni elifanayo nasezivivinyweni
zangaphambilini ngeyodwa, isithombe besingacacile ngokweqile, ngakho-ke
kwadingeka ukuthi afake izibuko ezibuthakathaka ukuze agcine umbono ofanayo,
izigidi ezingama-333 lapho kucace khona Ingemuva isilinganiso sokubonwa okuyi-
10 sikhombise ububanzi besiyingi semisebe ye-irradiation = million 0.0047,
esikhundleni sokuba yizigidi ezingu-0.0035 kuphela (ngaphandle kwezingilazi)
esimweni esibekiwe.
Isenzo sokunqophisa 5 izinsuku ukuhlolwa a indlela mayelana ukukhanya
kwaphumela amabanga ezilandelayo D phakathi micrometer izindikimba ngoba
Volkmann , lapho kukhona ukulingana sobala ne ubukhulu wire (i- inombolo
unamathisele ukuze D ngezansi izindlela inani ukuhlolwa):
Usuku lokuqala lokuhlolwa (ayikho
imininingwane) D 9 = 0.1897
Usuku lwesi- 2, isimo sezulu
esinamafu ,. . . D 10 = 0.2271
usuku lwesithathu, isibhakabhaka
esikhanyayo ... D 10 = 0.2153
usuku lwesine, isibhakabhaka
esikhanyayo kakhulu. D 10 = 0.2074.

Ukuhlolwa kukaHeidenhain kusetshenziswa indlela b) kunikezwe


Usuku lwe-1 (alucacisiwe). . . . D 20 =
0.111
usuku lwesibili, ukukhanya okukhulu
kakhulu. . D 20 = 0.153.

Umthelela othile wezinga lokukhanyisa awuveli kulokhu.


Izinhlinzeko ezikhethekile ngosayizi abancane kunabo bonke ababonakalayo.
Uma ukubekiwe kwangaphambilini kosayizi namabanga amancanyana kunawo
wonke kubonakala kungafaneleki ukuvumela imiphumela engenacala yanoma yiluphi
uhlobo ukudonselwa, ibalulekile maqondana nokuthi ngokwengxenye inquma
umkhawulo ongezansi lapho ukusebenza kweso kungafinyeleli, futhi ngokwengxenye
ube nentshisekelo ebonakalayo; ngakho-ke ukuhlanganiswa kwalokhu akufanele
kungamukeleki.
Ngeshwa, lokhu kuhlanganiswa kukhombisa ukuvumelana okuncane phakathi
kwemiphumela etholwe izingqapheli ezahlukahlukene. Futhi njengoba inani
eliyingozi elingabhalwa kubo ngemuva kwalokhu lizonyamalala ngokuphelele uma
izimo zokubukwa bezingacaciswanga ngokunembile, ngizobazala kakhulu
ngangokunokwenzeka emazwini ababukeli.
Ngokwenhloso yokubuka ukuhumusha i-angle yokubuka ibe ngosayizi ku-retina,
noma okuphambene nalokho, ngokwesisekelo sokuhlinzekwa kohlu, ibanga
eliphakathi kwephuzu lokuhlangana kwemisebe eyinhloko ne-retina = 15.1774
million = 6.735 par. Lin., Futhi kusuka ku-cornea = 7.4696 million = 3.315
par. Imigqa icatshangelwe, futhi ngemuva kwalokho i-0.00007357 Mill. Noma i-
0.00003265 par. Lin. kufakwe esikhundleni.
Imininingwane elandelayo icishe isetshenziswe kakhulu kuma-optics kaSmith,
engiwanikeza lapha ngemuva kokuhunyushwa kwesiFulentshi ngomsebenzi wakhe
engawuthola kimi (TI p. 40):
«Le uDkt. I-Hook nous assure que l'oeil le pins subtil ne peut pas bien differ une un
dans le ciel, comme une tache dans le corps de la lune, ou the distance de deux
étoiles, qui comprend dans l'oeil un angle moindre qu'une idemi-minute (Voyez ses
remarques sur la machine céleste d'Hevelius p. 8). Akukona ukuhlangana okuhle, les
étoiles paraîtront à l'oeil nud, comme une seule étoile. J'ai assisté à une expérience où
l'un de mes amis qui avait les meilleurs yeux de la compagnie, pouvait à peine
separer un cercle blanc sur un fond noir, ou un cercle noir sur un fond blanc ou
opposé à la lumière du jour , lorsqu'il comprenait dans son oeil un angle moindre que
les deux tiers d'une umzuzu; ou ce qui revient au même, lorsque sa distance à l'œil
surpassait 8156 fois son propre diamètre; UDkt. Ingwegwe. "

UTobias Mayer 35) unikeza umphumela wemizamo eminingana ngokulandelayo:


“I-Prima experimenta factt is sunt in loco umbroso, apertis fenestris a sole tum
meridiano aversis; objectis atramento sinico, Indian ink vocant, e charta plana et
albissima pictis. 1) I-Punctum nigrum, i-rotundum, i-diametri-lineae eParis. i-oculo
myope, sed convenienti lente munito spectatum, cum distaret oculus 10 pedes
Parisienses, adhuc satis beneiiigner pot. Ku-faria 12 pedum dubie videbatur, e-faria
vero 13 pedum jam prorsus evanuerat. - 2) Simile punctum, sed cujus diameter 0.44
lineae, adhuc videbatur distante oculo 14¾ pedes; I-distante autem eodem 17 pedes,
vix vestigium ejus adparebat, sicut remoto oculo ad 18 pedum distantiam omnino
evanuerit. - 3) I-Punctum aliud diametri 0.66 lin. I-Cernebatur adhuc e-faria 24½
pedd., I-Aegerrime autem ac dubie e-faria 26 pedd. et oculo paulo plus remoto
nihilum eius spectari potuit. "
35) Phawula. I-Soc. sc. Ukuthola. T. IV. 1754. k. 101.

Ngemuva kokutshela eminye imizamo eminingi ngezibalo zeleti, okuzoxoxwa


ngazo ngezansi, uyanezela:
»IPuncta et figurae, quae in superioribus adhibitae sunt, quamvis luce solis aestivi
et meridiani, atque adeo fortissima collustrata, ku iisdem tamen quam proxime
distantiis, sub quibus supra, incipiebant confusa apparere; i-discrepantia certe, si qua
erat, repetito saepius experimento modo majores distantias, modo minores arguere
videbatur. "
Lo mphumela, ukuthi izinga lokukhanyisa alinalo ithonya ekwamukelweni
kwamaphoyinti, kunjalo impela liphikisana ngokuphelele nemiphumela yokuhlolwa
kwePlateau ngezansi.
Uma ibanga leso, ngokuya ngokushicilela kukaMayer (ikhasi 101) likwazile
ukuthola amaphuzu kulezi zivivinyo ezintathu e conspectu eripere, lisethwe
ezinyaweni eziyi-12, 17 kanye nama-26 ngokulandelana, khona-ke ububanzi
besithombe esweni babulapha ngokulandelana 0, 000973; 0.001126 no-0.001186
isig. I-Lin.; i-angle yokubuka ingamasekhondi angama-30, 35, 36, okusho
ngokufanayo ngokufanayo kulawa mabanga ahlukene.

IPlateau 36) kubhekwe kokubili umbala nezinga lokukhanyisa ekuhlolweni


kwalo. Amadiski amaphepha amancane anemibala eyisentimitha elilodwa
ananyathiselwa ebhodini elalakhelwe ngaphandle ngaphandle. I-Plateau kancane
kancane yasuka kulezi kuze kube yilapho idiski enemibala ivele njengefu elincane,
elingaqondakali kalula, bese kuthi izinyathelo ezimbalwa linyamalale ngokuphelele,
bese lilinganisa ibanga lezinto bese libala i-engeli yokubuka. Imiphumela emacaleni
amabili yayimi kanje:
Emthunzini. Ekukhanyeni
kwelanga.

Okumhlophe 18 "12"
Okuphuzi 19 "13"
Okubomvu 31 "23"
Okuhlaza okwesibhakabhaka 42 "26"
umehluko owenziwa umbala lapha mhlawumbe ubangelwa kuphela amazinga awo
ahlukile wokukhanya.
36) uPogg..Umsizi. XX. k. 327.

UHueck 37) wenza izivivinyo ngale ndlela elandelayo: iphuzu elibonakala


ngokucacile lilungiswa ngokusobala iso elejwayelekile Umbuki usuka kancane
kancane entweni ize inyamalale futhi ibhodi okukhona kulo ichashazi noma umugqa
livele limsulwa ngokuphelele.
37) UMüller Arch. 1840. ikhasi 85.

"Kusukela kumakhulu amaningana abhekwe ngabantu abahlukene manje sekuvele


ukuthi iphuzu elimhlophe, elingacwebezeli enkundleni emnyama linyamalala
engxenyeni yokubuka yemizuzwana eyi-10," okuyi-0.00033 par. Lin. noma 0.00074
million ku-retina. Umugqa omhlophe enkanjini emnyama ubonakala ngemuva
kwakhe isikhathi esingaphansi kwemizuzwana emi-2 yokubuka; ngakolunye
uhlangothi, i-engeli yombono lapho amaphuzu amnyama enyamalala khona ensimini
emhlophe kwakuyimizuzwana engama-20. Esokuqala sihambisana no-0.0000652
par. Lin. noma izigidi ezingama-0,0001470, okuyizikhathi zokugcina eziyishumi
ezedlule ku-retina. Akukho lwazi oluthe xaxa mayelana nenani lemizamo nezinga
lesivumelwano elatholwa maqondana nalokhu okulandelayo. Akukho okushiwoyo
ngezimo zokukhanyisa ngesikhathi sokuhlolwa.

UVolkmann 38) ukwazile ukubona intambo yesicabucabu elula efinyelela kuma-intshi


angama-21, kanti omunye umuntu obangelwe nguye ukuthi abone intambo efanayo
ibanga elingama-intshi angama-22. Uboya obukhulu obungamasentimitha
angu- 0,002 baqaphela iVolkmann 39) kuya kuma-intshi angama-30
ububanzi. Omunye wabafundi bakaBär

waqaphela ama- 40) izinwele ezazikude ngamamitha angama-28.


38) Volkmann athikili p. 202.
39) Izwi likaWagner. Ubuciko .. Uyabona. P. 331.
40) Ngokwesitatimende sikaVolkmann ku-Art.

U-Ehrenberg †) unikeza imininingwane eningiliziwe ngezinhlinzeko ezithile


ezisizayo , engingakaze ngithole ukuthi zithathwa njengamanje. Azihlobene
nokubonwa ngamabanga ashintshiwe esweni, kepha kububanzi obubonakalayo
obucacile (ngokusho kwe-Ehrenberg 4-6 inches), lapho izinto ezincane kakhulu
zingabonakala khona. Ngihlanganyela lapha namazwi akhe:
Ukuze ngiqiniseke ngokuphelele ukuthi ngeke ngikhohliswe ngesizotha noma
ngehlazo yilabo abangafuni ukuvuma ukuthi kukhona abakubonayo, ngangivame
ukuthi ababukeli baqophe izinto engizibonayo, noma bazichaze kimi ngendlela
eyinkimbinkimbi, okwanginika inkolelo yokuthi ukuthi babone ncamashi
engangikubonile nangokucacile, futhi ikakhulukazi ngaphandle kokushintsha
imakhroskophu esimweni sangaphambili. Lokhu kubheka, kuqhubekile nokunaka
inani elikhulu labantu abanezinhlobonhlobo ezahlukahlukene kakhulu zokubukwa,
kungenze ngaba nethuba lokuthi kunomkhawulo ojwayelekile ongaguquguquki
wombono weso lomuntu elicacile nelinempilo, okumele livumele isiphetho ukuthi
sithathwe mayelana namandla amakhulu wemakhroskophu. Ngibe sengibheka
okuningi ukuze ngithole ukwehluka kwamehlo we-myopic kanye ne-presbyopic
kunomthelela ekubonisweni okujwayelekile kwalawo mandla, futhi ngivame
ukungikholisa ukuthi umbono ongajwayelekile wokuthi abantu be-myopic abone
kakhulu noma ngaphezulu kakhulu kunabanye awunasisekelo. Umphumela
wokuhlangenwe nakho kwami kukabili:
1) Kubonakala kunamandla avamile esweni lomuntu maqondana nokubona
izingxenye ezincane kunazo zonke, nokuphambuka okukuso kubonakala kukuncane
kakhulu kunalokho okukholelwa kakhulu.

Pog ) UPogg. XXIV. P. 35.

Singakhuluma kuphela ngalabo abakwazi ukubona kahle kunoma yiliphi


ibanga. Kubantu abangaphezu kwekhulu engibabonile, labo abanamehlo abukhali
kakhulu abakwazanga ukuhlukanisa okungaphezu kwalokho engangizibona mina,
futhi labo ababezikholelwa ukuthi babuthakathaka noma bakude babejwayele
ukubona engikubonile isaha, kuphela ababedinga imiyalo ethize futhi, ikakhulukazi
lapho bebona ngamehlo, imvamisa indlela ethe xaxa noma ibanga lento evela
emehlweni abo kunami.
2) I kulencane ngokuvamile okumele izuzwe ngenxa yosizi evamile kubantu
iso œ sayizi kokubili umbala omhlophe Ngobujamo omnyama, njengoba for the
black umbala kokumhlophe noma lichthellem ngokuyisisekelo 1 / 36 of umugqa
waseParis labangela ukuqala komkhakha ububanzi. Kusengenzeka
yiLichtkondensierung ngobukhulu nokungezwani kokunakwa kobukhulu
obuphakathi kuka- 1 / 36 no- 1 / 48 womugqa, kepha ngaphandle kokugxila
nokungabaza ukubona okungama-41) .
41) "ukuthi u-1/ 49 wokugcina umzamo ubungeke ube yize, uqondakale kahle.
Izilinganiso ezilandelayo zezindleko ziyi-1/ 60 noma i-1/ 72 line, futhi cishe
angikwazi ukwenza noma yikuphi okuhlangenwe nakho abakubonile kunoma
ngubani "

Lokhu kungumkhawulo wamandla wamehlo omuntu wemvelo ngemizimba


enemibala, umuntu angayihlola kalula, njengoba ngike ngayihlola, ngokubeka
izikhunta ezimnyama ezinhle kakhulu ephepheni elimhlophe kakhulu, isb. B, ka-inki
owomisa, uyinki nokunye okunjalo, kuletha., Futhi okuncane kunabo bonke
abanethiphu enhle kakhulu bayayithola bese bekuthumela kwi-glass-micron,
okungenani eyi- 1 / 48 Ulayini ukhombisa ngqo. Ilanga nokukhanya kwesibani nakho
kwenza kube lula, noma ngaphandle kwesibuko, ukubuka izidumbu ezimnyama kwi-
micrometer yengilazi esemhlabathini okhanyayo. Imizimba emincane kunaleyo
ekhonjisiwe ayikwazi ukubonwa ngamehlo, noma ngabe kwenziwa yiphi imizamo,
hhayi ngawodwana, kepha isemugqeni olula oqondile. Banjengabaningana
ngokusondelene futhi ndawonye ochungechungeni oluningana, ngakho-ke benza
umbono ofanayo emehlweni ethu futhi benze sengathi besibona umzimba owodwa
omkhulu noma indawo engu- 42). Ibanga elijwayelekile elibonwa ngamehlo amahle
lapho lizama ukuthola le mizimba emincane kakhulu, ngilithole ngokukala ama-intshi
ama-4-5, kwesinye isikhathi ama-intshi ama-6, leli lakamuva kube yibanga
elijwayelekile kwababona kahle kakhulu. Izihloko ze-Myopic azivamile ukusondela
ezintweni ezifanayo ngaphezu kwamasentimitha ama-4, ngisho nangaphezulu
kakhulu ngamasentimitha ama-3, njalonjalo, bese ikakhulu zifana nezinye. Umuntu
ogama lakhe elibukhali elibukeke ngamasentimitha ama-4 akakwazi ukukhulisa
ukubona kwabo ngokusondeza amehlo akhe entweni, kepha ezwa ubuhlungu futhi
abone ngokungaqondakali. Lapho usuyilungisile into, ungayisusa ngokukhulu
ngaphandle kokulahlekelwa yiyo. Ngingazenza u- 1 / 24th ngokwami umugqa ongu-12
"kude ngombala omnyama nomhlophe, kepha uma ngiwutholile u-4-5" away,
ngingawususa ungene ku-12 "futhi ngikubone kahle. Lo mkhuba usekelwe emandleni
owaziwa esweni wokuzivumelanisa nokuthile ukude. Imvamisa ungabona izinto
ezincane kude lapho uzokwaziswa ukuthi zikuphi noma lapho zihamba. Ukubonakala
okufanayo kwenziwa ngebhaluni esibhakabhakeni esikhanyayo kanye nomkhumbi
emkhathizwe; kulula ukuzibona ngokushesha lapho umuntu esexwayisiwe, kepha
amandla okuqondisa ngokushesha asuselwa kumkhuba nasekucijeni kwengqondo,
ngaphandle kokuvumela noma yisiphi isiphetho ngokubona kwamehlo
ngokujwayelekile. Uma umuntu evuswa ngokucace kakhulu kunomunye
ngokubonakala kobuso, uzoziqondisa ngokushesha okukhulu, kodwa ngenxa yalesi
sizathu akaboni ngaphezu komunye umuntu okuthi, ngenxa yokuthi akacaci kangako
ekutholeni lokhu okuvelayo, azihambise kancane. Imvamisa ngisebenzisa izindlela
zokubheka kuphela izinto ezincane kakhulu ngengilazi yokukhulisa lapho ngifuna
ukuzibona ngeso lenyama, ngokwesibonelo ukubanikeza ungqimba oluhlukile
ngephuzu elihle. Lesi simo, futhi, sibheka kuphela indawo yomzimba ngezinhloso
zokuqondisa, futhi sithuthukisa kuphela ijubane lalesi simiso. Amehlo we-Myopic
azijwayeza kalula futhi kalula ngoba ahlakazekile kancane ngokuba nenkambu
yokubuka encane. Mhlawumbe amandla aphezulu wombono ophelele weso lomuntu
kufanele engezwe, lokho kungenxa yokwamukelwa kwezidumbu
ezikhanyayo. Kuyaziwa ukuthi imizimba emincane ekhanya ebumnyameni ihlale
ibonakala inkulu kakhulu, Umugqa we- 1 / 48th , kuya ngobukhulu bokukhanya,
usathinta iso lomuntu. Angikaze ngibe nethuba lokuzibona ngosayizi okhanyayo
uqobo enganginobubanzi obuncane kangako ukuthi ngikwazi ukunaka umkhawulo
kulokhu ... inkazimulo ye-Metallic, okuyi-light reflex enamandla kakhulu,
ingalandelwa eyami ukubonwa okwenziwe eGoldstäubchen ngeso lenyama emini
ejwayelekile kuze kufike ku- 1 / 100 kuqaphela umugqa, ophindwe kabili kunemibala.
"-

". Isimo siba esihlukile ngemigqa lokuluhlaza opaque ka 1 / 400 umugqa ukujiya
kungabonwa ngokumelene ukukhanya ngeso lenyama Spinnenfäden
ngesilinganiso. 1 / 300 bis 1 / 2000 imigqa; imicu ye amacimbi kasilika 1 / 200 . I
yamuva ayizona kabili umfece."
42)"Ngijwayele ukubona ama-eyelashes amahle kakhulu we-infusoria ngale
ndlela. Lapho nje eshukunyiswa, akha indawo encane ebonakalayo
engabonakala; kepha lapho nje bephumula ubuhle bawo buvame ukuba
bukhulu kangangokuba ukubona kwamehlo nakho ayifinyelelwanga
ngesibonakhulu. "

Uma ucabanga ngosayizi ongu-1 / 36 Lin. ngamasentimitha ama-4-6 ebanga


lokuhlangana, u-Ehrenberg alichaza njengomkhawulo wombono wezinhlamvu
ezingekho emgqeni, uguqulwa ube yimigqa ku-retina, omunye uthola imigqa engu-
0,0039 kuye kwangama-0,0025, enkudlwana ngokumangalisayo (iphindwe
kayishumi ngobukhulu) kune IHueck's 0.00033 Lin., Ngaphandle kokuthi yomibili le
miphumela itholakala kunani elikhulu lokuhlolwa, futhi imiphumela kaMayer
ingaphezulu kokuphindwe kabili. UHueck no-Ehrenberg nabo bayehluka ngokuthi,
ngokusho kukaHueck, amaphuzu amnyama ngemuva okumhlophe adinga umbono
omkhulu kunenye indlela, kanti ngokusho kuka-Ehrenberg, womabili awanandaba.
Umehluko ezimweni kungenzeka ukuthi ukuhlolwa kuka-Ehrenberg kwenziwa
ngokubheka izinhlayiya ezincane zisondele, kuyilapho ezikaMayer noHueck zenziwe
ngamaphuzu wobukhulu obukhulu buqamama, ngoba bobabili bayamnyakazisa
obukayo kancane kancane kusukela endaweni yombono ocacile kuye ekunyamalaleni
Susa iphuzu. Manje, ngokocwaningo lukaMayer, ibanga alenzi mehluko omkhulu,
kepha njengoba amabanga akhe engamamitha ayishumi nambili nangaphezulu,
ukusondela okukhulu kakhulu, njengoba kwenzeka ezivivinyweni zika-Ehrenberg,
kungenza umehluko; yini okusamele iphenywe.
Uma kubalulekile hhayi kuphela ukubona ubukhona besilinganiso esibonakalayo,
kepha futhi ukunquma ukwakheka, i-engeli enkulu yokubuka iyadingeka. Ngemuva
kukaHueck 43) isikwele sebanga eli-1.2 `` ububanzi 11 '', esikwi-engeli ebonwayo
engu-2 sasingu- ¢ 35 "sisabonakala njengesikwele. Ngendlela efanayo ulayini we-
oblique ongu-1.5 "'ubude ku-13', ngaphansi kuka-2 '45" wabonwa
njengosontekile. Phrinta (maphakathi kabili) nobubanzi bezinhlamvu 1.5 '"nezikhala
ngaphakathi kwezinhlamvu 0.5"' funda uHueck usebenzisa izingilazi ezilingana iso
lakhe ebangeni elingu-13 '.

