Kroonika

2003.aasta 5. juuni pärastlõunal kogunes Sillamäe Eesti Põhikooli 13 kultuurihuvilist inimest, et asutada eesti selts. Linnas, kus eestlasi vaid paar protsenti elanikkonnast, toimub väga vähe eestikeelseid üritusi, seda tühikut püüabki selts tulevikus täita pakkudes kõigile eesti keelest ja kultuurist huvitatuile võimalust koos käia, et rahvakalendri tähtpäevi pidada ja muudki huvitavat ette võtta. Aga samuti teha koostööd linnas juba aastaid edukalt tegutsevate Slaavi ja Ukraina Seltsidega. Asutajaliikmed valisid enda hulgast seltsi juhatuse järgmises koosseisus: Mare Krasilnikova-Pikker, Pille Kivisaar, Heidi Luts, Kaire Sulp, Nataša Kotšergina Anneli Vassijeva, Tõnis Kalberg. Juhatus valis ühehäälselt seltsi esimeheks Sillamäe Eesti Põhikooli direktori Nataša Kotšergina. Esmakordselt tutvustas vastloodud selts end 22 juunil 2003.aaastal Eesti Seltside Päeval Laagnal. Kohal olid ka Narva, Oru ja Vaivara eesti seltsid. Murdelaulude kavaga esines meie põhikooli 7.-8. klassi õpilaste folkloorirühm õpetaja Virve Galkina juhendamisel. Kohaletulnud keerutasid jalga ümber jaanitule ning kuulasidvaatasid Norra Kuningliku Sõjaväeorkestri värvikat esinemist. 17. oktoobril 2003.a pidas eesti selts oma tegevust tutvustavat üritust. Kokku oli tulnud 33 inimest, sealhulgas koolide ja lasteaedade eesti keele õpetajad, külalised Sillamäe Linnavalitsusest, Vaivara Vallavalitsusest ja linna raamatukogust. Üritusel otsiti vastust kolmele küsimusele: Mida ootan seltsilt? Mida ise seltsile pakun? Millised on minu ettepanekud seltsi tööplaani koostamiseks? Huvitavaid mõtteid laekus päris palju. Ürituse teises osas lauldi, tantsiti ja mängiti rahvalikke mänge Toila külakapelli juhendamisel ja saatel. Samal ajal kui täiskasvanud plaane tegid, said lapsed spordisaalis mängida ja joonistada. 20. detsembril 2003 pidasid eesti seltsi liikmed oma esimest ühist jõuluõhtut. Koos külalistega tantsisime ja laulsime, õpetaja Veronika Kõivu juhendamisel tutvustasid 6. klassi õpilased eestlaste vanu jõulukombeid. Õpetajate näitering esitas naljatüki 'Armastuse aed". Esietendusele elas publik elavalt kaasa ja osatäitjad said saalisolijate sooja aplausi osaliseks.

7. jaanuaril 2004. aastal olime kutsutud linna kultuurikeskusesse Ukraina Seltsi korraldatud jõuluõhtule, et meile ukrainlaste jõulukombeid tutvustada.

21. veebruaril puhul.

2004 osalesime Sillamäe linnapea vastuvõtul vabariigi sünnipäeva

6. märts 2004- linna rahvusseltside ümarlaud 14. märts 2004 - emakeelepäeva kontsert-aktus kavas: "Väike ooper" "Kõigel on kõigega seos" (Eesti Kontsert)

Vaheajal oli võimalik tutvuda õpilaste joonistuste ja ilusa käekirja konkursi parimate töödega. Kohvilauas sai maitsta seltsi liikmete küpsetatud hõrku kaerahelbeküpsiseid.

