Вы находитесь на странице: 1из 2

Nrvikuluta

Sillame polikliinikus kisid HILLE KARM ja VERNER PUHM Polikliinikusse ei tulda meelt lahutama, vaid abi saama. Ometi on abi andmise ja meele lahutamise vahel seos. Kui arstiteenindus laitmatu, jvad patsiendi psti nrvid puutumata, arsti juurest koju minnes on tal peale hea sna ja retseptide kaasa vtta lahedam meelgi. Sellist pingelahendust on tunda Sillame polikliinikus kohe esimesel korrusel. Pikal registreerimislaual on kaustad rajooni- ja eriarstide vastuvtugraafikutega. Iga kskik millisel polikliiniku lahtioleku tunnil siia tulnu vib end arsti vastuvtule ise registreerida. Ees- ja perekonnanimi ning aadress peavad ainult loetavalt kirjutatud olema. Abivajaja registreeritakse arsti juurde ka siis, kui ta oma soovist teatab telefonitsi. Juab haige polikliiniku registratuuri vltimatut abi vajava hdaga, leitakse talle arsti vastuvtuaeg samal peval ja vimalikult kohe. Eelregistreerimiskaustade laua taga annab vajaduse korral nu valves olev meditsiinittaja. Kirjutanud oma nime kausta, vib patsient rahumeeli lahkuda ja tulla tagasi kirjapandud peval ning kellaajal, nd juba soovitud tohtri kabineti ukse taha: arst ning de ootavad teda. Kui siiski registratuuris on vahepeal tekkinud vajadus patsiendiga mnd ksimust tpsustada niteks pole kohe leitud haige kaarti, tahetakse teada, kas ta pole aadressi muutnud siis teatab sellest vastav kiri arstikabineti uksel. Tnavusest aastast on vastuvtukabinettides dede kasutada raadioside, mille vahendusel on vimalik anda teavet kabineti ukse taga ootajaile. de uurib, kas parasjagu fsioteraapiakabinetis vaba kohta on, ja edastab selle info patsiendile. Sstetakse haiget, eriti niteks radikuliidihdist, kel testi vga ebamugav hest kabinetist teise ainult info jrele minna. Knnime peaarst Aleksandra Sevaljevaga polikliinikus ringi. Kabinettide uste taga pole jrjekordi mrgata. Hambaraviosakonnas on tohtritel Valentina Paninal, Inna Andrejeval ja Zanna Startsenkol kolme peale momendil vaid ks patsient. Valgetes kitlites arste ja desid tabab silm igal korrusel rohkem kui polikliinikusse tulnud abivajajaid. Pevane taeg, kas selleprast? Aleksandra Sevaljeva: Jah, hommikul vara ja htupoole on rahvast rohkem. Aga jrjekordi ei teki ka tipptundidel. Meie polikliinik teenindab pevas keskelt lbi 1500 inimest, talvekuudel rohkem. Tnu eelregistreerimisele pseb igauks arsti jutule testi tema enda poolt kirja pandud ajal. Valged kitlid nivad polikliinikus mjule psevat ka seeprast, et abivajajate liikumine on hsti lbi meldud. Haiget ei lasta nutult mda polikliinikut iget ruumi otsida, ta juhatatakse igel kellaajal just sellesse ruumi, kuhu vaja abiliseks seesama raadioside. Hea teenindus tervikuna koosneb paljudest headest pisiasjadest. Vanemde Klavdia Sazina nitab veenivere vtmise zgutti. Tiesti tavaline kummivoolik, aga hes otsas on tal tiikk lihvitud orgaanilist klaasi, soon sees. Endise mber ke sidumise asemel kinnitub selline zgutt patsiendi kele peaaegu automaatselt. Pisiasi, aga mugav nii ele kui haigele. Vajalikud klaasitkid, zguti lisaseadmed tegi tootmisjkidest Narva tehas Baltijets. Vererhku on vaja mta mnel patsiendil pris tihti. Enne kui aparaadi nit vajalikule krgusele juab, tuleb arstil vi el tkk aega kummivooliku klge kinnitatud vikest ballooni pumbata. Sillamel pole seda vaja teha: suruhk tuleb kikidesse kabinettidesse torude kaudu, on vaja vaid vererhuaparaat suruhutoruga hendada. Veel ks pisiasi: plankoteek igas vastuvtukabinetis meditsiinie laual. Spetsiaalsest lahtritega kastist on el keprane vtta vajalik paber haige lhetamiseks vere- voi muule analsile, florograafi.

Need pisiasjad vimaldavad arstil ja el suurema osa patsiendi jaoks ettenhtud ajast testi tema jaoks kulutada, sveneda haigusloosse ja kaebused rahulikult ra kuulata. Arstide ja dede kaader on Sillamel aastaid psiv. Aleksandra Sevaljeva on peaarst 1956. aastast, kogemustega kardioloogil Liidia Stepanoval lheb tnavu 30. taasta. Kogenud kollektiivis sujub noorukeste arstide ja dedegi ttee algus hlpsamini. Nina-, kurgu- ja krvaarst Galina Tihhonova kiidab de Olga Halturinat, kellega koos ta iga pev haigeid vastu vtab: Ttab kll alles esimest aastat, aga tark de, on heaks abiliseks nii arstile kui haigetele. Oma tga on rahul protseduuride kabineti de Ljudmila Terentjeva, poiikliiniku dede vistluse vitja. Tema nagu enamik polikliiniku meditsiinidesid on lpetanud Kohtla-Jrve meditsiinikooli. Arstil ja el, kes oma ttingimustega rahul on, jatkab tahtmist haigetele maksimaalselt abi osutada. Loosung Kik haige heaks! saab kaudselt alguse loosungist Kik arsti heaks! Aleksandra Sevaljeva ja Klavdia Sazina jutust jid krvu tlemised: Lugesime meditsiiniajakirjast, et... Kuulsime, et... Kisime ise kohapeal vaatamas ja ngime, et... Mtlesime siis: miks meie polikliinikus ei viks nii olla. Sillame pisiasjad on seega nii omaalgatus kui eeskujude mistlik, kohalikele oludele kohandatud kasutamine. Kui mne hea mtte elluviimine kipub tehniliste takistuste taha pidama jma, on tehase administratsioon, kelle ttajaid polikliinik teenindab, alati esimesena appi tulemas. Tulemuseks on nii patsientide kui tervishoiususteemi tunnustus. 1982. aastal tunnistati Sillame polikliinik uleliidulisel polikliinikute konkursil III koha vriliseks. Veel ji Sillamelt meelde ks vike asi. Polikliinikus on lifti krval silt: Enne kui astute lifti, melge, kas teil poleks ehk kasulikum astuda mda treppi... Sealsamas meenusid kuulsa kirurgi Nikolai Amossovi publitsistlikud arutlused tervise teemadel, tema head nuanded trepist kimise asjus, see, et enne lihtsamast lihtsamat, arsti poole prdumist, oleks vaja rohkem patsiendi omaenda jupingutusi... Ka selle teadmiseni saab inimest viia hea tervistusasutus polikliinik. Nukogude naine (1983), 4, lk.18-19.