Вы находитесь на странице: 1из 6

Koolipingist stta- vangi ja uraani tootma.

Teise maailmasja ajal Eesti okupeerinud Saksa valitsuse vimuesindajad rikkusid rahvusvahelise iguse norme, kui aastatel 19431944 mobiliseerisid Saksa riigi relvajududes osalema 1922-1928 aastal sndinud Eesti noormehi. Seadusevastaselt mobiliseeritud noored koolipoisid saadeti mitmesugustesse veksustesse tienduseks ja ppelaagritesse vljappele. Suurem osa mobiliseeritud eestlastest saadeti Eesti territooriumil paiknevatesse veosadesse. 1944.aasta kevadel alustas legendaarne vabadussja veteran admiral Joh. Pitka energiliselt moodustama rahvuslikke kodumaale ustavaid relvastatud grupeeringuid. Eesmrgiks oli organiseerida kaitsejud Eesti Vabariigi valitsuse ja rahva kaitseks, sest lahingutegevus idas lhenes Eesti riigi piiridele.Vastavalt Atlanti Harta . 14.o3.1941.aasta otsusele,millega Venemaa hines 24.o9.1941. aasta kohustusid liitlasriigid tunnistama kigi rahvasta tielikku sltumatust ning igust valida oma rahvale soovikohane valitsemisvorm ja taastada vimult krvaldatud valitsus. Thtsaim phimte oli territoriaalsest ekspansioonist loobumine. Aluseks vttes Atlandi Harta, moodustasid edumeelsed rahvuslased 18. septembril 1944.a. Tallinnas Vabariigi Valitsuse. Peaminister Jri Uluots nimetas ametisse valitsuse jrgmises koosseisus: Otto Tief - peaministri asetitja, siseminister Amold Susi - haridusminister Rudolf Penno - kaubandus- ja tstusminister Voldemar Sumberg - sotsiaalminister Johannes Klesment - kohtuminister Karl Liidak - pllutminister Hugo Prtelpoeg - rahandusminister Johannes Holberg - sjaminister Johannes Pikkov - teedeminister August Rei - vlisminister Johannes Karlime - minister Sjave lemjuhatajaks nimetati Jaan Maide ja Tallinna kaitse korraldajaks Karl Talpak. Eesti Vabariigi valitsuse koosseis tehti teatavaks raadio vahendusel ja "Riigi Teatajas" nr 1/1944, htlasi tegi avalduse, et Eesti on kesolevas sjas erapooletu ja vitleb oma iseseisvuse eest. Peale saksa okupatsioonivalitsuse lahkumist Eestist heiskasid admiral Pitka ksuse liikmed 20.septembril 1944.aastal Pika Hermani tomi sini-must-valge lipu.

Tallinna saabunud punaarmee esindajad ei alustanud lbirkimisi Eesti Vabariigi seaduslike esindajatega. Vene vgede koosseisus sdiva Eesti laskurkorpuses teeniv leitnant Lumiste rebis maha Pika Hermani tornis lehviva sinimust-valge lipu. Vene veosad koos Eesti Laskurkorpuse ksustega alustasid Eesti valitsuse liikmete jlitamist ja vangistamist. 1944.a. Eesti okupeerinud Vene okupatsioonivimud kuulutasid vlja sundmobilisatsiooni. Moodustati mitmesuguse nimetusega sjavestatud ksusi ja tpataljone. Moodustatud ksuste juhtimine, valitsemine ja valve oli vene sjave ja KGB ttajate kes. Tegutseti jhkralt ja seadusevastaselt. ks nide Vene okupatsioonivimude tegevusest prineb 1944.a.. detsembrist. Vene relvajudude koosseisu mobiliseeritud eestlane Paal misteti surma seadusevastaselt ilma kohtuotsuseta. Otsus viidi tide Rakvere lhedal Piira misa pllul, kus Paal hukati pataljoni rivi ees. Mahalaskmist korraldas Vene Punaarmee ohvitser Koosa. Laip maeti samas kohas varem valmis kaevatud auku.Mahalaskmist korraldanud ohvitseri metsikust demonstreeris fakt, et ta tulistas pstolist mitu lasku auku visatud ohvrile