Maria Smolina

1923 KAS OLEN SUUTNUD OMA ELU IGUSTADA?

Et igustada sulle antud elu hoolitse, et itseks sinu aed, laps les kasvata ja raamat kirjuta! L. S. Vaganova Aed itseb, tema unad rmustavad lapsi juba kolmkmmend aastat. Ttar on ja poeg, viiskmmend on nende iga, juba legi. Lapselapsi knnib maa peal seitse, nende lapsi kaheksa; Venemaal ja Eestimaal, Karjalas ja Keenias-Aafrikas on neil kodu. Raamatut ei ole. Kirjutada proovin, kuni silm, mis minul ainus, valgusrmu kingib veel, kuni vastuoksustest on hiritud mu meel ja kuni sdames veel leiab vastukaja, mis korda saatnud mdalinud kahekmnes sajand. Totma on Lumivalgukese" vike talvemuinasjutt ja lavapilt," on elnud Lunatarski minu kodulinna kohta XX sajandi alguses, ajal, kui ta revolutsioonilise tegevuse eest Vologda kubermangu asumisele saadetud oli. Totma linn asub 60 phjalaiusel Suhhona je kaldal kahe suurema linna, Vologda ja Veliki Ustjugi vahel. Rajatud on ta 1137. aastal, nii on kroonikas kirjas, seega on ta Moskvast 10 aastat vanem. Kaupmehed Stroganovid rajasid siia soolakeedukojad. Siin on kinud Ivan Julm ja Peeter I, Katariina II omistas Totmale maakonnalinna staatuse. XVIII sajandil hivasid Totmast prit kaupmehed ja ettevtjad edukalt Alaska ja selle naabersaarte maid; ajasid ri paljudes USA osariikides ja ehitasid sinna isegi kindlusi. Seetttu on linna vapil Ameerika must rebane, keda Totma jahimehed meeleldi

Maria Smolina.

jahtisid. Kaunid on Totma kirikud ja kloostrid. Linn on kantud Venemaa linn-mlestiste nimistusse. Totmas sndis mu ema Lidia Jakovlevna Badanina, pesumbleja; ta mbles kodus tellimise peale. Siin kohtas teda minu isa Fjodor Aleksejevit Sain, tulnud 1907. aastal tagasi Vene-Jaapani sjast, kus oli mehaanik ristlejal Gromoboi. Enne seda oli ta sitnud Kroonlinnast Vladivostokki ringi mber Euroopa, mda Vahemerd ja Punast merd; teel olles pidas ta pevikut. Aasta elasid abikaasad Fjodori kodukohas Tarnogis, kuid linnanaisele oli elu maal raske.