Aasta 2004 oli seltsile tegus aasta. Jaanipäeva pidasime koos teiste seltsidega traditsiooniliselt Laagnal. Kuulasime kandlemängu Krista Kühlingi esituses, lisaks rahvalikele meloodiatele kõlas Bachi ja Salmenhaara looming. Meie noored esinesid tublilt nagu alati. Seekord olid korraldajad mõelnud ka kehakinnitamise võimalusele, lapsed hullasid batuudil. Osavõtjad oleks võinud küll rohkem olla - ilm oli ilus ja jaanitulel on alati olnud inimestele imeline mõju. Sügisel panime käima ringid - tantsu-, laulu-, näite- ja käsitööring. Algus oli loid, nüüd ei saa pidama. Jõuluõhtul kandis meie näitering ette O.Lutsu näidendi

14. veebruaril 2006.a külastas taas meie seltsi välisministeeriumi nõunik hr Jüri Trei, kes viis läbi väikese etiketikoolituse. Humoorikas esinemine, isiklikel kogemustel põhinevad näited, miniviktoriin, kuulasime huviga. 18. veebruaril 2006.a osales 10 seltsi liiget Tallinnas Vene Kultuurikeskuses toimunud vähemusrahvuste foorumil "Seitse vilja ühes salves". Meie linna esindasid ka vene ja ukraina seltsi liikmed. Sõnavõtjad rääkisid integratsiooni ja keeleõppe probleemidest, samuti oma keele ja kultuuri säilitamisest. Kõik osalejad said vastata küsimustele, mis neile meeldib ja mis ei meeldi. Iga selts oli ette valmistanud omakeelse tervituse ning kava rahvalauludest-tantsudest. Teiste hulgas astusid üles ka meie linna ansamblid "Suveniir" ja "Russitši". Fuajees sai imetleda näitust rahvuslikest käsitöödest. Välja olid pandud ka meie siidimaalid ja ukrainlaste kaunid tikandid. Päeva teine pool kulus vastavatud KUMU ja selle väljapanekutega tutvumiseks, saatjaks giid. 18. märtsil 2006.a käisime Tallinnas. KUMU taaskülastus, jalutasime vanalinnas, õhtu oli teatri päralt, vaatasime Draamateatris naljatükki "Rahauputus", kus mängisid mitmed tuntud näitlejad. 31.mail 2006.a sõitsid juhatuse liikmed Heidi, Mare ja Kaire linnavalitsuse grupi koosseisus vastavatud Sillamäe-Kotka laevaliiniga Soome. Tutvusime Kotka ja selle lähiümbruse kaunite parkide ning ajalooliste vaatamisväärsustega. Eriti sügava mulje jättis Vene tsaar Aleksander III kalastusmajake linna lähistel Langinkoskis. Väikelinnas Haminas nägime maailma suurimat välitelki, kus peetakse tattoofestivale. Meie eestlannast giid Malle, kes on Soomes elanud 20 aastat, on tihedalt seotud Tuglase seltsi ja kohaliku eesti seltsi tegevusega. Rääkisime enda töödesttegemistest, vahetasime kontaktandmeid, et edaspidi arendada sõprussidemeid. 2006. a juunis täitus meie seltsil kolmas tegevusaasta. 7.juunil toimunud üldkoosolekul oli kohal 14 seltsi liiget. Seltsi esimees pr Nataša Kotšergina tegi kokkuvõtte eelmise aasta tegevusest. Koosolek kinnitas seltsi 2005.a majandusaruande. Tegime plaane edaspidiseks. UUT TEGEVUSAASTAT alustasime tervise parandamise projektiga. "Liikumine südame heaks". Nii tähistasime koos eesti kooli õpilastega ülemaailmset südamepäeva. Avatud Eesti Fondi ja Balti Ameerika patnerprogrammi toetusel saime osta 30 paari erineva pikkusega käimiskeppe. Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi õpetaja A. Vinkel rääkis kepikõnni kasulikkusest, õpetas käimistehnikat ja andis nõu sobivate keppide valikuks. Saadud teadmisi võis kohe praktikas rakendada - toimus sportlik jalutuskäik kasesalus piki Sõtke jõe kallast. Terves kehas terve vaim, soovijatel on nüüdsest võimalus kaks korda nädalas pealelõunasel ajal käimiskeppe laenutada. Kuna seltsi liikmete hulgas on palju lasteaia- ja kooliõpetajaid, otsustasime sel aastal tähistada õpetajate päeva ekskursiooniga Ida-Virumaa kaunimatesse paikadesse. Alustasime Toila pargist, kus meie kooli endine õpetaja pr Virve rääkis mõisa ja pargi ajaloost. Valaste joa vaateplatvormilt nautisime suurepärast vaadet merele ja sügisvärvides metsa. Veel külastasime Saka mõisat, Purtse kindlust ja Hiiemäel asuvat Kurjuse ohvrite leinaparki, sõitsime läbi Aa mõisa, kus praegu asub vanurite hooldekodu, ja olimegi reisi sihtpunktis - Kalvi mõisas. Imetlesime kaunist ümbrust,

