Академический Документы
Профессиональный Документы
Культура Документы
THE
I-PSYCHOPHYSICS
OF
INGXENYE YOKUQALA.
UKUPHRinta
NOKUSHICILELA KWE-LEIPZIG NGU-BREITKOPF no-HÄRTEL
1889.
Okuqukethwe.
Isandulelo somhleli
Isibikezelo sombhali
Isingeniso.
Ukucatshangelwa okuthe xaxa kobudlelwano phakathi komzimba nomphefumulo
Umqondo nomsebenzi we-psychophysics.
III. Umbuzo wokuqala
IV. Imiqondo emayelana nokuzwa nokukhuthaza
Ama-psychophysics angaphandle.
Imfundiso yokulinganisa kwengqondo.
V. Iziqu zokuvivinya umzimba. Amandla aphilayo.
VI. Isimiso sokulinganisa ukuzwela.
VII. Umgomo wokulinganisa kwemizwa.
Izindlela zokukala ukuzwela.
1) Izindlela zokukala zokuzwela komehluko.
a) Isethulo esijwayelekile.
b) Ukucatshangelwa okujwayelekile nokuqapha.
c) Ukucatshangelwa maqondana nesikhathi nezikhala zezimo
zokuhlolwa. Amaphutha aqhubekayo.
d) Okucacisiwe ngendlela yamacala okulungile nokungalungile.
e) Imininingwane ekhethekile ngendlela yamaphutha emaphakathi.
f) Ubuhlobo bezibalo zezindlela.
2) Izindlela zokukala zokuzwela ngokuphelele.
Imithetho eyisisekelo namaqiniso.
IX. Umthetho we-Weber.
Izitatimende zikaWeber uqobo
1) ukukhanya.
2) umsindo
3) izinsimbi.
4) izinga lokushisa.
5) osayizi Olubanzi. (Umuzwa wesilinganiso nesilinganiso esithintekayo)
6) I- fortune morale et physique .
X. Iqiniso lomkhawulo
1) Umbundu omkhulu
a) Umkhawulo wesikhuthazo b) Umkhawulo wokwehluka
2) Umkhawulo obanzi
3) Ukucatshangelwa okuningiliziwe maqondana nomkhawulo
4) Iziphetho zokuba khona kombundu
XI. Imininingwane eningiliziwe ngosayizi nokuncika kwamanani embundu
ezindaweni ezahlukahlukene zezinzwa
1) Umbundu omkhulu
a) Ukukhanya nombala
b) Ukuqina komsindo ne-pitch.
c) izinsimbi
d) izinga lokushisa
2) Umkhawulo obanzi
a) Ukubona
Izinhlinzeko ezikhethekile ngosayizi abancane ababonakalayo
Izinhlinzeko ezikhethekile emabangeni amancane kakhulu abonakalayo.
a ) Amaphuzu amabili akude
b ) Imicu emibili ekude
g ) Izibalo zomugqa nezidayisi
Ukuziphatha kwezingxenye eziseceleni ze-retina ekuqapheliseni osayizi
abancane kakhulu namabanga Umehluko ebangeni
(umqondo wobukhulu)
b) umuzwa wokuthinta
c) ukukhulelwa kwesikhathi nokunyakaza
XII. Umthetho ofana nomthetho kaWeber.
1) Isivivinyo sesisindo
2) Okuhlangenwe nakho emkhakheni wokuzwa ukukhanya
3) Ukuhlolwa emkhakheni wezinzwa ezibanzi
Ngalokhu kuba sobala ngokushesha, lapho saqala safuna isizathu sokuthi kungani
kungekho noyedwa ongabona ingqondo nomzimba, njengoba kuyizinto ezihlangene
ndawonye, ngqo kuhlangene. Akekho ongamelana nento efanayo ngaphandle
nangaphandle.
Yingakho ungekho umoya womunye umoya obona ngqo njengomoya, ngaphandle
kokuthi umuntu kufanele acabange ukuthi kufanele abone kalula umuntu
ofanayo; uma engahambisani naye njengomunye, unokuvela komzimba
kuphela. Kungakho kungekho moya nhlobo ongabona omunye ngaphandle kosizo
lomzimba wakhe; ngoba okukhanya ngaphandle ngaphandle komoya ukubukeka
kwaso ngokomzimba.
Kungakho indlela yokubonakala komoya ihlala iyodwa ngasikhathi sinye, ngoba
kunombono owodwa kuphela wangaphakathi, kanti yonke imizimba ibonakala ihluke
kaningi ngokuya ngobuningi bezindawo zangaphandle nokwehluka kwalabo abemi
kuwo.
Ngakho-ke indlela yangaphambilini yokumelwa ihlanganisa ubudlelwano
obubaluleke kakhulu phakathi komzimba nomphefumulo, lapho yonke imibono
eyisisekelo kufanele ifune ukumboza.
Enye into eyodwa: umzimba nomphefumulo kuyahambisana; ushintsho kokunye
lufana noshintsho kolunye. Kungani? ULeibniz uthi: ungaba nemibono eyehlukene
ngayo. Amawashi amabili anamathele ebhodini elifanayo alungisa inkambo yawo
komunye nomunye ngokulamula kwalokhu okunamathiselwe okuvamile (uma
kungafani kakhulu); lo ngumbono ojwayelekile wobumbano bobudlelwano phakathi
komzimba nomphefumulo. Othile futhi angahambisa izandla zawo womabili
amawashi ngendlela yokuthi zihlale zihamba ngokuvumelana, lelo elinye elenziwa
ngezikhathi ezithile, ngokuya ngalo uNkulunkulu enza izinguquko zomzimba
ngokuvumelana okungaguquki futhi okuphambene nalokho. Zingasethwa
ngokuphelele kusukela ekuqaleni ukuthi zihlala zihamba zodwa ngaphandle
kokudinga ukufundiswa; lo ngumbono wokuvumelana kwabo okwenziwe
ngaphambilini. ULeibniz ukhohlwe ukubuka okukodwa, futhi lokho kwaba okulula
kakhulu. Futhi zingahamba ngokuvumelana, empeleni azikaze zihlukane ngoba
akuwona amawashi amabili ahlukene. Lokhu kusindisa ibhodi ejwayelekile,
ukufundiswa njalo, ubuciko besikhungo sokuqala. Okubonakala kumuntu obuka
ngaphandle njengewashi elingokwemvelo elinomshini kanye negiya lamasondo
ephilayo kanye nezinsimbi noma njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi
ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona ngaphakathi ngokuhluke kakhulu
emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa, ngemoto nangemicabango. Akufanele
kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa,
akumele abizwe kanjalo kuwo wonke umuntu. ULeibniz ukhohlwe ukubuka
okukodwa, futhi lokho kwaba okulula kakhulu. Futhi zingahamba ngokuvumelana,
empeleni azikaze zihlukane ngoba akuwona amawashi amabili ahlukene. Lokhu
kusindisa ibhodi ejwayelekile, ukufundiswa njalo, ubuciko besikhungo
sokuqala. Okubonakala kumuntu obuka ngaphandle njengewashi elingokwemvelo
elinomshini kanye negiya lamasondo ephilayo kanye nezinsimbi noma
njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona
ngaphakathi ngokuhluke kakhulu emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa,
ngemoto nangemicabango. Akufanele kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi
lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa, akumele abizwe kanjalo kuwo wonke
umuntu. ULeibniz ukhohlwe ukubuka okukodwa, futhi lokho kwaba okulula
kakhulu. Futhi zingahamba ngokuvumelana, empeleni azikaze zihlukane ngoba
akuwona amawashi amabili ahlukene. Lokhu kusindisa ibhodi ejwayelekile,
ukufundiswa njalo, ubuciko besikhungo sokuqala. Okubonakala kumuntu obuka
ngaphandle njengewashi elingokwemvelo elinomshini kanye negiya lamasondo
ephilayo kanye nezinsimbi noma njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi
ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona ngaphakathi ngokuhluke kakhulu
emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa, ngemoto nangemicabango. Akufanele
kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa,
akumele abizwe kanjalo kuwo wonke umuntu. Futhi zingahamba ngokuvumelana,
empeleni azikaze zihlukane ngoba akuwona amawashi amabili ahlukene. Lokhu
kusindisa ibhodi ejwayelekile, ukufundiswa njalo, ubuciko besikhungo
sokuqala. Okubonakala kumuntu obuka ngaphandle njengewashi elingokwemvelo
elinomshini kanye negiya lamasondo ephilayo kanye nezinsimbi noma
njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona
ngaphakathi ngokuhluke kakhulu emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa,
ngemoto nangemicabango. Akufanele kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi
lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa, akumele abizwe kanjalo kuwo wonke
umuntu. Futhi zingahamba ngokuvumelana, empeleni azikaze zihlukane ngoba
akuwona amawashi amabili ahlukene. Lokhu kusindisa ibhodi ejwayelekile,
ukufundiswa njalo, ubuciko besikhungo sokuqala. Okubonakala kumuntu obuka
ngaphandle njengewashi elingokwemvelo elinomshini kanye negiya lamasondo
ephilayo kanye nezinsimbi noma njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi
ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona ngaphakathi ngokuhluke kakhulu
emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa, ngemoto nangemicabango. Akufanele
kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa,
akumele abizwe kanjalo kuwo wonke umuntu. kusindise ubumbano lwedivayisi
yokuqala. Okubonakala kumuntu obuka ngaphandle njengewashi elingokwemvelo
elinomshini kanye negiya lamasondo ephilayo kanye nezinsimbi noma
njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona
ngaphakathi ngokuhluke kakhulu emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa,
ngemoto nangemicabango. Akufanele kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi
lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa, akumele abizwe kanjalo kuwo wonke
umuntu. kusindise ubumbano lwedivayisi yokuqala. Okubonakala kumuntu obuka
ngaphandle njengewashi elingokwemvelo elinomshini kanye negiya lamasondo
ephilayo kanye nezinsimbi noma njengengxenye yalo ebaluleke kakhulu futhi
ebaluleke kakhulu, kubonakala kuyona ngaphakathi ngokuhluke kakhulu
emqondweni wayo ngokuhamba kwemizwa, ngemoto nangemicabango. Akufanele
kucasule ukuthi umuntu ubizwa ngewashi lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa,
akumele abizwe kanjalo kuwo wonke umuntu. leyo ndoda ibizwa ngewashi
lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa, akumele abizwe kanjalo kuwo wonke
umuntu. leyo ndoda ibizwa ngewashi lapha. Uma ebizwa ngale ndlela eyodwa,
akumele abizwe kanjalo kuwo wonke umuntu.
Umehluko entweni ayincikile kuphela komehluko kumbono, kepha futhi
nomehluko kulabo abama kuwo. Umuntu oyimpumputhe akaboni lutho oluvela
ngaphandle, unikezwa umbono wangaphandle olungile njengomuntu obonayo; futhi
ngaleyo ndlela iwashi elifile, naphezu kwesimo esilinganayo esilinganayo
sokuqondana nalo njengobuchopho, aliboni lutho ngaphakathi; ikhona kuphela
ukubukeka kwangaphandle.
Isayensi yemvelo ihlala ithatha umbono wangaphandle wokucabanga ngezinto,
isayensi yomoya evela kokungaphakathi; ukubukwa kwempilo kusekelwe
ekushintsheni kombono, ifilosofi yemvelo ekwazisweni kwalokho okuvela
ngokuphindwe kabili kumbono ophindwe kabili; imfundiso yobudlelwano phakathi
kwengqondo nomzimba kuzodingeka ilandelele ubudlelwane bazo zombili izindlela
zaLowo.
Lawa amaphuzu ayisisekelo wokubuka lapho ngingafuni ukucacisa ingqikithi
eyisisekelo yomzimba nengqondo, kepha futhi nokuxhumanisa ubudlelwano
obujwayelekile phakathi kwabo ngaphansi kombono ofanayo.
Kepha, njengoba ngishilo, kukuwo wonke umuntu ukuthi yimuphi omunye
umbono abazama ukufeza into efanayo, noma ngabe bafuna ukuzama ukukwenza
nhlobo. Lokho wonke umuntu akubona kufaneleke kakhulu kulokhu kuzoncika
kumongo weminye imibono yakhe; futhi-ke, noma emuva, kusungula ukuthi
kungenzeka noma kungeke kwenzeke ukuthola ukuxhumana okufanelekile
okujwayelekile phakathi kwabo. Kodwa-ke, lapha, akukho lutho oluyoba nendaba
kusukela ekuqaleni ukuthi ukhulelwa umzimba nomphefumulo kuphela
njengezimpawu ezimbili ezihlukene zomuntu ofanayo, noma njengezinto ezimbili
ezihlanganisiwe ngaphandle, noma umphefumulo njengephuzu elilodwa
ekuxhumaneni kwamanye amaphuzu ngokuyisisekelo isimo esifanayo noma
esihlukile, noma ufuna ukukuyeka nhlobo ukubuka okuyisisekelo
okufanayo, Okwamanje njengoba wonke umuntu abona kuphela ubudlelwane
besipiliyoni phakathi komzimba nomphefumulo futhi evumela ukuphishekelwa
okuhlangenwe nakho kwabo, angazama ukumelwa kwabo okuyimpoqo
kakhulu. Ngoba kulokhu okulandelayo sizozisekela kuphela ebudlelwaneni
bokuhlangenwe nakho phakathi komzimba nomphefumulo, futhi ngaphezu kwalokho
sisebenzise izinkulumo ezijwayeleke kakhulu ukukhomba okuyiqiniso, okukhona
ngomqondo wobumbano kunombono wethu wobunonono, uma ukuhumusha
okuncane kuwo kuvumela.
Lokhu akusho ukuthi imfundiso ezoqhamuka lapha ngeke ibe nandaba
ngokujwayelekile ngendlela ubuhlobo obuyisisekelo bomzimba nengqondo
obuqondwa ngayo futhi obungeke bubuthonye, kunalokho. Kepha ungadidanisi
imiphumela engahle iphume ngelinye ilanga kuyo, eminye yayo esevele iqala
ukwakheka, ngesisekelo salemfundiso. Lo mbhalo empeleni unamandla kuphela futhi
noma ikuphi ukucabanga kufanele kunqatshwe zisuka.
Umuntu angabuza, ukuthi kungenzeka ukuthi isisekelo esinjalo asiphikisani ngqo
neqiniso esivela kulo ukuthi ubudlelwane phakathi komzimba nomphefumulo abukho
ngaphezu kwesipiliyoni? Kepha azinakuba nakho ngokujwayelekile, kuphela
ubudlelwano obusondele buhoxiswa kulwazi olusheshayo. Ngisho nokukhulelwa
kwethu kobudlelwano obujwayelekile phakathi komzimba nomphefumulo kusekelwe
kokuhlangenwe nakho kohlobo olujwayelekile kakhulu olungenziwa mayelana
nobudlelwano babo, noma ngabe kungabonakala kungukuvezwa okudingekayo kuwo
wonke umuntu oza kulo mbhalo ngemicabango engaguquki. Umphumela
uzokhombisa ukuthi asinakho okuhlangenwe nakho okukhethekile okuncane
esinakho, okunye kwakho okungasisiza ukusiqondisa endaweni yobudlelwano
obungaqondile, futhi okufanelekile ngokwengxenye
Ngempela, noma ngabe wamukelwa, lowo mbono ojwayelekile kungenzeka
unganeli. Isiqinisekiso, ukuzala nokujula kokubuka okujwayelekile akuxhomekile
kokujwayelekile, kepha kusezingeni lokuqala. Umthetho wamandla adonsela phansi
kanye nemithetho yama-molecule (okungangabazeki ukuthi ifaka eyangaphambili)
yimithetho eyisisekelo; Ukube bebaziwa ngokuphelele futhi wonke amabanga abo
eseqedile eziphethweni, khona-ke imfundiso yezwe elibonakalayo ibiyobe iphelele
ngokujwayelekile. Ngokunjalo, kuzodingeka ukuwina imithetho eyisisekelo
yobudlelwano phakathi kwezwe elibonakalayo nezwe likamoya ukuze kutholakale
imfundiso ebambekayo futhi ethuthukile esikhundleni sombono ojwayelekile; futhi
lapha njengoba lapho zingasekelwa kuphela kumaqiniso ayisisekelo.
I-Psychophysics imfundiso okumele isuselwe kula maphuzu wokubuka. Okuningi
ngalokhu esahlukweni esilandelayo.
II. Umqondo nomsebenzi we-psychophysics 1) .
I-Psychophysics kufanele iqondwe lapha njengemfundiso eqondile yobudlelwano
obusebenzayo noma obuxhomekile phakathi komzimba nomphefumulo, ikakhulukazi
phakathi komhlaba ngokomzimba nangokwengqondo, ngokomzimba
nangokwengqondo.
1) Ukubuyekezwa ikhasi 1-17.
Emkhakheni wezingokomoya, izangoma, kanye nomphefumulo, ngokuvamile
sibala lokho okungabanjwa noma kukhishwe ekubukekeni kwangaphakathi, kanye
nokwenyama, okwenyama, okwenyama, okungabanjwa noma kukhishwe ekuboneni
kwangaphandle. Lokhu kuhloswe kuphela ukuveza izindawo zomhlaba
omangalisayo, nobudlelwano i-psychophysics okuzodingeka ibhekane nabo,
kucatshangwa ukuthi umuntu uyakwazi ukuxhumana nombono wangaphakathi
nangaphandle ngomqondo wokusetshenziswa kolimi oluvamile nemisebenzi lapho
khona kubonakala khona .
Zonke izingxoxo nokuphenywa kwe-psychophysics kubhekisa ngokujwayelekile
kuphela ohlangothini olubonakalayo lomhlaba wenyama nokomoya, kulokho okuvela
ngqo ngombono wangaphakathi noma wangaphandle, noma kungenziwa kusuka
kulokho okumangazayo, noma njengobudlelwano, isigaba, ukuxhumana,
ukulandelana, umthetho Kubonakala kuyabonakala; kafushane ngokwenyama
ngomqondo we-physics kanye ne-chemistry; Kwezangqondo ngomqondo
wemfundiso yomphefumulo , ngaphandle kokubuyela emuva ngandlela
thile emzimbeni womuntu, umphefumulo ongemva kwezwe elimangalisayo
ngomqondo we-metaphysics.
Ngokuvamile lokhu sikubiza ngokuthi ngumsebenzi wengqondo womzimba,
oncike kuwo futhi okuphambene nalokho, njengoba kukhona ubudlelwane obunjalo
noma obungokomthetho phakathi kwalaba bobabili ukuthi omunye angabona ukuthi
omunye ukhona ngokuba khona nasekuguqukeni kwalowo.
Iqiniso lobudlelwano obusebenzayo phakathi komzimba nomphefumulo
ngokuvamile aliphikiswa, kepha kusenempikiswano enganqunywa mayelana
nezizathu, ukuhunyushwa nobukhulu baleli qiniso.
Kungakhathalekile ukuthi yiziphi izici zalokhu kuphikisana, okuhlobene kakhulu
nalokho okubizwa ngokuthi i-essence kunokuvela, i-psychophysics izama ukunquma
ubudlelwano obusebenzayo phakathi kwezindawo zokubukeka komzimba
nomphefumulo ngokunembile ngangokunokwenzeka.
Yini ehlangene ngobuningi nangokulingana, kude naseduze, emhlabeni womzimba
nasemhlabeni kamoya, ngokulandela miphi imithetho ukuthi izinguquko zabo
ziyalandelwa noma ziyahambisana na? Ngokuvamile, i-psychophysics izibuza le
mibuzo bese izama ukuyiphendula ngokunembile.
Ukubeka ngenye indlela, kepha ukusho into efanayo kuphela: yini ehlangene
ekubukekeni kwangaphakathi nangaphandle kwezinto futhi yimiphi imithetho ekhona
yezinguquko zazo ezihlobene?
Uma nje kunobudlelwano obusebenzayo phakathi komzimba nomphefumulo,
akukho lutho uqobo lwalo okungasivimbela ekubukeni ngokufanayo ohlangothini
olulodwa nakwezinye futhi ekulandeleni okungachazwa ngokufanele ngobudlelwano
bezibalo obusebenzayo obuphakathi kokuguqukayo x futhi yKukhona isibalo lapho
konke ukuguquguquka kungathathwa njengomsebenzi wokunye, futhi ushintsho
lwayo luthembele kulo uqobo. Esinye isizathu, nokho, sokuthi i-psychophysics
ikhethe ukulandela uhlangothi lokuncika komphefumulo emzimbeni okuphambene
nalokho, ukuthi kuphela okungokwenyama okutholakala ngqo esilinganisweni, kanti
isilinganiso se-psychic singatholakala kuphela ngokuya ngokuthi izokhonjiswa
ngokuhamba kwesikhathi. Lesi sizathu sibalulekile futhi sinquma ukuqondiswa
kokuhamba kokulandelayo.
Izizathu zezinto ezibonakalayo zokukhetha okunjalo azixoxwa futhi azisebenzi ku-
psychophysics, futhi impikiswano phakathi kokuthanda izinto ezibonakalayo kanye
nemibono, esekwe ebudlelwaneni bokuthembela komunye nomunye empeleni, ihlala
ingaziwa futhi ingenandaba nayo, njengoba ihlobene nje nobudlelwano bokubukeka.
Umuntu angahlukanisa phakathi kobudlelwano bokuthembela ngqo noma
ngokungaqondile noma ubudlelwano obusebenzayo obuqondile noboxhumene
phakathi komzimba nomphefumulo. Imizwa yezinkanuko incike ngqo emisebenzini
ethile ebuchosheni bethu, inqobo nje uma eminye ibhekiswe kulowo noma
inomphumela oqondile; kepha ngokungaqondile ngqo kusuka kusikhuthazo
sangaphandle esibangelwa yile misebenzi ngokuhlangana kokuqhutshwa kwemizwa
ebuchosheni bethu. Yonke imisebenzi yethu yengqondo inomsebenzi ebuchosheni
bethu obuthembele kuyo uqobo, uyihola ngqo noma uyihlanganise ngqo, kusuka
lapho imiphumela idlulela ezweni elingaphandle ngokulamula kwezitho zethu
zemizwa nezomzimba.
Ubudlelwano obusebenzisanayo phakathi komzimba nomphefumulo
buhlangabezana kuphela ngokuphelele nomqondo wobudlelwano obusebenzayo
njengoba ukulamula ebudlelwaneni kucatshangelwa ngokuningiliziwe, ngoba uma
ukulamula kungasatholakali, ukuqina noma ukuba semthethweni ebudlelwaneni
phakathi komzimba nomphefumulo kuyaphela ukuba ngaphansi Ukufinyelela
ekulamuleni kukhona. Ngakho-ke, isikhuthazi sibangela ukuzwa kuphela uma
ubuchopho obuphilayo bungasweleki emithanjeni ephilayo edlula umphumela
wesisusa ebuchosheni.
Ngokuya ngokuthi i-psychic ibhekwa njengokusebenza ngqo komzimba,
okwenyama kungabizwa ngokuthi umphathi, isisekelo se-psychic. Lokhu sikubiza
ngemisebenzi yomzimba, okuyisithwali noma isisekelo sezengqondo, ngakho-ke
sinokuxhumana okuqondile okusebenzayo kubo, okwengqondo.
Umbuzo wobunjani bemisebenzi ye-psychophysical, okungukuthi, ye-substrate
yabo nefomu, ubuzwe kwasekuqaleni, futhi akukho okubekiwe okwenziwayo
ngakho. Ukuze uqiniseke, ekuqaleni kungakhishwa kulokhu ngenxa yezizathu
ezimbili, okokuqala ngoba ekusunguleni izisekelo ezijwayelekile ze-psychophysics
kuzoba ngumbuzo wobudlelwano obuningi njengase-physics, lapho ubudlelwano
bekhwalithi buqala ukwenziwa ngokuya ngobuningi; okwesibili, ngoba
ngokwehlukana kwemfundiso yethu engxenyeni yokuqala efanayo, ngeke kudingeke
ukuthi senze noma iyiphi i-akhawunti ekhethekile yemisebenzi yengqondo.
Ngokwesimo sendaba, i-psychophysics ihlukaniswe yaba yangaphandle
nengaphakathi, kuya ngokuthi ubuhlobo bomoya nomhlaba wangaphandle wenyama
noma umhlaba wangaphakathi ngokomzimba, lapho ngokomoya kusondele kakhulu
Imfundiso yobudlelwano bokusebenza okuqondile nokungaqondile phakathi
komphefumulo nomzimba.
Okuhlangenwe nakho okuyisisekelo kuyo yonke i-psychophysics kungafunwa
kuphela endaweni ye-psychophysics yangaphandle, inqobo nje uma lokhu
kungafinyeleleka kusipiliyoni esisheshayo, futhi lapho kuqalwa khona-ke kufanele
kuthathwe kwi-psychophysics yangaphandle; kodwa lokhu akunakuthuthuka
ngaphandle kokucatshangelwa njalo komhlaba wangaphakathi, ngenxa yokuthi
umhlaba ongaphandle ngokomzimba uxhunyaniswa kuphela nomphefumulo
ngokuhlangana komhlaba wangaphakathi ngokomzimba.
Noma nje sisacubungula ubudlelwane obusemthethweni phakathi kwesikhuthazo
sangaphandle nokuzwela, akumele sikhohlwe ukuthi ukuvuselelwa akusivusi
umuzwa kithi ngqo, kepha kuphela ngokuvusa okuthile okwenziwe ngokomzimba
kithi okuholela ekuzweleni ngendlela eqondile Ubudlelwano. Imvelo yayo
isengakaziwa, umbuzo walolu hlobo ekuqaleni ushiywe uvuleke ngokuphelele,
njengoba kufanele simenyezelwe yithi; kodwa iqiniso lalo kufanele lishiwo futhi
livame ukubhekiswa kulo uma kuyindaba yokubhekisisa nokulandela kahle lobo
budlelwano bezomthetho uqobo, esikhathazeke ngabo kwi-psychophysics
yangaphandle. Ngendlela efanayo, uma imisebenzi ephathekayo engaphansi ngqo
futhi elandela intando yethu, namanje akwaziwa ngokuphelele, akumele ukhohlwe
ukuthi okwenziwa yintando emhlabeni wangaphandle kwenziwa kuphela yimisebenzi
enjalo. Futhi ngakho-ke yonke indawo engqondweni yakho kuzofanela uvule
isixhumanisi esiphakathi esingaziwa, esidingekayo ukuqedela uchungechunge
lwemiphumela.
Isivele ihlobene nokusebenza kwengqondo ne-physics ngegama, i-psychophysics
ngakolunye uhlangothi kufanele isuselwe ku-psychology ngakolunye uhlangothi
ithembisa ukuhlinzeka ngezisekelo zezibalo ngokufanayo. I-psychophysics
yangaphandle iboleka amathuluzi nezindlela ezivela ku-physics; elingaphakathi
kunalokho lisuselwa kumzimba womzimba nokwakheka komzimba, ikakhulukazi
uhlelo lwezinzwa, futhi lubeka ukujwayelana okuthile nabo. Ngeshwa, kunjalo,
uphenyo olunzima, olunembile nolubalulekile kulo mkhakha oke lwavezwa
ezikhathini zakamuva alusakwazi ukuzuzisa i-psychophysics yangaphakathi,
okungangabazeki ukuthi ngelinye ilanga izotholakala kulolo phenyo nakulezo
Uphenyo olwenziwe kusuka kwelinye iphuzu lokuhlaselwa okususelwe kulo
mbhalo, kuzobe sekukhule kwaze kwaba seqophelweni lokuhlangana lapho bekwazi
khona ukuvundisana bobabili. Iqiniso lokuthi lokhu bekungenzeki kuze kube manje
likhombisa isimo esingaphelele lapho imfundiso yethu isekhona.
Umbono esizohlasela ngawo imfundiso yethu lapha uvela kulokhu.
Ngaphambi kokuba sinikezwe izindlela zokunquma uhlobo lwezinto zomzimba
ezihlobene ngqo nemisebenzi yethu yengqondo, ubudlelwano obuningi phakathi
kwalaba bobabili bunganqunywa kuze kube semikhawulweni ethile. Ukuzwa kuncike
ekuvuseleleni; ukuzwa okunamandla kuncike ekuvuseleleni okunamandla; kepha
umfutho ukuzwa kuphela ngokuhlangana komzimba
wangaphakathi. Ngokuphathelene nokuthi ubudlelwano obusemthethweni phakathi
kokuthokozela kanye nesikhuthazi bungatholakala, kumele babandakanye
ubudlelwano obusemthethweni phakathi kwesikhuthazi nalokhu okwenzeka
ngaphakathi emzimbeni, okuyimithetho ejwayelekile yokuthi imisebenzi yomzimba
ikhiqizelana kanjani, Ngena ngaphakathi bese ngaleyo ndlela useka iziphetho
ezijwayelekile ezimeni zalo msebenzi wangaphakathi. Empeleni, umphumela
uzokhombisa ukuthi, phezu kwakho konke ukungazi kwethu okuningiliziwe
kwemisebenzi ye-psychophysical, yobudlelwano phakathi kwabo, obucatshangelwa
ubudlelwano obubaluleke kakhulu bempilo ejwayelekile yemilingo, sesivele sinayo,
kuze kube yimikhawulo ethile, imibono ethile nefanele ngokwanele Amaqiniso
nemithetho esuka ku-psychophysics yangaphandle iye ngaphakathi kufanele
ilungiswe.
Ngaphandle kwalokhu kubaluleka kwe-psychophysics yangaphakathi, ubudlelwane
bezomthetho obungatholwa emkhakheni we-psychophysics yangaphandle
bubalulekile kubo. Ngesisekelo salokhu, njengoba kuzobonwa, isilinganiso
semimoya yemiphumela yomzimba, kanye nokusetshenziswa kungasuselwa kulesi
silinganiso, nakho okubalulekile nesithakazelo.
Ama-psychophysics angaphandle.
Kusho.
Ukuze kuvuswe ukuqonda kokuqala okuphezulu emvelweni kanye nobudlelwano
bobabili balezi zindlela ezintathu, kungahle kuchazwe kafushane ngokubhekisele
kowodwa futhi umsebenzi ofanayo, okungukuthi lowo ufuna ukuhlola ubumnandi
lapho umehluko wesisindo owaziwa khona, noma ngabe lezi zindlela
zisetshenziselwe le nhloso kuze kube manje.
Ukuze usebenzise indlela yokwehluka okubonakalayo emsebenzini wethu,
imikhumbi emibili A, B, elethwe esilinganisweni esihluke ngokuphelele ngokulayisha
ngesisindo esinikeziwe, igcinwa ukuze iqhathaniswe. Uma umehluko wezisindo
mkhulu ngokwanele, uzozwakala, ngaphandle kwalokho ngeke ubonakale. Indlela
yomehluko obonakalayo nje iqukethe ukunquma usayizi wokwehluka kwesisindo,
okudingekayo ukuze kubonakale njengokubonakalayo nje. Usayizi wokuzwela
kokuhluka kwesisindo usebenza ngokulingana nosayizi womehluko otholakala ngale
ndlela.
Ngokuvamile, ngale ndlela kuyasiza ukwehlisa umehluko kusuka kokuqapheleka
ngokweqile kuze kube sezingeni lokuqapheleka kaningi njengokuwukhipha
ungabonakali kulokhu bese uthatha umphumela oqondile.
Uma umehluko wesisindo uthathwa ukuthi mncane kakhulu, kwesinye isikhathi
umuntu uyokwenza iphutha ngokuqondiswa komehluko uma isivivinyo siphindwa
kaningi, ngokuthi umkhumbi empeleni okhanyayo kakhulu usetshenziselwa lowo
osindayo futhi okuphambene nalokho; kepha lapho isisindo esikhulu ngokweqile
noma ukuzwela, kukhula inani lamacala alungile ngokuqhathaniswa nenani lamacala
angamanga noma inani eliphelele lamacala okwahlulela. I indlela izimo okulungile
nokungalungileiqukethe ukunquma inani lesisindo esingeqile, lapho, ngaphansi
kwezimo ezahlukahlukene lapho ukuzwela kufanele kuqhathaniswe khona,
okudingeka ukuthi kukhiqizwe isilinganiso esifanayo samacala alungile futhi
angalungile, noma amacala afanele enanini eliphelele lamacala. Ubukhulu bokuzwela
ngaphansi kwalezi zimo ezahlukahlukene busethwe ngokulingana kubukhulu balesi
sisindo eseqile.
Amacala lapho umuntu ehlala enokungabaza akumele ashiywe eceleni, kepha
kufanele engezwe uhhafu kwesokudla nengxenye emacaleni angalungile.