jrele. Vanematele ei antud luba poja laipa ra viia. Hukatu kitus kangelaslikult . Enne mahalaskmise ksklust hdis Paal :" Elagu vaba Eesti!" Peale seda paljud pataljoni mobiliseeritud mehed pgenesid ja astusid kontakti metsavendadega. Allesjnud meestest osa saadeti Kuramaa rindele. Kohalejnud meestest moodustasid okupatsioonivimud tpataljoni. Niisuguseks kujunes 1944 aasta lpul kodumaale jnud koolipoiste saatus Eestis. Mina koos teiste Saksa armee relvajududesse mobiliseeritud koolipoistega judsime taganemisel Saksamaale. Saksa sjajudude korraldusel koondati Saksamaale judnud Saksa armeesse mobiliseeritud eestlased Neuhammerisse. 1944-1945 aastal formeeriti uuesti 20-s Eesti diviis ja saadeti Sileesia rinde liku Tsehhi piiri lhedal. Eesti diviis dislotseerus Oppel-Brieg-Neisse vahelises ruumis. Teise Maailmasja lppedes taganesid Eesti diviisi ksused Tatra mgedesse. 10. mail 1945 a. juti Tsehhi piirile. Piiripunkti hoonel lehvis Tsehhi, USA ja Inglise lipud. Lbirkimistel piirivalve esindajatega selgus, et piiri letamine on vimalik kuid ainult ilma relvadeta. Kigi eesmrgiks oli kohtumine liitlasvg^dega. Aga Tsehhi seiseriiklik olukord oli revolutsiooniline. Edasitungivate Vene veosade abiga haarasid vimu kohalikud kommunistid. ksikud tankikiilud toetasid kommunistide vimu haaramist. Tekkinud segases olukorras esines marodrlust ja omakohust. Sellest tingituna kandis Eesti diviis suuri kaotusi. Liitlasvgedeni judsid vhesed, enamus sattus tsehhi kommunistide ktte vangi. Meid vangi vetuid anti le Punaarmee esndajatele ja saadeti ratsakonvoi saatel jalgsi le Risengebirge tagasi
2

Saksamaale. nneks olid ilmad ilusad ja soojad, suur puudus oli toidust ja joogiveest. Tomusid sagedased lbiotsimised. Otsiti kelli, srmuseid ning muid vrt esemeid. Kes ei suutnud kndida ja kolonnis psida, maksid eluga. hel peval viis tee meid mda hest suuremast knkast. rmiselt tlgastav oli see pev kui suurele vangide kolonnile demonstreeriti, kuidas vene ohvitserid tku kombel vgistasid gruppi sakslannasid. Maist kuni septembrini etapeeriti meid hest vangilaagrist teise. Tihti toimusid lekuulamised. Eelviimane suurem vangilaager Saksamaal oli Mhlbergi linnas. Viimane vangilaager, kus meid kinni peeti asus Poolas Labandi linnas. Vangilaagriks oli kohaldatud kahe korruselistest majadest elamukvartal, mis piiratud krge okastraat aiaga ning krgete valvuri vahitorn - varjualustega. Eestlased jagati kahte eraldi asuvasse trooni. Meie suuremasse gruppi paigutati peale II maailmasja lppu Tsehhis vangilangenud mehed. Neid mehi meie grupis oli kokku umbes 1500. Teises tsoonis olevasse viksemasse gruppi kuulusid sjaajal venelastele Oppelni all vangi langenud ligi 500 meest. Teises grupis olevaid mehi, kes langesid vangi enne sja lppu, koheldi ja toideti paremini. Nagu hiljem selgus ei saadetud nimetatud grupi vange polaarjoone taga asuvatesse sunnitlaagritesse. Vangilaagris kinnipeetavate eestlaste hulgas oli paljude tehniliste erialade esindajaid. Tkuse ja nutikuse tttu nnestus eestlastel pronksja vasktorudest ning kraanidest ligatud rngastest valmistada graveeritud tekstiga ja kullaprooviga srmuseid. Sellel teemal vib pidada mitmetunnise loengu. See kik on aga ametialane saladus. Tnase pevani on mul selgesti meeles Vene Punaarmee