"Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvte: Tegevus algas Napoleoni-sdade pevil.

Vikesse Eestimaa misa sitis perepoeg (ohvitser) koos oma sbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal misateenijana ttava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock lks Eeva isa juurde kosja. Sellel lks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hruma, ent T. v. Bock selgitas asja ra. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks ppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga lks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rmustas, et ta srase soodsa vimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures ppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta prast tuligi - kae nalja - Visiku (Woicek saksa.k) misahrra, errulinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Visikule (Jakob lks samuti nendega kaasa). Timo (nndamoodi lyhendab hrra Kross enamasti Timotheust) ja Eeva [nndamoodi nimetab hrra Kross naispeaosa endiselt, kuigi too vahetas abiellumisel oma nime Katharinaks(selline tegevus oli vajalik, et abielluda Venemaal, igeusukiriku tavade kohaselt - Baltikumis oleks see saksa aadli tugeva vastasseisu tttu vimatu olnud)] kiindusid teineteisesse vga ja nende vahel tekkis tugev side, samas kui Jakob tundis, et tema hakkab oma est vrduma (edaspidi arutas Jakob tihti teemal, et tal on jube imelik de - hyppab khkluseta niimoodi kigesse sellesse segadusesse. Jakob tundis ta yle mningal mral uhkust, aga samas, silitades kainet talupojamistust, tundis ka pisukest ebamugavust ja vristust). Asjad arenesid omasoodu ning peatselt oli Eeva (khmm) tiine. Olnud, vaid kolm kuud sellises seisus, tabas auvrset prouat aga hoop: Sisse lendas keski krgem ohvitser Tallinnast (ei mleta enam kes, mingi itaallane vist), kes arreteeris Timo ja sobras kik ta paberid lbi ja vttis kaasa (seda muidugi endaga kaasas olnud soldatite kte lbi). Niisiis kaob Timo silmapiirilt (ette rutates ja teie pnevust rikkudest paljastan ma, et koguni 9 aastaks). Eeva elu muutub jube raskeks, sest ta on Balti aadlile teline pain in the ass (noh ntx vahetult peale abiellumist lksid Eeva ja T. v. Bock kirkikusse, aga kogu aadlirahvas kadus sellejuures sealt ra - yks pss vist ji istuma ainult, sest ta oli tukkuma jnud). Keegi kurat ei teadnud miks Timo ra viidi, jutt kis, et ta saatis Keisrile mingi kriitilise kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast vga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb, aga tsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vhem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli vga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi vi rakirja. Omavahel eldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ra harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit vga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja omakasupyydlikuse tttu; hrub talle nina alla mitmeid probleeme riigis (Eesti maarahva seisukord included - Timo on ses suhtes vga iglane tegelane, abiellus ta ju Eevagagi osaliselt oma tekspidmaiste tttu). Sellesamase ksikirja leiab Jakob peidikust, mis oli kirjutuslaua kohal laes (tegelikult veel peidikusisesest teisest peidikust. Tavalises peidikus, mille ta puhtjuhuslikult avastas, hoiab ta oma pevikut. See pevik ongi tegelikult romaan - st romaan on pevikuformaadis). Tulles tagasi phiteema juure: Timothey istub kongis ja keegi ei tea isegi kus. Mingite imetrikkidega uurib Georg selle vlja ja vites, et ta on komandandi sugulane, saab isegi sisse tolle jutule, aga see talle ta venda ei nita, vaid saadab ta minema. (varsti peale seda kaob Georg mneks ajaks silmapiirilt - lheb erru ja reisib vlismaale, vist viskas tal kah see keeruline elu siin yle). Eeva aga kib ja palub oma mehe prast. Igast rahva kest palub, isegi keisri tdi (vi mis pagana