22

23

Nad tulid tagasi Totmasse ja hakkasid maja ehitama. 1909. aastal sndis lemmikttar Galja. Et majaehitus lpule viia, oli vaja raha. Meremehest isa sitis raha teenima Arhangelskisse Valgele merele. Ema kis teda seal vaatamas ja 1914. aastal sndis poeg Aleksei. Isa saatis raha. Ema ehitas maja, rklikorrusega. Algas Esimene maailmasda. Isa toodi phjast Eestisse Balti mere laevastikku Reveli sadamasse le. Siit sitis ta vlja kigil neljal sjaaastal mehaanikuna jlhkujal Herkules, kis Helsingforsis, Turus ja mujalgi. Isa saatis emale kirju, mis on kik ka silinud. Ta saatis ka raha, et ema saaks ehitamise ja maja heakorrastamise lpetada. 1918. aastal isa demobiliseeriti. Ta ostis hobuse ja saabus ratsa kodusesse Totmasse. Meremehel oli tahtmine maatd proovida, sest Venemaal vitnud bolevikud kuulutasid: Maa talupoegadele!" Ka Fjodorile anti tessatin metsamaad linna taga. Isa tegi hommikust tundideni sellel maalapil td, vttis metsa maha, juuris knnud vlja, kndis maa les, ehitas rehe koos rehalaga, seadis sisse seitsmevlja-klvikorra - kusjuures hele siilule klvas ristikut. Kohalikele talumeestele tegi asi nalja: Mille jaoks sa seda rohtu klvad?" Isal aga oli Eestist kaasas peotis ristikheinaseemet ja sealne kogemus. Kogutud viljasaagist, rukkist, odrast, nisust ja kaerast, jtkus nii talveks kui ka jrgmise aasta seemneks, samuti sai heina hobusele ja lehmale. Kogu t tegi isa ksi koos vikese pojaga. Vanem ttar Galja, isa lemmik ja uhkus, oli klakoolis petaja. Ning emal jtkus td ja tegemist: 1923. aastal sndisin mina ja 1926. aastal de Rena. Ja ka meie kisime pllul viljakoristustdel... 1929. aastal hakati kommuune looma ning algas kulakukstegemine. Isa keeldus kommuuni astumast. Kohe veti tal maa kest ra ja anti kommuunile, kuid tnu Jumalale isa vlja ei saadetud, sest ta oli oma maatkil ttanud ksi, palgalise tjuta. Hobune tapeti lihaks. Lehma pidas ema veel mnda aega. Lapsed olid vikesed... Isa sitis ra Vologdasse, kus leidis td laevanduses. Kogu talve ttas ja elas mees laevaremondipaigas, vttis ette vikese laeva nimega Jermak tkorda panemise - laev oli tahetud maha kanda. Vend Ljoa sitis samuti Vologdasse, astus laevandustehnikumi. Navigatsioonihooaja avamiseks oli Jermak remonditud ja isa, uhke oma t le, lks laevaga Kubena jrvele, et tehtud t le anda. Higisena ja poolpaljana tuli ta masinaruumist les laevalaele, sai tuult ja suri kahe ndala prast kopsupletikku. See juhtus 1939.

aastal. Isa oli 57aastane. Laevandusmehed matsid ta austusavalduste saatel... Isa suri kui tline. Edaspidises elus kirjutasime me ankeetidesse: tlise lapsed, mitte talupoja lapsed... See thendas tol ajal palju. 1930. aastal saabus Totmasse palju vljasaadetuid Leningradist ja kulakuteks tunnistatuid Ukrainast. Nad majutati kohalike elanike majadesse. Meie majja eestuppa pandi Leningradist vljasaadetud eestlane August Karlovit Enno. Ta oli suureprane kingsepp, mbles krge kontsaga kingi ja saapaid, mis olid vga nutud. Naine sitis vabatahtlikult talle jrele; suvel sitis ttar isa vaatama. Ttar sbrunes minu vanema e Galjaga ja kutsus teda Leningradi. Galja asus nende juurde elama ja lks tle Lensnabsbti (metsavarumis- ja jaotuspunkti). Aasta prast viis ta ka minu Leningradi, sest emal oli raske kaht last toita. 1933. aastal seati Nukogude Liidus sisse kohustuslik neljaklassiline kooliharidus. petajaid ei jtkunud ja Galja kui petajanna suunati tle 147. vabriku-tehasekooli Revkal. Seal anti talle koolimajas vike tuba. Siin, ksinduses, mduski mu lapseplv. kskord mngisin ma liivakastis ja liiv lks silma. Hakkasin hruma ning tekkis leukoom. Haiglas tehti operatsioon, mis ebannestus: leukoomi krvaldamise kigus kahjustatud sarvkestast tekkis leukoomi alla khm ja nd oligi mul khmuga leukoom. Elasingi kaheksandast eluaastast saadik nii, lootes, et kui suureks kasvan ja organismi kasv peatub, siis vetakse leukoom ra, opereeritakse sarvkesta. Galja lks armastusest mehele Saa Ivanovile. Saa ttas tavalise lukksepana Stalini-nimelises metallurgiatehases, kuid ta oli vga tark poiss. Me elasime siis koolile kuuluvas majas. Galjal sndis ttar, kuid laps suri pris pisikesena. kskord 1937. aasta kevadel koputati sel uksele, Saal ksti riidesse panna ja vlja minna. Ta lks. Saa pandi musta ronka" (trellitatud vanglaauto - toim) ja... Rohkem ei kuulnud me temast pikka aega midagi. Mille eest? Misprast? Nendele ksimustele ei ole mitte keegi mitte kunagi suutnud meile vastust anda. Mingi ime lbi ji Saa ellu. 1947. aastal otsis ta e les, kuid el oli selleks ajaks juba kaks last mees Borjaga, kes langes rindel. Niisugune oli elu XX sajandi Venemaal. Minu edaspidine saatus aga kujunes vastavalt ajale. Leningradis avati pioneeride palee, kus ma hakkasin meteoroloogiaringis kima. Kisime ekskursioonil Pulkovo observatooriumis. Viiburi linnaosas,