Uma umuntu ezinike nje isisindo somkhumbi owodwa
njengesisindo esijwayelekile ngezikali, omunye angazama ukwenza
esinye, isisindo esingalungile , silingane nalokho ekwahlulelweni nje
kokuzwa. Lapha umuntu uzokwenza iphutha elithile, iphutha, alitholayo uma umuntu
enesisindo somkhumbi wesibili ngemuva kokusihlola ukuthi siyafana
nesokuqala. Uma uphinda isivivinyo kaningi, uzothola amaphutha amaningi, lapho
ungathola khona iphutha elisho ngokudweba maphakathi. Ukuzwela kokwehluka
kwesisindo kuzodingeka kusethwe ngokulingana ngosayizi wephutha elitholakalayo
ngale ndlela. Le yindlela yamaphutha.
Njengoba amaphutha amahle nalawo ancike ngendlela efanayo ekungabini
nokuqonda okulungile, nawo kufanele asetshenziswe ngendlela efanayo
yokulinganisa, okusho ukungasusi komunye nomunye ngokwamanani aphelele,
kepha ukuwahlanganisa.
Ngendlela efanayo naleyo emkhakheni wezinzwa zesisindo, umuntu angasebenzisa
izindlela ezifanayo emkhakheni wezinzwa zokukhanya, imizwa yomsindo, njll, kanye
nemizwa ebanzi. B. Kulokhu kokugcina, usebenzisa indlela yokwehluka
okubonakalayo, uphenya ukuthi mkhulu kangakanani umehluko phakathi
kwezikhawu zezinkampasi ezimbili ezibanjwe phambi kwamehlo noma ezibekwe
esikhunjeni ukuze ubonakale uphawuleka; ngokwendlela yamacala alungile
nengalungile, kwenziwa kanjani ukwahlulela okulungile nokuthi kukwahlulelwa
okungalungile ngamabanga ayisiyingi angafani lapho umuntu ezama ukulinganisa
ukuthi yikuphi okukhulu; ngokwendlela yephutha elijwayelekile, likhulu
kangakanani iphutha elijwayelekile lelo elenziwa lapho umuntu ezama ukusungula
ibanga elilodwa eliyindilinga elilingana nelinye.
Lezi zindlela ezintathu ziholela enhlosweni efanayo ngezindlela ezahlukahlukene,
ezihambisanayo. Esimweni sokuqala, umngcele ophakathi kokwehluka okukhulu
nokungadalulwanga ubonwa njengomehluko obonakalayo, uma kwenzeka owesibili,
umehluko omkhulu kakhulu ubalwa (okuthi, ngokuvumelana nezimo, kwesinye
isikhathi kube okulungile, kwesinye isikhathi ngomqondo ongalungile), kuthi
okwesithathu, umehluko ongaphansi ubalwe.
Zombili lezi zindlela zisebenzisa okuncane kakhulu uma kuqhathaniswa, kwezinye
izimo kuncipha ngokunyamalala, umehluko njengesilinganiso
sobuzwe Kuzokhonjiswa ngokuhamba kwesikhathi ukuthi lokhu yikho kanye
okuzuzisa kakhulu uma kuyindaba yokufuna isisekelo sesilinganiso semizwa
esilinganisweni sobuzwe.
Kangangokuthi kunganakwa, ngayinye yalezi zindlela ingasetshenziswa kuzo
zonke izindawo zemizwa, kepha kuningi okusamele kwenziwe ekusetshenzisweni
kwanenye yalezi zindlela yibo bonke, futhi njengoba kuncane nje bobathathu
abaqaliswe ngokuphelele yodwa.
Insofern es bei unserer Methode darauf ankommt, das Verhältnis der Zahl der
richtigen Fälle zur Zahl der falschen Fälle oder zur Totalzahl der Fälle zu bestimmen,
werde ich, unter vorzugsweiser Anwendung des letzten Verhältnisses, die Zahl der
richtigen Fälle mit r, die der falschen Fälle mit f, die Totalzahl der Fälle
mit n bezeichnen, also das Verhältnis, mit dem wir uns hauptsächlich zu beschäftigen
haben werden, mit , so aber, daß, wenn eine Versuchszahl bezüglich eines
Beobachtungswertes in gleiche Fraktionen geteilt wird, und diese besonders in
Rechnung genommen werden, r und n auf die Zahl der richtigen und gesamten Fälle
einer jeden Fraktion insbesondere geht, indes mit v die Anzahl der Fraktionen
bezeichnet wird, wo dann vn die Totalzahl der Fälle für den betreffenden
Beobachtungswert ist. Bezieht sich die ganze Beobachtungsreihe, wie dies in der
Regel der Fall ist, auf mehrere unter einander zu vergleichende Beobachtungswerte,
so muß dann natürlich vn noch mit der Zahl derselben multipliziert werden, um die
Totalzahl der Fälle für die ganze Reihe zu erhalten.
Wo das Urteil zweifelhaft bleibt, ist ein solcher Fall bemerktermaßen halb den
richtigen, halb den falschen Fällen zuzuzählen. Um aber hieraus hervorgehende halbe
Fälle zu vermeiden, rechne ich, weil es bei der Bildung des Bruches nur auf
Verhältnisse ankommt, jeden richtigen Urteilsfall als zwei richtige, jeden falschen als
zwei falsche Fälle; und jeden, wo das Urteil zweifelhaft bleibt, als einen richtigen,
einen falschen.
Mit P wird das Hauptgewicht, d. i. das Gewicht eines jeden der vergleichsweise
gehobenen Gefäße samt Belastung ohne D, mit D das Zusatzgewicht (Mehrgewicht)
bezeichnet werden, das beim Versuche angewendet wird, mit h ein Wert, welcher der
Unterschiedsempfindlichkeit direkt proportional, mithin dem Zusatzgewichte D, das
ein gleiches zu liefern vermag, umgekehrt proportional ist, oder kurz das Maß der
Unterschiedsempfindlichkeit, um das es zu tun ist.
Die Methode läßt sich in doppelter Weise ausführen: nach einem ersten Verfahren
so, daß man sich erst nach wiederholtem Hin- und Herwiegen der belasteten Gefäße
entscheidet, welches schwerer oder leichter ist; nach einem zweiten so, daß man sich
unverbrüchlich nach jeder einzelnen vergleichsweisen Aufhebung beider Gefäße
entscheidet, oder bei Zweifel das Urteil zu den unentschiedenen legt, welche halb den
richtigen, halb den falschen beigezählt werden.
Früherhin habe ich immer das erste Verfahren angewandt; aber später alle damit
angestellten Versuche verworfen, und mich ausschließlich an das zweite gehalten,
nachdem ich mich von der weit größeren Vorzüglichkeit desselben überzeugt habe.
Nicht nur läßt es sich gleichförmiger herstellen als das erste, sondern es kann auch
eine genaue Elimination und Bestimmung der, von der Zeit- und Raumlage
abhängigen Miteinflüsse, welche einen konstanten Fehler begründen, nur nach dem
zweiten Verfahren, durch angemessene Entgegensetzung dieser Einflüsse gegen
einander, erzielt werden, wie sich unten ergeben wird.
Natürlich begeht man nach dem zweiten Verfahren leichter einen Irrtum bezüglich
der Richtung des Unterschiedes als erstenfalls, und die Zahl der unentschiedenen und
falschen Fälle fällt unter Anwendung eines gleichen D bei gleicher Totalzahl der Fälle
größer aus, als nach dem ersten Verfahren, was aber die Methode nicht ungenauer
macht, sofern diese ja auf der Begehung von Irrtümern zu fußen hat, und was durch
Anwendung eines größeren D kompensiert werden kann, um nicht zu kleine
Verhältnisse zu erhalten, welche eben so wenig als zu große vorteilhaft für das
Maß sind. Von anderer Seite liefert die zweite Methode in gleicher Zeit viel mehr
Fälle als die erste, und es kann dabei jede einzelne Doppelhebung mit der anderen
ganz gleich oder vergleichbar hergestellt werden.
Eine Nichtkenntnis der Lage des Mehrgewichtes und mithin Zuziehung eines
Gehilfen zur Bestimmung der jedesmaligen Lage desselben, um einen Einfluß der
Einbildungskraft auf das Urteil auszuschließen, ist bei dem ersten Verfahren
wesentlich, bei dem zweiten nach der unten zu beschreibenden Ausführungsweise
desselben nicht nur nicht nötig, sondern auch nicht einmal anwendbar. Dies wird sich
nach genauerer Darlegung der ganzen Sachlage der Methode bestimmter motivieren
lassen.
Gemäß der Bemerkung (s. o.) ist die Hebung der Gefäße immer sukzessiv
vorzunehmen, und eine Doppelhebung des zweiten Verfahrens, welche ein Urteil
begründet, entsteht also durch folgweise einmalige Hebung des einen und des
anderen Gefäßes, schließt somit zwei einfache Hebungen ein. Insofern aber nach der
(s. o.) angegebenen Weise jedes Urteil zu zwei Fällen gerechnet wird, wird die
Totalzahl der Fälle durch die Zahl der einfachen Hebungen, nicht der
Doppelhebungen bestimmt.
Wenn ich beide Gefäße mit derselben Hand hebe, so bezeichne ich es als
einhändiges Verfahren; wenn ich das eine mit der einen, das andere mit der anderen
Hand hebe, als zweihändiges. Auch das einhändige ist aber immer von mir mit beiden
Händen insofern ausgeführt worden, als die Linke und Rechte in wechselnden
Versuchsabteilungen angewandt wurden. Hierbei hat sich in jeder größeren
Versuchsreihe die Rechte etwas, doch wenig empfindlicher, als die Linke gezeigt; das
einhändige Verfahren aber überhaupt nicht unerheblich empfindli-cher, als das
zweihändige. Die konstanten Einflüsse der Zeit- und Raumlage der Gefäße sind nach
einhändigem, zweihändigem, linkshändigem, rechtshändigem Verfahren sehr
verschie-den. Es ist jedoch hier nicht am Orte, in die Spezialitäten einzugehen, die
mir darüber zu Gebote stehen.
Besondere Rücksichten erforderte die Einrichtung der Gefäße, welche mit den
eingeleg-ten Belastungsgewichten zusammen das Hauptgewicht P geben; und erst,
nachdem ich viel Zeit durch Versuche mit unvollkommenen Einrichtungen verloren,
bin ich bei der unten kurz zu beschreibenden Einrichtung mit einer drehbaren
Griffrolle und fixierten, mit den Gefäßen so zu sagen einen zusammenhängenden
festen Körper bildenden, Belastungsgewichten stehen geblieben, welche genügt hat.
Vielleicht hat es einiges Interesse, wenn ich als ein Beispiel — und in der Tat ist es
nur ein Beispiel — durch wie viel Kleinigkeiten man bei Versuchen dieser Art in
Verlegenheit gesetzt und aufgehalten werden kann, zuvor etwas von jenen
unvollkommenen Einrichtungen erwähne.
Anfangs wandte ich als Gefäße einfache hohle Holzzylinder an, die ich mit der
Hand von oben umfaßte. Aber bei schweren Hauptgewichten mußte die Hand stark
zusammen geknippen werden, damit die Gefäße nicht aus der Hand glitten, indes bei
schwachen die Hand von selbst geneigt war, leise zuzugreifen. Auch ließ sich die
Gleichförmigkeit der Fassung nicht wohl verbürgen. Dann ließ ich die Gefäße mit
Messingbügeln versehen, die sich um Stifte drehten, welche an den entgegengesetzten
Enden eines Diameters des Gefäßes angebracht waren, damit die Gefäße sich beim
Heben von selbst nach der Schwere orientieren möchten. Aber diese Vorrichtung
wurde bald schlottrig. Dann ließ ich die Bügel fest annieten; da sie aber, um die
Gefäße nicht durch sich selbst zu schwer zu machen, von dünnen Messingblech
waren, zogen sie sich, wenn ich zu größeren Hauptgewichten überging und konnten
nicht mehr für vergleichbar gelten. Nachdem ich stärkere substituiert hatte, habe ich,
nach Verwerfung aller früheren Versuche, mit diesem Apparate fast ein Jahr lang
sorgfältige und mühsame Versuche angestellt, und diese zuletzt alle ebenfalls, wenn
auch nicht geradezu, verworfen, aber als der Wiederholung und Kontrolle bedürftig
erachtet, die seitdem von mir so weit durchgeführt ist, daß alle jene früheren
Versuche dadurch als überflüssig oder ihrerseits nur als zu einer beiläufigen
Kontrolle der Resultate der neueren dienlich gelten können; auch ist im Folgenden
ganz davon abstrahiert. Dies hing an folgendem Umstande. Die früher von mir
angewandten, aus dem Verkehre genommenen und nur durch Nachwiegen
kontrollierten Belastungsgewichte hatten nach ihrer verschiedenen Schwere auch
verschiedene Größe. Da nun die Gefäße weit genug sein mußten, daß auch die
größten darin Platz hatten, waren die kleinen und selbst größere nicht vor
Verschiebung beim Heben der Gefäße gesichert. Ich setzte voraus, daß der Druck
doch immer mit der ganzen Schwere des Gefäßes auf dieselben Punkte der die Bügel
umfassenden Hand fallen müsse, also kein Nachteil aus einer etwaigen Verschiebung
der Gewichte in den Gefäßen hervorgehen könne, unterließ aber bei der Menge sonst
zu untersuchender und nach einander untersuchter Nebenumstände, welche von
Einfluß bei dem Verfahren sein können, dies zum Gegenstande besonderer
Untersuchung zu machen. Diese Vernachlässigung hat sich schwer gerächt. Denn als
ich endlich doch der Sicherheit halber die Untersuchung darauf richtete, indem ich
absichtlich vergleichungsweise Versuche mit in der Mitte und ganz seitlich im Gefäße
fixierten Belastungsgewichten anstellte, zeigte sich, daß vermöge zwar nicht anderer
Größe, aber anderer Verteilungsweise des Druckes die Erfolge beidesfalls ganz
entschieden verschieden ausfallen, das Gefäß nämlich am schwersten erscheint,
wenn das Gewicht die Mitte des Gelasses einnimmt, und daß der Unterschied sogar
nicht unbeträchtlich ist, wenn man extreme Lagen in dieser Hinsicht vergleicht. Nun
konnten allerdings bei meinen Versuchen nur viel geringere, und nach
Wahrscheinlichkeit durch die große Menge Versuche sich in der Hauptsache
kompensierende Verrückungen stattgefunden haben, was sich auch teils durch die
Übereinstimmung der einzelnen größeren Fraktionen in den gewonnenen Zahlen,
teils dadurch bestätigt hat, daß die späteren Versuche mit der vollkommeneren
Einrichtung wesentlich zu ganz denselben Resultaten geführt haben; indes machten
mir jene früheren Versuche keine Freude mehr, und die Schärfe und bindende Kraft
derselben war, wenn nicht im Ganzen, aber in den Einzelbestimmungen, zu prekär
geworden, um nicht die Mühe einer Wiederaufnahme derselben mit einem neuen
Apparate der Beruhigung bei den bisherigen vorzuziehen.
Alle Versuche, auf die ich mich folgends zu beziehen haben werde, sind nach dem
zweiten Verfahren (s. o.) unter sehr gleichförmigen Umständen ausgeführt, welche
ich hier als Normalumstände oder Normalverhältnisse beschreibe, Nebenpunkte dabei
übergehend, die ich in den "Maßmethoden" nachzutragen mir vorbehalte. Von diesen
Normalverhältnissen wurde nur insofern abgewichen, als der Erfolg solcher
Abänderungen selbst zum Gegenstande der Untersuchung gemacht werden sollte.
Die Gefäße bestanden nach der Einrichtung, bei der ich zuletzt stehen blieb, nur in
einer Art Gestellen, aus 4 vertikalen, unten durch ein horizontales Kreuz
verbundenen, Messingstä-ben, zwischen welche die, genau einpassenden
rechteckigen, nur in der Dickedimension verschiedenen, Gewichte (teils von Blei,
teils Zink) eingelegt wurden, so daß sie eine feste Lage darin hatten und sich bei den
Hebungen nicht verschieben konnten. Das Gefäß mit dem eingelegten Gewichte und
einem darauf aufgelegten Deckel, auf dessen Mitte ein kleines offenes Kästchen
aufgelötet war, bildete zusammen das Hauptgewicht P, welches sorgfältig gleich für
beide Gefäße gemacht wurde. In das Kästchen des Deckels des einen beider Gefäße
ward dann das Zusatzgewicht D gelegt, das solchergestalt auch seinen festen Platz,
auf der Mitte des Hauptgewichts, behielt. Der Handgriff der Gefäße war eine, um
eine horizontale Achse drehbare, hölzerne Rolle von 1 par. Zoll Durchmesser, welche
mit der ganzen Hand umfaßt wurde.
Ngokuya ngokusetshenziswa kwesivalo esikhanyayo noma esisindayo, umkhumbi
ngamunye wawunesisindo esingama-gramu angama-300 noma angama-400, ukuze
amagremu angama-300 kube isisindo esikhulu kunazo zonke u- P , ongasetshenziswa
uma kungafakwa ezinye izinsimbi zokulayisha kusetshenziswa isivalo
esikhanyayo. Isisindo esikhulu engisisebenzisile kwakungu-3000 grams; izinto
zokusebenza kungenzeka ukuthi azizange zikhuthazelele umthwalo osindayo
ngokuhamba kwesikhathi. Lapho bekungadingekile khona ukuhlola impumelelo
yokusetshenziswa kwezisindo ezahlukahlukene eziyinhloko, ngivame ukusebenzisa
amagremu ayi-1000 njengesisindo esikhulu.
Imvamisa osayizi u-0.04 P no-0.08 babesetshenziswa njengezisindo
ezengeziwe uP.
Akunandaba ukuthi zombili lezi zikebhe zakhiwa ngendlela efanayo, ukuze
kunxeshezelwe ithonya lomehluko ongazange unakwe, ochungechungeni ngalunye
lokuhlola u- D wafakwa esitsheni esisodwa kaningi njengoba esinye ngaphansi
kwezimo ezihlukile.
Ukuphakama kokuphakanyiswa kunqunyelwe yibhodi enezingqimba ebekwe
ukuphakama ngaphezulu kwetafula lokuhlola ukuze libe ngu-2 inches 9
lin. EParis. ukukopela.
Amalifti ayenziwa ngezandla ezingenalutho, ngemikhono yehembe elingenalutho.
Imodi yokuphakama yayiwukuthi uma, ekuphakameni kokuqala okuphindwe
kabili, ngokwesibonelo, umkhumbi wesobunxele waphakanyiswa kuqala, kowesibili
lokhu kwenziwa ngeyakwesokudla, njalonjalo ngokunye. Ukuphakamisa okunjalo
okuphindwe kabili kwenziwa ngokushintshana ngokulandelana noma ngamakheshi
alula angama-64, afakazela amacala amaningi, ngifingqa njengomnyango wokuhlola,
lapho uD ehlala njalo emkhunjini ofanayo. Maphakathi kwegumbi ngalinye,
isb.emuva kokuphakanyiswa okulula okungama-32, ukuma kwemikhumbi
kwashintshwa kusuka kwesobunxele kuye kwesokudla isikhathi
ngasinye. Esikhathini esingu-4 nesikhala sesikhala esihlukile, lapho isisindo
esingeziwe uD Lokhu kuphakamisa okubizwa ngamacala amakhulu ayi-4 endlela
okuzoxoxwa ngayo kabanzi ngezansi, ngalinye lawo limelwe ngokufanele ngamacala
aphakeme ayi-16 noma amacala emnyangweni ngamunye wokuhlola. Iminyango
enjalo yamacala angama-64 lilinye, eshintsha izimo ezizophenywa (P, D, njll.)
Zazivame ukuqashwa eziyi-8 kuye kwezi-12 ngokulandelana ngosuku ngalunye
lokuhlola, futhi ochungechungeni olukhulu lokuhlola luvame ukuqhubeka inyanga
eyodwa.
Isikhathi sokuphakanyiswa ngakunye komkhumbi, okulawulwa yikhawunta,
bekungumzuzwana owodwa, ukuthi ukubeka ngakunye phansi kube yisekhondi
elilodwa, isikhathi esiphakathi kokubeka umkhumbi owodwa nokuphakamisa esinye
futhi bekungumzuzwana owodwa, isb.isikhathi sokuphakanyiswa kabili ngakunye,
obekufanele ukuqhathanisa noma amacala ama-2, ncamashi 5 imizuzwana. Ngishiye
isikhathi esimaphakathi kakhulu, okungukuthi, imizuzwana emi-5, phakathi kokunye
nokuphakamisa okuphindwe kabili okulandelayo, lapho umphumela warekhodwa
khona. Enkambisweni yesandla esisodwa, ukuqoshwa kwakwenziwa ngaso sonke
isikhathi ngesandla sokungenzi lutho; ngezandla ezimbili, kushintshana ngesinye
noma esinye isandla ngemuva kwezinsuku zokuhlolwa.
Ngokushesha omunye wenza ukwenziwa kwale mishini ngokusetshenziswa
kwekhawunta, futhi ukusetshenziswa kokunakwa ngokushesha kuba yimishini
ngokuphelele futhi kufane, ukuze kuthi, njengoba ngikwazi ukuzibonakalisa ngivela
ezinombolweni zami zokuhlola, kungabonakali ekupheleni kwehora lokuhlola
lansuku zonke kukhombisa ukubuthaka; Izahlulelo ezinqunywa
ngokuhlanganyela ngesisindo esingeziwe D, ukuthintana okungaguquki kwesikhathi
nesikhathi sendawo, kanye nokuqondana okungajwayelekile, kuguquka
ngokungaqondile ngakunye: kusinda kwesokudla, kusindwe ngakwesobunxele,
kungacaci, kwehle ukukhuluma ngomlingiswa oyinhloso ekuphakameni okubili
Isandla, ngaphandle kwesidingo sokuzikhethela nokuzindla, okuyiqiniso impela
ngendlela yokuqala.
Ihlelwe kanjani indlela yokuqopha ukuze ingadideki futhi ikwazi ukwengeza kalula
amacala afanele atholakala emacaleni amakhulu ayi-4 icaciswe kabanzi ku "Izindlela
zokukala".
Kakhulu okwamanje mayelana nezimo zangaphandle zokuhlolwa. Ngemuva
kwalokhu ngizoqhubeka nobudlelwano obujwayelekile bendlela.
Injongo jikelele indlela ngaphansi kwezimo ezihlukahlukene ngaphansi kwazo
ukuzwela umehluko ngoba izinsimbi ukuba elithe wahlola ngayinye izimo
Bei einem Studium der Wahrscheinlichkeitsrechnung, zu dem ich mich immer von
Neuem durch das Interesse der Ausbildung unserer Methoden getrieben fand, bot sich
mir die Betrachtung dar, 1) daß nach der Sachlage unseres Verfahrens das Maß der
Empfindlichkeit für Unterschiede durch den, gewöhnlich mit h bezeichneten, Wert
vertreten werden könne, der nach Gauss das Maß der Präzision von Beobachtungen
bietet, sofern bei vergleichbar gehaltener Modalität des Verfahrens die Präzision nur
noch von der Empfindlichkeit, womit der Unterschied aufgefaßt wird, abhängt; 2)
daß zwischen dem durch die Versuche gebotenen und dem Produkte jenes
von hD aus , und hiernach durch Division mit D das Maß der
Unterschiedsempfindlichkeit h finden lassen müsse.
Es galt nur noch, diese Beziehung erstlich theoretisch festzustellen, zweitens durch
den Versuch zu bewähren, drittens für unsere Maßmethode praktisch zu verwerten.
Diese drei Aufgaben glaube ich befriedigend gelöst zu haben, womit die Methode der
richtigen und falschen Fälle erst die Bedeutung einer wirklichen Maßmethode erlangt
haben dürfte.
Was die mathematische Deduktion anlangt, so gebe ich sie, da es für die praktische
Anwendung der Methode nicht nötig ist, davon Einsicht zu nehmen, in folgender
Einschaltung. Die experimentale Bewährung kommt wesentlich darauf heraus,
experimental zu zeigen, daß, wenn man bei konstanter Empfindlichkeit einen
gewissen Wert bei einem gewissen Werte D erlangt hat, der nach unserer
Hiernach wird sich der Gegenstand rein praktisch so darstellen lassen, daß Jeder
auch ohne Einsicht in die Gründe der zu gebenden Regeln und selbst ohne
mathematische Vorkenntnisse sich der Methode messend bedienen kann. Auch wird
man dies mit Zutrauen tun können, nachdem sich die theoretische Ableitung
derselben der Kontrolle durch eine berühmte mathematische Autorität zu erfreuen
gehabt, und die Kontrolle durch die Erfahrung ebenfalls entscheidend gewesen ist.
Mathematische Aufstellung; und Deduktion der Rechnungsregel der Methode
der richtigen und falschen Fälle.12)
Indes bis jetzt kein aprioristisches Prinzip vorliegt, wie je nach der Größe des
bestimmen kann. Die Beziehung zwischen und Dh, um die es sich hier handelt, ist
jedoch nicht durch einen endlichen Ausdruck, sondern nur durch einen
Integralausdruck darstellbar, der zur praktischen Verwertung der Beziehung
tabellarisch repräsentiert werden muß, wie unten geschehen wird.
12) Revision S. 84–104.
Der folgends mit Q zu bezeichnende Integralausdruck, welcher hierbei ins Spiel
kommt, ist derselbe, durch welchen die relative Zahl oder Wahrscheinlichkeit der
Fehler in gegebenen Grenzen der Größe bestimmt wird, nur daß an die Stelle des,
lithographierten Tabelle bis t = 3,0; so daß man, wenn Q nach gegeben ist, hiermit
und hiernach
Von diesen Beziehungen reicht es hin, die zwischen und Q wie folgt in
Anwendung und Betracht zu ziehen. Man leitet aus dem beobachteten den
Wert Q nach der Gleichung ab, sucht in einer Tabelle des Integrals Q den
Wert dazu auf, und dividiert ihn mit , um h zu erhalten, oder mit D, wenn
man, wie von uns geschehen soll, das h der Methode der richtigen und falschen Fälle
bloß halb so groß nimmt, als das der Fehlertheorie. Um aber nicht erst aus dem durch
die Beobachtung gefundenen jedesmal erst den Wert besonders bilden zu
müssen, habe ich die Tabelle des Integrals Q , wo die Beziehung zwischen
und t gegeben ist, in eine solche umgesetzt, wo sie gleich zwischen und t gegeben
ist. Dies gibt die unten folgende Fundamentaltabelle.
die Wahrscheinlichkeit, daß der bei einer Messung einer Größe begangene Fehler
innerhalb der Grenzen von - D und + D fällt, in welchem Ausdrucke h wie oben das
Maß der Präzision der Messung, p die Ludolf’sche Zahl.
Seien nun beispielsweise:
A C B
drei Punkte in einer geraden Linie; C sehr nahe, aber doch nicht ganz in der Mitte
zwischen A und B gelegen. Bei n Beobachtungen nach der Methode der richtigen und
falschen Fälle halte ich a-mal dafür, daß C dem A näher liegt, als dem B; mithin CB
> CA; n - a = b mal dafür, daß C dem B näher liegt, als dem A, mithin CB < CA.
Hiernach verhalten sich die Wahrscheinlichkeiten für CA < CB und für CB <
CA, wie a und b, und diese zwei Wahrscheinlichkeiten selbst sind und .
Sei nun in der Linie
A CM B
M der wirkliche Mittelpunkt von AB, und C liege von M etwas Weniges nach A zu, so
ist amal mein Urteil ein richtiges gewesen, und bmal habe ich mich geirrt. Ich habe
nämlich bmal den Punkt C zwischen M und B liegen geglaubt; habe also bei jeder
dieser b Schätzungen den Punkt um mehr als die kleine Linie CM irrig, und zwar
über M hinaus nach B zu angenommen, habe also jedesmal einen Fehler, > CM, nach
einerlei Seite hin, begangen.
ngakho- ke
.
Ekugcineni:
Kusho kafushane uQ
.
Iqiniso lokuthi, njengoba kuphawuliwe ngenhla, sithatha isilinganiso sokunemba
noma sokuzwela sendlela yethu h elingana nengxenye yesilinganiso sokunemba
kwethiyori yephutha ayinalo ithonya kuzicelo ezingaphakathi kwendlela yethu, ngoba
lapha kuphela izilinganiso zika- t noma h ezibalulekile; kepha kungacatshangelwa
uma umuntu efuna ukuqhathanisa imiphumela yendlela yamacala alungile namanga
ngokusho kwamanani aphelele nalawo atholwe ngendlela yamaphutha amaphakathi,
lapho i- Q ebalulekile ihlinzeka ngokulamula, njengasesibalweni sokuqala Iphutha
ukuthola i- hD, hp, hq . 3) Itafula linikeza inani elingapheli le- t for = 1, okusho
ukuthi wonke amacala alungile . Uma kukhulunywa ngokuqinile, lokhu kuveza
isibalo esingapheli sokubukwa. Ngokuvamile, umuntu kufanele enze
u- D abe mncane ngokwanele futhi abe n mkhulu ngokwanele ukuthi lokhu
kungenzeki.
Indlela elula kunazo zonke yokusebenzisa ithebula elingenhla ukuthatha n =
100 unomphela ekubhekeni kwakho , okungukuthi, ukunquma r ngamacala ayi-
100 isikhathi ngasinye , nokuhlukanisa uchungechunge olukhulu lokuhlola lube
izingxenyana ze-100 ukuze unikeze amanani wodwa we-t atholakele kubo
Ukuhlanganisa amanani we-sum noma we-mean, ngoba ukwelashwa okuyingxenye
kuyadingeka noma kuyasebenziseka nakwezinye izindawo zokubuka. Eqinisweni,
umuntu kufanele ahlukane no-zero kanye nokhoma phambi kwekholomu
ukuze athole izinombolo r ezitholwe ngokuhlolwa ngqo kuyo; futhi eyodwa ayigcini
83 118 236
84 120 249
85 123 272
86 127 290
87 130 316
89
Zusatztabelle II.
142 260 ¥
An sich hat die Zahl n = 100 keinen besonderen Vorzug; und ich selbst habe statt n
= 100 immer n = 64 zu Grunde gelegt, alle meine größeren Versuchsreihen in
Fraktionen mit n = 64 geteilt, die aus den Fraktionen besonders berechneten t-Werthe
nachher addiert, und diese Summenwerte oder die daraus gezogenen Mittelwerte
verwandt. Der Grund war der, daß 64, als Potenz der 2, einer größeren Subdivision
mit 2 fähig ist, als 100, und ich mir diese anfangs für beliebige Fraktionierung offen
halten wollte. Später bin ich dabei stehen geblieben, um alle Versuchsreihen in dieser
Hinsicht vergleichbar zu halten, da, wie nachher zu bemerken, die Größe des n, was
man zu Grunde legt, einen gewissen Einfluß auf die Größe der Maßzahlen hat, den
man überall vergleichbar halten muß. Die von mir gewöhnlich gebrauchte
r t = hD r t = hD
33 0,0277 49 0,5123
34 0,0555 50 0,5490
35 0,0833 51 0,5873
36 0,1112 52 0,6273
37 0,1394 53 0,6695
38 0,1677 54 0,7143
39 0,1964 55 0,7619
40 0,2253 56 0,8134
41 0,2547 57 0,8696
42 0,2844 58 0,9320
43 0,3147 59 1,0026
44 0,3456 60 1,0848
45 0,3772 61 1,1851
46 0,4095 62 1,3172
47 0,4427 63 1,5231
48 0,4769 64 ¥
Um meine größeren Reihen, die stets Multipla von 64 Fällen enthalten,
vergleichungsweise mit der fraktionsweisen Behandlung, doch auch im Ganzen oder
in größeren Abteilungen gleich bequem behandeln zu können, habe ich noch eine
größere Tabelle für n = 512, worin 64 8mal enthalten ist, konstruiert, woraus sich
unmittelbar auch Tabellen für n = 64, = 2.64, = 4.64 ziehen lassen. Durch Rückgang
auf die, (s. o.) angezeigte, Tabelle des Q Integrals und Zuziehung der (s. o.)
dem , was man bei einem gegebenen D und P erlangt hat, auf das D zu schließen,
was bei derselben Empfindlichkeit h und mithin demselben P (da h sich mit P, aber
nicht mit D ändert) erforderlich sein würde, irgend ein beliebiges anderes zu
geben, indem man nur nötig hat, zu dem anderen in der Tabelle das zugehörige t zu
suchen und folgende Proportion anzusetzen: Wie sich das t = hD beider verhält, so
verhält sich das D derselben. Umgekehrt kann man nach der Tabelle zu
gegebenen D’s die zugehörigen Werte finden, wenn ein solcher für ein D gegeben
ist, so lange h konstant bleibt. Jedoch wird man auf diese Anwendungen nicht leicht
praktisch durch unsere Methode geführt, indem die obige Bestimmungsweise
von h oder auch nach Umständen bloß t das bleibt, worauf zuletzt Alles ankommt.