hiliseid roose, purskkaeve ja T.Kangro skulptuure. Kuna lõunatasime Kalvi mõisa luksuslikus banketisaalis, siis oli võimalus ka endist mõisahoonet, nüüdset hotelli seestpoolt lähemalt silmitseda. Veetsime toreda päeva kodukandi ilu avastades ja taasavastades. 14. novembril 2006.a toimus seltsi senise tegevusaja tähtsaim sündmus.Vastvalitud Eesti Vabariigi president hr ToomasHendrik Ilves kohtus Ida-Virumaa visiidi ajal meie seltsi liikmetega. Kohtumisel osalesidka maavanem Ago Silde ja linnapea Ain Kiviorg. Jutt kais meie töödest-tegemistest, rahvuskultuuriseltside elust Ida-Virumaal, eestluse arengust. Kohtumine toimus kooli raamatukogus, välja panime oma käsitööringi siidimaali tehnikas tehtud tööd. Kohtumist meenutavad ühisfoto ja hr presidendi autogrammid ning kingituseks saadud presidendi paraadfoto. UUS AASTA algas seltsi liikmetele teatrikülastusega. 8. jaanuaril 2007 vaatasime Jõhvi kontserdimajas Andrew Lloyd Weberi maailmakuulsa muusikali "Cats" viimast, 50. etendust teatri Vanemuine esituses. Muusikali tuntuim laul "Memory" kõlas peaosalise Maarja-Liis Ilusa esituses. Saime toreda tatrielemuse võrra rikkamaks, kahju ainult, et seltsi liikmete hulgas nii vähe huvilisi oli. 11. jaanuaril 2007 tegime eesti kooli saalis kokkuvõtte linnas toimunud jõulukonkursist. Jõulukonkursside läbiviimise algataja on meie selts ja toimus see kolmandat korda. Komisjon hindas 29 objekti, seekord oli põhirõhk hoonete välisel nn jõululikkusel. I preemia sai lasteaed Rukkilill. 12. jaanuaril 2007.a osales 6 meie seltsi liiget linna kultuuritöötajate iga-aastasel puhkeõhtul, kus tunnustati ka kultuuriseltside aktiivsemaid liikmeid. Kauni meene said Nataša Kotšergina ja Mare Krasilnikova. 2. jaanuaril 2007 oli kohtumisõhtu Kohtla-Järvel elava harrstuskunstniku hr Arvo Aunaga. Kohtumise teemaks oli kunsti vormistamise kunst. Hr Aun näitas, kuidas õigesti valitud raam muudab ka laste joonistuse kunstiteoseks. 8. veebruaril 2007 kohtusime taas hr A.Aunaga linna raamatukogu konverentsisaalis, kus toimus tema tööde näituse "Vabakoopiad ja kompositsioonid" avamine. Lähemalt rääkis ta Leonardo Da Vinci maali "Leda" saatusest. 29.jaanuaril 2007 toimus ümarlaud, mille eesmärgiks oli seltsi tegevuse parandamine. Rühmatöö tulemusena pakuti välja hulk häid mõtteid. Seltsi liikmed soovisid väljasõite, nii kodu kui välismaale, tihedamat koostööd teiste Ida-Virumaa seltsidega, näiteks ühiseid puhkeõhtuid, kuulata harivaid loenguid erinevatel teemadel ning osaleda ringide töös. Väärt ideed paberile pandud,vaatasime lühifilmi "Kaunis IdaVirumaa" ja "Ida-Virumaa kultuuritiigel". Viimane andis hea ülevaate kodumaakonna kultuuriseltside tööst ja siin koos elavate erinevate rahvuste kommetest. 11. aprillil 2007.a külastasid eesti seltsi ja kooli Eesti Südameliidu koordinaator Maire Sirel ning liikumisinstruktor Maarit Vaikmaa. Kuna selleaastase südamenädala deviisiks on "Väike võtab suurelt eeskuju", siis rääkisid külalised täiskasvanute eeskuju tähtsusest mite ainult tervislikus toitumises, vaid ka aktiivses liikumises. Jalutuskäigud ja kepikõnd on muutunud populaarseks nii põhjamaades kui ka meil.

