Вы находитесь на странице: 1из 10

Kroonika

2003.aasta 5. juuni prastlunal kogunes Sillame Eesti Phikooli 13 kultuurihuvilist inimest, et asutada eesti selts. Linnas, kus eestlasi vaid paar protsenti elanikkonnast, toimub vga vhe eestikeelseid ritusi, seda thikut pabki selts tulevikus tita pakkudes kigile eesti keelest ja kultuurist huvitatuile vimalust koos kia, et rahvakalendri thtpevi pidada ja muudki huvitavat ette vtta. Aga samuti teha koostd linnas juba aastaid edukalt tegutsevate Slaavi ja Ukraina Seltsidega. Asutajaliikmed valisid enda hulgast seltsi juhatuse jrgmises koosseisus: Mare Krasilnikova-Pikker, Pille Kivisaar, Heidi Luts, Kaire Sulp, Nataa Kotergina Anneli Vassijeva, Tnis Kalberg. Juhatus valis hehlselt seltsi esimeheks Sillame Eesti Phikooli direktori Nataa Kotergina. Esmakordselt tutvustas vastloodud selts end 22 juunil 2003.aaastal Eesti Seltside Peval Laagnal. Kohal olid ka Narva, Oru ja Vaivara eesti seltsid. Murdelaulude kavaga esines meie phikooli 7.-8. klassi pilaste folkloorirhm petaja Virve Galkina juhendamisel. Kohaletulnud keerutasid jalga mber jaanitule ning kuulasidvaatasid Norra Kuningliku Sjaveorkestri vrvikat esinemist. 17. oktoobril 2003.a pidas eesti selts oma tegevust tutvustavat ritust. Kokku oli tulnud 33 inimest, sealhulgas koolide ja lasteaedade eesti keele petajad, klalised Sillame Linnavalitsusest, Vaivara Vallavalitsusest ja linna raamatukogust. ritusel otsiti vastust kolmele ksimusele: Mida ootan seltsilt? Mida ise seltsile pakun? Millised on minu ettepanekud seltsi tplaani koostamiseks? Huvitavaid mtteid laekus pris palju. rituse teises osas lauldi, tantsiti ja mngiti rahvalikke mnge Toila klakapelli juhendamisel ja saatel. Samal ajal kui tiskasvanud plaane tegid, said lapsed spordisaalis mngida ja joonistada. 20. detsembril 2003 pidasid eesti seltsi liikmed oma esimest hist juluhtut. Koos klalistega tantsisime ja laulsime, petaja Veronika Kivu juhendamisel tutvustasid 6. klassi pilased eestlaste vanu julukombeid. petajate nitering esitas naljatki 'Armastuse aed". Esietendusele elas publik elavalt kaasa ja osatitjad said saalisolijate sooja aplausi osaliseks.

7. jaanuaril 2004. aastal olime kutsutud linna kultuurikeskusesse Ukraina Seltsi korraldatud juluhtule, et meile ukrainlaste julukombeid tutvustada.

21. veebruaril puhul.

2004 osalesime Sillame linnapea vastuvtul vabariigi snnipeva

6. mrts 2004- linna rahvusseltside marlaud 14. mrts 2004 - emakeelepeva kontsert-aktus kavas: "Vike ooper" "Kigel on kigega seos" (Eesti Kontsert)

Vaheajal oli vimalik tutvuda pilaste joonistuste ja ilusa kekirja konkursi parimate tdega. Kohvilauas sai maitsta seltsi liikmete kpsetatud hrku kaerahelbekpsiseid.