24

25

laste kultuurimajas vtsime osa kohtumisest kirjanik Maksim Gorkiga, kes murdepraselt o-d hldades oma teoseid luges. Seal toimus ka kohtumine filminitleja Ljubov Orlovaga. Ta jutustas, kuidas tehti filmi Tsirkus". Lapseplv lppes varakult. Kohe prast VII klassi, neljateistkmneaastasena astusin ma Leningradi oblasti pedagoogilisse kooli Vassiljevi saare 11. liinil. Siin viis saatus mind jlle eestlastega kokku. Koolis oli eesti osakond, ka ajaloopetaja oli eestlane. Meil oli tantsukool, kus me ppisime sel ajal moodi minevaid Lne tantse: tangot, bostonvalssi, fokstrotti... Mu tantsupartner oli Saa Miller, vastastikuse abistamise kassa esimees. Mina olin sekretr, kelle lesanne oli tuua lipilastele tpaleest laene. 1960. aastail kohtusime Eestis: tema oli Sinime kooli direktor, mina ppealajuhataja Sillamel. Pedagoogikakooli lpetamisel suunati mind Tihvinisse. Kohapeal selgus, et lastekodukool oli linna omaga hinenud ja mind ei olnud vaja. Siis ma riskisin ja astusin Vologda pedagoogikainstituuti, ajalooteaduskonda. Ja siin viis saatus mind Eestimaaga kokku. Sitsin laeval Vologdasse sisseastumiseksamitele ja kuulsin raadiost TASSi teadaannet, et 25. augustil 1940. aastal on Nukogude ved astunud Eesti pinnale. Kirjandi teemaks oli Eesti taashendamine NSV Liiduga". Kirjutasin sellel teemal. Teised eksamid tegin ka ra. ppimise eest tuli maksta 300 rubla. Mind aitas vend, kes oli tehasest Bolevik saadetud tle Saaremaale. Ise ma ttasin ka, nimelt htuti teatris piletikontrollijana. Instituudis olid sjanduse tunnid, kus meid petati granaati heitma. hes niisuguses tunnis olin ma oma granaadi ra heitnud ja seisin eemal. ks ttarlaps viskas granaadi kohmakalt hku, vttis hoogu alt les, ja granaat lendas tahapoole. Mulle karjuti: Muska-a!" Ma prdusin ja ppegranaat li mu leukoomiga silma peast. Nii ma elangi proteesiga. Algas sda ja pingud instituudis tuli katkestada. Vend Ljoa lahkus viimaste seas okupeeritud Saaremaalt Tallinnasse ja lks oma seltsimeestega le Narva je. Tehas komandeeris ta otseteed Vladivostokki, kuid ometi lks tal mingil moel korda saata meile ega kleidiriiet. See oli meil ainus parem kleit kikidel sjaaastatel ning ka mni aeg prast seda. Mina lksin ema juurde Totmasse - vaja oli aidata nooremal el kool lpetada ja ise kuidagi ra elada. Ent petaja jaoks td ei olnud, Leningradist evakueerunud professoridki said vaevalt koolis td. Lksin komsomoli rajoonikomiteesse ja mind suunati jalapealt OSOAVIAHIMi