Man darf nicht vergessen, daß der angegebene einfache Gebrauch der Tabelle nur
unter der angegebenen Bedingung stattfindet, daß das scheinbare Übergewicht,
abgesehen von den Zufälligkeiten, bloß von D abhängt; in Wirklichkeit aber hängt es
noch von konstanten Einflüssen der Zeit- und Raumlage mit ab; und der nach der
Tabelle aus abzuleitende Wert t ist in diesem Falle nicht bloß = hD, sondern
= h (D + M), wo M die algebraische Summe aller konstanten Miteinflüsse ist, die
noch außer D das scheinbare Übergewicht bestimmen. Mit Rücksicht darauf besteht
die praktische Aufgabe darin, die Versuche und deren Berechnung so zu kombinieren,
daß M kompensiert wird, und man auf denselben Wert hD zurückkommt, welcher
ohne das Dasein der Miteinflüsse nach obigem einfachen Gebrauche der Tabelle
erhalten werden würde.
Was nun die Versuchsweise anlangt, so ist unsere normale Ausführungsweise, von
der oben die Rede war, gleich für diesen Zweck berechnet. Hier wird nach einem
ganz regelmäßigen Modus zwischen 4 Hauptfällen entgegengesetzter Zeit- und
Raumlage des Mehrgewichtes gewechselt, nämlich 1) wo dasselbe im linksstehenden
Gefäße liegt, und wo dieses zuerst aufgehoben wird; 2) wo es im linksstehenden
Gefäße liegt, und wo dieses zuzweit aufgehoben wird; 3) und 4) entsprechend mit
dem rechten Gefäße; also, um die 4 Hauptfälle übersichtlich aus einander zu halten,
wo es liegt:
Kodwa-ke, ukuze kuqhathaniswe amanani we- hD, hp, hq noma ama-4 hD , ama-
4 hp , ama- hq ama- 4 , noma, uma kuyinhlanganisela yemiphumela evela
kumaningana, ihlala ifana njalo, izingxenyenamba zokuphindaphinda okukhudlwana
kwalawo manani zivame ukusetshenziswa ingama, njengoba uchwepheshe
engakubheki kalula.
Ngale ndlela, ngesikhathi esifanayo ethola ukuqedwa okuphelele nokuzimisela
okunembile kwamathonya p, q , zonke izilinganiso engizolandela kamuva
(ezahlukweni 9 no-12) mayelana nokuzwela komehluko emkhakheni wokuhlolwa
kwesisindo kuyatholakala, futhi Imiphumela ezokwenziwa lapho isebenza
ngezindlela eziningi ukuchaza nokufakazela okushiwo lapha ngale ndaba
ngokujwayelekile. Ukuphelela okuphelele nokubumbene kulokhu kuzonikezwa yi
"Izilinganiso".
Uma kufanele ngibhekise kuyo ngokuzayo, ngokuvumelana nokukhethwa
kwezimpawu ezenziwe (ngenhla), ngizothatha ithonya p, elixhomeke ekulandelaneni
kwesikhathi sokuphakama, njengokuhle, uma ngenxa yalokhu umkhumbi
ophakanyiswe kuqala ezimele ngo-D zibonakala njengezisindayo, ithonya q,
elixhomeke endaweni yendawo, livela njengelihle, uma ngenxa yalo umkhumbi
ongakwesobunxele, njengo-negative, uma umkhumbi ongakwesokudla ubonakala
njengosinda kakhulu. Ngakho-ke ngithi z. B., ithonya p lalingama-10 amagremu,
lokhu kusho ukuthi, ngaphandle kwesisindo eseqile, umkhumbi ophakanyiswe kuqala
uvele ngama-gramu ayi-10 osindayo kunokwesibili ophakanyisiwe. Isahluko 12
sizonikeza ithuba lokwenza izinhlinzeko ezinjalo.
Noma ubudlelwano besikhathi nendawo yesikhala semikhumbi buhlala bunjalo, i-p
ne-q zingashintsha ngenxa yezizathu zangaphakathi, ngoba lobo budlelwane
bezinhloso bungabhekwa kuphela ngokwendlela yabo yokuqonda okuzimele,
okungathi ngezizathu ezingaziwa kuguquke kakhulu.
Kodwa-ke ukuguquguquka kwamathonya p no-q kuya ngezimo zangaphandle
nezangaphakathi, ukuphelela kokuhlolwa kwami, okwenziwe ngokuguqulwa
okuningi, kukhombisile ngokungaguquki ukuthi ithonya p kungenxa yesisindo
esandayo sezisindo eziyinhloko noma ukukhathala kwangaphambilini kwezingalo
esandleni esisodwa inqubo enezinhlangothi ezimbili inenkambiso yokushintsha
ngomqondo ongemuhle, isb.ukwamukela amanani amancane amahle noma amakhulu
wegethivu, noma ukushintsha ukusuka kokulungile kuye kwamanani amabi,
ukuqhubekisela phambili u-p no-q enkambisweni yesandla esisodwa nangaphansi
kwezinye izimo ezifanayo amanani amakhulu amahle noma amancane amabi Yiba
namanani ngakwesokunene kunakwesobunxele; Ekugcineni, ukuthi ubukhulu
nokuqondiswa kwalezi zithonya akuncikile kakhulu kubukhulu buka-D. Ayikho
imininingwane eyengeziwe edingekayo lapha.
Man könnte die Kompensation der Miteinflüsse p, q auch dadurch bewirken
wollen, daß man das r der 4 Hauptfälle vor der Berechnung der t’s zusammennähme,
Normaldistanz nenne ich die Distanz, welche dem Vergleiche bei den Augenmaß-
und Tastversuchen konstant untergelegt wird, Fehldistanz die, im Allgemeinen mit
einem Fehler behaftete, Distanz, welche ihr gleich geschätzt worden ist. Die
Differenz einer Fehldistanz von der Normaldistanz gibt das, was ich den rohen Fehler
nenne und mit ¶ bezeichne, zur Unterscheidung von dem gleich zu betrachtenden
reinen Fehler D .
Njengoba sekushiwo, ibanga lesiphambeko elisho okususelwa ekubonweni
okuningi ngokuvamile liphambuka ebangeni elijwayelekile ngenani
elicatshangelwayo, futhi inani elihle nelibi lamaphutha aluhlaza alifani
ngokwemigomo ephelele, kepha imvamisa elinye lidlula kakhulu elinye . Ukuze
ngibheke leli qiniso, ngithatha ukuphambuka kwebanga elingalungile kusuka
ebangeni elijwayelekile njengephutha elihlala likhona, nokuphambuka kwebanga
elilodwa elingalungile lisuka encazelweni njengephutha eliguqukayo elihlanzekile,
futhi esikhundleni sokucatshangelwa kwalawa maphutha amabili ngokucatshangelwa
kwamaphutha aluhlaza. Njengoba iphutha eliluhlaza lenziwe nge-algebra iphutha
elaguquguqukayo nelimsulwa, ngibiza zombili izingxenye zephutha
eliluhlaza. Ngichaza iphutha elihlala njalo ngec , abahlanzekile iphutha variable
ne D , futhi isibalo amaphutha okumsulwa etholakala inikezwe observation
uchungechunge noma ingxenyenamba nge ad . Kuphela amaphutha amsulwa
okufanele asetshenziswe njengesilinganiso sokuzwela umehluko, futhi kuphela kuwo,
hhayi amaphutha aluhlaza, iphutha elisho ukuthi lisetshenziselwe lesi silinganiso
lingadonswa. Iphutha eliqhubekayo lisuselwa kumathonya angaguquki esikhathi
nendawo yesikhala samanani aqhathanisiwe nendlela ukwahlulela okuthinteka ngayo
kubo, nayo enqunywa yizimo ezizithobayo.
Isidingo sokuxazulula iphutha elingahluziwe ezingxenyeni zaso sincike kwizizathu
zezibalo kanye nezokuhlola, engixoxa ngazo "Ngezindlela Zokukala"; kukhona
nobudlelwano bezibalo phakathi kwephutha elingathi sína nezinto zalo ezingakusiza
ukwazi ekusingatheni le ndlela, okuzophinde kube yisihloko sengxoxo ekhethekile
ku- "Izindlela Zokukala", ngizibekele kokusemqoka kukho konke ukuxoxa ngale
ndlela.
Okubaluleke kakhulu kulendlela ukuzimela okubalulekile kwephutha elihlanzekile
elihlanzekile kusuka kokungaguquguquki, okukhonjiswe yimizamo, ukuze
ngezikhundla eziphambene zendawo nezesikhashana zamabanga aqhathanisiwe,
lapho iphutha elihlala liguquka ngomqondo ophambene nokuluhlaza Isibalo
samaphutha ngokuvamile sivela sihluke kakhulu, sithola ngokusobala isamba
sephutha elihlanzekile elifanayo; ngaphandle uma isimo esiphikisayo
esingaguquguquki sendawo nesesikhashana ngasikhathi sinye sifaka umdlalo
wokungahleliwe okungajwayelekile kosayizi ojwayelekile ohlukile, okungelula
ukwenzeka ngokwesipiliyoni. Ngokwalokhu, kuvame ukubonakala kungadingeki
ukunquma ubukhulu bephutha elihlanzekile lokuphinda ukuphinda ukuhlolwa
ngezindawo eziphambene nezendawo zesikhashana zamabanga aqhathanisiwe,
kepha uma kukhulunywa ngokuthola lokho kwephutha
eliqhubekayo. Ngokuhlanganisa ngendlela efanele amanani atholakalayo anezindawo
eziphikisanayo nezesikhashana, umuntu angakuhlukanisa kube izingxenye
ezahlukahlukene ngokuya ngobudlelwano bokuncika, njengoba ngikhombisa
ngokuningiliziwe "Ezingxenyeni Zokukala" futhi uchwepheshe ezibuka yena; inqubo
evumelana ngokusobala nendlela yamacala afanele futhi angalungile wokunqunywa
okuhlukile kwamathonya khombisa okuningi futhi uchwepheshe akazinakile; inqubo
evumelana ngokusobala nendlela yamacala afanele futhi angalungile wokunqunywa
okuhlukile kwamathonya khombisa okuningi futhi uchwepheshe akazinakile; inqubo
evumelana ngokusobala nendlela yamacala afanele futhi angalungile wokunqunywa
okuhlukile kwamathonyap, q wakhonza.
Endabeni yokulinganiswa, umuntu kuzodingeka ahlukanise phakathi kwesimo
sokudla nesobunxele noma indawo engenhla nengezansi yebanga elijwayelekile
ngokuqhathaniswa nebanga elingalungile (kuya ngokuthi amabanga amade noma
amile ayasebenza); Endabeni yokuhlolwa kokuthinta, indingilizi ejwayelekile isethwe
ngesandla sokudla, indingilizi engalungile ngesandla sobunxele futhi okuphambene
nalokho, noma, uma omunye ezama ngesandla esisodwa kolunye uhlangothi, futhi
ngakho-ke ephethe zombili amakhampasi esandleni esisodwa, eyodwa isethwe
ngenhla kanti enye nayo ingxenye engezansi yesandla futhi okuphambene
nalokho. Ngaphezu kwalokho, ngesikhathi sokuhlolwa okuthintekayo, ngiphinde
ngenza umehluko ngokuya kwesikhathi, kuya ngokuthi umbuthano ojwayelekile
noma ongalungile usetshenzisiwe kuqala ngokuqhathanisa ngakunye.
Lapho kubalwa iphutha elishiwoyo kusuka kunephutha elihlukile elihlanzekile,
kukhona ukukhetha phakathi kwezinhlobo ezimbili zephutha elisho. Leyo, engiyibiza
ngokuthi yiphutha elisho kalula noma ukuyihlukanisa nephutha elilandelayo elisho
okuncane engilikhetha ngo- e , itholakala ngokumane uthathe okushiwo kunani
lesiphambeko elimsulwa, ngokusho kwesibalo
iwine uma m inani lamaphutha afaka isandla ku- åD . Enye, okuyinto izazi
zezinkanyezi zisebenzisa igama kusho iphutha ubuhle par, kodwa lapha kubizwa
ngokuthi isikwele Iphutha asho is ebekwe e q , eyatholakala ngokuvusa amaphutha
ngamunye esikweleni, isamba lezi tikwele å ( D 2 ) ihlukaniswe ngenani
le- m efanayo , futhi kusukela ku-quotient kudonsa impande eyisikwele, ngakho-ke
ngokusho kwesibalo
.
Ngamagama, kuyimpande eyisikwele yephutha lesikwele elisho. Womabili la
maphutha asho, uma etholakala kunombolo enkulu yamaphutha, kuthathwe ngokuthi
kuthathwe ngokuthi, ngokusho kokubala okungenzeka, anokulinganiswa
okungaguquki komunye nomunye, okungukuthi
man eq statt = vielmehr = nimmt, woraus man schon übersieht, daß sie
um so unbedeutender ist, und um so leichter vernachlässigt werden kann, je
größer m ist. Für den einfachen Mittelfehler e ist die demgemäße Korrektion bisher
noch nicht entwickelt gewesen, weil sich bisher noch keine praktische Verwendung
desselben dargeboten hat. Ich finde, daß sie sich nach einem analogen Gange, als der
Ableitung der Korrektion des quadratischen Mittelfehlers unterliegt, dahin annehmen
läßt, daß man mit dem Faktor multipliziert, wenn p die Ludolf'sche
Zahl. Einfacher und genau genug läßt sich dafür setzen , welches noch etwas
mehr approximiert als das sich zunächst darbietende , wie man durch die
Ausführung selbst findet 16).
Umuntu angazikholisa kalula ukuthi le ndlela ilunge kakhulu futhi inembile, ngoba,
lapho ukuzwela kwezindawo zesikhumba kugcina isilinganiso njalo, kunika
imiphumela engaguquki ngokushabalala kokungaqiniseki, lapho okwakuqala
ngokuqhathanisa izingxenyana ezahlukahlukene zokuhlola, okwedlule iphutha
elibonakalayo elibalwa kalula lomphumela wesilinganiso liyafakazelwa; kepha uma
lesi silinganiso sihluka, kungenzeka ukulandela lokhu kwehluka
ngokuningiliziwe. Eqinisweni, ezivivinyweni ezaqhubeka izinyanga ezingxenyeni
ezifanayo, ngibonile isilinganiso esihlala sigcinwa sigcinwa lapho kwenziwa
izivivinyo ezimbalwa kuphela usuku ngalunye; kodwa futhi yanquma kaningana,
lapho kwenziwa khona imizamo eminingi nsuku zonke, okuholele ekutheni kube
nomthelela omkhulu wokuzivocavoca umzimba,
Ngaphezu kwalokho, inzuzo yale ndlela ngaphezu kwalezi ezimbili ezedlule ukuthi
ayigcini nje ngokuqhathanisa ukuzwela kwezindawo zesikhumba ngaphakathi
kwemikhawulo yamabanga aqaphelekayo nje, kepha ivumela ukuba iqhathaniswe
nanoma ibuphi; kuyilapho kunenkinga yokuthi kunikeza kuphela idatha
yokuqhathanisa ngokuzwela okuphelele, kanti inani lebanga elibonakalayo nje noma
inani elilinganayo lamacala aqaphelekayo futhi angabonakali lingathathwa
njengedatha ekhombisa ukuzwela okuphelele kwezindawo zesikhumba ezinikeziwe
ebonakala ngendlela ephelele. Ngayinye yalezi zindlela kuzodingeka ukuthi
yamukelwe ngendlela yayo.
Kulula ukunganaki ukuthi inqubo elandelwe ngendlela yokufana ngokuyisisekelo
iyafana nendlela yamaphutha amaphakathi, kuphela ukuthi ukulingana kwamabanga
amabili ayindilinga okuzwa akwenziwanga ngokufanayo kepha ezindaweni
ezahlukahlukene zesikhumba. futhi awunaki mehluko, kepha kwisilinganiso
samanani aqhathaniswa. Kepha akukho okuvimba indlela yephutha elishoyo futhi
kusilinganiso samanani wokuqhathanisa, isb.ibanga elijwayelekile nebanga
elingalungile, nangendlela yokulingana kokuphambuka komuntu ngamunye B -
distances from the mean B -distance as so much pure Iphutha D Ukucatshangelwa,
nokubhekwa kwalokhu, indlela yokufana ngokujwayelekile iyindlela ejwayelekile
kakhulu yamaphutha amaphakathi, futhi lokhu kuyicala elikhethekile lendlela
yokulingana, okungukuthi, lapho umuntu engathola phakathi kwazo zonke izindawo
okungenzeka ukuthi umuntu uphikisana
nalokho A isikhundla ungenza i- B isikhundla, lo A isikhundla uqobo kwenza kube,
ukuze A ibanga iba ibanga evamile, B-Ububanzi buhlangana nebanga
elilahlekile. Lokhu kungabonakala futhi ekutheni ubudlelwano obuphakathi
kwephutha eliqhubekayo nephutha elihlanzekile lokuguquguquka kwendlela
yamaphutha asetshenziswayo buya kuphela ngendlela yokulingana ngendlela
ejwayelekile. Njengendlela yamaphutha asetshenziswayo, indlela yokufana nayo
idinga ukucatshangelwa okuhlukahlukene kanye nezinyathelo zokuqapha ezihlobene
nalezo zendlela.
Ukubuyiselwa emuva kokuqhathanisa konke kubaluleke kakhulu. Unoyedwa u-
z. Njengoba okulingana B -Lippe ngokumelene A kunqunywa -Kinn, ke kumelwe
ithathelwe isikhundla nenani elilinganako imizamo okulingana esiphikisayo ka B -
Kinn ngokumelene A ukunquma -Lippe, nakuba inothi Imiphumela kokubili
ikakhulukazi, kodwa ekugcineni zamukele indlela ukuze a ukuthola umphumela
ohlangothini olulodwa ngamaphutha ahlala ekhona. "Izindlela zami zokulinganisa"
zizohlinzeka ngobufakazi obenele nezincazelo zokuthi kubaluleke kangakanani lokhu
kuqaphela. Usayizi wephutha eliqhubekayo ungatholakala lapha ngokubala okulula.
Imithetho eyisisekelo namaqiniso.
IX. Umthetho we-Weber 1) .
Umthetho, okukhulunywe ngawo kuphela esahlukweni sesi-7 njengombhalo
oyinhloko wesilinganiso se-psychic, engiwunikeza igama likaWeber, manje
usuzodingidwa kabanzi ngokwencazelo yawo, ukulungiswa kwawo nemikhawulo
yawo, njengoba nje kuze kube manje kukhona ngawo Uphenyo lunikeza inkomba
yalokhu.
Umuntu angaphimisa into efanayo ngezindlela ezahlukahlukene, okuthi endabeni
ziphume ziye entweni efanayo, kepha yikuphi okunye noma okunye okungakusiza
ngokubhekisa kukho, kuya ngezimo.
1) Ezindabeni p. 42 ff. Ukubuyekezwa k. 146 ff.
1) ukukhanya. 3)
Nginokwethulwa okuningiliziwe kokusebenza komthetho wethu endaweni
yokubona okukhanyayo okukhulu ezincwadini zeSaxon Society of Sciences, math.-
phys. Cl. IV. IV. P. 457 ff. Ngaphansi kwesihloko esithi: "Mayelana nomthetho
oyisisekelo wokusebenza kwengqondo, kanye nobudlelwano bawo nokulinganiswa
kosayizi bezinkanyezi", okunikezwe nesengezo emibikweni yomphakathi ofanayo
1859. p. 58 ff Yikuphi ukuphatha engikunikeza okubalulekile lapha ngezengezo
ezimbalwa.
3) Ezindabeni amakhasi 149-160, 178-186. Ukubuyekezwa kk. 152-168. Izimiso
Zokulinganisa, ikhasi 181 ff.
Umthetho emkhakheni wokuzwa ukukhanya usuvele usungulwe yizilingo
zangaphambilini zikaBouguer, Arago, Masson, Steinheil, ngezikhathi ezithile
mayelana nolunye uphenyo, muva nje yimina noVolkmann; kepha ngaphandle
kokuthola ukunakwa okuningi esikhathini esedlule.
Zonke izivivinyo zangaphambilini zomthetho zisuselwa kunqubo yokwehluka
okubonakalayo, ngaphandle kwalokhu okwenziwe nguSteinheil, okuncike emgomeni
wendlela yamaphutha amabi, kanye nokuhlolwa okungaqondile okuthole umthetho
ekulinganisweni kosayizi bezinkanyezi.
Njengoba imizamo yami uqobo, uma kungenjalo ukufakazela okubukhali kodwa
okulula kakhulu komthetho, nolwazi lokuqala lomthetho kuxhunyaniswe nawo,
ngizoqala ngawo futhi lapha futhi ngixhumanise incazelo ejwayelekile yomthetho
kuwo.
Lapho isibhakabhaka simbozwe ingxenye, kuvame ukuba lula ukuthola ama-
nuances amafu angomakhelwane abonisa kuphela umehluko wokulandela umkhondo
esweni, noma ifu elihluka ngokusobala esibhakabhakeni. Ngemuva kokubheka
izingxenye ezimbili ezinjalo zomehluko obonakalayo ekukhanyeni esibhakabhakeni,
ngabeka izingilazi ezimpunga phambi kwamehlo ami, njengoba manje sezitholakala
kochwepheshe bamehlo babantu abanamehlo anamahloni, ngalinye lawo, phambi
kwalokhu iso elithathiwe ngemuva kepha kuphela ukuhlolwa kwe-photometric
okukha phezulu, cishe u- 1 / 3 , womabili ehlangene kungabi ngaphezu
kwe- 1 / 7vumela ukukhanya. Thatha, ngoba ngaphambi nje kokuba amehlo akhe
athathe izibuko ukukhanya kwento ngayinye ku- 1 / 7 kunciphile, ngakho-ke
umehluko nalokhu wawufana ngasikhathi sinye ku- 1 / 3 wehlisiwe, futhi
kwakungokwemvelo ukucabanga ukuthi umehluko obuthaka kakhulu, njengoba
wawunjalo ngaphambili kwakubonakala nje, kungabonakali ngokubuthaka, noma,
uma umkhawulo wokuqashelwa ungafinyelelwanga ngaphambi kokuba
kusetshenziswe izingilazi, okungenani bekungacaci ngokusobala. Kepha
akubonisanga kanjalo. Umehluko uhlale okungenani ubonakala njengakuqala, kanti
abanye ebenginabo ukuhlolwa bazichaza ngendlela efanayo.
Ukuhlolwa okufanayo kuphindwe iso elilodwa kuphela ekugcineni kwelinye
ngokusebenzisa izibuko ezigoqiwe kusetshenziswa, lapho izingxenye kanye
nokwehluka kwazo kuze kufike ku- 1 / 7 kwehle, umehluko usalokhu okungenani
uhlukile ngokuphawulekayo.
Ekugcineni, ukuba buthakathaka ngenxa yezingilazi ezinemibala, okwathi kwesinye
isikhathi ngiye ebumnyameni obukhulu ngokwengeziwe, kwanikeza umphumela
ofanayo. Lapha-ke, lapha, amafu anemibala ehlukile noma ifu elimele isibhakabhaka
esiluhlaza okwesibhakabhaka akumele libanjwe esweni, ngoba izibuko ezinemibala
ziveza ukumuncwa okulinganayo okuhlukile kwemibala ehlukene.
Uma manje sibona ukuthi lapho umehluko ophelele phakathi kwezakhi
ubuthakathaka ekuhlolweni kwangaphambilini, isilinganiso sezinto futhi nawo
umehluko ohlobene phakathi kwazo uhlala ungashintshi, lapho-ke sizobona
isiqinisekiso somthetho wethu ekuqapheleni okuphawulekayo komehluko, okuhlala
kungapheli.
Ukuze uqala ngempela kungase kubacacele kakhulu futhi kuphambene abanolwazi
kwansuku lowo, ku 1 / 3 , 1 / 7, yebo, umehluko we-photometric owehliswe kakhulu
kufanele okungenani ubonakale ekuzweleni ngaphandle kokuncipha; ngoba sibona
umehluko ekukhanyeni uncipha futhi unyamalale nsuku zonke
ngokuncishiswa. Kepha umuntu akumele asikhohlwe isimo somthetho, ngaphansi
kwawo uwedwa ofuna impumelelo nokwenzeka ngaphansi kwawo, okungukuthi
umehluko ekukhanyeni, lapho wenziwa buthaka, ugcina ubuhlobo obungashintshi
ezingxenyeni zawo, ezinobudlelwano obufanayo nezinto ezibuthakathaka. Uma lesi
simo sihlangatshezwa, icala lokuqala elikhulu liyabizwa. Umehluko, nokho,
ungancishiswa ngenye indlela, ngokuthi ingxenye enamandla ibalwa iye ngokuncipha
okukodwa, noma ingxenye ebuthakathaka ngokwanda okukodwa. Esimweni
esinjalo, noma ngabe yiliphi icala eliyinhloko lesibili, umehluko, nokwehla kwawo
ngokuphelele, uhlangabezana nokuba buthakathaka maqondana nezinto zalo; bese
empeleni, njengoba kungakhonjiswa kalula ngezindlela zakamuva zokuzama
ukuvumelana nokuhlangenwe nakho okujwayelekile, ukubonakala komehluko
kuyehla, futhi kunyamalale ngokuphelele lapho izingxenye zisondelana ngokwanele.
Icala lesithathu eliyinhloko lingangezwa kulawa macala amabili amakhulu, akwazi
ukunikeza isiqinisekiso esingaqondile sokuqinisekiswa okuqondile komthetho wethu
ngecala lokuqala: okungukuthi, ukuhlanganiswa okulinganayo kuyengezwa noma
inani elilinganayo likhishwe kuzo zombili izingxenye esikhundleni sokuziguqula
ngokulingana okulinganayo iba. Kulesi simo sesithathu, ngokungafani nesokuqala,
umehluko ophelele uhlala unjalo, ushintsho oluhlobene. Iyancipha lapho sifaka i-plus
elinganayo ezintweni, futhi iyanda lapho sikhipha inani elifanayo kuyo. Uma nje
umthetho ungaxhumanisi ukubonwa okufanayo nokulingana okuphelele kepha
ngomehluko ohlobene, kuzodingeka silindele, sicabanga ukuthi ulungile, ukuthi
esimweni sethu sesithathu esiyinhloko umehluko ngeke uhlale unjalo, ngaphandle
kokuthi umehluko, uthathwe ngokuphelele, uhlala unjalo; ngokuphambene nalokho,
kuyehla noma kukhuphuke njengoba kufakwa okufanayo okufanayo noma okufanayo
kukhishiwe.
Manje ukufakazela ukuthi kunjalo ngempela; Akudingi isivivinyo esiklanywe
ngokukhethekile, noma ngabe ukuqinisekiswa ngokuhlolwa kulula. Kodwa-ke,
isinikeza umkhakha ofanayo wokubuka osisebenzisele kuze kube manje,
kokuhlangenwe nakho kwansuku zonke isiqinisekiso esanele.
Ebusuku wonke umuntu ubona izinkanyezi, ekukhanyeni kwelanga eligcwele
akaboni ngisho izinkanyezi ezinjengoSirius noJupiter. Kodwa umehluko ophelele
wokukhanya phakathi kwezindawo ezisezulwini lapho izinkanyezi zikhona
nezindawo ezizungezile mkhulu kakhulu njengasebusuku. Ukuhlanganiswa
okulinganayo kungezwe kuphela ekuphakameni kwakho kokubili ngokukhanya
kwemini.
Mhlawumbe umuntu ubengachaza impumelelo yemizamo yethu yokuqala ngama-
nuances amafu ngale ndlela elandelayo: ngokusebenzisa izibuko ezimnyama
umehluko phakathi kwabo ubuthakathaka kakhulu impela, kepha wawusekhona
impela, ngakho-ke wawusacatshangelwa ngokuphelele I-Dasein kufanele ibonwe
ngaphandle kokwenza ukubonwa okuqhubekayo kuncike ekuqhubekeni kobukhulu
obufanayo. Kodwa umuntu angabona kokuhlangenwe nakho okungenhla ukuthi
ukuba khona okuphelele komehluko ekukhanyeni akwanele neze ukukwenza
kubonakale, impela nokuthi umehluko omkhulu kakhulu impela unyamalala
ngokuphelele emehlweni uma ekhombisa usayizi omncane kakhulu Akekho oyogcina
umehluko ekukhanyeni phakathi kwezinkanyezi uSirius noJupiter nesibhakabhaka
esizungezile siphansi ebusuku, futhi akekho noyedwa ozokwazi ukuthola lezi
zinkanyezi ngokunakekela okukhulu emini; ukuze okuqinisekisiwe kubonakale
kuhlaba umxhwele ukuthi umehluko wokukhanya phakathi kwalezi nendawo
ezungeze mkhulu kakhulu emini njengasebusuku. Empeleni ingokomzimba, kanti
ekuzizweleni ingu-zero ngokuphelele, incane kune-zero, ngoba okokuqala idinga
ukukhuliswa okuthile ngaphambi kokuba ifinyelele lapho iqhamuka khona.
Ngenhlanhla, umuntu akufanele anciphise lo mkhuba kumaphoyinti
okukhanya. Ukuhlolwa kwezithunzi, esizoqhubeka nokukusho, kunalokho kunikeza
ithuba elikahle kakhulu lokubona into efanayo ezindaweni zokukhanya kwanoma
yisiphi isayizi ngokuhluka okuphelele okuphelele; kepha nakho kwempilo yansuku
zonke kungacashunwa kulobu budlelwano.
Kuyaziwa ukuthi izibalo zemidwebo kawoyela e-varnished, kuma-daguerreotypes,
amapuleti apendiwe, amatafula ane-lacquered nokunye okunjalo azaziwa
ngokuphelele ngamalambu akhanyayo. Manje, njengoba sazi, ukuqina kokukhanya
okukhanyayo akuxhomekile kumbala noma ebumnyameni bendawo okuvela kuyo,
kepha, ngenxa yesimo esifanayo, kuphela ebushelelezi bendawo efanayo ne-engela
yesigameko; ngaleyo ndlela ingeza ukuhlanganisa okulinganayo ezindaweni
ezimnyama nezikhanya kakhulu zezinombolo nomhlabathi, futhi ngaleyo ndlela
kwenze umehluko phakathi kwazo ungabonakali.
Lokhu okungenhla kufanele kwenele ukufakazela umthetho jikelele. Kepha
kungaba yiqiniso impela?
Ngakusho ngokuzimisela ukuthi umehluko kuma-nuances wefu uvele okungenani
ubonakale uma ubukwa ngezibuko ezimnyama kunokuba ubonakale ngeso
lenyama. Kwabanye balabo engike ngazama ngabo ukuvivinya bakuthola kucijile
kancane kunezibuko kunokungenazo izibuko, futhi kuvame ukubonakala kimi
ngaleyo ndlela, yize kungenjalo njalo. Ngokuya ngalokhu, umuntu angaqiniseka
ukuthi umehluko ekukhanyeni awenzi, njengoba umuntu ebengalindela kalula,
ulahlekelwe ukubonwa kwakhe ngokwenza buthakathaka ubukhulu bawo
ngokuphelele ngenkathi egcina usayizi ofanayo wesihlobo. Kepha ukuzuza
okuphawuleka lapha okungenani kungaba ukuphambuka emthethweni okuxhumanisa
ukubonwa okuqhubekayo nomehluko ohlobene njalo.
Ngaphandle kokuthi lapha, kungenzeka ukuthi ubudlelwano bemisebe obuguquliwe
bungasebenza, umuntu angacabanga nokukhohlisa okuzenzekelayo, kohlobo
aluthambekele ekucabangeni umehluko obonakalayo ngokulinganayo ukuze
ubonakale, inqobo nje uma kuhlobene nalowo obuthakathaka Ukuvela kwezinto
kuyinto. Ukuze kuzuzwe umphumela ozimele ngokukhohlisa okuzenzakalelayo
ngangokunokwenzeka, ngihlanganisa lokhu kulwa okuphikisayo okulandelayo
nokuhlolwa kwangaphambilini.
Ngenkathi nginezibuko phambi kwamehlo ami, ngibheka umehluko obuthakathaka
ongaba khona, olinganiselwa ukuthi uyabonakala kuphela, engiwuthola
esibhakabhakeni, bese ngisusa izibuko emehlweni ami. Uma ukuqaphela kwandiswe
kakhulu yizibuko, umehluko obonakala nje ngezibuko kufanele unyamalale lapho
kususwa izingilazi. Kepha lapho ngiphinda umzamo kaningana, ngezibuko ezilodwa
nezigoqiwe kabili, angikaze ngikwazi ukuthola umehluko, noma ngabe kuncane
kangakanani, ebengingakwazi ukukubona ngisho nangemva kokukhipha izibuko,
ukube nje umbono wokuqala wokukhanya kwesikhashana usudlulile, okuso iso
lishaywa ukukhanya okuqhamuka ngokuzumayo lapho kususwa izingilazi.