Osalejad said teavet, milline peab olema normaalne pulss, vererõhk, suhkru- ja kolesteroolitase. Peale loengut tehti väike tervistav jalutuskäik Sõtke jõe äärses kasesalus. Südamenädala raames said soovijad sõita ka Toila termidesse. lO.mail 2007.a toimus eesti kooli saalis kooli ja eesti seltsi ühine emadepäevakontsert "Mõeldes emadele". Seekord saalis vabu kohti ei olnud. Südamlik sissejuhatus kooli direktorilt ja meie esinaiselt pr Kotšerginalt, laste esinemised, õpilaste käsitöönäitus ja kena kohvilaud. Tänulikud emad ja vanaemad. 2. juunil 2007 sai lõpuks teoks kauaoodatud ekskursioon Setumaale, millega tähistasime ühtlasi seltsi 4. sünnipäeva. Reisijuhtideks olid seltsi liikmed Viiu ja Arvo Aun, kes ise sealtkandist pärit. Igal pool võeti meid väga hästi vastu. Käisime Vastseliina ordulinnuses, Obinitsa Setu muuseumis, galeriis HaFas Kunn (tõlgituna Roheline Konn). Obinitsas kohtusime Evar Riitsaarega, kunstniku ja kunstikorraldajaga ning ühtlasi neljandat aastat Setu ülemsootskaga. (Märkus: Kuninga maapealne asemik - ülemsootska, kelle kaudu Peko ilmutab oma tahet. Selgituseks olgu ka öeldud, et Peko on vanas setu kultuurikihistuses põlluviljakusjumal). Tarka kuju juures tegime pilti, Värskas maitsesime setu rahvustoite ja külastasime nii Värska kui Saatse muuseumi. Tagasiteel imetlesime Räpina aianduskooli parki ja aeda. Hilisele ajale vaatamata külastasime tagasiteel teemaparki "Kalevipoja koda" Tartumaal Kääpas. See oli nii huvitav, et pika päeva reisiväsimus kadus. Kõik 30 reisil osalenut jäid sõiduga ülimalt rahule, kuna Viiu ja Arvo olid teinud väga põhjaliku eeltöö ja oma osa oli muidugi Lõuna-Eesti kaunil loodusel ning Setumaa toredatel inimestel. NELJANDA TEGEVUSAASTA SUURSÜNDMUSEKS oli meie jaoks kahtlemata osavõtt Sillamäe linna 50. aastapäeva juubeliüritustest 15.-17. juunil. Pidustused algasid kohalike kunstnike tööde näituse avamisega linnamuuseumi näitusesaalis, kus meie selts oli esindatud suure hulga töödega. Välja olid pandud M. Krasilnikova, H.Lutsu, U.Semjonova, I.Volkova siidimaalid ja sallid, samuti L. Andrejeva ja A. Auna erinevates tehnikates maalid. Erilise tähelepanu osaliseks said näituse noorimate kunstnike Kadri ja Käidi Sulbi ning Ingel Lutsu tööd. Näituse avamine leidis kajastamist kohalikus televisioonis ja mitmetes ajalehtedes. 15. juunil 2007 osalesid seltsi liikmed linnavalitsuse hoone tornikella avamisel.ja sellele järgnenud pidulikul kontsert-aktusel.. Kutsutud olid sõpuslinnade delegatsioonid ja nende riikide saatkondade esindajad. Huvipakkuv oli slaidiprogramm linna kaunitest paikadest enne ja nüüd. 16. juunil 2007 osalesime esmakordselt linna käsitöölaadal, kus mitu meie poolt maalitud siidisalli uue omaniku leidsid. 15. juunil 2007.a käisid paljud seltsi liikmed laevareisil piki kallast Toilast NarvaJõesuuni, see oli üks linna juubeli populaarsematest üritustest osleda soovijate arvu poolest. Tõdesime veelkord - värskete meretuulte linn on ilus ka merelt vaadatuna. Nagu juba tavaks saanud, pani möödunud tegevusaastale punkti seltsi liikmete üldkoosolek 19. juunil. Pr Nataša Kotšergina luges ette 2006.a majandusaasta aruande, mis ühehäälselt kinnitati. Tehti kokkuvõte eelmisel aastal toimunud