(Riigikaitse ning Lennundus- ja Keemiaalase T Abistamise hingu) rajooninukogusse arveametnikuks. Kahe ndala prast tuli teade, et esimees on Volhovi rindel surma saanud. Nd pidin mina esimehe kohale asuma. See thendas, et mu kohustus oli koos sjakomissariga vrvata vabatahtlikke dede ja radistide-operaatorite kursustele. Kursuse lpetanud saatsime rindele. Paljud neist said surma. Ka komsomoli rajoonikomitee sekretr lks rindele. Mind kutsuti partei rajoonikomiteesse ja eldi: Vta le komsomoli rajoonikomitee!" Aga... Ma ei ole ju kommunist." Saad kommunistiks!" Partei rajoonikomitee sekretr ja rajooni titevkomitee esimees kirjutasid soovitused, kutsusid kokku broo ja ma sain hetkega partei liikmeks. Oh, missugused kahtlused mul olid! Teadsin, et mu sber (van, kes sdis Karjala rindel, ei kiida seda sammu heaks. Ometi tuli alustada td LKN rajoonikomitee sekretrina. 1943. a saatsin ma 80 inimest Stalingradi taastama. Peale selle oli vaja veel koguda sooje riideid rindemeestele, raha tankikolonni jaoks, lennukieskadrilli jaoks, noori metsavarumistdele mobiliseerida, esineda ettekannetega sjategevuse kigust rinnetel... Ma olin harva kodus, enamjaolt kogu aeg teel jalgsi vi hobusega kolhoosidesse ja metsapunktidesse. Partei rajoonikomitee sekretr oli evakueeritud ltlane Gendvilo. Ta komandeeris mu Vologdasse parteikursustele. Kursuste lpetamise jrel pandi mind partei rajoonikomitee kabineti juhatajaks, seejrel partei rajoonikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhatajaks. ppisin kursustel ja sooritasin samaaegselt instituudi teise kursuse eksamid. Vologdas komandeeringus olles sitsin ma Leningradi, et nha e perekonda, kes oli evakuatsioonist tagasi. Mulle pakuti td Kunstide Akadeemia komsomoliorganisatsiooni sekretrina ja isegi tuba, mis kll vajas remonti. Kik see oli vga ahvatlev. Sin Smolni sklas lunat, kndisin Neeva kaldal. Oleksin tahtnud sinna, kuid ma teadsin, et kui Ivan tuleb rindelt tagasi, siis Totmast ei lhe ta kuhugi, ema ksinda ei jta. Ta isa arreteeriti 1944. aastal ja misteti mitte millegi eest sdi 58. paragrahvi jrgi - KGB ttajal oli tarvis paljastada vaenulikku rhmitust", et pseda mobiliseerimisest rindele (1954. aastal Ivani isa vabastati ja ta igused taastati). 1944. aasta. Soomega oli rahu alla kirjutatud.