Kuzo zonke izivivinyo ezikhonjiwe, kuhlala kubalulekile ukusebenzisa umehluko
omncane kakhulu onobunjalo obonakalayo ngokulinganayo. Ngoba, uma umthetho,
njengoba uzokhonjiswa ngezansi, uvumela ukunwetshwa kokungezwani okukhulu,
akulula ukukufakazela ngqo kulokho kwehluka. Isahlulelo sokuthi labo abanezibuko
nabangenazo zicace ngokulinganayo asiqinisekile futhi siyaguquguquka, futhi
ngokungangabazeki sithonywe iningi lezimo. Noma kusetshenziswe umehluko
owubonakalayo kuphela, ukwahlulelwa kokulingana okufanayo kungakhonjelwa
ekukhohlisweni, noma ngabe, kuthathwe ngokuphelele, akunakubaluleka njengalapho
kusetshenziswa umehluko omkhulu. Kepha inzuzo enkulu yokusebenzisa umehluko
omncane kakhulu ukuthi ukuthi inhlanganisela yomzamo nomzamo wokuphikisa
yenza kube lula ukuzimela ngokuphelele ekwahlulelweni mayelana nokulingana
noma ukungalingani, futhi ukusekela isiphetho ngokutholakala komehluko wokwehla
kwemizwa, lapho umuntu engeke enze iphutha kalula njengalokho Ukulingana. Uma
umehluko obuthakathaka kakhulu, osengabonakala ngaphandle kwezingilazi, ubuye
ubonakale nakancane ngamalensi amnyama kakhulu, futhi uma, ngakolunye
uhlangothi, umehluko obuthakathaka obonakalayo, owaziwa ngamalensi amnyama
kakhulu, usaziwa nhlobo, khona-ke lolu uhlobo lobufakazi obunenhloso, ukuthi
umehluko ngezibuko awukwazi ukuzuza noma ulahlekelwe yinoma yiliphi izinga
elibonakalayo lokuqashelwa. ukwenza ukuzimela ngokuphelele ekwahlulelweni
mayelana nokulingana noma ukungalingani, futhi isisekelo sesiphetho sisuselwa
ebukhoneni bokwehluka kwemizwa, okungenakudukiswa kalula ngakho
ngokulingana. Uma umehluko obuthakathaka kakhulu, osengabonakala ngaphandle
kwezingilazi, ubuye ubonakale nakancane ngamalensi amnyama kakhulu, futhi uma,
ngakolunye uhlangothi, umehluko obuthakathaka obonakalayo, owaziwa ngamalensi
amnyama kakhulu, usaziwa nhlobo, khona-ke lolu uhlobo lobufakazi obunenhloso,
ukuthi umehluko ngezibuko awukwazi ukuzuza noma ulahlekelwe yinoma yiliphi
izinga elibonakalayo lokuqashelwa. ukwenza ukuzimela ngokuphelele
ekwahlulelweni mayelana nokulingana noma ukungalingani, futhi isisekelo
sesiphetho sisuselwa ebukhoneni bokwehluka kwemizwa, okungenakudukiswa kalula
ngakho ngokulingana. Uma umehluko obuthakathaka kakhulu, osengabonakala
ngaphandle kwezingilazi, ubuye ubonakale nakancane ngamalensi amnyama kakhulu,
futhi uma, ngakolunye uhlangothi, umehluko obuthakathaka obonakalayo, owaziwa
ngamalensi amnyama kakhulu, usaziwa nhlobo, khona-ke lolu uhlobo lobufakazi
obunenhloso, ukuthi umehluko ngezibuko awukwazi ukuzuza noma ulahlekelwe
yinoma yiliphi izinga elibonakalayo lokuqashelwa.
Kunoma ikuphi, inhlanganisela yesilingo ne-counter-experiment yandisa amathuba
okuphambuka ekusebenzeni komthetho ngaphakathi kwemikhawulo yokukhanya
lapho isivivinyo sisekulo kuze kube manje, okungazange kuze kufike ekusondeleni
ebumnyameni ngokuphelele noma ngisho nasezibanini ezingaboni kakhulu , kufakwe
phakathi kwemikhawulo emincane kakhulu. Okwamanje, noma kunjalo, lokhu
akubangi noma kukhombise ukusebenza komthetho okungenamkhawulo, kepha
kunalokho ukuphambuka kuwo, okungenani ngomzamo, phezulu nangaphansi,
ngokuqinisekile. Futhi ngaphambi kokuba siye kolunye uvivinyo, kuzosiza
ukukhuluma ngale mikhawulo yomthetho, ngoba izivivinyo ngokwazo zingenzeka
kuphela futhi ziqondwe mayelana nemikhawulo.
Impela akekho noyedwa obengabona amabala elangeni ngeso lenyama (okungenani
uma liphakeme), noma ngabe ukubonwa kungenziwa ngaphandle kwengozi, kanti
wonke umuntu uzibona ngezibuko ezimnyama. Kepha uma umthetho ungadlulela
emazingeni aphakeme okukhanya, amabala kuzofanele kube lula ukwahlukanisa
kusuka kokukhanya okuzungezile ngamehlo anqunu njengokufakwa kwezibuko
ezimnyama. Akunakuphikiswa ukuthi kukhona ukuphambuka emthethweni ngisho
nasekukhanyeni okuphansi kakhulu, mhlawumbe yonke indawo lapho iso lizizwa
likhanya, yize ingekho imizamo ethile kulokhu.
Ngakho-ke kungenzeka futhi ukuthi, ngokukhanya kwamafu okukhanyayo
kakhulu, inzuzo encane empeleni izuzwe ngezingilazi ezimnyama ekucaciseni
umehluko kuma-nuances amafu, kuphela ngemuva kokwehluleka kwenhlanganisela
yokuhlola kanye ne-counter-experiment kungaba inzuzo nje encane kakhulu,
ekuhlolweni ngokukhanya kwefu okukhanyayo ngokulingene, angikwazanga
ukukusho ngokusobala; ngenxa yokucasuka okukhulu kwamehlo ami, empeleni,
angikwazanga ukwenza imizamo ngokukhanyisa okungaboni kahle futhi kaningi
ngokwanele ukuthi ngikwazi ukusho noma yini ethile ngayo.
Ngokuqondene nomkhawulo ophansi, kuyacaca kusukela ekuqaleni ukuthi uma
umuntu efuna ukweqisa ngokwenziwa mnyama kwezibuko, akukho lutho, ngakho-ke
akukho mehluko, olungabonakala noma kuphi, noma ngabe luzovela lukhulu
kangakanani ngaphandle kwezingilazi futhi kube; nokuthi, ngokwesimiso
sokuqhubeka, umuntu kufanele azizwe ukucaca okunciphile uma umuntu esondela
kuphela kulo mkhawulo kakhulu, njengoba nesipiliyoni siqinisekisa. Eqinisweni, uma
umehluko mkhulu ngendlela efunwa ngayo, kuyohlale kunokwenzeka ukuthola
izinga lokumnyama kwezibuko lapho kubonakala kungacaci khona ngaphandle
kwezingilazi. Amabala elanga afanayo acacayo ngezingilazi ezimnyama
ngokulinganisela ayacaci kakhulu futhi ekugcineni awaziwa ngokuphelele
ngezingilazi ezimnyama kakhulu.
Ngakho-ke esikhundleni sokukwazi ukugomela ukusebenza komthetho
okungenamkhawulo, singasho kuphela, ngokusho kwezitatimende zezilingo, ukuthi
emingceleni ebanzi kakhulu yokuqina lapho umbono ojwayelekile uhamba khona,
kuyaqinisekiswa kuze kube sezingeni lokuthi ukuphambuka Imithetho ayibonakali.
Kepha ukuba semthethweni kokufanayo kungathathwa ngandlela thile kusuka
kolunye uhlangothi lokuphambuka kuye phezulu naphansi. Ngokukhanya okukhulu,
ukucaca kuyanda ngokuncishiswa, ngokukhanya okubuthakathaka kakhulu
ngokuqiniswa kwezingxenye ngesilinganiso esifanayo. Ngakho-ke, ngokubuka
kwezibalo, kufanele kube khona isikhawu esithile esiphakathi nendawo lapho ihlala
ingashintshi ngokuqinisa nokwehlisa amandla. Ngaphandle kokuthi ubukhulu
obukhulu besikhawu esinjalo abukwazanga ukubonwa ngombono wezibalo nje.
Ngibeke izivivinyo zangaphambilini phambi kwabo, hhayi nje ngoba yibo engiqale
ukuza nabo ngenkathi ngiphenya umthetho, ngaphambi kokuba ngazi ukuthi yini
ebengiyenzile ngaphambili maqondana nalokhu, kepha futhi ngoba zilula kakhulu,
zifinyeleleka kalula kuwo wonke umuntu , futhi ngokuyisisekelo kufakazela okuningi
njenganoma yikuphi okunye ngomthetho ojwayelekile. Munye kuphela ongenakho
ukuzimisela, noma ukulondolozwa okufanayo, noma ukuguqulwa kwemibala
yokukhanya emandleni omuntu, ngakho-ke umuntu akanakukhiqiza womathathu
amacala amakhulu ngokuthanda kwakhe; futhi kusukela kulo mbono, kungakuhle
ukuthi ufake ezinye izinhlobo zezinqubo ezenza ukuthi ukuhlolwa kubonakale
kakhudlwana.
Manje kunezindlela ezihluke kakhulu. Ukwakha ukukhanya kokukhanya
kwezinhlobonhlobo ezahlukahlukene kuze kube umehluko nje obonakalayo komunye
nomunye, ngemuva kwalokho umzamo ungathatha amafomu ahlukile. Kulula
kakhulu ukusebenzisa i-inki yase-India ukukhiqiza i-shades encane kunawo wonke
ephepheni le-vellum, okuthi, noma linikeza umehluko omncane nje olinganisiwe
njengamafu, abe nokusizakala kokulondolozwa okufanayo, ukubekwa phansi
ngokungalawuleki nokuphatha.
Empeleni, muva nje ngiphindaphinde imizamo nemizamo yokulwa nalokhu futhi
ngathola impumelelo efanayo naleyo engayithola ngaphambili kuma-nuances
amafu. Noma sekuhlanganiswa ingilazi emnyama ngemuva kokulinganisa
okucophelelayo kwe-photometric kuphela i- 1 / 100 idlulisa ukukhanya, ngiyabona
ngemuva kokuthi ngibheke isikhashana, noma imithunzi ye-schwächstmöglichen
engiyithola kuphela ngamehlo. Ukuhlolwa kuphela okufanele kwenziwe emini
enhle; ngoba uma ngikubeka ngokukhanya kwesibani sokutadisha engijwayele
ukubhala ngaso, ukufiphazwa okunobumnyama obufanayo kuba yinto
engaziwa; noma kunjalo ukucima u- 1 / 12 noma ngaphezulu, kungabonakala kakhulu
ngaphandle kokucima ugesi.
Enye indlela yokulinga, elula futhi elula, futhi evumela izilinganiso ezithile
ngasikhathi sinye, futhi engaguqulwa kuwo womathathu amacala amakhulu,
ukusetshenziswa kwezithunzi ezimbili ezingomakhelwane, ezikhiqizwa ngamalambu
amabili noma amalambu entweni efanayo, ngoba isilinganiso se-photometric
yezithunzi ezimbili kulula ukulawula kuphela, kepha futhi, usebenzisa imithombo
ekhanyayo ngokulinganayo, elinganiswa kalula ngesilinganiso esilinganayo
sezikwele zamabanga aphakathi kwale mithombo emibili nezithunzi zazo, kanti
ukulingana kwe-photometric kwemithombo kungabonakaliswa kalula ngokukhanya
okufanayo kwezithunzi ebangeni elifanayo kuzo , futhi ingakhiqizwa ngokuhlanza
amalambu noma ukugoqa amalambu. Noma kunjalo, kukho konke kuyasiza kakhulu
Imithombo emibili ekhanyayo engu- L, L ' no- L' kube yiyo ofuna ukubona isithunzi
sayo. Lesi sithunzi siphinde sikhanyiswe ngokunye ukukhanya u- L, umhlabathi
ozungezile ngamalambu womabili, u- L, L ' . Uma umuntu ehambisa ukukhanya u- L
' aqhubeke futhi abuyele emuva kuphaneli ebamba izithunzi, ngenkathi u- L ehlala
emile, khona-ke umhlabathi ozungeze isithunzi uthola inzuzo ekhanya ngokuya
ngokukhanyayo evela ku- L', futhi ekugcineni lokhu kuba yinto engabalulekile
kangangoba ize ingabonakali kweso, okungukuthi, isithunzi siyanyamalala
emhlabathini osizungezile. Uma usufinyelele kuleli qophelo, ukushintsha okuncane
kwelinye lamalambu amabili noma izikulufo kwelinye lamalambu amabili kwanele
ukulenza libonakale futhi.
Manje umuntu angaqala aphindaphinde isivivinyo kanye ne-counter-experiment
ngezibuko ezimnyama; futhi ngalokho uzokwazi ukusungula umthetho kanjalo
nomkhawulo ophansi womthetho.
Esikhundleni sokunciphisa izingxenye zombili ngezilinganiso ezifanayo
ngokusebenzisa izibuko ezimnyama, ukuncishiswa okufanayo kungalethwa
ngokubeka imithombo emibili ekhanyayo L, L ' njalo, kepha kugcinwe isilinganiso
esifanayo, amabanga ukusuka kuphaneli ebamba izithunzi. Lokhu kwenzeka kulezi
zivivinyo ezilandelayo. Ngasikhathi sinye, ukuqondiswa kwenqubo kwahlehliswa
ngendlela yokuthi esikhundleni sokubheka ukubonwa okuhlukile komehluko ngenxa
yokwehliswa okulinganayo kwezinto, njengoba kwakunjalo ngaphambili,
kwaguqulwa ukuthi lokhu kwabonwa njengomphumela wokuveza ukubonakala
okufanayo, njengoba kucaca kulokhu okulandelayo kuzovela. Njengomphumela,
indlela entsha yokulinga iba yengezelela nokulawula kunokuphinda eyedlule.
Njengoba amehlo ami abuthakathaka kakhulu engakwazanga ukuzibandakanya
kulolo vivinyo, lapho ukunakwa okunamandla nokubheka okucijile kuyadingeka
ukuze kuqondwe imikhondo yethunzi eselizonyamalala noma liphinde livele,
uVolkmann, ngosizo lwabanye abambalwa ababukele ngamehlo amahle,
ubasebenzisile yamukelwa. Okulandelayo kungumongo wenqubo nempumelelo.
Induku ebekwe ime mpo phambi kwebhodi elimhlophe ime mpo yenza izithunzi
ezimbili ebhodini ngaphansi kwemithombo emibili ekhanyayo engu- L, L
' . Umthombo owodwa wokukhanya L , ikhandlela elivuthayo le-stearin, wagcinwa
ebangeni elinikeziwe ukusuka ebhodini, kanti omunye, ukukhanya kwawo
okwakukhonjiswe ngezindlela ezimbili, ngomunye wabaqapheli ababebuye kude
kakhulu ebhodini isithunzi leso iso elibukhali elibukhali, elisiphonsa, sivele saphela
ukubonakala. Ngenxa yalokhu, emehlweni kaVolkmann, ibanga phakathi
kwekhandlela L ' nesithunzi bekufanele liphindwe kashumi kunekhandlela L,okusho
umehluko ekukhanyeni, lapho isithunzi sayeka ukubonakala nje, i- 1 / 100 yenani
eliphelele lokukhanya. Isilinganiso esifanayo samabanga futhi ngakho-ke ukukhanya
lapho leli phuzu livela khona kwatholwa nokuqina okuhluke ngokuphelele
kokukhanyisa, okwathi, njengoba kuphawuliwe, kwatholakala ngokwengxenye
ngokushintsha ubukhulu bamalangabi ngokwawo, ngokwengxenye ngokuguqula
ilangabi uL libe elikhulu noma elincane Ibanga ukusuka ebhodini. Ibanga lelangabi
u- L ' bekufanele njalo liphawuleke ngokuphindwe kayishumi ukuze
kuhanjiswe isithunzi size sinyamalale. Ngakho-ke ukuzama ngamandla
okukhanyisa uLilingana no-0.36 ngamandla = 1, = 2.25, = 7.71 kuye ku-38.79, lapho
oku-1 kungukukhanyiswa kwekhandlela le-stearin ebangeni lamadeimitha amathathu
ukusuka ebhodini elimhlophe, ngaphandle kwesilinganiso sebanga lamanye
Umthombo wokukhanya ebhodini wawubonakala noma wehluke kakhulu. Kuphela
ngamandla abuthakathaka (0.36) lapho kwakukhona ukwehla okuncane
okuphawuleka, okungukuthi, ibanga lokukhanya L ' kwakudingeka libe ngaphansi
kokuphindwe kayishumi ibanga lokukhanya L (ngokwethebula lemiphumela izikhathi
eziyi-9, 6) ukwenza isithunzi sinyamalale, kusukela umkhawulo ophansi, umthetho
onawo wokuzama, waqala ukwedlulwa.
Ngenxa yobufushane, ngikhulume kuphela ngephuzu lokunyamalala kulesi
sethulo. Empeleni, nokho, umthombo wokukhanya u- L 'ubushukunyiswa
ubuye unyikinywe ngasendaweni yokunyamalala , ukuze iphuzu lokuzwakala
ligcinwe ngokunembile ngangokunokwenzeka phakathi kwephuzu lokunyamalala
nokuvela kwesithunzi; futhi njengoba ukufuduswa komthombo wokukhanya u- L
' ngumsizi kwenzeka kuphela ekubizweni kombonisi, owayegxile ngokuphelele
ekutholakaleni kwesithunzi, ukulungiswa okucacile kwebanga kwenzeka ngaphandle
kolwazi lwakhe kongqapheli ngakho-ke akakwazanga ukudlula Ulwazi olunjalo
lungathonywa, lapho umphumela walezi zivivinyo uba sobala ngokwengeziwe.
Lezi zivivinyo zenziwa nguVolkmann ngosizo lukaProf. Knoblauch,
uDkt. UHeidenhain eHalle noDkt. Ngiqashe intsha evela eBerlin, futhi enye yayo
yaphindwa lapho ngikhona. Futhi ngokumangazayo, kwatholakala kubo bonke laba
ababukeli okuncane kuya ku- 1 / 100 okuguquguqukayo kokukhanyisa inani eliphelele
kunomehluko obonakalayo futhi.
Kodwa-ke, le ndlela ayikwazi ukucija okukhulu ekuhlolweni ngakunye
ngokukhanya L ' ngaphakathi kwebanga elithile, iVolkmann engaba
ngu- 1 / 10 kungaba ibanga eliphelele, ihlukane, ngaphandle kokwazi kahle lapho
iphuzu le-Ebenmerklichkeit yesithunzi kufanele ilungise; ngakho-ke okushiwo
ucwaningo oluningi kwakubhekwa njengokuthatha isinqumo kuwo wonke umuntu
obukayo; kepha imiphumela yomuntu ngamunye ivame ukushintshashintsha kancane
kakhulu mayelana nencazelo, futhi ukungaqiniseki okusala ngemuva kwendlela
kuncane kakhulu.
Lokhu kuhlolwa kwezithunzi kufana necala lokuqala eliyinhloko; kodwa
kuyaqondakala ukuthi ingahambisana kalula neyesibili ngokwenza ukukhanya
okukodwa kuphela, ngaphandle kokunye, ukusondela etafuleni noma ukulisusa,
likwenze kukhanye noma kube mnyama; okwesithathu ngokukhanyisa izithunzi
ezimbili ezenza umehluko, noma isithunzi esisodwa nomhlabathi, kanye nokukhanya
kwesithathu okukhanyayo ngokwanele, lapho umuntu akwazi ukwenza umehluko
ocacile unyamalale iso.
Kakhulu ngemizamo yami kanye nalezo eziqalwe yimina. Akunandaba ukuthi
empeleni abemisha ngemuva kwalokhu osekuphawuliwe ekuqaleni, ukucaphuna
kwabo kusengaba lusizo ngisho nangemva kwalabo abake basebenza phambilini,
inqobo nje uma beqashwe ngokuzimela futhi benokuguqulwa okuthile, ngaleyo
ndlela kube nomthelela ekuvikelekeni nasekuchazweni komthetho. Kepha manje
kufanele kungezwe okubalulekile kwalokhu okwaziwa kimi kancane kancane
mayelana nokuvivinywa kwangaphambilini. Okokuqala nokuphambili, uBouguer
walandela isici se- d'optique sur la gradation de la lumière par Lacaille. 1760. k . 51
senze isilingo ngesithunzi esinyamalayo ngendlela efanayo neVolkmann 4) ,
sayichaza ngaphansi kwesihloko esithi:"Ama-faites atholakalayo athululela i-
déterminer, i-quelle force il faut qu'ait une lumière pour qu'elle en fasse disparaitre
une autre plus faible."
4) Ngithatha imininingwane emayelana nokuhumusha ngokwezwi nezwi
amagama akhe nguMasson ku- Ann. de Ch. et de Ph. 1845. T. XIV.
k. 148; ngoba ukubhala kukaBouguer uqobo kwakungeyona eyami.
Ngisho nakwincwadi yakhe ethi Mémoires sur la photométrie (ikhasi 256) akabuyeli
emthethweni, kodwa, kubonakala sengathi ngaphansi komthetho, wenza izivivinyo
ezifakazela ukuthonya kokunyakaza kokubonakala komehluko, futhi engikwenzayo
izokhuluma ngezansi.
»En faisant varier l'intensité de l'éclairement, j'ai trouvé que, quand il était
suffisant, pour qu'on pût facilement lire dans un inoctavo, la sensibilité ne variait pas
pour un même individualu. Ainsi, comme Bouguer l'avait reconnu, la sensibilité de
l'oeil est indépendante de l'intensité de la lumière. J'ai fait varier de plusieurs
manières la puissance du rayon lumineux réfléchi par le disque. J'ai pris la lumière
d'une carcel placée à amabanga ahlukahlukene e disque, l'éclairement par un temps
sombre et couvert; j'ai opéré à la lumière diffuse après le coucher du soleil; j'ai hireé
la lumière solaire réfléchie par un héliostat, et quelquefois j'ai rendu le faisceau
divergent au moyen d'une lentille. La distance de l'oeil an disque est sans influ sur la
sensibilité,
»Imiphumela ayifakwanga modifiés, futhi isivele yashintshwa le ripoti entre le
diamètre du disque et la largeur de la couronne. Ngiqashe ama-disque, ngidonsela
ama-laqules a surface parcourue par le secteur noir était le tiers ou le quart de celle
du cercle. I-placenta la partie noire noma i-bord du disque, i-au centre, ne-entre le
isikhungo kanye ne-circonférence. Enfin j'ai disposé sur un même cercle plusieurs
izingxenye noires appartenant à des secteurs ayant avec le cercle des rapports
différents, et j'ai employé le disque no.5 9) . Kuwo wonke ama-Cas Cas, umkhawulo
wokuzwela uzobuya ungenzeki. "
»En éclairant le disque mobile par des lumières colorées, ngiyabonga ukuthi
ngiyazi ukuthi ngizokwenzenjani lapho ngibona imvelo yama-rayons
lumineux. Imikhawulo yokuphuza ama-quelque ayifuni ukusebenzisa ama-parler,
ngakho-ke ngiyazi ukuthi kunjani ukukhunjulwa okusetshenziswayo. Futhi, i-vois
aussi ehlukanisa i-couronne noma i- 1 / 100 , ngakho-ke le disque j'éclaire par la
lumière naturelle, ngakho-ke ifana ne-rayons colorés. "
»I-producti des lumières de diverses couleurs en faisant passer au travers de verres
colorés les rayons du soleil ou ceux d'une lampe de Carcel. Ngibona lezi zinhlelo
ezithile, et enin de l'appareil photométrique de M. Arago. "
8)Iqiniso lokuthi, ngokwazi kwami, umsebenzi kaMasson awufakwanga
kunoma yimuphi umagazini wezesayensi waseJalimane, kuzothethelela
ukuxhumana okuthe xaxa ngezwi.
9) Le disc iqukethe ingxenye yomkhakha omnyama ephazamisekile.
“Les verres que je dois à l'obligeance de M. Bontemps ont tous été essayés au
specter. Ngaphandle kwabafundi abadlulayo, laba bantu abadlulayo abangaphezu
kwalokhu, laba bantu abadlula kuzo zonke izinto eziguquguqukayo. Quelques-uns, le
rouge par example, absorboient une telle quantité de lumière, qu'on voyait
difficilement la couronne. "
»Dans les essais précédents, l'observateur ayant l'oeil fixé sur le disque pendant un
temps plus ou ouins long, nous ne pouvons affirmer que les limites de sensibilité,
ainsi déterminés, resteront les mêmes quand l'éclairement sera instantané. "
»Après avoir éclairé les secteurs du photomètre 10) par une lampe Carcel, j'ai
placé une lumière électrique à la distance limite, puis j'ai fait varier, soit la distance
de l'étincelle, soit celle de la lampe, de manière à rendre très-sensibles les
secteurs. J'ai opéré pour intensités d'éclairement ehlukahlukene. En comparant ainsi
la variation de distance nécessaire pour produire l'apparence des secteurs to a
distance absolue des lumières, j'ai trouvé, et cela résulte aussi des expérience que je
citerai plus loin, qu'on pouvait prendre pour limit de sensibilité dans mes izibonisi
photométriques les nombres obtenus pour les lumières fixes. "
»En soumettant à mes expériences plusieurs individualus, j'ai constaté un fait de la
plus ukubaluleka okuphezulu kuthululela i-photometry absolue, je veux dire pour the
comparaison des lumières fixes à une lumière instantanée price pour unité. J'ai
trouvé que deux personnes, qui avaient la même sensibilité, donnaient, après avoir
acquis suffisamment l'habitude des expériences, les mêmes nombres au photomètre
électrique. "
»Ukushintshwa kwamaphepha ama-blancs nama-papiers blancs éclairés par des
lumières colorées, des papiers éclairés par de la lumière naturelle. La limite de
sensibilité m'a toujours paru plus petite dans ce dernier cas, and un peu variable
avec la color des paper. Angikhathaleli ukubheka okuhlukile ngaphandle kwe-règle
que j'ai établie. Il est en effet à peu près impossible de se procurer des papiers
uniformément colorés; la lumière qu'ils réfléchissent est toujours très-faible, et le
noir qu'on dépose à leur surface adhère difficilement et réfléchit lui-méme une
quantité de lumière blanche qui varie dans des limites assez étendues relativement
lesà lumi . Ukuthembela, uthele ama-papiers rouges et bleus,
»Ayant remarqué qu'à la limite de la couronne décrite par la partie noire du
secteur, il yituit toujours un certain contraste qui, rendant la couronne plus obviouse
sur ses bords, aidait to the vision, ngizoqedela le partie noire du secteur par une
bordure frangée no. 6 et 7. umkhiwane «(bheka okwangempela).
10). UMasson ubhekise kwidivayisi ye-photometric echazwe encwadini yakhe
yoqobo, equkethe i-disc eyindilinga ejikeleza ngokushesha, ekhanyiswa
yinhlansi kagesi futhi ihlukaniswe yaba imikhakha yabamhlophe
nabamnyama. Qhathanisa P. 153.
»Il résulte aussi des expériences, que j'ai faites sur plusieurs individualus, que la
sensibilité de leur organe restant la même pour toutes les couleurs, ils éprouvaient,
en fixant le disque éclairé par le rouge, une fatigue, un malaise quz indiqui I-Eux une
espèce de repugnance ithela umbala we-cette. Il serait curieux d'examiner si cet effet
nest pas productit sur quelques yeux par une couleur autre que le rouge. "
Ekugcineni ngiza ekuhlolweni kukaSteinheil. Embhalweni wakhe odumile we-
prism photometer 11) uthole isizathu sokuphenya ukuthi ngabe iphutha elenziwa
umuntu ekulinganiseni ukulingana kwamandla okukhanya liyahluka ngosayizi kuye
ngobukhulu bamandla, futhi kukhona (ikhasi 14 lesivumelwano sakhe okufutshane)
umphumela kokuma ngenhla senziwa khona: "lokhu kukhombisa ukuthi uqaphela
iphuzu ngokunemba okukhulu, lapho evele amabili ngokulinganayo esikhanyayo,
ukungaqiniseki ukulinganisa uhlobo ngalunye ayikapheli. 1 / 38 Ekukhanyeni
okukhulu Imininingwane, lokhu ingaba nkulu noma incane. "
11)Izinto zesilinganiso sokukhanya esibhakabhakeni esigcwele izinkanyezi
nguSteinheil, e-Abhandl. izibalo. isigaba se-can. i-bair. U-Akad. 1837.
Lesi sisho sibandakanya nokushiwo ngumthetho wethu. Ukungaqiniseki
kokulinganiswa kokulingana kwamandla okukhanya amabili kuncike
ngokuqondakalayo ngosayizi womehluko osabonakala, futhi uma, ngamandla
ahlukene, inani elikhulu ngokulinganayo loniwe ngokwesilinganiso sobuningi
bezilingo, umkhawulo wokubonakala komehluko nawo kufanele inani elikhulu
ngokulinganayo lale mandla.
Yile ndlela uSteinheil uqobo ayibona ngayo lapho ethi (ikhasi 71) ebhekise
kokubonwayo okufanayo: "Esigabeni B kuzokhonjiswa ... ukuthi lapho kulinganiswa
ukukhanya okufanayo umuntu uswela i-aliquot yenani eliphelele lokukhanya njalo
manje kuyalandela ukuthi uma indawo ekhanyayo yenziwa buthakathaka ize ifike
eqophelweni lokuqina lapho ingasakwazi ukuhlukaniswa nesibhakabhaka, khona-ke
iba namandla ayo alingana nawezulu. "
Ukuqaphela. Ber.
2.517 2,426
1.712 1,846
1.471 1.428
Ukuhlolwa okwedlule komthetho kuhlobene nokwehluka okuncane kakhulu,
okuthi, njengoba sibonile eSahlukweni 7, kubalulekile esilinganisweni sezengqondo
esisuselwe kuso. Ukuvezwa ngqo kokufanayo kokungaphezu kokwehluka
okubonakalayo kunenkinga ethile, ngoba kuyaphawuleka ukuthi ukwahlulelwa
kokulingana kwabo akuyona into ethile, futhi inhlanganisela yemizamo nokuzama
ukuzama lapha akuyona nje njengoba injalo nomehluko obonakalayo nje kusuka
ekubeni khona nje kuye iphakamisa ukubonwa okufanayo. Kepha embhalweni wami
ekhasini 489 Nginokuhlangenwe nakho kokuthi lapho iso elilodwa limboziwe,
kunesithunzi esincane esiphonswayo phezu kwensimu yombono,
okungathambekanga ukukugcina kukhanya noma kumnyama, noma ngabe umuntu
ubheka umlilo noma udonga eyodwa yalezo engena ngaphansi komthetho wethu
ngombono othile, futhi ingahunyushwa njengobufakazi bayo bokunye okungaphezu
kokwehluka okubonakalayo. Ingxoxo yalolu lwazi kufanele ibhekwe phezulu
kusivumelwano uqobo.
Kepha kusekhona okunye, futhi okungaqondakali kakhulu, okufakazela umthetho
ngokuya ngomehluko ophawuleka kakhulu, ngasikhathi sinye owokuqala okhona
ngomthetho, futhi futhi kuleyo nsimu ephakeme yokubuka, lokho okwenziwe
ekuqaleni athathwa, okuwukulinganisela kosayizi bezinkanyezi, lapho kufanele
kucatshangwe ukuthi iso eliqeqeshiwe lezazi zezinkanyezi linqobe ngenjabulo
ubunzima bokulinganisa ngomqondo womthetho wethu.
Kuyaziwa ukuthi kusukela ezikhathini zasendulo (i-Hipparchus) osayizi
bezinkanyezi abalinganiselwa hhayi ngokwamanani abo wokukhanya we-
photometric, kodwa ngokuya ngomqondo abawenzayo esweni, ngendlela yokuthi
izazi zezinkanyezi zisebenzise izinkanyezi zobukhulu boku-1, 2, no-3 njll. bazamile
ukuhlukanisa phakathi komehluko obonakalayo ofanayo ekukhanyeni, kepha
bavumele izinombolo zosayizi bezinkanyezi ukuthi zehle ngenkathi ukukhanya
okucacayo kukhuphuka. Ngokomthetho wethu, umehluko obonakalayo wokukhanya
phakathi kwamakilasi osayizi alandelanayo angafana kuphela inqobo nje uma
isilinganiso se-photometric phakathi kwawo silingana, okusho ukuthi ubukhulu
bezinkanyezi obungujometri bungochungechunge lwezibalo lobukhulu bezinkanyezi,
ukuze kukhonjiswe kafushane inani le-photometric lenkanyezi enamandla
wenkanyezi.