Kroonika jätkub . Suvi-sügis 2007
29. septembri, mihklipäeva ilm oli meile nagu jumala enda kingitus. Eelmised päevad olid vihmased ja vihmased ning sombused olid ka kõik järgnevad päevad. Meie nautisime aga päikest ja sooja ilma. Reisikava oli tore, giid omast käest võtta, õpetaja Maie, kes ise siinpoolkandis sündinud ja üles kasvanud. Niisiis: Endla raba, mis oligi meie ekskursiooni põhieesmärk, Emumäe vaatetorn, paik kus Pedja jõgi alguse saab, veel Paikuse, Laiuse ja sealne Käsitöökoda Kuldne Õlg, Siimusti keraamikatehas ja palju muud huvitavat, on ju siin mail toimunud Rootsi-Vene sõja lahingud ja rahugi sõlmisid Karl XII ja Peeter I Kärde rahumajakeses. Seda ilu, mida meile pakkus sügisene raba, ei oska keegi sõnades kirjeldada. Looduse värvid lummasid ka neid, kes muidu ümbritsevat eriti tähelegi ei pane. Rabasaarekesed, veesilmad, pikk laudtee üle nende, vaatetorn, seened, jõhvikad, jändrikud rabamännid, laukavesi, mida juuagi tohtivat (ei proovinud). Looduskaitsealast rääkis meile pikemalt sealne töötaja. Tagasiteel tegime grupipildi C.R. Jakobsoni mälestussamba juures, et kui näiteks on vaja ilusat pilti 1000 kroonilisele rahatähele (enne euro tulekut), siis on meil kohe sobiv välja pakkuda - Sillamäe Eesti Selts ja C.R.J. (vt pilte) 3. oktoobril kogunesime keskraamatukogu konverentsisaali, et pidulikult lõpetada Arvo Auna akrüülmaalide näitus ja anda kätte linna juubelinäitusel osalenutele tänukiri ja seltsi sümboolikaga kruus. 10. oktoobri "Põhjarannikus" ilmus X Täiskasvanud Õppija Nädala raames võistlusele saadetud M. Krasilnikova essee, mille teemaks oli meie seltsi siidimaalimisega tegelevate naiste õpihimu ja see, et me oma töödega oleme jõudnud kaugele nii geograafilises kui kunstilises mõttes, sest õppida on ju nii lahe. 5. novembril juhatuse koosolekul otsustasime kandidaadiks esitada meie seltsi liikme A. Auna. "Ida-Virumaa Kultuuripärli"

Hingedekuu 7nda päeva õhtul käisime Jõhvi Mihkli kirikus. Külalislahke perenaine näitas kirikut seest- ja väljastpoolt, rääkis selle ajaloost. Noor neiu mängis orelil mõtlikke viise. Edasi läksime kiriku muuseumiruumidesse. Kui on tublisid säde inimesi, siis saab maailmas palju ära teha, üks näide ongi see muuseum. Pastoraadis ootasid meid kringel ja kuum kohv. Vestlesime, esitasime pastorile küsimusi ja saime neile vastused. Väljas tuiskas, paks lumi oli maha sadanud, ilm oli lausa ära pööranud, meie südametesse aga oli rahu tulnud. 28. novembril, Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamise esimesel päeval avasime meie oma käsitööringi siidimaalijate tööde näituse "Õnne juubilarile!". Näitused ja teised üritused keskraamatukogus on teoks saanud ainult tänu sealsete töötajate abile, entusiasmile ning meievahelisele viljakale koostööle ja üksteisemõistmisele. Näitus on üleval lugemissaalis kuni 8. jaanuarini 2008. Detsember, jõulukuu - Meie seltsi algatusel ja eestvedamisel toimus linnas juba neljandat korda jõulukonkurss "Toome jõulud linna". Osalejaid rohkem kui kunagi varem, 23 ja tulemused linlastele silmaga näha, sest seekord hinnati välikaunistusi, kuid kätt ei pandud ette ka neile, kes päris täpselt ei olnud konkursi tingimusi