naissoost sugulane see ka pold) kest palub. (Keisri enda kest keelas Timo tal enne ra viimist paluda). Yheksa aastat peale kinnipanemist (vana keiser Aleksander, kellele kiri adresseeritud on, on koolnud ja troonil Nikolai) lastakse ta lahti, sest ta on hulluks linud. (see, kas ta hull on, on juba iseasi.. Nagu ta ise Jakobile rgib, oli ta vanglas kyll hull, kuulis hli ja puha, ulgus oma kongis ja mratses. Selleprast, et ta neile rahu ei andnud, peksid vahisoldatid tal ka hambad suust vlja. - see ei ole keisri korraldus, keisri poolest oli ta vga eliitvang. Kuigi keegi teda nha ei tohtinud pidi vangla kindralist komandant iga ta sooviavalduse peale kohe kohale tulema ja oli temaga seejuures alati vga viisakas, lisaks vediti ta rotte tis kongi ka uhke tiibklaver ning selle roka krvale, mida kik vangid sid, sai tema shokolaadi ja sigarette - vga syrr vrk, jttis mulje nagu see raudmaskiga mees Louis XIV ajal.) Anyway, vlja saanuna oli ta koduarestis: algul enda naise valvatuna, hiljem aga yhe inglase, La Trobe, poolt, kelle mras Visikule elama Visiku misa hooldekomisjon (selline asi moodustati selletttu, et peremees oli peast loll ja ei saanud ise oma vara hallata). V. Bockid ise kolisid elama vanasse hrrastemajja. Mnda aega hiljem oli inglane sunnitud vlja kolima, sest ta ei kirjutanud jrelvalvet teostavatele organitele raporte Timo kohta (Salaaruannete kohustus oli talle pandud Visiku tema ktte andmisel. Tema aga lks v. Bockide juurde ja palus neil ise need raportid kirjutada vi vhemalt tema kirjutatud raportid yle vaadata, aga kuna Timo sellest ettepanekust keeldus, siis ei kirjutanud Inglane midagi ja tsteti mne aja prast vlja). Umbes sellel ajal plaaniti juba ka pgenemist vlismaale. Jakob oli Prnus maad kuulamas kinud (Ettekndeks olid tal mingid rahvaluuletused Napoleoni-sdadest, mis ta kogunud oli, ja nyyd "Beitrge.." toimetajale Rosenplnterile pakkuma lks) ning kokku leppinud yhe Hollandi pritolu merekapteniga, kes nad ra pidi viima, aga esimene pgenemine kukkus lbi seetttu, et kapten ei saanud yhel aasta tulla. Mnda aega hiljem prooviti uuesti pgeneda, aga see ji ra selleprast, et Eeval ei nnestunud Georgi ehk Jyrit (Eeva ja Timo poeg) tuua ra Tsarskoje Selo lytseumist (Sinna oli ta keisri poolt isiklikult mratud. Olnud seal yhe aasta mrati ta jlle keisri poolt isiklikult mereve kadetikooli kus keiser tema kekigu vastu isiklikku huvi tundis ja teda isiklikult kiitis). Kyllalt kummaliselt haigestus Jyri vahetult enne ema saabumist vga rngalt ja tervenes ime lbi jlle peatselt, aga pgenemise jaoks liig hilja. Kolmandal pgenemiskatsel saadi Jyri ktte ja juti isegi Prnu (Timo koduaresti probleem lahendati nnda, et inglase asemel Timo jrgi luurama pandud aadlimehe Peeter von Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo de, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Prnu sita). Prnus oli Jakob kasutades oma sjave ja maamdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sjaves olnud ja veeblikski saanud) ra sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada, et sidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletttu, et talle hakkas juba mju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on pgenemisega, vttis ta selle vastu sna stiilis "Isa, Isa! ra kuula neid! Sa ei pgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!". Timo aga istus lolli noga nurgas ja lpuks teatas, et ta ei saagi pgeneda, sest pgenevad need kes ajavad isikliku huvisid taga, need, aga kes riigi prast sydant valutavad jvad paigale (v. Pahlenilt prit mttetera). Pealegi tahtvat ta edasi keisri kirstunael olla. Nih sellega siis oli pgenemine tyhistatud ja kik sitsid tagasi koju (Selleks ajaoks oli Jakob juba ra kolinud pisut eemale naabervalda kus ta oli abiellunud yhe Anna nimelise lesega ja tollega kahasse maja ostnud). Enne seda pgenemist olid Jakobi ktte hoiule antud mingid paberid, mida Eeva ja Timo enda kes ei julgenud hoida (P. v. Mannteufel teadis, et Timo midagi kirjutab ja tahtis vlja uurida mis see on, selleprast kis ta Visikul olnud varuvtmeid kasutades Timo tuba lbi otsimas. Timol olid paberid aga mingis peidikus ja kirjutuslaua sahtlites ainult mgede kaupa kokaraamatuid:-). Aga igal juhul seekord millegiprast peidikuid ei usaldatud ja kraam toodi Jakobi juure ) Jakob ei judnud neid eriti uurida, aga ta sai aru, et tegu on kodeeritud teksiga st absurdne tekst mis muutuks aga mistuspraseks kui vtta sealt umbes iga kolmas lause. Lbi lugeda ta seda ei judnudki (neist paberitest veel hiljem). Mne aasta prast tuli koju Jyri. Kis ka Jakobi pool ja see nitas talle Timo keisrikirja. Jyri luges osa

lbi ja siis pani kest ra, sest nagu ta ytles, ei saaks ta prast selle lpuni lugemist oma isa enam iseenda ees igustada. Visikul olles nitas ta yles igakylgset sympaatiat keisri vastu (total brainwash) ja phjustas selle, et peale ta raminekut virutas Timo Jakobi nhes oma piibu ahju ja lausus "Ei piipu, ei poega". Veel kvasti hiljem tuli Visikule Laming (vana misavalitseja, kes neil enne Timo ra viimist oli, see oli juba ammust aega Keisri spioon olnud). See selgitas, et ta on seal mingite mtetute asjaajamiste prast, aga kahtlus on, et ta tuli neidsamaseid pabereid otsima, mis Timo kirjutas. Igastahes ykspev kis Timo toas pauk ja ta leiti eest haavlilaeng nos ja pystol kes. Et kristlik kirik ei salli enesetappu eldi selle kohta kohe, et tal lks pystolit laadides pauk lahti [:)], aga hr Kross jtab meile ka vimaluse arvata, et tapja oli salaja tuppa roninud Laming kes ji tuppa astunud Timole paberid npus vahele - nimelt olid akna all mingid jalajljed ja pystol, mis Timol kes oli, ei tohtinud olla haavlitega laetud, sest ta kis sellega mrki laskmas ja kasutas ainult kuule ning seinal asunud kaheraudsel pyssil oli yks raud tyhjaks lastud, teine aga haavlitega laetud - seda aga ei pane enesetapja vi nnetuse lbi hukkunu mingi trikiga seinale tagasi. Nyyd tuleb teoses pikk ajaline paus ja jrgmine sissekanne (tuletame meelde, et tegu on Jakobi pevaraamatuga) tehakse alles mitukymmend aastat hiljem, siis Jakob natuke filosofeerib (st on hakanud asju teise pilguga ngema ja Timo ei tundugi enam nnda mtetu tegelasena kui enne), ning annab teada, et ta reisib ra lunasse, oma tervist parandama, ning annab oma peviku nyyd juba admiraliks tusnud Jyrile ja avaldab