UBergmann 44) uthole ukuthi "imigqa emifushane ibonwe ingaphansi kakhulu


kwemigqa emide yobubanzi obulinganayo."

U-EH Weber 45) uyaphawula: "Ngokocwaningo lwami, umugqa omhlophe


emhlabathini omnyama ungabonwa buqamama ngokuphindwe kathathu ngobukhulu
njengesikwele esilinganayo ububanzi bomugqa, nokukhanya kokukhanya komugqa
kanye nesizinda esihluke kakhulu lingakhuphula leli banga. "
43) IKhothamo likaMüller. 1840. S. 88.
44) UHenle noPfeufer, uZeitschrift III. F. Bd. II. S. 92.
45) Imibiko d. I-Saxon Soc. 1852, ikhasi 142.

Izinhlinzeko ezikhethekile emabangeni amancane kakhulu abonakalayo.

Ukuhlolwa kwalokhu kwenziwa ngaphansi kwezinhlobo ezahlukahlukene,


ngemuva kwalokho imiphumela nayo iyashintsha.
a ) Amaphuzu amabili noma izikwele ezimbili.
Isitatimende sikaSmith mayelana nezinkanyezi ezimbili sesivele sinikiwe (bheka
ngenhla).

IVolkmann 46) vumela izithombe zelangabi zamalambu amabili ziwele ebholeni


elincane le-thermometer lobubanzi obungu-0.15 intshi, obekuyizingalo ezi-4 ngezansi
namayintshi ayi-8 ukusuka ebholeni .... Ngosizo lwezibuko zakhe wabona
ukwahlukaniswa okuphelele kwezithombe ezincane Izibuko ezingafika kuma-intshi
angu-20½ kanti phakathi zithinta, kepha ngokusobala ziphindwe kabili, izithombe
ezifika kuma-intshi angama-26 .... Omunye wabangani bakhe waphindaphinda
umzamo futhi wabona izithombe zaze zafika kuma-intshi angama-37. Ukuze
kubonwe ngokuphelele ukuphindeka ngaphandle kwezibuko, uVolkmann kwadingeka
asondele ezingilazini ezingaphansi kwamasentimitha ayi-12.

Ngokusho kukaHueck 47) , amachashazi amabili amnyama angemuva amhlophe,


ayehlukaniswe u-0.45 ", ahlanganiswa omunye nomunye ebangeni lamamitha ayi-10
ukusuka kumqapheli, okunikeza i-angle yokubuka yebanga labo u-1 '4". Umphumela
ofanayo unikeze imigqa eqhelelene nje.

U-EH Weber 48) unezela, ekuchazeni kwakhe isilinganiso sebanga lapho kunyamalala
khona imigqa nezikwele emhlabathini omnyama emehlweni: "ngakolunye
uhlangothi, kunezikwele ezimbili ezimhlophe, ezilinganayo emhlabathini omnyama,
ezihlukaniswe isikhala esimnyama zihlukanisiwe, ezilingana nobubanzi
njengonxande, ukusuka ebangeni elihlukaniswe kabili, icishe ifane naleyo lapho
imigqa emibili emhlophe emhlabathini omnyama isahlukaniswa njengemibili, ebanzi
nje njengaleyo yonxande , futhi ihlukaniswe indawo ebanzi, emnyama, eqondile. "
46) N. Contrib. P. 202.
47) I -Arch kaMüller. 1840. ikhasi 87.
48) Imibiko yeSaxon Soc. 1852, ikhasi 142.
b ) Imicu emibili ekude.
UVolkmann 49) welula imicu emibili ye-spider web ohlangothini olufanayo futhi
ebangeni elingu-0.0052 "eduze komunye nomunye, futhi wathola ukuthi ubabona
bephindwe kabili ebangeni elingu-7", kodwa angabe
esaqhubeka. Abangqondongqondo kunabo bonke babona ukuphindaphindwa
kwebanga elingu-13 ". UVolkmann waqaphela imigqa emibili emnyama efanayo
emlandweni omhlophe ebangeni elihlangene lika-0,016 " ebangeni elingu-27
"ngosizo lwezibuko zakhe.

UValentin 50) wayesakwazi ukuhlukanisa imigqa emibili uma izithombe zabo ku-
retina zazihlukaniswe u-0.0009 '"kuphela.
UHueck uthole umphumela ofanayo wolayini njengamaphoyinti (bona ngenhla).
g ) Izibalo ezinemigqa nezesabekayo.
UTobias Mayer 51) uchaza izivivinyo ekukhanyeni kwemini okusabalele ngale
ndlela elandelayo:
l. I-Figura striata, i-cujus nigri ductus, i-aequales albis interpositis, i-lati erant 0.36
lin. IParis. i-spectata directe ekudeia pedd. 11 jam aliquantum confuse videbatur, ita
ut vix liceret alba intervalla a nigris diagnere. E-farthia i-12 pedd. ukubandlulula
omne ama-strias aberat. Isitifiketi nonnisi aegerrime sentiebatur. I-Paulo plus remoto
oculo tota figura eundem colorem quasi cineatium mentiebatur.
2. I-Figura itidem striata, sed cujus atrae striae duplo crassiores erant, quam albae,
harum enim latitudo erat 0.2 lin. Illarum 0.4 lin., Incipiebat videri confusa distante
oculo 9 vel 10 pedes.
3. Ku-eadem faria alia figura striata, cujus albi ductus duplo latiores quam nigri,
inverso nempe praecedentium ordine, desiit distinete videri; i-latitudo striarum
albarum erat 0.4 lin., lin. nierarum 0.2.
49) Silulumagama sikaWagner Ubuciko. Bheka. P. 331.
50)UValentin, uLehrb. d. I-Physiol. II. P. 428, lapha ngemuva kwendatshana
ka-Weher Tastsinn k. 634.
51) Phawula. soc. sc. Ukuthola. T. IV. P. 102.
Notandum, binas has figuras (no. 2 et 3) etiam in experi-mentis
sequentibus 52) eandem semper oculi distantiam requisivisse. Quare commodum erit,
de iis in posterum conjunctim referre.
4. I-Figura cancellata lineis nigris, i-quarum latitudo 0.44 lin. I-Eadem, i-quae
interstitiorum alborum, i-spectata e-faria 15½ pedd. incipiebat mentiri aequalem
ubique nigredinem, ut dubium esset, num aibi quid in illa contineatur.
5. Figura aleae similis, aleatam dicere brevitatis causa liceat, quadratulis nigris
albisque varia, quorum singula latera aequalia 0.52 lin. Distante oculo 12 pedes,
extremam visionis speciem praebebat, paulo enim plus remoto oculo confusa alba
cum nigris apparebant. "
52) Uqashwe ngamakhandlela

Ngemuva kokuqhathanisa uNo. 1 no-Cha. 2 no-3, futhi kusukela kuNo. 4 nge-


No. 5, uMayer uphetha ngokuthi ukungalingani kwezikhathi ezimhlophe
nezimnyama kusiza ukuqashelwa.
Ukuhlolwa kwezibalo ze-streaky and dicey No. 1 kuye ku-No. 5
zaphinde zaphindwa ebumnyameni ngaphansi kokukhanyiswa okuqondile
ngokukhanya okukude emabangeni ahlukene L kusuka ezinombolweni, lapho
amabanga alandelayo A esweni elivela ezinombolweni aholele njengemikhawulo
yokwaziwa (termin. Visionis) (iyunithi yonyawo lwaseParis):
LA
Ibanga Lwebanga Leso
Lokukhanya Cha. 1. Cha. 2 no 3. Cha. 4. Cha. 5.
½ 7½ 6½ 12 9½
1 6½ 5½ 9½ 7½
2 5¾ 4½ 7 6
3 4¾ 4¼ 6½ 5¼
4 4½ 3¾ 6 4½
5 4¼
64
7 3¾
8 3½ 2¾ 4½ 3¼
13 3 2½ 3¾ 3
UMayer umele umthetho lapho u- A eguquka khona no- L ngale ndlela elandelayo

,
lapho i- n ihlala njalo kuye ngohlobo lwesibalo, esikuthathela izinombolo
ezahlukahlukene ngokulandelayo:
Cha. l 2 no 3 4 5
79 52 73 99
Unikeza ukuhlanganiswa kokubala nokubuka, ngokusho ukuthi ifomula isondele
ngokwanele ngaphakathi kwemikhawulo yalokhu kuhlolwa.

UHueck 53) ubheke izinhlamvu zemali, izindondo kanye namagugu kwi-trésor de


numismatique et de glyptique, ebhalwe ngomshini. I-Paris 1834, futhi yakwazi
ukuhlukanisa phakathi kwezikhawu zika-0.0727 "'ebangeni elingu-22" 3' ",
okungukuthi nge-angle yokubuka engu-56.8"; yebo, eminye iphrintiwe ngokucoceke
kakhulu ngemigqa ebukhali kakhulu endaweni emsulwa, ebushelelezi emhlophe
esekhoneni lokubuka elingu-44.3 ". Ebangeni elikhudlwana kancane indawo edayiwe
ibonakale impunga. Imivimbo ephuzi ebusweni obomvu ibonakale iwolintshi
enesithombe se-retinal esingu-0.001", njengombala ophuzi Imivimbo eluhlaza
endaweni eluhlaza okwesibhakabhaka.

UMarie Davy 54) udwebe imigqa emnyama ephepheni elimhlophe ngendlela


yokuthi izikhala eziphakathi kwazo zazibanzi njengemigqa uqobo. Wenza amashidi
amaningi anjalo ngemichilo yobubanzi obuhlukile wabe esezama ukuthi kumele
asuse ibanga ngalinye kuye ebangeni elingakanani. ukuze singabe sisayibona
imivimbo emnyama nomhlophe, kodwa iba mpunga ofanayo. Uthole ukuthi lokhu
kwenzeka kuwo wonke amaqabunga ngezikhathi ezithile ukuthi ububanzi besithombe
se-retina somugqa obalwe nguye buba cishe ngamamilimitha angu-
0.0011. kwembuliwe. Lokhu kwakungu-0.00109, 0.00113, 0.00113, 0.00112
millimeters emabangeni we-5.8, 0.75, 0.53 no-0.41 metres. - Uhlobo lwesibalo
alucacisiwe.

U-EH Weber 55) wasebenzisa imigqa emnyama, eyayidwetshwa ngokuqinile


nangokulinganayo ngokuqoshwa komshini futhi iphrintwe ephepheni
elimhlophe. Babeyi-0.025 par. Lin. ububanzi, nezikhala eziphakathi nazo
zazibanzi. Indodana yakhe uT. Weber wayibona le migqa ibanga elingu-9 par. Imigqa
engu-intshi engu-2 where, lapho i-engeli yokubuka lapho kubonwe khona isikhala
kwakuyimizuzwana engu-45.3. Wayenezivivinyo ezifanayo ezenziwe ngabanye
abaningana; lapho ubukhali obukhulu batholakala kubabili, eyodwa yazo (No. 9)
nayo yaqaphela imigqa ekude ngamasentimitha ayi-9, enye (No. 8) ebangeni
lamayintshi ayi-11, okulingana namasekhondi angu-45.3 no-36.5 Isikhala noma u-
0.00148 no-0.00119 par. Lin. iyafana.
53) IKhothamo likaMüller. 1840. S. 87.
54) Instit. XVII. k. 59.
55) Imibiko yeSaxon Soc. 1853, ikhasi 144.

UBergmann 56) wasebenzisa imidwebo yegridi ye-lithographed, imigqa nezikhala


zazo kungamamilimitha ayi-1 lilinye. ububanzi, ngendlela elandelayo. Kwasikwa
imbobo engaba yizigidi ezingama-20 ububanzi phakathi kwesembozo sebhokisi
lamakhadibhodi ayindilinga kanti ipuleti legridi laligxunyekwe livalwe ngaphakathi
ngaphakathi ukuze kuvele ingxenye yalo eyindilinga evela ngaphandle. "Ngalokhu
uthola ukuthi kungenzeka, ngokuguqula isembozo, akwazi ukunikeza imigoqo noma
ikuphi ukuthambekela, ukuze umuntu ohlolwe amehlo akhe akwazi ukufakazela
ukuthi uwabona ngempela ngokukhomba lapho imigqa isebenza khona . "
56) UHenle noPfeufer, uZeitschr. III. FUBS 94 f.

"Impumelelo yenani elikhulu lemizamo manje kube ukuthi amehlo amahle


akhethiwe abantu abaningana awakaze adinge ukusondela kunalokho okuhambelana
nokuhlolwa kuka 8 ku EH Weber; imichilo enezikhala zayo ezingamamilimitha
ububanzi ibihlala ingamamitha ayi-8.5 kude kuqashelwe. " ....
"Ngenhlanhla, ukuqondiswa kwemigqa bekuvame ukuqashelwa kahle ngisho
nasezindaweni ezikude kakhulu, ngisho namanje ebangeni lamamitha ayi-7. Izilingo
nazo zivame ukusho ukuthi uma zazi ukuqondiswa kolayini, zizokwazi ukubona
okufanayo kulezi Esivivinyweni sangaphambilini kwenzeka nokuthi umfana
oneminyaka eyishumi, iso lakhe elihle umbhali ayelibonile ngezikhathi ezithile,
wakhombisa ngokufanele ukuqondiswa kolayini kathathu kulandelana (isikhathi
ngasinye kwashintsha) ebangeni lamamitha ayisishiyagalombili isitatimende
esingamanga. "
U-Bergmann ugcizelela (ikhasi 97) njengokuqaphelekayo "ukuthi ebangeni
elingamamitha angu-5.5, lapho amehlo amahle kakhulu evamise ukubona
ukuqondiswa kwemigqa ngokuqiniseka, izithombe ezifanayo zibanzi ngaphezu
kwengxenye yobubanzi besigaxa, lapho ingahlala njalo icabanga ubudlelwane
obubalulekile phakathi kwalezi zilinganiso. "
Emabangeni angaphezu kwamamitha angu-5.5, lapho ukuqondiswa kwemigqa
kwakuvame ukuqashelwa kahle, amaphutha ayenzeka ngezikhathi ezithile akhombisa
ubuhlakani bokuthi ukuqondiswa kolayini kwanikezwa ngokuqondakalayo
kwabangempela. Emabangeni afanayo, itafula legridi nalo lalivame ukubonakala
linamabala. Indoda ebingayazi le nto icabange ukuthi ilahlwe kude ngamamitha
ayisithupha; umzuzwana, owayengamamitha amabili ngemuva kwakhe, wabe
esechaza ukuthi uyakubona lokho lapho.
U-Bergmann uhlobanisa kahle lezi zimo nokuqagela okungenzeka mayelana
nokuma nokuhlelwa kwezigaxa njengezakhi zemizwa yezinzwa; futhi bekungeke
kube nzima kakhulu ukungena lapha.
Ngezinkomba ezithile zamabha ukuqashelwa kwamagridi kubonakala kulula
kunakwabanye, kepha lokhu kuyashintsha ngokuya ngamehlo (bheka uBergmann p.
1041).
Ukuziphatha kwezingxenye eziseceleni ze-retina ekuqapheliseni osayizi
namabanga amancane kakhulu.
Olwazini olwedlule, ukucatshangelwa kobukhulu obubonakalayo namabanga
ngezindawo ezibonakala ngokucacile, ezimaphakathi, ze-retina
bekucatshangwa. Ngasemaphethelweni, ukubonakala kobukhulu namabanga
kuyancipha, kepha akunandlela kuzo zonke izinkomba ngokulingana
okufanayo. Ukubukwa kwalokhu kuyatholakala kusuka kuHueck, Volkmann
noHüttenheim, abanye abavela eBergmann, okuyizinto ezibanzi kakhulu ezivela e-
Aubert naseFörster, lapho, phakathi kwezinye izinto, kukhonjiswa ngqo ukuthi
ukungakwazi ukwehlukanisa amaphuzu amabili ibanga ukusuka ku-eksisi yamehlo
akunakwenzeka neze ngenxa yokuphambuka kwamehlo ingaqhutshwa; nokuthi lezo
zinombolo noma izikwele ezinobukhulu obungafani, obubonakala ngecala elifanayo
emabangeni ehlukene eso,
Ukuze nginganwebisi imininingwane yalesi sahluko kude kakhulu, ngikholwa
ukuthi kufanele ngibhekise kwizivumelwano zokuqala zemininingwane yalezi
zivivinyo.
UHueck ku-Arch kaMüller. 1840. ikhasi 92.
Volkmann, egameni likaWagner. Ubuciko. Bheka. P. 334.
Aubert noForte, eGraefe Arch. F. Ophthalm. III. P. 14 noMoleschott Unters. IV. P.
16.
Bergmann, eHenle nasePfeufer Zeitschr. III. F. Umq. II. P. 97.
Ngalokhu umuntu angalandisa ngemizamo yokuthola ubukhulu bengxenye ye-
retina umuntu abona ngayo ngokulingene ukuze akwazi ukufunda okubhaliwe, u-EH
Weber asemibikweni yeSaxon Soc. 1853. S. 128 ff., Aubert noFörster bangabhekwa
phezulu kulezi zivumelwano eziphawulwe ngenhla.
Ukuhluka kwebanga (umqondo wokulingana).
U-EH Weber 57) unolwazi olulandelayo mayelana nokuphelela komqondo
wokulingana :
"Dissecui chartam papyraceam scriptoriam magnitudine maxime consueta in octo
partes aequales et cuilibet parti lineam rectam et aequalem inscripsi, curans simul, ut
omnes lineae aequali crassitie et nigritie, diversa autem longitudine essent. I-
Brevissimais linea 100 milliora longia I-101 mm constabat. I-diversae lineae usque
ad longitudinem 105 millimetrorum ductae sunt.
57) Izinhlelo . UColl. P. 142.

lam duae chartae iuxta se positae homini proponebantur, cuius subtilitatem visus
examinare cupiebam. Homines arti delineandi operam navantes, ideoque visu exculto
gaudentes, lineam perpendicularum 100 mm longam a linea perpendiculari 101 mm
longa discreverunt, et experimenta ter, quater and quinquies iterato semper longiorem
lineam recte indicarunt. Ukufihla i-Accidit kanye ne-ut defa-tigati nonnunquam
errarent yakhe. Ama-plures vero homines lineas 100 et 104 mm longas non, certo sed
non nisi lineas 100 et 105 mm longas distinxerunt. I-experiment yakhe yokuhlola, i-
nonnullis centesimam, ab aliis vero vigesimam lineae partem, qua altera linea altera
parallela maior est, satis certo visu cognosei. «
Ngenze okunye kokuhlolwa kwami ngomehluko obonakalayo ebangeni
eliyindilinga (bheka iSahluko 9).
b) umuzwa wokuthinta.
Njengoba kwaziwa kahle, u-EH Weber uqale wenza uphenyo ngosayizi webanga
elibonakalayo phakathi kwamaphoyinti wesiyingi esikhunjeni futhi wathola ukuthi
leli banga lihluke kakhulu ezingxenyeni ezihlukene zesikhumba. Uthole ukuzwela
kukhulu kunqenqemeni lolimi, lapho belusekhona khona. Lin. Ukuqhelelana
kwethiphu yekhampasi kwabonwa njengokuphindwe kabili, maduzane okuncane
kunakho konke ohlangothini lwevolar ye-phalanx yokugcina (1 par. Lin.),
Engxenyeni ebomvu yezindebe (2 lin.), Ohlangothini lwevolth ye-2 phalanx (2 lin.)
Njll. engxenyeni engenhla yomgogodla naphakathi kwengalo nangaphezulu
nomlenze ongezansi (30 isig. Lin.). Ithebula laso lokubuka linemininingwane
eminingi ku- Progr. Coll. P. Ukulandelana okungu- 50 ., mfushane onenkontileka
kumqondo wokuthinta nomuzwa womphakathi kuWagner's Wört. P. 539 naku-s.
Abhandl. emibikweni yeLeipz. I-Soc. 1853 k. 85 ff. 58) iphinde yakhiqizwa
kabusha; Kule ndawo yokugcina futhi unikeza izengezo ezahlukahlukene
ekucabangeni okujwayelekile komqondo wesikhala nezindlela zokunquma
ubumnandi baso. Ukuqaphela kukaWeber kuqhamuke kuqala ku-Allen Thomson
(e- Edinb. Med. Kanye no-Sug. Journ. No. 116), kamuva kusuka ku-Valentin (Lehrb.
D. PhysioL 1844. Umq. US 565), futhi ekugcineni kuvela eCzermak
physiol. Izifundo noma izindawo zokuhlangana iVienna. I-Acad. XV. P. 425, XVII. P.
563, Moleschott, Unters. P. 183) ukuqinisekisile nokwandiswa ngabokugcina
ngemuva kobudlelwano obuningana.
58)Khipha kuyo, kepha ngaphandle kwamatafula, eZentralbl kaFechner. 1853.
Cha. 31. Itafula nalo livela eCzermak kwiPhysiolog yakhe. Stud p. 54
unikeziwe.