Aasta 2004 oli seltsile tegus aasta. Jaanipeva pidasime koos teiste seltsidega traditsiooniliselt Laagnal. Kuulasime kandlemngu Krista Khlingi esituses, lisaks rahvalikele meloodiatele klas Bachi ja Salmenhaara looming. Meie noored esinesid tublilt nagu alati. Seekord olid korraldajad melnud ka kehakinnitamise vimalusele, lapsed hullasid batuudil. Osavtjad oleks vinud kll rohkem olla - ilm oli ilus ja jaanitulel on alati olnud inimestele imeline mju. Sgisel panime kima ringid - tantsu-, laulu-, nite- ja ksitring. Algus oli loid, nd ei saa pidama. Juluhtul kandis meie nitering ette O.Lutsu nidendi

14. veebruaril 2006.a klastas taas meie seltsi vlisministeeriumi nunik hr Jri Trei, kes viis lbi vikese etiketikoolituse. Humoorikas esinemine, isiklikel kogemustel phinevad nited, miniviktoriin, kuulasime huviga. 18. veebruaril 2006.a osales 10 seltsi liiget Tallinnas Vene Kultuurikeskuses toimunud vhemusrahvuste foorumil "Seitse vilja hes salves". Meie linna esindasid ka vene ja ukraina seltsi liikmed. Snavtjad rkisid integratsiooni ja keeleppe probleemidest, samuti oma keele ja kultuuri silitamisest. Kik osalejad said vastata ksimustele, mis neile meeldib ja mis ei meeldi. Iga selts oli ette valmistanud omakeelse tervituse ning kava rahvalauludest-tantsudest. Teiste hulgas astusid les ka meie linna ansamblid "Suveniir" ja "Russiti". Fuajees sai imetleda nitust rahvuslikest ksitdest. Vlja olid pandud ka meie siidimaalid ja ukrainlaste kaunid tikandid. Peva teine pool kulus vastavatud KUMU ja selle vljapanekutega tutvumiseks, saatjaks giid. 18. mrtsil 2006.a kisime Tallinnas. KUMU taasklastus, jalutasime vanalinnas, htu oli teatri pralt, vaatasime Draamateatris naljatkki "Rahauputus", kus mngisid mitmed tuntud nitlejad. 31.mail 2006.a sitsid juhatuse liikmed Heidi, Mare ja Kaire linnavalitsuse grupi koosseisus vastavatud Sillame-Kotka laevaliiniga Soome. Tutvusime Kotka ja selle lhimbruse kaunite parkide ning ajalooliste vaatamisvrsustega. Eriti sgava mulje jttis Vene tsaar Aleksander III kalastusmajake linna lhistel Langinkoskis. Vikelinnas Haminas ngime maailma suurimat vlitelki, kus peetakse tattoofestivale. Meie eestlannast giid Malle, kes on Soomes elanud 20 aastat, on tihedalt seotud Tuglase seltsi ja kohaliku eesti seltsi tegevusega. Rkisime enda tdesttegemistest, vahetasime kontaktandmeid, et edaspidi arendada sprussidemeid. 2006. a juunis titus meie seltsil kolmas tegevusaasta. 7.juunil toimunud ldkoosolekul oli kohal 14 seltsi liiget. Seltsi esimees pr Nataa Kotergina tegi kokkuvtte eelmise aasta tegevusest. Koosolek kinnitas seltsi 2005.a majandusaruande. Tegime plaane edaspidiseks. UUT TEGEVUSAASTAT alustasime tervise parandamise projektiga. "Liikumine sdame heaks". Nii thistasime koos eesti kooli pilastega lemaailmset sdamepeva. Avatud Eesti Fondi ja Balti Ameerika patnerprogrammi toetusel saime osta 30 paari erineva pikkusega kimiskeppe. Kohtla-Jrve hisgmnaasiumi petaja A. Vinkel rkis kepiknni kasulikkusest, petas kimistehnikat ja andis nu sobivate keppide valikuks. Saadud teadmisi vis kohe praktikas rakendada - toimus sportlik jalutuskik kasesalus piki Stke je kallast. Terves kehas terve vaim, soovijatel on ndsest vimalus kaks korda ndalas pealelunasel ajal kimiskeppe laenutada. Kuna seltsi liikmete hulgas on palju lasteaia- ja koolipetajaid, otsustasime sel aastal thistada petajate peva ekskursiooniga Ida-Virumaa kaunimatesse paikadesse. Alustasime Toila pargist, kus meie kooli endine petaja pr Virve rkis misa ja pargi ajaloost. Valaste joa vaateplatvormilt nautisime suureprast vaadet merele ja sgisvrvides metsa. Veel klastasime Saka misat, Purtse kindlust ja Hiiemel asuvat Kurjuse ohvrite leinaparki, sitsime lbi Aa misa, kus praegu asub vanurite hooldekodu, ja olimegi reisi sihtpunktis - Kalvi misas. Imetlesime kaunist mbrust,