Kodwa-ke, lokhu kuyaphikisana neqiniso lokuthi ngokwesitatimende esisekelwe
kuphenyo lukaJ. Herschel ku-v. Umkhathi kaHumboldt, uchungechunge lobukhulu
bezinkanyezi ezingosayizi bezinkanyezi ezilandelanayo esikhundleni
sochungechunge lwejometri, kunalokho uchungechunge lwamandla we-quadratic,
Sukuma abst.
ngemuva kukaD. J. 2.241 0.4427
Herschel
- USteinheil 12) (1). . 2.831 0.3588
(2). . 2.702 0.3705
- rammer 13) (1). . 2.519 0.3970
(2). . 2.545 0.3929
- UJohnson 14) (1). . 2.358 0.424
(2). . 2,427 0.412
- UPogson ...... 2,400 0.417
12) (1) Ngokwesibalo sikaSteinheil uqobo, (2) ngokuya ngesibalo esishintshiwe
II. 1/ 51 1 / 87
III. 1 / 71 1 / 131
2) umsindo 26) .
Emkhakheni womsindo kubalulekile ukuhlukanisa phakathi kwemisindo nje,
engenalo iphimbo elithile, lapho kuphela amandla acatshangelwa njengokuthile
okulinganisekayo, namathoni lapho amandla ancike khona kububanzi be-oscillation
futhi kulingana nesikwele sawo, Ukuncika kwenombolo yokudlidliza, ngenxa yobude
obulinganayo obulinganiswa ngokomzimba, kufanele kucatshangelwe
ikakhulukazi. Ubukhulu bamandla bufana ncamashi nakokunye, okungaphenywa
kuphela kulokhu ngokokuphakama. Ake sibheke amandla kuqala.
26) Odabeni p. 160. Ukubuyekeza p. 367-419.
In der Tat: die Stärke des Schalls ist proportional dem Quadrate der
Schwingungsamplitude des schallenden Körpers; die Schwingungsamplitude des
schallenden Körpers ist (nach bekannten Formeln) proportional der Geschwindigkeit,
mit der die Teilchen durch ihre Gleichgewichtslage durchgehen, d. i. derselben, mit
der sie daraus entfernt werden. Diese steht in zusammengesetztem Verhältnisse der
Geschwindigkeit, mit welcher der fallende Körper auftrifft und seines Gewichtes. Die
Geschwindigkeit, mit welcher der Körper auftrifft, d. i. die Endgeschwindigkeit
seines Falles, ist nach den Fallgesetzen proportional der Quadratwurzel der Fallhöhe.
Mithin ist das Quadrat dieser Endgeschwindigkeit proportional der Fallhöhe, mithin
ist auch das Quadrat der Geschwindigkeit, mit der sich die Teilchen aus der Ruhelage
entfernen, u. s. f. proportional dieser Fallhöhe. Da es nun bekanntlich keinen
Unterschied betreffs der Endgeschwindigkeit macht, ob ein Körper durch freien Fall
oder auf krummem Wege durch eine gewisse Höhe fällt, so kann man die vorige
Betrachtung eben so auf den Hammer des Fallpendels (die Reibung an der Achse als
verschwindend vorausgesetzt) als einen freifallenden Körper anwenden. Man muß
sich nur beidesfalls hüten, dem fallenden Körper zu Anfange eine Geschwindigkeit
mitzuteilen, wenn die angegebene Abhängigkeit der Schallstärke von der Fallhöhe
gültig bleiben soll. Der Luftwiderstand dürfte bei den geringen Fallhöhen und
Geschwindigkeiten, mit denen man im Allgemeinen operieren wird, um so mehr
vernachlässigt werden können, wenn man Blei als fallenden Körper anwendet.
Aus Vorigem erhellt, daß die Stärke des Schalls beim Schallpendel nicht im
Verhältnisse des Elevationswinkels j des Pendels, sondern der Vertikalhöhe, um
welche der Hammer über seine tiefste Stelle gehoben ist, d. i. im Verhältnisse
Da beispielsweise der Cosinus von 45º gleich 0,707 und der Cosinus von 90°
gleich null, so ist hiernach das Verhältnis der Schallstärken bei diesen beiden
Elevationen das von 1 - 0,707 = 0,293 zu 1 oder nahehin wie 3 zu 10. Die
Elevationswinkel 60°, 90°, 180° entsprechen einem Verhältnisse der Schallstärken
½ : 1 : 2. So lange die Elevationen 60° nicht übersteigen, kann man die Schallstärke
approximativ dem Quadrate derselben proportional setzen, so daß einer doppelten
Elevation die vierfache, einer dreifachen die neunfache Schallstärke nahehin
entspricht 33).
3) Gewichte. 34)
Die mittelst der Methode der eben merklichen Unterschiede erlangten Resultate
Weber’s, wodurch die erste Bestätigung unseres Gesetzes im Felde der
Gewichtsversuche geboten ist, sind schon angeführt worden. Seine Versuche haben
das besondere Verdienst, daß bei einem Teile derselben die Druckempfindung der
Haut von dem Muskelgefühle gesondert ist, und die auf diese Weise erlangten
Resultate mit denen verglichen worden sind, welche bei gemeinsamem Anspruche
beider Empfindungen erhalten wurden, indes die von mir selbst nach der Methode der
richtigen und falschen Fälle angestellten Versuche, von welchen im Folgenden näher
die Rede sein wird, sich auf die, bei den Hebungen der verglichenen Gewichte
stattfindende, natürliche Verbindung beider Empfindungen beziehen. Eine genaue
Trennung beider war nämlich nach der Modalität des Verfahrens nicht wohl
ausführbar, doch erschien eine gemeinsame Bewährung des Gesetzes für beide, in
Betracht der Genauigkeit, welche die Methode versprach, nützlich, außerdem waren
diese Versuche nicht minder zum Studium der Methode als zur Prüfung des Gesetzes
bestimmt.
34) In Sachen S. 164, 186–199. Revision S. 168–173, 358–367.
Zum Verständnisse des Folgenden wird vielfach eine Bezugnahme auf Dasjenige
nötig sein, was im Kapitel über die Ausführung der Methode gesagt ist, ohne daß ich
es nötig halte, hier eingehend darauf zurückzukommen. Von anderer Seite werden im
Folgenden manche Belege und Erläuterungsbeispiele zu dem dort Gesagten zu finden
sein.
Meiner Hauptversuchsreihen über den betreffenden Gegenstand sind zwei, eine
zweihändige und eine (mit Rechter und Linker besonders ausgeführte) einhändige,
welche, beide vergleichbar, durch eine Reihe von 6 Hauptgewichten, 300, 500, 1000,
1500, 2000, 3000 Grammen durchgeführt, zu sehr übereinstimmenden Ergebnissen
geführt haben. Die einhändige Reihe ist im Oktober und November 1856, die
zweihändige im Dezember 1856 und Januar l857 angestellt. Die Umstände der
Versuche beider Reihen waren im Allgemeinen die angegebenen Normalumstände.
Speziell ist Folgendes dazu zu bemerken:
Jede beider Reihen umfasst in 32 Versuchstagen à 12 Abtheilungen à 64 Hebungen
im Ganzen 32 . 12 . 64 = 24576 einfache Hebungen oder Fälle. Zu jedem
Hauptgewichte P wurden (periodisch damit wechselnd) zwei bestimmte
Verhältnisteile als Zusatzgewicht D angewandt, nämlich 0,04 P und 0,08 P. Letzteres
Zusatzgewicht kann groß erscheinen, gibt aber doch, wie man sich aus den folgenden
Versuchstabellen überzeugen kann, noch genug falsche Fälle, was mit der
Einrichtung des beschriebenen Verfahrens zusammenhängt, jeden (zu 2 Fällen
gerechneten) Vergleich auf eine einfache Doppelhebung, statt auf wiederholtes Hin-
und Herwiegen zu begründen, wo ein D = 0,08 P schwerlich noch falsche Fälle
liefern möchte. An jedem Versuchstage von 12 . 64 = 768 Hebungen wurden
sämtliche 6 Hauptgewichte, jedes in 2 Abteilungen à 64 Hebungen, alle mit
demselben verhältnismäßigen D geprüft, und dieses nur nach Tagen oder Wochen,
wie unten anzugeben, gewechselt. Außerdem wurde nach Tagen wechselnd in
aufsteigender ( ) und absteigender (¯ ) Folge der Hauptgewichte verfahren. So
kommen in jeder beider Versuchsreihen auf jedes der sechs Hauptgewichte im
Ganzen 32 . 128 = 4096 Hebungen oder Fälle; 2048 mit D = 0,04 P und eben so viel
mit D = 0,08 P; je 1024 davon und eben so viel ¯. In der zweihändigen Reihe wurden
mit jedem Hauptgewichte die 128 Hebungen jedes Tages incontinuo angestellt, in der
einhändigen folgenweis 64 mit der Linken, 64 mit der Rechten, wobei nach Tagen
wechselnd die Linke oder Rechte den Anfang machte. In der zweihändigen Reihe
wurde nach je zwei Tagen, in der einhändigen nur nach je 8 Tagen zwischen D =
0,04 P und D = 0,08 P gewechselt. Dies hat den Unterschied mitgeführt, daß in der
zweihändigen Reihe die Empfindlichkeitswerte bei beiden D’s ganz vergleichbar
sind, so daß diese Reihe mit zu einer Bestätigung des Gesetzes dienen kann, nach
welchem das Verhältnis der richtigen zur Totalzahl der Fälle von der Größe D bei
konstanter Empfindlichkeit h abhängt 35), während dies nicht so der Fall ist mit der
einhändigen Reihe, wo die Wochen mit 0,08 P verhältnismäßig kleinere
Empfindlichkeitswerte als die mit 0,04 P geben, was in die Bemerkung (Kap. 8)
hineintritt. Aber in Betreff des Einflusses der Größe des Hauptgewichtes auf die
Maßwerte, worauf es hier allein ankommt, ist die einhändige ganz eben so
vergleichbar in sich, als die zweihändige.
35) Dies Gesetz wird nach den Erörterungen im 7. Kapitel durch die Beziehung
Ich gebe nun zuvörderst, um mit der einfachsten, wenn schon nicht genauesten,
Benutzungsweise dieser Beobachtungsreihen zu beginnen, die Gesamtzahl der
richtigen Fälle r bei den verschiedenen Hauptgewichten P, spezifiziert nach einigen
Hauptumständen, aber ohne Sonderung der 4 Hauptfälle und ohne Rückgang auf die
genauen Maßzahlen, d. i. die Werte t = hD, die sich daraus berechnen lassen, indem
sich auch schon ohne solche Berechnung die in Betracht kommenden Hauptresultate
aus den Verhältnissen der für alle Hauptfälle zusammengefaßten richtigen
Zahlen r werden ziehen lassen, wonach die schärfere Behandlung der Reihen auch
weiter nichts wird leisten können, als dieselben Resultate noch etwas schärfer
herausstellen.
Die gebrauchte Gewichtseinheit im Folgenden ist überall der Gramme.
Um über die Bedeutung der Zahlen in den nächstfolgenden Tabellen keinen
Zweifel zu lassen, gebe ich dieselbe ausdrücklich für die erste Zahl der ersten Tabelle
an. Die Zahl 612 bei P = 300, D = 0,04 P, n = 1024, sagt, daß bei einem
Hauptgewichte = 300 Grammen und einem Zusatzgewichte = 0,04 des
Hauptgewichtes, also 12 Grammen, die Zahl der richtigen Fälle aller Tage, wo die
Hauptgewichte in aufsteigender Folge ( ) angewandt wurden, 612 war, indes die
Totalzahl der Fälle, richtige und falsche zusammen, unter denselben Umständen 1024
betrug, wonach die Zahl der falschen 1024 - 612 = 412 war. Hiernach wird die
Bedeutungder übrigen Zahlen von selbst verständlich sein. Den Zahlen r ikholomu
lokugcina elime mpo ngokwemvelo lifaka izikhathi ezi-
4 n zezinombolo ezikumakholomu akhethekile , okusho ukuthi 4096, njengoba
kukhonjisiwe ngokufakwa , ngoba u- r wamakholomu akhethekile abheke phezulu
afakwa kukholamu lokugcina eliqondile elime mpo; ngakolunye
uhlangothi, amahlandla ayisithupha n wezinombolo ezikhethekile , okungukuthi
u- 6144 , angaphansi kwezinombolo r zekholamu lokugcina eliqondile , ngoba
i- r, engabakwa-6 P kukholamu efanayo evundlile, ifakiwe kukholamu yokugcina
ephelele evundlile.
Inani lamacala afanele r ochungechungeni lwezandla ezimbili .
n = 1024 okuphelele
P d = 0.04 P d = 0.08 P
( n = 4096)
¯ ¯
300 612 614 714 720 2660
500 586 649 701 707 2643
1000 629 667 747 753 2796
1500 638 683 811 781 2913
2000 661 682 828 798 2969
3000 685 650 839 818 2992
Ingqikithi 3811 3945 4640 4577 16973
( n = 6144)
300 2547 1677 2547 346 7117 5679 3692 4260 1535 15166 22283
500 3456 624 2290 1112 7482 5444 2958 3932 1749 14083 21565
1000 2769 2181 2807 1856 9613 4469 3973 5971 2920 17333 26946
1500 3224 2363 1820 3147 10554 5873 5584 5444 4726 21627 32181
2000 1394 3973 1856 4301 11524 5679 4813 7558 5397 23447 34971
3000 - 416 5168 312 7200 12264 5123 8067 5034 6915 25139 37403
Sa. 12974 15986 11632 17962 58554 32267 29087 32199 23242 116795 175349
Man sieht, wie sehr sich nach der Beschaffenheit der 4 Hauptfälle die
Zahlen r ändern, und wie sehr diese Änderungen von der Größe des Hauptgewichtes
mit influiert werden. Bei P = 3000 ist die richtige Zahl r = 244 sogar kleiner als die
falsche 268 (welche durch Abzug der richtigen Zahl von der Totalzahl 512 erhalten
wird), was dann einen negativen Wert t (in Tabelle IV) mitgeführt hat (vgl. Kap. 8).
Solcher Fälle kommen übrigens genug in meinen anderen Beobachtungstabellen vor.
Man kann nun die Tabelle III benutzen, die im Kap. 8 gegebenen Regeln zur
vollständigen Kompensation und Bestimmung der Einflüsse p, q selbst in Ausübung
zu bringen, auf welche Bestimmung hier einzugehen kein Interesse vorliegt.
Ferner kann man sich durch Vergleich der bei D = 0,04 P und D =
0,08 P erhaltenen Summenwerte der Tabelle der t’s überzeugen, daß diese
Summenwerte den D’s merklich proportional sind, nämlich die bei 0,08 P erhaltenen
merklich das Doppelte der bei 0,04 P erhaltenen, was die Statthaftigkeit des
Rechnungsbetriebes nach der (s. Kap. 8) gemachten Bemerkung verbürgt 37). Jedoch
ist auf alles dies hier nicht näher einzugehen.
37) Hierzu liegen mir übrigens auch noch andere Versuchsreihen vor.
Worauf es hier ankommt, ist, daß wir zusehen, inwiefern die Summenwerte 4hD,
8hD, welche durch Addition von t1, t2, t3 , t4 entstanden sind, konstant bei den
verschiedenen P’s sind, was sie eben so, wie die Summen der Zahlen r, aus denen sie
abgeleitet sind, sein müssten, wenn unser Gesetz gilt, und wenn das Armgewicht
nicht zu P zuträte.
Die Zahlen der Spalten 4hD, 4hD, 8hD stellen nämlich, erstere für jedes der beiden
verhältnismäßigen Zusatzgewichte insbesondere, letztere addiert für beide, die
eigentlich hier in Betracht kommenden Maßzahlen dar, welche ohne die Miteinflüsse
der Zeit- und Raumlage der Gefäße p, q erhalten worden wären, d. h. Produkte aus
dem Maße der Unterschiedsempfindlichkeit h in das 4- oder 8fache
Zusatzgewicht D, woraus sich durch Division mit 4 oder 8D 38) das
Unterschiedsmaß h selbst für die verschiedenen Hauptgewichte finden lassen würde.
Dieses müßte ohne Zutritt des Armgewichtes nach unserem Gesetze den
Gewichten P und mithin den ihm proportionalen Zusatzgewichten D umgekehrt
proportional gefunden werden, und hiernach eben die Produkte 4 hD oder 8 hD bei
den verschiedenen Hauptgewichten gleich gefunden werden. Da sich nun
Abweichungen von der Gleichheit leichter beurteilen lassen, als von der
Proportionalität, so ist bei den Produkten 4hD, 8hD stehen geblieben, ohne
auf h selbst zurückzugehen.
38) Dist für die Spalte 8hD im Mittel 0,06 P. Bei genauerer Berechnung ist aber
die Berechnung von h für D = 0,04 P und D = 0,08 P besonders aus den
Spalten 4hD vorzunehmen, und hieraus erst der wahrscheinlichste Mittelwert
von h zu suchen.
Der leichteren Übersicht wegen stellen wir nun die Werte der drei Hauptspalten,
durch Division respektiv mit 4 oder 8 auf den einfachen Wert hD zurückgeführt, in
folgender Tabelle zusammen. Die Bezeichnungen v = 4, v = 8 über den Spalten
besagen, gemäß der im Kap. 8 angegebenen Bezeichnungsweise, daß jede Zahl der
Spalten respektiv aus 4- oder 8mal n Beobachtungen abgeleitet ist; n aber ist = 512.
V. Werte hD dar zweihändigen Reihe.
n = 512.
D = 0,04 P D = 0,08P Mittel
P
(v = 4) (v = 4) (v = 8)
von hD, angewandt hätte, so würde überall eine gleiche Zahl erhalten worden sein.
So wird man z. B. in der zweihändigen Reihe folgender Seite nach der Aussage der
Versuche die zu dem Hauptgewichte 2000 und 3000 Grammen gehörigen
Zusatzgewichte, welche in demselben Verhältnis-se als diese Hauptgewichte stehen,
respektiv mit Zahlen zu dividieren haben, welche 4500 und 4909 proportional sind,
damit sie gleich stark in die Empfindung fallen.
Wenn schon diese Rechnungsresultate noch nicht die definitiven sind, zu denen ich
folgends erst komme, habe ich sie doch hier mit Fleiß gegeben, weil sie von den
definitiven nicht wesentlich abweichen, so daß man sich immerhin an sie halten
könnte, und weil sich ohne zu große Weitläufigkeit alle Unterlagen derselben geben
ließen, woraus man sie nach den im 8. Kapitel angegebenen Regeln selbst
reproduzieren kann. Dabei sind alle richtigen Zahlen, welche für denselben Hauptfall,
dasselbe P und D während des ganzen Beobachtungsmonats erhalten wurden,
zusammengenommen, und ohne Fraktionierung zur Ableitung der t-Werte aus der
Fundamentaltabelle benutzt worden. Indessen habe ich, wie (s. Kap. 8) bemerkt, bei
allen meinen Versuchsreihen vorgezogen, um die Variationen der Einflüsse p,
q sicherer zu eliminieren, die t-Werte für jeden Hauptfall aus lauter Fraktionen
mit n = 64 besonders zu berechnen, und diese zu Summen- oder Mittelwerten
zusammenzulegen. So ist es denn folgends auch sowohl bei der zweihändigen als
einhändigen Reihe geschehen. Die richtigen Zahlen dieser Fraktionen à 64 und
daraus abgeleiteten einzelnen t-Werte hier einzeln zu reproduzieren, würde aber zu
viel Raum kosten, ich beschränke mich daher folgends, das aus sämtlichen
Fraktionen zusammengelegte, mit der Zahl v ukwahlukanisa izingxenyana ukunikeza
umphumela ocacile wawo womabili la machungechunge, ekugcineni okumayo.
VI. Amanani hD womugqa wezandla ezimbili.
n = 64.
D
D = 0.08 P
= 0.04 P okulingene
P
( v = 32)
( v = 32) ( v = 64)
kwesokunxele kwesokudla L. u. R.
P D = 0.04 P D = 0.08 P okulingene D = 0.04 P D = 0.08 P okulingene Ingqikithi
( v = 16) ( v = 16) ( v = 32) ( v = 16) ( v = 16) ( v = 32) yesikhungo
( v = 64)
P isandla
izandla
ezimbili
300 1.496
800 1.504
1000 1.325
1500 1.309
2000 1.253
3000 1.254
wonach das Verhältnis beider Werte sich mit wachsendem Hauptgewichte langsam
verkleinert, aber der Konstanz zu nähern scheint.
Der Blick auf den Gang der Werte hD in vorigen Tabellen VI und VII lehrt nun
wohl, daß derselbe wesentlich auf dasselbe führt, als der Gang der Zahlen r in den
ersten Tabellen, nur daß das Wachstum der Werte hD mit P aus angegebenem Grunde
bei den höchsten P-Werten etwas mehr spürbar ist, als das der Zahlen r. Immer noch
aber stellt sich die zunehmende Approximation an die Gleichheit mit Wachstum
von P deutlich genug heraus.
So finden für die drei höchsten P-Werte =1500, 2000 3000 Grammen in der
zweihändi-gen Reihe im Mittel die Werte hD = 4342, 4500, 4908; in der einhändigen
5682, 5639, 6152 statt. Während P von 1500 auf 3000, also vom Einfachen aufs
Doppelte steigt, steigt hD verhältnissmäßig nur noch wenig, nämlich vom Einfachen
respektiv aufs 1,13 fache oder 1,08 fache.
Es schien mir nun von Interesse, diese, für die Bewährung des Gesetzes wichtigste,
approximative Gleichheit von hD bei höheren Gewichten für die beiden höchsten
Hauptge-wichte 2000 und 3000 nochmals insbesondere zu konstatieren; und ich
nahm dazu Gelegen-heit bei einer Versuchsreihe, die zugleich bestimmt war, das
einhändige und zweihändige Verfahren in abwechselnden Versuchen zu vergleichen,
indem die vorigen beiden Reihen, als im Ganzen hinter einander angestellt, keine
Sicherheit eines solchen Vergleiches gewähren (s. o.); nebenbei auch die, schon durch
anderweite Versuche konstatierte, Proportionalität der t-Werte mit dem
angewandten D des Weiteren zu bewähren.
Lolu chungechunge, nezinsuku ezingama-32, lwenziwa ngoDisemba 1858
nangoJanuwari 1859 ngaphansi kwezimo ezijwayelekile (bheka ngezansi), ngakho-
ke, yize sekudlule isikhathi eside, lucishe lufane nolwangaphambilini. Usuku
ngalunye lokuhlolwa lufaka izigaba eziyi-8 ngamakheshi angama-64 lilinye, okusho
lonke uchungechunge lwama-32 . 8 . Amakheshi angama-64 = 16384. Phakathi
kwezisindo ezimbili eziyinhloko kube noshintsho kusuka osukwini olulodwa kuya
kolunye, phakathi kwenqubo yesandla esisodwa neyesandla njalo ezinsukwini
ezimbili, futhi nsuku zonke ngemuva kweminye iminyango emibili kwakukhona
ushintsho phakathi kwesisindo esengeziwe D = 0.04 P no-0.08 P , okuyicala likaP. =
2000 ngokulandelana 80 no-160, ku- P = 3000, 120 no-240 amagremu,
ngokulandelana. Ngaphezu kwalokho, ngenqubo yesandla esisodwa, njengoba
ngihlala ngenza, kwesokunxele nakwesokudla kushintshana ngemuva kokuthi
umnyango unamakheshi angama-64 ngamunye.
Ukukuhlukanisa nokweledlule, ngibiza lolu chungechunge lwezivivinyo
ezinyaweni zombili nezandla esisodwa. Okokuqala, nginikeza izinombolo
ezingeziwe r zamacala amakhulu ayi -4 kuThebula VIII nge-apercu
yokuqala; kuThebula IX, noma kunjalo, amanani we- hD abalwa kusuka
ezingxenyeni ezingama-64, acishe afane namaThebula VI no-VII, ngokuhlukaniswa
kwamacala amakhulu ayi-4 , ngaphandle kokukwazi ukuxhumana nemibhalo yalokhu
kubalwa ikakhulukazi ngenxa yobukhulu bayo.
VIII. Inani lamacala afanele r ochungechungeni lwesandla esisodwa nesinye.
D D D D
D = 0.04 P D = 0.04 P
= 0.08 P = 0.08 P = 0.04 P = 0.08 P
2000 1280 1503 708 840 681 863
3000 1297 1536 737 882 703 847
okuphelele 2577 3039 1445 1722 1384 1710
zu erwarten, und hiernach eine etwa versachte Rechnungzu führen sein. Nun steht t'
nach unserem Gesetze im umgekehrten Verhältnisse von P + A, wenn A wie oben
verstanden wird, t" bloß im umgekehrten Verhältnisse von P, mithin hat man
wenn c' und c Konstanten sind. Die drei Unbekannten c', c", A wären dann aus
unseren für die verschiedenen P’s erlangten Werten hD zu bestimmen. Aber selbst,
wenn die Schwierigkeit dieser Berechnung zu überwinden wäre, würde die Anomalie
bei kleinem P, wovon gleich die Rede sein soll, einer genauen Berechnung im Wege
stehen.
Daß im Übergange von P = 300 zu P = 500 Grammen sich t statt erhöht vielmehr
etwas vermindert zeigt, ist eine Anomalie, die aus dem bisher Angeführten nicht
erklärbar ist. Ich glaube kaum, daß sie auf Zufälligkeiten wegen noch nicht
hinreichender Beobachtungszahl ruht, wenn schon die Möglichkeit davon nicht
schlechthin ausgeschlossen ist, da sie allerdings nur gering ist, und sehr große
Versuchszahlen erforderlich sind, um kleine Unterschiede sicher begründet zu halten;
aber abgesehen von der Übereinstimmung beider Versuchsreihen darin, deren jede
eine große Menge Versuche zählt, sollte auch gerade bei den kleinsten Werten
von P die Erhöhung von t mit Wachstum von P verhältnismäßig am stärksten sein,
indem der Zuwachs zum Momente von P durch das Moment des Armes hier
verhältnismäßig am größten ist. Und wenn nicht besondere störende Umstände bei
den kleinsten Gewichten vorliegen, die bei den größeren durch deren Einfluß
überboten werden, hätte dies sich meines Erachtens notwendig im Maße geltend
machen müssen.
Ungeachtet ich nun keinen sicheren Aufschluß über diese Anomalie geben kann,
deren sichere Konstatierung durch neue Versuche sogar vielmehr noch
wünschenswert sein möchte, scheint mir doch Folgendes einige Wahrscheinlichkeit
für den Fall darzubieten, daß sie wirklich in der Natur bestände.
Es läßt sich denken, daß ein zunehmender Druck noch abgesehen von der
Verminderung der Empfindlichkeit, die nach unserem Gesetze proportional mit der
Zunahme des Reizes besteht, durch die mechanische Kompression der Nervenenden
oder bei der Apperzeption des Druckes mitbeteiligten Hilfsapparate einen
vermindernden Einfluß auf die Empfindlichkeit äußert, der bei größeren Gewichten
gegen den unserem Gesetze folgenden Einfluß, der einen allgemeineren und
tieferliegenden Grund haben muß, verschwindet; aber bei kleineren sich überwiegend
geltend machen könnte. Damit wäre die Verminderung von t bei beginnendem
Wachstume von P erklärt. Ich bin nicht abgeneigt, hiermit den Umstand in Beziehung
zu setzen, der mir sonst ebenfalls rätselhaft erschiene, daß wir eine leise
Kitzelberührung stärker empfinden, und stärker zur Reflexbewegung dadurch
angeregt werden, als einen etwas stärkeren Druck, obwohl das Übergewicht der
Empfindung immer für einen sehr starken Druck bleibt. Doch gebe ich gern zu, daß
dies nur Gedanken sind, die eine weitere Prüfung fordern und Anregung dazu geben
mögen.
Es ist sehr wahrscheinlich, daß, so wie das Feld der Gewichtsversuche die untere
Grenze des Gesetzes mit dem Felde der Lichtversuche teilt, dies auch in Betreff der
oberen Grenze der Fall sein wird, nur daß die Versuche nicht bis zu einer solchen
Grenze von mir fortgesetzt worden sind, wo die Belastung nachteilig zu wirken
anfängt, und auch natürlich nicht nach der Methode der richtigen und falschen Fälle,
welche eine gewaltige Menge Versuche fordert, ohne dauernden Nachteil hinreichend
lange fortgesetzt werden könnten, um sichere Resultate zu erzielen. Doch würden
sich nach der Methode der eben merklichen Unterschiede vielleicht beweisende
Erfahrungen in dieser Hinsicht machen lassen, ohne Nachteil besorgen zu dürfen; da
der Grad der Genauigkeit, der überhaupt mit dieser Methode zu erlangen ist, weniger
an die Zahl der Versuche gebunden ist.
Überblicken wir das Vorige, so ist die Untersuchung über die Gültigkeit und
Grenzen unseres Gesetzes im Gebiete der Gewichtsversuche noch weit entfernt,
abgeschlossen zu sein; und meine eigenen Versuche zur Lösung der Aufgabe nach
denen Weber’s nur ein zweiter Schritt zu dem ersten, dem noch mancher mit neuen
Modifikationen der Methode wird folgen müssen. Man kann nach dem bisher
Geleisteten nur sagen, daß die Beobachtungen im Allgemeinen so gut zu dem Gesetze
stimmen, daß man an seiner approximativen oder genauen Gültigkeit in gewissen
Grenzen nicht zweifeln kann; aber die Anomalie an der unteren Grenze, die Frage
nach der oberen Grenze, die genauere Konstatierung und Bestimmung des Einflusses
des Armgewichtes, die vollkommene und genaue Scheidung des Druckgefühles und
Muskelgefühles, sind noch Punkte, welche der Erledigung durch künftige Versuche
harren. Weber’s Versuche haben das Gesetz zuerst im Allgemeinen bewiesen, ohne
daß die Methode geeignet war, die Abweichungen davon sicher zu konstatieren;
meine Versuche haben solche erkennen lassen, ohne hinzureichen, sie dadurch wieder
zu eliminieren, daß sich die Umstände, von denen sie abhängen, genau in Rechnung
nehmen ließen.
Während es keinem Zweifel unterliegen kann, daß die Isolierung des
Druckgefühles durch die eine Versuchsweise Weber’s erreicht ist, wo das Gewicht auf
die letzten Fingerglieder der auf dem Tische aufliegenden Hand gelegt wird; scheint
mir allerdings die Isolierung des Muskelgefühles nicht eben so sicher durch die
andere, in der Abhandlung über Tastsinn und Gemeingefühl S. 546 von ihm
angegebene erreicht, wo der Beobachter mit der Hand die vereinigten Zipfel eines
Tuches umfaßt, in welchem ein Gewicht hängt; da das Gewicht notwendig um so
mehr dahin wirken muß, die Zipfel durch die Hand gleiten zu lassen, je schwerer es
ist, wenn dem nicht durch ein stärkeres Zufassen, mithin einen stärkeren Druck
begegnet wird. Sollte aber auch der Druck konstant gehalten werden können, so
würde ein konstanter Druck um nichts weniger als Komplikation bei den Versuchen
in Rechnung kommen.
Eine Methode, das Muskelgefühl genau bei den Versuchen zu isolieren, will mir
überhaupt nicht beifallen. Zur Isolierung des Druckgefühles dürfte sich vielleicht
unter Beibehaltung unserer Methode die Anwendung von Kugeln oder Hämmern, die
aus gegebener Höhe auf die Haut herabfallen, noch besser eignen, als die
Anwendung ruhender Gewichte; und eine Vergleichung der so erhaltenen Resultate
mit denen, welche die Hebung von Gewichten gewährt, von nicht geringem Interesse
sein.
Ohne Rücksicht auf die Frage unseres Gesetzes läßt sich das direkte Resultat der
im Vorigen mitgeteilten Versuche wie folgt aussprechen.
Wenn man ein gegebenes Gewicht vergleichungsweise mit einem anderen hebt,
welchem ein gewisses Mehrgewicht gegen das vorige zugefügt ist, so wird das
Mehrgewicht absolut genommen um so mehr betragen müssen, je größer das
Hauptgewicht ist, um noch gleich merklich als Unterschied beider Gewichte in die
Empfindung zu fallen.
Läßt man das Mehrgewicht proportional mit dem Hauptgewichte wachsen, so daß
nicht seine absolute, aber seine relative Größe in Bezug zum Hauptgewichte immer
dieselbe bleibt, so wächst die Merklichkeit dieses relativen Mehrgewichtes
einigermaßen mit Aufsteigen zu höheren Hauptgewichten; tendiert jedoch dabei
immer mehr zur Gleichheit, so daß der Unterschied der Merklichkeit gleicher
relativer Mehrgewichte bei Hauptgewichten von 1500 und 3000 Grammen nur noch
gering ist, etwa dem Verhältnisse 10 :11 entspricht. Das heißt, die relativen
Mehrgewichte bei 1500 und 3000 Grammen Hauptgewicht müßten, statt gleich zu
sein, sich ungefähr wie 11 :10 verhalten, um noch gleich merklich zu erscheinen, also
ein gleiches Verhältnis richtiger zu den falschen Fällen bei der demgemäßen Methode
zu liefern.