ILichtenfels ibe nokuhlangenwe nakho okuthakazelisa kakhulu emibikweni evela


emhlanganweni waseVienna, ngokusho ukuthi i-chloroformation ne-anesthesia
yandisa kakhulu amabanga ayisiyingi abonakalayo esikhunjeni. I-Akad. 1857.
VI. k. 338 kwazisiwe. Ukukhubazeka kwesikhumba kunempumelelo efanayo
nokuhlangenwe nakho kukaLandry ku-Archiv. isakhi sofuzo. de méd. I-
XXIX. Ujill. Septhemba(Cannst. Jahresber. F. 1852. P. 189) futhi ikakhulukazi iWundt
eHenle nasePfeufer Zeitschr. 1858. Ikhasi. 272, noBrown Sequard
eCannst. Ngonyaka 1853. K. Ama-202 kufanele aqhathaniswe, nawokugcina abike
ngecala lokwehliswa kwebanga elibonakalayo ngenxa yesimo
sokuthambekela. UHoppe unolwazi kuma-Medic. Ngemuva kwalokho ibanga
elibonakalayo liyancishiswa ngokwenza. Incwadi. 1854. Issue 2, Czermak
kwizivumelwano ezingenhla, futhi ikakhulukazi uVolkmann embikweni
weseshini. d. I-Saxon Soc. 1858. Ikhasi. 38 kwaziwe.
Izingxoxo zemibono mayelana nobudlelwano besikhala sesikhala sesikhumba
zingatholakala ezincwadini ezicashunwe nguWeber noCzermak, emuthini kaLotze. I-
Psychol. 1852, kumnikelo kaMeissner z. Isazi somzimba. kanye
nePhysiol. yesikhumba. Leipzig 1853 nakuWhandt's Abhandl., Okuqukethe
okuqukethwe okuningiliziwe kwalesi sihloko.
c) ukukhulelwa kwesikhathi nokunyakaza,
Uma ukuvela okubili kwenziwa ngokushesha okukhulu ngokulandelana,
kugudlukela kokufananayo kokuzwela, futhi umuntu angabuza ukuthi isikhawu
esiphakathi kokuvelayo okumbili bekufanele sibe yini ukuze sikwazi ukukubona
kwehlukile.
Impendulo yokulinga kulokhu ayinakunikezwa ngesizathu sokufana ngaphandle
komkhawulo omkhulu wesikhala. Ngoba, njengoba wonke umbono unombuthano
wemisebe ojikelezayo, wonke umbono ushiya i-echo. Uma i-echo eshiywe umbono
wokuqala isenamandla ngokwanele lapho okwenzeka okwesibili ukuthi umehluko
kusuka kowesibili awufinyeleli embundwini omkhulu wokwehluka, khona-ke
umbono owodwa kufanele ugeleze ngokufana nomunye.
Umuntu angabuza ukuthi ukungenzeki kokuhumusha okuvelayo okubili
okwenzeka ngokushesha okukhulu ngokulandelana njengokuhlukile akukwenzi lokhu
kuphela. Ngokwesipiliyoni akukho okunqunyiwe ngalokhu, futhi kunzima ukunquma
ngokuqiniseka. Kodwa-ke, ngokusho kokufaniswa kobudlelwano bendawo, kukhona
futhi, maqondana nobudlelwano besikhashana, okungenzeki ngokuphelele
kokuthatha okuvelayo okusondele kakhulu komunye nomunye njengokuhlukile.
Kodwa-ke, umuntu akanakugomela ukuthi kukhona imibuthano yemizwa
ngomqondo okuxoxwe ngawo ngenhla; Kodwa mhlawumbe kukhona okungashiwo
ngeqiniso lokuthi isilinganiso sesimo sesikhathi esixhunyanisiwe sixhunywe
ekushoneni kwengqondo kithina njengoba isilinganiso esizimele somkhathi
siyimibuthano yemizwa, nakho konke okuwela ngaphakathi kwesikhathi sokushaywa
okunjalo kungahlukaniswa kancane ngesikhathi Iwela ngaphakathi kokunwetshwa
kombuthano wokuzwa, ngokwendawo. Okwamanje bekungeke kusize ukuphishekela
le hypothesis ngokuqhubekayo ngaphandle kokuthola incazelo eqonde
ngokwengeziwe.
Umbuzo osenkingeni lapha uyabhekelelwa, phakathi kokunye, emzameni
wokuguqula i-disc ngemikhakha yabamhlophe nabamnyama. Njengoba umkhakha
wabamhlophe udlula, umbono uyakhula, kuyilapho umkhakha wabamnyama udlula,
uyancipha. Ngabe ukuvela kokufana kumane nje kuxhunyaniswe neqiniso lokuthi
umehluko phakathi kobuncane nobukhulu awufinyeleli embundwini omkhulu
wokwehluka okhona ngokukhanya okukhulelwe okuzolile, noma ukuvela kokufana
okukhuthazwa iqiniso lokuthi ubuncane nobukhulu besimo benzeka ngokushesha
okukhulu ngokulandelana, ukuthi asikwazi ukuhlukanisa ngokuhamba
kwesikhathi; futhi ngabe umehluko ungaba mkhulu, ngaphandle kokubeka
engcupheni ukubukeka kokufana, kunokuvela okucabangayo okuzolile?
Kubonakala kimi ukuthi kungenzeka ukuthi kunqunywe umbuzo wokuqala
ngesisekelo somzamo, uma umuntu enqume idatha ethile ngaphambili.
Ngokuphathelene nombuzo wesikhawulo sesikhathi, kunombuzo wesikhathi,
odingekile ukuqonda okuvelayo ngokucacile okunikeziwe. Mayelana nalokhu
ngithola ukuphawula nokuzama okuthile kukaValentin ekufundiseni kwakhe. i-
physiol. II. P. 471:
"Yisiphi isikhathi esincane - uthi - uma sisebenzisa kahle, singokomqondo
owenelisayo wezinto ezaziwayo, singabona kahle ngokufunda izincwadi
ezijwayelekile. Ngifunde umugqa owodwa kuphela wokuphrinta okukhulu
kwalomsebenzi (wencwadi kaValentin), kanjena ifike ngemizamo eyi-10 yohlamvu
olulodwa ngalunye enezinombolo ezifinyelela ku-4.21, ubuncane obungu-2.34 kanye
nesilinganiso esingu-3.330 kokuthathu; lapho kufundwa ikhasi lonke ebelingenaso
isigaba futhi liphrintiwe kuphela ngesinyathelo esikhulu, kwatholakala izinhlamvu
ezingama-2629 nezimpawu zokuloba iminithi elingu-1 imizuzwana engama-32.
Lokhu kunikeza isilinganiso esingu-2.10 kokuthathu kwesithombe esingu-1. Uma
ngenze isivivinyo esifanayo ngekhasi elilandelanayo lemibhalo emincane yalo
msebenzi, bengidinga imizuzu emi-2 imizuzwana eyi-12 ngezinhlamvu ezingama-
3944 nezinye izinhlamvu, futhi ngaleyo ndlela kube nombono 2 , 01
kokuthathu.Ngakho-ke singacabanga ukuthi ngokufunda ngokushesha sidinga
kuphela izingxenye ezimbili kwezine kwezintathu ngokwesilinganiso ukuze sibambe
umlingiswa ngamunye. "
Mayelana nokunyakaza okuncane okusaqondakalayo ngithola imininingwane
elandelayo kuzichazamazwi zikaGehler, i-athikili ebhekene nayo ekhasini 1457,
kaMuncke:
"Kusukela ukuzimisela isikhathi umbono ukukhanya phezu iso ngokuhlanganyela
ubukhulu ngenhla ye-engeli ezibukwayo zingachazwa kungani abanye ukunyakaza
kancane kakhulu kungukuthi beqonda. G. G . Schmidt 59) ukwenza lokhu kucace,
ikhetha isibonelo sokuthi izinkanyezi, ngisho nasenkabazwe, lapho ukunyakaza
kwazo kushesha kakhulu, zibonakala zimile. Uma usetha ubude bokukhanya okuso
esweni kuya kumasekhondi angu-0.5, inkanyezi idlula ku-arc wemizuzwana emi-5
kuphela futhi njengoba lokhu kuncane kune-engeli elincane kunawo wonke
wokubuka kwento yendawo, kubukeka kumile ukuma. Ngakolunye uhlangothi, uma
inkanyezi ibukwa ngesibonakude esinokukhulisa okungu-100x kuphela, i-engeli
yokubuka yimizuzwana engama-50 kanti ukuhamba kwayo akubonakali kahle
ngobunzima, kodwa kubonakala kushesha kakhulu, kukhuliswa okusetshenziswayo
kukhula kakhulu. Lapha, nokho, umbono ocacile wokukhanya kwenkanyezi esweni
uyacatshangelwa, ngoba lapho ubheka ukuhamba kwesandla somzuzu sewashi
elisephaketheni uSchmidt uthole umphumela ohlukile. Yilokhu akuqondileyo nje
lapho esebenzisa ukukhulisa okuphindwe kayishumi. Kepha ngokwenza ubude
besikhombi 4.8 par. Lin. futhi i-engeli yokubuka yengxenye efanayo (ye-10 Z. ibanga
lokubona okucacile kombukeli) bekuyimizuzu eyi-13.5, ukunyakaza okufanayo
bekubonakala ngomzuzwana owodwa = imizuzwana engu-13.5, nangokudumisa
okungu-10x imizuzwana engu-135. noma imizuzu emi-2. amasekhondi ayi-15.
Okwamanje, nalokhu, yize kuwubuhlakani, indlela yokulinganisa ukunyakaza
okuncane kakhulu, kuningi, okungukucija kobuso nokukhanya kwento ebonwayo,
yingakho imininingwane emibili enikeziwe yehluke kakhulu komunye
nomunye. Ukuhlola okwakamuva, Ngibuke isandla somzuzu sewashi lami
lasemaphaketheni, elaliyi-9.1 Lin. ukuhamba okuluhlaza okwesibhakabhaka
nensimbi kokudayela okumhlophe okukhazimulayo. Inqobo nje uma yayihamba
ngaphezu kwalokhu okugcina, ngangikubona kuqhubeka ngeso lenyama futhi
nobubanzi bobuso obungu-8 amayintshi, kepha kubonakala sengathi kwakumi lapho
kuphothula iziqu zabamnyama, ukuze le nhlangano ibizwa ngokuthi Umkhawulo
walokho iso lami lisengakubona. Ngakho-ke ungaphinda kabili usayizi obekiwe
wamasekhondi ayi-13.6 futhi ngesilinganiso esingu-10 kodwa-ke, kwakubonakala
sengathi kwakumi lapho kuphelile umugqa wokuthweswa iziqu omnyama, ukuze le
nhlangano ithathwe njengomkhawulo walokho iso lami elisengakubona. Ngakho-ke
ungaphinda kabili usayizi obekiwe wamasekhondi ayi-13.6 futhi ngesilinganiso
esingu-10 kodwa-ke, kwakubonakala sengathi kwakumi lapho kuphelile umugqa
wokuthweswa iziqu omnyama, ukuze le nhlangano ithathwe njengomkhawulo
walokho iso lami elisengakubona. Ngakho-ke ungaphinda kabili usayizi obekiwe
wamasekhondi ayi-13.6 futhi ngesilinganiso esingu-10: Thatha u-8 ukuze uthole i-
engeli encane kunazo zonke ebonakalayo yemizuzwana ecishe ibe ngama-34 esweni
lami 60) , kodwa-ke, ebingeke ivele incane kakhulu ngaphansi kwezimo ezingezinhle,
ikakhulukazi uma ukulinganiswa kwebanga le-tip pointer phakathi kwemigqa
yemizuzu emibili kushiyiwe. Lokhu kuchaza nokuthi kungani ukunyakaza
kwezinkanyezi kusibonakude kubonakala endaweni ebonakalayo yemizuzwana
engama-50, okungukuthi ngokuyinhloko kungenxa yokukhanya okuqinile okufanayo
egumbini elimnyama ngokwengxenye, ngokwengxenye ngoba insimu yombono
wesibonakude ikhanyisiwe ngandlela thile, okuzungezile ngenxa yangaphakathi i-
black tube imnyama bhuqe, futhi ngale ndlela ibanga elingafani lenkanyezi elisuka
emaphethelweni enkambu yokubuka lingalinganiswa. "
59) Incwajana kanye nencwadi yokufunda yombono wemvelo. Thela. 1826. 8.
P. 471.
60) Ukubalwa okunembe kakhudlwana kunikeza ama-34 "50" 'angama-34.

Imininingwane elandelayo evela kuValentin ingatholakala ku-s. Lehrb. II. P. 465


engeza:
ngoba inani elikhulu lobudlelwano besibili elingenakucatshangelwa ngaso sonke
isikhathi lidlala indima enkulu. Hhayi nje kuphela amandla okukhanya,
okukhazimulayo nombala wento ebonwayo, ibanga, ububanzi obubonwayo nobukhali
beso, kodwa futhi nemvelo yezinto ezingomakhelwane inethonya elikhulu ekuboneni
ukunyakaza okuncane. Uma isikhombisi sewashi sihamba z. B. ngqo ngasemigqeni
ethe xaxa, ukunyakaza kwayo okuncane kubonakala kalula kunokujwayelekile,
ngoba leyo migqa emihle, enamathiselwe njengemihlobiso, isebenza njengezindawo
ezingaguquguquki zokuqhathanisa futhi ukufuduka okungabalulekile kakhulu
kwephuzu lesikhombi kuyabonakala kakhulu. " Ubukhazikhazi nombala wento
ebukwayo, ibanga, ububanzi obubukhali nobukhali bobuso beso, kodwa futhi
ubunjalo bezinto ezingomakhelwane kunethonya elikhulu ekuboneni ukunyakaza
okuncane. Uma isikhombisi sewashi sihamba z. B. ngqo ngasemigqeni ethe xaxa,
ukunyakaza kwayo okuncane kubonakala kalula kunokujwayelekile, ngoba leyo
migqa emihle, enamathiselwe njengemihlobiso, isebenza njengezindawo
ezingaguquguquki zokuqhathanisa futhi ukufuduka okungabalulekile kakhulu
kwephuzu lesikhombi kuyabonakala kakhulu. " Ubukhazikhazi nombala wento
ebukwayo, ibanga, ububanzi obubukhali nobukhali bobuso beso, kodwa futhi
ubunjalo bezinto ezingomakhelwane kunethonya elikhulu ekuboneni ukunyakaza
okuncane. Uma isikhombisi sewashi sihamba isb. B. ngqo ngasemigqeni ethe xaxa,
ukunyakaza kwayo okuncane kubonakala kalula kunokujwayelekile, ngoba leyo
migqa emihle, enamathiselwe njengemihlobiso, isebenza njengezindawo
ezingaguquguquki zokuqhathanisa futhi ukufuduka okungabalulekile kakhulu
kwephuzu lesikhombi kuyabonakala kakhulu. "

XII. Umthetho ofana nomthetho kaWeber 1) .


Umbuzo obalulekile lapho siholelwe khona ngesikhathi sokufakazelwa komthetho
kaWeber, futhi okumele ucatshangelwe lapha ngokuningiliziwe, noma ngabe
ukuzwela kokungezwani kuya ngakuluphi uhlangothi nokuzwela kokuphakanyiswa
okuphelele, okungukuthi ushintsho ekuzweleni kwesikhuthazi, oluvela esenzweni
sesikhuthazo ngokwabo, lubandakanya ukuzwela komehluko phakathi kwabo.
1) Ukubuyekeza k. 180 f. 240 ff.