hiliseid roose, purskkaeve ja T.Kangro skulptuure. Kuna lunatasime Kalvi misa luksuslikus banketisaalis, siis oli vimalus ka endist misahoonet, ndset hotelli seestpoolt lhemalt silmitseda. Veetsime toreda peva kodukandi ilu avastades ja taasavastades. 14. novembril 2006.a toimus seltsi senise tegevusaja thtsaim sndmus.Vastvalitud Eesti Vabariigi president hr ToomasHendrik Ilves kohtus Ida-Virumaa visiidi ajal meie seltsi liikmetega. Kohtumisel osalesidka maavanem Ago Silde ja linnapea Ain Kiviorg. Jutt kais meie tdest-tegemistest, rahvuskultuuriseltside elust Ida-Virumaal, eestluse arengust. Kohtumine toimus kooli raamatukogus, vlja panime oma ksitringi siidimaali tehnikas tehtud td. Kohtumist meenutavad hisfoto ja hr presidendi autogrammid ning kingituseks saadud presidendi paraadfoto. UUS AASTA algas seltsi liikmetele teatriklastusega. 8. jaanuaril 2007 vaatasime Jhvi kontserdimajas Andrew Lloyd Weberi maailmakuulsa muusikali "Cats" viimast, 50. etendust teatri Vanemuine esituses. Muusikali tuntuim laul "Memory" klas peaosalise Maarja-Liis Ilusa esituses. Saime toreda tatrielemuse vrra rikkamaks, kahju ainult, et seltsi liikmete hulgas nii vhe huvilisi oli. 11. jaanuaril 2007 tegime eesti kooli saalis kokkuvtte linnas toimunud julukonkursist. Julukonkursside lbiviimise algataja on meie selts ja toimus see kolmandat korda. Komisjon hindas 29 objekti, seekord oli phirhk hoonete vlisel nn jululikkusel. I preemia sai lasteaed Rukkilill. 12. jaanuaril 2007.a osales 6 meie seltsi liiget linna kultuurittajate iga-aastasel puhkehtul, kus tunnustati ka kultuuriseltside aktiivsemaid liikmeid. Kauni meene said Nataa Kotergina ja Mare Krasilnikova. 2. jaanuaril 2007 oli kohtumishtu Kohtla-Jrvel elava harrstuskunstniku hr Arvo Aunaga. Kohtumise teemaks oli kunsti vormistamise kunst. Hr Aun nitas, kuidas igesti valitud raam muudab ka laste joonistuse kunstiteoseks. 8. veebruaril 2007 kohtusime taas hr A.Aunaga linna raamatukogu konverentsisaalis, kus toimus tema tde nituse "Vabakoopiad ja kompositsioonid" avamine. Lhemalt rkis ta Leonardo Da Vinci maali "Leda" saatusest. 29.jaanuaril 2007 toimus marlaud, mille eesmrgiks oli seltsi tegevuse parandamine. Rhmat tulemusena pakuti vlja hulk hid mtteid. Seltsi liikmed soovisid vljasite, nii kodu kui vlismaale, tihedamat koostd teiste Ida-Virumaa seltsidega, niteks hiseid puhkehtuid, kuulata harivaid loenguid erinevatel teemadel ning osaleda ringide ts. Vrt ideed paberile pandud,vaatasime lhifilmi "Kaunis IdaVirumaa" ja "Ida-Virumaa kultuuritiigel". Viimane andis hea levaate kodumaakonna kultuuriseltside tst ja siin koos elavate erinevate rahvuste kommetest. 11. aprillil 2007.a klastasid eesti seltsi ja kooli Eesti Sdameliidu koordinaator Maire Sirel ning liikumisinstruktor Maarit Vaikmaa. Kuna selleaastase sdamendala deviisiks on "Vike vtab suurelt eeskuju", siis rkisid klalised tiskasvanute eeskuju thtsusest mite ainult tervislikus toitumises, vaid ka aktiivses liikumises. Jalutuskigud ja kepiknd on muutunud populaarseks nii phjamaades kui ka meil.