26

27

Mu sber Ivan viidi le Valgevene rindele. Ta oli elus, kuid haavatud. Ja lpuks 9. mai, vidupha pisaratega silmis! Korraldasime linnavljakul miitingu. Rm oli kll sja lpu le, kuid sda oli rahutu. Kas olid elus meie sbrad-rindemehed, kes meile kirju kirjutasid? Seitse totmalast said Nukogude Liidu kangelasteks, tuhanded autasustatuks medaliga Vapra t eest Suures Isamaasjas". Ka mind autasustati sellisega. Rindelt tuli tagasi mu sbratar Lena Pogoeva ja minu nneks naasis 29. detsembri 1945 ka mulle kallis inimene Ivan Smolin. 1946. aasta 25. augustil me abiellusime - mina, parteittaja, ja tema, represseeritu poeg. Meie abiellumistseremoonial viibisid partei rajoonikomitee ttajad, me kutsusime nad ka pulma. Aasta prast sitsin koos mmaga laagrisse vangisolevat ia vaatama. Kui rmsad ja tnulikud nad mlemad olid! Ivan ttas kehakultuuripetajana, mina kolistasin komandeeringuis ringi. 1947. aastast, nlja-aastast on meeles niisugune juhtum. Sidan hobusega klanukogusse ja nen: tee res on maas inimene. Pean kinni, inimene on elus, minemas metsapunktist linna ja kukkunud. Vtan ta saani ja viin haiglasse. Tuli vlja, et mehel oli magu tis sammalt. Inimene ji ellu. Jd klasse bima, annad oma leivatkist lastele raasukese, pererahvas pakub omalt poolt he kartuli. Sellel aastal pstiski kiki kartul. Ivani ema sai oma kaardiga 200 grammi leiba... Ometi jime ellu. Sda ei lasknud meil instituuti lpetada. Hakkasin peale kima, et Ivan sidaks ppima. Ta astus Lesgafti-nimelisse Leningradi kehakultuuriinstituuti. Tl naerdi minu le: Linud on ta sul! Sjas hvitati kik mehed ra, ilma jd sa temast!" Mina jlle vastasin: tahan, et mehel oleks haridus, aga kui jn ilma, siis thendab see, et ta mind ei vri. Kahe aasta prast lpetas Ivan kehakultuurikrgkooli ja samaaegselt ppis minu nuandel pedagoogilise instituudi kaugppeosakonnas geograafiapetajaks, eksameid tegi minu konspektide phjal. Mina ttasin paralleelselt samuti kaugppes ppides. kskord eksamite ajal Vologdas loengutelt tulles langesin tnaval nljast minestusse. Ivan lpetas pingud, tuli tagasi Totmasse ja lks tle metsatehnikumi. Ma snnitasin hirmsates piinades ttre Nadeda, kes suri kmne kuu prast spasmofiiliasse (raske snnituse tagajrjel). 1950. aastal

Maria Smolina Lennart Meriga Raamatusprade klubis 1985. aastal.

sndis teine ttar Annuka. Keeldusin kategooriliselt komandeeringutega seotud tst, kuid mind ei lastud vabaks. Olin juba kmme aastat mda kolhoose ja metsapunkte kolistanud, pidades loenguid, kutsudes les vilja riigile andma, riigilaenule alla kirjutama... Et tlt vabaks saada, tuli sita partei oblastikomiteesse. 1950. aasta septembrist hakkasin ajaloopetajana tle Totma 1. keskkoolis, kus ttasin kuus nnelikku aastat. Kui viljakad olid need aastad! Korraldasime lastega kirjandushtuid, pidasime kirjavahetust Saksamaa koolipilastega... 1953. aastal nutsime siiralt Stalini surma puhul. 26. novembril 1953. aastal sndis poeg Mihhail. Teda aitas hoida mm. Mind valiti Totma linnanukogu saadikuks, seejrel viidi mind le algkooli juhatajaks, kahe aasta prast mrati 2. keskkooli ppealajuhatajaks. Meheema suri, eldes pojale: Vanja, hoia Marusja poole." Mind tmbas endiselt Leningrad ja 1961. aastal asusime sinna. Leningradi oblasti haridusosakonnas pakuti mulle td Petrovi kaheksaklassilise kooli direktorina Karjala maakitsusel - Soome