Idiski emhlophe ephepheni elimnyama imbozwe ngeveyili elimpunga okuthi, kuze


kufike emikhawulweni ethile, likhule libe mnyama futhi libe mnyama, ubufakazi
bokuthi ukuzwela ekukhanyeni kudonswa yisenzo salo, okungangezelelwa kulo
obunye ubufakazi. Ngakolunye uhlangothi, ngemuva kokukhathala kusuka
ekuthwaleni noma ekuphakamiseni imithwalo, umthwalo uzwakala usinda kakhulu,
ngemuva kwalokho ukuzwela kwezisindo kwandiswa isenzo sangaphambilini
sezisindo. Kudingeka umfutho wokukhanya omkhulu lapho, nomthwalo ophansi
lapha ukuze uzwakale unamandla alinganayo.
Umbuzo uvela: ngasikhathi sinye umehluko obonakalayo noma obonakalayo
ngokulinganayo ekukhanyeni, umehluko wesisindo uzokhuphuka noma wehle, noma
isitho esidiniwe sisazizwa umehluko ofanayo wethonya lomzimba ngokuqinile
ngaphandle kokukhathala?
Ekuboneni kokuqala kungabonakala kungokwemvelo ukuthi uma isikhuthazi
ngasinye kulezi sizwakala sibuthakathaka noma sinamandla, umehluko phakathi
kwazo nawo uzizwa ubuthakathaka noma unamandla. Kepha, njengoba umthetho
kaWeber usifundise ukuthi uma izikhuthazi ezimbili zibuthakathaka ngempela noma
ziqinile, umehluko usazwakala ngokuqinile njengakuqala, inqobo nje uma wenziwa
buthakathaka noma wenyuswa ngokulingana okufanayo nalokho
okushukumisayo; ngakho-ke umbono wesikhuthazo oshintshiwe ngenxa yezizathu
zangaphakathi ungaba nempumelelo efanayo nokushintsha kwangempela kwesisusa,
futhi umehluko ngemuva kwalokho ungazwakala ngokuqinile.
Ngempela, kusho ukuthini i-psychophysical: ukuzwela kokuvuselela
kushintshiwe? Uma kukhona ubudlelwano obumisiwe phakathi komsebenzi we-
psychophysical and sensation, ngeke kusho noma yini ngaphandle kwalokhu:
ubukhulu obuhlukile besikhuthazo buyadingeka ukukhiqiza umbono ofanayo,
okungukuthi, umsebenzi ofanayo we-psychophysical. Uma umthetho kaWeber
usuqondwa kahle manje, esikhundleni sokubhekisa ebudlelwaneni bemizwa
yokugqugquzela, kunalokho maqondana nokuzwa kwemizwa yempembelelo
yangaphakathi yokuvuselela, kufanele ize entweni efanayo yokuthi isishukumisi
sangaphandle sisebenza buthakathaka noma umphumela waso wangaphakathi
ubuthakathaka ngoba ukuncipha kwesikhuthazo sangaphandle kucatshangelwa
kuphela ngenxa yokwehla komphumela wangaphakathi;
Vele, uma umthetho kaWeber ubungeke udluliselwe kusuka ekuvuseleleni
kwangaphandle kuye kumphumela wangaphakathi, okungukuthi, umsebenzi
wengqondo obangelwe yiwo, umehluko ekuzizweleni ubungeke uhlale uhlala njalo
uma umehluko ohlobene noma isilinganiso semiphumela yangaphakathi elinganiswe
ngandlela thile ihlala ingaguquguquki, kepha ibizoshintsha ngokuya ngokuthile
umsebenzi womehluko wabo ophelele, lapho-ke lokhu kuthathwa komthetho
bekungeke kususwe kusuka ngaphandle kuye ngaphakathi; ngakho-ke kungabonakala
ukuthi umbuzo obuzwayo uthatha ukubaluleka okuyisisekelo ekufundiseni
kwethu. Umbuzo welinye lamabhuloho phakathi kwe-psychophysics yangaphandle
nengaphakathi.
Ngaphandle kwalokhu, futhi, umbuzo wokuthi kude kangakanani ukuthembela
phakathi kokuzwela okuphelele nokuzwela umahluko, noma ngabe ubalulekile noma
awubalulekile, ubaluleke kakhulu, futhi isinqumo ngakho kufanelekile ukuthatha
igxathu eliya phambili ngokucacile emfundisweni emnyama kuze kube manje
yokungacasuki futhi ngijabule.
Ngifuna ukubiza Umlayo lo mbuzo ngokuyinhloko, maqondana njengoba kufanele
ubhekwe njengomuntu ukudluliselwa Weber sika kusuka ngaphandle
ngaphakathi, Weber sika umthetho parallel , noma umthetho parallel
ngoba iDemo . Izobizwa kanjena:
Uma ukuzwela ezintweni ezimbili ezishukumisayo kuguquka ngesilinganiso
esifanayo, umbono womehluko wawo uhlala unjalo .
Isitatimende esilandelayo sisebenza ngokulingana:
Uma izikhuthazi ezimbili zombili zizizwa zibuthakathaka noma zinamandla kakhulu
kunakuqala, umehluko wazo ubonakala umkhulu kakhulu njengakuqala ukuzwa; uma
umuntu kufanele aguqule zombili izikhuthazi ngesilinganiso esifanayo ukuze
alondoloze amandla aphelele wangaphambili womuzwa ngazo zombili.
Ngombuzo wokuthi ushintsho lwesikhashana ekuzweleni okuphelele kwengxenye
eyodwa ebucayi lufaka ushintsho ekuzweleni kwalo kokwehluka, ngokwemvelo
luxhumene nombuzo wokuthi ngabe kukhona umehluko wezindawo ekuzweleni
ngokuphelele, okungukuthi umehluko ekuzweleni okuphelele phakathi izingxenye
ezahlukene, umehluko ukuzwela kwabo umehluko ngokuyisisekelo entrain, kuncike
kubo; futhi ngalokhu umbuzo womthetho wethu ususwa kusuka kwesikhashana uye
endaweni. Izingxenye ezahlukahlukene ze-retina zikhonjiswe ukuthi zinamazinga
ahlukene okuphelele nozwela wokukhanya. Ngabe ziyafana yini kulokhu? Imithwalo
efanayo ibonwa njengezinezisindo ezihlukene ezingxenyeni ezihlukene
zomzimba; Ngabe uyaqaphela futhi umehluko wesisindo onikezwe kalula ngalezo
zingxenye zomzimba ezibona izinsimbi ezifanayo njengezisindayo?
Kubonakala kimi ukuthi imibuzo enjalo isivele icacisiwe; ngisho nangaphansi
kokuba ziphendulwe ngokucacile nangokuzimisela, kepha ziyimibuzo ebalulekile.
Akunakuphikiswa ukuthi uma ukuzwela komehluko kungahlala kufana kunikezwe
umehluko wesikhashana ekuzweleni okuphelele, kungasebenza nomehluko
wendawo, futhi okuphambene nalokho, ukuze ukulondolozwa komthetho
ohlangothini lwesikhashana nakho kukhulume ngokutholakala kwayo ohlangothini
lwendawo futhi okuphambene nalokho, ngaphandle kodwa lowo angawubalekela
umsebenzi wokukufakazela ikakhulukazi ezinhlangothini zombili.
Ngokuvamile, kusukela ekubeni semthethweni komthetho ngaphansi kwezimo
ezithile, okwamanje ngeke kuqondiswe ngokuqiniseka ukuthi uvumelekile ngaphansi
kwezinye izimo, futhi, ngaphandle kokuphelela nokuzwela komehluko kubalulekile,
okungukuthi, yonke indawo, ngokuyisisekelo, ngokuya ngemvelo yabo, komunye
nomunye kuncike, kepha kunezimo futhi ezinomphumela owandayo noma owehlayo
kubo bobabili ngasikhathi sinye, ukuze kuthi ukufakazela ukuthi bobabili abancikile
komunye nomunye, akusiwo umbuzo wokubonisa ukuthi umuntu uhlala njalo lapho
ezinye izinguquko kunalokho zingashintsha ngaphandle nangokuphikisana nomunye
nomunye nangomunye nomunye nangomqondo ofanayo; ngamanye amagama, ukuthi
umthetho ofanayo ukhona ngaphansi kwezimo ezithile, noma ngabe ungekho yonke
indawo.
Kubalulekile ukuthi ungasigqizi qakala isimo somthetho sokuthi uzwela kuzona
zombili lezi zinto ezishukumisayo zishintsha ngokulinganayo, uma umehluko
ofanayo emuzwa ulindelekile ngemuva kwalokho. Setha z. Isibonelo, isikhuthazi
esifanayo sishaya izindawo ezimbili ku-retina ekuqaleni ngokuzwela okuphelele
okufanayo, futhi ekuqaleni kubonwa yibo bobabili ukuthi bayafana; Manje uma
ukuzwela okuphelele kokushintsha okukodwa kuphela ku-plus noma minus, ngakho-
ke, ngisho nangaphansi kokucabanga kokusebenza komthetho ofanayo, umehluko
ozwakalayo uzovela ngokushesha phakathi kwalaba bobabili futhi lokhu kufanele
kukhule ngendlela efanayo nomehluko wokuzwela okuphelele okwandayo,
njengokungathi umehluko uhlala ufana Ukuzwela kokubili kwesikhuthazi esishaya
indawo eyodwa kuyanda, kuyilapho kuhlala kungaguquguquki kokunye.
Yonke imibuzo nobudlelwano okuxoxwe ngakho maqondana nemizwa enamandla
kusebenza ngokulinganayo kokukhulu. Lapha futhi, umuntu angabuza: kunikezwa
umehluko wokunwebeka uzwakale kalula lapho ukunwetshwa kunikezwa kuvela
okukhulu kunakho konke; futhi ngabe umehluko obonakalayo nje ekunwetshisweni
ngakho-ke uya ngokufana nokwanda okubonakalayo nje?
Konke lokhu manje kuzobhekwana nakho kulokhu okulandelayo, ngokuya
ngesipiliyoni, okuyinto engeke isanikeza umongo oyifunayo kanye nokuphelela
okufiswayo ukuze ukwazi ukuveza umphumela ojwayelekile, olula futhi
omuhle. Kepha umuntu angasho ngokujwayelekile ukuthi ukuncika okubalulekile
phakathi kokuzwela okuphelele nokuzwela komehluko kunqatshelwe ngqo
ngokufakazelwa okulandelayo komthetho ofanayo emkhakheni wokuhlolwa
kwesisindo.
Futhi, umthetho kaWeber uqobo ubonakala ungaphumeleli nganoma iyiphi enye
indlela ngaphandle kokuthi uma kuvunyelwa umthetho ofanayo, ngakho-ke,
ukubumbana nokuhlolwa kwawo. Ngoba lapho kwenziwa izivivinyo ukucasuka
noma ukuzwela okuphelele kumele kushintshe ngenxa yesenzo esenzeka njalo noma
esiphindaphindwayo nesishintshiwe sesisusa Ukudluliswa okufanayo kumthelela
wangaphakathi noma umthetho ofanayo uzoba khona.
Ngicabanga ukuthi le mpikiswano engaqondile ibopha kakhulu. Okwamanje,
asisishiyi ngaphandle isidingo sokuvivinywa okuthe xaxa, engizosho lokho
enginakho.
l) ukuhlolwa kwesisindo.
Uchungechunge lwezinsuku ezingama-32 lwesandla esisodwa (ngoJuni noJulayi
1858) ngama-32 . 8 . Ukuphakanyiswa okungu-64 = 16384 kwenziwa ngesisindo
esisodwa nesisodwa P = 1000 amagremu kanye nezisindo ezimbili ezingeziwe D
= 40 no-80 amagremu, lapho enye ishintshe ukusuka kolunye usuku kuya kolunye,
ngaphansi kwezimo ezijwayelekile ezichaziwe (Isahluko 8), ngaphandle kwesikhathi
esihlukile lapho isisindo sasiphakanyiswa; okungukuthi ukulandela izikhathi ezi-4
zokuphakamisa kwakungu- 1 / 2 , 1, 2, kusetshenziswe imizuzwana emi-4
nokuphakama okungama-64 ngakwesobunxele, kwenziwa nje okuningi ngokulingana
ngemuva kwesinye kwesinye salezi zikhathi ezi-4 zokuphakamisa ezinsukwini
ezingama-32 zokuhlolwa, isibalo ngasinye esinjalo esingu-8 . Ukuphakama okungu-
64 = 518. Ngaso sonke isikhathi lapho kuphakanyiswa isikhathi semizuzwana engu-
4, kwakuba nomuzwa onamandla wokukhathala kwesandla, ngoba isisindo esikhulu
sekhilogremu elilodwa kwakudingeka sigcinwe simisiwe isikhathi eside,
engangikwenza ngezikhathi ezimfushane zokuphakamisa, ngisho nangemizuzwana
emibili ngangiqondisa ngqo), angibonanga lutho. Uma ngabe le ukukhathala babebe
nethonya nokuzwela umehluko, kwadingeka ke lokhu ziboniswe izinombolo
ezifanele kanye hD amagugu ethathwe kuzo ngokwazo (Chap. 8) , okuyinto ne
njalo Dnikeza isilinganiso salokhu kuzwela, kwenze kube okuphathekayo; futhi
ngokuvamile, ubude besikhathi sokwenyusa bunomthelela ekuzweleni komehluko,
ngoba noma ngabe ukukhathala akuzwakali kahle, isikhathi esithe xaxa sokwenyusa
kufanele sithathe amandla athe xaxa ngakho-ke ubunzima kunokuba
bufushane. Kepha ithonya elinjalo aliveli ekuhlolweni kwami. Ngoba ngamacala
amakhulu ayi-4 ngithole izinombolo ezifanele ezilandelayo r (ze- n =
2048 zezinombolo ezikhethekile) namanani alandelayo,
ngokulingana nokuzwela komehluko, i-32 hD isiyonke yabo bobabili o- D, no-
64 hDisamba sobunxele nangakwesokudla, ngezikhathi ezahlukahlukene
zokuphakanyiswa, kufanele kuphawulwe ukuthi ngakunye kwezikhathi ezine
zokuphakamisa kwakha ukuqala nokuphela kosuku lokuhlola ngokulinganayo 2) .
2) Izinombolo ezifanele r namanani angama-32 hD awahambelani komunye
nomunye kuyo yonke indawo etafuleni elilandelayo, okunesizathu esinikeziwe
(Isigaba 8).
n = 2048.
Isikhathi
½ 1 2 4
sokuphakama
Kwesobunxele 1541 1507 1496 1546
......
r
Amalungelo ... 1561 1502 1483 1551
......
Ingqikithi ...... 3102 3009 2979 3097
Kwesobunxele 159509 161316 155271 183353
.......
32 hD
Amalungelo ... 192175 172139 168915 175337
..
64 hD ....... 351684 333455 324186 358690
Lolu chungechunge lungasebenza ukufakazela umthetho wethu wokubala
ngokuzama (cf. Isahluko 8). Okungukuthi, inikeze isamba esingu-L no-R, kanye nazo
zonke izikhathi ezi-4 zokuphakamisa ngokusho komthetho wethu wokubala amanani
alandelayo we-32 hD:
ku- D = 0.04 P inani elingu-454399
- - - 0.08 - - -
913613
kanjalo no- D ophindwe kabili i- hD ephindwe kabili .
Uma sinamathela kwizibalo ezingama-64 hD ngezansi , ezinomphumela
ohlanganisiwe wazo zonke izivivinyo, khona-ke uma isikhathi sokuphakama
nokukhathala okuncike kukho kube nomehluko kunani lokuzwela komehluko,
umehluko omkhulu kakhulu phakathi kwesikhathi sokuphakama se-½ namasekhondi
ama-4 kuzofanela ulindelwe, kepha amanani we-64 hD ayafana ngokusobala lapha,
futhi futhi awahlukile kakhulu ngezikhathi eziphakathi.
Lo mphumela uzuza isisindo ngoba isikhathi sokuphakama asikaze sizibonakalise
singenamthelela nakancane ekulinganisweni kwezisindo, ngoba amathonya ahlala
njalo p, q enze ushintsho olumangazayo, ngoba inani elilinganayo lokufanayo
latholakala ngemuva kwalokho (bheka Isahluko 8) sinqunywa ngamagremu kanjena:

Isikhathi kwesokunxele kwesokudla


sokuphakama P q k q
½ isekhondi . + 6.73 - 3.17 + 31.49 + 6.28
1 isekhondi +13.07 - 19.46 + 43.38 + 3.30
2 +12.38 - 16.00 + 38.05 + 0.36
amasekhondi
4 - 7.95 - 3.28 + 3.43 + 6.04
amasekhondi
Ngakho-ke ngenkathi umkhumbi wokuqala ophakanyisiwe uvele u-12.38 amagremu
usinda ukwedlula owesibili ophakanyisiwe ngemuva kwemizuzwana emi-2
yesikhathi sokuphakamisa ngesandla sangakwesobunxele, ubonakale ulula u-7.95
amagremu ngemizuzwana engu-4 ephakamisa isikhathi. Lapho lukhuliswa
ngelungelo, ushintsho lukhombisa indlela efanayo, kepha ngaphandle kokuya
kwimvilophu.
Akunakuphikwa ukuthi amanani we-p no-q acishe afane ngomzuzwana owodwa
nemizuzwana emi-2 yesikhathi sokuphakama, kepha aphambuke kakhulu
amasekhondi ayi-½ namasekhondi ama-4. Kepha lokhu kuchazwa ngeqiniso lokuthi
emizuzwini.Ukuphakama kwenzeka ngohlobo lwejubane elisheshayo, elingafani
ncamashi nokuphakama okuzolile ezikhathini eziphakeme zokuphakama, kanti
ngemizuzwana emi-4 ukukhathala okuzwakala kakhulu kubanga ukungalingani.
Umphumela wangaphambilini wawutholakale ngezikhathi ezithile
ochungechungeni lokuhlolwa okwenzelwe ezinye izinhloso. Ukuze kukhushulwe
ukukhathala ngokusebenzisa isikhathi sokuphakamisa ngisho nangaphezu kwalolu
chungechunge olwedlule, muva nje (ngoJanuwari nangoFebhuwari 1859) ngenhloso
ngaqondisa olunye uchungechunge ngaphansi kwezimo ezijwayelekile (ngaphandle
kwesikhathi sokuphakanyiswa) kule nhloso ngokungeza okubili kusetshenziswe
izisindo ezisindayo ezisindayo. Ngeshwa, lolu chungechunge luhlale luyisiqeshana
ngezizathu ezizobalulwa ngezansi; kepha umphumela walesi siqeshana ufanele
ukucashunwa njengokuqiniswa kwemiphumela etholwe kwenye indawo.

Sekukonke lesi siqeshana sisebenza kuphela nge-16 . Amakheshi angama-64 =


1024, asatshalaliswa ngaphezu kwezinsuku eziyi-8, umnyango ngamunye
uneminyango emi-2 enamakheshi angama-64 ngamunye, okwenziwa kuphela
ngesandla sobunxele nsuku zonke, ngenkathi kungenjalo ngihlala ngishintsha
ngakwesobunxele nangakwesokudla. Kusetshenziswe ama- P amabili = ama-1500
no-3000 amagremu, phakathi kwawo kwenziwa ushintsho njalo ezinsukwini
ezimbili; D kwakungu-0.06 p . I- P ne- D efanayo yagcinwa ngezinsuku ezimbili
ezilandelanayo ; kepha iguqulwe kusuka osukwini olulodwa kuya kolandelayo
phakathi kwezimo ezimbili zokuhlolwa ezilandelayo:
a) Isikhathi sokuphakama ngakunye kwesekhondi elilodwa, isikhathi esiphakathi
phakathi kwamakheshi amabili aphindwe kabili imizuzwana emi-5 (lapha izikhathi
ezijwayelekile ezijwayelekile).
b) ubude be-lift ngayinye elula imizuzwana emi-4; Phakathi kwamakheshi amabili
amabili aphindwe kabili imizuzwana emi-3.
Ngakho-ke ku-b) isikhathi lapho isisindo kwakufanele sigcinwe simisiwe
sasiphindwe kane ubude, nesikhathi sokuphumula phakathi kwamakheshi amabili
aphindwe kabili ngesilinganiso esingu-3 : 5 sifushane kunesika-a).
Lo mehluko ubuye waphumelela kulokho ngo-b) nsuku zonke zokuhlolwa
okunamandla kakhulu (impela nge- P = 3000 kunamandla ngisho nangaphezu
kwe- P = 1500) umuzwa wokukhathala esandleni sokuphakamisa wenzekile,
obekungenjalo nge-a) . Kepha okuningi kulokho okwenzekile, noma ngo-b)
ubuhlungu obubangelwa ubende, ngezinga elithile ezinsukwini zokuqala kakhulu
zesilingo, yisiphi isizathu esasikhona , ukuzikhawulela nsuku zonke eminyangweni
emibili (ngoba mina obekuhlala ngiku-8 endaweni eya ku-12) futhi okusha ngazo
zonke izinsuku zokulingwa okungaphezulu futhi ngomhla ka-4 waba namandla
kakhulu 3)ukuthi bekunzima kimi ukuqeda iminyango emi-2 yokuhlola,
okungivimbele ukuthi ngiqhubeke nochungechunge lwezivivinyo. Ngoba kwaba
inhloso yami futhi ukuphinda ngayo ngakwesokudla inqubo zweihändigem futhi
okungenani 1 1 / 2 uqhubeke ngenyanga.

I-3)Lobu buhlungu buhlale isikhathi eside amasonto, ngaze ngakhathazeka


ngokwami ukungabi bikho unomphela. Ukhonkolo lwesinaphi lwabonakala
lusebenza kahle ngokumelene nalo.

Manje, ngemuva kokunye okuhlangenwe nakho, ngithatha ukuphakama okungu-


1024 kukude ngokwanele ukuze kuqinisekiswe umphumela othile ngokuphelele, futhi
empeleni akukho ukuqiniseka okungafunwa ezingxenyeni zale nombolo; Uma, noma
kunjalo, omunye abona kokulandelayo ukuthi i- P = 1500 inika ukuthuthuka
kwe- hD nge-a), kanti i- P = 3000 ye-b), futhi kumphumela ophelele we- hD
kukhona kuphela umehluko ongabalulekile phakathi kuka-a no-b), kepha umehluko
omkhulu kakhulu ekukhatheni senzeka, okuyinto futhi waziveza ngomehluko
oqinile hp , ngakho lapha, futhi, umuntu angaboni nethonya ukukhathala on the
uzwela umehluko h . '
Njengoba kungenziwa lapha ngaphandle kokuphazamiseka okukhulu, nginikeza
yonke imininingwane yezinombolo r lapho imiphumela ingadonswa khona.

n = 64 n = 256
r1 r2 r3 r4 Isibalo r
P = 1500. 52 46 58 45 201
a)
- - - b) 52 39 48 51 190
P = 3000. 55 43 51 57 206
a)
- - - b) 46 61 33 60 200
Umuntu angabona ukuthi lapha b) kumanani esamba r womabili ku- P = 1500
naku- P = 3000 kukhona u- r omncane kuno-a); kepha ku- P = 3000 lokhu
kuncike kuphela kuthonya p, elikhule kakhulu ngenxa yokukhathala , futhi ukubalwa
kukhombisa ukuthi i- hD inkulu nge-b) kune-a) ku- P = 3000.
Eqinisweni, uma ukubalwa kwenziwa kusetshenziswa itafula eliyisisekelo ngokuya
ngemithetho enikeziwe (bheka iSahluko 8), amanani alandelayo ayatholakala:

4 hD 4 hp 4 hq
P = 1500. a) 23460 + - 2724
7726
- - - b) 18879 + 5023 - 2405
P = 3000. a) 25335 + 1649 + 3803
- - - b) 27071 - 18327 + 4821
Isibalo a) 48795 + 9375 + 1079
Isamba b) 45950 - 13304 + 2417
Ngokuphelele , amanani we- 2hD aziphatha ezivivinyweni ngokukhathala okukhulu
nangaphandle = 48795 : 45900; okuphambuka okuncane kunalokho obekungenzeka
ngemuva kwezimo ezingalingani. Ku- P = 1500, ithonya p lilahlekelwe amandla alo
ambalwa ngenxa yokukhathala; ku- P = 3000, noma kunjalo, ngenxa yokukhathala
okukhulu kakhulu, uhlangabezana noshintsho olunamandla kokubi. Ithonya q lincane
yonke indawo uma liqhathaniswa no- D no- p ukunika ukuzimisela kwalo
ngokuqiniseka okuthile.
Ochungechungeni olwedlule lwezivivinyo ezimbili, ukukhathala kubangelwe
ukuphakanyiswa kwesikhathi eside kwezisindo ekuhlolweni ngokwabo. Ngenze
olunye uchungechunge olude nolunzima lokuhlola, lapho kubangelwe ukukhathala
kwangaphambilini. Owokuqala akazange anikeze imiphumela enganqamuki
ngokuphelele, mhlawumbe ngenxa yesimo sesibili esizokhonjwa kamuva; kanti
okwesibili kufanele kuthathwe njengokuqinisekisa okucacile komthetho wethu.
Eyokuqala yalolu chungechunge (ngoJanuwari kuya kuMashi 1856), nayo
eyayinezinye izinhloso ngaphandle kokuthola umthelela wokukhathala, yayiyisandla
esisodwa, esabulawa ngokukhethekile ngesandla sobunxele
nangakwesokudla. Isisindo esikhulu, i- P , sahlala ngama-gram ayi-1000. Izisindo
ezengeziwe D zazisetshenziswa 5, 15, 20, 30, 40, 60 amagremu nsuku
zonke. Izinsuku zokuhlolwa ezingama-72, ngayinye enamakheshi angama-640,
angama-64 awo afika ku- D ngamunye ngakwesobunxele futhi abaningi
banelungelo. Ngamunye wama-5 ka- D abe esakha ingxenye yokugcina
yosuku; kepha njengoba u-5 engangeni kuma-72, ngakho-ke amanye ama- D awakhi
ukwahlukana kokugcina kaningi njengokunye, inani lezivivinyo lincishiswa
ngokulingana ngokungathi wonke ama- D ngakwesobunxele nangakwesobunxele
ngabe kwakwakhiwe ukwahlukaniswa kokugcina kokuphakama okungama-64
amahlandla ayisishiyagalombili, futhi ngaleyo ndlela ngabe kuthathe lonke
uchungechunge izinsuku ezingama-80.
Ngemuva kosuku ngalunye amakheshi ayizi-640 ayenziwe ngokulandelana,
isikhathi ngasinye ngosuku olufanayo izingalo zazikhathele kakhulu ngendlela
ezochazwa ngokuhamba kwesikhathi, futhi kwengezwa enye ingxenye yamakheshi
angama-64, okwakungeyona nje into ephindaphindwayo yengxenye yokugcina yama-
64 Owokugcina u- D osetshenzisiwe ukwenza ukuqhathanisa phakathi kwale
minyango emibili, owokuqala ngaphandle, owesibili ngemuva kokukhathala. Kunjalo
(inikezwe ukwehliswa okungenhla) ngakunye kwama-8 ka- D Iminyango eyi-8
enamakheshi angama-64 ngamunye enesobunxele futhi abaningi banesokudla
besesimweni sokukhathala ukuqhathanisa neminyango eqashwe ngokushesha
ngaphambi kokukhathala. Ngaphezu kwalokho, imiphumela yeminyango esesimweni
sokukhathala ingaqhathaniswa nemiphumela ephelele yeminyango, etholwe
ngezinsuku ezifanayo zokuhlolwa ngaphambi kokukhathala.
Indlela okwenziwa ngayo ukukhathala kunemininingwane eminingi evela kimi
emibikweni yeSaxon Soc. 1857, k. 113 ff., Ngalokho lezi zivivinyo zokukhathala
zasebenza njengezivivinyo maqondana namandla emisipha, engikunikeze
lapho 4) . Kwanele ukusho lapha ukuthi izinsimbi ezimbili zomthofu, ngasinye
esingaba ngamakhilogremu angu-9¼ wamasentimitha amayintshi, zaphakanyiswa
ngomjikelezo zisuka endaweni eyehlisiwe ngenhla kwekhanda zaphinde zehliswa
futhi kwaze kwaba yilapho ukuphakama okuqhubekayo kungenzeki
kumjikelezo; ephumelele ekuqhubekeni kokuhlolwa kaninginingi. Ukuphakama
ngakunye kudlule umzuzwana owodwa, ukuwa ngakunye Cishe umzuzu owodwa
ngemuva kokuphela kokushaywa okokugcina, lapho injabulo eye yavela yehla
ngandlela-thile futhi kwesinye isikhathi kubalwa ukushaya kwenhliziyo, ngasheshe
ngaphinda isigaba sokugcina.
4)Mhlawumbe kuyathakazelisa uma ngibona ukuthi inqubekela phambili
eqinile yokuvivinya umzimba, obekuqinisekisiwe kulolo chungechunge
lwezivivinyo ezenziwa ngoJanuwari kuya kuMashi 1856, lapho amalifti
ephindaphindwa ngezinsuku ezimbili ezilandelanayo ngo-Okthoba 1858,
ngemuva kokuthi kungekho ukuzivocavoca okwenzekile okwamanje, bese
kuphinde kwaphela futhi. Uchungechunge lwangaphambilini luqale
ngezinombolo zokuphakama u-104 no-128 ezinsukwini ezimbili zokuqala
zesilingo, futhi ngemuva kwalokho zakhuphukela kuma-692 afinyelela
phezulu; ngo-Okthoba 19 no-20, 1858, izivivinyo 122 no-118 ngokulandelana
zitholwe ngendlela efanayo yokusetha.

Lapha amagugu hD banikwa ngaphansi ikholomu z esimweni ukhathele,


ngaphansi u ku ongakhathali isimo, nje ibalwa kusukela izigaba okuyinto isikhathi
ngasinye kwandulelwe ukusebenza ukukhathala, ngaphansi U kusukela ngokuphelela
kosuku ngalunye ukuhlolwa ngaphambi ukukhathala; konke okususelwe
ezingxenyeni ezine- n = 64 ezahlukanisa amacala amakhulu ayi- 5) :
hD
kwesokunxele kwesokudla
D.
U u z U u z
15 2854 2447 3890 4044 2984 4822
Umhlaka- 4809 3349 4937 5698 4334 5801
20
30 7171 6570 4400 7593 7776 8233
40 8980 10485 11108 9052 13054 11693
60 13092 12352 11464 12112 14056 16470
okuphelele 36906 35203 35899 38499 42404 47019
5) Noma lolu chungechunge lwalusetshenziselwe ikakhulukazi ukuphenya
ithonya losayizi ka- D , ngaphandle kobukhulu balo, lunikeze imiphumela
ejwayelekile kakhulu kulokhu maqondana nolunye uchungechunge oluncane,
mhlawumbe ngenxa yokukhathala okufakiwe ngokwalo; kodwa amagugu
ngaphansi z ilungelo, kwasinda D = 15, nika ezinhle kakhulu, ie D's amagugu
ezilinganiselwe. Kumele kucatshangwe ukuthi
kuma- D's amancane , ukuthembeka kwemiphumela kungalindelwa kuphela
ngezinombolo ezinkulu kakhulu zokuhlolwa.

Uma manje ubheka imiphumela ephelele engezansi njengemiphumela yokugcina,


ungabona ukuthi amanani hD futhi ngakho-ke h alingana ngokusobala nangaphandle
kokukhathala kwesobunxele, kanti ngakwesokudla, hhayi amanani aphelele kuphela
kodwa wonke amanani angawodwana (ngaphandle ka- U lapho D = 40, okusobala
ukuthi inkulu kakhulu) ukuphazamiseka kwamanani angaphansi
kuka- z ngaphansi kokujika kuka- U no- U . Amanani angaphansi kuka- z anesisindo
esikhulu kakhulu kunelungelo kunesobunxele, ngoba angama- Dkhombisa cishe
ngokulingana, njengoba kuvame ukudingeka, kanti lezo ezingakwesobunxele
azijwayelekile, okukhombisa ukuphazamiseka okunamandla. Ikakhulu, amanani
angaphansi kuka-z ku- D = 30 no = 60 ngakwesobunxele ngokusobala mancane
kakhulu, zombili maqondana namanye amanani angaphansi kuka- z kwesobunxele
kanye namanani ahambisanayo angakwesokudla, futhi uma akhishiwe, kuyakhombisa
futhi nge kwesokunxele z yonke indawo ogxile mayelana u bese u. kwakuyoba ke
kubonakale ukuphuma lokhu kucwaninga nge ngezinga elithile qiniseko. ukuthi
ngokusebenza kokukhathala okwenziwe ngangokunokwenzeka, ukuzwela
kokwehluka kwezisindo kukhuphukile ngandlela thile.
Okwamanje umehluko maqondana nokukhathala okukhulu kwangaphambilini
awubonakali ubalulekile noma ngokubheka lokho okwashiwo kwesobunxele,
okwanikezwa ngochungechunge olwedlule nochungechunge olulandelayo,
ngokungenakulinganiswa ngokwanele ukuthi ngeke kubangelwe yisimo sesibili
esizokhulunywa kamuva .
Ngaphambi kwalokho, noma kunjalo, ngeke kube ngaphandle kwenzalo ukunikeza
amanani p no- q ochungechungeni futhi . Bezilinganiselwe izivivinyo ngawo wonke
ama- D ngamagremu
P Q
kwesokunxele kwesokudla kwesokunxele kwesokudla
U - 15.15 + 7.88 - 17.50 + 0.20
u - 21.76 - 7.28 - 13.23 - 2.73
z - 35.81 - 13.92 - 14.69 + 0.72
Ngokwalokhu, ithonya p ekuguqulweni kusuka ku- U kuye ku- z
likhuphukile kwesobunxele ngama-gramu angama-20.66, kwesokudla ngama-gram
angu-21.80, okusho ngokusobala ngenani elifanayo kuzo zombili, kodwa
ngakwesokudla, liguqulwe ngomqondo ongemuhle, onamandla Ibonisa ithonya
lomsebenzi wokukhathala kuma-ratios wokulinganisela, futhi ngesikhathi esifanayo
iyisibonelo esivelele sendlela okwenzeka ngayo lezo zinguquko. Kakade
aphuma U ukuba u umuntu ubona ushintsho luhamba luye ohlangothini olulodwa,
ngalolo u, kuphela ngokuqondene division sokugcina, kakade sikhombisa
ukukhathala ezithile maqondana U,okusho izindlela zonke izivivinyo. (Angizange
ngihlole ikakhulukazi amanani angenalutho okuqala.)
Ngokuqondene nesimo esivelayo okukhulunywa ngaso, singalala kulokhu
okulandelayo:
Ukushwibeka izinsimbi akugcini nje ngokufaka amathayi imisipha, kodwa
ngasikhathi sinye kuvusa yonke into ephilayo, okukhonjiswe ngokushaya ngamandla
okukhulu, okwathi ngemuva nje kokuphothulwa kokujula kwakuhlale kushesha futhi
kuncane kakhulu engangikwazi ukukubala ; kepha izikhathi ezimbalwa ngithole
amabhithi angafika kwangu-150 nangaphezulu ngeminithi. Ngakolunye uhlangothi,
imizamo yokuphakamisa ngemikhumbi eyi-1 kilograms. Isisindo ngaphansi kwezimo
ezijwayelekile cishe ihora elingu-1 ngaphambi kokusebenza kokukhathala
okuphoqelelwe noma ngaphandle kokukhathala okulandelayo akunakuba
nomphumela ofanayo okwandayo kushayela. Ngokuphambene nalokho, bekukhona
izinsuku zokuhlola ezingama-29 kulayini wamanje kanye nolayini ongomakhelwane,
lapho ngilinganise khona ukushaya kwenhliziyo ngokushesha ngaphambi nangemva
kokuhlolwa (endaweni efanayo yomzimba nangesikhundla esifanayo
sengalo), ishayela izikhathi ezingama-21 kaningi ngaphambi kokucwaninga, futhi
kulinganiselwe ngama-87.8 ngaphambili nangama-85.2 ngemuva kwalokho. Lokhu
kwehla kungahle kube ngenxa yenqubo ehamba kancane, efanayo yenqubo, futhi
isilinganiso esisheshayo kungenzeka sinikeze umphumela ohlukile.
Okuhlangenwe nakho okulandelayo kusekela ukucabanga ukuthi injabulo
ekhonjiswe ukukhuphuka kwenhliziyo ishaya ngamandla ekuzweleni komehluko:
Ishayela lami beliguquka kakhulu ngemuva kwezinsuku ochungechungeni
lwangaphambilini lwezilingo, okungenzeka ukuthi kungenxa yendlela yokuphila
efanayo engiyiphilayo bekungaba nomphumela kuphela weqiniso lokuthi ukusebenza
kokukhathala okunobudlova okuphindaphindwayo kuqhubeka nomthelela wawo kuso
sonke isikhathi sochungechunge lokuhlola, kepha ngendlela
eguquguqukayo. Ngeshwa, ngoba angizange ngicabange ukushaya kwenhliziyo kuze
kube kamuva, ngakuyeka ukunquma nokukuqopha ezingxenyeni zangaphambili
zochungechunge; kodwa kwenzeke ezinsukwini eziyi-14 ezedlule. Masinyane
ngaphambi kokuqala kwehora lokuqapha ekuseni nsuku zonke kwabalwa, nangemva
kokuphela kwalo, ngaphambi kokukhathala, ikhambi elithathiwe futhi lasuka
lapha. Manje ngibeka lezi zindlela eziyi-14 kanye nezinombolo ezifanele zezinsuku
eziyi-14 zokubheka, ezahlala ziqhathaniswa zonke izinsuku6) , yize kungekho
ukulingana okuhambelana ncamashi, kunokucaca okucacile kwezinombolo ezifanele
ngokuphelele izinsuku ngezinga eliphakeme lokushaya kwenhliziyo. Okungukuthi,
ngithole amanani ahambisanayo alandelayo , a-oda ngosayizi wezinombolo
ezifanele r (ze- n = 640)

Inombolo Isilinganiso
r 7) r
ye-Pulse sokushaya
411 75.87 446 81.75
416 95.5 453 88
431 84.5 457 86.5
434 79.25 463 90.75
438 74.25 471 96.5
439 75.87 483 93.65
440 88.25 487 82.5
Inani 578.49 619.65
eliphelele 3260
lama-3009
Ngokusho lokhu, izinsuku ezingu-7 ne aphansi r kwakulingana ngokwesilinganiso
r = 429.9, ishayela ngo-81.92
futhi izinsuku eziyi-7 nge- r ephezulu kakhulu
r = 465.7, ishayela 88.52
izinga lokushisa eliphansi lezinsuku zokuqala eziyi-7 ngesikhathi sokubuka
kwakungu-15 °, 21 ° C., lelo le-16 ° C. lokugcina
6)
Izinombolo ezifanele zengezwa kuwo wonke amacala amakhulu ama-4 nawo
wonke ama-5 ka- D ngosuku olufanayo.
I-7)
Amanani encwadi wezinga lokushaya kwenhliziyo abangelwa
ukudwetshwa kwencazelo ngakho-ke iqiniso lokuthi izinga lokushaya
kwenhliziyo ngokwengxenye linqunywa kusukela ekubalweni ngemizuzu
embalwa bese lehliselwa kumzuzu owodwa.