lootust, et Jyri seda ra ei viska, sest vastasel korral poleks sellel maailmal enam lootust. Veel paar asja mis enne vlja jid, ent teose sisu lahtimtestamise seisukohast mningast thtsust evivad: *Timo 61. lahing - Timo rgib oma kirjas, et ta on keisri eest pidanud 60 lahingut ja see kiri on kuuekymne esimene, mille ta peab keisri vastu. *Timo oli kunagi keisri adjudandinda ttades totanud keisrile, et rgib tollele ttt (st mitte ei vaiki seal kus teised valetaks, vaid tuleb ja ytleb kohe nkku mis ta asjast arvab). Keiser oli selle vande talt ise vlja nudnud (Lisaks teab sellest ka Laming, kes seda ra yritab kasutada ja rgib Timoga nagu oleks tema keiser Aleksander ja nuab, et Timo oma tegemisi yles tunnistaks -see mng kib seoses Timo hullusega). *Sellal kui Eeva pib Masingu juures rgitakse Timole, et Eeva on teda petnud, Eevale rgitakse aga, et Timo on Peterburis mingi uhke preili ktt palunud, aga korvi saanud - see viimane on natuke tsi, sest see uhke preili oli keisri sohilaps, keda too tahtis oma lemmiku, Timoga, paari panna, aga kuna Timo Eevat tahtis, siis maskeeriti ta keeldumine korvisaamiseks. *Visiku mis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla linud, kuna Timol olid varem vlad, aga keesgi vlausaldajatest loobus tohutusuurest nudest, mis Eevale ka misa alles jttis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kige ustavamal mehel silma peast li - Sellal kui ta sjaves oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast vlja murda, et Timole alluvaid vgesid appi tuua, aga kokkuprkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte mrgates, mgaga oma tentsikule nkku. Too talle ei elnud kes seda tegi ja Timo nutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha vlja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees) *Jakob ja naised - Laming ti enne Timo ra viimist tema juurde oma tytre ppima, aga salaja soovis, et too Jakobilt infot vlja pinniks, Tydruk algul natuke proovis, aga hiljem loobus ja hakkas Jakobiga hulga intiimsemalt suhtlema. Hiljem kui Laming ra aeti ei tahtnud tolle tytar Jete taga kaasa minna ja palus, et Jakob ta enda juurde vtaks, ent too keeldus, sest ei tahtnud spiooni oma katuse alla. Saanud teada Timo ja Eeva pgenemisplaanist ta muidugi kahetses, aga oli hilja. Hiljem, kui ta oli abiellunud Annaga, kes talle mnevrra Jetet meenutas, sai ta tolle emalt surivoodil teada, et Anna on ka tegelikult Lamingi sohilaps (ainult 10 aastat vanem) - see phjustas jlle mningast Jakobi meelehrmi

(mingid targemad inimesed tlgitsevad seda momenti veel sellise moraaliga - oma saatuse eest ei pgene). Arvustus: Kui eelnev oli sisukokkuvte, siis peaks kuidagi ra kajastama ka selle, mis mulje teosest yldiselt ji. Raamat oli vga hsti loetav, hsti kirjutatud ja huvitav. Hea oli ka aeg-ruumi valik: kahtlased ajad XIX saj alguse Eestimaal. Ajalooliste romaanide puhul on hea muidugi see, et need laiendavad antud perioodi kohta silmaringi (eeldusel muidugi, et autori eelt on korralik olnud), aga need vivad phjustada ka segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel. Nii hilise aja puhul on see teneosus, et millegi raamatus videtu vrus testatakse kvasti suurem, kui vanemal ajal, nii, et see teeb natuke ettevaatlikuks, aga muidu pole raamatul hda midagi. Soovitan. ************************************* **************************************** Jaan Kross Keisri