28

29

vaksalist elektrirongiga 45 minutit sita. Leningradi sisse ei kirjutatud. Tuli nustuda ja me kolisime sinna. Lapsed kasvasid. Tihti vtsime vastu klalisi, Leningradi sugulasi. Meil kisid klas venna lapsed, nende ema oli surnud. Meie lapsed said nendega suurteks spradeks. Ja ikkagi oleks tahtnud maalt linna pseda. Sel ajal elas Eestis Sillamel oma perega mu noorusaja sbratar, leningradlanna Anastassija Jakovlevna Arhipova. Ta ttas linna titevkomitee finantsosakonna juhatajana. Vajati ajaloopetajat, ka mu mehele pakuti kehakultuuri- ja geograafiapetaja kohta ning korterit. Meile sobis suureprane hendus Leningradiga - bussiliiklus oli tihe, meil oli endiselt vimalus nha e ja venna peresid. Otsustasime kolida. Niisiis tulin ma 1963. aasta 25. augustil neljakmneaastasena alaliselt elama Eestisse. Vtsin Sillame 2. keskkoolis vastu IV klassi juhataja koha. Kuna olin ajaloopetaja, pidasin vajalikuks vimalikult kiiresti Eestimaa elu tundma ppida. Kohe esimesel ndalal lksime jalgsi kogu klassiga 7 kilomeetri kaugusele Viivikonna kaevuriasulasse, ronisime imeprase ekskavaatori otsa. Seal jutustati meile, kuidas kaevandatakse plevkivi ja kuidas seda riigi tstuses kasutatakse. Ndala prast lksime jlle klassiga piki mereranda lbi piiritsooni Toila parki, kuulasime jutustust selle ajaloost ja klastasime Suure Isamaasja aegseid lahingukohti Sinimgedel. See on meie linnast ainult viie kilomeetri kaugusel. Lapsed kisid seal omapead, leidsid relvi, mrske... Minu pilased, heksanda klassi poiss Volodja Pauk ja ta sbrad leidsid he ja otsustasid selle lhata. Volodjal li plahvatus kogu sisikonna segamini ja ta suri haavadesse. Niisuguseid juhtumeid oli hulgaliselt. Sillame oli tol ajal kinnine linn. Plevkivikeemiatehas ttles toorainet aatomitstuse tarbeks. Tehas oli rasketstusministeeriumi alluvuses ja seda finantseeriti vahetult Moskvast. Linnas kis tormiline ehitust. Juba siis kaunistasid seda suureprased hooned: kino Oktoober, kultuurimaja, mis on nd vetud kaitse alla. Unikaalsed on elumajad, linnaplaneering, keskvljakult mere rde viiv trepp ja palju muudki. 15.-18. juunil 2007. aastal thistas Sillame oma viiekmnendat, juubelisnnipeva. 1965. aastal sai Sillamel valmis 3. keskkool, kuhu mind viidi le ppealajuhatajaks. Koormus oli vga suur: 1327 pilast, le 60 petaja; seitse klassikomplekti ttasid teises vahetuses, kuna ruume ei jtkunud. ppe- ja kasvatusala juhataja kohustus oli ka siis koostada