esindaja raevukas kne Labandi laagri vangidele ja valvuritele .Kneleja nimetas meid "fassistlikeks lurjusteks",kodumaa reeturiteks, varsti saadame teid kandama oma vljateenitud karistust ning teie kondid jvad seal pikese ktte pleekima. Kne lpus avaldas kneleja rahulolematust valvemeeskonna tegevuse le, tuletas valvemeeskonnale meelde et lbiotsimisi tuleb korraldada sagedamini sest muidu vivad nad teile tankidega kallale tungida. Lbiotsimisel veti vangidelt ra suurel hulgal nuge, pusse, kevrusid, , suitsupitse, srmuseid jpm, Jrjekordse lbiotsimise phjustas Poola vimude mrkus selles, et Labandi turul mvad vene sjavelased vltsitud prooviga kulda, srmuseid ja ehteid. Info sdistuste kohta judis meieni toidujagajate kaudu. 23. septembril 1945.a. konvoeeriti meie laagri vangid, ca. 1500 meest raudteejaama ja laaditi trellitatud loomavagunitesse ning algas reis teadmatusse. Igalhel oli oma arvamus sidu sihtpunktist. Vanemad mehed arvasid, et saab koju. Lootused ei titunud. Keegi Kalani Valter rmustas hel peval mehi teatega, et hel naabervagunil

on peale kirjutatud TAPA. Hiljem selgus, et see sna thendas vaguni tonnaazi. Meie tee viis ha kaugemale phja. Seda saime aru pikese jrgi orienteerudes. Vagunites oli keskmiselt 100 meest. Meie vagunis oli aga 110 meest. Reisi alul toimus igapevane trellitatud vagunis olevate meeste leloendus. Meie vaguni nnetus seisnes selles,et kokku oli 110 meest aga lelugejad tihti arvestasid 100 mehega. Esialgu loeti pool vagunit ja siis teine pool, tihti hakkasid lelugejad omavahel vaidlema. Siis algas uuesti veneprane aritmeetika. Elu loomavagunis oli vga piinarikas, sooja oli alul vljas le +20c . Riietus suvine. Vagunid rpased ja umbsed. Kimlaks oli vaguni ukse vahele ehitatud umbes 10 x 15 cm lbimduga laudadest toru. Vesi puudus, pesemis vimalused puudusid. Lamasime prandal nagu " silgud tnnis" ja phitegevuseks oli tide tapmine. Igal mehel oli oma arvamus sidu suuna ja tuleviku kohta. Rohkem kui kaks kuud kestnud reisi esimestel ndalatel, saime kskord pevas mnisada grammi suppi ja tki leiba. Ma ei mleta kuidas leiba jagati, 110. mehe peale anti umbes 20 ptsi leiba. Juba terve kuu vldanud reisiga muutusid optimistlikud ennustused koos ilmade jahenemisega pessimistlikeks. Muutus toidu " men". Toitu saime endiselt ks kord pevas. Leiva asemel hakkasime saama kuivikuid. Supp asendati veega. Joogivett nnestus saada vga juhuslikult mnes jaamas. Igast vagunist lasti minna vee jrele 5-6 meest. Temperatuur langes alla nulli ja niisked vaguni seinad hakkasid jtuma. Mned ettevtlikud mehed, kelle magamiskoht asus akna lhedal kogusid aknatrellide vahelt katuselt tilkuvat kontens vett. Selle vee hind oli vagunis vrdne kuiviku puru hinnaga. Valik oli sinu. Mletan tnase pevani vangiettapi peatust Venemaa phjapiirkonnas Kotlase lhedal. Jin veetoojate grupist veidi maha sest mrkasin suurt plagu millel oli mbruse kaart. Valvur mrkas seda ja pani mind plvitama seljaga kaarti poole. Minul ji vesi saamata, sest pidin kandma karistust. Teised tulid veega tagasi ja mina jin ilma veeta. Sagenesid haigestumised ja surmajuhtumid. Peale Kotlase jaama muutusid ilmad vga klmaks. Minul tuli magada jtunud prandal seina res nurgas. Terve reisi ajal magasid vangid neile reisi ajal kinnistunud