hull Jaan Krossi Keisri hull kujutab ht krgemas aukraadis olevat ohvitseri, kes julges ette vtta sammu parandamaks Vene tsaaririigi olukorda. Timotheus von Bock tahtis Venemaal panna aluse phiseaduslikule riigikorrale. Ta arvas, et tal on vimalus seda teha, kuna tal olid keiser Aleksander I isiklikult head suhted. Von Bock tahtis parandada eestlaste olukorda ning psta neid sajandeid kestnud talupojaseisusest, ta tahtis, et eestlastel oleks rohkem vimalusi. Aeg polnud selleks aga kps, sest tsaar ei tahtnud midagi kuulda von Bocki plaanist. Rahvale suuremate iguste andmine ning enda omade piiramine ei kuulunud keiser Aleksander I kavadesse. Timotheus saatis oma manifesti keisrile enne selle avaldamist Maapeval. Ta oli varem andnud tsaarile lubaduse talle alati ttt rkida ning ta kavatses seda teha ka nd. Tsaar ei saanud selle manifesti avaldamist aga lubada, sest tagajrjed oleks vinud keisrile endale saatuslikuks saada. Timotheus von Bock saadeti vangilaagrisse avalikkusele phjust avaldamata. Von Bock oli tahtnud teha head, kuid tingimused polnud sobivad. Seetttu mras tema eetiline eneseteostus ta praktiliselt surma Vene vanglate tingimused olid kohutavad, isegi vaatamata sellele, et talle kongi klaver viidi. Kui heksa aasta prast vahetus Vene impeeriumi keiser, kelleks sai Nikolai I, siis pses ka Timo vangistusest. Tsi, see polnud tavaline ega tielik vabanemine: Timo oli tunnistatud vaimuhaigeks ning ta pidi elama Visiku misavalitseja majas eluaegses koduarestis. Aleksander oli tahtnud muuta Timo maailmavaadet ja kavatsusi, kuid von Bock suutis need silitada. Kuigi vangis viibides oli ta mitu korda olnud hulluksminemise rel, siis koju saabununa oli ta tie mistuse juures. Vhemalt niipalju terve kui ta prast heksa aastat kestnud ksikvangistust olla sai. Timo ei jtnud oma kirjatd pooleli. Ta jtkas sealt, kus ta pea kmme aastat tagasi lpetanud oli. Mingi sisemine jud sundis teda selleks ning ta ei loobunud kirjutamisest, vaatamata suhteliselt suurele ohule saada avastatud tsaari nuhkide poolt. Von Bock otsustas Eestist pgeneda ja leida rahu mujal, kuid viimasel hetkel ta sellest kavatsusest loobus. Ta tajus, et mju Vene impeeriumile on suurem, kui ta jb paigale. Ta riskis enesehvitusega, sest kui ta oleks tabatud, siis arvatavasti oleks karistuseks olnud surm vi piinamine. Ta otsustas jda raudnaelaks impeeriumi ihusse. Keisri nuhid mbritsesid teda endiselt ning arvatavasti he taolise tttu ta segastel asjaoludel surigi.

Timotheus von Bock oli eetilisusest kituv tegelane Krossi loomingus. Eesmrk oli Bocki jaoks thtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmrgistatus iseloomustab peaaegu kiki Krossi proosateoseid.. Romaani aluseks oli Jakob Mtliku pevaraamat. J. Mtlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Pevaraamat on tis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. Keisri hullu peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis mrgitud kangelased on ka priselt elanud. Keisri hull on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist le olla ning kirjutanud teose, millest vib vlja lugeda tolleaegset(1970 aastate) olukorda. Niteks 70ndate pshhiaatrite skandaal, mida on vljendatud Timotheus von Bocki hullukskuulutamisega. Kuigi Krossi romaanist vib vlja lugeda NSV Liidu vastast kriitikat vi vabaduspete hutamist, on Krossi Keisri hull ennekike vrtteos kirjanduslikus mttes.