Osalejad said teavet, milline peab olema normaalne pulss, vererhk, suhkru- ja kolesteroolitase. Peale loengut tehti vike tervistav jalutuskik Stke je rses kasesalus. Sdamendala raames said soovijad sita ka Toila termidesse. lO.mail 2007.a toimus eesti kooli saalis kooli ja eesti seltsi hine emadepevakontsert "Meldes emadele". Seekord saalis vabu kohti ei olnud. Sdamlik sissejuhatus kooli direktorilt ja meie esinaiselt pr Koterginalt, laste esinemised, pilaste ksitnitus ja kena kohvilaud. Tnulikud emad ja vanaemad. 2. juunil 2007 sai lpuks teoks kauaoodatud ekskursioon Setumaale, millega thistasime htlasi seltsi 4. snnipeva. Reisijuhtideks olid seltsi liikmed Viiu ja Arvo Aun, kes ise sealtkandist prit. Igal pool veti meid vga hsti vastu. Kisime Vastseliina ordulinnuses, Obinitsa Setu muuseumis, galeriis HaFas Kunn (tlgituna Roheline Konn). Obinitsas kohtusime Evar Riitsaarega, kunstniku ja kunstikorraldajaga ning htlasi neljandat aastat Setu lemsootskaga. (Mrkus: Kuninga maapealne asemik - lemsootska, kelle kaudu Peko ilmutab oma tahet. Selgituseks olgu ka eldud, et Peko on vanas setu kultuurikihistuses plluviljakusjumal). Tarka kuju juures tegime pilti, Vrskas maitsesime setu rahvustoite ja klastasime nii Vrska kui Saatse muuseumi. Tagasiteel imetlesime Rpina aianduskooli parki ja aeda. Hilisele ajale vaatamata klastasime tagasiteel teemaparki "Kalevipoja koda" Tartumaal Kpas. See oli nii huvitav, et pika peva reisivsimus kadus. Kik 30 reisil osalenut jid siduga limalt rahule, kuna Viiu ja Arvo olid teinud vga phjaliku eelt ja oma osa oli muidugi Luna-Eesti kaunil loodusel ning Setumaa toredatel inimestel. NELJANDA TEGEVUSAASTA SUURSNDMUSEKS oli meie jaoks kahtlemata osavtt Sillame linna 50. aastapeva juubeliritustest 15.-17. juunil. Pidustused algasid kohalike kunstnike tde nituse avamisega linnamuuseumi nitusesaalis, kus meie selts oli esindatud suure hulga tdega. Vlja olid pandud M. Krasilnikova, H.Lutsu, U.Semjonova, I.Volkova siidimaalid ja sallid, samuti L. Andrejeva ja A. Auna erinevates tehnikates maalid. Erilise thelepanu osaliseks said nituse noorimate kunstnike Kadri ja Kidi Sulbi ning Ingel Lutsu td. Nituse avamine leidis kajastamist kohalikus televisioonis ja mitmetes ajalehtedes. 15. juunil 2007 osalesid seltsi liikmed linnavalitsuse hoone tornikella avamisel.ja sellele jrgnenud pidulikul kontsert-aktusel.. Kutsutud olid spuslinnade delegatsioonid ja nende riikide saatkondade esindajad. Huvipakkuv oli slaidiprogramm linna kaunitest paikadest enne ja nd. 16. juunil 2007 osalesime esmakordselt linna ksitlaadal, kus mitu meie poolt maalitud siidisalli uue omaniku leidsid. 15. juunil 2007.a kisid paljud seltsi liikmed laevareisil piki kallast Toilast NarvaJesuuni, see oli ks linna juubeli populaarsematest ritustest osleda soovijate arvu poolest. Tdesime veelkord - vrskete meretuulte linn on ilus ka merelt vaadatuna. Nagu juba tavaks saanud, pani mdunud tegevusaastale punkti seltsi liikmete ldkoosolek 19. juunil. Pr Nataa Kotergina luges ette 2006.a majandusaasta aruande, mis hehlselt kinnitati. Tehti kokkuvte eelmisel aastal toimunud