üritustest ning räägiti sügishooaja plaanidest. Sügisel toimub väljasõit Endla rabasse. Koosolijad tegid ettepaneku korraldada novembrikuus, hingedepäeval, kohtumise endiste sõjavangide-linnaehitajatega, kellega seltsi liikmed olid kohtunud hiljutistel linna juubeliüritustel. Loomulikult ei jää tulemata traditsiooniline jõuluõhtu. Seltsi liikmed kaaluvad võimalust pärast suvepuhkuste lõppu pöörduda linnavõimude poole sooviga Tškalovi tänava, asub ju Sillamäe Eesti Põhikool ja ka meie selts sellel tänaval, ümbernimetamiseks. Suvepuhkus 2007 on möödas. 29. septembril sai teoks sõit Endla rabamaastikule.

lugenud. Näiteks Vanalinna kooli toimetulekuklass ja narkorehabilitatsioonikeskus. Nende töid vaatasime ruumides. Kokkuvõtted avalikustame 10. jaanuaril 2008 Sillamäe Eesti Põhikooli aulas pidulikul konkursi lõpetamise üritusel. Kõik osalised ja huvilised on kutsutud. Kahjuks jäi ära selle aasta jõuluõhtu, kuhu olime kutsunud esinejad Avinurmest, nende puhkpilliorkestri ja laulukoori, põhjuseks ootamatu ja kurb sündmus, mis tabas meie külaliskollektiivi.

Kroonika 2008
8. jaanuari juhatuse koosolekul otsustasime esitada meie seltsi poolt kandidaadid linna aukodaniku nimetuse ja linna aukirja saamiseks. Need on Eino Pukk, kes oma tegevusega aitas kaasa eesti õppekeelega põhikooli avamisele ja on volikogu saadikuna ning aktiivse linnakodanikuna Sillamäe linna hüvanguks palju ära teinud. Teise kandidaadina esitasime nüüd juba pensionipõlve pidava kauaaegse õpetaja Elvi Tabori. Lõpliku otsuse teeb volikogu. Seltsi juhatus otsustas, et sel aastal on Tõnis Kalberg linna kultuuritöötaja tunnustuse vääriline. Tänuõhtu toimub 11. jaanuaril. 10. jaanuaril toimus Sillamäe Eesti Põhikooli aulas jõulukonkursi lõpetamine. Hindamiskomisjon avalikustas oma otsuse ja see oli sel aastal üpris originaalne. Komisjoni esimehe pr Eevi Paasmäe sõnavõttu illustreeris slaidiprogramm, kõiki osalejaid tänati meene ja tänukirjaga, parematele lisandus tšekk "n" summaga. Kooli sööklas ootas meid kaetud kohvilaud ja ... juttu jätkus kauemaks. Vahetati muljeid ja tänati korraldajaid. Nii sõbralikku õhkkonda ei ole me kaua nautinud. 11. jaanuar. Tänuõhtu linna kultuuritöötajatele kultuurikeskuses. Tunnustati meie Tõnise töid-tegemisi. 29. jaanuaril toimub lasteaia "Pääsupesa" ruumes luuleõhtu, kus oma luulet esitab meie seltsi liige ja sama lasteaia juhataja proua Krista Lilleväli. Sel kuul toimub õhtu erandlikult teisipäevasel päeval. Hiljem tahame muuta need kuu viimasel kolmapäeval toimuvateks kirjanduslikeks kolmapäevadeks. Seal saavad sõna meie endi hulgast võrsunud ja siiani lauasahtlisse kirjutavad poeedid, prosaistid ja muidu sõnakad inimesed. Kirjanduslike kolmapäevade teema ei ole piiratud, räägime kõigest reisidest, kujutavast kunstist, teatrist jne. 10. veebruaril pidasime pidu, kuna juubeliaasta on käimas, siis tähistasime kontserdiga Eesti Vabariigi aastapäeva veidi varem, sest oleme kutsutud osalema pidulikul kontsertaktusel, mis toimub linna kultuurikeskuses 22. veebruaril. Esinejateks olid koor ja puhkpilliorkester Avinurmest. 22. veebruaril anti pidulikul kontsertaktusel üle mälestusplaat meie seltsi poolt esitatud linna aukodaniku kandidaadile, nüüd juba aukodanikule härra Eino Pukile, kes on aunimetuse igati ära teeninud. Linna aukirja sai veel meie seltsi liige Elvi Tabor ja linna tänukirja Maie Ivanainen. Kolmekesi, kolm julget naist tulime õhtule eesti rahvariietes, mis meie linna oludes on üpris harv nähtus. (Lisan selgituseks, et eestlasi on linnas ainult 3% ümber).