Hinne: C

****************************************

************************************************ Jaan Kross Keisri hull Jaan Kross tuli Eesti kirjandusse eelkige oma luulega, kuid 1970 aastate alguses siirdus ta proosakirjandusse. Kui juba tema vrssides leidus ajaloolisi motiive, siis romaanid olid tielikult minevikuteemalised. Keisri hull ilmus 1978. aastal. Kui Krossi varasemad teosed vaatlesid madalamast sotsiaalsest kihist prit mehi, kes olid hiskonnas saavutanud krge positsiooni, siis nd on peategelaseks krgseltskonna inimene. Teos phineb Jakob Mtliku pevaraamatul, milles kajastub Timotheus von Bocki elu. Jakob oli Timo naisevend ning seetttu oli tal vimalus von Bockide elu les kirjutada. Pevaraamat sisaldab hulgaliselt andmeid, mis on kontrollimisel osutunud enamuses testeks. Seega vib Jakob Mtliku pevaraamatut pidada heaks allikmaterjaliks tollase elu kohta. Siiski ei tohiks unustada, et tegemist on pevaraamatuga, mis vib sisaldada ka mittetest informatsiooni. Romaan rgib Timotheus von Bockist (1787-1836), kes oli tollal Pltsamaa-lhedase Visiku misa parun. Peale selle oli ta ka veel Vene keiser Aleksander I hea sber ning hiilgav ohvitser. Kuna tal olid tsaariga lhedalt seotud, siis andis ta keisrile lubaduse talle alati ttt rkida. Lisaks sellele oli Bock ka 1812. aasta sjakigu suur kangelane, mistttu Aleksander I pakkus talle naiseks hte enda vallasttart, et Timo ukonda meelitada. Ohvitser abiellus aga eesti talutdruku Eevaga, mis krgemast soost isikute seas pahameelt tekitas. Vaatamata sellele, et Eeva ja ta vend Jakob olid saanud O. Masingu juures hea hariduse, ei vtnud kohalik krgseltskond neid esialgu omaks. Timotheus von Bock ngi Vene impeeriumis esinevaid ebaklasid ja otsustas sellest kirjutada tsaarile. Ta koostas esimese konstitutsiooniprojekti. Keiser aga tunnetas oma vimu piiramist, mida ta aga ei tahtnud. Vaatamata sellele, et Bock oli Aleksander I hea sber, ei soovinud keiser konstitutsioonist

midagi kuulda ja ta laskis Timo ksikvangistusse mrata. Vabanes ta sealt alles heksa aasta prast. Tsaar pdis nende aastate jooksul siiski Bockide perekonna, Eeva ja tema lapse ning ka Jakobi eest hoolitseda. Samas ei saanud ta aga Timot vabastada ning pdis tema vaateid hoopiski represseerides murda. Aeg lks mda ja vimule tuli uus keiser, Nikolai I. Ta kuulutas Bocki ndrameelseks ning nii pses Timo siiski lpuks koju. Tagasi Visikul oli Bock kahevahel: kas pgeneda Eestist vi jda ning olla raudnael impeeriumi ihus, mis tema arvates avaldas suuremat mju kui tema lahkumine. Ta otsustas jda. Timotheus Bock suri segastel asjaoludel 1936. aastal, peaaegu kmme aastat prast vabanemist vangist. Teos lpeb sellega, et Jakob Mtlik saadab oma pevaraamatu Timo poeg Georgile, kellest sai viitseadmiral tsaari sjaves. Keisri hullus uurib Kross kompromissituse ilminguid. Ta vtab vaatluse alla kompromissituse ja sele tagajrjed niisuguse reiimi tingimustes, kus valitseb kontrollimatu vim. Taoline olukord valitses ka Nukogude Liidus ajal, kui Kross romaani kirjutas Brenevi vimul piire praktiliselt ei olnudki. Keisri hull nitab, et inimest, kes sellises situatsioonis on vimeline ise mtlema ja kel on tahet hiskonnas midagi muuta, tabab negatiivne saatus. Eetilist eneseteostus ja reiimi polt seatud kitsendustest leastumine toob kaasa suure riski, mis vib viia enesehvituseni. Kross kasutab Timotheus von Bocki tegelaskuju, et nidata olukorda tollases NSVL-is. Siiski ei ole Keisri hull kirjutatud Nukogude Liidu vastasusest ajendatult kirjutatud ning Kross polnud ka propagandakirjanik. Keisri hull on enne kike muud eesti kirjanduse vrtteos. Hinne: A

******************************************