Dieser aufsteigende Gang der Merklichkeit gleicher relativer Mehrgewichte mit der
Größe der Hauptgewichte erleidet jedoch eine Ausnahme bei sehr niedrigen
Hauptgewichten, indem die Merklichkeit beim Aufsteigen von 300 bis 500 Grammen
vielmehr etwas ab- als zunimmt; wogegen über 800 Grammen der aufsteigende Gang
fortgehends eingehalten wird.
Der Grund des exzeptionellen Ganges bei niederen Hauptgewichten ist so gut wie
unbekannt, und nur (s. o.) eine beiläufige Vermutung deshalb ausgesprochen; der
Grund der Abweichung von der gleichen Merklichkeit relativ gleicher Mehrgewichte
beim Aufsteigen zu höheren Hauptgewichten kann mit Wahrscheinlichkeit darin
gesucht werden, daß das Gewichtsmoment des hebenden und bei der Hebung mit
gehobenen Armes als eine Vergrößerung des Hauptgewichtes in Anschlag kommt,
welche der relativen Gleichheit des, eigentlich zu diesem vergrößerten
Hauptgewichte in Bezug zu setzenden, Mehrgewichtes Eintrag tut.
Uma ufaka izinsimbi ezingeziwe kulesisindo esisodwa nesisodwa, ukuqaphela
kuyanda ngosayizi wesisindo esingeziwe. Lokhu kukhuphuka kokuqaphelisisa
kubangela isilinganiso esandisiwe samacala afanele kuya kokungalungile, kanye
nenani eliphelele lamacala, uma umuntu esebenzisa indlela yamacala alungile futhi
angalungile ukuqhathanisa izisindo. Inani lamacala afanele alikhuli ngokulingana
nosayizi wesisindo esingeziwe, kepha ngezilinganiso ezincane.
Umthetho onikeziwe (Isahluko 8), kusetshenziswa ithebula eliyisisekelo ukuthola
ukuthi inombolo elungile ishintsha kanjani ngokuya ngesisindo esingeziwe,
uqinisekiswa ngokuhlangenwe nakho.
Le miphumela itholakala ngokuhlolwa ngezisindo ezisemqoka = 300, 800, 1000,
1500, 2000, 3000 amagremu kanye nezisindo ezengeziwe ezilingana no-0.04 no-0.08
wesisindo esikhulu, okuhambelana lapho kuphakanyiswa izinsimbi ngesandla
esisodwa nangezandla zombili, ngokususwa amaphutha aqhubekayo atholakele,
ancike esikhathini nendawo yesisindo sezisindo eziphakanyisiwe.
Mina. II
Usuku UD º R. UD º R.
Usuku
of t º R. t º R.
vesi. obs. ber. of obs. ber.
vesi.
I-Decbr. I-Decbr.
2 15.03 0.19 0.009 26 19.13 0.15 0.16
26 15.40 0.10 0.023 26 20.45 0.20 0.21
26 15.55 0.09 0.028 26 20.63 0.15 0.21
26 16.18 0.15 0.051 26 21.20 0.20 0.23
21 16.70 0.20 0.070 26 21.73 0.25 0.25
**
26 16.71 0.09 0.070 21 23.30 0.30 0.31
21 16.75 0.10 0.072 21 25.35 0.40 0.39
**
21 16.88 0.25 * 0.076 21. 26 26,80 0,40 0,42
21 17,00 0,00* 0,081 21. 26 28,80 0,60 0,51
*
26 17,20 0,20 0,088 26 30,50 0,60 0,57
21 17,30 0,10* 0,092 26 31,35 0,60 0,60
*
26 17,69 0,23 0,106
26 18,78 0,15 0,145
41)
Diese Temperatur basiert auf die Wärmebestimmungen des menschlichen
Körpers durch Lichtenfels und Fröhlich in den Abhandl. der Wien. Akad.
Man erhält die berechneten Werte der Tabelle, indem man den
Temperaturüberschuß über 14°,77, also t - 14°,77 mit 0,03623 multipliziert. Diese
Konstante ist bloß aus den Beobachtungen von t = 19°,13 bis 31°,35 abgeleitet; doch
sind auch die beobachteten und die nach jener Konstante berechneten Werte
von D über 14°,77 und unter 19°,13, welche, wie gesagt, nur Spuren sind, auf der
ersten Seite der Tabelle beigefügt. Die Beobachtungen der Tabelle gehören nur 3 von
den 6 Versuchstagen an; indem sich die Beobachtungen an den anderen 3 bloß auf
Temperaturen unterhalb der Mitteltemperatur beziehen, die ich unten besonders gebe.
Was die mit Sternchen bezeichneten Werte von D der ersten Seite der Tabelle
anlangt, so sind es solche, die nicht bloß als eben merklich, sondern als merklich (1
Sternchen) oder als deutlich (2 Sternchen) im Beobachtungsregister verzeichnet sind,
was mehr als eben merklich gilt. Einer dieser für die Empfindung deutlichen
Unterschiede (bei 17°) ließ sich am Thermometer (die erforderliche Korrektion um
0,05° dabei gemacht) nicht mehr erkennen. Überhaupt könnte man geneigt sein, die
Mitteltemperatur größter Empfindlichkeit nach diesen Werten vielmehr bei 16° bis
17° als 14°,77 anzunehmen, und es ist möglich, daß sie da liegt. Aber man kann auf
die fast verschwindenden Werte von D in der Nähe der Mitteltemperatur überhaupt
nichts Sicheres bauen, wenn man bedenkt, daß abgesehen von den Schwankungen der
Empfindlichkeit, des Maßstabes der Merklichkeit, den Irrtümern des Ablesens eine
ganz geringe Abweichung zwischen der Temperatur des Wassers und Thermometers
hinreicht, solche Unterschiede herbeizuführen oder zu verdecken, wenn auch
möglichst Sorge getragen war, diese Quellen des Irrtums auf das Kleinste zu
reduzieren. Der Ausgang der Berechnung von 14°,77 entspricht doch im Ganzen
besser den Beobachtungen.
Im Übrigen, wenn schon jene Spuren von D unterhalb t = 20° fast in die Ordnung
der Beobachtungsfehler treten, können sie nicht rein als solche selbst gelten, weil die
Prüfung im Allgemeinen geschah, ohne daß ich wußte, für welches Wasser ein
Übergewicht der Temperatur stattfand, und mich erst nach wiederholtem
abwechselnden Eintauchen entschied, wenn ich des Resultates ganz sicher zu sein
glaubte, was in dem Grade stattfand, daß ich mich bei einer sehr großen Anzahl
Versuchen nur einmal in der Nähe der Mitteltemperatur getäuscht habe, wo die eben
merklichen Differenzen fast verschwindend werden, indem bei der nachherigen
Konstatierung der als eben merklich angenommene Unterschied sich in dem
entgegengesetzten Gefäße fand, als wo ich ihn angenommen, wogegen sich sehr
häufig Fälle darboten, wo ich keinen Unterschied zwischen beiden Wässern finden
konnte, und nachher immer auch wirklich keinen oder einen unter der, dieser Gegend
zukommenden, Grenze des Merklichen liegenden an den Thermometern fand, was
durch eine Art gegenseitiger Kontrolle zugleich beweist, daß die
Thermometerangaben und daß die Angaben des Gefühles im Allgemeinen verläßlich
waren.
Mit dem aus der Tabelle ersichtlichen, dem Weber’schen Gesetze hinreichend
entsprechenden, Gange der eben merklichen Unterschiede oberhalb der
Mitteltemperatur, insoweit er sich wegen der Kleinheit der Unterschiede beurteilen
läßt, fand jedoch keine Symmetrie unterhalb derselben statt. Bis etwa 10° abwärts
waren die eben merklichen Unterschiede immer noch zu klein, um auf ihre
Verhältnisse etwas zu geben, weiter abwärts aber stiegen sie ohne Vergleich rascher
mit zunehmender Kälte, als mit dem Gange oberhalb und mit dem Weber’schen
Gesetze verträglich ist; so daß sie empirisch ziemlich gut repräsentiert wurden, wenn
man eine Proportionalität derselben mit der dritten Potenz von T - t annahm, wo T =
14°,77, t die Temperatur, bei welcher der eben merkliche Unterschied beobachtet
wurde, und 0,002734 der Wert ist, mit dem man (T - t)3 zu multiplizieren hat, um den
eben merklichen Unterschied am Thermometer zu erhalten, was unstreitig auf einer
starken Abnahme der Empfindlichkeit mit der Kälte beruht. Wahrscheinlich würde
man eine ähnliche Abweichung finden, wenn man über die Blutwärme hinaus sich
der Temperatur näherte, wo das Gefühl des Brennens eintritt, wobei jedoch immer
auffallend bleibt, daß die Abweichung oberhalb der Mitteltemperatur erst in höheren
Graden beginnt, indes sie unterhalb der Mitteltemperatur alsbald beginnt.
Hier folgen die nach der Formel
usuku lwe D.
14 °, 77 kuqashelwe kubaliwe
t º R. umehluko
uyazama -tº
Disemba
5. 4.60 10.17 2.80 2.88 + 0.08
23 5.32 9.45 2.54 2.31 - 0.21
23 5.43 9.34 2.40 2.23 - 0.17
21 5.65 9.12 2.00 2.07 + 0.07
23 5.69 9.08 2.54 2.05 - 0.49
5. 5.73 9.04 2.22 2.02 - 0.20
2. 5.81 8.96 1.62 1.97 + 0.35
5. 5.85 8.92 1.80 1.94 + 0.14
2. 5.88 8.89 1.75 1.92 + 0.17
2. 6.11 8.66 1.55 1.78 + 0.23
1. 25 6.98 7.79 1.06 1.29 + 0.23
25 7.15 7.62 1.40 1.21 - 0.19
23. 25. 7.18 7.59 1.49 1.20 - 0.29
25 7.20 7.57 1.30 1.19 - 0.11
2. 7.21 7.56 0.91 1.18 + 0.27
23 7.64 7.13 0.93 0.99 + 0.06
26 8.18 6.59 0.75 0.78 + 0.03
5. 8.20 6.57 0.80 0.78 - 0.02
23 8.43 6.34 0.65 0.70 + 0.05
23 8.56 6.21 0.61 0.66 + 0.05
23. 26. 8.71 6.06 0.53 0.61 + 0.08
23 8.73 6.04 0.45 0.60 + 0.15
Okwesibili 9.15 5.62 0.48 0.49 + 0.01
15
2. 25 9.77 5.00 0.40 0.34 - 0.06
5. 10.5 4.27 0.40 0.21 - 0.19
33.38 33.40
Ngenxa yobunzima obuhlukahlukene obulethwa yilezi zivivinyo ezinhle, futhi
ikakhulukazi ukuthi amanani avela ezinsukwini ezahluke kakhulu ahlanganisiwe
kuzo, lapho ngokwengxenye ukuqhathanisa okuphelele kobuzwe, ngokwengxenye
ukugcinwa ngqo kwezinga elifanayo lokuzwakala, akunakubalwa ngokuqiniseka,
lokhu kunikeza Imiphumela ikhombisa ukuxhumana phakathi kwamanani abaliwe
nawabonwayo kanye noshintsho kumehluko omuhle noma ongemuhle phakathi
kokubuka nokubala, umuntu angagculiseka ngakho. Vele, isivumelwano
besingangezwa kakhulu ukube bengifuna ukushiya amanani angafanelekile impela,
kepha ngikhiphe konke okurekhodwe njengokuqaphelekayo ngaphambi
kokubala. Kepha ngikude ukucubungula ifomula enikeziwe engaphezu kweyodwa,
eyanele ngaphakathi kwemikhawulo ethile. Ngenxa yokuphelela, ekugcineni ngifaka
amanani we-10 °, 5 kuze kufike ku-14 °, ama-20 aqashelweD nge, uma kungekho
okunye okungabonakala ngokuqiniseka okuvela kubo kunalokho kuncane
kakhulu. Kodwa-ke, zisakhulu kakhulu kunalokho okufanele zibe ngemuva
kokubalwa uma ifomula yangaphambilini isetshenzisiwe, njengoba inhlanganisela
yamanani abalwa ngemuva kwalokho namanani abonisiwe ekhombisa.
usuku D.
lwe obs. bala
t º R.
uyazama
Disemba
25 10.88 0.15 0.161
23 11.36 0.13 *) 0.108
5. 11.45 0.30 0.100
5. 12.15 0.30 0.049
5. 12.40 0.20 0.036
25 12.50 0.15 0.032
21 13.30 0.20 0.009
21 13.40 0.25 0.007
5. 13.50 0.15 0.006
5. 13.90 0.25 0.002
5. 21. 14.20 0.15 0.001
*) Sula esikhundleni sokubonakala.
Yize lezi zivivinyo zenziwe ngokucophelela okukhulu, zisenza ukuphindaphindeka
kubonakale kufiseleka ngokombono wokuthi izivivinyo zenziwa kuphela ngamazinga
okushisa akhulayo ngaphansi kwezinga lokushisa futhi ngamazinga okushisa ancipha
ngaphezu kwezinga lokushisa, okungenza ukuqhathanisa okuthile
ngokuqhathaniswa. Ukuqinisekisa umthetho kaWeber, inani elikhulu kakhulu
lokubonwa lingadingeka ngenhla ukushisa okushisayo kunalokho okutholakala lapha,
ukuze kuthi ngemuva kwakho konke ngikwazi ukunikeza kuphela imiphumela
yalokhu kuhlola njengokuqala, okungenzeka kusengaphansi
kokuguqulwa. Ngikubeka ngokusobala kanjalo, futhi ngicabanga ukuthi umthetho
kaWeber ngaphakathi kwemikhawulo enikeziwe ukuthi kungenzeka, kepha akukaze
kufakazelwe. Kwakuyinjongo yami ukuqedela noma ukuvuselela imizamo ngemuva
kwalobu budlelwano. Kepha ngiphazanyisiwe futhi angisitholanga isikhathi
sokubuyela kukho kusukela lapho.
Ngifaka futhi okulandelayo mayelana nesimo sokuhlolwa:
Imikhumbi emibili lapho amanzi wamazinga okushisa ahlukene ayequkethe
amatheku amakhulu obumba, ukuze anciphise ukushintsha kwezinga lokushisa
ngangokunokwenzeka. Zazigcwaliswa ngamanzi kangangokuthi lapho inkomba
nomunwe ophakathi wesandla sokunene ucwiliselwa phansi, amanzi avele afinyelela
ekuhlanganeni phakathi kwesitho sokuqala nesesibili somunwe wenkomba (ukubala
kusuka kupalma). Ngale ndlela, inani elifanayo lokuxhumana namanzi lihlala
lisungulwa. Ama-thermometer, afakwe kuma-racks afanelekile, acwiliswa namabhola
phakathi kwamanzi, ashukunyiswa kahle ngaphambi kokubuka ngakunye. Izinga
lokushisa kwamanzi laguqulwa ngokwengxenye ngokuwanyakazisa ngeqhwa,
ngokwengxenye ngensimbi noma izitsha zobumba ezazimi esitofini
esishisayo. Iminwe emibili ezame ukuhlolwa yinde kakhulu kolunye lwale mikhumbi
emibili Icwiliswe ezansi, ishiywe ize ifike ezingeni lokushisa elingaguquguquki, bese
kuthi ngenye indlela icwiliswe komunye nomunye umkhumbi kuze kube kwakhiwa
ukwahlulela. Uma umuzwa wokushisa ubungaphezu kwalokhu engivele ngikuchaze
njengokubonakalayo, izinga lokushisa lashintshwa ngokugudlukela kolunye
uhlangothi, ukuze ngingazi ukuthi izinga lokushisa ngokweqile selidlulile yini
komunye umkhumbi noma cha, futhi ukubonwa kuphindaphindiwe kwaze kwaba ,
imvamisa kuphela ngemuva kokuphindwaphindwa okuningana kwalolu shintsho,
lapho kutholakale khona umehluko obonakalayo, inqubo ende impela. Izinga
lokushisa lafundwa ngokushesha ngemuva kokwenziwa kwesinqumo. kuze kube
kwakhiwa ukwahlulela. Uma umuzwa wokushisa ubungaphezu kwalokhu engivele
ngikuchaze njengokubonakalayo, izinga lokushisa lashintshwa ngokugudlukela
kolunye uhlangothi, ukuze ngingazi ukuthi izinga lokushisa ngokweqile selidlulile
yini komunye umkhumbi noma cha, futhi ukubonwa kuphindaphindiwe kwaze kwaba
, imvamisa kuphela ngemuva kokuphindwaphindwa okuningana kwalolu shintsho,
lapho kutholakale khona umehluko obonakalayo, inqubo ende impela. Izinga
lokushisa lafundwa ngokushesha ngemuva kokwenziwa kwesinqumo. kuze kube
kwakhiwa ukwahlulela. Uma umuzwa wokushisa ubungaphezu kwalokhu engivele
ngikuchaze njengokubonakalayo, izinga lokushisa lashintshwa ngokugudlukela
kolunye uhlangothi, ukuze ngingazi ukuthi izinga lokushisa ngokweqile selidlulile
yini komunye umkhumbi noma cha, futhi ukubonwa kuphindaphindiwe kwaze kwaba
, imvamisa kuphela ngemuva kokuphindwaphindwa okuningana kwalolu shintsho,
lapho kutholakale khona umehluko obonakalayo, inqubo ende impela. Izinga
lokushisa lafundwa ngokushesha ngemuva kokwenziwa kwesinqumo. kuze kuvele
umehluko obonakalayo, imvamisa kuphela ngemuva kokuphindaphindwa okuningana
kwalolu shintsho, inqubo eyisidina impela. Izinga lokushisa lafundwa ngokushesha
ngemuva kokwenziwa kwesinqumo. kuze kuvele umehluko obonakalayo, imvamisa
kuphela ngemuva kokuphindaphindwa okuningana kwalolu shintsho, inqubo
eyisidina impela. Izinga lokushisa lafundwa ngokushesha ngemuva kokwahlulelwa
Obwohl ich nur den Empfindungswert eben merklich als maßgebend angenommen
habe, so habe ich doch in meinem Beobachtungsregister auch folgende, so viel wie
möglich konstant festgehaltene, Empfindungswerte, nach der aufsteigenden Reihe
ihrer Größe, verzeichnet.
Unmerklich, kaum merklich, eben merklich, merklich, deutlich, entschieden, stark,
sehr stark. Natürlich ist auf scharfe Scheidung dieser Werte nicht zu rechnen. Die
Werte kaum merklich waren solche, wo ich nicht ganz sicher war, mich nicht zu
täuschen, und obwohl dies nach der Beobachtung kontrolliert werden konnte, so war
doch eine zufällige Übereinstimmung dann möglich; daher ich solche Werte nur
insofern benutzt habe, als ich, wenn kaum merklich mit merklich oder deutlich an
demselben oder auch verschiedenen Beobachtungstagen nahe zusammentraf, das
Mittel aus diesen Bestimmungen als eben merklich in Rechnung brachte, was
einigemale geschehen ist.
Unstreitig wird es erwünscht sein, wenn auch in diesem Gebiete Versuche nach den
anderen Methoden zu denen nach der Methode der eben merklichen Unterschiede
hinzutreten.
Volkmann hat Herrn Lindemann, stud. med. veranlaßt, Versuche nach der Methode
der mittleren Fehler anzustellen, und seine Doktordissertation darüber zu schreiben,
welche derselbe unter dem Titel: ".De sensu caloris. Halis 1857" verteidigt hat. Aber
aus diesen Versuchen läßt sich nicht viel schließen, weil die Temperaturskala dabei
zwar respektiv von 7° und 14°,6 bis 45°,55 C. zweimal aufsteigend und zweimal
absteigend durchlaufen ist, aber so, daß auf jedes Temperaturintervall nur wenige
Versuche kommen, was keine Benutzung nach dem Prinzipe der Methode der
mittleren Fehler gestattet. Die rechte Hand tauchte dabei bis zur Handwurzel ein, und
zwar bei der aufsteigenden Reihe stets zuerst in das anfangs wärmere, bei der
absteigenden stets zuerst in das anfangs kältere Wasser, was dann durch Zuguß
respektiv von kälterem oder wärmerem Wasser dem anderen für die Empfindung
gleich gemacht wurde.
Endabeni yemigqa emibili ekhuphukayo, okungukuthi, lapho uLindemann aletha
khona ukulingana kwamazinga okushisa womabili uquqaba lwamanzi ukuzwa
ngokulandelana emazingeni okushisa aphakeme kakhulu, iphutha elihle lihlale
lenziwa, ngemigqa emibili eyehlayo, ngakolunye uhlangothi, njalo iphutha
elibi. Umuntu angabuza ukuthi ngabe lokhu kungenxa yokuthi ekuqhubekeni
kokwehla nokwehla kwenqubekelaphambili kwenziwa ngomqondo ophambene
ngesikali sokushisa, noma ukuthi kulowo nalowo mqondo ulingo lwenguquko
lwenzeka ngomqondo oguqukayo phakathi kwamanzi okuqala afudumele
namakhaza. Kodwa-ke, kusukela eqinisweni lokuthi imizamo yokuqala
yochungechunge ngalunye lwe-4 ikhombisa isilinganiso esibekiwe, lesi sakamuva
singafakwa. Ngenhlanhla, njengakwezinye izici, kunokushoda kwemininingwane
enembile mayelana nezimo okukhulunywa ngazo.
Ngakho-ke lapha sinemiphumela ethintwa amaphutha angaguquguquki, futhi
ngokuya ngokujwayelekile lapho amaphutha ngamanye kumugqa ngamunye eguquka
njengoba ekhuphuka noma ewela esikalini sokushisa, wonke amaphutha abonakala
ecishe abe njalo, ngoba ayahlukahluka Amaphutha kuzofanele akhombise
ngokuningiliziwe okungahambi kahle okuningi. Ukungabaluleki kokufanayo
kuyamangaza.
Man sieht also, daß wir auch hier mit einer unteren Grenze des Gesetzes für den
Versuch zu tun haben; und wahrscheinlich würden sehr große Distanzen auch eine
obere finden lassen.
Imiphumela esemqoka iqukethwe kokulandelayo. Bonke ihlobana okumsulwa
iphutha variable D ngomqondo inikezwe ngaphambili (Isahluko 8), futhi yonke
indawo ukunikeza okumsulwa iphutha isamba isikhangiso , ikakhulukazi futhi
(lapho nginqumile ukuthi ngizakuhlala ke) iphutha okumsulwa isamba
square å ( D 2 ), ngazo zonke ibanga etholakala ikakhulukazi
kusukela m kukhishwa nezingxenyana ezithile m kokuma 46 ngamunye wenza
ngokuvumelana nesikhathi , ukuze lonke inani amaphutha ziye zaba nomthelela
ngamunye isamba olukhethekile m m . Izinombolo m no mzinikezwa ngokwehlukana
ngochungechunge ngalunye lokubonwayo. Kumakholamu wezibalo ezinezingqimba
kusebenza imitha ephindwe kabili , inqobo nje uma izibalo ezikulo zihlala zakhiwa
izamba ezimbili ezikhethekile, ngokulandelana ku-L no-R noma u-O no-U. Inombolo
efanayo yokubukwa yayihlale yenziwa ngezikhundla ezingakwesokunxele
nangakwesokudla zebanga elijwayelekile (kwesobunxele nangakwesokudla), uma
amabanga ebewaphezulu, noma enesikhundla esiphezulu nesingezansi (phezulu
nangaphansi), uma ebheke phezulu, ngayiphi injongo imiphumela icacisiwe.
46)Ngokusho kukaChap. 8 kukhombisa umehluko othile kumanani aphelele
esamba samaphutha amsulwa, noma ngabe sitholakala kuzingxenyana noma
ngokuphelele kumongo.
Umhlaka-
D. 10 30 40 50 okuphelele
20
UL. 20.27 35.98 60.42 85.29 85.85 287.81
åD
R. 18.37 40.87 60.49 69.19 99.55 288.47
okuphelele 38.64 76.85 120.91 154.48 185.40 576.28
UL. 4,621 17.36 50.56 88.41 105.99 266.94
å ( D ²)
R. 4.056 23.06 47.11 57.74 122.47 254.44
okuphelele 8,677 40.42 97.67 146.15 228.46 521.38
Uchungechunge II Volkmann (Mashi 22 kuya ku-Ephreli 1, 1857).
Amabanga ayi-8 amile, anqunywa ngokufana okuthathu, esebenzisa izinsimbi,
enwetshiwe futhi esikalini esime mpo, esivundlile esingashintshwa, kunalokho,
isikali esime mpo, esivundlile, esibukwa ngesizinda esimnyama, imicu yobude
obuyizigidi ezingama-220 ebangeni eliyizigidi ezingama-800 ukusuka esweni Isikali
sinikeza ama-millimitha ngqo, lapho kulinganiselwa phakathi.
Nginikela tibalo isikhangiso lapha ngemuva ukubala siphindwa kabili, ngokuba m
= 48, m = 1, futhi m = 16, m = 3, onikeza ithuba ukuzitshela wena ngokwehluka
ahlobene (bheka Isahluko 8).
1) m = 48, m = 1 . Iyunithi elingu-1 millimeter.
Umhlaka-
D. 10 40 80 120 160 200 240 okuphelele
20
UL. 7.552 7.914 26.95 39.90 75.05 102.30 87.11 117.96 464.7
åD
R. 5.050 10,800 24.50 42.89 58.70 93.82 96.63 145.82 478.2
okuphelele 12.602 18.714 51.45 82.79 133.75 196.12 183.74 263.78 942.9
UL. 1.657 2.558 22.66 48.67 199.96 371.83 229.63 394.45 1271.41
å ( D ²)
R. 1.021 3.406 18.11 60.47 117.37 314.56 331.57 612.95 1459.46
okuphelele 2.678 5.964 40.77 109.14 317.33 686.39 561.20 1007.40 2730.87
2) m = 16, m = iyunithi lesithathu imilimitha elilodwa.
Umhlaka-
D. 10 40 80 120 160 200 240 okuphelele
20
UL. 7.13 7.59 20.08 39.79 75.45 103.65 86.40 108.92 449.01
åD
R. 4.86 11.06 23.58 42.10 58.45 77.23 96.20 140.20 453.68
okuphelele 11.99 18.65 43.66 81.89 133.90 180.88 182.60 249.12 902.69
Kungabonakala ukuthi umehluko phakathi kwezindlela ezimbili zokubala mncane
kakhulu kumanani amaningi, kepha ubaluleke kakhulu kumugqa ongu- D = 40 no- D
= 1 imigqa engu-60, ehlobene nokwehluka okunamandla kwamaphutha aqhubekayo
okwenzeke lapha, okungakhonjiswa emininingwaneni yochungechunge
bekune- 47) . Njengoba lokhu kwehluka kususwe kangcono ngokuhlukaniswa,
ukubalwa 2) kufanele ukuthandwa ngaphezu kuka-1).
47)Iqiniso lokuthi amanye amanani kuthebula 1 mancane kancane kunethebula
2 kuya ngendlela ethile lapho amaphutha asatshalaliswa khona.
phakathi
Mina. II III
3.864 1,260 0.738
3.843 0.936 0.932
4.030 1.286 1.004
3.862 1.035 0.958
3.708 1.114 0.939
1,226 0.900
0.919
1,099
Ukuze uthole iphutha elijwayelekile elenziwa yiyunithi yebanga ekuboneni
okukodwa, noma ingxenyana yebanga elenziwa yiphutha ngokwesilinganiso
ekuboneni okukodwa, umuntu angahlukanisa okushiwo amanani wangaphambilini
ochungechungeni ngalunye ngenombolo yokubuka, ezinikele enanini, lapho umuntu
kufanele athathe umkhiqizo we- m no- m ngaphezu kwamatafula wokubuka kabili,
ngoba i- m lapho isebenza ikakhulu ku-L no-R, kepha lapha zombili
zihlanganisiwe. Njengoba, noma kunjalo, izibalo ezinkulu zamaphutha zethembisa
amanani aqonde kakhulu amabanga amakhulu kunamancane, eyodwa izoqhubeka
ngokunembile ngama- 48)Uma umuntu ehlanganisa zonke izizumbulu zamaphutha,
okufakiwe okwenziwe kumakholomu wokugcina mpo, ahlukanisa isamba salokhu
ngesamba sawo wonke amabanga, lapho kutholakala khona isamba sephutha
leyunithi yebanga, futhi lokhu kwehlukaniswa ngo-2 m m . Ngakho-ke uthola
Mina.
II. 1)
2)
III.
48)Indlela yezikwele okungenani inikeza indlela yokunquma, okuyisisekelo,
esiqonde ngokuthe xaxa, kepha esiyinkimbinkimbi, umphumela wayo
ophambuka kancane kulokhu okungenhla ukuthi awufanele umzamo
wokungena kuwo.
Mina.
II. 1)
2)
III.
Sollte diese Korrektion vollkommen ausreichen, so müßten bei Reihe II die Resultate
l) und 2) dadurch zu vollkommener Übereinstimmung gebracht sein. In der Tat sieht
man, daß sie sich so nahe kommen, daß man den Unterschied nicht mehr sehr
beachtenswert finden wird, und geneigt sein könnte, ihn darauf zu schreiben, daß
diese Korrektion keine absolut genaue und sichere, sondern nur eine auf
Wahrscheinlichkeitsgesetzen fassende ist, welche nach Zufälligkeiten kleine
Unterschiede übrig lassen kann. Jedoch ist der Unterschied in der Tat nicht zufällig,
wie mich eine hinreichende Untersuchung anderer analoger Fälle gelehrt hat, indem
er sich stets in derselben Richtung findet 49) futhi lokhu kuncike, njengoba nami
ngingaqinisekisa futhi sengivele ngiphawule kafishane eSahlukweni 8, ukuthi
ukulungiswa kwethu akubandakanyi ukwahluka kwephutha eliqhubekayo, elingakaze
lilahleke ngokuphelele, futhi elingcolisa iphutha elihlanzekile
(i- D ) 2 = V 2 + ( WD ) 2
ngakho-ke
V 2 + 800 2 W 2 = 1541.5 2
V 2 + 1400 2 W 2 = 2275.7 2
kusuka kulokhu u- V 2 no- W 2 bangatholakala kalula njengezinto ezimbili ezingaziwa
ezinqunywa izibalo ezimbili, ngokusho ukuthi isizinda sezimpande sinikeza
i- V ne- W ngokwabo.
Ngokuya ngemizamo eseduze yokuthola ukuthi ngabe kukhona amabanga
angaphezu kwamabili, i- V ne- W kungabalwa kusuka ezinhlanganisweni eziningi
ezinjalo, lapho ukuba semthethweni kwento edingekayo kumele kulungiswe ngisho
nangaphambi kokubalwa emuva kwamaphutha abalelwa ku- V no- W ngokuthi
amanani we- V , W, atholakala ezinhlanganisweni ezahlukahlukene, avumelana
ngokuseduze ngokwanele ukuthi akwazi ukubhala okuphambukile okusele ezingozini
ezingalingani ekubhekweni. Ngokudweba okushiwo kumanani amaningana
anqunywe ngale ndlela, i- V ne- W bese zinqunywa ngokunembile.
Okuwukuphela kwento ebuyayo kule nqubo ukuthi ukukhetha phakathi kwamanani
wokubuka, umuntu afuna ukuwahlanganisa abe mabili, kuyaphikisana, futhi zonke
ezinye izindlela zokuhlanganisa zivumela izindlela ezithile ezicacile
zokutholakala; noma, uma ukubukwa kunemba ngokwanele ekucabangeni, umehluko
emphumeleni ocacile mncane kakhulu ukuthi inani elilodwa lingasetshenziswa kanye
nokunye. Okwamanje, noma kunjalo, ukubalwa ngokwendlela yezikwele okungenani
kusamele kukhethwe, okungafaki konke ukuzikhethela nokuvumela umphumela
oqondile kakhulu ongatholakala, noma yini engatholwa ochungechungeni
lokubonwayo. Ngokwezibalo ezihlanganisiwe zikaL noR ngaphandle
kokuncishiselwa kumamitha afanayofuthi ngesikhathi wokubuka elifanayo, okuyinto
kuphela elandelayo ngezansi, imiphumela elandelayo ngokushesha unikezwa 51) ,
iphutha kungenzeka ayengezwa ukuzimisela nge ± , kanye m esivumelekile
inhlanganisela L. futhi R., isb kabili bungangobubanzi m ngaphezu kwamatafula
wokubuka.