Akunakuphikiswa ukuthi inani lalawa macala alanele ngokwanele ukuqinisekisa


umphumela; kepha impumelelo efanayo ochungechungeni olulandelayo iqinisa
imiphumela yalowo owedlule, njengoba ngiphakamisa ngezansi.
Njengoba umphumela wochungechunge olwedlule wawungazange uthathe
isinqumo maqondana nombuzo womthetho wethu, ngenza olunye uchungechunge
lokuqhathanisa lwezivivinyo ngaphandle kokukhathala ngaphansi kolunye uhlobo
(Novemba 1858). Kwakuwusuku lwe-16, noma, kufaka phakathi izinsuku
ezingenacala, ngoba usuku olulodwa kuphela ngemuva kokwenziwa kokunye
ukuhlolwa, ucwaningo lwezinsuku ezimbili olunezandla ezimbili. P = 1000, D = 60
amagremu, izimo ezijwayelekile. Ingqikithi yenani lamalifti 16 . 10 .64 = 10240.
Ukukhathala kwenziwa lapha ngokususwa kancane kwezisindo ezisindayo ngendlela
ezocaciswa ngokuhamba kwesikhathi, ukuze esimweni sokukhathala okukhulu
kakhulu izinga lokushaya kwenhliziyo linyuke kancane ngaphandle kokuqhathanisa
kunasechungechungeni olwedlule; Ukusebenza kokukhathala nakho
akusetshenziswanga kuphela kuzingalo zombili ndawonye, njengakuchungechunge
lwangaphambilini, kepha futhi ngokungahambisani engalweni ngayinye, futhi
imiphumela yaqhathaniswa. Konke ukusethwa kwezivivinyo kwaba yilokhu.
Ngosuku ngalunye lokuhlola ekuseni, ngemuva kokubala kwangaphambilini
kokubetha kweminithi eli-1, izingxenye ezine ezinezandla ezimbili zamakheshi
angama-64 ngalinye laqala; ku-pulse kubalwa futhi ngomzuzu owodwa; lapho-ke
ingalo eyodwa iyakhathala; bese kuba nezigaba ezimbili ezinemibhangqwana engu-
64 ngasinye, njengaleso esenziwa ngaphambi kokukhathala; bese kuba enye ingalo
ikhathele nje; ngabuye ngaphinde ngaqasha iminyango emibili yezandla
ezimbili; bese izingalo zombili zikhathele ndawonye, neminyango emibili enjalo
iphinde yasebenza futhi. Ngemuva kwesigaba ngasinye i-pulse ibibalwa kaninginingi,
kepha kuphela isikhathi ngomzuzu, futhi ingqikithi yamacala yenziwa kuphela
ngaphambi kokukhathala okusha, ukuze leyo minyango emibili ehlobene
iphazanyiswe kuphela ukubala kwemizuzu engu-after ngemuva kokukhathala
ngakunye.
Sekukonke, kwaqashwa iminyango emi-4 engama-64 ngaphandle kokukhathala
neyisithupha ngemuva kokukhathala. Abangu-4 ngaphambi kokukhathala benze
isiqalo, aba-2 ngemuva kokukhathala kwezandla ezimbili ukuphela kosuku ngalunye
lokuhlolwa; iminyango emi-4 inyathela phakathi kwale mibili ngemuva kokukhathala
kohlangothi olulodwa. Zombili izingalo zashintshaniswa ngendlela yokuthi uma
ngosuku olulodwa isandla sokuqala sangakwesokunxele siqale sikhathale, lokhu
kwenziwa ngosuku olulandelayo lokuhlolwa kwesokudla.
Isikhawu phakathi kokukhathala nokuqala kokuphakanyiswa kwemikhumbi
bekuhlala kuyisigamu nje seminithi yokubala kokushaya kwenhliziyo ngemizuzwana
embalwa ngaphezulu ukususa isisindo somthofu noma izinsimbi zokuhola bese
udlulela ezitsheni. Ukukhathala uqobo kwenziwa kanjena.
Endabeni yokukhathala kohlangothi olulodwa, isisindo esiholayo sama-9¼ lbs.
Nge-intshi yaphakanyiswa kancane ngemuva kwekhawunta imizuzwana emi-4
ukusuka endaweni eyehliswe ngokuphelele kuye enhla yezinga lehlombe yabuye
yehliswa futhi imizuzwana emi-4. Ingalo yeluliwe phambi kwami, hhayi
eceleni. Lokhu kwaphindwa kwaze kwaba yilapho ukukhushulwa
kungasasebenzi; bese sima isikhashana ½ iminithi, saphinde sakhathala saze sangabe
sisakwazi, cishe izikhathi ezi-5 zilandelana, isikhathi ngasinye kube nemizuzu engu-
½ phakathi. Ngibala la ukukhathala (izingxenyana) ezi-5 njengokusebenza okukodwa
kokukhathala. Inhloso yokuphakama kancane bekungukukhuphula izinga lokushaya
kancane, nokuhlanganisa ukuphindeka nokukhathala. Inani lamakheshi akhona lehle
ngalezi zingxenyana ezi-5 zokukhathala kokusebenza okukhathalekile okufanayo
ngenxa yokukhathala okuhlanganayo, kakhulu ukusuka kowokuqala kuye
kowesibili, okuncane kuphela emaqenjini alandelayo. Kwesobunxele, ikakhulukazi
kusukela ekuqaleni kochungechunge locwaningo, likwazile ukuphakamisa kakhulu
ngaphansi kwesokudla, kepha kancane kancane lasondela ngokufanayo
ochungechungeni locwaningo; kungenjalo umkhuba futhi wagomela
uqobo. Ukukhathala ngasikhathi sinye kwezingalo zombili kwenzeka ngendlela
efanayo naleyo yengalo eyodwa, kuphela ukuthi kwaphakanyiswa izisindo ezimbili
zamakhilogremu ayi-9¼ ngasikhathi sinye. Njengoba kwesobunxele
sasibuthakathaka kunesokudla, ukuphakamisa ngezandla zombili kwakuhlala
kuhloswe ukukhathala okuvelele kwesobunxele, njengoba umuzwa osheshayo
ubonisile. kungenjalo umkhuba futhi wagomela uqobo. Ukukhathala ngasikhathi
sinye kwezingalo zombili kwenzeka ngendlela efanayo naleyo yengalo eyodwa,
kuphela ukuthi kwaphakanyiswa izisindo ezimbili zamakhilogremu ayi-9¼
ngasikhathi sinye. Njengoba kwesobunxele sasibuthakathaka kunesokudla,
ukuphakamisa ngezandla zombili kwakuhlala kuhloswe ukukhathala okuvelele
kwesobunxele, njengoba umuzwa osheshayo ubonisile. kungenjalo umkhuba futhi
wagomela uqobo. Ukukhathala ngasikhathi sinye kwezingalo zombili kwenzeka
ngendlela efanayo naleyo yengalo eyodwa, kuphela ukuthi kwaphakanyiswa izisindo
ezimbili zamakhilogremu ayi-9¼ ngasikhathi sinye. Njengoba kwesobunxele
sasibuthakathaka kunesokudla, ukuphakamisa ngezandla zombili kwakuhlala
kuhloswe ukukhathala okuvelele kwesobunxele, njengoba umuzwa osheshayo
ubonisile.
Kungaba yinto ethokozisayo ukucacisa izimo ezibonwe kulokhu kukhathala,
okwenziwe ngendlela ehleleke kakhulu futhi ezenziwa ngendlela efanayo kuzo zonke
izinsuku, futhi nginesizathu sokunikeza eminye imininingwane ngalokhu
ngezansi. Okuyikho lapha, kodwa-ke, wukuthi emisebenzini emithathu yokukhathala
yansuku zonke ukukhathala kwakuphindaphindwa izikhathi ezi-5 nengxenye
yomzuzu phakathi, nengxenye yomzuzu ngemuva kokuphela komsebenzi ngamunye
wokuphakamisa imikhumbi. Ngiyabona futhi, uma ukukhathala kwenziwa
ngokushintshana ngemuva kwezinsuku ngakwesobunxele nangakwesokudla, lokho
kukhathala kwengalo eyodwa akubanga nethonya elinciphayo enanini
lokuphakanyiswa kwesisindo esisindayo, esatholwa (cishe imizuzu eyi-12 ngemuva
kwalokho) ngenye ingalo ,
Mayelana nezilinganiso zokushaya kwenhliziyo, okulandelayo kufanele
kuqashelwe: Kuyiqiniso elaziwayo ukuthi izinga lokushaya kwenhliziyo linyuswa
ngokushesha ngokuzikhandla okuqinile ngokomzimba; Kodwa kwakungimangaza,
futhi kimi kubonakala kungenayo inzalo, ukuthi izinga lokushaya kwenhliziyo
okwandisiwe okubangelwa ukuzikhandla kobudlova kwaqhubeka ngezinga elithile
ezinsukwini lapho ukuhlolwa kungazange kwenziwe khona, ukuze kuthi ngezinsuku
zokuhlolwa ngaphambi kokuhlolwa kwaphinde kwatholakala ukuthi lokhu kwanda
okungapheli phakathi nenyanga yokuhlola ikhule futhi yaqhubeka isikhathi eside
ngemuva kokuphela kochungechunge lokuhlolwa, kancane kancane
incipha. Kwakuyileli zinga lokushaya ngamandla, okwanda ngokwengeziwe
ngokuqhubeka kochungechunge locwaningo, isizathu esiyinhloko sokuba ngiyeke
ukuqhubeka nokuqhubeka kwalezi zivivinyo zokukhathala, ebengizimisele
ngokuguqulwa okuthile. Okuncane kakhulu engangikholelwa ukuthi
ngingakhuthazelela ukwanda okuqhubekayo kokushaya kwenhliziyo ngaphandle
kokubi lapho ngiqala ukuzwa ukuthi ikhanda lami lihlaselwe yimisebenzi
yokukhathala enobudlova; okwakungeyona isimangaliso esikhulu, ngoba igazi
laliqhutshwa ngamandla liya ekhanda ngesikhathi sokuphakanyiswa kokugcina
kokuhlinzwa konke, futhi lokhu kungokwengxenye ebuthakathaka ngemuva
kokugula kwangaphambili kimi, kuyilapho isifuba sami esinempilo sasingazizwa
sonakele. Lokhu kuhlaselwa kwekhanda kuboniswe ngomuzwa obungeke ubonakale
ngokucacile, futhi okunye ukwanda kokukhala kwezindlebe, engijwayele
ukuhlupheka ngakho, akubanga nemiphumela ehlala njalo ngemuva kochungechunge
lwezivivinyo olunqanyuliwe. ukuthi ikhanda lami lahlaselwa yimisebenzi
yokukhathala enobudlova; okwakungeyona isimangaliso esikhulu, ngoba igazi
laliqhutshwa ngamandla liya ekhanda ngesikhathi sokuphakanyiswa kokugcina
kokuhlinzwa konke, futhi lokhu kungokwengxenye ebuthakathaka ngemuva
kokugula kwangaphambili kimi, kuyilapho isifuba sami esinempilo sasingazizwa
sonakele. Lokhu kuhlaselwa kwekhanda kuboniswe ngomuzwa obungeke ubonakale
ngokucacile, futhi okunye ukwanda kokukhala kwezindlebe, engijwayele
ukuhlupheka ngakho, akubanga nemiphumela ehlala njalo ngemuva kochungechunge
lwezivivinyo olunqanyuliwe. ukuthi ikhanda lami lahlaselwa yimisebenzi
yokukhathala enobudlova; okwakungeyona isimangaliso esikhulu, ngoba igazi
laliqhutshwa ngamandla liya ekhanda ngesikhathi sokuphakanyiswa kokugcina
kokuhlinzwa konke, futhi lokhu kungokwengxenye ebuthakathaka ngemuva
kokugula kwangaphambili kimi, kuyilapho isifuba sami esinempilo sasingazizwa
sonakele. Lokhu kuhlaselwa kwekhanda kuboniswe ngomuzwa obungeke ubonakale
ngokucacile, futhi okunye ukwanda kokukhala kwezindlebe, engijwayele
ukuhlupheka ngakho, akubanga nemiphumela ehlala njalo ngemuva kochungechunge
lwezivivinyo olunqanyuliwe. kuyilapho ibele lami eliphilile kakhulu lingazizwa
lingelutho. Lokhu kuhlaselwa kwekhanda kuboniswe ngomuzwa obungeke
ubonakale ngokucacile, futhi okunye ukwanda kokukhala kwezindlebe, engijwayele
ukuhlupheka ngakho, akubanga nemiphumela ehlala njalo ngemuva kochungechunge
lwezivivinyo olunqanyuliwe. kuyilapho ibele lami eliphilile kakhulu lingazizwa
lingelutho. Lokhu kuhlaselwa kwekhanda kuboniswe ngomuzwa obungeke
ubonakale ngokucacile, futhi okunye ukwanda kokukhala kwezindlebe, engijwayele
ukuhlupheka ngakho, akubanga nemiphumela ehlala njalo ngemuva kochungechunge
lwezivivinyo olunqanyuliwe.
Ukwanda kancane kancane kwenani lokushaya kwenhliziyo phakathi
nochungechunge lwezivivinyo manje bekuxhunyaniswe nokwanda okuhamba
kancane kwezinombolo ezifanele r eminyangweni emi-4 eyandulela ukusebenza
kokukhathala ezinsukwini zokuhlola, kodwa futhi kungenzeki njalo; kepha
ngokusobala ngokuthembela kokunye. Ngoba, ngemuva kokuthi ngenze izivivinyo
zokuzwela ngezisindo iminyaka eminingana, lokhu akunakwenziwa kuncike
enqubekweni yokuzivocavoca.
Lapha kulandela ukuhlanganiswa kwenombolo ye-pulse nezinombolo ezifanele
zezinsuku zokuhlola eziyi-16 zochungechunge langempela lohlolo, ezihlukaniswe
zaba izingxenyana ezimbili I, II. Kungezwe izinombolo zezinsuku zokuqala
eziyisikhombisa nezinsuku ezimbili zokuhlola, ezihlobene nokushaya kwenhliziyo
kanye no-4 ngaphambi kokukhathala Iminyango yokuhlola naleyo yochungechunge
lwezinsuku eziyi-16 iyaqhathaniswa impela, kanti ukukhathala okwalandela
kwaqashwa ngaphansi kwezinye izinhlobo, futhi ikakhulu okwenzelwe ukuqala
nokwalandela, ngakho-ke imiphumela etholwe ngemuva kokukhathala ayibhalisiwe
ngezansi. Ezinsukwini zokuqala ezimbili kwezingu-7 zokuhlolwa kokuqala, kubalwa
ukushaya kwenhliziyo kuphela ngaphambi kokukhathala, kepha akukho mizamo
yokuphakamisa imikhumbi yokuhlola ukuzwela eyenziwayo.
Izinsuku zokuqala eziyisi-7 zokuqulwa kwecala.
Pulse kusuka
usuku r (n = 256)
ekukhathaleni
19 Okthoba 87.5 alikho
ivesi.
20.- 85.5 alikho
ivesi.
Okthoba 21 89.25 154
23.- 91.5 155
25.- 97.5 165
27.- 102.5 152
29.- 81 153
okulingene 92.35 155.8
Izinsuku eziyi-16 zokuhlolwa okuyinhloko.
Mina. II
usuku Pulse r usuku Pulse r
ngokukhathala (n = ngokukhathala (n =
. 256) . 256)
UNov 1 97 158 UNovemba 86 172
17
3.- 93.75 163 19.- 100.5 199
5. - 103.5 204 21.- 89.5 178
7.- 75.5 180 23.- 94.5 191
9.- 97 169 25.- 103.5 198
11.- 87.5 165 27.- 102.5 177
13.- 91 177 29.- 94 191
15.- 95 183 Dis 1 107 183
okulingene 92.53 174.9 okulingene 97.19 186.1
2 izinsuku zesilingo ezalandela .
r
Pulse kusuka
usuku (n =
ekukhathaleni
256)
3 Dis 98 175
5. - 100.5 170
Uma umuntu ethatha okushiwo ngamanani ama- 7 amancane kunawo wonke,
aphakathi nendawo ayisishiyagalombili kanye no-8 aphakeme kakhulu we- r nge-
pulse ehambisanayo, umuntu unakho (ngokungezelelwa kokushisa kokuhlola okusho)
r ishayela temp.
157.1 93.1 16.6 ° C.
172.9 95.5 16.7 ° -
191.1 96.7 16.2 ° -
Ngemuva kukaDisemba 5th, lapho ukukhathala kokugcina kwenzeka, angibange
ngiphinda ngibala ukushaya kwenhliziyo ngaze ngaqala uchungechunge olusha
lwezivivinyo ngoDisemba 19 ngaphandle kokusebenza kokukhathala, okusho ukuthi
eyodwa nezimbili ezine- P = 2000 no-3000 amagremu Kunikezwe imiphumela
(bheka iSahluko 9). Ngenkathi manje ngilapha (nasemgqeni olandelayo) ngiphinda
ngihlola ukushaya kwenhliziyo ngaphambi nangemva kwesikhathi sokuhlolwa
kosuku ngalunye, ngathola kusalokhu kunenani eliphezulu lokushaya kwenhliziyo,
kungakhathalekile ukuthi kwakungu-5 . kuze kube ngumhla ka 19 Dec. akukho
mizamo nhlobo eyenzekile. Ngemuva kwalokhu le frequency yehla kancane kepha
iyaqhubeka, ngokwesilinganiso sezinsuku eziyi-8 lilinye, okungukuthi, kunqunywa
njengesilinganiso ngaphambi nangemva kokuphakama kwemikhumbi,
ngokwesilinganiso sezinsuku eziyi-8 lilinye, iziphathe kanjena:
Isikhathi se-Pulse.
19 Dec. kuya ku-26 Dec.
104.16 8) 17 °, 16C.
27 - - 3 Jan 101.11 16 °, 81 -
4 Jan - 11 - 98.79 15 °, 49 -
12 - - 19 - 98.78 16 °, 49 -
20 - - 27.- 89.46 18 °, 10 -
28 - - 4 Nhlolanja 87.78 17 °, 18 -

8) Okulandelayo izinombolo zosuku ngalunye olungu-


8. 92.75; 109.5; 103.5; 106; 107; 113.5; 97; 104.

Kulolu chungechunge olulandelayo lwezivivinyo, futhi, inhlanganisela yezinombolo


ze-pulse zezinombolo eziyi-16 ezinkulu kakhulu nezingu-16 ezincane kunazo zonke,
ezihlanganiswe ngaphansi kwezimo zokuhlola ezifanayo, kuholele ekutholeni, kodwa
okuncane kuphela, izinombolo ezinkulu zokushaya; okungukuthi ngokuphelele
(nge- n = 8192)
r
isilinganiso Isilinganiso
sokushaya
5732 96.88
6147 98.18.
Ngokusho kwalokhu, ukuxhumana okuthile phakathi kokunyuka
kwezinombolo r nokwanda kwesilinganiso sokushaya
kwenhliziyo kubonakala okungenani kungenzeka kakhulu.
Konke okulandelayo kubhekisa kuphela ezinsukwini eziyishumi nesishiyagalombili
zokuhlola zochungechunge manje esikhathazeke ngazo ekuqaleni. Isibalo samapulisi
ngaphambi nangemva kweminyango emine yokuqala yokuhlola, eyandulela
ukukhathala, sitholakale silingana ngokufanayo, okungukuthi sezizonke izinsuku
eziyi-16 ngaphambi kuka-1517.5, emuva kuka-1518; ngokwesilinganiso ngaphambi
kuka-94.84, ngemuva kuka-94.88, ukuze kuphakanyiswe imikhumbi ye-1
kilograms. Isisindo asibanga nethonya ku-pulse.
Ukushaya kwenhliziyo ngokushesha ngemuva kokusebenza kokukhathala
okuthathu, ngamunye uhlukaniswe yiminyango emibili yokuhlola
( kwehlisiwe kusuka ku- ½ min. Kuya ku- 1 min.) Bekuphakathi nendawo
Ngemuva ngemuva ngemuva
kokukhathala kokukhathala kokukhathala
kokuqala kwesibili kwesithathu
Ku-I. 100.4 106.5 112.1
Ku-II. 108 105.1 115.4
Ngakho-ke (ngemuva kokuqhathanisa netafula elingenhla) i-pulse yayinyuke kuphela
cishe ngama-8 kuya kwayi-10 amabhithi ngemuva kokusebenza kokukhathala
kokuqala, ngemuva kokulandelayo ngokumelene nesimo esingakhathali, okungenani
okuncane uma kuqhathaniswa nokwanda okukhulu ochungechungeni
olwedlule. Lapha futhi, kube nokukhuphuka okuphelele kusuka ku-Fraction I kuya
ku-Fraction II. Ekugcineni, amanani we-pulse rate, ngokulandelana (1), (2), ngemuva
komnyango wokuhlola we-1 nowesi-2, owalandela ukusebenza kokukhathala, kwaba
abalandelayo:

1. Ukukhathala 2. Ukukhathala 3. Ukukhathala

(1) (2) (1) (2) (1) (2)

Mina. 96.5 97.5 98.3 97.5 104 89.9


II. 100 99.9 100.9 101.5 101.8 101
Kakhulu ngokushaya kwenhliziyo.
Njengoba ochungechungeni olwedlule lwezivivinyo, naphezu kokukhuphuka
ngamandla kwenhliziyo okwenzeka ngamandla ngenxa yokusebenza kokukhathala,
bekukhona kuphela ukungabi namandla kakhulu, ngisho nokuncike
ngokungangabazeki, ukwanda kwezinombolo r kanye nokwanda okuhambisanayo
kwe- hD , ngakho-ke Okuncane okulindelwe ukwanda kwe-pulse ochungechungeni
lwamanje; futhi ngaleyo ndlela wahlulele ngokuphelele umthelela
wokukhathala. Lapha manje kulandela ukuqhathanisa imiphumela kulokhu mayelana
nokukhathala ngaphambi nangemva kokukhathala. Yonke
imiphumela iku- 8 hD Kwehlisiwe, ukukhathala kwangaphambilini kepha kususelwa
kunani eliphindwe kabili, futhi kwacaciselwa iminyango emi-4 ngokulandela
isikhathi sayo ngosuku ngalunye, imininingwane engemuva kokukhathala
kwesobunxele nangakwesokudla yehlukaniswa okokuqala nokwesibili, noma ngabe
isandla okukhulunywa ngaso bekungeso sokuqala noma sesibili kwaba
8 hD kusuka ekukhathaleni .
1. Umnyango 28096
2. - 35273
3. - 32613 4. - 30930 Okulingene 31727.4
8hD ngemuva kokukhathala okulandela isandla.
kwesokunxele kwesokudla
Okokuqala. Umnyango 34681 26760
wokuqala
- 2. - 30063 31288
Kubanzi 30888 40731
kakhulu. Umnyango
wokuqala
- 2. - 34602 30175
okulingene 32558 32239
8 hD ngemuva kokuba izandla zombili zikhathele.
Umnyango 26425
I. Iqembu wokuqala
2. - 31322
1. - 30932
II. Iqembu
2. - 30827
okulingene 29877
Kungabonakala ukuthi imiphumela yangaphambi nangemva kokukhathala
ayihlukile nganoma iyiphi indlela efanele, ukuze umthetho ofanayo uqinisekiswe
ngokuqinisekile.
Ngokuphambene nalokho, amanani 8 hp , 8 hq abe nezinguquko eziphawuleka
kakhulu ngenxa yokukhathala (hp njengokujwayelekile ohlangothini
olubi); imininingwane yayo, nokho, okumele ngiyidlulise lapha, ngoba ukuxhumana
nokuxoxisana bekungeke kwenzeke ngaphandle kokuphazamiseka.
Nur folgenden Punkt glaube ich als unerwartet anführen zu müssen. Da man nach
Ermüdung allgemein gesprochen eine Last schwerer als sonst spürt, so schien zu
erwarten, daß nach einseitiger Ermüdung dies auch einseitig sich geltend machen,
und mithin in den Abteilungen nach einseitiger Ermüdung der Linken hq sich in
positivem, nach einseitiger Ermüdung der Rechten in negativem Sinne gegen die
Abteilungen ohne Ermüdung geändert zeigen würde; und zwar mußte diese Änderung
am stärksten an den Tagen erwartet werden, wo die Ermüdung der betreffenden
Hand eher als die der anderen stattfand, also eine vorgängige Ermüdung der
anderen Hand noch keine Gegenwirkung zurückgelassen hatte, dazu am stärksten in
der ersten, der Ermüdung am nächsten liegenden, Portion (Hälfte) der auf die
Ermüdung (nach ½ Min. Zwischenzeit) folgenden Abteilung. Die Untersuchung
dieser Portion gibt aber das Resultat, daß hq sich beidesfalls, sowohl nach
einseitiger Ermüdung der Rechten als der Linken, in positivem Sinne geändert hat,
nur nach Ermüdung der Linken unvergleichlich mehr als nach Ermüdung der
Rechten. Auch nach der, den Schluß bildenden, zweiseitigen Ermüdung zeigt hq der
ersten Portion sich in positiver Richtung gegen den unermüdeten Zustand geändert,
weniger aber, als nach einseitiger Ermüdung der Linken, mehr als nach einseitiger
Ermüdung der Rechten. Dies nun ist meines Erachtens so zu deuten. Die Ermüdung
hatte überhaupt einen allgemeinen Einfluß der Art, daß hq in positiver Richtung
wuchs; dieses ward durch die einseitige Ermüdung der Linken gesteigert, durch die
der Rechten vermindert. Worauf jener allgemeine Einfluß beruht, ist unbekannt; der
Sinn jener Vermehrung und dieser Verminderung aber entspricht wirklich dem, was
von vorn herein zu erwarten war.
Alle vorigen Resultate bezogen sich auf zeitliche Abänderungen der
Empfindlichkeit durch Ermüdung. Für die Frage, inwiefern Teile mit größerer
absoluter Empfindlichkeit für Gewichte zugleich größere
Unterschiedsempfindlichkeit besitzen, kann man Versuche von E. H. Weber in
Betracht nehmen; indem man die Resultate, die er nach der Methode der eben
merklichen Unterschiede 9) an gegebenen Teilen erhielt, mit denen vergleicht, die er
an denselben Teilen nach der Methode der Äquivalente 10) erhielt; sofern erstere
Methode sich auf die Unterschiedsempfindlichkeit, letztere auf die absolute
Empfindlichkeit bezieht.
9) Progr. coll. p. 96.
10) Ibid. p. 97.