24. veebruari päikesetõusul osalesime maailma kõige ilusama ja kallima lipu, sinimustvalge heiskamisel Valastel. Loodus oli Valaste joa ehtinud olematule talvele vaatamata tõeliselt muinasjutulisse jäisesse rüüsse. Pidulikud kõned, laulsid koorid, põlesid küünlad, noored lugesid Virve Osila luuletusi. Mere kohal idataevas oli roosakas-punane riba - juubelisünnipäeva hommiku päike oli tõusnud ja lipp lehvis uhkelt lipuvardas. Valaste on kindlasti üks ilusamaid kohti Eestis, siin tunned mitte aastasadade, vaid aastatuhandete hõngu. Lipuheiskamine toimus sel aastal siin viiendat korda.

"Sillamäe Eesti Seltsi lugu"
""Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." Kui mina kolm aastat tagasi ühel sügisõhtul Sillamäe Eesti Põhikooli juurde jõudsin, olid klassiaknad pimedad ja heledalt valgustatud ainult üks esimese korruse aken. Oodati mind ja minusuguseid, kel huvi siidimaaliga tegelema hakata. Nii sai alguse minu "kunstiakadeemia" ehk kord nädalas panin hommikul kotti peotäie pintsleid ja muud vajalikku atribuutikat. Olen täiesti TÕ, st täiesti täiskasvanud õppija, sest minu lapsed on juba T-d, st täiskasvanud. Kõik sai alguse sellest, et asutasime Sillamäe Eesti Seltsi, ja et seltsielu juurde kuulub ka kooskäimine, siis miks mitte ka midagi juurde õppida, juhendaja oli meil omast käest võtta, huvilisi oli esialgu vähevõitu, edaspidi aga täienesid meie read tublisti. Õpiaja jooksul olen jõudnud arglikest töödest linna juubelinäitusel esinemiseni, mis iseenesest nõuab julgust ja eneseületamist. Ja mitte ainult, ma olen õppinud inimestele ja paljudele asjadele siin maailmas vaatama teise, hoopis avarama pilguga. Kui tegeled millegi loomingulisega, siis soovid seda teha ikka paremini ja paremini, tehniliselt kõrgemal tasemel. Enesetäiendamise vajadus sunnib lugema erialast kirjandust, vaatama tähelepanelikult teiste töid ja olen ka järeldusele jõudnud, et professionaalsete kunstnike tööde lähem uurimine on mõnikord isegi kasulikum kui tark kirjasõna. /.../ Tänavune sügis algas ootamatusega. Juhtus nii, et meie juhendaja otsustas Sillamäelt ära kolida - on ju paremaid paiku ja pakkumisi, eriti kui kodupaik kutsub. Olenemata sellest, kas me jätkame kõik koos oma käsitöötunde siidile maalides, hakkame õppima hoopis midagi uut või võtame mõtlemisaja, teame ometi, et kõigis meis on peidus anne - anne õppida ka täiskasvanuna!"
MARE KRASSILNIKOVA-PIKER

Sign up to vote on this title
UsefulNot useful