Kroonika jtkub . Suvi-sgis 2007


29. septembri, mihklipeva ilm oli meile nagu jumala enda kingitus. Eelmised pevad olid vihmased ja vihmased ning sombused olid ka kik jrgnevad pevad. Meie nautisime aga pikest ja sooja ilma. Reisikava oli tore, giid omast kest vtta, petaja Maie, kes ise siinpoolkandis sndinud ja les kasvanud. Niisiis: Endla raba, mis oligi meie ekskursiooni phieesmrk, Emume vaatetorn, paik kus Pedja jgi alguse saab, veel Paikuse, Laiuse ja sealne Ksitkoda Kuldne lg, Siimusti keraamikatehas ja palju muud huvitavat, on ju siin mail toimunud Rootsi-Vene sja lahingud ja rahugi slmisid Karl XII ja Peeter I Krde rahumajakeses. Seda ilu, mida meile pakkus sgisene raba, ei oska keegi snades kirjeldada. Looduse vrvid lummasid ka neid, kes muidu mbritsevat eriti thelegi ei pane. Rabasaarekesed, veesilmad, pikk laudtee le nende, vaatetorn, seened, jhvikad, jndrikud rabamnnid, laukavesi, mida juuagi tohtivat (ei proovinud). Looduskaitsealast rkis meile pikemalt sealne ttaja. Tagasiteel tegime grupipildi C.R. Jakobsoni mlestussamba juures, et kui niteks on vaja ilusat pilti 1000 kroonilisele rahathele (enne euro tulekut), siis on meil kohe sobiv vlja pakkuda - Sillame Eesti Selts ja C.R.J. (vt pilte) 3. oktoobril kogunesime keskraamatukogu konverentsisaali, et pidulikult lpetada Arvo Auna akrlmaalide nitus ja anda ktte linna juubelinitusel osalenutele tnukiri ja seltsi smboolikaga kruus. 10. oktoobri "Phjarannikus" ilmus X Tiskasvanud ppija Ndala raames vistlusele saadetud M. Krasilnikova essee, mille teemaks oli meie seltsi siidimaalimisega tegelevate naiste pihimu ja see, et me oma tdega oleme judnud kaugele nii geograafilises kui kunstilises mttes, sest ppida on ju nii lahe. 5. novembril juhatuse koosolekul otsustasime kandidaadiks esitada meie seltsi liikme A. Auna. "Ida-Virumaa Kultuuriprli"

Hingedekuu 7nda peva htul kisime Jhvi Mihkli kirikus. Klalislahke perenaine nitas kirikut seest- ja vljastpoolt, rkis selle ajaloost. Noor neiu mngis orelil mtlikke viise. Edasi lksime kiriku muuseumiruumidesse. Kui on tublisid sde inimesi, siis saab maailmas palju ra teha, ks nide ongi see muuseum. Pastoraadis ootasid meid kringel ja kuum kohv. Vestlesime, esitasime pastorile ksimusi ja saime neile vastused. Vljas tuiskas, paks lumi oli maha sadanud, ilm oli lausa ra pranud, meie sdametesse aga oli rahu tulnud. 28. novembril, Eesti Vabariigi juubeliaasta thistamise esimesel peval avasime meie oma ksitringi siidimaalijate tde nituse "nne juubilarile!". Nitused ja teised ritused keskraamatukogus on teoks saanud ainult tnu sealsete ttajate abile, entusiasmile ning meievahelisele viljakale koostle ja ksteisemistmisele. Nitus on leval lugemissaalis kuni 8. jaanuarini 2008. Detsember, julukuu - Meie seltsi algatusel ja eestvedamisel toimus linnas juba neljandat korda julukonkurss "Toome julud linna". Osalejaid rohkem kui kunagi varem, 23 ja tulemused linlastele silmaga nha, sest seekord hinnati vlikaunistusi, kuid ktt ei pandud ette ka neile, kes pris tpselt ei olnud konkursi tingimusi