51) Kusetshenziswe okufanayo ngendlela yokuthi izibalo
zabekwa ngendlela V 2 + D 2 W 2 = ( åD ) 2 , eqondana ngqo uma
i- V 2 , W 2 iseshwa njengengaziwa. Kusukela kumanani atholwe ngaleyo
ndlela u- V 2 , W 2 yi- V, W etholwe yi-Wurzelausziehung. Amaphutha
okungenzeka abe yi- V, W asuselwa ekuphambukeni kokubalwa kusukela
kokutholakele ( åD ) 2 ku- V 2 noI-W 2 iyabalwa, futhi ihlobene nemigomo
yokubalwa kwephutha ngokuhlukanisa u- 2V, 2 W we- V, W wehlisiwe.
Isibalo V 2 + D 2 W 2 = ( SD ) 2 .
Ibanga
umugqa m m V UW.
elibonakalayo.
IV. IVolkm. 30 4 333 million 974.36 ± 34.34 1.5008 ± 0.02628
V. IVolkm. (vert.) 96 2 333 - 1398.20 ± 4.2411 ± 0.01332
49.35
VI. I-Appel 48 4 370 - 1169.90 ± 1.1603 ± 0.10008
33.76
VII Izikhalazo 33 4 300 - 1008.60 ± 1.5668 ± 0.051576
121.97
Ukuze sinqume ngemuva kwalokho ukuthi ukucabanga kwethu kokuguquguquka
okungaguquguquki kukaVolkmann nokuqinisekisiwe kukaWeber kuqinisekisiwe yini
ngomqondo oshiwo, okokuqala sinaka amaphutha okungenzeka ekuzimiseleni
kwawo, okuvame ukuba mancane kakhulu maqondana namanani we- V,
W bonisa. Okwesibili, singasebenzisa amanani we- V, W kuthebula
langaphambilini ukubala amanani we- ( åD ) 2 noma åD ahlobene
nama - D ahlukahlukene kumatafula wokuhlola , okwakuqala ngokuya nge -
equation V ² + D ² W ² = ( åD ) ², eyokugcina ngokusho Isibalo ,
futhi ungaqhathanisa umphumela wokubala nokubuka, lapho kukhonjiswa
isivumelwano esenelisa kakhulu. Kokulandelayo nginika ukuhlanganiswa kwe-
( åD ) 2 , okuthi ngenxa yobufushane ngishiye ukucashunwa kwamabanga
angafakwa kusuka kumatafula wokubuka kukhishwe labo abanamanani kubakaki.
Ukuhlanganiswa kokuqashelwe kanye nangokuya ngamanani we- V no- W
IV V VI I-VII
obs. ber. obs. ber. obs. ber. obs. ber.
1311700 1309780 8882200 8430000 1408000 1422444 797820 1210970
1697600 1760270 13087000 134660001409000 1489750 1617300 1392280
2376300 2390980 20137000 199400001779600 1583980 1898100 1861120
3157700 3201880 27023000 278550001486900 1705130 2738700 2517500
4497800 4192980 37744000 372080002091500 1853200 3170900 3361400
5178800 5364280 1926800 2028200 4400700 4392900
2233900 2230110
Ukuxhumana phakathi kokubala nokubuka kuyanelisa kakhulu, ngaphandle
kwamanani ambalwa aphambuka ngokuqinile ochungechungeni VII. Ngokuya
ngalokhu, umuntu angasho ukuthi umthetho kaWeber uqinisekisiwe endaweni
yomqondo wokulinganisa uye ezincwadini ezincane kakhulu, kuphela ukuthi
kungaphansi kwenkinga okufanele ixazululwe kuqala ukuze ikwazi.
Kimi kubonakale kungithakazelisa ukwenza ukubalwa kokubonwayo ngezindlela
ezimbalwa eziguquliwe, ezingaholeli kunoma yimaphi amanani ahluke kakhulu
kunalawo angaphambilini, kepha angakhombisa ukuthi ukukhetha okungenzeka
phakathi kwalezi zindlela ezahlukahlukene zokubala akuwenzi mehluko obalulekile
ngokususelwa kumphumela. Lezi zindlela ezihlukile zokubala zisetshenzisiwe
ochungechungeni lwe-IV.
1) Esikhundleni sokubala uL no-R kuhlanganiswe njengangenhla, ngibala kokubili
ngokwehlukana, ngenhlanhla ngisebenzisa ifomu elifanayo; ngakho ngitholile
VW
Kwesobunxele 436.82
0.7540
Kwesokudla 500.23 0.8005
—————————————
937.05 l, 5545
2) Mhlawumbe indlela ye-equation isetshenziswa ngokuyisisekelo
——————————————
946.1 1.5487
L. 6084
0.013591 R.7429 0.016234
———————————
13513 0.029825
Manje ngokusho kombono wephutha å ( D 2 ) no ( åD ) ² nge-equation
ye-VII
VW
L . 515.66 0.81175
R. 447.48 0.75605
———————————
963.14 1.56780
Ithebula lamanani V, W, esiwanikeze ngenhla, linikeza okufanayo kwizibalo
zamaphutha ezitholwe ochungechungeni ngalunye lwamaphutha ezinhlotsheni
zezinhlobo, futhi ngaleyo ndlela ngokulingana kulezi zibalo. Kodwa-ke, njengoba
uchungechunge olwehlukile lungaphansi kwenani elihlukile lamaphutha ebangeni
ngalinye, elinikezwa ngumkhiqizo m m wethebula elifanayo, amanani
ochungechunge oluhlukile kufanele aqhathaniswe nenani lamaphutha,
ngokulandelana ngo-120, 192, 192, I-132 ingahlukaniswa, lapho amanani
we- V , W atholakala njengoba eba yisilinganiso sokuqashelwa okukodwa. Kufanele
futhi kunakwe ukuthi, njengoba i- m ehlukile senzeka ngesikhathi kubhekwa, ngenxa
Ulayini. V UW.
IV. IVolkm. 8.210 0.01265 =
V. IVolkm. (vert.) 7.319 0.02220 =
VI. I-Appel 5.5331 0.00608
=
VII Izikhalazo 8.5476 0.01172 =
Amanani akuleli thebula akhombisa izinto ezithile ezithokozisayo nezinye
yiluphi uhlelo olwenza kube lula ukunganaki iqiniso lokuthi umugqa noma ibanga
elibonakala ngobubanzi obubili bento eyodwa ye-retinal enkulu noma encane
kunenye, ngaphansi kwezimo ezithile, lingathathwa njengelikhulu kakhulu, iphutha
elenzeka ngemigqa emikhulu noma amabanga, anezinto eziningi ze-retinal ukuqonda
ngokwakho, kepha ukunganakwa, kepha kungenjalo ngemigqa ye-micrometric
namabanga. Ekuhlolweni kwe-micrometric kusetshenziswa indlela yephutha elisho,
iphutha elibonakalayo ekulinganisweni okulinganayo kwamabanga kufanele
lithembele kulokhu; usayizi wephutha lesilinganiso elincikile kumele uhlobane
nobubanzi bezinto ze-retinal; Ukuhlala kukaVolkmann kungamela leli phutha
elishiwoyo, bese kuvumela isiphetho mayelana nobukhulu bezakhi ze-retinal,
Ukuze uphenye kabanzi umbuzo wokuthi ngabe leli phutha elishiwoyo lingamelwa
yini ngokungaguquguquki kukaVolkmann, bekudingekile ukuba 1) kunqunywe
ubuhlobo besayizi iphutha elisho ukuthi eligeleza lisuka ezimweni ezinikeziwe
okufanele libe nalo nobubanzi bento ye-retinal; 2) ukuphenya ukuthi ngabe
okufanayo kungaba ncamashi yini noma ngokwanele cishe ngokungaguquguquki
amabanga ahlukahlukene ajwayelekile akwazi ukukhomba okuqhubekayo
njengalokho uV azibonakalisile eyikho, 3) ukuthi ngabe ubukhulu balesi simiso
sanele ngokwanele ngalobo budlelwano iyavumelana nobukhulu obunqunywe
ngokomzimba bezakhi ze-retina.
Umbuzo wokuqala nowesibili ngokwawo kuyindaba yokubalwa kwamathuba, futhi
nenqubo yokubala inganikezwa, kepha ukwenziwa kwalokhu kunzima kakhulu
nakubantu bezibalo abanolwazi 54) . Umuntu angangezelela ngomzila wokuhlola
osungula izimo okungenzeka zenzeke esweni, nokuthi iyiphi uVolkmann
ayithathile. Umbuzo wesithathu ubhekene nobunzima bokuthi izingxenye zokugcina
zokubona ze-retina kungenzeka zingakaziwa kahle. Kepha ngeke ngiphinde ngingene
engxoxweni eqhubekayo ngalesi sihloko sonke, ukuze ngingalindele kude kakhulu
ukuxhumana kukaVolkmann uqobo, okunguphenyo lwayo lolu. Lokhu okungenhla
bekufanele kube kwenele ukuqondisa intshisekelo kulokho okukhulunywa ngakho.
54)Ngaphandle kwezahlulelo zami uqobo, ngingabhekisa esahlulelweni
sikaProfesa Möbius maqondana nalokhu.
peut donc être exprimé par , k étant une njalo. I-ainsi en décignant par y la
fortune morale correspondante à la fortune physique x, ku-aura
y = k log x + log h,
hétant une constante arbitraire, que l'on déterminera au moyen d'une valeur de y
correspondante à une valeur donnée de x. Sur cela, nous observerons, que l'on ne peut
jamais supposer x et y nuls ou negatifs, dans l'ordre naturel des choses; imoto
ilungile, ikwazi ukubakhona kwendodana, okungukuthi, ukubakhona kwendodana,
akunakuqhathaniswa nomzimba womuntu, akunjalo, kungukutholwa komzimba
omningi, akunjalo ne peut fixer au-dessous de ce, qui lui serait rigoureu-sement
nécessaire pour exister; imoto ngokuqhudelana, qu'il ne consentirait point à recevoir
une somme modique, telle que cent francs, avec la condition de ne prétendre à rien,
lorsqu'il l'aurait dépensée. "
UPoisson uthi p. 72: “Comme l'avantage, qu'un gain procure à quelqu'un dépend de
l'état de sa fortune, on a ideé cant avantage relatif, de l'espérance mathématique, et on
l'a nommé espérance morale. Lorsqu'il est une quantité infiniment petite, on prend
son rapport à la fortune actuelle de la personne, pour the mesure de l'espérance
morale, qui peut d'ailleurs être positive ou négative, selon qu'il s'agit d'une
augmentation ou d'une diminution ekugcineni de cette fortune. Par le calcul intégral,
on déduit ensuite de cette mesure des conséquences, qui s'accordent avec les règles,
que la prudence indique sur la manière, ungafuni ukwenza izinto ezintsha! ons. "
X. Iqiniso lomkhawulo. 1)
Ukuzwa, umehluko wokuzwela uvama ukukhuphuka ngosayizi wesikhuthazo
esiyimbangela, umehluko wovuselelo, futhi ekuboneni kokuqala kubonakala
kungokwemvelo ukucabanga ukuthi iphuzu lapho umuzwa, umehluko wezinzwa
uqala ukubonakala, ngephuzu le-zero lesikhuthazo, Umehluko wesikhuthazo
uqondana. Kepha iqiniso liyaphikisana nalesi simiso; Esikhundleni salokho, kuvela
ukuthi sonke isikhuthazi, njengokwehluka kwesisusa, kufanele ukuthi sifinyelele
usayizi othize ngaphambi kokuba sibonakale, okungukuthi, ngaphambi kokuba siveze
umuzwa othinta kakhulu ukwazi kwethu noma usungule umehluko obonakalayo
wokuzwa. Ngakolunye uhlangothi, ukubonakala kwesikhuthazi, umehluko
wesikhuthazo, kuyanyamalala ngaphambi kokuba kwehle ku-zero. Iphuzu le-zero
lokuzwa
1)Ezindabeni, k. 7.82 ff. Revision p. 177-180. Izimiso Zokulinganisa, ikhasi
196 ff. Mayelana nombundu wokuxubana (bheka ngezansi k. 330 f.): Ku-
Matters p. 105 f., Revision p. 179 f. Izimiso Zokulinganisa, ikhasi 204 f.
2) Umkhawulo obanzi.
Uma indingilizi emhlophe engemuva elimnyama noma okuphambene nalokho
incane kakhulu noma ibukwa kude kakhulu, ngeke isaziwa. Lapho amaphuzu amabili
noma imicu ehambisanayo isondelene kakhulu komunye nomunye noma ibukwa
buqamama kakhulu, igelezela kude iso bese ibanga eliphakathi kwayo
lingabonakali. Umkhawulo lapho okwenzeka kuqala khona kungabhekiswa
njengomkhawulo wobungako obubonakalayo, ukuthi lapho okwenzeka okokugcina
kungabizwa khona njengomkhawulo webanga elibonakalayo.
Njengoba kwaziwa kahle, amaphuzu amabili ayindilinga asondelene kakhulu
ahlangana abe nombono ofanayo esikhunjeni, futhi kunomkhawulo webanga
elibonakalayo lapha.
Okungenzeki lapho okuvelayo okubili kuncibilika kube umbono owodwa
ongahlukaniseki uma kwenzeka ngokushesha okukhulu ngokulandelana. Ngakho-ke
kukhona futhi umkhawulo obanzi maqondana nebanga lesikhathi.
Uma into, njengesandla sehora noma inkanyezi esibhakabhakeni, ihamba kancane,
ukunyakaza ngeke kubonwe; uma kusheshiswa ngokwanele, kuzokwaziwa. Ngakho-
ke kukhona umkhawulo wejubane elibonakalayo.
Lapha isikhathi nendawo kuyacatshangelwa ngasikhathi sinye. Mhlawumbe
ijubane liqala ukubonakala lapho umkhawulo wesikhathi uhlangabezana
nomkhawulo wesikhala, okungukuthi lapho isikhala sichazwa esikhathini esincane
kakhulu esingangeni endaweni yesikhathi somphefumulo, esingangeni endaweni
yesikhala seso.
3) Ukucatshangelwa okuningana okujwayelekile maqondana nomkhawulo.
Kukhona okuthile okuxakayo kusukela ekuqaleni eqinisweni
kombundu. Umehluko wesikhuthazi noma wesikhuthazo ungakhuphukela
emikhawulweni ethile ngaphandle kokuzwakala; kusukela kumkhawulo othile
kuyezwakala nokukhula kwayo kuzwakala. Kungenzeka kanjani ukuthi lokho
okungenamthelela ekwazini lapho kubuthakathaka, kuqale ukusebenza okuthile
kukho ngokuqinisa? Kubukeka sengathi ukufingqwa kwemiphumela emibi
kunganikeza okuthile komphumela. Kodwa uma lobu budlelwano bungadala
ubunzima kumethaphysician, ngokombono wezibalo abunankinga, futhi lokhu
kungaphakamisa ukuthi iphuzu lokubuka kwezibalo, ngokusho kobukhulu bemizwa
njengokusebenza kobukhulu besikhuthazi (noma ukunyakaza kwangaphakathi
okubangelwe yikho) kungabuye kubhekwe njengokufanelekile kwe-metaphysical
is. Ngempela, uma u- y kungumsebenzi ka- x , y unganyamalala kumanani athile
we- x , ube yinto engeyinhle noma ocatshangelwe, kuyilapho kwanele ukukhuphula
u- x ngale kwaleli nani ngo- y ukubona amanani amahle ebuyiswa.
Iqiniso elilandelayo lixhumene neqiniso lomkhawulo. Ukujula kobukhulu
besikhuthazi noma umehluko wesikhuthazo uwela ngaphansi kombundu, lapho
umfutho noma umehluko wesikhuthazo ungazwakala, futhi ukwanda kuzodingeka
ngaphambi kokuba uzwakale. Uma nje umfutho noma umehluko wesikhuthazo uhlala
ungaphansi kombundu, ukuzwa kwawo kuhlala, kuthiwa, uqulekile, futhi ukungazi
kuya kujula ngokwengeziwe, njengoba ubukhulu besikhuthazi noma umehluko
wesikhuthazo uwela ngaphansi kombundu. Ngakho-ke umsindo okude, amandla we-
olfactory asemkhathini ahlala ngaphansi kombundu futhi ngalokhu umuzwa ovuswa
ngaleyo ndlela uhlala ekuqulekeni kuze kube yilapho amandla alezo zici eqa usayizi
othile, umkhawulo. Kakade lapha iyazinikela
Ukungabonakali kokungafani okuncane ngokwemvelo kuphakamisa umbuzo
ocashile futhi ongabalulekile wendlela yokulinganisa ukuzwela usebenzisa indlela
yamacala alungile futhi angalungile.
Uma ucabanga ukuthi umehluko ezinsikeni noma, ikakhulukazi, ezintweni
ezishukumisayo, ezisetshenziswa ekuhlolweni, mncane kakhulu ukuthi uwe
ngaphansi komkhawulo lapho ungabonakala khona ngokuqaphela, umbuzo
uphakama ukuthi ngabe kungenxa yenani lezinto ezifanele nezingalungile Amacala
angathola ithonya nakancane; noma ngabe ayilungile nje ebudlelwaneni phakathi
kwalaba bobabili sengathi bekungekho mehluko nhlobo, kuze kube yilapho
umehluko weqe umkhawulo lapho ungazizwa unjalo, nokuthi ngabe akunjalo
ukusuka lapho ukuya phambili ubukhulu obukhulu bomehluko, ngokuya ngomehluko
phakathi kwawo nenani eliqala ukuzwakala ngalo ngempela.
Ekuqaleni lokhu kubonakala kuyabonakala, ngoba umehluko ongathinti ukuqonda
kwethu unganquma kanjani ukwahlulela kwethu? Ngaphandle kokunaka lokhu,
umuntu akanakwemukela ngaphandle kokumemezela ngasikhathi sinye
ukungasebenzi, kanye nemigomo yendlela yokukala okukhulunywa ngayo, imigomo
leyo umuntu abala ngayo amathuba wamaphutha ngokuya ngosayizi wawo, nokuthi
leyo ndlela yokulinganisa isekelwe ngokuphelele; ukubhekisisa okuseduze kuholela
nomphumela obonakala ngokusobala futhi ophambene ngokuphelele. Ngaphandle
kokuthi umehluko ngokwawo awubonakali, ngenombolo eyanele yokuqhathanisa
kuzoholela ekucabangeni kwamacala afanele ngokuya ngesisindo esinzima,
imvamisa enkulu.
Kumele kucatshangwe ukuthi ngasikhathi sinye nokwehluka okufanele kuqondwe,
amathonya engozi enza okuthi, uma enikezwe isisindo esifanayo, ngokwesilinganiso
anqume ukwahlulelwa kaningi evuna omunye njengokunye. Umehluko manje
usungeziwe kumathonya anquma ukwahlulela ngokuthanda okukodwa; futhi
ngokwengxenye ukuze amathonya anjalo, obekungenzeka ukuthi angatholakali
ngaphandle kwalokhu, abe ngokuthanda kakhulu lolu hlangothi, ngokwengxenye
aqinisa amathonya asevele abonakala ngakulolu hlangothi futhi enze ukuthi abe
ngaphezu kwamathonya ahlukile kunalokho okuncane. Lokhu-ke akuvimbi ukuthi
ezimweni eziningi ithonya lesisindo eseqile kanye nokuphazamiseka okukhona
kusala ngaphansi kokubonwayo, lapho-ke ukwahlulelwa kuhlala kungacaci
Ngale ndlela umuntu ubona ukuthi umehluko ongacaci uqobo lwawo uqobo,
ngokungeza namanye amathonya, ungaba kanjani nemiphumela ebonakalayo; kanye
namathuba, okusho ukuthi, inani elilinganisiwe lamacala okulungile nokungalungile
enanini elikhulu kakhulu lezilingo, kuncike kubukhulu bomehluko ngendlela evumela
isilinganiso esithile sobuzwe ukuthi sitholwe lapho, njengoba kukhonjisiwe
ekuqaleni.
Inani lomngcele womabili umehluko nogqozi likwazi ukwenza ushintsho olukhulu
nolwehlukahlukene kakhulu ngenxa yezimo zokukhathala, ukujwayela, ukuvivinya
umzimba, izimbangela zangaphakathi zenjabulo noma ukukhubazeka, imithi,
isikhathi sokuphila, umthethosisekelo ngamunye, njll. lapho lezi zimo zingalethi
zinguquko kuzo. Ukuphenywa kwalobu budlelwano bokuncika kungenye
yemisebenzi ebaluleke kakhulu ye-psychophysics futhi kuqondana nophenyo
olujwayelekile lobudlelwano bokuncika kokuzwela okuphelele nokwehlukile noma
ukucasuka kanye nokuzwela, ngoba ukuzwela okuphelele komkhawulo wokuvuselela
nokuzwela okwehlukile kombundu ohlukile kuyabuyisana.
Uma iqiniso lomkhawulo lingadluliswa lisuswe ekuvuseleleni liye enyakeni we-
psychophysical obangelwe yilo - esizozama ukukufakazela kamuva - ngakho-ke,
ngokusho komcabango wethu ojwayelekile wokuthi ubudlelwane obuzinzile phakathi
kwezinguquko zomzimba nezengqondo buyenzeka kithi, inani lomngcele we-
psychophysical nalo liba Umsebenzi ohambelana nokuqala kwemizwa ethile kufanele
uthathwe njengongaguquguquki, ukuze umuzwa uqale ngokuqinisekile lapho
umsebenzi oxhunywe kuwo ufinyelele ezingeni lomkhawulo. Kodwa njengoba,
ngokuya ngesimo esishintshayo somzimba, isikhuthazi singakuthola kulula noma
kube nzima kakhulu ukuqala umsebenzi we-psychophysical kula mandla, inani
lomkhawulo wesikhuthazo esihlanganiswe kuleli phuzu aliguquki,
Lo mehluko, noma ngabe sihlobanisa inani lomngcele lapho umuzwa unyamalala
khona ekuvuseleleni noma ekunyakazeni okubangelwe yiwo, kufanele kugcinwe
engqondweni; ngomqondo wokuthi kuphela umkhawulo ngomqondo wokugcina
ongaba njalo, ngenkathi ngomqondo wokuqala ushintsha ngokuzwela
kokugqugquzela kanye nendlela isikhuthazi esisetshenziswa ngayo.
4) Iziphetho ngokutholakala kombundu.
Iziphetho eziningi zentshisekelo nokubaluleka kunamathiselwe ekubeni khona
komkhawulo wokuvuselela kanye nomkhawulo wokwahluka.
Uma kwenzeka sonke isikhuthazi esincanyana singaqashelwa nhlobo, kuzodingeka
sizwe inhlanganisela engapheli kanye nokushintshana okungapheli kwemizwa ethule
yazo zonke izinhlobo, okungenjalo, ngoba minima yezisusa zazo zonke izinhlobo
zihlala zisizungezile. Iqiniso lokuthi sonke isikhuthazi kufanele siwele umkhawulo
othile ngaphambi kokuba sivuse umuzwa siqinisekisa ukuthi umuntu unesimo
esingaphazanyiswa yizinto zangaphandle ezifika emikhawulweni ethile. Akudingeki
ezehlisele phansi ku-zero, angakwazi ukukwenza ukuze ahlale engaphazanyiswa
yibo, kepha amane ahoxe ibanga elanele ukusuka kulabo abenziwa buthaka ibanga,
noma ngokujwayelekile behlise ngaphansi komkhawulo othile .
Njengoba ukungabonakali kwaso sonke isikhuthazi lapho siwela ngaphansi
komkhawulo othile kuqinisekisa isimo esingaphazanyiswa yimibono yabokufika,
ngakho-ke ukungabonakali kwanoma yimuphi umehluko ezintweni lapho wehla
ngaphansi komkhawulo othile kuqinisekisa isimo sokuqonda esifanayo.
Ngenxa yezimbangela zangaphakathi nezangaphandle, inkuthazo ayisoze yaba
nomphumela ofanayo ngokuphelele ngesikhathi nangesikhala, kepha lokhu
akusivimbi ekuboneni ukukhanya nendawo enemibala ngasikhathi sinye, ukuzwa
amathoni afanayo,
Ukuhlolwa okwaziwayo kwediski ejikelezayo enezinhlaka ezimhlophe
nezimnyama yisibonelo esilula. Iphendulwe masinyane ngokwanele, ibonakala
imhlophe ngokufana. Kepha ukushuba komqondo ezinhlangothini zombili
zomkhakha akukwazi ukufana, ngoba njengoba kudlula umkhakha omnyama,
umbono ulahleka ngokuqhubekayo futhi omhlophe uzuza njengoba uqhubeka. Kepha
njengoba umehluko ezinhlangothini zombili uba mncane kunomkhawulo
wokwehluka, ukuvela kwempunga efanayo kuyenzeka. Ngempela, uma ukuzungeza
kushesha ngokwanele, ukufana kubonakala kulungile, ngakho-ke akunakwenzeka
ngokunakekela okukhulu ukuthola enye indlela.
Icala lokufanisa livela lapho ubamba umunwe wakho onqenqemeni lwegiya
elijikeleza ngokushesha (igiya le-spur). Ngenkathi amazinyo ngamanye
esahlukaniswa nokujikeleza okuhamba kancane, lokhu akusafani nalawo
asheshayo. UValentin 4) wenze ucwaningo olunzulu ngalokhu. I Uyaphawula ukuthi
uma ububanzi bamazinyo bubonisa ukuphambuka okungabalulekile kuphela, lokhu
akubandakanyi ukuphazamiseka okukhulu, kanti uma esondweni lamazinyo ayi-160
u-3 noma u-5 ngokushesha osondelene omunye nomunye uphindwe izikhathi ezi-3
noma ezi-4 njengezinye, Ukufana ngeke kusatholakala ngokugcwele ngisho
nangesivinini esikhulu.
4) I -Arch yase-Vierordt 1852. k. 438,587.
Njengoba nje idiski enemikhakha emhlophe nomnyama ibonakala iba mpunga
ngokufanayo lapho ijikelezwa ngejubane elanele, indawo enezikwele ezimhlophe
nezimnyama ezijwayele ukubonakala iba mpunga ngendlela efanayo ibanga
elanele. Kungaba nezizathu ezimbili zalokhu; noma ngabe lawo mabanga
awasakwazi ukucatshangwa ngokukhethekile kusuka engxenyeni encane kakhulu,
lapho-ke isimo sizoncika embundwini omkhulu; noma ukuthi imisebe yezikwele
ezimhlophe ivumela ukuba zigobhoze zivela kolunye uhlangothi oluncane
kakhulu; lapho-ke lesi simo sizoncika embundwini omkhulu
wokwehluka. Mhlawumbe zombili izimbangela zingasebenza ndawonye; akukho
okubonakala kimi kunganqunywa ngokubukwa okwenziwe kuze kube manje.
Ake siphinde sithathe ukubona kusengaphambili okuyisisekelo kwalawa maqiniso
we-psychophysics yangaphandle ngokubaluleka abangakuthola ngaphakathi. Uma
isikhuthazi singahunyushelwa ekunyakazeni kwengqondo, umphefumulo uzokwazi
nokusebenza esimweni esingenamizwa futhi esifanayo, naphezu kokuba khona
nokudlalwa kokunyakaza kwengqondo, uma kuphela imikhawulo ethile ingeqi. Icala
lokuqala, njengoba ngizobonisa ngokuzayo, litholakala ngokulala, okwesibili ukuthi
ukunyakaza kwengqondo akukwazi ukufana ngokwemvelo yabo. Kungenzeka ukuthi
zibe zemvelo ye-oscillatory. Kepha izinguquko ekunyakazeni kwengqondo azizwa
ngaphandle kokuthi zeqe umkhawulo othile;
Ngasikhathi sinye, lokhu kwenza kube lula ngathi ukuthola umbono wokuthi
ikhwalithi ehlukile yomuzwa ixhunywe kuphi. Ngenkathi ukungahambi kahle
kokunyakaza kwengqondo kungathathwa njengokungajwayelekile kwemizwa,
ikhwalithi yakho ingaxhomeka kwimodi yayo. Kodwa-ke, ukwenziwa kwalezi
zinkomba akusikho lapha; futhi nakwi-psychophysics yangaphakathi manje
kungabhekwana nayo ngesilinganiso esikhulu nokusekelwa.
Iqiniso, eseliphawulwe kaningi, ukuthi iso, maqondana nokuzwa okunamandla
kokukhanya, lihlala lingaphezu kombundu ngenxa yenjabulo yangaphakathi
ebuthakathaka, kuphakamisa umbono okhethekile wobuchwepheshe.
Uma kufanele kuqala kudinge amandla athile wesikhuthazi sangaphandle
sokukhanya ukuze kuphakanyiswe ukunyakaza kwangaphakathi lapho ukuzwa
kwethu kokukhanya kuxhunywe khona embundwini, khona-ke izinto ezikhanyiswe
kancane nezimnyama ngeke zibonakale okungangabazeki ukuthi kungacasula
kakhulu. Uma ngakolunye uhlangothi, iso liphakanyiselwa kude ngaphezu kombundu
ngenxa yenjabulo yangaphakathi, ngakho-ke, ngokomthetho kaWeber, ukwanda
okuncane kokukhanya bekungeke kusabonakala ngokucacile. Okumnyama esweni
lethu langaphandle elingakuthokozisi, njengoba kumelela isilinganiso
esibuthakathaka sokukhanya, ngokungangabazeki into enenzuzo enkulu kunazo
zonke engenzeka ekusungulweni komuzwa wethu wokubona.
Asikho isisusa se-teleological esihambisanayo sendlebe; ngokuphambene nalokho,
kungabonakala kunesicefe lapha uma wonke umsindo omncane kakhulu
uzwakala. Eqinisweni, noma sibeka indlebe yethu, ezimweni ezijwayelekile
asinalutho olufana nombono omnyama, kepha umuzwa wokuthula kuphela.
Kepha njengoba nje indlebe ingaphakanyiswa ngokungaphezulu ngokungaphezulu
kombundu ngenxa yesikhuthazo sangaphakathi, lapho kukhona khona ukubhonga,
ukukhala, njll., Ngakho-ke futhi ingacwila phansi ngaphansi kombundu ngenxa
yokushoda kokucasuka. Yilapho okuhlangenwe nakho kungokwakho, okuthola manje
ukutolikwa kwangempela, ukuthi abantu abaphethwe i-torpor ye-nerve auditory
bangaqonda kuphela lokho okukhulumayo lapho bezwa umsindo, njengokushaya
isigubhu, ukushayela emotweni. Ngokusobala umsindo onamandla kufanele usebenze
ukuphakamisa indlebe embundwini, ngemuva kwalokho ukwanda komsindo,
obekungeke kwenele ukwenza lokhu, nakho kungazwakala.
Ngisafuna ukukhumbula iqiniso lomkhawulo umehluko kuzicelo ezilandelayo.
Uma, njengoba manje sekuvame ukubonwa, lokho okubizwa ngokuthi imisebe
esweni kuncike kakhulu ekuphambukeni okubonakalayo kwamehlo kanye
nokwehlukaniswa kwezinto kunokusakazeka komphumela wokukhanya ku-retina
ecatshangwe yiPlateau, khona-ke le irradiation engokomzimba enokuqina okukhulu
kokukhanya ayinakwenzeka Ukunwetshwa, kepha kukhuphuka ngamandla. Kodwa
ukuhlolwa kwePlateau 5) kukhombisile ukuthi imisebe ebonwa iso ayikhuli
ngokulingana nobukhulu bokukhanya, kepha ayikhuli ngokungenamsebenzi ngalokhu
ngamandla kuze kube sezingeni elithile elingadlulwa.
5) iPogg. U-Ann. L. Isengezo. Ikhasi 412 ff.
1) Umbundu omkhulu.
a) ukukhanya nombala.
Iqiniso lokuthi umkhawulo wokuvuselela maqondana nemizwa yokukhanya
awukwazanga ukufakwa ekuhlolweni kuxoxwe ngakho ekuqaleni (Isahluko
10). Mayelana nomngcele wokwehluka, imininingwane eyedlule inikezwe
eSahlukweni 9 futhi okulandelayo yikhomishini.
I-Bouguer etholwe ukuhlolwa kwesithunzi, okungabazekayo noma ngabe kukhona
noma ngaphandle kokuphazamiseka, umkhawulo umehluko ulingana
no- 1 / 64 wokuqina; Arago ngaphandle ukunyakaza abantu
ezahlukene 1 / 39 bis 1 / 71 , ne ukunyakaza 1 / 58 bis 1 / 131 (.. Bheka isahluko
9); UVolkmann mayelana nokuhlolwa kwezithunzi kubantu abahlukahlukene
nge- 1 / 100 (bheka isahluko 9 ..); Masson ngu ucwaningo nge kudiski sizungeziswe
ngesikhathi abantu ezahlukene 1 / 50 bis 1 / 120 nangaphezulu (bheka iSahluko 9).