kohas. Esialgu oli minu koht hea ja jahe kuid nd kahjustas jine prand minu tervist. Nd 60 aastat hijem annab see eksperiment iga pev tunda.Kui keegi vangidest vagunis suri, tuli laiba krval magavatel vangidel vastu pidada kuni esseloni peatumiseni. Surnute vljaviskamiseks peeti rong kusagil lagendikul, avati vaguni uks ja ksti surnud vlja visata raudteekraavi. Ennekuulmatu piinamise viis oli vaguni seinte tagumine pikavarreliste puunuiadega. Kontrolliti vist vaguni seinte tugevust. Kardeti, et vangid vivad vagunite seinalauad seestpoolt hukeseks kraapida. Meie trellitatud loomavagunitest koosnev esselon muutus iga pevaga ha rohkem surma esseloniks. Kehva toidu
4

ks phjus peitus selles, et surmarongi valvurid msid peatuste ajal vangide toitmiseks eraldatud toiduained maha. Valvurite ritsemine phjustas vangidele haigusi ja surma. Mina pean seda rahvusvaheliselt tunnustatud inimiguste jmedaks rikkumiseks. Pevast peva tajusime valvurite ja saatemeeskonna vaenulikku ja julma suhtumist vangidesse. Meenutasime oma elu vabas Eestis, kus saime oma hariduse ja euroopaliku kasvatuse. See, mida vangidena pidime leelama oli ennekuulmatu inimsuse vastane kuritegu. Meid noori mehi mnitati igal viisil, et vaimselt ja fsiliselt hvitada. Saatuse teed on imelikud. Hukkumisele mratutele "naeratas nn". On andmeid, et Vorkutasse suunatud "fassistlikele" vangidele edaspidise saatuse kohta langetati otsus Moskva Kremlis 1945 a. kevadel isel nupidamisel, mis algas keskl ja lppes hommikul kell 6.00. Kremli nupidamisel osalesid Nukogude Liidu valitsuse tippjuhid: Beria, Vorosilov, Malenkov, Mikojan, Zavenjagin ja Andropov. Akadeemikutest oli kohal Kapitsa ja Smironov. Esimese Geoloogia valitsuse lem Gorjunov ja leliidulise Instituudi poolt Stserbakov ja Altgausen. Nupidamisel ettekande esitanud NSV Liidu Rahvakomissaride Nukogu juures asuva Geoloogia Komitee esimees Malsev pani lauale he 3 liitrise purgi diktaneemakildiga.Vorosilov olevat teatanud pravuurikalt,et kui on vaja saab toota uraani ka sellest savist. Nimetatud nupidamisel otsustati rajada Sillamele vimas, lisalajane uraani rikastamise tehas. 13. aprillil, 1946 aastal otsustas NSVL MN oma mrusega saata kik mda Venemaa vangilaagreid laiali veetud Balti riikidest prit sjavangid tagasi Baltikumi. Juba 27. juulil 1946 a. NSVL MN tiendava mrusega tpsustati et kik Baltikumist prit sjavangid tuleb saata Eestisse Ida-Virumaale siseministeeriumi kombinaat nr. 7 ksutusse. Rangelt salastatud kombinaat nr.7 asus Narvas ja Sillamel ja esines mitme erineva nimetuse all: Krasilnaja vabrika, Gukovi objekt ja Silmeti objekti erilist thtsust rhutab fakt, et Gukovi objekti kasutuses oli Narva lennuvli, mille kaudu peeti hendust Moskva ja Leningradiga. Eelpoolmainitud uraani tootmise salajast tehast ehitas ehitusorganisatsioon nr. 907. Esselonid sjavangidega venemaa vangilaagritest ja spetsasumiselt saadeti Eestisse. Narva saabunud sjavangid suunati tpataljonidesse, mis allusid Siseministeeriumile ja kus kehtis sjaveline kord. 20. veebruariks 1953a. oli Eestisse toimetatud saksa sjaves osalenud kokku 9451 noort meest. Eestit okupeerinud vrvimude poolt lbiviidud mobilisatsiooni tttu oli meil jnud omal ajal koolitee pooleli. Suuresti sltus eesti poiste saatus tema snni aastast.