Uma kufakwa ikholomu yezinhlobo eziyisithupha zabaphangi kulezi zingxenye


ezilandelayo zohlangothi ngalunye lomzimba, umehluko wesisindo wawuzwakala
lapho inani elilandelayo lezinhlobo zisuswa kolunye uhlangothi lomzimba,
okukhombisa umehluko obonakalayo nje:
Ubuso bevolumu yeminwe
eyodwa yonyawo,
ikhanda. metatars. 1
ehlombe blade ...... 2
isithende ......... 3
emuva kwekhanda ....... 4
Ngakolunye uhlangothi, izinsimbi ezilandelayo ngama-ounces kulezi zingxenye
ezilandelayo zazilingana, okusho ukuthi izinsimbi ezilandelayo zazithathwa
njengokusinda ngokulinganayo:
Ubuso bevolar yeminwe engu-4 nengxenye yonyawo
(cap. Metat.) 10.4
- - - 3 - blade ehlombe .... 8
- - - 4 - isithende ....... 8.8
- - - 4.5 - emuva kwekhanda ..... 5
Uyabona ukuthi akukho ukuxhumana okuncane phakathi kwezikali
ezimbili. Umehluko obonakalayo phakathi kweminwe namathe ezinyawo kuyafana,
kanti izinsimbi ezibonakala zifana ziziphatha njengo-4 no-10.4 kuzo zombili
izingxenye. Ngakolunye uhlangothi, izinsimbi ezibonakala zifana eminweni
nasemuva kwekhanda zicishe zifane, kanti umehluko obonakalayo nje ngu-1 : 4.
Akunakuphikwa ukuthi leyo mizamo ingathathwa njengokuthatha isinqumo uma
yenziwa ngaphansi kokuqhathanisa okuqinile kwezimo; okungafanele kucatshangwe
lapha, ngoba inhloso ibingaqondiswanga ekuqhathaniseni imiphumela yazo zombili
izindlela, nokuhlolwa kwenziwa ngezikhathi ezahlukahlukene, mhlawumbe
nakubantu abehlukene; Kodwa-ke, akunakucatshangwa ukuthi ngenkambo efanayo
efanayo yokuzwela ngokuphelele nokuzwela umehluko, ukungafani okunjalo
kufanele kwenzeke nhlobo.
2) Okuhlangenwe nakho emkhakheni wokubona ukukhanya.
Endaweni yokubona ukukhanya akukabikho mizamo eqondile yokuthola ukuthi
umthetho ofanayo usebenza kangakanani; Kepha kunamaqiniso ahlukahlukene
ahlobene nombuzo wawo, futhi okumele kuxoxwe ngawo maqondana nawo,
ngokwengxenye kubuzwa ukuthi ngabe bakhona nomthetho nokuthi bakhona kanjani,
ngokwengxenye bangasebenza kangakanani ukuwuqinisekisa, ngokwengxenye
Incazelo bayithola ngokwenza lokhu.
Okokuqala, umuntu angahle athande ukugomela iqiniso elaziwa ngokujwayelekile
ngokumelene nomthetho ofanayo, osuvele uthintiwe esahlukweni somthetho
kaWeber, kepha izingxoxo zakhe ezihlehlisiwe lapha. Ngokuhlala ebumnyameni
isikhathi eside, umuntu uzuza amandla okubona ebumnyameni, ngenkathi ehlala
isikhathi eside ekukhanyeni ulahlekelwa yileli khono. Kodwa kusho ukuthini
ukubona ebumnyameni? Ukukhanya okwehluka kancane kuphela ngokufothometri
ebumnyameni bobusuku, kepha kusahluka kubo. Ngempela, lokhu akuyona nje into
ephelele, kodwa umehluko; ngoba ubumnyama basebusuku busenenani labo le-
photometric. Ngakho-ke kungabonakala ngemuva kwakho konke lokho ukukhathala
kweso okuvela ekukhanyeni okukhanyayo nakho kudambisa ukuzwela komehluko.
Akunandaba ukuthi idume kabi ngokuthi ayidingi bufakazi obuningiliziwe,
ngihlanganisa lapha izinto ezimbalwa ezenza ukuthi ivelele ngaphansi kwamafomu
athinta kakhulu noma athokozisayo.
"UBuffon uthi iphoyisa elisejele, lapho ukukhanya kwakungavame ukungena khona
ngenhla, inqobo nje uma ukudla kudlulisiwe, kwakungabona amagundane ngemuva
kwezinyanga ezimbalwa. Kukhululiwe ngemuva kwezinyanga ezimbalwa,
kwakudingeka lisondele kancane Umuntu owayeboshwe iminyaka engama-33
wayebona izinto ezincane kunazo zonke ebusuku, akukho lutho emini (Ruete,
Ophthalmol., Ngemuva kukaLarrey Mém. De Ohir. Méd. Umq. I. p. 6). "
UV. Reichenbach usho emibhalweni yakhe mayelana nalokho okuthiwa u-Od
ukuthi abantu abathile, ababizwa ngabantu abazwelayo, babona izenzeko
ezinjengamalangabi ezigxotsheni zikazibuthe abanamandla, enyakatho isigxobo
esiluhlaza sasibhakabhaka nampunga oluhlaza okwesibhakabhaka-mpunga,
eningizimu isigxobo mpunga obomvu, obomvu-ophuzi nobomvu-mpunga, ukuthi
baphinde babone ichopho lamakristalu, imizimba yabantu, yezilwane neyemifino,
ikakhulukazi izingcezu zeminwe, izinsimbi, isulfure, uketshezi okubandakanyeka
kusenzo samakhemikhali noma se-crystallization, njll. Ekugcineni, umbhali (sensit.
Mensch, II. P. 192) ufika emphumeleni wokuthi yonke imizimba esemhlabeni ikhipha
ukukhanya ebumnyameni, okuqondakalayo kokuzwelayo, eminye ngaphezulu
kuphela, eminye ingaphansi.
Akuyona indawo lapha ukungena embuzweni wokuthi i-Od kaReichenbach's
njenge-ejenti ekhethekile ineqiniso kangakanani; Okuhlangenwe nakho kwakhe
kokukhanya abanye abantu abakubonayo ebumnyameni akubonakali kumi endleleni
yakhe; kodwa lapha ngibabiza ngamagama kuphela njengoba uReichenbach esho
ukuthi isimo esivelayo sokubona ukukhanya asigcini ngokuba mnyama ngokuphelele
kwegumbi lokubuka, kodwa futhi, esimweni sabantu abangazweli kangako, ukuhlala
isikhathi eside ngaphambi kokuba kubonakale okuthile. Ngokusho kwakhe,
ebumnyameni obuphelele, akuvamile ukuthi abantu ababucayi kakhulu babone
ukukhanya okulula ngokushesha noma ngemuva kwemizuzu emi-5 kuye kwayi-10,
nabantu abazwela ngokulingene kuphela ngemuva kwe- ½ kuya 2 noma 3 amahora.
Mina ngokwami, nabantu abadala bebonke, ngisakhumbula kahle ukuthi
esikhathini esedlule abantu babeneliseka ngokukhanya kwesibani sokukhanyisa
kusihlwa ematafuleni omndeni nasemadeskini. Manje njengoba ukukhanyisa
kwamalambu okukhanyayo sekuyinsakavukela, lokhu kucatshangwa ukuthi
kuphazamisa iso; umuntu akasakwazi ukubona ngaphandle komzamo.
Ngitshelwe okulandelayo ngefekthri eyasungulwa ukuze omunye umsebenzi
wenziwe ngabasebenzi emakhaya. Owokuqala, ukukhanyisa okuhlwempu efektri
kwafakwa okukhanyayo. Akubanga sikhathi esingakanani ngaphambi kokuthi
abasebenzi bacele isibani esimpofu ababekade benaso phambilini, ngoba
babengasakwazi ukudlula ngokukhanya okujwayelekile okufiphele ababengakuthola
ekhaya.

U-Aubert ku-s. Ulwazi ngombono ongaqondile 11)uphawula okulandelayo: "Uma


uchitha izinsuku ekamelweni elimnyama kakhulu, ulilinganisela njengokukhanya
okufana nekamelo mhlawumbe elicishe liphindwe kayishumi kunangaphambili
elalinganiselwa ngaphambili. Ngabona isibonelo esivelele salokhu nami. Lapho
ngineminyaka engu-14 ngenxa yesimungumungwane bekufanele ngibe segumbini
elimnyama izinsuku ezingaphezu kweziyisishiyagalombili ukuthi labo abangena kulo
bazishaye sengathi bazisebumnyameni, ngemuva kwezinsuku ezimbalwa
bekubonakala kukhanya kakhulu futhi njengoba isithukuthezi singikhathaze kakhulu,
ngifinyelele ibalazwe elincane elinokubhala okuhle; Ngangibona imibala kahle lapha
futhi ngifunda ukubhala okuhle futhi kuyo yonke indawo njengokujwayelekile emini
ejwayelekile.Ngibuye nezincwadi embhedeni wami, kodwa angikaze ngibanjwe nazo
ngoba labo abebengenile bebengayiboni nhlobo incwadi, noma ngabe bayibonile
ubesekamelweni okwemizuzu embalwa.Ngiyabona ukuthi amehlo ami awazange
athinteke nakancane ekuguleni. "
11) Moleschott, Unters. IV. P. 224.

I-Forester 12)uphawule maqondana nokusetshenziswa kwesahluko 11. ichaze


amathuluzi we-photometric, lapho umuntu ebheka khona ukukhanya
okungabuthakathaka kakhulu lapho kungabonwa khona unxande omncane omnyama
onemvelaphi emhlophe (ikhasi 13): "Ekuqaleni kophenyo wonke umuntu uyakudinga,
uma engakugwemanga ukukhanya okukhanyayo isikhathi eside ukukhanya okukhulu
ukubona into efanayo kunangemva kwekota yesitendi.Uma umuntu obukayo ebheka
kuphela umzuzwana endaweni ekhanyayo ekhanyayo noma ngisho nelangabi
elikhanyayo, amandla akhe okubona asevele ancipha ngamadigri amaningi
emizuzwini embalwa elandelayo, kuze kube enye Ukuphumula ngokungafaki
ukukhanya okukhanyayo kuphakamisa amandla e-retina futhi. Kuyaphawuleka
kakhulu ukuthi isikhungo se-retina sithinteka kalula kanjani ".
12) Mayelana ne-hemeralopia p. 13. 32.
Konke lokhu okuhlangenwe nakho kubonakala njengokukhuluma ngqo
ngokumelene nokusebenza komthetho ofanayo endaweni yokuzwa
kokukhanya; ngokunciphisa amandla okukhanya ngasikhathi sinye ukwenza
buthakathaka ukuzwela komehluko ekukhanyeni; ngoba, njengoba kuphawuliwe,
ulwazi lokukhanya okubuthakathaka noma izinto ebumnyameni akuyona enye into
ngaphandle komehluko phakathi kwazo nenhlabathi emnyama; futhi lokhu
akusenzeki ngeso elibuthuntu.
Kepha umuntu angabona kalula ukuthi lokhu kuphambuka emthethweni ofanayo
kwenzeka ngaphansi kwezimo ezifanayo ngokuphelele, njengokuphambuka
emthethweni kaWeber ekugcineni kwawo. Njengoba into eyodwa noma zombili
zisondela kokumnyama, umthetho kaWeber ofanayo awusasebenzi. Kepha
asimangaleli ukusebenza komthetho ofanayo ngaphakathi kwemikhawulo ebanzi
kunaleyo kaWeber.
Umbuzo okuwukuphela kwawo ophakamayo ngukuthi: 1) ngabe kungatholwa
isizathu somkhawulo ophansi womthetho ofanayo kunokaWeber; 2) ngabe
ukuphambuka kuyanyamalala ngamazinga aphakeme wokukhanya
njengasemthethweni kaWeber.
Ngokubona kwami, zombili zingaphendulwa ngokuvuma. Ngokuqondene
neyokuqala, ngiyayiqonda le ndaba ngombono olandelayo.
Isikhuthazi sokukhanya sangaphandle sifiphaza umphumela wethonya lokukhanya
kwangaphandle; kodwa ubumnyama bamehlo bukhula kancane ngokuqhathaniswa
ebumnyameni; ngakho-ke umehluko ohlobene nomphumela wokukhanya
kwangaphandle ngakolunye uhlangothi uba mncane. Eqinisweni, iso elimnyama
lingagxila kuphela emikhawulweni ethile, njengoba kwenzeka ekulandeleni izinto
ezikhanyayo, kepha akuphumi; ngisho nangezinkanyezi ezigcwele ezimnyama
ngokugcwele, lapho ukukhanya kwangaphandle okuqine kakhulu kungasabonakali,
umnyama usabonakala; Kuyaqondakala futhi ukuthi i-retina, izinzwa nezinye
izingxenye ezenza ukuthi isikhuthazo sidluliselwe ebuchosheni kungakhubazeka
noma kungangeneki ngezimbangela eziningi.
Uma ukubona kwangaphakathi kungancishiswa kakhulu ukufiphala, noma
okungenani kuze kube sezingeni elincane kakhulu kunokubonakala kwangaphandle,
lokhu kufanele kube nomphumela wokukhanyisa okuhlobene kwamehlo amnyama
ngokukhanya okungaguquki, futhi esimweni sezinkanyezi ezigcwele ezimnyama,
okubhekwa njengezinga eliphakeme kakhulu lokudambisa kucatshangelwa, ngisho
nombono onamandla kunawo wonke awusakwazi ukuhlukaniswa neso elimnyama,
ngoba akukho okwenziwayo, ngenkathi iso elimnyama langaphakathi
lisaqhubeka; futhi ngokusebenzisa izibuko ezimnyama kakhulu umehluko phakathi
kwamalambu nezibani uyanyamalala ukuze kuqondwe.
Uma le ncazelo izosebenza, umuntu angafuna isiqiniseko esiphethweni
esilandelayo: abantu abafanayo abathi, ngenxa yokuthukutheliswa okungahambi
kahle ebumnyameni noma lapho kuhwalala, babone kabi, okungukuthi, bahlukanise
kabi, kufanele bahlukanise njengalabo abane-non-blunted irritability lapho
ukukhanya zezinto ezinamandla kuphela ngokwanele ukuthi ukukhanya kwamehlo
amnyama kungabukwa njengokunyamalala. Kepha ukuthi kunjalo ngempela,
amaqiniso amahle angangezwa, avela kakhulu uma efakazelwa ngaphandle
kokuhlobana nale mbono engenhla futhi ngaphandle kokwazi ngayo.
Ochungechungeni lwesibili lokuphenya no-Aubert ngomqondo wendawo we-
retina, olwenzeka ngaphansi kwesibani, ngangivame ukuba nethuba lokuqaphela le
hemeralopia yokufakelwa kwe-monocular. Lesi simo esikhazimulayo kwesinye
isikhathi sasithatha imizuzu eyi-10 noma ngaphezulu. Izibani zegesi zavela esweni
elithintekile kude njengezibani ezibomvu ezibomvu ezivuthayo zikawoyela, nendawo
engangikuyo yayimnyama kakhulu ngaze ngakuthola kunzima ukuziqondisa. Lapho
amehlo ngamanye evalwa ngokushintshana, umehluko wamandla kulawa ma-retina
womabili wagqama kakhulu, ngaphandle, nokho, iso elingavinjelwe libona kangcono
ebumnyameni. Endabeni ka-Aubert, i-hemeralopia yokufakelwa yayisalukhuni
kangako iminithi eli-1 ngemuva kokumiswa kokucindezela iso elilodwa Ngivame
ukuba nethuba lokuqaphela le hemeralopia yokufakelwa eyingqayizivele. Lesi simo
esikhazimulayo kwesinye isikhathi sasithatha imizuzu eyi-10 noma
ngaphezulu. Izibani zegesi zavela esweni elithintekile kude njengezibani ezibomvu
ezibomvu ezivuthayo zikawoyela, nendawo engangikuyo yayimnyama kakhulu ngaze
ngakuthola kunzima ukuziqondisa. Lapho amehlo ngamanye evalwa
ngokushintshana, umehluko wamandla kulawa ma-retina womabili wagqama
ngokwedlulele, ngaphandle kwalokho, nokho, iso elingavinjelwe libona kangcono
ebumnyameni. Endabeni ka-Aubert, i-hemeralopia yokufakelwa yayisalukhuni
kangako iminithi eli-1 ngemuva kokumiswa kokucindezela iso elilodwa Ngivame
ukuba nethuba lokuqaphela le hemeralopia yokufakelwa eyingqayizivele. Lesi simo
esikhazimulayo kwesinye isikhathi sasithatha imizuzu eyi-10 noma
ngaphezulu. Izibani zegesi zavela esweni elithintekile buqamama, njengezibani
zikawoyela ezivuthayo ezibomvu, nezindawo engangizungezile zazimnyama
kangangoba ngakuthola kunzima ukuziqondisa. Lapho amehlo ngamanye evalwa
ngokushintshana, umehluko wamandla kulawa ma-retina womabili wagqama
ngokwedlulele, ngaphandle kwalokho, nokho, iso elingavinjelwe libona kangcono
ebumnyameni. Endabeni ka-Aubert, i-hemeralopia yokufakelwa yayisalukhuni
kangako iminithi eli-1 ngemuva kokumiswa kokucindezela iso elilodwa Izibani
zegesi zavela esweni elithintekile buqamama, njengezibani zikawoyela ezivuthayo
ezibomvu, nezindawo engangizungezile zazimnyama kangangoba ngakuthola
kunzima ukuziqondisa. Lapho amehlo ngamanye evalwa ngokushintshana, umehluko
wamandla kulawa ma-retina womabili wagqama ngokwedlulele, ngaphandle
kwalokho, nokho, iso elingavinjelwe libona kangcono ebumnyameni. Endabeni ka-
Aubert, i-hemeralopia yokufakelwa yayisalukhuni kangako iminithi eli-1 ngemuva
kokumiswa kokucindezela iso elilodwa Izibani zegesi zavela esweni elithintekile
buqamama, njengezibani zikawoyela ezivuthayo ezibomvu, nezindawo
engangizungezile zazimnyama kangangoba ngakuthola kunzima ukuziqondisa. Lapho
amehlo ngamanye evalwa ngokushintshana, umehluko wamandla kulawa ma-retina
womabili wagqama ngokwedlulele, ngaphandle kwalokho, nokho, iso elingavinjelwe
libona kangcono ebumnyameni. Endabeni ka-Aubert, i-hemeralopia yokufakelwa
yayisalukhuni kangako iminithi eli-1 ngemuva kokumiswa kokucindezela iso
elilodwa ngaphandle, noma kunjalo, iso elingavinjelwe liqala ukuqonda
ebumnyameni. Endabeni ka-Aubert, i-hemeralopia yokufakelwa yayisalukhuni
kangako iminithi eli-1 ngemuva kokumiswa kokucindezela iso elilodwa ngaphandle,
noma kunjalo, iso elingavinjelwe liqala ukuqonda ebumnyameni. Endabeni ka-
Aubert, i-hemeralopia yokufakelwa yayisalukhuni kangako iminithi eli-1 ngemuva
kokumiswa kokucindezela iso elilodwa- Mill. Umthombo wokukhanya awukaze ube
ngu-1.32 mm. imigqa ebanzi yehlukile, ngenkathi okungathinteki,
njengokujwayelekile ngalokhu kukhanyisa, kwakuyi-0.21 mm. Ububanzi
obubonwayo. Mina, ubundikindiki bafinyelela ezingeni eliphakeme kakhulu futhi
bahlala isikhathi eside. "
Lokhu kuphawula okuhlobene namehlo aphilile. Kodwa mhlawumbe kufundisa
ngisho nangokwengeziwe ukubonwa kwalesi sifo, lapho uFörster eqhathanisa khona
nesimo seso elikhathele, se-hemeralopia uqobo.
Icala elimbili, okungukuthi iso libona kancane ebumnyameni ngemuva kwesikhathi
eside ekukhanyeni futhi likhanya kancane ekukhanyeni ngemuva kwesikhathi eside
ebumnyameni, litholakala njengesimo esihlala njalo ezifundeni ezimbili zezifo, i-
hemeralopia ne-nyctalopia, okokuqala kube Incwadi etholakalayo kaFörster esuselwa
ekubonweni okuqondile iyatholakala. UFörster (ikhasi 32) manje usiveza
ngokusobala isimo se-retina enempilo ngemuva kokukhanyisa okukhanyayo ngesimo
esijwayelekile se-hemeralopic retina, ngokwesivumelwano sezimpawu
ezibalulekile. Ezimweni eziningi, nakuba kungezona zonke, amacala, ngisho
nokuhlala isikhathi eside ekukhanyeni okukhanyayo kakhulu bekuyimbangela ye-
hemeralopia (ikhasi 30), futhi ukuhlala isikhathi eside ebumnyameni amahora
angama-24 kuya kwangama-56 kube yikhambi eliphumelela kakhulu (ikhasi
40)13). Uphawu lwesici se-hemeralopia, nokho, yilokho, ngaphandle kokuqhathanisa,
iziguli zibona ukuhwalala kakhulu kunabantu abanamehlo abona kahle, kuyilapho
zibona ngokukhanya okukhanyayo. Ngempela, i-hemeralopic ihlukanisa phakathi
kokuqala kokuhlwa nokuqala kwendawo yokuhwalala; lapho iso elinempilo
lisengakwazi ukubona lutho ngaphezulu noma lidinga ukukhanya okukhulu kwezinto
noma, uma ukukhanya kufana, ubukhulu obukhulu bokufanayo ukuze bazihlukanise,
iForster enikeza izibalo zokuhlola kuzo. Ngakolunye uhlangothi, ngokusho
kwezitatimende zakhe, nazo ezisuselwa ezilinganisweni (ikhasi 20. 23):
"ihemeralopic ngokukhanya okwandayo, ukukhanya kwemini, ibona nje izinto
ezincane ezicijile njengaleyo enempilo,
13)
Lokhu kuqinisekiswa futhi nguRuete ngokususelwe kokuhlangenwe nakho
kwakhe.