ritustest ning rgiti sgishooaja plaanidest. Sgisel toimub vljasit Endla rabasse. Koosolijad tegid ettepaneku korraldada novembrikuus, hingedepeval, kohtumise endiste sjavangide-linnaehitajatega, kellega seltsi liikmed olid kohtunud hiljutistel linna juubeliritustel. Loomulikult ei j tulemata traditsiooniline juluhtu. Seltsi liikmed kaaluvad vimalust prast suvepuhkuste lppu prduda linnavimude poole sooviga Tkalovi tnava, asub ju Sillame Eesti Phikool ja ka meie selts sellel tnaval, mbernimetamiseks. Suvepuhkus 2007 on mdas. 29. septembril sai teoks sit Endla rabamaastikule.

lugenud. Niteks Vanalinna kooli toimetulekuklass ja narkorehabilitatsioonikeskus. Nende tid vaatasime ruumides. Kokkuvtted avalikustame 10. jaanuaril 2008 Sillame Eesti Phikooli aulas pidulikul konkursi lpetamise ritusel. Kik osalised ja huvilised on kutsutud. Kahjuks ji ra selle aasta juluhtu, kuhu olime kutsunud esinejad Avinurmest, nende puhkpilliorkestri ja laulukoori, phjuseks ootamatu ja kurb sndmus, mis tabas meie klaliskollektiivi.

Kroonika 2008
8. jaanuari juhatuse koosolekul otsustasime esitada meie seltsi poolt kandidaadid linna aukodaniku nimetuse ja linna aukirja saamiseks. Need on Eino Pukk, kes oma tegevusega aitas kaasa eesti ppekeelega phikooli avamisele ja on volikogu saadikuna ning aktiivse linnakodanikuna Sillame linna hvanguks palju ra teinud. Teise kandidaadina esitasime nd juba pensioniplve pidava kauaaegse petaja Elvi Tabori. Lpliku otsuse teeb volikogu. Seltsi juhatus otsustas, et sel aastal on Tnis Kalberg linna kultuurittaja tunnustuse vriline. Tnuhtu toimub 11. jaanuaril. 10. jaanuaril toimus Sillame Eesti Phikooli aulas julukonkursi lpetamine. Hindamiskomisjon avalikustas oma otsuse ja see oli sel aastal pris originaalne. Komisjoni esimehe pr Eevi Paasme snavttu illustreeris slaidiprogramm, kiki osalejaid tnati meene ja tnukirjaga, parematele lisandus tekk "n" summaga. Kooli sklas ootas meid kaetud kohvilaud ja ... juttu jtkus kauemaks. Vahetati muljeid ja tnati korraldajaid. Nii sbralikku hkkonda ei ole me kaua nautinud. 11. jaanuar. Tnuhtu linna kultuurittajatele kultuurikeskuses. Tunnustati meie Tnise tid-tegemisi. 29. jaanuaril toimub lasteaia "Psupesa" ruumes luulehtu, kus oma luulet esitab meie seltsi liige ja sama lasteaia juhataja proua Krista Lillevli. Sel kuul toimub htu erandlikult teisipevasel peval. Hiljem tahame muuta need kuu viimasel kolmapeval toimuvateks kirjanduslikeks kolmapevadeks. Seal saavad sna meie endi hulgast vrsunud ja siiani lauasahtlisse kirjutavad poeedid, prosaistid ja muidu snakad inimesed. Kirjanduslike kolmapevade teema ei ole piiratud, rgime kigest reisidest, kujutavast kunstist, teatrist jne. 10. veebruaril pidasime pidu, kuna juubeliaasta on kimas, siis thistasime kontserdiga Eesti Vabariigi aastapeva veidi varem, sest oleme kutsutud osalema pidulikul kontsertaktusel, mis toimub linna kultuurikeskuses 22. veebruaril. Esinejateks olid koor ja puhkpilliorkester Avinurmest. 22. veebruaril anti pidulikul kontsertaktusel le mlestusplaat meie seltsi poolt esitatud linna aukodaniku kandidaadile, nd juba aukodanikule hrra Eino Pukile, kes on aunimetuse igati ra teeninud. Linna aukirja sai veel meie seltsi liige Elvi Tabor ja linna tnukirja Maie Ivanainen. Kolmekesi, kolm julget naist tulime htule eesti rahvariietes, mis meie linna oludes on pris harv nhtus. (Lisan selgituseks, et eestlasi on linnas ainult 3% mber).