ks nide. 1943 a. mobiliseeriti saksa okupantide poolt 2 eesti poissi Uno ja Heino. Mlemad noored mehed osalesid lahingutegevuses Saksa relvajududes kuni sja lpuni. Noormeeste edasine saatus olenes sellest kelle ktte nad vangi sattusid. Peale Saksa vgede kapitulatsiooni nnestus Unol anda end vangi Lne liitlastele . 1 1 . juulil 1945a. judis Uno Zwickau linna Sachsenis. Ameerika vejuhatus Euroopas ei tunnistanud Unot sjakurjategijaks. Sdimatu isikuna vabastati ta sjavangilaagrist Lne-Saksamaal. Edaspidi vimaldati temal teenistus USA relvajududes Lne-Saksamaal. Uno emigreerus USA-sse 1951 a. Kesoleval ajal saab Uno pensioni Saksamaa sjajrgse lesehitamise eest 150 EUR kuus. Talase tegevuse eest tsiviilelus USA-s saab Uno vanaduspensioni. Ameerikas vimaldati Unol omandada haridus Clivelandi likoolis, kus ta omandas magistrikraadi kompuuter teholoogia erialal. Uno sber Heino langes vangi venelaste ktte. 10. mail 1945 a. Tehhimaal algas tema ja tema kaaslaste kannatuste tee. Vene okupatsiooni vimud rakendasid meie suhtes genotsiidi ja ennekuulmatuid karistusvahendeid. Meid saadeti Vonaitasse ja teistesse vangilaagritesse hvitamise eesmrgil. Laiali saadetud jrel jnud eestlasi ootas uus eksperiment. Kremli ise nupidamise valgusel suunati mitmekuuisetest surmalaagri reisidest ellujnud Baltikumist prit fasistlikud vangid Kirde-Eestis sjakeerises hvinenud majanduse taastamisele. Uraani tstuse ehituse objektidel valitsevatest ohtudest ei olnud tpataljonidesse kuuluvatel inimestel vhematki aimu. Hiljem on paljudel esinenud kasvajaid, sdameveresoonkonna ja kesknrvisseemi kahjustusi ja pshhilist stressi. Peale vabanemist tpataljonidest rakendasid vene okupatsiooni vimud represeeritute suhtes pshholoogilist survet. Takistati pingute jtkamist, ppeasutuste puhastamise eesmrgil, heideti vabadusvitluses osalenud pilasi koolist vlja, tlevtmisel tehti mitmesuguseid takistusi (must minevik). Kitsendusi tehti elamispinna saamisel, piiratud oli vaba liikumine. Sellist alandavat kitumist kodumaal oma rahvuslaste suhtes muutes osa rahvuskaaslasi hiskonna heidikuteks vimaldas veneokupatsiooni vimudel rakendada koosts kohalike kollaboratsionalistlike ametnikega. 1943-1951 a. Heino lhimeenutused. x) Radoon on vrvitu, rmiselt mrgine gaas. EE-7 lk. 666.