Kanye kanye
I-Octave 13)
Okwesihlanu
enkulu yesithathu
c) izinsimbi.
Mayelana nesisindo esincane kunazo zonke, ingcindezi yayo engazwakala
ezindaweni ezahlukahlukene zesikhumba, uKammler wenze ucwaningo oluningi
ngokuhlangana nabanye abasebenzi (i-Aubert, iFörster, iTrenkle), kanye
nemiphumela kuleyo ncwadi: I-Experimenta de variarum cutis regionum minima
pondera sentiendi enemfanelo . IVratislaviae yashicilelwa ngo-1858. Indlela
yokuhlola kwakuwukuthi izisindo ezilula zomnkantsha omdala, ukhokho, iphepha
lamakhadi, le-9 qu. Isigidi ngobukhulu nokuhlukahluka, kukhuphuke ngokuxhaswa
ngokwezimo, izinsimbi zehliswa kancane kakhulu nangokuma mpo engxenyeni
ezohlolwa, ngayiphi injongo intambo enhle, eyakhiwe ngethusi noma ingulube
yengulube yayixhunywe emakhoneni amabili elele ku-diagonal ukuze isisindo
sithathe ukwakheka kwesikhuthazi,
Umbiko okhethekile wayo yonke imiphumela uzoholela kude kakhulu lapha, ngoba
yonke indawo yomzimba womuntu ihlolwe ngababukeli
abahlukahlukene. Ngiphawula lokhu okulandelayo kuphela: Ukuhleleka kokuzwela
kwezingxenye akuhlangene ngalutho nalokho u-Weber amisa ngemuva kokuzama
kwakhe ngamathiphu wombuthano ngomqondo wokuthinta. Cishe bekuvumelana
nababukeli abane, kepha hhayi ngokuphelele. Izingxenye ezibucayi kakhulu zifaka
phakathi isiphongo namathempeli, amajwabu amehlo, uhlangothi lwengxenyeni
engaphambili, lapho bekuzwakala kakhulu amagremu angu-0,002; iminwe
ngokuvamile yayingazweli kakhulu.
Okulandelayo ukucaciswa okukhethekile kwezingxenye ezibucayi kakhulu, lapho
izinsimbi ezilula kakhulu zazizwakala nje.
Kwazwakala amagremu angu-0,002 kusuka ku-Aubert ku: ebunzini, amathempeli,
izingalo zangakwesokudla nangakwesobunxele ngokuhlanganyela ezinhlangothini
zombili ohlangothini lwevolar nolwasemuva, ingxenye engaphandle ye-metacarpus
yesithupha nangemuva kwezandla zombili. - Kusuka kuKammler ku: esiphongweni,
emathempelini, ohlangothini lwenxele lwengalo yangakwesokudla, emuva kwezandla
zombili. - Kusuka kuFörster ku: ebunzini, amathempeli, amajwabu amehlo aphezulu
nangaphansi, ikhala. - Kusuka eTrenkle ku: ikhala, izindebe.
0.003 amagremu, kusuka ku-Aubert ku: ingxenye engaphandle ye-metacarpus
yesithupha sokudla. - Kusuka kuKammler: kuya: Ingxenye yeVolar yomibili imikhono
kanye nezingxenye zangemuva zengalo yesobunxele; izingxenye zangaphandle ze-
metacarpus yesithupha sangakwesokunxele.
0.04 amagremu, kusuka kuKammler kuya phambili: ingxenye engaphandle ye-
metacarpus yesithupha sokudla.
0.05 amagremu, kusuka ku-Aubert ku: ikhala, izindebe, isilevu, amajwabu amehlo
aphansi nangaphezulu, maphakathi kwesisu, njll. - Kusuka kuKammler ku:
amakhala, izindebe, isilevu, amajwabu amehlo aphansi nangaphezulu, maphakathi
kwesisu, njll. - Kusuka kuFörster ku: izindebe , Isisu, njll. - Kusuka eTrenkle ku:
esiphongweni, izindebe, amajwabu amehlo aphansi nangaphezulu, isisu, izingalo
zangaphambili, njll.
Isisindo esinzima kunazo zonke esasizwakala nje u-1 gram kuzipikili zeminwe
kanye (no-Aubert) isithende esifanele.
Mayelana nokwehluka kwesisindo, imiphumela seyivele inikiwe (bheka iSahluko
9), u-EH Weber ayinqobile ngezikhathi ezithile ngokufakazela umthetho
kaWeber. Isivumelwano sakhe 15) , nokho, siqukethe ucwaningo olunemininingwane
eminingi ngomehluko omncane kakhulu obonakalayo wesisindo, kuya ngokufakwa
komuzwa nje wengcindezi noma umuzwa wengcindezi kanye nemisipha
ngokuxhuma, futhi kuya ngomehluko ezingxenyeni lapho ukucindezelwa kuvezwa
khona.
15 ) Uhlelo oluqoqiwe p. Isikwele esingu-81.
————————
Gastrocnemii ........... 4
ohlangothini izingxenye ebunzini ...... l
onoboya ingxenye ngemuva ekhanda 4
phambi ingxenye esifubeni .... 4
isiphanga ............
Izingxenye ezi-2 zesisu esiswini ... 1
umugqa ophakathi nendawo ongemuva
ehlombe lamahlombe ....... . . 5
umugqa Median esiswini ... 5
Ngalezi zivivinyo umuntu angakwazi ukusetha lezo ngokwendlela yokulinganisa
ngokuhlobene, ezinikezwe esahlukweni 12.
d) izinga lokushisa .
U-EH Weber 19) usinikeze imininingwane ethile ngosayizi wamazinga okushisa
aqaphelekayo , ngokusho kwawo, lapho kunendlela yokufaka izandla ezitsheni
ezimbili ngamanzi afudumele ngokungalingani, ngokunakekela okukhulu ngesandla
sonke, umuntu usengathola umehluko phakathi kwamazinga okushisa
amabili, 1 / 5 bis 1 / 6 degrees R .; kepha akazange anqume ngokunembile amazinga
okushisa lapho lo mehluko ubonakala khona. Ngithole ukuthi umehluko omncane
kakhulu ungabonwa emazingeni okushisa asetshenziswayo, nokuthi ahluke kakhulu
kuye ngezinga lokushisa. Qhathanisa nalokho okwaziswe eSahlukweni 9, amakhasi
202 ff.
19) Umuzwa wokuthinta nomuzwa womphakathi, igama likaWagner. P. 534.
Ukuhlolwa nezingxoxo zika-EH Weber kuleyo ncwajana, ikhasi 571 ff.,
Kungafundwa ngamazinga okushisa namakhaza akwaziyo ukukhiqiza ubuhlungu.
2) Umkhawulo obanzi.
a) Ukubona.
Ngokuyinhloko zonke izandiso esizibona ku-retina zihlukaniswe emkhakheni
ovamile wokubona, futhi umuntu angaphakamisa umbuzo wokuthi iyiphi inombolo
yemibuthano yokuzwa engaba eyokukhiqiza insimu yombono yokwandiswa
okubonakalayo kokuzwa nhlobo, umbuzo ongaba lapho umuntu kufanele ahlukanise
khona: iyiphi ingxenyenamba yenombolo esivele ikhona ingeyengxenye yomkhakha
wombono ojwayelekile njengokwehluka kwabanye uma ijabule ngendlela ehlukile
kwabanye. Kuze kube manje, noma kunjalo, ayikho indlela yokunquma lowo mbuzo,
ngakho-ke ngiyawususa lapha, yize empeleni kungumbuzo oyisisekelo womkhawulo
obanzi, kuphela ukubuyela kuwo ngezinto ezimbalwa esahlukweni esiseduze kusuka
endaweni yokubuka ithiyori.
Yibuphi osayizi abancane kunabo bonke, amabanga, umehluko ngosayizi nebanga
okungabonakala nje ngeso?
Umsebenzi wokunquma ibanga elincane kunawo wonke aqondakalayo empeleni
uqondana nalowo wokunquma inani elincane kakhulu elisaqondakalayo, inqobo nje
uma ububanzi banoma yiliphi inani elisaqondakalayo ngesikhathi esifanayo ibanga
elibonekayo phakathi kwamaphuzu alo anomkhawulo, futhi okuphambene nalokho
ingathatha ibanga elibonakalayo njengobuningi obubonakalayo. Kodwa izivivinyo
zehlukaniswe zaba lapho kwakubonwa khona iphuzu, umugqa, intambo, indawo
encane endaweni ebanzi, efanayo futhi lapho ibanga lemehlo, ngakho-ke ngaliphi i-
engeli, lobukhulu obuncane babusabonakala noma bunyamalala, futhi kulezo lapho
izindawo ezimbili noma ngaphezulu ezikude, imigqa, imicu, izindawo ezincane
endaweni enikeziwe ziye zabukwa futhi zabukwa, lapho ukuhlangana komfaniswano
wesikhala sabo bobabili kwenzeka. Imizamo yokuqala ingabhekiswa njengaleyo
ngaphezu kwamanani amancane asabonakala, lena yokugcina ingaphezu
kwamabanga amancane kakhulu. Izimo zokuhlola zihlukile ngokwendawo yakudala
i-irradiation, edlala indima ebaluleke kakhulu empumelelweni yokuhlolwa,
icatshangelwa kuphela kusuka emikhawulweni emibili, ekugcineni kusuka
emikhawulweni emi-4.
Bonke ubukhulu obusazokwaziwa ngobuso buzovela ngesisekelo esithile
ngokujwayelekile, futhi ngaleyo ndlela buqashelwe kuphela ngokuya ngomehluko
ovela phansi, lapho umbuzo womkhawulo obanzi wobuso uxhunywe nombuzo
womngcele omkhulu womehluko, futhi sekuxoxiwe ngayo maqondana
nalokhu. Ngokwandiswa okufanayo, lapho kukhulu khona umehluko wokukhanya
okuhlobene, kuba lula kakhulu ukuhlukanisa inani elibonakalayo, ngakolunye
uhlangothi (kuze kube yimikhawulo ethile okungenani) ngomehluko ofanayo
wesihlobo, kuba lula ngokwengeziwe. Umhlabathi ungaba mnyama futhi indawo
ezokwehlukaniswa kuyo ibe mhlophe, noma okuphambene nalokho, lokhu kuzohlala
kusebenza.
Manje umbhali uyaphawula (ikhasi 10): ka-12 par. inches = 32.5 centimeters. from
the eye) imelwe ngosayizi womthombo wokukhanya wamamilimitha ayizi-2-5
wesikwele. Uma umthombo wokukhanya uwela ngaphansi kwalenombolo, izinto
kumele zibe nkulu kakhulu. "
Kungabalwa ukuthi isithombe sesentimitha esingu-2. imivimbo ebanzi ku-retina,
emabangeni wamehlo akhonjisiwe, ingu-0.9 wezigidi, edlula kude inani le-irradiation
emehlweni ahlanganisiwe ngokusho kwedatha engenhla. Uma izinto ezinkulu
zingabonakala ngokukhanya okuntekenteke, ithonya losayizi alikwazi ukuncika
kwimisebe yodwa. Okwamanje, ukuhlolwa okuningana okubhekiswe ngqo entweni,
ngoshintsho ngosayizi nokukhanya okuphelele, kusamele kufiswe.
Ngakho konke okungenhla, kugcizelelwa kuphela ukuthi izinqumo
zangaphambilini zosayizi obonakalayo obuncane kakhulu namabanga awavumelekile
ngaphandle kwemisebe, kepha akuqinisekiswa ukuthi awukho umkhawulo
wokwelulwa kweso elizimele ngemisebe. Kungahle kube yiqiniso ukuthi
ukunwetshwa kombono ku-retina noma esikhumbeni kungaba kuncane ngokuthanda
futhi umuzwa ungavela uma kuphela ukuphela kwethambo lokuphila kushaywa futhi
umbono udlula inani lomkhawulo omkhulu; Kepha lokhu akusho ukuthi lo mbono
uzwakala ngempela njengokweluliwe, okungukuthi, ngendlela yokuthi amaphuzu
amaningi angahlukaniswa uma ukwandiswa komqondo kuwela ngaphansi
komkhawulo othile, kanye nalokho okuxhumene nakho,
Ngempela, kucatshangwa manje okwamukelwa ngokujwayelekile ku-physiology
yesistimu yezinzwa ukuthi ukuvela kungabonakala kuphela uma kwenziwa
emibuthanweni ehlukene yomuzwa, uma indingilizi yezinzwa isho ukuphela noma,
uma kuhlanganiswa ukuhlanganisa . Umbuthano wokuzwela, noma ngabe
ungowentambo engagxiliwe noma enegatsha, empeleni unobubanzi obuthile, futhi
ngokusho kwalokhu, ukuvela okuwela eduze komunye nomunye kumbuthano
ofanayo womuzwa akusakwazi ukwahlukaniswa. Emkhakheni wobuso, ubufakazi
bokuhlola bokuthi lokhu kunjalo impela kubhekene nobunzima
obungenakunqotshwa, ngoba indilinga yemisebe yephuzu lokukhanya kufanele ihlale
inkulu kunobubanzi besiyingi semizwa; kepha sivunyelwe ukubheka ngaphezulu
kwesikhumba, isitho semizwa ebanzi efana ne-retina. I-Irradiation ibamba iqhaza
nasezivivinyweni ezithintekayo, inqobo nje uma ingcindezi yethiphu ethintayo
kufanele idluliselwe ezindaweni ezingomakhelwane. Kepha futhi akunakwenzeka,
njengoba u-Weber abonile, lelo lin ezimbili. amaphuzu ayindilinga akude ngemuva,
ingalo nethanga ngendlela eyodwa, noma enze umehluko obonwe phakathi
kwezingxenye zesikhumba ezahlukahlukene maqondana nebanga elibonakalayo
elincike kulokhu.
Okushiwo kuze kube manje kukhombisa ukuthi ekuhlolweni nasekuchazweni
kokuhlolwa kwesihloko sethu, ngakolunye uhlangothi, kubalulekile ukwazi usayizi
ophelele wemisebe, engenzeka ngokuhlala okuhle kakhulu kweso, futhi ngakolunye
uhlangothi, ukwazi ukuthi iziphi izakhi ze-retinal okufanele zithathwe njengabamele
imibuthano yezinzwa. futhi banamaphi ubukhulu. Okokuqala ngizolandela
imiphumela uVolkmann ayithola kuye nakwabanye abantu; Ekugcineni ngiphawula
kafushane ukuthi lokho okubizwa ngokuthi yizigaxa manje sekuthathwa njengezakhi
zethina ezibona ukuzwa ezinamathuba amakhulu, nokuthi ngokwezilinganiso
zikaKölliker ububanzi besigaxa endaweni ephuzi, lapho umbono ocacile wenzeka
khona, kungama-2-3,000ths womugqa. Umvukuzi31) kutholakale okuncane kwalawa
manani kuqinisekisiwe lapho i-fovea lutea ilinganiswa ngaphandle.
31) UHenle noPfeufer Zeitschr. III. F. II. BS 37.
obukele ZS R.
a b
AW Volkmann (umbhali). . 39. 24 333 0.0035 0.0046
Indodana yakhe u-Otto V., oneminyaka Okweshumi 250 0.0037 0.0064
engama-23, amehlo amahle ............ nanhlanu
Indodana yakhe, u-Edmund V., 15 Disemba 250 0.0024 0.0058
oneminyaka engama-26 ubudala,
muhle, amehlo ajwayele kakhulu. . .
UDkt. R. Heidenhain 33) ..... ? 40 100 ? 0.0051
E. Appel, mfundi, amehlo abukhali 20. 20 300 0.0006 0.0025
kakhulu ............
Intombazane esencane, eneminyaka Okweshumi 112.5 34) 0.0017 0.0024
engu-16 ubudala, enamehlo amancane, nanhlanu
kungenjalo ukubona okuhle. .
32) Imibiko yeSaxon Soc. 1858. ikhasi 129.
Okumhlophe 18 "12"
Okuphuzi 19 "13"
Okubomvu 31 "23"
Okuhlaza okwesibhakabhaka 42 "26"
umehluko owenziwa umbala lapha mhlawumbe ubangelwa kuphela amazinga awo
ahlukile wokukhanya.
36) uPogg..Umsizi. XX. k. 327.
". Isimo siba esihlukile ngemigqa lokuluhlaza opaque ka 1 / 400 umugqa ukujiya
kungabonwa ngokumelene ukukhanya ngeso lenyama Spinnenfäden
ngesilinganiso. 1 / 300 bis 1 / 2000 imigqa; imicu ye amacimbi kasilika 1 / 200 . I
yamuva ayizona kabili umfece."
42)"Ngijwayele ukubona ama-eyelashes amahle kakhulu we-infusoria ngale
ndlela. Lapho nje eshukunyiswa, akha indawo encane ebonakalayo
engabonakala; kepha lapho nje bephumula ubuhle bawo buvame ukuba
bukhulu kangangokuba ukubona kwamehlo nakho ayifinyelelwanga
ngesibonakhulu. "
U-EH Weber 48) unezela, ekuchazeni kwakhe isilinganiso sebanga lapho kunyamalala
khona imigqa nezikwele emhlabathini omnyama emehlweni: "ngakolunye
uhlangothi, kunezikwele ezimbili ezimhlophe, ezilinganayo emhlabathini omnyama,
ezihlukaniswe isikhala esimnyama zihlukanisiwe, ezilingana nobubanzi
njengonxande, ukusuka ebangeni elihlukaniswe kabili, icishe ifane naleyo lapho
imigqa emibili emhlophe emhlabathini omnyama isahlukaniswa njengemibili, ebanzi
nje njengaleyo yonxande , futhi ihlukaniswe indawo ebanzi, emnyama, eqondile. "
46) N. Contrib. P. 202.
47) I -Arch kaMüller. 1840. ikhasi 87.
48) Imibiko yeSaxon Soc. 1852, ikhasi 142.
b ) Imicu emibili ekude.
UVolkmann 49) welula imicu emibili ye-spider web ohlangothini olufanayo futhi
ebangeni elingu-0.0052 "eduze komunye nomunye, futhi wathola ukuthi ubabona
bephindwe kabili ebangeni elingu-7", kodwa angabe
esaqhubeka. Abangqondongqondo kunabo bonke babona ukuphindaphindwa
kwebanga elingu-13 ". UVolkmann waqaphela imigqa emibili emnyama efanayo
emlandweni omhlophe ebangeni elihlangene lika-0,016 " ebangeni elingu-27
"ngosizo lwezibuko zakhe.
UValentin 50) wayesakwazi ukuhlukanisa imigqa emibili uma izithombe zabo ku-
retina zazihlukaniswe u-0.0009 '"kuphela.
UHueck uthole umphumela ofanayo wolayini njengamaphoyinti (bona ngenhla).
g ) Izibalo ezinemigqa nezesabekayo.
UTobias Mayer 51) uchaza izivivinyo ekukhanyeni kwemini okusabalele ngale
ndlela elandelayo:
l. I-Figura striata, i-cujus nigri ductus, i-aequales albis interpositis, i-lati erant 0.36
lin. IParis. i-spectata directe ekudeia pedd. 11 jam aliquantum confuse videbatur, ita
ut vix liceret alba intervalla a nigris diagnere. E-farthia i-12 pedd. ukubandlulula
omne ama-strias aberat. Isitifiketi nonnisi aegerrime sentiebatur. I-Paulo plus remoto
oculo tota figura eundem colorem quasi cineatium mentiebatur.
2. I-Figura itidem striata, sed cujus atrae striae duplo crassiores erant, quam albae,
harum enim latitudo erat 0.2 lin. Illarum 0.4 lin., Incipiebat videri confusa distante
oculo 9 vel 10 pedes.
3. Ku-eadem faria alia figura striata, cujus albi ductus duplo latiores quam nigri,
inverso nempe praecedentium ordine, desiit distinete videri; i-latitudo striarum
albarum erat 0.4 lin., lin. nierarum 0.2.
49) Silulumagama sikaWagner Ubuciko. Bheka. P. 331.
50)UValentin, uLehrb. d. I-Physiol. II. P. 428, lapha ngemuva kwendatshana
ka-Weher Tastsinn k. 634.
51) Phawula. soc. sc. Ukuthola. T. IV. P. 102.
Notandum, binas has figuras (no. 2 et 3) etiam in experi-mentis
sequentibus 52) eandem semper oculi distantiam requisivisse. Quare commodum erit,
de iis in posterum conjunctim referre.
4. I-Figura cancellata lineis nigris, i-quarum latitudo 0.44 lin. I-Eadem, i-quae
interstitiorum alborum, i-spectata e-faria 15½ pedd. incipiebat mentiri aequalem
ubique nigredinem, ut dubium esset, num aibi quid in illa contineatur.
5. Figura aleae similis, aleatam dicere brevitatis causa liceat, quadratulis nigris
albisque varia, quorum singula latera aequalia 0.52 lin. Distante oculo 12 pedes,
extremam visionis speciem praebebat, paulo enim plus remoto oculo confusa alba
cum nigris apparebant. "
52) Uqashwe ngamakhandlela
,
lapho i- n ihlala njalo kuye ngohlobo lwesibalo, esikuthathela izinombolo
ezahlukahlukene ngokulandelayo:
Cha. l 2 no 3 4 5
79 52 73 99
Unikeza ukuhlanganiswa kokubala nokubuka, ngokusho ukuthi ifomula isondele
ngokwanele ngaphakathi kwemikhawulo yalokhu kuhlolwa.
lam duae chartae iuxta se positae homini proponebantur, cuius subtilitatem visus
examinare cupiebam. Homines arti delineandi operam navantes, ideoque visu exculto
gaudentes, lineam perpendicularum 100 mm longam a linea perpendiculari 101 mm
longa discreverunt, et experimenta ter, quater and quinquies iterato semper longiorem
lineam recte indicarunt. Ukufihla i-Accidit kanye ne-ut defa-tigati nonnunquam
errarent yakhe. Ama-plures vero homines lineas 100 et 104 mm longas non, certo sed
non nisi lineas 100 et 105 mm longas distinxerunt. I-experiment yakhe yokuhlola, i-
nonnullis centesimam, ab aliis vero vigesimam lineae partem, qua altera linea altera
parallela maior est, satis certo visu cognosei. «
Ngenze okunye kokuhlolwa kwami ngomehluko obonakalayo ebangeni
eliyindilinga (bheka iSahluko 9).
b) umuzwa wokuthinta.
Njengoba kwaziwa kahle, u-EH Weber uqale wenza uphenyo ngosayizi webanga
elibonakalayo phakathi kwamaphoyinti wesiyingi esikhunjeni futhi wathola ukuthi
leli banga lihluke kakhulu ezingxenyeni ezihlukene zesikhumba. Uthole ukuzwela
kukhulu kunqenqemeni lolimi, lapho belusekhona khona. Lin. Ukuqhelelana
kwethiphu yekhampasi kwabonwa njengokuphindwe kabili, maduzane okuncane
kunakho konke ohlangothini lwevolar ye-phalanx yokugcina (1 par. Lin.),
Engxenyeni ebomvu yezindebe (2 lin.), Ohlangothini lwevolth ye-2 phalanx (2 lin.)
Njll. engxenyeni engenhla yomgogodla naphakathi kwengalo nangaphezulu
nomlenze ongezansi (30 isig. Lin.). Ithebula laso lokubuka linemininingwane
eminingi ku- Progr. Coll. P. Ukulandelana okungu- 50 ., mfushane onenkontileka
kumqondo wokuthinta nomuzwa womphakathi kuWagner's Wört. P. 539 naku-s.
Abhandl. emibikweni yeLeipz. I-Soc. 1853 k. 85 ff. 58) iphinde yakhiqizwa
kabusha; Kule ndawo yokugcina futhi unikeza izengezo ezahlukahlukene
ekucabangeni okujwayelekile komqondo wesikhala nezindlela zokunquma
ubumnandi baso. Ukuqaphela kukaWeber kuqhamuke kuqala ku-Allen Thomson
(e- Edinb. Med. Kanye no-Sug. Journ. No. 116), kamuva kusuka ku-Valentin (Lehrb.
D. PhysioL 1844. Umq. US 565), futhi ekugcineni kuvela eCzermak
physiol. Izifundo noma izindawo zokuhlangana iVienna. I-Acad. XV. P. 425, XVII. P.
563, Moleschott, Unters. P. 183) ukuqinisekisile nokwandiswa ngabokugcina
ngemuva kobudlelwano obuningana.
58)Khipha kuyo, kepha ngaphandle kwamatafula, eZentralbl kaFechner. 1853.
Cha. 31. Itafula nalo livela eCzermak kwiPhysiolog yakhe. Stud p. 54
unikeziwe.
n = 64 n = 256
r1 r2 r3 r4 Isibalo r
P = 1500. 52 46 58 45 201
a)
- - - b) 52 39 48 51 190
P = 3000. 55 43 51 57 206
a)
- - - b) 46 61 33 60 200
Umuntu angabona ukuthi lapha b) kumanani esamba r womabili ku- P = 1500
naku- P = 3000 kukhona u- r omncane kuno-a); kepha ku- P = 3000 lokhu
kuncike kuphela kuthonya p, elikhule kakhulu ngenxa yokukhathala , futhi ukubalwa
kukhombisa ukuthi i- hD inkulu nge-b) kune-a) ku- P = 3000.
Eqinisweni, uma ukubalwa kwenziwa kusetshenziswa itafula eliyisisekelo ngokuya
ngemithetho enikeziwe (bheka iSahluko 8), amanani alandelayo ayatholakala:
4 hD 4 hp 4 hq
P = 1500. a) 23460 + - 2724
7726
- - - b) 18879 + 5023 - 2405
P = 3000. a) 25335 + 1649 + 3803
- - - b) 27071 - 18327 + 4821
Isibalo a) 48795 + 9375 + 1079
Isamba b) 45950 - 13304 + 2417
Ngokuphelele , amanani we- 2hD aziphatha ezivivinyweni ngokukhathala okukhulu
nangaphandle = 48795 : 45900; okuphambuka okuncane kunalokho obekungenzeka
ngemuva kwezimo ezingalingani. Ku- P = 1500, ithonya p lilahlekelwe amandla alo
ambalwa ngenxa yokukhathala; ku- P = 3000, noma kunjalo, ngenxa yokukhathala
okukhulu kakhulu, uhlangabezana noshintsho olunamandla kokubi. Ithonya q lincane
yonke indawo uma liqhathaniswa no- D no- p ukunika ukuzimisela kwalo
ngokuqiniseka okuthile.
Ochungechungeni olwedlule lwezivivinyo ezimbili, ukukhathala kubangelwe
ukuphakanyiswa kwesikhathi eside kwezisindo ekuhlolweni ngokwabo. Ngenze
olunye uchungechunge olude nolunzima lokuhlola, lapho kubangelwe ukukhathala
kwangaphambilini. Owokuqala akazange anikeze imiphumela enganqamuki
ngokuphelele, mhlawumbe ngenxa yesimo sesibili esizokhonjwa kamuva; kanti
okwesibili kufanele kuthathwe njengokuqinisekisa okucacile komthetho wethu.
Eyokuqala yalolu chungechunge (ngoJanuwari kuya kuMashi 1856), nayo
eyayinezinye izinhloso ngaphandle kokuthola umthelela wokukhathala, yayiyisandla
esisodwa, esabulawa ngokukhethekile ngesandla sobunxele
nangakwesokudla. Isisindo esikhulu, i- P , sahlala ngama-gram ayi-1000. Izisindo
ezengeziwe D zazisetshenziswa 5, 15, 20, 30, 40, 60 amagremu nsuku
zonke. Izinsuku zokuhlolwa ezingama-72, ngayinye enamakheshi angama-640,
angama-64 awo afika ku- D ngamunye ngakwesobunxele futhi abaningi
banelungelo. Ngamunye wama-5 ka- D abe esakha ingxenye yokugcina
yosuku; kepha njengoba u-5 engangeni kuma-72, ngakho-ke amanye ama- D awakhi
ukwahlukana kokugcina kaningi njengokunye, inani lezivivinyo lincishiswa
ngokulingana ngokungathi wonke ama- D ngakwesobunxele nangakwesobunxele
ngabe kwakwakhiwe ukwahlukaniswa kokugcina kokuphakama okungama-64
amahlandla ayisishiyagalombili, futhi ngaleyo ndlela ngabe kuthathe lonke
uchungechunge izinsuku ezingama-80.
Ngemuva kosuku ngalunye amakheshi ayizi-640 ayenziwe ngokulandelana,
isikhathi ngasinye ngosuku olufanayo izingalo zazikhathele kakhulu ngendlela
ezochazwa ngokuhamba kwesikhathi, futhi kwengezwa enye ingxenye yamakheshi
angama-64, okwakungeyona nje into ephindaphindwayo yengxenye yokugcina yama-
64 Owokugcina u- D osetshenzisiwe ukwenza ukuqhathanisa phakathi kwale
minyango emibili, owokuqala ngaphandle, owesibili ngemuva kokukhathala. Kunjalo
(inikezwe ukwehliswa okungenhla) ngakunye kwama-8 ka- D Iminyango eyi-8
enamakheshi angama-64 ngamunye enesobunxele futhi abaningi banesokudla
besesimweni sokukhathala ukuqhathanisa neminyango eqashwe ngokushesha
ngaphambi kokukhathala. Ngaphezu kwalokho, imiphumela yeminyango esesimweni
sokukhathala ingaqhathaniswa nemiphumela ephelele yeminyango, etholwe
ngezinsuku ezifanayo zokuhlolwa ngaphambi kokukhathala.
Indlela okwenziwa ngayo ukukhathala kunemininingwane eminingi evela kimi
emibikweni yeSaxon Soc. 1857, k. 113 ff., Ngalokho lezi zivivinyo zokukhathala
zasebenza njengezivivinyo maqondana namandla emisipha, engikunikeze
lapho 4) . Kwanele ukusho lapha ukuthi izinsimbi ezimbili zomthofu, ngasinye
esingaba ngamakhilogremu angu-9¼ wamasentimitha amayintshi, zaphakanyiswa
ngomjikelezo zisuka endaweni eyehlisiwe ngenhla kwekhanda zaphinde zehliswa
futhi kwaze kwaba yilapho ukuphakama okuqhubekayo kungenzeki
kumjikelezo; ephumelele ekuqhubekeni kokuhlolwa kaninginingi. Ukuphakama
ngakunye kudlule umzuzwana owodwa, ukuwa ngakunye Cishe umzuzu owodwa
ngemuva kokuphela kokushaywa okokugcina, lapho injabulo eye yavela yehla
ngandlela-thile futhi kwesinye isikhathi kubalwa ukushaya kwenhliziyo, ngasheshe
ngaphinda isigaba sokugcina.
4)Mhlawumbe kuyathakazelisa uma ngibona ukuthi inqubekela phambili
eqinile yokuvivinya umzimba, obekuqinisekisiwe kulolo chungechunge
lwezivivinyo ezenziwa ngoJanuwari kuya kuMashi 1856, lapho amalifti
ephindaphindwa ngezinsuku ezimbili ezilandelanayo ngo-Okthoba 1858,
ngemuva kokuthi kungekho ukuzivocavoca okwenzekile okwamanje, bese
kuphinde kwaphela futhi. Uchungechunge lwangaphambilini luqale
ngezinombolo zokuphakama u-104 no-128 ezinsukwini ezimbili zokuqala
zesilingo, futhi ngemuva kwalokho zakhuphukela kuma-692 afinyelela
phezulu; ngo-Okthoba 19 no-20, 1858, izivivinyo 122 no-118 ngokulandelana
zitholwe ngendlela efanayo yokusetha.
Inombolo Isilinganiso
r 7) r
ye-Pulse sokushaya
411 75.87 446 81.75
416 95.5 453 88
431 84.5 457 86.5
434 79.25 463 90.75
438 74.25 471 96.5
439 75.87 483 93.65
440 88.25 487 82.5
Inani 578.49 619.65
eliphelele 3260
lama-3009
Ngokusho lokhu, izinsuku ezingu-7 ne aphansi r kwakulingana ngokwesilinganiso
r = 429.9, ishayela ngo-81.92
futhi izinsuku eziyi-7 nge- r ephezulu kakhulu
r = 465.7, ishayela 88.52
izinga lokushisa eliphansi lezinsuku zokuqala eziyi-7 ngesikhathi sokubuka
kwakungu-15 °, 21 ° C., lelo le-16 ° C. lokugcina
6)
Izinombolo ezifanele zengezwa kuwo wonke amacala amakhulu ama-4 nawo
wonke ama-5 ka- D ngosuku olufanayo.
I-7)
Amanani encwadi wezinga lokushaya kwenhliziyo abangelwa
ukudwetshwa kwencazelo ngakho-ke iqiniso lokuthi izinga lokushaya
kwenhliziyo ngokwengxenye linqunywa kusukela ekubalweni ngemizuzu
embalwa bese lehliselwa kumzuzu owodwa.