"Ezimweni ezimbalwa kuphela, lapho ukugula bekuhlale khona isikhathi eside


noma lapho bekunamandla khona kakhulu, ubuthakathaka bobuso buvele futhi
phakathi nosuku, okungahle kuvezwe iqiniso lokuthi isiguli sinokukhanya
okukhanyayo kakhulu ukubona izinto ezincane - kufundwa noma ngoba wabona
izinto ezingaholi kahle nhlobo. "
Impahla ye-hemeralopic, akuyona, njengoba umuntu engacabanga, akuyona indaba
yesikhathi sosuku, kodwa ngokusho kokubona kukaFörster (ikhasi 16) i-hemeralopic
ibona usuku lubi kakhulu ngezibani ezibuthakathaka ezikhanyayo
njengasebusuku. Ihemeralopic (ikhasi 18), njengomuntu ophilileyo, iyakwazi
ukuzivumelanisa kancane kancane nobumnyama kuze kufike emikhawulweni ethile
ngemuva kokungena ekukhanyeni iye ebumnyameni, ukuze ibone izinto ebingaziboni
ekuqaleni; kuphela ngomehluko wokuthi a) ekuqaleni ubona kubi ukwedlula umuntu
ophilile, b) okuningi kakhulu. (Izikhathi ezi-4 kuye kwezingu-10) isikhathi
esidingekayo sokuzivumelanisa nezimo, c) nangemva kokuzivumelanisa nezimo
ngangokunokwenzeka, ubona kubi kakhulu kunomuntu ophilile ngemuva
kokuzivumelanisa; konke lokho uForster akusho ngezinsizakusebenza ezichazwe
ekhasini 275.
Mayelana nokuqhubeka, okufundeka kakhulu, imininingwane yokubukwa kwalesi
sifo, kufanele ngibhekise kulokho okubhaliwe uqobo.
Kungaba yinto efiseleka kakhulu ukube bekukhona ukubonwa okuphelele
mayelana ne-nyctalopia, engingazi lutho ngakho.
Ngokuphathelene nobukhulu bendawo, kubonakala sengathi izingxenye
ezimaphakathi ze-retina, njengoba zingenjalo, njengoba kunjalo, kepha kunjalo,
kalula ngokusetshenziswa kwamehlo okujwayelekile, okufiphazwe kakhulu
ukukhathala kunezingxenye ezimaphakathi, bheka zombili zikhanya futhi zicace
ukwedlula amehlo eceleni. Kepha kuningi okusashoda kuphenyo olwanele lwezimo
ezikhona lapha. Umbhalo ngale ndaba onokubona okuthile okufanelekile
ungatholakala endabeni yami ethi: "Mayelana nobudlelwano obuthile bombono we-
binocular", ku-Abhandl. weSaxon Soc. izibalo.-phys. I-CL Vol. IV. P. 373.
3) Ukuhlolwa endaweni yokuzwa okukhulu.
Ngenze izivivinyo zokuqhathanisa ezingxenyeni eziningana, kanye esilevini
nasodebeni olungaphezulu, ngesinye isikhathi eminwe emi-5, ngisebenzisa indlela
yamaphutha asho kanye nendlela yokulinganisa, ukuze kunqunywe ukuthi,
ngokwesilinganiso, ibanga lesiyingi elingaphezu kwelinikezwe Indawo yesikhumba
iyavela, umehluko phakathi kwamabanga amabili ayindilinga nawo ubonakala
umkhulu; noma ngabe akukho ukuncika okukhulu kulobu budlelwano. Imizamo yami
iphikisana nokuncika okubalulekile. Kodwa-ke, njengoba engikubonile maqondana
nalokhu kungakabi ingxenye ephelele, ngokwengxenye akukakhulunywa ngayo
ngokugcwele, ngizokweqa imininingwane eningiliziwe okwamanje.

XIII. Imithetho Yokuxuba Izimo 1) .


Izingxoxo ezedlule ngomthetho kaWeber, umthetho wawo ofanayo, kanye neqiniso
lomkhawulo ngokuyisisekelo kubhekise ecaleni elilula kakhulu lecala
elijwayelekile. Kwakuhlale kungumbuzo wokuthi umuzwa ukhula noma uncipha
kangakanani, uqala noma unyamalale, lapho usayizi wesikhuthazo uhlangabezana
nokwanda noma ukwehla, inqobo nje uma lokho okwenyukayo noma okususwayo
kusezingeni elifanayo nobukhulu besikhuthazi umuntu uyanda noma
anciphe; ngakho-ke umfutho awutholi ushintsho kwikhwalithi yawo ngenxa
yokwanda noma ukwehla. Kodwa ngaphansi kwazo zonke izimo ezingacatshangelwa
lapho isikhuthazo sithola ukwanda noma ukwehla, noma noma yiluphi uguquko
ngokujwayelekile, kuyenzeka ukuthi lokho okukhulile noma okususiwe
kunekhwalithi efanayo naleyo lapho ikhula khona noma ihoxiswa, okulula
kakhulu. Kepha kungaba z. Umfutho wokukhanya okumhlophe, esikhundleni
sokukhulisa noma ukwenza buthakathaka ukushuba kwayo yonke imisebe yombala
ngesilinganiso esifanayo, futhi ngokungeza ukukhanya okumbala komhlophe noma
ingxube yombala omhlophe lokhu noma lelo ray lombala noma ingxube yemisebe
yombala, ayimhlophe, iyahoxa. Futhi okuhambisanayo, njengoba kulula ukubona,
kungasebenza enhlanganisweni yemibala engeyona emhlophe, emixubeni yamathoni
noma imisindo, yephunga, lezinto ezivusa ukunambitheka. Ngenxa yobufushane,
sifuna ukukhomba izehlakalo ezincike kuzinguquko ezinjengokuxubana kwemicimbi
ngokungafani nezasekuqaleni ezinjengokufana,
1) Bheka ikhasi 238 ngenhla, inothi 1).
Kulula ukungalinaki iqiniso lokuthi, njengoba izehlakalo zokuxuba azisekho
ngobuningi kepha futhi nezinguquko zekhwalithi kusikhuthazo, akulindelekile nje
kuphela ubukhulu kodwa nezinguquko zekhwalithi emuzwa, njengoba isipiliyoni
sikhombisa ushintsho olunjalo. futhi kuzoba yindaba yokuziletha, maqondana
nokulinganiseka, emibonweni exhunywe nalabo abathole isicelo soshintsho
lobuningi.
Ngokuvamile manje sithola okulandelayo:
Lapho elula ezimbili noma kakade esiyinhlanganisela ezishukumisa A, B , ngalinye
elikwazi uyakwazi ukuvusa umuzwa okulula uhlobo olukhethekile,
ngokulandelana a, b , isibonelo imibala emibili, ethulwa bezibona ingxube enjalo nje
nome ungakhiphi nhlobo uxhumano ukuthi omunye umbono okulula, ngakho
uyavuma kule umbono okuholela ukuthi lezi okuholela ukuzwa, ngokuvamile akekho
umbono a ukufana, a, ngisho ne b, lo b ngikudalile bona obungenza; kepha kungaba
njengo- A noma uBempeleni kugqama, noma ibhalansi yayo yomibili imiphumela
iyagcinwa, okuvelayo okucishe kufane kakhulu kusondele umbono u- a noma u- b ,
noma akukho kokuvelile okubili okuvela ikakhulu phambi komunye, njengoba
kunjalo isib. B. kunjalo ngemibala ehambisanayo egcwalisanayo ibe mhlophe noma
phuzi futhi ibomvu iguqukela ku-orange. Uma thina manje uqale
ngokufaka ngokuvumela A isenzo wedwa, admixture we B ngeke uqale ukufinyelela
noma idlule osayizi abathile ukuze ukuphambuka kusukela okumsulwa a
babe okuqaphelekayo, nokunye okuphambene nalokho ngokuphathelene b, uma
sibeka A kuya B ; futhi ake siqale ngo- A kanye nokwenza u- B asebenze
ndawonye ngezilinganiso ezingaveli noma u- b ikakhulukazi, khona-ke u- A noma
u- B kufanele aqale akhuliswe ngesilinganiso esithile ukuze umuzwa ovelayo
ubonakale ulingana nomlingiswa ongaphezu kwalowo ka- b .
Ngokuvamile, kunoma yikuphi ukuvuselelwa okulula noma iyiphi inhlanganisela
yesikhuthazo futhi ngenxa yalokho lokho okuvelayo okungavela kithi, uma sifaka
okunye okunye okulula noma okuhlanganisayo noma sisusa okuthile kwesinye
sezisusa, lokho okungeziwe noma okuhoxisiwe kuba yinto eyodwa kufanele yeqe
usayizi othile ukuze isithombe esilula noma esivelayo sivele sishintshwe
ngokusezingeni uma kuqhathaniswa nasekuqaleni.
Lobu budlelwane obusibuyisela emuva kumqondo womkhawulo esimweni
sokuxuba izinto, esingaziqhathanisa kafushane lapha njengomkhawulo wokuxubana
nombundu owawuthathwa ngaphambili njengezimo ezifanayo njengomkhawulo
ofanayo.
Uma ubhekisisa, umkhawulo wokuvuselela ohambisanayo nomehluko okhulelwe
ekucabangeni kwangaphambilini yizimo ezilula kakhulu ezikhethekile zecala
elijwayelekile lomkhawulo wengxube. Ngempela, uma i-stimulus B ingeza ku-
stimulus noma ingxube ye-stimuli A , bese umuntu ebuza ukuthi yiliphi inani
le- B ukwengeza okuqala ukwaziwa kanjalo noma ukwenza umehluko emiphumeleni
nje ye- A ebonakalayo, Ngakho-ke, phakathi kwawo wonke amandla amakhulu
u- A angaba nawo lapha, icala lingacatshangwa futhi ukuthi u- A ngu- zero; lapho-ke
sinenkinga yomkhawulo ovamile wokuvuselela; phakathi kwazo zonke izimfanelo
ezingenzeka okungekho ngaphansi kwazoA futhi kungacatshangwa ukuthi
kufana neB ; lapho-ke sinodaba lomkhawulo ojwayelekile ofanayo womehluko.
Uma manje sicabanga ukuthi ukwengezwa kwesikhuthazi B ekuvuseleleni
u- A kuveza ushintsho olubonakalayo nje noma kuze kube sezingeni elithile
olubonakalayo kumqondo ohambelana ne- A nje , khona-ke umbuzo uphakama
ukuthi, uma u- A wenyuka noma wehlisiwe ngesilinganiso esinikeziwe is, B kumelwe
futhi senyukela noma bancipha ingxenye efanayo ukuze akhiqize ngoshintsho
ngokulinganayo olubonakalayo a . Uma kungaba khona noma iyiphi ikhwalithi
ehlukile ka- A no- BUkube bekunjalo, besiyobe silapha, ngaphezu kokuhlanganiswa
okuningiliziwe ngaphambili kweqiniso lomkhawulo, futhi ukuhlanganiswa
komthetho kaWeber, omele kuphela icala lomthetho jikelele lapho umehluko
phakathi kuka- A no- B unyamalala.

Uphenyo ngalokhu lusashoda; kodwa ngenze ezinye izivivinyo ngokwami 2) lapho


ngiphetha khona ukuthi okungenani izixhumi ezincane zombala = B kuya kumhlophe
= A, umthetho usebenza ngaphakathi kwemingcele efanayo kodwa futhi
nemikhawulo efana nekaWeber.
2) ukwelashwa. umphakathi we-saxon isayensi, i-mathematics-phys. Cl. IVolumu
VS 376.
Umuntu angakhiqiza kalula imibala ecwebezelayo ecwebezelayo emhlophe,
kungaba ngezingulube ezinemibala noma ngokubeka ingilazi enemibala e-engeli
ebhekene nefasitela ephepheni elimhlophe. Lapho ngiphinda ukuhlolwa kanye
nokuphikisana nokuhlolwa kwamafu okungafani nalokho engikuchazile, kule mibala
yombala, ngisebenzisa izibuko ezimnyama ezingenambala ngangokunokwenzeka,
ngithole ukuthi umuntu angaya kude kakhulu nobumnyama bezibuko, isb. Isibonelo,
kuze kufike ku- 1 / 14 ukukhanya kwasemini, kungashona ngaphandle kwemibala
ecwebezelayo ebonakala kuphela emehlweni enyama. Kodwa-ke, kuyenzeka ngaso
sonke isikhathi ukufiphaza amehlo ngokusebenzisa izibuko kuze kube manje ukuthi
isithunzi sombala esibonakala ngamehlo enyama siyanyamalala, futhi mina ngathola
olunye uhlangothi ekuqaleni kuka- 3) , futhi okufanayo kutholakele ekuhlolweni
kwamuva kukaHelmholtz 4 ) ngathola futhi ukuthi umbono wayo yonke imibala,
kungaba ihlukile noma ixubekile, isondela emhlophe ngamandla amakhulu.

3) iPogg. U-Ann. L. p. 465.


4) iPogg. U-Ann. LXXXVI.

Ukuphambuka okuphansi komthetho kungenzeka, kepha, kubonakale futhi futhi


kususelwe esizathwini esifanayo njengokuphambuka okuhambisanayo nomthetho
kaWeber uma kwenzeka izinto ezifanayo. Uma ngibheka isithunzi sombala
esimhlophe ngamehlo ami angenalutho, bese ngifaka ingilazi emnyama phambi
kwamehlo ami ukuthi okumhlophe komhlaba kusondela kokumnyama kweso
elivalwe, khona-ke nginombala nokukhanya kwangaphandle okuvela ngaphandle Iso
lingena, libuthakathaka ngesilinganiso esifanayo, kodwa okumnyama kweso, okuthi
njengoba kungenambala kungenele ukukhanya okuncane okumhlophe, nakho
akwenziwanga buthakathaka; ngakho-ke umbala oweqile manje usunobudlelwano
obuncane nomhlophe kunangaphambili, ngakho-ke kufanele ungabonakali kakhulu.
Isizathu somkhawulo ophezulu womthetho asaziwa.
Empeleni, uma sikhuluma ngokuqinile, asisoze sabhekana kalula nezimo ezifanayo
ngokuphelele, okungukuthi, ngisho nomkhawulo ovulekile ngokuphelele noma
umkhawulo wokwehluka, umthetho olula kakhulu weWeber, kepha ngokujwayelekile
ngesimo esijwayelekile somkhawulo wengxube, umthetho wenhlanganisela; kepha
izenzakalo ezifanayo zingalinganiswa; Ukucatshangelwa kwamacala alula kakhulu,
noma ngabe kukhiqizwa cishe kuphela, yikhona okubaluleke kakhulu okwamanje,
ngakho-ke kungcono kakhulu ukuthi sihlale sigxile emuva kwesikhathi, ikakhulukazi
ngoba kusenezifundo ezimbalwa ngobudlelwano bezomthetho bezinto ezihlanganayo.
Noma ngabe uvumela umbala we-spectrum olula kakhulu uwele esweni elenziwe
mnyama bese ubuza ukuthi kufanele ube namandla kangakanani ukuze waziwe,
awusebenzisi umkhawulo wangempela wokuvuselela, kepha umkhawulo
wokuxubeka, ngoba empeleni ubuza ukuthi umbala we-spectrum ushuba kangakanani
kumele abe nayo ukuze enze umlingiswa wakhe abonakale njengokuxubana
nenhlanganisela yayo yonke imisebe yombala emelwe ngamehlo amnyama. Umbuzo-
ke lowo ufana nokuthi uma umuntu ebuza ukuthi umbala kufanele uxubeke
kangakanani nomhlophe ukuze umhlophe ubonakale. Ukucabanga kombala, kuphela
lapho owokuqala esebenza ngokuqina okuphansi kakhulu, kulokhu kokugcina, lapho
umuntu ekhuluma ngomhlophe ngamunye, ngamandla amakhulu amhlophe noma
inhlanganisela engenandaba nombala ukuthi umbala uxutshwe ngani. Eqinisweni,
omunye uthola nokuthi okokuqala omnyama uvela njengombala omnyama,
ahlukaniswe kuphela ngomkhondo wombala, bese kuthi kulokhu omhlophe
abonakale emhlophe, ahlukaniswe kuphela ngomkhondo wombala, lapho umbala
owengeziwe ubonakala nje.
Ngakho-ke akunakuphikiswa ukuthi i-ultraviolet nayo izobonakala kalula, okusho
ukuthi ngamandla aphansi, kunalokho obekungaba khona uma ingabonakali
njengokuxubana nomhlophe okhanyayo esweni.
Umbuzo wokuthi ngabe into exubanayo iguquka kanjani nokuthi kanjani lapho
zonke izinto zokuvuselela ezinomthelela ekuzweleni okuxubile zikhuphuka noma
zehla ngesilinganiso esifanayo, yiqiniso, uqobo lwazo kuphela umbuzo othile
ekuthobeleni umbuzo jikelele wokuthi umuzwa oxubekile uphuma kanjani
nezinguquko lapho izingxenye zesikhuthazi zikunoma iyiphi ingxenye noshintsho.
Ukuletha lo mbuzo endaweni ecacile yokubuka, amacala amathathu abalulekile
abonakala ebambelela njengezinkomba; 1) Uma B kwanele enkulu, ukuze, lapho
ungeze ku A , ikhwalithi ukuxuba umbono ngokumelene a ushintsho nje
lubonakale; 2) lapho B iba ngokwanele ezinkulu ukuthi ithonya A ubalekela futhi
umbono kungekho esihluke eside kubonakale kusukela okumsulwa b , futhi 3)
lapho A kanye B kangaka ukulinganisela ukuthi umbono is neither eduze a noma
ku- b . Phakathi kwalawa macala amathathu, kukhona lonke ushintsho olwenziwa
ngokuxuba u- Afuthi i- B ingavela, futhi manje kungadingeka ukuthola imithetho
emele lezi zingqinamba zomngcele kanye nezinguquko ezingenelelayo ekuzweleni
njengomsebenzi wesilinganiso sokuxubana kwesikhuthazi; kepha kuze kube manje
akukho lutho olutholakalayo ngakho, futhi uma ukuzimisela kwamanani we-
homogeneous threshold ngokusebenzisa ukuhlolwa kungaze kuhlale kuyisilinganiso,
lokhu kubonakala sengathi kusebenza kakhulu emingceleni yokuxuba.
Umahluko obalulekile kufanele wenziwe phakathi kwezimo zokuxubana, kuya
ngokuthi ngabe izikhuthazi ezinikeza umbono oxubene zifike esithweni sezinzwa
noma ngendlela exubile, njengoba kwenzeka lapho imibala ehlanganisiwe ifika
esweni, izingxube zemisindo noma amathoni zishaya endlebeni njengoba Kwenzeka
ngokubona okujwayelekile noma ukuzwa, noma kuncike ezintweni ezithinta
ngokuhlukile isitho semizwa, nemiphumela yazo kuphela, ngokulamula kwezitho
zemizwa, zihlangana zenze ukubonakala okuxubekile, njengoba kunjalo lapho
imibala ehlukene ezingxenyeni ezihambelana zombili zamehlo noma amathoni
ahlukene ngokwahlukana awe ezindlebeni zombili. Sifuna ukuhlukanisa kafushane
kokubili njengokuhlanganayo nokuhlanganayo kokuvelayo okuhlanganisiwe.
Eqinisweni, ulwazi lufundisa ukuthi ngamehlo amabili, izindlebe ezimbili,
ngokwenza izinto ezihlukile, umuntu angathola okuvelayo okuxubene,
njengokungathi isikhuthazi sesivele sifike esweni noma endlebeni efanayo
njengenhlanganisela, ngaphandle kokwazi ukulamula okwenziwe ngokomzimba
nangokomzimba lapho kwenziwa khona lokhu kusekelwe. Kepha ubunjalo bokuvela
kokuhlangana buxhomeke ebudlelwaneni obuyinkimbinkimbi ngokwengeziwe, futhi
bungathonywa yizimo zesibili ngezindlela ezahlukahlukene kakhulu kunalezo
ezihlangene. Ukuhlanganiswa kwemibono emibili ekhanyayo A, B, ehluke ngamandla
noma ngombalangoba esizeni esifanayo se-retinal kungenzeka kuphela ngendlela
efanayo; kepha ukuhlukaniswa kwalezi zinto ezintweni ezihambisanayo kungenzeka
ngezindlela ezihluke kakhulu. B. ku-zero eyodwa, ngakolunye u- A + B, noma

ku- A oyedwa , ngakolunye u- B, noma kokunye , ngakolunye u- B + Izenzo,


njll. nokuhlangenwe nakho kukhombisile ukuthi umehluko kumbono ohlanganisiwe
ongaba nomphumela ungaxhomeka kulomehluko phakathi kokuhlangana
okuhlanganayo nokuhlanganayo, ngokusho lapho ukusatshalaliswa kwezingxenye
kumicu ehambelana ne-retinal kungenakuthinteka ngokujwayelekile ngokuhlangana
kwezakhi ezifanayo ku-fiber efanayo. Indlebe ikhombisa ubudlelwane obufanayo
kuze kufike emikhawulweni ethile. Ngixoxe kabanzi ngalolu daba encwadini yami
ethi "On some Relations in binocular vision" in the treatises of the Saxon
Soc. yesayensi, izibalo.-phys. Cl. Umq.

Вам также может понравиться