24. veebruari pikesetusul osalesime maailma kige ilusama ja kallima lipu, sinimustvalge heiskamisel Valastel. Loodus oli Valaste joa ehtinud olematule talvele vaatamata teliselt muinasjutulisse jisesse rsse. Pidulikud kned, laulsid koorid, plesid knlad, noored lugesid Virve Osila luuletusi. Mere kohal idataevas oli roosakas-punane riba - juubelisnnipeva hommiku pike oli tusnud ja lipp lehvis uhkelt lipuvardas. Valaste on kindlasti ks ilusamaid kohti Eestis, siin tunned mitte aastasadade, vaid aastatuhandete hngu. Lipuheiskamine toimus sel aastal siin viiendat korda.

"Sillame Eesti Seltsi lugu"


""Kui Arno isaga koolimajja judis, olid tunnid juba alanud..." Kui mina kolm aastat tagasi hel sgishtul Sillame Eesti Phikooli juurde judsin, olid klassiaknad pimedad ja heledalt valgustatud ainult ks esimese korruse aken. Oodati mind ja minusuguseid, kel huvi siidimaaliga tegelema hakata. Nii sai alguse minu "kunstiakadeemia" ehk kord ndalas panin hommikul kotti peotie pintsleid ja muud vajalikku atribuutikat. Olen tiesti T, st tiesti tiskasvanud ppija, sest minu lapsed on juba T-d, st tiskasvanud. Kik sai alguse sellest, et asutasime Sillame Eesti Seltsi, ja et seltsielu juurde kuulub ka kooskimine, siis miks mitte ka midagi juurde ppida, juhendaja oli meil omast kest vtta, huvilisi oli esialgu vhevitu, edaspidi aga tienesid meie read tublisti. piaja jooksul olen judnud arglikest tdest linna juubelinitusel esinemiseni, mis iseenesest nuab julgust ja eneseletamist. Ja mitte ainult, ma olen ppinud inimestele ja paljudele asjadele siin maailmas vaatama teise, hoopis avarama pilguga. Kui tegeled millegi loomingulisega, siis soovid seda teha ikka paremini ja paremini, tehniliselt krgemal tasemel. Enesetiendamise vajadus sunnib lugema erialast kirjandust, vaatama thelepanelikult teiste tid ja olen ka jreldusele judnud, et professionaalsete kunstnike tde lhem uurimine on mnikord isegi kasulikum kui tark kirjasna. /.../ Tnavune sgis algas ootamatusega. Juhtus nii, et meie juhendaja otsustas Sillamelt ra kolida - on ju paremaid paiku ja pakkumisi, eriti kui kodupaik kutsub. Olenemata sellest, kas me jtkame kik koos oma ksittunde siidile maalides, hakkame ppima hoopis midagi uut vi vtame mtlemisaja, teame ometi, et kigis meis on peidus anne - anne ppida ka tiskasvanuna!"
MARE KRASSILNIKOVA-PIKER