tunniplaan, organiseerida metoodikatd petajatega ja kasvatustd pilaste seas. ppealajuhataja palk ei olnud suur, tuli anda ka ajalootunde. lekoormus mjus tervisele. Jin vga khnaks, leiti emakavhk. Tuli sita Leningradi operatsioonile. Poeg Mia sai prast seitsmendat klassi konkursi korras sisse matemaatikakallakuga internaatkooli Leningradi likooli juures ja hakkas seal ppima. Ttar Anja astus Leningradi rahandus- ja majandusinstituuti. Oli vga raske finantseerida nende elamist suures linnas. Kuid kik lks korda. Operatsioon toimus igeaegselt ja edukalt. Uskusin edusse - ja olen tnaseni elus. Prast operatsiooni jtsin endale ainult ajalootunnid. Kujundasin ajalookabineti, mille ministeeriumi komisjon tunnistas Eesti parimaks. Siin oli olemas kik vajalik: kinoprojektor filmide komplektiga, ekraan, kardinad akende ees, televiisor, marksismi klassikute rinnakujud ja nende teosed, kommunistliku partei keskkomitee poliitbroo liikmete portreed jne. Seitse korda olin IX klassi juhataja ja viisin iga kord klassi kooli lpetamiseni. pilasi ma teietasin ja elasin neile meldes. Korraldasin vga palju ekskursioone. Elasin alati phimtte jrgi, et parem ks kord nha kui sada korda kuulda. Kisime 43. tsehhis, kus valmistati kaitsemaske tervist ohustavate tsehhide ttajatele, Balti soojuselektrijaamas, Kohtla-Jrve keemiakombinaadis, Kreenholmi manufaktuuris, Tallinnas Kalevi kondiitrivabrikus... Sitsime laevaga mda Narva jge Kuningaklani, edasi lksime jalgsi mda partisaniradu Jaama kla ja Vasknarvani koos partisanisalga endise juhiga. Talvel kisime kogu klassiga liuvljal vi Sinimgedel suusatamas. Ainult matkal pib teliselt tundma laste iseloomu: ks sb salamahti oma kaasavetu ra, prast istub hise laua taha, teised teevad lket ja katavad kigile lauda... Kasvata siis neid! Olen ka ise reisinud: kisin Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Tehhis, Poolas, veitsis, Bulgaarias ja Keenias. Jutustasin nendestki reisidest pilastele. Keeniasse viisid mind perekondlikud phjused. Ttar Anja sbrunes krgkoolis ppides Keenia pritolu aafriklase Joe Okutoiga, Kunstide akadeemia lipilasega. Ta lks mehele, snnitas Micheliku ja sitis 1974. aastal Keeniasse. Kahe aasta prast sndis seal veel Gabriel. Siis ma sitsingi esimest korda Aafrikasse lapselapsi vaatama. Teist korda kisin Keenias 1990. aastal, kaks ndalat suplesin India ookeanis. Ttrepojad on Anjaga kaheksa korda Eestis kinud; Gaby lpetas likooli kiitusega, ttab, on abielus ja tal on kaks

30

31

ttart. Michel elab USAs, on abielus Keenia saatkonna ttajaga ja tal on neli poega. Anja annab vanematel klas kies Narva kolledis inglise keele tunde. Poeg Mia elab Sestroretskis, ttab turundusjuhina Peterburi Novbthimis, on lbi teinud avarii, milles nneks ellu ji. Tal on viis poega. Olen kogu elu olnud seotud aktiivse hiskondliku tegevusega. 1972. aastal valiti mind Sillame linnanukogu saadikuks, olin kultuurikomisjoni eesotsas. Samal aastal korraldasime NSV Liidu 50. aastapeva auks festivali, kuhu kutsusime klalisi teistest vabariikidest. Hiljem kisime vastuvisiidil Ukrainas, kus esindasime Eestit ja laulsime rahvariideid kandes eesti laule. Samal aastal istutasime lahe rde kuusteist prna, Stke je rde terve kasesalu ja Beregovajale psasallee. 1977. aastal loobusin ma petajatst. Tollal me sna integratsioon ei kasutanud, kuid meie linna elanikel oli siiras soov teada Eesti kultuurielust vimalikult palju. Organiseerisime raamatusprade hingu ja mind valiti selle vastutavaks sekretriks. Korraldasime peohtuid, loenguid, ekskursioone ja teisi ritusi, mis olid phendatud nii vene kui eesti silmapaistvatele kirjandus-, kunsti- ja muusikategelastele, samuti ajaloolistele ja kultuurilistele thtpevadele. Oma ritustele kutsusime tuntud kultuuritegelasi, huvitavaid lektoreid. 1991. aastal kujundasime raamatusprade hingust slaavi kultuuri hingu, mille eesmrk on slaavi rahvaste kultuuritraditsioonide ja tavade silitamine. Hiljem tekkisid hingus veel ukraina ja valgevene harud. Ajapikku nnestus tle panna koorid, orkestrid, ansamblid, solistid, ringid, lastekollektiivid. Kultuuriosakond ja kultuuriministeerium osutavad meile jukohast abi. Meie muusikud, lauljad ja tantsijad vtavad regulaarselt osa traditsioonilistest ritustest nimetusega Slaavi prg" ja on oodatud klalised ka teistes riikides. On meeldiv, et vene petajate ja hiskondlike organisatsioonide tegevus Eestis ei ole jnud mrkamata, vaid seda on alati ergutatud. 1970. aastal anti mulle viljaka pedagoogilise t eest ENSV Haridusministeeriumi aukiri. 1985. aastal sain NSVL Haridusministeeriumi aukirja aktiivse osavtu eest raamatupropagandast. 1993. aastal sain Sillame linnavalitsuse tnukirja, 2000. aastal Venemaa saatkonna kaudu le antud Vene Fderatsiooni Kultuuriministeeriumi audiplomi aktiivse osavtu eest Aleksandr Sergejevit Pukini 200. snniaastapevale phendatud ritustest. 2002. aastal olin A. K. Janseni nimelise preemia laureaat, Slaavi Haridus-heategevuslike hingute Liit autasustas mind diplomiga

.Valgustaja". 2002. aastal sain Igor Severjanini nimelise preemia viljaka t eest haridus- ja kultuuripllul paljude aastate jooksul. 2003. aasta oli mu juubeliaasta. 80-aastaseks saamise puhul andsid mulle aukirjad Eesti Kultuuriministeerium, linna- ja maakonnaorganisatsioonid. 23. veebruaril 2003 sain Sillame aukodanikuks. Mulle antud preemia, viis tuhat krooni, kulutasin otsekohe juubelipeo korraldamiseks. Olin arvamusel, et preemia kuulub kigile, kes neil aastail olid ttanud koos minuga. htust vtsid osa klalised Tallinnast ja sadakond meie aktivisti. Kui sain 82aastaseks, andsin avalduse ja mind saadeti pidulikult puhkusele. Nd olen juhatuse liige, aitan nuannetega ja kirjutan memuaare. Kuid siiagi ei saa veel punkti panna. Tuli tahtmine nha maailma oma silmaga. 2004. aasta suvel oli mul rm vtta ette turismireis marsruudil Helsingi-Stockholm-Kopenhaagen-Oslo ning 2005. a nnestus klastada San Marinot ja sita lbi terve Itaalia. 2007. aastal sitis ttar oma poja poole USAsse ja ma palusin ennast kaasa vtta. Mu lapselapse Micheli naine ttab USAs Keenia saadiku sekretrina. Me lendasime vahemaandumisega Amsterdamis. Vapustasid sealse lennujaama hiiglaslikud mtmed. Lennukist jlgisin situ le La Manchei, Atlandi, Kanada. Seitse tundi ja olimegi Washingtonis. Michel oli meil vastas. Kodus on tal kaks vikest: nelja-aastane Alvin ja aastane Aron. Mu lapselapselapsed on snniprased ameeriklased. Meid sidutati linnas ringi. Aprillis itsevad seal tnavatel ja uedes rikkalikult kirsid. Hmmastas hoolitsus laste eest: iga paari-kolme maja kohta on tingimata avar mnguplats tasuta ujumisbasseiniga. Meile korraldati ekskursioone ja nidati Ameerika vaatamisvrsusi: memoriaalid, pargid, ajaloomuuseum, kik see oli tasuta. Viidi ka New Yorki. Ji vimas mulje: pilvelhkujad ja pris kirju publik. Kas sellises linnas paiknev RO suudab tagada Maale rahu? Arvatavasti oli see mu viimane reis. Tahaksin vga loota, et inimkond suudab silitada kigi rahvaste rahvuslikud kultuuritraditsioonid ja tavad. Silitada vaatamata popkultuuri hoogsale pealetungile ja oma rahva kultuuri vljatrjumisele noorte teadvusest.

Kas olen suutnud oma elu igustada? / Maria Smolina, lk. 22-33

32

Mu kodu on Eestis : Eestimaa rahvaste elulood (2009) [Tallinn] : Tnapev